2-22-1161/36 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov

Määruse tegemise aeg ja koht 17. jaanuar 2023, Tallinn

Kohtuasja number

2-22-1161

Kohtuasi

X hagiavaldus C, Holm Bank AS, Hüpoteeklaen AS ja

Osaühing

Aktiva

Finants

vastu

vara

arestist

vabastamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 25. jaanuari 2022 ja 03. veebruari 2022

määrused

Kaebuse esitaja ja liik

X määruskaebused

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Sven Veltmann

Kostja I C (isikukood XXXXXXXXXXX)

Kostja II Holm Bank AS (registrikood 14080830)

Kostja III Hüpoteeklaen AS (registrikood 11663703)

Kostja IV Osaühing Aktiva Finants (registrikood

10746479)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Pärnu Maakohtu 25. jaanuari 2022 määrus ning saata tsiviilasi Pärnu

Maakohtule X hagi menetlusse võtmise otsustamiseks ja koos hagiavaldusega

esitatud hagi tagamise taotluse lahendamiseks.

2. Rahuldada X määruskaebus Pärnu Maakohtu 25. jaanuari 2022 määruse peale.

3. Jätta läbi vaatamata X määruskaebus Pärnu Maakohtu 03. veebruari 2022 määruse

peale.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib resolutsiooni punkti 3 osas hageja esitada Riigikohtule määruskaebuse 15

päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Muus osas ei saa määruse peale

määruskaebust esitada.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X (hageja) esitas 24.01.2022 Pärnu Maakohtule hagi C (kostja I), Holm Bank AS (kostja II),

Hüpoteeklaen AS (kostja III) ja Osaühing Aktiva Finants (kostja IV) vastu, paludes vabastada

aresti alt hagejale kuuluv ning hagiavalduses nimetatud vara. Koos hagiavaldusega esitas hageja

hagi tagamise taotluse. Hageja palub peatada täitemenetlused täiteasjades nr 176/2020/1381,

176/2021/1346, 176/2021/3825 kuni kohtuasja menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni.

Samuti peab hageja vajalikuks registervara osas märgete tegemist. Lisaks palus hageja keelata

hagiavalduses märgitud vallasvara arestimise ja nendega seotud tehingute tegemise.

2. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja I 01.10.2001 abielu, mis lahutati kohtus

18.02.2020. Abikaasade ühisvara jagamise osas on alates 13.04.2021 pooleli kohtuvaidlus

tsiviilasjas nr 2-21-4598. Viidatud tsiviilasjas on kostja I nimel oleva vara (kinnistud registriosa

numbritega XXXXXXX, YYYYYYYY, QQQQQQQ; äriühing registrikoodiga XXXXXXXX

ja hagiavalduses nimetatud vallasvara) omandiõiguse üle vaidlus. Hageja on seisukohal, et

tegemist on temale kuuluva varaga, kuna see on omandatud hageja lahusvara arvelt või selle

väärtust on oluliselt hageja lahusvara arvelt tõstetud.

3. 17.01.2022 sai hagejale teatavaks, et ühisvara vaidlusega hõlmatud vara osas on pooleli

täitemenetlused nr 176/2020/1381, 176/2021/1346, 176/2021/3825. Viidatud täiteasjad on

algatatud kostjate II-IV avalduste alusel ning võlgnik on kostja I. Kohtutäituril puudub hageja

suhtes kohustav täitedokument ja hageja ei ole andnud nõusolekut ühisvara jagamise asjas

vaidluse all oleva vara võõrandamiseks täitemenetluses.

Maakohtu 25. jaanuari 2022 määrus ja põhjendused

4. Pärnu Maakohus keeldus 25.01.2022 määrusega hagi menetlusse võtmisest, jättis

rahuldamata hageja hagi tagamise taotlused ning menetluskulud hageja kanda.

Maakohus viitas menetlusse võtmisest keeldumise alusena tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 371 lg 1 punktile 5, mille kohaselt ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui kohtu

menetluses on samade poolte vahel asi sama eseme kohta samal alusel. Hagiavalduses välja

toodud registervarade registriosa numbritega XXXXXXX, YYYYYYYY ja QQQQQQQ

omanikuks on kinnistusraamatu väljavõtete kohaselt kostja I, kannete tegemise ajad (vastavalt

16.05.2017, 1.03.2010 ja 29.10.2019) viitavad, et tegemist on abielu kestel soetatud varaga.

