3-20-2517/98 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Janar Jäätma ja

Virgo Saarmets

Otsuse tegemise aeg ja koht

17.01.2023, Tallinn

Haldusasja number

3-20-2517

Haldusasi

X kaebus Andmekaitse Inspektsiooni 25.06.2020

menetluse lõpetamise teate nr 2.1.-5/19/230 ja

Andmekaitse Inspektsiooni 31.08.2020 vaideotsuse

tühistamiseks ning vastustaja kohustamiseks jätkata

järelevalvemenetlust

Menetlusosalised

Kaebaja – X

Vastustaja – Andmekaitse Inspektsioon, esindaja LO

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 30.12.2021 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta X apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 30.12.2021 otsus

haldusasjas nr 3-20-2517 muutmata.

2. Jätta X apellatsioonimenetluse menetluskulud Eesti Vabariigi kanda ja Andmekaitse

Inspektsiooni apellatsioonimenetluse menetluskulud tema enda kanda.

3. Tõlkida kohtuotsus vene keelde.

4. Kohtuotsuse avaldamisel asendada X nimi tähemärgiga X ja jätta avaldamata

kohtuotsuses sisalduvad veebilingid.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 16.02.2023, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises

lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1).

Vastuseks

esitatud

kassatsioonkaebusele

võib

teine

menetlusosaline

esitada

vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem

kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

3-20-2517

2(10)

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213

lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi

vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X (kaebaja) esitas 16.01.2019 Andmekaitse Inspektsioonile (AKI) pöördumise, milles

leidis, et tema andmeid avaldatakse ebaseaduslikult.

2. AKI käsitles pöördumist selgitustaotlusena ning teavitas kaebajat 17.01.2019 kirjaga

võimalustest oma õigusi kaitsta, andis selgitusi tingimuste kohta, mis peavad olema täidetud, et

meediaväljaanded ei võiks nõusolekuta isikuandmeid avalikustada, ning meediaväljaannetele

esitatavatest taotlustest.

3. Kaebaja esitas 12.02.2019 AKI-le vaide (täiendatud 25.03.2019), milles palus teha

väljaannetele ettekirjutus eemaldada veebist ja sulgeda tema isikut tuvastavad andmed

otsingumootorites selliselt, et tema nime otsingumootorisse sisestamisel ei oleks artiklid/saated

leitavad. AKI tagastas vaide 26.03.2019 vastusega.

4. Tallinna Halduskohus rahuldas 22.11.2019 otsusega nr 3-19-579 X kaebuse, tühistas

17.01.2019 vastuskirjas väljenduva otsuse ja 26.03.2019 otsuse vaide tagastamise kohta ning

kohustas AKI-d kaebust uuesti läbi vaatama.

5. AKI algatas AS Ekspress Meedia ja AS Õhtuleht Kirjastus suhtes 17.02.2020

järelevalvemenetluse, milles palus anda selgitusi isikuandmete kaitse seaduse (IKS) §-i 4

täitmise kohta ning tegi 21.05.2020 ja 27.05.2020 ettepaneku lisada kahele artiklile pealdis.

6. AKI lõpetas 15.06.2020 AS Ekspress Meedia ja AS Õhtuleht Kirjastus osas

järelevalvemenetluse kahe võrgulingi osas, sest artiklitele lisati pealdised. AKI teavitas

kaebajat 25.06.2020 teatega menetluse lõpetamisest AS Õhtuleht Kirjastus ja AS Ekspress

Meedia suhtes. Menetluse lõpetamine puudutas järgmisi artikleid:

1) /Eemaldatud vastavalt resolutsiooni p 4-le/

2) /Eemaldatud vastavalt resolutsiooni p 4-le/

3) /Eemaldatud vastavalt resolutsiooni p 4-le/

4) /Eemaldatud vastavalt resolutsiooni p 4-le/

5) /Eemaldatud vastavalt resolutsiooni p 4-le/

6) /Eemaldatud vastavalt resolutsiooni p 4-le/

7) /Eemaldatud vastavalt resolutsiooni p 4-le/

3-20-2517

3(10)

8) /Eemaldatud vastavalt resolutsiooni p 4-le/

9) /Eemaldatud vastavalt resolutsiooni p 4-le/

10) /Eemaldatud vastavalt resolutsiooni p 4-le/

11) /Eemaldatud vastavalt resolutsiooni p 4-le/

12) /Eemaldatud vastavalt resolutsiooni p 4-le/

13) /Eemaldatud vastavalt resolutsiooni p 4-le/

14) /Eemaldatud vastavalt resolutsiooni p 4-le/

15) /Eemaldatud vastavalt resolutsiooni p 4-le/

7. X esitas AKI-le vaide, mis jäeti AKI 31.08.2020 vaideotsusega nr 2.1.-3/20/2238

rahuldamata. Kaebaja ees- ja perekonnanimega on Google’is leitav vaid üks artikkel:

/Eemaldatud vastavalt resolutsiooni p 4-le/, milles on avalik küll kaebaja nimi ja vanus, kuid

artiklile on AKI ettepanekul lisatud teave, et Riigikohus mõistis isiku õigeks. Lingil

/Eemaldatud vastavalt resolutsiooni p 4-le/ pole uudis enam kättesaadav ning võrgulink

/Eemaldatud vastavalt resolutsiooni p 4-le/ on vaid üldviide kohtuasjade uudistele, mitte

konkreetsele artiklile. Ülejäänud 14 võrgulinki on küll aktiivsed, kuid need ei ole kaebaja nime

alusel leitavad, st neid saab lugeda üksnes kas juhuslikult vanu artikleid sirvides või konkreetset

linki teades. IKS §-st 4 tulenevalt on ajakirjanduslikul eesmärgil lubatud isiku nõusolekuta tema

kohta andmeid avaldada, kui selleks on avalik huvi, see on kooskõlas ajakirjanduseetika

põhimõtetega ja see ei kahjusta isiku õigusi ülemääraselt. AKI kui järelevalveasutus saab

sekkuda ajakirjandusvabadusse ainult erandlikel juhtudel, kui tegemist on olulise eraelu riivega.

Artiklid kajastavad kohtuotsustes ja kohtumaterjalides avalikustatud teavet, mis on

usaldusväärne. Avalikustatud ei ole isiku eraelu üksikasju puudutavaid andmeid ega muid

halvustavaid kommentaare, mis riivaks oluliselt kaebaja eraelu puutumatust. Avalikustatud on

kaebaja tegevust alaealiste suhtes, mille vastu on ülekaalukas avalik huvi. Tähtsust ei oma, kas

tegemist on karistatava teoga või mitte, sest oma olemuselt on tegemist ebasündsa käitumisega

avalikus ruumis. Artiklitele, kus isik on tuvastatav, on lisatud täiendus, et kaebaja on Riigikohtu

otsusega õigeks mõistetud. Seega ei ole tegemist olukorraga, kus kaebajast jääb mulje kui

süüdimõistetud isikust. Ka jõustumata kohtuotsused on avalikud. Andmesubjektil ei ole

absoluutset õigust olla unustatud, kui tegemist on ajakirjandusvabaduse kaitsealas olevate

isikuandmete avaldamisega. Isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) art 17 eeldused, mis

annaksid andmesubjektile õiguse nõuda töötlemise lõpetamist, ei ole täidetud.

8. X esitas 15.12.2020 Tallinna Halduskohtule kaebuse, mille kohus võttis menetlusse

nõuetes tühistada AKI 25.06.2020 menetluse lõpetamise teade nr 2.1.-5/19/230 ja AKI

31.08.2020

vaideotsus

nr

2.1.-3/20/2238

ning

kohustada

vastustajat

jätkama

järelevalvemenetlust.

AKI ei võta arvesse seda, et kaebaja isikut on võimalik tuvastada isegi initsiaalide või vaid nime

ja vanuse abil. Paljud samasisulised artiklid sisaldavad kaebaja nime, perekonnanime, vanust

ning päritolu. Põhjendamatu on AKI seisukoht, et kui artikkel ei ole leitav Google’i otsinguga

ning on kättesaadav vaid uudisteportaali arhiivis, siis ei riku kaebaja isikuandmete ebaseaduslik

avaldamine kaebaja õigusi.

Kaebaja on olnud korduvalt tuvastatud temale võõraste isikute poolt, kellega ta kokku puutub

(endised töökaaslased, endised tööandjad, potentsiaalsed tööandjad). Selle tulemusena on

kaebajat ähvardatud töökaaslaste poolt ja uue töö otsimine on raskendatud. Isikud, kellega

3-20-2517

4(10)

kaebaja tutvub (sh uued tuttavad, uued töökaaslased), leiavad soovi korral otsingumootorite

kaudu hõlpsalt kaebajat puudutavad artiklid. Foto alusel on võimalik (sh Google, Yandex,

Facebook) tuvastada isiku nimi.

Kaebaja isikuandmeid on töödeldud tema nõusolekuta. Seoses sellega, et ta on talle

inkrimineeritud kuritegudes õigeks mõistetud, puudub ajakirjanduslik ja avalik huvi kaebaja

isikuandmete töötlemiseks. Andmete jätkuv avaldamine kahjustab kaebaja õigusi.

9. AKI palus vastuses jätta kaebus rahuldamata ning jäi järelevalvemenetluses ja

vaideotsuses esitatud seisukohtade juurde.

Pooltes kaebaja tõstatatud artiklites ei ole ta tuvastatav. Täpsem loetelu artiklitest, kus kaebaja

on tuvastamatu ja tuvastatav, on esitatud AKI järelevalvemenetluse lõpetamise teates.

Nendes artiklites, kus kaebaja on tuvastatav (ka kaudselt), on tema isikuandmeid IKS § 4 alusel

avalikustatud õiguspäraselt. IKS § 4 tingimuste täidetust on AKI hoolikalt ja põhjalikult

kontrollinud nii järelevalvemenetluse kui ka vaidemenetluse käigus.

Vastustaja viitab IKÜM põhjendusele 4. IKÜM art 17 lg 3 p-s a ette nähtud piirang oma

isikuandmete kustutamise nõudmisel on mõeldud juhuks, kui isikuandmeid töödeldakse määral,

mis on vajalik sõna- ja teabevabaduse teostamiseks. IKÜM art 17 alusel saab nõuda vaid oma

isikuandmete kustutamist, mitte aga kogu artikli kustutamist.

Vaidlusalustes artiklites on kaebaja kohta avalikustatud minimaalselt andmeid. Andmed on

õiged (sh ajakohastatud, et ta mõisteti Riigikohtus õigeks), kaebajal on nimekaime ning

Google’i otsingutulemustes ei tule välja artikleid koos tema pildiga. Seetõttu ei ole kaebaja

tuvastamise võimalused kõrged. AKI kaalus kaebaja eraelu puutumatust ja õigust sõna- ja

teabevabadusele teemal, kuidas täiskasvanud mees on avalikes kohtades liiga teinud lastele.