Hageja on 23.03.2021 esitanud Pärnu Maakohtule hagi kostja I vastu ühisvara jagamise nõudes,

mis on registreeritud tsiviilasjana 2-21-4598 ja hagi võeti menetlusse 13.04.2021. Kohtutäitur

on vara arestimisel lähtunud asjaõigusseaduse (AÕS) 56 lg 1 sätestatust ehk eeldanud

kinnistusraamatusse kantud andmete õigsust. AÕS § 56 lg 1 eelduse ümber lükkamiseks tuleb

muuta või parandada kinnistustraamatu kannet. Vara aresti alt vabastamise eelduseks on

tuvastamine, et arestitud vara omanikuks on hageja, mitte registrisse kantud kostja. Kohus

lahendab juba tsiviilasja nr 2-21-4598 raames registervarade registriosa numbritega

XXXXXXX, YYYYYYYY ja QQQQQQQ omandiküsimust. Seega esineb TsMS § 371 lg 1 p

5 sätestatud alus hagi menetlusse võtmisest keeldumiseks.

Samuti viitas maakohus menetlusse võtmisest keeldumise alusena TsMS § 371 lg 2 punktile 2,

mis sätestab, et kohus võib jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud

hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma

õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.

Hagiavalduses käsitletud vallasvara ja Z OÜ (registrikoodiga XXXXXXXX, asutatud

01.03.2016) kostjale I kuuluva 2500 euro suuruses osa osas märkis kohus, et nimetatute

omandiõigus on samuti ühisvara jagamise vaidluse ese. Äriregistrist ei nähtu, et osa on

arestitud. Kohtule 24.01.2022 esitatud hagiavaldusest ei nähtu, et hagiavalduses välja toodud

vallasvara oleks arestitud. Arvestades eeltoodut ei ole vallasvara ja Z OÜ osaga seoses hageja

taotletavat eesmärki – vara aresti alt vabastamine – võimalik saavutada. Kuna kohus keeldub

hagi menetlusse võtmisest, siis tuleb ka hagi tagamise taotlus jätta rahuldamata.

Määruskaebus

5. Hageja esitas 02.02.2022 määruskaebuse maakohtu 25.01.2022 määrusele, paludes

maakohtu määruse tühistada, saata asi tagasi maakohule hagi menetlusse võtmise

otsustamiseks, hagi menetlusse võtmisel rahuldada hagi tagamise taotlused ning peatada

täitemenetlused täiteasjades nr 176/2020/1381, 176/2021/1346, 176/2021/3825 kuni

kohtulahendi jõustumiseni käesolevas tsiviilasjas. Samuti palus hageja peatada kuni

määruskaebuse läbivaatamise kohta asjas tehtava lahendi jõustumiseni või alternatiivselt kuni

hagi menetlusse võtmise otsustamise kohta kohtulahendi jõustumiseni täitemenetlused

täiteasjades nr 176/2020/1381, 176/2021/1346, 176/2021/3825.

Määruskaebuse kohaselt on kohtu seisukoht hagi menetlusse võtmisest keeldumise kohta

olulises ulatuses põhjendamata. Kohus on ebaõigesti hagi menetlusse võtmisest keeldunud

TsMS § 371 lg 1 p 5 alusel. Tsiviilasjas 2-21-4598 on pooleli hageja ja kostja I ühisvara

jagamine perekonnaseadusest tulenevalt. Käesolevas asjas on hagi esitatud täitemenetluse

seadustiku (TMS) § 222 lg 1 alusel nii kostja I kui ka sissenõudjate kostjate II-IV vastu. Seega

ei kattu mitte ainult hagimenetluse esemed, vaid ka kostjad, kelleks on täitemenetluse

sissenõudjad. Ühisvara jagamise vaidlus ei välista täitemenetluses vara arestist vabastamise

nõudmist TMS § 222 lg 1 alusel. TMS § 222 lg 1 järgse hagi lahendamise käigus saab kohus

tuvastada vara kuulumise ühisvara hulka, kuid kohus ei võta seisukohta osas, kuidas tuleks

ühisvara jagada, mis on tsiviilasja nr 2-21-4598 vaidluse ese. Veel vähem saab järeldada hageja

esitatud asjaoludest, et tegemist pole olukorraga, millele riik ei peaks õiguskaitset andma või

eesmärki pole võimalik saavutada. Vara arestist vabastamise hagi on vara (ühis)omaniku jaoks

oluline ja vara omandisuhte säilitamise seisukohast praktiliselt ainus tõhus õiguskaitsevahend.