Neid huvisid kaaludes leidis AKI, et kaebaja õigus eraelu puutumatusele ei kaalu üles õigust

sõna- ja teabevabadusele.

10. Tallinna

Halduskohus

jättis

30.12.2021

otsusega

kaebuse

rahuldamata

ja

menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda ning otsustas otsuse avaldamisel asendada

andmesubjekti nime tähemärkidega.

IKS § 4 sätestab, et isikuandmeid võib andmesubjekti nõusolekuta töödelda ajakirjanduslikul

eesmärgil, eelkõige avalikustada meedias, kui selleks on avalik huvi ja see on kooskõlas

ajakirjanduseetika põhimõtetega. Isikuandmete avalikustamine ei tohi ülemäära kahjustada

andmesubjekti õigusi. Kuni 11.12.2018 sisaldus samasisuline säte IKS v.r § 11 lg-s 2.

Isiku õigus isikuandmete kaitsele ei ole absoluutne õigus, vaid seda tuleb kaaluda vastavalt selle

ülesandele ühiskonnas ning tasakaalustada muude põhiõigustega vastavalt proportsionaalsuse

põhimõttele (IKÜM põhjendus 4). See põhimõte kehtib ka isikuandmete kustutamise kohta.

Andmesubjektil on õigus nõuda, et vastutav töötleja kustutaks põhjendamatu viivituseta teda

puudutavad isikuandmed, kui kehtib üks IKÜM art 17 lg 1 punktides loetletud asjaoludest

(IKÜM art 17 „õigus olla unustatud“). IKÜM art 17 lg 3 sätestab aga erandid, mil lg-tes 1 ja 2

sätestatut ei kohaldata. IKÜM art 17 lg 3 p-i a kohaselt ei kohaldata lõikeid 1 ja 2 sel määral,

mil isikuandmete töötlemine on vajalik sõna- ja teabevabaduse õiguse teostamiseks. Eeltoodud

sätetest tuleneb, et isikul on õigus nõuda üksnes isikuandmete kustutamist, kuid mitte artiklite

kustutamist tervikuna. Isikuandmete kustutamise nõue on põhjendatud, kui avaldatud

isikuandmete mahtu ei saa õigustada ajakirjandusvabaduse teostamisega.

Ajakirjandusväljaannetel on isikuandmete töötlemiseks õiguslik alus ja selle puhul tuleb

hinnata, kas isikuandmete töötlemine ajakirjanduslikel eesmärkidel on proportsionaalne isiku

3-20-2517

5(10)

subjektiivsete õiguste riivega. Seega tuleb analüüsida, kas vaidlusalustes artiklites on kaebaja

kohta esitatud isikuandmeid, mille avaldamine riivab ülemääraselt kaebaja õigust eraelu

puutumatusele ning kas seetõttu võib esineda alus kohustada vastustajat hindama

järelevalvemenetluse jätkamise vajadust.

AKI menetluse lõpetamise teates märgitud ajakirjanduslikes artiklites 1‒5 ja 9 ei ole kajastatud

kaebaja isikuandmeid või ei ole artiklid kaebaja kohta. Artikkel 1 sisaldab üldisi kirjeldusi ning

seal kajastatud sündmused ega kirjeldatud isikud ei võimalda üheselt luua seoseid kaebajaga.

Kaebaja kohta ei ole avaldatud isikuandmeid (sh nime, initsiaale, fotot, vanust jne). Artikli

põhjal on sisuliselt võimatu luua seoseid konkreetse isikuga. Artiklis 2 kirjeldatud sündmused

ei ole seostatavad kaebajaga, vaid artikkel kajastab teise isikuga seotud süütegu. Artiklis 3 ei

ole kajastatud tegu toime pannud isiku kirjeldust. Artiklis on üksnes toodud toimepanija

hüüdnimi, mis ei ole kaebaja nimega sarnane ning kohtu hinnangul ei ole seega seostatav

kaebajaga. Artiklis 4 ei ole avaldatud kaebaja isikuandmeid. Artikkel kajastab n-ö kannatanute

kirjeldust sündmusest ning politsei kommentaari sündmuse kohta. Artiklit ei ole võimalik selles

avaldatud info põhjal kaebaja isikuga seostada. Artikli 5 puhul on tegemist sama artikliga, mis

on kajastatud artikli 2 viite all. Artikli 9 link kajastab venekeelse Delfi üldviidet kohtutega

seotud teemadele, kuid ei viita konkreetsele artiklile. Seega puudub artikli 9 viite all konkreetne

artikkel, mis kaebaja subjektiivseid õigusi isikuandmete töötlemise läbi saaks rikkuda. Seetõttu

lõpetas AKI nende artiklite osas järelevalvemenetluse põhjendatult.

Artikli 6 link ei ole aktiivne ning see ei olnud aktiivne ka AKI 25.06.2020 menetluse lõpetamise

teate tegemise ajal. Kuivõrd artikli 6 viite all kaebaja isikuandmete töötlemist ei toimu, lõpetas

AKI järelevalvemenetluse põhjendatult.