Äriühingu osa kohta on 26.01.2022 seisuga kantud äriregistrisse käsutamise keelumärge. Ei saa

väita, et vallasvara ei ole arestitud. See asjaolu ei ole faktiliselt teada. Hageja eesmärk on, et

tema vara ei realiseeritaks kostja I võlgade katteks. Käesoleval juhul ei saa olla hageja õiguste

kaitse vajaduse osas kahtlust. See on kohtule selgelt põhistatud ja ka tõendatud.

Maakohtu 3. veebruari 2022 määrus ja põhjendused

6. Pärnu Maakohus keeldus 03.02.2022 määrusega menetlusse võtmast hageja 02.02.2022

määruskaebusega esitatud hagi tagamise taotlust. Menetluskulud jäid hageja kanda. Kohus

tuvastas, et tsiviilasjas nr 2-21-4598 on peatatud täiteasjades nr 176/2020/1381, 176/2021/1346

ja 176/2021/3825 sissenõude pööramine registriossa nr XXXXXXX kantud kinnistule. Seega

on hageja eesmärk saavutatud ning tema võimalikku vara ei ohusta täitemenetluse raames

võõrandamine.

Hagi tagamise taotluse korral ei pea kohus juhul, kui hagiavaldus või hagi tagamise taotlus on

kõrvaldatava puudusega, määrama hagi tagamise menetluses hagejale tähtaega puuduste

kõrvaldamiseks, vaid ta peab jätma hagi tagamise taotluse rahuldamata. Kuivõrd hagi tagamise

taotluse esitamisel on tasumata riigilõiv, siis kohus ei saa nimetatud formaalsel põhjusel võtta

hagi tagamise taotlust menetlusse. Samas leidis kohus, et puudub vajadus võimaldada hagejal

tasuda riigilõiv ja seejärel jätta hagi tagamise taotlus rahuldamata ülaltoodud põhjendustel.

Seetõttu keeldus kohus hagi tagamise taotluse menetlusse võtmisest.

Määruskaebus

7. Hageja esitas 09.02.2022 määruskaebuse maakohtu 03.02.2022 määrusele, paludes

maakohtu määruse tühistada ja saata tsiviilasi maakohtule tagasi hagi tagamise taotluse

sisuliseks lahendamiseks. Hageja palus rahuldada kasvõi osaliselt 02.02.2022 hagi tagamise

taotlus käesolevas menetlusdokumendis täpsustatud kujul, st peatada kuni käesolevas

tsiviilasjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni täitemenetlused täiteasjades nr 176/2020/1381,

176/2021/1346, 176/2021/3825 viisil, millega keelatakse mistahes täitetoimingute tegemine

hagiavalduses nimetatud kinnisasjade ja äriühingu suhtes.

Määruskaebuse kohaselt ei ole hageja hagi tagamise eesmärki saavutanud. Asjaolu, et Pärnu

Maakohus on tsiviilasjas nr 2-21-4598 hagi tagamise korras enampakkumise tühistanud ei

muuda vajadust käesolevas tsiviilasjas nr 2-22-1161 hagi tagamise järele. Käesolevas

tsiviilasjas on võimalik hagi tagada laiaulatuslikumalt kui on seda tsiviilasjas nr 2-21-4598.

Samuti oleks kohus pidanud andma hagejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, kui kohus oli

seisukohal, et hageja taotlus on kõrvaldatava puudusega. Menetluskulude hageja kanda jätmine

välistab riigilõivu tagastamise taotlemise.