Artiklis 7 on toodud kaebaja initsiaalid ja kohtumenetluses kajastatud asjaolud. Artikkel

kirjeldab valdavas osas Harju Maakohtu, ringkonnakohtu ning Riigikohtu otsustes tuvastatud

asjaolusid ja nendest tehtud kohtu järeldusi. Artikkel tugineb kohtuotsustes avaldatule, mistõttu

on tegemist autoriteetse allikaga ning puudub alus arvata, et artiklis oleks kajastatud ebaõigeid

andmeid. Kohtuasjas, mida artikkel kajastab, on jõustunud Riigikohtu lahend avalikult

kättesaadav, mistõttu ei riku otsuse sisu refereerimine artiklis ka kaebaja õigusi. Seadusest ei

tulene keeldu avaldada ajakirjanduses informatsiooni jõustumata kohtulahendite kohta, mistõttu

ei ole ka maakohtu otsuse sisu käsitlemine artiklis keelatud. Jõustumata kohtulahendite

kajastamist on ka Kohtute Haldamise Nõukoda oma suunistes kohtute meediasuhtluseks

käsitlenud. Ajakirjanduslikul eesmärgil isikuandmete töötlemisel tuleb arvestada avalikku huvi

konkreetse teema või sündmuse vastu. Arvestades kaebajale ette heidetud süüteo raskust ja

iseloomu, esines andmete avaldamise osas avalik huvi. Samas ei ole artiklis avaldatud kaebaja

fotot ega täisnime. On avaldatud kaebaja nimetähed, nagu ka kohtuotsuses, mida artikkel

käsitleb. Üksnes nimetähtede ning artiklis refereeritu põhjal ei ole võimalik artiklit kaebajaga

üheselt seostada, kuivõrd kaebaja nimetähed ei ole sedavõrd erilised, mis võimaldaksid teda

eksimatult tuvastada. AKI on menetluse lõpetamise teates toonud välja, et kaebajal esineb

mitmeid nimekaime, sh Eestis, mistõttu on konkreetset isikut nende väheste avaldatud andmete

põhjal võõral isikul raske kaebajaga seostada. Artiklis on ka toodud, et Riigikohus tühistas

alama astme kohtute otsused kaebaja kasuks. Avaldatud andmete maht ei riiva seega ülemäära

kaebaja õigusi.

Kohtuotsuse tegemise hetkeks ei ole artikli 8 veebilingilt artikkel leitav. Seetõttu ei toimu

artiklis 8 otsuse tegemise seisuga enam kaebaja isikuandmete töötlemist.

Artiklites 10, 11 ja 12 on toodud kaebaja initsiaalid ning muudetud foto (silmad kaetud).

Artiklid 10 ja 11 käsitlevad asjaolusid selle kohta, miks kaebaja talle ette heidetud süütegudes

õigeks mõisteti. Artikkel 12 veebilingilt avaneb artikli 11 kommentaarium, kus ei ole kaebaja

3-20-2517

6(10)

isikuandmeid avaldatud. Seega ei toimu artikkel 12 veebilingil kaebaja isikuandmete töötlemist.

Arvestades kaebajale ette heidetud süütegude raskust ning iseloomu, oli kaebajaga seotud

kriminaalasja asjaolude kajastamise vastu meedias oluline avalik huvi. Kaebajat süüdistati

tegudes, mille osas on ühiskond kõrgendatud tundlikkusega ning mis mõjutavad inimeste üldist

turvatunnet. Avalik huvi kaalus üles kaebaja õiguse eraelu puutumatusele. Praeguseks ajaks ei

ole avalik huvi kaebajaga seotud kriminaalasja asjaolude kajastamise osas vähenenud sedavõrd,

et saaks öelda, et isikuandmete töötlemine artiklites 10, 11 ja 12 oleks ilmselgelt põhjendamatu

ja ebaproportsionaalne. Kriminaalasja esemeks olnud sündmustest on möödunud vähe aega,

mistõttu saab avalikku huvi kriminaalasja asjaolude kajastamise vastu pigem jaatada. Arvesse

tuleb võtta, et fotot on töödeldud selliselt, et kaebaja silmade ja kulmude piirkond on varjatud.

Google’i otsingumootori kaudu ei ole aga kaebaja nimeotsingu kaudu fotosid võimalik leida.

Artiklites 10, 11 ja 12 avaldatud foto ja nimetähtede põhjal on võimalik kaebajat ära tunda ainult

isikutel, kes kaebajat isiklikult tunnevad.

Artiklis 14 on toodud kaebaja täisnimi ja vanus. Artiklis jagavad Riigikohtu ja

Justiitsministeeriumi esindajad selgitusi ja kommentaare kaebaja õigeksmõistva otsuse kohta.

Artiklis on lisatud viide Riigikohtu otsusele, millega kaebaja õigeks mõisteti. Artiklis 15 on

samuti toodud kaebaja täisnimi ja vanus. Artikkel kajastab olulisi päevateemasid, sh teavet selle

kohta, et veebiväljaanne käsitleb ka selgitavat lugu kaebaja õigeksmõistmise kohta. Teemat

sisuliselt kõnealusel veebilingil ei käsitleta. Artiklis 17 on toodud kaebaja täisnimi ja vanus ning

artikkel kajastab Harju Maakohtu otsuse sisu, mis puudutab kaebaja suhtes toimunud

kriminaalasja. Artiklile on 22.05.2020 lisatud pealdis kaebaja õigeksmõistmise kohta. Artiklis

13 on toodud kaebaja täisnimi ning on kajastatud Riigikohtu kommunikatsioonijuhi selgitused

kaebaja õigeksmõistmisega seotud õiguslike aspektide kohta. Kuigi artiklite 14, 15 ja 17

veebilinkidel on avaldatud kaebaja täisnimi ja vanus ning artiklis 13 kaebaja täisnimi, ei ole

kaebaja õigusi andmete avaldamisel ülemääraselt riivatud. Artiklid käsitlevad eelkõige kaebaja

õigeksmõistmisega seonduvaid õiguslikke aspekte ning selgitusi. Artiklitest on üheselt võimalik

välja lugeda, et kaebaja on talle ette heidetud süütegudes õigeks mõistetud. Artiklites avaldatud

info on asjakohane ning avaldamise hetkel aktuaalne. Kuivõrd kaebajale ette heidetud

ebakohase käitumise osas on avalikkusel suurem tundlikkus ja avalik huvi, on õigeksmõistva

otsuse tagamaade ning asjaolude selgitamine ja selle kajastamine meediaväljaande poolt

adekvaatne reaktsioon. Avaldatud andmete mahtu ja konteksti arvestades ei riiva andmete

jätkuv töötlemine ebaproportsionaalselt kaebaja õigust eraelu puutumatusele.

Artiklis 16 on toodud kaebaja foto ja vanus. Seejuures ei ole toodud välja kaebaja nime mistahes

kujul. Artikkel kajastab politsei üleskutset võimalikele kannatanutele seoses kaebajale esitatud

kahtlustuse osas ohvrite leidmiseks. Artikkel oli avaldatud eesmärgiga leida teisi võimalikke

kannatanuid seoses kaebajale ette heidetud süütegudega. Foto avaldamine oli vajalik selleks, et

võimalikud kannatanud teaksid ning tunneksid ära, kellega seoses on üleskutse tehtud. Artikli

avaldamise eesmärk oli võimalike süütegude avastamine ning lahendamine, mille vastu on

avalikkusel kahtlemata kõrgendatud huvi. Foto kasutamine oli asjakohane ja vajalik. Artiklis ei

ole avaldatud kaebaja nime ega initsiaale, mistõttu ei ole kaebajat isiklikult mitte tundval isikul

võimalik üheselt tuvastada, kellest artiklis on juttu. Kõnealune artikkel ega foto ei ole leitavad

Google’i otsingumootori kaudu kaebaja nime järgi päringut teostades.

Vaidlusalused artiklid, kus on mingil kujul avaldatud kaebaja isikuandmeid (nimi, initsiaalid,

foto, vanus), kajastavad valdavas osas avalikku teavet (kohtuotsuste sisu), mis tugineb

autoriteetsele ja usaldusväärsele allikale (kohus ja muud riigiasutused). Kajastatud on

peaasjalikult kaebaja kriminaalasjaga seotud tuvastatud asjaolusid ja fakte. Artiklites on

kajastatud asjaolu, et kaebaja on talle ette heidetud süütegudes õigeks mõistetud või on artiklile

lisatud vastav pealdis. Seega ei jää vaidlusalustest artiklitest muljet, et kaebaja on süüdi

mõistetud isik. Avalikustatud on kaebaja tegevust alaealiste suhtes, mille vastu on ülekaalukas

3-20-2517

7(10)

avalik huvi, kuna tegemist on kõige haavatavamate isikutega. Tähtsust ei oma, kas tegemist oli

karistusõiguslikult karistatava teoga või mitte, sest oma olemuselt oli tegemist ebasündsa

käitumisega avalikus ruumis, mida ei saa aktsepteerida ja sellise käitumise korral ei saa ka isik

eeldada anonüümsust. Kaebajaga seotud kriminaalasja asjaoludest ei nähtu, et kaebaja ei oleks

ebasündsalt käitunud. Juhul, kui isik käitub ühiskonnas mitte aktsepteeritaval viisil, mis võib

olla mh karistusõiguslikult ette heidetav, ei saa isik eeldada, et tema tegevuse ja isiku vastu

puudub avalik huvi.

Andmekaitse põhimõtteid ei tule kohaldada anonüümse teabe suhtes, s.o teave, mis ei ole seotud

tuvastatava füüsilise isikuga, või isikuandmete suhtes, mis on muudetud anonüümseks sellisel

viisil, et andmesubjekti ei ole võimalik tuvastada või ei ole enam võimalik tuvastada (IKÜM

põhjendus 26). Üheski artiklis ei ole avaldatud kombinatsiooni kaebaja täisnimest ja fotost, mis

võimaldaks kaebajat üheselt tuvastada. Juhuslikul lugejal oleks täiendavaid otsinguid, päringuid

jne tegemata (mis on aga ebamõistlikult ressursi- ning ajamahukas) kaebaja isiku tuvastamine

keeruline. AKI ei saa põhjendamatult sekkuda ajakirjandusvabadusse, kui artiklites kajastatud

andmed on õiged, tuginevad autoriteetsele allikale ning on avaldamise hetkel aktuaalsed ja

asjakohased. Asjaolu, et kaebaja teab, et artiklid on kirjutatud tema kohta, ei ole piisavaks

aluseks nõuda artiklite kustutamist.

Kaebus on eeltoodud asjaoludele tuginedes põhjendamatu. AKI on oma menetluse lõpetamise

teates ja vaideotsuses õigustatult jõudnud järeldusele, et vaidlusalustes artiklites ei ole avaldatud

kaebaja isikuandmeid määral, mis ebaproportsionaalselt rikuks kaebaja õigusi. Artiklites ei ole

avaldatud väärinfot ning nendes kajastatud andmed tuginevad usaldusväärsetele allikatele.

Artiklid on olnud aktuaalsed ning kajastanud asjaolusid, mille vastu on ülekaalukas avalik huvi.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

11. X palub 31.01.2022 apellatsioonkaebuses halduskohtu 30.12.2021 otsus tühistada ja uue

otsusega kaebus rahuldada.

Ringkohus märkis haldusasjas nr 3-20-1076 tehtud otsuses, et kohus ei välista võimalust, et

kaebaja saab mingi aja möödudes seaduslikult nõuda enda andmete eemaldamist veebist.

Kaebaja palub selgitada, millise aja möödudes saab ta fotode ning ees- ja perekonnanime

kustutamist nõuda. Pärast kõigi isiklike andmete avaldamist on kaebaja ka initsiaalide järgi

äratuntav. Samuti palub kaebaja selgitada, kas ta saab pärast kohtumenetluse lõppu uuesti

pöörduda AKI-sse samade artiklite alusel. Kaebajal ei ole karistusregistris kriminaalasju, on

ainult neli liiklustrahvi. Kaebaja tegi nooruses vigu ja tahab end rehabiliteerida, kuid see ei

õnnestu artiklite tõttu, üha raskem on leida naist, sõpru ja äripartnereid. Kaebaja on end

parandanud. Kaebaja jäi ka halduskohtule esitatud seisukohtade juurde.

12. AKI palub 16.08.2022 vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

Halduskohus on üksikasjalikult analüüsinud kõiki artikleid. Enamuses neist ei ole kaebaja

tuvastatav. Artiklid, kus on mingil kujul avaldatud kaebaja isikuandmeid, kajastavad valdavas

osas avalikku teavet (kohtuotsuste sisu), mis tugineb autoriteetsele ja usaldusväärsele allikale

(kohus ja muud riigiasutused). Kajastatud on peamiselt kaebaja kriminaalasjas tuvastatud

asjaolusid ja fakte ning kajastatud on asjaolu, et kaebaja on süütegudes õigeks mõistetud või on

artiklile lisatud vastav pealdis. Seega ei jää artiklitest muljet, et kaebaja on süüdi mõistetud isik.

Avalikustatud on kaebaja tegevust alaealiste suhtes, mille vastu on ülekaalukas avalik huvi.

Üheski artiklis ei ole avaldatud kombinatsiooni kaebaja täisnimest ja fotost, mis võimaldaks

kaebajat neist üheselt tuvastada. Andmekaitse põhimõtteid ei tule kohaldada anonüümse teabe

suhtes (IKÜM põhjendus 26). Vastustaja ei saa põhjendamatult sekkuda ajakirjandusvabadusse,

3-20-2517

8(10)

kui artiklites kajastatud andmed on õiged, tuginevad autoriteetsele allikale ning on avaldamise

hetkel aktuaalsed ja asjakohased. Asjaolu, et kaebaja teab, et artiklid on kirjutatud tema enda

kohta, ei ole piisavaks aluseks nõuda artiklite kustutamist.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

13. Halduskohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna

alust selle muutmiseks või tühistamiseks.

14. Kaebaja ei vaidlusta seda, et vaidlusalustes artiklites isikuandmete avalikustamine oli

avalikustamise ajal õiguspärane, vaid väidab, et õiguspärane ei ole nende jätkuv avaldamine.

IKS § 4 kohaselt võib isikuandmeid andmesubjekti nõusolekuta töödelda ajakirjanduslikul

eesmärgil, eelkõige avalikustada meedias, kui selleks on avalik huvi ja see on kooskõlas

ajakirjanduseetika põhimõtetega. Isikuandmete avalikustamine ei tohi ülemäära kahjustada

andmesubjekti õigusi.

15. Euroopa Inimõiguste Kohus (EIK) on kujundanud kriteeriumid, mida tuleb täiendavalt

arvesse võtta isikuandmete avaldamisel ajakirjanduslikel eesmärkidel: panus avalikes huvides

toimuvasse debatti, andmesubjekti tuntus, avaldatud materjali sisu, andmesubjekti eelnev

käitumine, avaldatu sisu, vorm ja tagajärg ning kõnealuse teabe omandamise asjaolud ja teabe

paikapidavus (vt EIK 27.06.2017 otsus asjas Satakunnan Markkinapörssi Oy ja Satamedia Oy

vs. Soome, p 165; Euroopa Kohtu 14.02.2019 otsus nr C-345/17, p 66). Seejuures ei eelda

isikuandmete avaldamine viidatud sätete alusel isiku eelneva nõusoleku andmist. Eraelu

puutumatust ja ajakirjanike sõnavabadust on EIK pidanud võrdväärseteks põhiõigusteks, mille

kaal peaks olema põhimõtteliselt sama (vt nt EIK suurkoja 07.02.2012 otsus asjas Axel Springer

AG vs. Saksamaa, p 87; 07.02.2012 otsus asjas von Hannover vs. Saksamaa (nr 2), p 106;

16.06.2015 otsus asjas Delfi vs. Eesti, p 139). EIK praktika järgi tähendab arvamusvabaduse

tagamine muu hulgas seda, et ajakirjandusel lasub kohustus edastada teavet ja mõtteid nii

poliitilistel teemadel kui ka kõigis teistes avalikkusele huvi pakkuvates küsimustes.

Ajakirjanduse ülesanne on sellist teavet ja mõtteid edasi anda ning avalikkusel on õigus neid

saada (Riigikohtu 26.06.2013 otsus nr 3-2-1-18-13, p 14 ja seal viidatud kohtupraktika).

Põhiseaduse § 26 sätestab igaühe õiguse perekonna- ja eraelu puutumatusele. Eraelu sfääri

kuuluvad muu hulgas isiku õigus informatsioonilisele enesemääramisele, õigus oma sõnale ja

pildile, isiku identifitseerimine ja isiksuse muud aspektid (Riigikohtu 13.01.2010 otsus nr 3-2-

1-152-09, p-d 13 ja 14). Ajakirjandusel on ajakirjandusvabaduse olemusest tulenevalt lai

otsustusvabadus avalikku huvi puudutava teemaderingi määratlemisel. Avaliku huvi puudumist

võiks sedastada nt juhul, kui avaldatakse eraelu detaile, mis kuidagi ei seondu avaliku huviga

ega aita kaasa ühiskondlikule debatile. Avaliku huvi ülekaalukus tuleb kindlaks teha konkreetse

juhtumi asjaolude põhjal, võrreldes andmete avaldamise kasuks rääkivaid asjaolusid

tagajärgedega, mida isikule põhjustatakse. Isikuandmete avaldamist ei õigusta pelk erahuvi ega

sensatsioonijanu (Riigikohtu 23.03.2016 otsus nr 3-3-1-85-15, p 23). Kuigi ajakirjandus ei tohi

ületada teatud piire, eelkõige seoses teiste isikute maine ja õigustega ning vajadusega vältida

konfidentsiaalse informatsiooni avalikustamist, on ajakirjanduse ülesanne levitada oma

kohustuste ja vastutusega kooskõlas oleval viisil teavet ja ideid kõigis avalikku huvi pakkuvates

küsimustes (EIK 23.09.1994 otsus asjas Jersild vs. Taani, p 31).

16. Õigust olla internetis unustatud („to be forgotten online“) tunnustas Euroopa Kohus

13.05.2014 otsuses C-131/12. Õigus olla unustatud on Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste

kaitse konventsiooni art 8 ja Euroopa Liidu põhiõiguste harta art-te 7 ja 8 kaitsealas. EIK on

selgitanud (EIK 22.06.2021 otsus asjas Hurbain vs.Belgia, p-d 100‒104 ja seal viidatud

kohtupraktika), et ajakirjandusel on väärtuslik roll uudiste arhiivide haldamisel ja nende

3-20-2517

9(10)

üldsusele kättesaadavaks tegemisel. Internetiarhiivid aitavad oluliselt kaasa uudiste ja teabe

säilitamisele ja kättesaadavaks tegemisele. Digitaalarhiivid on oluline haridus- ja

ajaloouuringute allikas, eriti kuna need on üldsusele kergesti kättesaadavad ja üldiselt tasuta.

Seega tuleb veebist leitava teabe puhul tasakaalustada andmesubjekti õigusi üldsuse õigusega

saada teavet minevikusündmuste ja kaasaegse ajaloo kohta digitaalsete pressiarhiivide

kasutamise kaudu. EIK möönis, et kui panna ajakirjandusväljaannetele kohustus analüüsida

mingi aja möödudes veebiartiklite, mille esialgse avaldamise seaduslikkust ei ole kahtluse alla

seatud, avaldamise kestvat õiguspärasust, mõjutab see pressivabadust ja toob kaasa ohu, et

ajakirjandus hoidub üldse veebiarhiivi pidamisest või muudab artiklid automaatselt

anonüümseteks. Veebiarhiivide muutmine õõnestab arhiivide terviklikkust ja seega nende

olemust. EIK märkis, et siseriiklikud kohtud peavad olema eriti valvsad, kui nad rahuldavad

taotluse arhiveeritud artikli elektroonilise versiooni muutmiseks või anonüümseks muutmiseks

eraelu austamise tõttu. EIK toonitas siiski, et õigus hoida arhiive veebis üldsusele

kättesaadavana ei ole absoluutne, vaid seda tuleb tasakaalustada teiste asjaomaste õigustega.

Sellega seonduvalt oli EIK seisukohal, et kriteeriumid, mida tuleb arvesse võtta seoses

arhiveeritud materjali elektroonilise avaldamise või jätkuva kättesaadavusega, on

põhimõtteliselt samad, mis kohalduvad esialgsele avaldamisele hinnangu andmisel, võttes

arvesse ka konkreetse kaasuse eripärasid ja esialgse artikli avaldamisest möödunud aega.

Ringkonnakohus märgib, et viidatud kohtuasjas peeti kõiki vastanduvaid huvisid

tasakaalustavaks lahendust, kus isiku ees- ja perekonnanimi asendati ajalehe veebiarhiivis

tähega X artiklis, mis esialgu oli avaldatud ajalehe 1994. a paberväljaandes (surmaga lõppenud

autoõnnetuse põhjustamine) ja mis alates 2008. a-st oli isiku nimeotsingu alusel taas ajalehe

veebiarhiivi kaudu leitav. Isiku taotluse esitamise ajaks oli esialgse artikli avaldamisest

möödunud üle 16 aasta.

17. Kaebaja vaidlustatud 17 artiklist ei ole kaebaja õigusi kuidagi riivatud artiklitega 1, 2, 3, 4,

5, 8, 9 ja 12. Neist 2 ja 5 ei ole üldse kaebajaga seostatavad ning 8 ja 9 pole enam veebist

kättesaadavad. Artiklitest 1, 3 ja 4 pole kaebaja identifitseeritav ning 12. veebilink on artikli

kommentaarium, kust samuti pole kaebaja isik tuvastatav.

18. Artiklites 6, 7, 10, 11, 13, 14, 15, 16 ja 17 (valdavalt aastatest 2017 ja 2018) on kaebaja

rohkem või vähem tuvastatav (varieeruvalt märgitud kaebaja initsiaalid, vanus või täisnimi,

kasutatud on ka muudetud pildikujutist (silmad varjatud) ja artikli 16 puhul kaebaja pilti), kuid

neist ainsana tuleb kaebaja nimeotsinguga Google’i otsingust nähtavale artikkel 17 ning seal on

juures märge, et kaebaja mõisteti Riigikohtu otsusega õigeks. Ülejäänud artiklite leidmiseks

peab isik teadma konkreetset veebilinki või sattuma sellele juhuslikult. Halduskohus on

põhjalikult kõiki viidatud artikleid analüüsinud ja põhjendatult järeldanud, et AKI-l puudus

vajadus sekkuda ajakirjandusvabadusse, kuna valdavas osas kajastasid artiklid avalikku teavet

(kohtuotsuste sisu), Riigikohtu ja Justiitsministeeriumi esindajate selgitusi Riigikohtu otsusele

ning kirjeldati kaebaja tegevust alaealiste suhtes, mille vastu on ülekaalukas avalik huvi.

Avalikkusel on õigus olla informeeritud kohtutes menetletavatest kriminaalasjadest, eriti kui

menetlus puudutab suure avalikkuse tähelepanu all olevaid juhtumeid (EIK 28.06.2018 otsus

asjas M.L. ja W.W. vs. Saksamaa, p 98; vt ka EIK 29.03.2016 otsus asjas Bedat vs. Šveits, p

63). Artiklite pinnalt ei jää mõistlikule lugejale muljet, et kaebaja oleks vaidlusalustes

kuritegudes süüdi mõistetud või oleks endiselt alus teda kuritegudes kahtlustada.

19. Isiku kujutise kasutamine ilma tema nõusolekuta on üldjuhul lubatav vaid isiku endaga

seotud aktuaalse päevasündmuse kajastamiseks, kusjuures kujutise kasutamine peab olema

päevasündmuse kajastamiseks vajalik ja avalikkuse huvi kaaluma üles isiku huvi. Avalikkuse

huvi saab järeldada isiku raskest õigusrikkumisest (Riigikohtu 13.01.2010 otsus nr 3-2-1-152-

09, p-d 13 ja 15). Isiku kujutise ilma nõusolekuta kasutamine ei ole üldjuhul õigusvastane ka

siis, kui isik ise asetab end teadvalt sellisesse olukorda, mille korral võib eeldada tema kujutise

3-20-2517

10(10)

kasutamist avalikkusele nähtavalt. Isiku kujutise kasutamine võib olla lubatav siis, kui kujutist

muudetakse tehniliste vahenditega selliseks, mis ei võimalda isikut tuvastada (EIK 28.01.2003

otsus asjas Peck vs. Suurbritannia, p 80; Riigikohtu 13.01.2010 otsus nr 3-2-1-152-09, p-d 13

ja 14). Kaebaja vaidlustatud artiklis 16, kus on avaldatud üksnes kaebaja pilt (otsitakse ohvreid),

kajastati selle avaldamise hetkel asjakohast informatsiooni, mis oli saadud politseilt (vrd EIK

29.03.2016 otsus asjas Bedat vs. Šveits, p 58). Tegude kajastamise vastu, milles kaebajat

kahtlustati ning millega vaidlusalune kriminaalasi seondus, oli ülekaalukas avalik huvi.

Tegemist oli olulise teemaga ja kahtlustus viitas teole, mis ohustab ühiskonna üldist heaolu ja

turvatunnet. Seega oli avalikkuse huvi kaebaja huvist kaalukam (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu

14.12.2021 otsus nr 3-20-1076, p-d 40‒42). Kuna avalikkusel on huvi tutvuda ka minevikus

toimunud sündmustega ning meediaettevõtjatel on mh ülesanne tagada avaliku huvi all olevate

minevikusündmuste kajastamine avalikes arhiivides, ei ole kaebaja pildi eemaldamiseks või

muul moel varjamiseks või viidatud artiklite muutmiseks praeguses olukorras alust ning artiklite

jätkuv avaldamine on senini õiguspärane. Kaebaja õigus olla unustatud ei kaalu üles avalikku

huvi minevikusündmuste vastu ega ajakirjandusvabadust.

20. Eelnevast tulenevalt jääb X apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata

(HKMS § 200 p 1). Kaebaja on vabastatud riigilõivu tasumisest, mistõttu jääb kaebaja

apellatsiooniastme riigilõiv Eesti Vabariigi kanda (HKMS § 118 lg 3). AKI ei ole

menetluskulude väljamõistmise taotlust esitanud (HKMS § 109 lg 1). Kohtuotsus tuleb

kaebajale tõlkida vene keelde ning kohtuotsuse avaldamisel tuleb kaebaja nimi asendada

tähemärgiga X (HKMS § 175 lg 3). Kaebaja eraelu kaitseks tuleb tema isikusamasuse

vältimiseks kohtuotsuse avaldamisel varjata kohtuotsuses sisalduvad veebilingid artiklitele.

(allkirjastatud digitaalselt)