Menetluse edasine käik

8. Maakohtu 11.02.2022 määrusega jättis maakohus rahuldamata hageja 09.02.2022 esitatud

hagi tagamise taotluse. Senise kohtupraktika põhjal on hagi tagamise korras täitemenetluse

peatamise eelduseks täitedokumendi vaidlustamine tagatavas hagis (vt nt Riigikohtu 25. mai

2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-52-15, p 11). Väga erandlikel juhtudel on Riigikohus

pidanud võimalikuks TsMS § 378 lg 1 p-de 10 ja 6 koostoimes täitemenetluse peatamist ka

olukorras, kus hageja ei ole täitedokumenti vaidlustanud (juhul kui muud hagi tagamise

eeldused on täidetud, vt Riigikohtu 19. novembri 2014. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-101-14,

p 13). Praeguses asjas ei ole selliseid erandlikke asjaolusid esile toodud. Kohus selgitas, et

Pärnu Maakohus on 03.02.2022 määrusega tsiviilasjas nr 2-21-4598 peatanud Pärnu

kohtutäituri Rocki Alberti menetluses olevates täiteasjades nr 176/2020/1381, 176/2021/1346

ja 176/2021/3825 sissenõude pööramise registriossa nr XXXXXXX kantud kinnistule kuni

asjas tehtava lõpplahendi jõustumiseni. Hagi tagamise taotluses ei ole märgitud teisi võimalikke

ohte, et hageja väidetav vara täitemenetluse käigus võõrandatakse. Omandiõiguse riiveks tuleb

lugeda varale seatud keelumärkeid, kuid ainuüksi sellised keelumärked ei ole aluseks hagi

tagamise taotluse rahuldamiseks. Kohus selgitas, et hageja omandiõigus on ebaselge ning selle

tuvastamine toimub tsiviilasjas nr 2-21-4598. Isegi kui eeldada, et hagejal on omandiõigus

sundtäitmise eseme suhtes, ei anna see hagejale alust esitada hagi sundtäitmise lubamatuks

tunnistamiseks.

9. 16.02.2022 tasus hageja 02.02.2022 esitatud hagi tagamise avalduselt riigilõivu.

10. Maakohus andis kostjatele tähtaja esitada seisukoht hageja määruskaebustele.

11. Kostja III leidis, et hageja 09.02.2022 määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ning menetlus

tsiviilasjas nr 2-22-1161 lõpetada.

12. Kostja IV selgitas, et on huvitatud ühisvara jagamise vaidluse võimalikust kiirest

lahendamisest, et jätkata täitemenetlusega. Kostja IV nõustus hagejaga selles osas, et hagi

tagamist on võimalik rakendada osaliselt.

Kostjad I-II määruskaebustele seisukohta ei esitanud.

13. Maakohus jättis määruskaebused rahuldamata ja edastas need TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

14. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu 25.01.2022 määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel

tühistada ja tsiviilasi saata hagi menetlusse võtmise otsustamiseks ja hagiavalduses esitatud

hagi tagamise taotluse lahendamiseks samale maakohtule.

15. Maakohus keeldus ebaõigesti hagi menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 1 p 5 ning TsMS

§ 371 lg 2 p 2 alusel. Ringkonnakohus nõustub, et käesolevas asjas ei kattu hagi ese tsiviilasjas

nr 2-21-4598 oleva hagi esemega. Tsiviilasjas nr 2-21-4598 jagatakse hageja ja kostja I

ühisvara. Käesolevas asjas on hageja esitanud hagi täitemenetluse nr 176/2020/1381,

176/2021/1346, 176/2021/3825 sissenõudjate ja võlgniku vastu TMS § 222 lg 1 alusel. Viidatu

sätestab, et kolmas isik, kellel on sundtäitmise eseme suhtes selle sundtäitmist takistav õigus,

eriti omandiõigus või piiratud asjaõigus, võib esitada hagi vara arestist vabastamiseks või

sundtäitmise muul põhjusel lubamatuks tunnistamiseks kohtule, kelle tööpiirkonnas

sundtäitmine toimub. TsMS § 222 lg 3 järgi esitatakse hagi sissenõudja ja võlgniku vastu.

Asjaolu, et mõlemad menetlused eeldavad vaidlusaluse vara kuuluvuse kindlakstegemist, ei

tähenda, et seetõttu hagi ese tsiviilasjades kattub. Samuti kattuvad tsiviilasjade

menetlusosalised vaid hageja ja kostja I osas. Kostjad II-IV tsiviilasja nr 2-21-4598 menetluses

ei osale. Eelnevast tulenevalt on maakohus vääralt kohaldanud TsMS § 371 lg 1 p 5.

16. TsMS § 371 lg 2 p-ga 2 seonduvalt viitas maakohus sellele, et kuna vallasvara ning Roosi

ja Roosa käsitöö OÜ osa ei ole arestitud, siis ei ole hagi eesmärki (vara arestist vabastamine)

võimalik saavutada. Ringkonnakohus märgib, et hageja on määruskaebuses selgitanud, et

26.01.2022 seisuga on osaühingu osa arestitud. TsMS § 662 lg 3 kohaselt võib määruskaebuse

põhjendamiseks esitada uusi asjaolusid ja tõendeid. Seega ei saa väita, et Roosi ja Roosa käsitöö

OÜ osaga seonduvalt on hagi perspektiivitu. Mis puudutab vallasvara, siis hageja on hagis ja

määruskaebuses selgitanud, et talle ei ole üheselt teada, kas see on arestitud. Kolleegium leiab,

et kuna ei ole selge, kas vallasvara on arestitud, siis on maakohus ennatlikult leidnud, et

vallasvara osas ei ole võimalik hagi eesmärki saavutada.

17. Eeltoodust tulenevalt tuleb maakohtu 25.01.2022 määrus tühistada ja saata asi tagasi

maakohtule hagi menetlusse võtmise otsustamiseks. Kuna ringkonnakohus saadab asja tagasi

hagi menetlusse võtmise otsustamiseks, siis tuleb maakohtul uuesti lahendada ka koos

hagiavaldusega esitatud hagi tagamise taotlus.

18. Seoses Pärnu Maakohtu 03.02.2022 määrusega märgib ringkonnakohus, et nimetatud

määrusega keelduti menetlusse võtmast hageja 02.02.2022 hagi tagamise taotlust ja jäeti

menetluskulud hageja kanda. TsMS § 660 lg 1 sätestab, et maakohtu määruse peale võib

määrusega puudutatud menetlusosaline esitada määruskaebuse ringkonnakohtule üksnes juhul,

kui määruskaebuse esitamine on seaduse järgi lubatud. Tsiviilkohtumenetluse seadustik ei näe

ette võimalust esitada määruskaebust määruse peale, millega maakohus hagi tagamise avaldust

ei menetle. Sellist võimalust ei tulene ka TsMS § 3401 lõikest 2. Nimetatud sätte mõtteks ei ole

anda üldist alust kõikide avalduste ja taotluste menetlemisest keeldumise vaidlustamiseks. See

tuleneb samuti TsMS § 660 lõikest 1 (vt ka Tsiviilkohtumenetluse seadustik II.

Kommenteeritud väljaanne, Tallinn 2017, lk 248-249). Täiendavalt märgib kolleegium, et

maakohus on 02.02.2022 hagi tagamise taotlusega sarnase 09.02.2022 hagi tagamise taotluse

11.02.2022 määrusega lahendanud.

19. Kuna hageja ei saa vaidlustada 02.02.2022 hagi tagamise avalduse menetlemisest

keeldumist, siis ei saa ta vaidlustada ka määrust osas, milles hagi tagamise taotluse esitamisega

seotud menetluskulud jäid hageja kanda (TsMS § 178 lg 1). Ringkonnakohus selgitab, et

asjaolu, et maakohus jättis 03.02.2022 määruses hagi tagamise taotlusega seotud menetluskulud

hageja kanda, ei tähenda, et hagejal puuduks õigus, avalduse menetlemisest keeldumise tõttu,

taotleda riigilõivu tagastamist.

20. Kuna hageja ei saa maakohtu 03.02.2022 määrust vaidlustada, siis tuleb selle määruse peale

esitatud määruskaebus jätta läbi vaatamata (TsMS § 664 lg 2).

21. Kuna tegemist ei ole menetlust lõpetava määrusega, siis ringkonnakohus menetluskulude

jaotust ei märgi (TsMS § 173 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)

Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov