3-21-2533/26 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Reelika Lind

Otsuse tegemise aeg ja koht

16. jaanuar 2023, Tallinn

Haldusasja number

3-21-2533

Haldusasi

CLUB ML OÜ kaebus Vabariigi Valitsuse 23.08.2021

korralduse nr 305 punkti 82 ja punkt 10 alapunkti 4 ning

Vabariigi Valitsuse 21.10.2021 korralduse nr 362 punkt 1

alapunkti 7 õigusvastasuse tuvastamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – CLUB ML OÜ, volitatud esindaja advokaat Katrin

Paulus

Vastustaja

–

Vabariigi

Valitsus

(Majandus-

ja

Kommunikatsiooniministeeriumi

kaudu),

volitatud

esindaja Ave Henberg

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta

asjale

juurde

järgmised

dokumendid:

„Krista

Fischeri

tabelid“,

„Majandusaasta aruanne 2021“, „MLounge & Bar“, „MLounge & Bar2“, „MTR1“,

„MTR2“, „Terviseameti vastus kohtunõudele (3-21-3037)“, „Äriregister“, „Üritus1“,

„Üritus2“, „Üritus3“, „Üritus4“ ja „Üritus5“.

2. Jätta rahuldamata Vabariigi Valitsuse taotlus kaebuse läbi vaatamata jätmiseks.

3. Jätta CLUB ML OÜ kaebus rahuldamata.

4. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 15.02.2023 (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 181 lg 1).

Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada

vastuapellatsioonkaebuse

päeva

jooksul

apellatsioonkaebuse

menetlusosalisele

kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui

14 päeva (HKMS § 184).

3-21-2533

2(23)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Vabariigi Valitsuse (vastustaja) 23.08.2021 korralduse nr 305 „COVID-19 haiguse

leviku tõkestamiseks vajalikud meetmed ja piirangud“ (korraldus nr 305) p 10 nägi Covid-19

haigust põhjustava koroonaviiruse SARS-CoV-2 leviku tõkestamise eesmärgil ette mitmeid

meetmeid ja piiranguid erinevates tegevustes osalemiseks. Muu hulgas sätestati ap-s 4, et

avalikud koosolekud, avalikud üritused, konverentsid, teatrietendused, kontserdid ja

kinoseansid, meelelahutusteenuse osutamine on lubatud, kui täidetud on III osas ja

sisetingimustes täiendavalt p-des 7–9 sätestatud nõuded. Punkt 7 nägi ette avalikus siseruumis

hajutatuse nõude. Punkt 8 nägi ette avalikus siseruumis kaitsemaski kandmise kohustuse, v.a

teatud erandid (p 81). Punkt 82 nägi ette, et p-s 10 sätestatud juhul on avalikus siseruumis

tegevuse eest vastutaval isikul kohustus tagada, et isikud ei viibi tegevuse asukohas

ajavahemikus kl 23.00–06.00. Piirangut ei kohaldatud p 14 ap-des 5 ja 6 sätestatud juhul

(tegevusega seotud või tegevuse eest vastutav isik).

Viidatud normid kehtestati (mh uues sõnastuses) Vabariigi Valitsuse 21.10.2021 korraldusega

nr 362 „Vabariigi Valitsuse 23. augusti 2021. a korralduse nr 305 „COVID-19 haiguse leviku

tõkestamiseks vajalikud meetmed ja piirangud“ muutmine“ (korraldus nr 362) ning Vabariigi

Valitsuse 28.10.2021 korraldusega nr 373 „Vabariigi Valitsuse 23. augusti 2021. a korralduse

nr 305 „COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud meetmed ja piirangud” muutmine“

(korraldus nr 373) ja hakkasid kehtima 25.10.-01.11.2021.

Muu hulgas tunnistati korralduse nr 362 p 1 ap-ga 7 alates 25.10.2021 kehtetuks korralduse

nr 305 p 15, mis nägi täiskasvanud isikutele ette võimaluse osaleda kontrollitud tegevustes

negatiivse Covid-testi alusel.

2. CLUB ML OÜ (kaebaja), JMKLD OÜ ja Hea Õhtu OÜ esitasid 04.11.2021 Tallinna

Halduskohtule kaebuse korralduse nr 305 osaliseks tühistamiseks, vaidlustades p 82, p 10 ap 4

lauset 1 meelelahutusteenuse osutamise osas koostoimes p-dega 7 ja 8, ja p 151. Kohus võttis

05.11.2021 määrusega kaebuse menetlusse.

3. Vabariigi Valitsuse 14.03.2022 korraldusega nr 82 „Vabariigi Valitsuse 23. augusti 2021.

a korralduse nr 305 „COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud meetmed ja piirangud“

muutmine“ tunnistati korralduse nr 305 p 82 alates 15.03.2022 kehtetuks.

Vabariigi Valitsuse 02.04.2022 määrusega nr 108 „Vabariigi Valitsuse 23. augusti 2021. a

korralduse nr 305 „COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud meetmed ja piirangud“

muutmine“ tunnistati korralduse nr 305 II ja III osa alates 03.04.2022 kehtetuks.

Vabariigi Valitsuse 14.04.2022 korraldusega nr 124 „Vabariigi Valitsuse 23. augusti 2021. a

korralduse nr 305 „COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud meetmed ja piirangud“

kehtetuks tunnistamine“ tunnistati korraldus nr 305 alates 15.04.2022 kehtetuks.

4. Kaebaja, JMKLD OÜ ja Hea Õhtu OÜ esitasid 08.04.2022 kaebuse muutmise avalduse,

mida muutsid täiendavalt 23.05.2022, taotledes korralduse nr 305 p 82 ja p 10 ap 4 koostoimes

p-dega 7 ja 8 ning korralduse nr 362 p 1 ap 7 õigusvastasuse tuvastamist. Kohus lubas

24.05.2022 määrusega kaebuse nõudeid muuta.

5. Hea Õhtu OÜ esitas 14.04.2022 kaebusest loobumise avalduse. Kohus võttis 24.05.2022

määrusega selle vastu ja lõpetas tema osas asja menetluse.

6. JMKLD OÜ esitas 05.01.2023 kaebusest loobumise avalduse. Kohus võttis 13.01.2023

määrusega selle vastu ja lõpetas tema osas asja menetluse.

3-21-2533

3(23)

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

7. Kaebaja kokkuvõtlikud seisukohad:

7.1. Kaebaja peab Rakveres vesipiibukohvikut ja ööklubi MLounge & Bar aadressil Pikk

tn 2/4-6, mis on avatud kl 20-06. Tegemist on täiskasvanutele mõeldud meelelahutusasutusega.

Vaidlustatud normid rikuvad oluliselt tema õigust ettevõtlusvabadusele. Kaebaja ettevõtte

lahtiolekuajad jäävad öötundidele ja kaebaja teenib peamise käibe just öötundidel, seega

puudub tal võimalus ettevõtlusega tegeleda ja ettevõtlus sureb välja. Piirangud on

ebaproportsionaalsed ja põhiseadusevastased.

7.2. Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduses (NETS) toodud volitusnorm on liiga

laialivalguv, rikub võimude lahususe ja tasakaalu põhimõtet ning annab sisuliselt seaduse

tasandil piirangute kehtestamise õiguse vastustajale. Tegemist on põhiseadusevastase

olukorraga. Vastustajal puudub sisuline pädevus niivõrd laiaulatuslikke piiranguid kehtestada.

NETS § 28 lg 6 annab vastustaja korraldusele laiema kohaldamisala kui Vabariigi Valitsuse

seaduse (VVS) § 30 lg 31 seda ette näeb. Viimane lubab vastustajal kehtestada korralduse alusel

ülesandeid valitsusasutustele. Järgitud ei ole konstitutsioonilise seaduse vastu võtmisel

parlamendi poolthäälteenamuse nõuet.

7.3. Vaidlustatud normid on õigusvastased, sest nende kehtestamisel pole läbi viidud kaebaja

tegevusala põhist analüüsi. Põhjendused on üldsõnalised ja ebapiisavad. Samuti pole vastustaja

teinud kaebajale kättesaadavaks andmeid, mille alusel on piirangud kehtestatud. Tegemist

polnud vältimatult vajalike piirangutega. Hinnatud pole igat piirangut eraldi ja kõiki

samaaegselt seatud piiranguid kogumis.

7.4. Piirangutel on negatiivne mõju kaebajale ja tema töötajatele. Kaebaja majandustegevus

sisuliselt peatub alates 01.11.2021 kuni piirangute lõppemiseni. Tegevuse ümberorienteerumine

päevasele ajale ei ole võimalik, sest kliendid ei käi päevasel ajal ööklubides. Samuti ei olnud

kaebajal võimalik paaripäevase etteteatamistähtajaga enda tegevust ümber organiseerida või

alustada tegevust mõnel muul ajal. Piirangud on viinud kaebaja sisuliselt pankroti äärele ja

kaebajal puuduvad rahalised vahendid investeeringute tegemiseks. Kaebaja peab koondama

kõik töötajad, sest neile pole võimalik uut tööd pakkuda. Arvestada tuleb ka kaebaja tegevusala

tsüklilist iseloomu ja seda, et kaebaja ettevõte teenib olulise käibe just aastalõpu pidude

korraldamisest. Vastustaja ei ole kehtestanud toetusmeedet.

7.5. Korralduse seletuskiri on vaid 5 lk pikk. Suurem osa on üldteada informatsiooni üle

kordamine. Rikutud on põhjendamis- ja kaalumiskohustust. Vastustaja pole põhjendanud, mis

põhjusel peab just õhtusel ajal siseruumides vähendama inimeste vahelisi kontakte, kuid need

inimesed suudavad tagada nakkusohutuse tõendamise ja kaebaja suudab ettevõtjana tagada

kõigi hoolsusmeetmete rakendamise. Vastustaja pole põhjendanud, miks on senised meetmed

olnud ebapiisavad ja miks nüüd tuleb meelelahutusasutused täielikult sulgeda. Vastustaja pole

eristanud nakkusohutuid ja nakkusohtlikke inimesi. Vastustaja pole põhjendanud, miks ei ole

võimalik seni turvaliseks ja usaldusväärseks peetud teste kasutada. Vastustaja pole põhjendanud

leebemate meetmete ebapiisavust.

7.6. Piirangutel pole põhjuslikku seost nakatumise vähenemisega. Vastustaja ei ole

põhjendanud, kuidas saab nakkusohutute klientide liikumise piiramine olla avalikes huvides.

Nakkusohutu inimene ei koorma tervishoiusüsteemi ega saa nakatada teisi. Vastustaja lubab

teste

kasutada

riiki

sisenemisel

ja

koolides.

Vastustaja

ei

soovi

möönda

vaktsineerimiskampaania läbikukkumist ja üldise testimisekohustuse sisseseadmise vajadust.

Testimise lubatavuse osas puudub põhjus vanusegruppide eristamiseks. Suur nakatumiste arv

oli alaealiste osas ja vanemate kui 60-aastaste hulgas. Tegemist ei ole kaebaja klientuuriga.

3-21-2533

4(23)

Kaebaja kliendid ei kuulu riskigruppi. Seega on tõenäosus, et keegi kaebaja tegevuses nakatub,

väike. Proportsionaalne oleks seada piirangud riskigruppi kuuluvatele isikutele.

7.7. Vastustaja korraldus on vastuoluline ka selles osas, et keelab kaebajal sisse lubada Covid-

tõendiga inimesed, kuigi seni on neil lubatud ilma testimiskohustuseta vabalt ringi liikuda.

Covid-tõendiga lubatakse päevasel ajal ringi liikuda, kuid alates kl 23 mitte. Inimese

nakkusohutus ei sõltu kellaajast.

7.8. Korralduse nr 305 seletuskirja kohaselt langes meelelahutusasutuste nakatumiste osakaal

üle 2 korra. Järelikult ei ole kaebaja tegevusala põhine piirangute kehtestamine põhjendatud ja

on ülekohtune, sest meelelahutussektoris on hoolsusmeetmeid kohaselt rakendatud ja teistes

sektorites nakatumiste kasvamine ei tähenda, et kaebaja ei suuda tagada tema tegevuskoha

nakkusohutust ega järgida hoolsusmeetmeid. Kaebaja tegevus on olnud siiani Terviseameti ning

Politsei- ja Piirivalveameti tähelepanu all. Kõik järelevalveorganid, sh kohalik omavalitsus, on

kaebaja tegevust koroonaviiruse ohjeldamisel kiitnud ja tunnustanud. Kaebajale ei ole

etteheiteid olnud. Hoolsusmeetmete rakendamine on vältinud meelelahutusasutustes

koroonakollete tekkimist. Vastustaja ei ole tõendanud, et meelelahutusasutused oleksid

vastutavad viiruse kiirema või laialdasema leviku eest. Kaebajat koheldakse põhjendamatult

ebavõrdselt võrreldes päevasel aja tegutsevate teenuseosutajatega (restoranid, kinod, teatrid,

kaubanduskeskused).

7.9. Teised piirangud mõjutasid samuti kaebaja ettevõtlust, sest kaebaja ettevõte oli avatud

alates kl 20.

7.10. Tuvastamiskaebuse esitamist põhjendab preventiivne huvi. Covid-viirus on muutunud

endeemiliseks. Esineb suur tõenäosus, et kaebaja õigust riive võib sügisel korduda. Arvestades

Covid-viiruse leviku tsüklilisust, on ebatõenäoline, et kaebus jõutakse lahendada enne seda, kui

piirangud kaotatakse. Riive on juba kordunud, piirangud esinesid nii 2020. a kui ka 2021. a.

Kohtupraktikas on tuvastamiskaebuse esitamist sarnastes asjades aktsepteeritud.

7.11. Puudub teave, milline oleks olnud kaebaja majanduslik seis ilma öise meelelahutuse

keeluta. Kaebaja majanduslik edukus ei ole vastustaja korralduste õiguspärasuse mõõdupuuks.

8. Vastustaja palus jätta kaebuse läbi vaatamata või rahuldamata. Põhjendused:

8.1. Öist meelelahutuse piirangut võib pidada kaebajale oluliseks, kuid teised piirangud on

leebed. Hajutatus ja maskinõue on elementaarsed nakkushaiguse ennetusmeetmed.

Vaktsineerimine, läbipõdemine ja negatiivne testitulemus ei muuda isikut täiesti

nakkusohutuks, mistõttu on erinevate inimkontakte hõlmavate tegevuste lubamisel täiendavate

viiruse levikut tõkestavate ennetusmeetmete nõudmine hädavajalik.

8.2. Öise meelelahutuse piirangu kehtestamine oli avalikes huvides, Eesti inimeste õiguste ja

vabaduste kaitsmiseks hädavajalik ning kaebaja suhtes proportsionaalne. Koroonaviirus on eriti

ohtlik nakkushaigus NETS § 2 lg 2 tähenduses. See on uus ja muteeruv viirus, mille kohta teave

pidevalt muutub, mille levik on viinud 2 korral krahhi äärele Eesti tervishoiusüsteemi ning mida

arstid ja teadlased alles õpivad tundma. Viirus levib kiiresti ja ulatuslikult ning selle kulg on

raske või isegi eluohtlik. Probleemne on viiruse väga kerge nakkuvus ja selle levik

aerosoolleviku kaudu, st viirus võib elada õhus kuni 3 tundi. Viiruse saamiseks ei pea viibima

lähestikku samas ruumis. Sellele puudub efektiivne ja kättesaadav ravi Euroopa Liidus. Haiglate

ravivõimekuse piir Eestis on juba ammu kätte jõudnud, kuna enamikes haiglates on ajutiselt

peatatud suurem osa mitte-Covid patsientide plaanilisest ravist. NETS § 28 lg-d 2, 3, 5, 6 ja 8

volitavad Terviseametit ja vastustajat uudse ohtliku nakkushaiguse leviku tõkestamiseks

rakendama palju erinevaid meetmeid, sh liikumisvabaduse piiranguid, asutuste ja ettevõtete

3-21-2533

5(23)

tegevuse sulgemist või piiramist. Meetmete ja piirangute rakendamisel tuleb lähtuda

nakkushaiguse ohuhinnangust ja ettevaatusprintsiibist ning kehtestada üsna ranged ja ennetavad

meetmed ja piirangud. Seega on seadusandja vastustajat avaramalt volitanud, mis on ka

loomulik, sest haiguse osas ei ole kellelgi palju teada, mistõttu ei oska ka seadusandja

ammendavat meetmekataloogi ette näha. Lisaks on teatud ettevaatlikkus võõra ohtliku asja osas

asjakohane, et mitte tagantjärgi avastada, et meetmeid võeti liiga vähe ja haiglasüsteem on

täiesti kokku kukkunud.

8.3. Korralduse nr 373 kehtestamise ajal oli koroonaviiruse leviku risk väga kõrge ja haiglaravi

koormuse olukord ääretult kriitiline. Eestis oli suures osas katkenud plaaniline statsionaarne

ravi ja abita jäi palju inimesi. Lisaks ei suudetud vastu võtta kõiki koroonahaigeid, kes seda

vajanuks, mistõttu tõusis viirusesse suremus. Tervishoiutöötajad olid kurnatud. Neil põhjustel

oli vastustajal vältimatu kohustus viiruse leviku takistamiseks ja haiglavõrgu koormuse

vähendamiseks karmistada oluliselt koroonaviiruse vastu võitlemise meetmeid ja piiranguid.

Seda soovitas ka Terviseamet. Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 14 nõuab riigi aktiivset

tegutsemist isikute põhiõiguste kaitseks ja kohustab vaatama ka pikka perspektiivi. Riik peab

hindama, et kui täna ettevõtjate ja inimeste igapäevategevustele piiranguid ei kohaldata, kas siis

pikas perspektiivis maksab see ettevõtlusele kätte, kuna haigestumus ja haiglaravi koormus

tõuseb, riigi toimepidevus katkeb ning puudub üldse keskkond ettevõtluseks. Ühtlasi ei saa riik

vaadata erinevaid põhiõigusi isoleeritult ja keskenduda vaid ühe põhiõiguse kaitsele, vaid näha

tuleb erinevaid põhiõigusi ja nende kaitse vajadust, sest üksnes see tagab ühiskonna toimivuse.

8.4. Erinevate tegevuste iseloomud on erinevad ja erineva nakkavusega tegevuste osas

ühesuguseid piiranguid kehtestada oleks ebaproportsionaalne. Erinevalt ööklubidest on nt

muuseumid ja näitusesaalid vähem nakkusohtlikud, kuna enamasti jalutavad ühest-kahest

tuttavast koosnevad inimeste grupid rahulikult maskiga. Teatris ei ole probleemi

maskikandmisega, istutakse rahulikult ühel kohal. Ööklubidesse koguneb sageli palju

juhukontakte, tegevuse olemuse juurde kuuluvad tants, lähikontakt ja riskikäitumist soodustav

alkohol. Tantsides eemaldatakse mask. Hajutatust on raske tagada. Toimub aktiivne tegevus (nt

rääkimine, köhimine, hingeldamine, laulmine). Ööklubides viibitakse sageli pikemat aega ja

sinna tullakse eesmärgiga sotsialiseeruda. Seega on tegevuste erinevus viiruse nakkavuse

seisukohalt ilmselge. Erapidude või tööpäeva jätkupidude osas ei teki juhukontakte, seal

puutuvad sageli kokku inimesed, kes ka muul ajal kokku puutuvad, mistõttu ei teki uusi

juhukontakte. Lisaks on öisel ajal avalikus kohas toimunud kontakte raske tuvastada ja neid

hiljem viiruse leviku tõkestamiseks eneseisoleerida. Teiseks ei saa kõiki tegevusi tähtsustada

ühesuguselt. Nt inimeste esmavajaduste ja riigi toimivuse seisukohalt on apteegid, toidupoed ja

elutähtsate teenuste toimivus olulisem kui nt öine meelelahutus. Laste esmavajaduseks ja

tuleviku aluseks on haridus. Vastustajal tuli kehtestada meetmed, mille eesmärk on

inimestevaheliste kontaktide vältimise kaudu piirata viiruse levikut. Seda põhjusel, et varasem

olukord, kus inimkontakte üksnes piirati osaliselt ja erinevates tegevustes, sh meelelahutuses

sai osaleda Covid-tõendi või negatiivse testi tulemuse aluse, ei olnud koroonaviiruse leviku

tõkestamiseks piisav. Viirus nendes oludes aina kasvas ja haiglavõrk oli kokku kukkumas.

Arvestades, et öine meelelahutus ei ole inimeste esmavajaduste rahuldamiseks vältimatu ja eriti

selle tegevuse äärmiselt kõrget nakkusohtlikkust, kehtestati öisele meelelahutusele ranged

piirangud. Piirangute põhjused on avatud nii korralduses toodud seletuses kui ka eraldi

seletuskirjas. Tegemist oli konkreetse ja sihitud meetmega, mis kehtis ajutiselt ja mille

põhjendatust hinnati korralduse nr 305 p 19 järgi üle vähemasti iga 2 nädala tagant.

8.5. Ka vaktsineeritud inimestel on teatud risk haigestuda ja nakkust edasi kanda

mittevaktsineeritutele ja riskirühmadele. Vaktsiinide peamine eesmärk on hoida ära rasket

põdemist ja haiglasse sattumist ning seeläbi koormust haiglavõrgule. Kuigi vaktsiinid

3-21-2533

6(23)

vähendavad oluliselt ka inimese nakkusohtlikkust, siis tänased vaktsiinid ei muuda inimest veel

100% nakkusohutuks.

8.6. PCR ega antigeeni koroonatesti negatiivne tulemus ei garanteeri inimese täielikku

nakkusohutust, ammugi ei vähenda see inimese nakatumise riski nakkusohtliku inimesega

kokkupuutel. Negatiivne testitulemus tähendab üksnes seda, et proovi andmise hetkel ei olnud

organismis piisavalt viiruseosakesi. Inimene võib negatiivse proovi andmise hetkel olla juba

nakatunud, viirus võib vahepeal organismis paljuneda ja inimene võib muutuda

nakkusohtlikuks pärast proovi andmist. Enimlevinud peiteaeg on 5 päeva. Koroonaviirusega

nakatunud inimene on nakkusohtlik 2 päeva enne sümptomite teket. Samuti võib inimene

nakatuda pärast proovi andmist (testi võis teha 48-72 tundi varem) ja muutuda lühikese aja

jooksul nakkusohtlikuks. Seepärast ei näita mitu päeva enne tegevust tehtud test inimese

nakkusohutust. Terviseamet ei ole toetanud öisel ajal kohapeal toimuvat enesetestimist ilma

sõltumatu osapoole kontrollita. See poleks usaldusväärne ega ohutu, kuna positiivse testi

ilmnemisel võib inimene olla oma kaaslasi juba testimiskohas nakatanud. Ühelgi juhul ei oleks

see meede sama efektiivne kui inimkontaktide täielik keelamine. Võrdlus riigipiiri ületamisega

ei ole asjakohane. Riigipiiri ületamise järgselt on isikul eneseisolatsiooni kohustus kodus või

hotellis. Kui isik tegi testi, võis ta osaleda igapäevastes tegevustes, nt käia tööl, koolis, poes jne.

Test andis isikule õiguse osaleda eelkõige madala nakkusohuga igapäevaste esmavajaduste

rahuldamiseks vajalikes tegevustes. Ka alaealised said testi alusel osaleda nende esmavajaduste

seisukohalt olulistes teenustes, sh koolis.

8.7. Arvestades, et koroonaviiruse levikutase oli oktoobri lõpuks Eestis äärmiselt kõrge ja

haiglate koormus üle kriitilise piiri, oli vastustajal vältimatult tarvis kehtestada lisaks meetmed,

mis vähendaks oluliselt inimkontakte, mh piirata meelelahutust, sest eelnevad kehtestatud

meetmed (Covid-tõendid, testid) ei olnud enam tulemuslikud. Öise meelelahutuse piiramine

vähendab vaieldamatult inimkontakte ja takistab sellega viiruse levikut. Piirangud ei ole

ebatõhusad ega põhjendamatud. Need aitavad kaasa eesmärgile vähendada koroonaviiruse

levikut, leevendada koormust haiglasüsteemile, et ravi saaksid kõik, kel seda vaja, ja tagada

ühiskonna toimepidevust. Terviseameti epiidülevaadetest nähtub, et nakatumine vanusegrupis

20-44 eluaastat oli kõrge. Kuigi noored ei satu tihti haiglasse, ei ole see välistatud. Perioodil

01.09.-16.10.2021 sattus koroonaviiruse tõttu haiglasse 241 inimest vanuses 20-49. Tegemist

on haiglaravi võimekust arvestades olulise numbriga, mistõttu aitab viiruse leviku piiramine

noorte hulgas vähendada ka haiglaravikoormust. Noored ei ela ühiskonnas isoleeritult, vaid

kannavad viirust laiali ka riskigruppi kuuluvatele isikutele. Pigem on noored sotsiaalsed, st

suhtlevad aktiivselt perekonna, tuttavate ja lähikondsetega, mistõttu on nad efektiivsed viiruse

levitajad. Viirus võib nakatada juba 2 päeva enne sümptomite teket, seega võib noor

pahaaimamatult levitada seda riskigruppi kuuluvatele isikutele, kes võib väga suure

tõenäosusega sattuda haiglasse ja suurendada haiglaravikoormust. Seetõttu on tarvis piirata ka

noortele suunatud tegevusi ja esmalt sääraseid, mis ei ole hädavajalikud esmavajaduste

rahuldamiseks ega riigi toimimiseks. Riik tegeleb riskigruppide kaitsemeetmetega, sh kodus

vaktsineerimisega. Üheks meetmeks on ka viiruse üldise leviku tõkestamine ühiskonnas ja

selleks on vaja seada piiranguid ka noorte tegevusele. Noorte suhtlust riskigruppi kuuluvate

inimestega keelata ei saa, sest see eraldaks riskigrupid veel rohkem ühiskonnast, kahjustaks

ühiskonna sidusust ja nõudest kinnipidamist oleks väga keeruline kontrollida.

8.8. Koroonaviiruse leviku olukord on Eestis nii kriitiline, et selle tõkestamine ja haiglaravi

koormuse vähendamine on kriitiliselt vajalik. Iga välditud nakatanu ja haiglaravipatsient on

haiglaravi koormuse leevendamisel kriitilise tähtsusega ja loob eelduse haiglate koormuse

stabiliseerimiseks ja sellega kaugemas plaanis ka ühiskonna vähemalt vaktsineeritutele

täielikuks taasavamiseks.

3-21-2533

7(23)

8.9. Novembri lõpus hakkas levima uus omikron tüvi, mille osas on teada, et see levib

varasematest tüvedest oluliselt kiiremini, kuid tema teiste omaduste osas valitseb veel

ebaselgus. Omikron tüvega seotud teadmatuse tõttu soovitas ka Euroopa Komisjoni juures olev

Terviseohutuse Komitee jätkata riikidel ettevaatusprintsiibi rakendamist ja mittefarmatseutiliste

piirangute kohaldamist, sh erinevate pidude vältimist.

8.10. Seda, et piirangud oli efektiivsed, näitab koroonaviiruse leviku taseme langus

06.12.2021 seisuga. Arvestades koroonaviiruse levikutaseme ajutist langust, pidas vastustaja

võimalikuks võtta 16.12.2021 vastu korralduse nr 445 „Vabariigi Valitsuse 23. augusti 2021. a

korralduse nr 305 „COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud meetmed ja piirangud“

ja Vabariigi Valitsuse 16. mai 2020. a korralduse nr 169 „Riigipiiri ületamise ajutine piiramine

COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse SARS-CoV-2 uue puhangu ennetamiseks“

muutmine“ (korraldus nr 445), milles kehtestas erandi, et öist meelelahutuse piirangut

ajavahemikul 31.12.2021 kl 23 kuni 02.01.2022 kl 06-ni ei kohaldatud. Kuna vastustajale oli

teada juba 16.12.2021, et levima on hakanud uus omikron tüvi ning nakatumine selle ja

aastavahetuse erandi tõttu hakkab suure tõenäosusega tõusma, siis öise meelelahutuse piirangut

ja teisi vaidlustatud piiranguid kehtetuks tunnistada veel ei saanud. 2021.-2022. aastavahetuse

öise meelelahutuse leevendus tõi kaasa viiruse leviku kasvu. 2022. a veebruari statistika näitab,

et koroonaviiruse ja haiglavõrgu olukord oli ka siis väga keeruline, mistõttu ei olnud võimalik

2022. a alguses piiranguid kehtetuks tunnistada. Piirang tunnistati kehtetuks alles 15.03.2022,

sest sellest ajast oli näha koroonaviirusest tingitud haiglaravikoormuse ja viirusesse nakatumise

selge püsiv langustrend, mis viitas, et ohtu haiglasüsteemi ja riigi toimepidevusele enam polnud.

Teised piirangud tunnistati kehtetuks 15.03.2022 ja 03.04.2022.

8.11. Volitusnormid on põhiseaduspärased, sh piisavalt määratletud. Piirangute kehtestamine

üldkorraldusena ehk formaalses mõttes üksikaktiga oli õiguspärane. Esiteks on seadusandja

NETS § 28 lg-s 6 sellise võimaluse sõnaselgelt ette näinud. Teiseks ei kahjusta see vorm

piirangute mõjualasse jäävate isikute õigusi, vaid annab neile parema võimaluse oma õiguste

kaitseks, kuna selle peale on võimalik kaebusega halduskohtusse pöörduda. Määrus sellist

kaebevõimalust ei anna. Selleks, et uudse nakkushaiguse vastu meetmete kehtestamise

volitusnorm oleks sama määratletud ja täpne kui maksude kehtestamise volitusnormid ning

jätma vastustaja rolliks vaid piirangute selgitamise, peaks seadusandja olema selgeltnägija, kes

kehtestab juba volitusnormis täpselt sihitud meetmed ja piirangud. Uudse nakkushaiguse

olemuseks on see, et teadmised selle kohta pidevalt muutuvad ning piiranguid on vaja

kohandada ja disainida konkreetse haiguse osas, arvestades konkreetse aja parimat teadmist ja

viiruse leviku olukorda. Just seepärast ongi piirangute kehtestamine delegeeritud

Terviseametile ja vastustajale, et saaks reageerida kiiresti (nii piiranguid leevendades kui

rangemaks muutes) ning viiruse iseloomu ja leviku taset arvestavalt. Hädaolukorrad (sh

nakkushaiguse epideemia) on kiireloomulised ja tegevused tuleb ellu viia võimalikult kiiresti.

Tegelikkuses on uudse nakkushaiguse piirangute kehtestamise volitusnorm määratletud, sest

nimetab piirangute kehtestamise eesmärgi (uudse nakkushaiguse leviku tõkestamine),

kehtestamise vormi (üksikakt, vastustaja puhul korraldus) ja isegi meetmed, mida vastustaja

võib rakendada. Terviseameti ja vastustaja ülesanne on seega ohu esinemisel seaduses

nimetatud meetme konkreetsetele oludele kohandamine, arvestades vastava ajahetke teadmisi

haiguse ja selle leviku osas ning proovides piiranguid kehtestada nii vähe kui võimalik. Seda,

et vaidlustatud piirangud on kehtestatud põhiseaduspäraste NETS-i volitusnormide alusel

korrektselt korraldusega, on tunnistanud ka Riigikohus 31.10.2022 otsuses asjas nr 5-22-4.

8.12. Kaebaja viited maksuvaidlustele ei ole asjakohased. Riigikohus on leidnud, et kohtutel

on äärmisel piiratud õigus kontrollida avalik-õiguslike tasude materiaalset põhiseaduspärasust,

kuna vastasel korral sekkutaks oluliselt parlamendi eelarvepädevusse. Kuna materiaalne

põhiõiguste riive kontroll sisuliselt puudub, peab kohus oluliseks formaalse poole rõhutamist,

3-21-2533

8(23)

sest see on ainus, mis allub kohtulikule kontrollile (nt Riigikohtu 12.02.2017 otsus asjas

nr 3-3-1-48-16, p 41). Vastustaja korraldustega kehtestatud koroonaviiruse tõrjumise meetmed

alluvad kohtulikule kontrollile nii formaalse kui materiaalse poole osas, mistõttu ei pea neid

meetmeid kindlasti samal määral seaduse tasemel kehtestama kui avalik õiguslikke tasusid ega

pea nende kehtestamise volitusnorm määratletuselt vastama maksude volitusnormi nõuetele.

Avalik-õiguslike tasude kehtestamine ja nakkushaiguse piirangute kehtestamine on ka täiesti

erineva iseloomu ja vajadusega regulatsioonid, mistõttu saavad ja peavad olema erinevad ka

nende kehtestamise viis seaduses ja nende volitusnormid. Avalik-õiguslikke tasusid

iseloomustab püsivus ja stabiilsus, mistõttu on nende kehtestamine ammendavalt seaduse

tasemel võimalik. Nakkushaiguse tõkestamiseks võetavad meetmed muutuvad pidevalt, sest

teadmised haigusest, selle ravi ja ennetusvõimalustest, haiguse leviku ohutasemest muutuvad

pidevalt ning piiranguid on vaja seetõttu kogu aeg kohandada.

8.13. NETS § 28 lg 6 kehtiv redaktsioon võeti vastu 56 poolthäälega, mistõttu on täidetud

Riigikogu koosseisu häälteenamuse nõue. Samas piisas selle vastuvõtmiseks ka

lihthäälteenamusest. Kui järgida kaebaja käsitlust, et VVS-i järgi saab vastustaja anda määrusi

ja korraldusi vaid sisemõjuga ning välismõjuga korraldus eeldab volitust Riigikogu koosseisu

häälteenamusega vastu võetud seaduses, siis muudab see kõik seadused, mis volitaks olenemata

sisulisest teemast vastustajat mõneks välismõjuga tegevuseks määruse või korralduse vormis,

konstitutsiooniliseks seaduseks, st enamik Eesti õiguskorda kujutaks endast konstitutsioonilisi

seadusi. Selline käsitlus on vale, sest tegelikult näevad VVS §-d 26, 27 ja 30 juba täna vastustaja

ühe töövormina ette välismõjuga korralduste ja määruste andmise ning see on tuletatav ka PS

§ 87 p-st 6. Vastustaja ülesanne ja õigus ongi anda just välismõjuga määrusi ja korraldusi ning

pigem erandjuhtudel kasutada sama vormi sisemiste suhete reguleerimiseks. VVS § 26 järgi

peavad määrused ja korraldused vastama haldusmenetluse seaduse (HMS) nõuetele. HMS § 51

järgi on üksikakt avalikõiguslikus suhtes üksikjuhtumi reguleerimiseks antud õigusakt, mis on

suunatud isikute õiguste reguleerimisele, mitte sisemise töökorralduse kehtestamisele. Seega on

tegemist välismõjuga õigusaktidega. Riigikohus on mitmes lahendis VVS § 26, § 27 lg-t 1 ja

§ 30 lg-t 1 sisustades leidnud, et vastustaja määrused ja korraldused on üldreegli järgi

välismõjuga õigusaktid. Peamiseks vaidluseks on hoopis olnud, kas tuleb anda välismõjuga üld-

või üksikakt. VVS § 27 lg 3 ja § 30 lg 31 loovad VSS §-st 26, § 27 lg-st 1 ja § 30 lg-st 1

eriregulatsiooni ning lubavad viidatud sätetes nimetatud juhtudel vastustajal anda lisaks

välismõjuga korraldustele ja määrustele ka sisemise mõjuga määrusi ja korraldusi. Kui

seadusandja volitab vastustajat mõnd konkreetset küsimust korralduse või määruse vormis

reguleerima, ei pea ta seda tegema konstitutsioonise seadusega, vaid piisab lihthäälteenamusega

vastu võetud seadusest, v.a kui eelnõus olev sisuline teema nõuab PS § 104 järgi koosseisu

häälteenamust. NETS ei reguleeri PS § 104 teemasid, vaid inimeste tervise kaitsmise küsimusi.

8.14. Põhjendamatu on kaebaja etteheide, et piirangute vajalikkust ei hinnatud konkreetse

kaebaja osas. Esiteks läheb see väide vastuollu kaebaja argumendiga, et koroonapiirangud

tuleks kehtestada õigustloova aktiga: sel juhul oleks piirangute abstraktsuse tase veelgi üldisem

ja nad oleks veelgi vähem sihitud. Teiseks erinevate viiruse leviku takistamise meetmete

rakendamine viisil, kus peaks kaaluma iga üksiku ettevõtja tegevuse, tema osutatava teenuse

eripära, ruumilisi tingimusi ja lahendusi ning piisavust viiruse leviku takistamise seisukohalt,

ei ole nakkushaiguse epideemia olukorras ressursimahukuse tõttu praktiliselt võimalik.

Vastustaja on leidnud kesktee ja kehtestanud piirangud sektoripõhiselt, arvestades konkreetses

sektoris toimuva tegevuse iseloomu. Üldkorralduse iseloom ongi see, et ta kohaldub suuremale

hulgale konkreetsete tunnuste alusel kindlaks määratavatele isikutele ja on sihitud kõigi sarnaste

tunnustega isikutele.

8.15. Enamik vaidlustatud korralduste punkte ei puuduta kaebaja õigusi. Kaebaja väitis, et

öise meelelahutuse keelamise tõttu tema tegevus peatus. Kui kaebaja tegevus oli peatatud, siis

3-21-2533

9(23)

ei saanud teised piirangud kaebajat mõjutada. Seega ei ole kaebus nende osas esitatud

subjektiivsete õiguste kaitseks ja see tuleks jätta läbi vaatamata. Öise meelelahutuse piirang

kehtis 4,5 kuud 01.11.2021–14.03.2022 ja selle hulka jäi ilmselgelt ööklubinduse madalkuud

(jaanuar-veebruar). Kaebajal oli võimalik tegutseda ja tulu teenida aastavahetusel. Äriregistri ja

2021. a majandusaasta aruande andmetel on kaebaja peamiselt majutusettevõtja, keda ei saanud

öise meelelahutuse piirang mõjutada. Piiratud oli üksnes kaebaja kõrvaltegevuse –

meelelahutusteenuse osutamine ja sedagi vaid osaliselt. Kaebaja 2021. a müügitulu oli

84 748 eurot ja ta lõpetas 2021. a kasumiga 12 128 eurot. Ka öise meelelahutuse piirangu

järgselt oli kaebaja tegutsev ettevõtja, kelle käive nt 2022. a III kvartalis oli 30 153 eurot.

Vaidlusalused piirangud olid põhjendatud ja proportsionaalsed ega omanud kaebajale

ülemäärast mõju.

8.16. Tuvastamisnõue ei aita kaasa kaebajate õiguste kaitsele. Kuigi koroonaviirus on korduv

ning võib tekkida ka täiesti uusi ja ühiskonda peatuma jäävaid nakkushaigusi, siis ei õigusta see

kaebaja preventiivset huvi õigusvastasuse tuvastamiseks. Kuna viirus on pidevas muutumises

ja ka teadmised viirusest, selle ravi ja ennetusmeetmed on muutumises, siis on sisuliselt

võimatu, et eksisteerib samasugune faktiline olukord, mille pinnalt vastustaja teeb tulevikus

piirangute kehtestamise otsuse. Kui kohus heidab vastustajale ette kaalumisviga, siis sarnast

kaalumissituatsiooni ei tule vastustajal väga suure tõenäosusega enam kunagi ette, mistõttu ei

aita kohtulahend kaasa kaebaja preventiivsele huvile. Nakkushaiguste tõrjemeetmete osas

tehtavad otsused ja rakendatavad meetmed sõltuvad tugevalt konkreetse aja faktilisest

olukorrast, mistõttu järeldus, et ühel ajal kehtestatud piirang on õigusvastane, ei ütle midagi uue

perioodi osas, kus faktiline olukord on hoopis teistsugune. HMS-ist, NETS-ist ja ka PS-ist

tulenevad kaalumis- ja hindamiskohustused on vastustajale teada, selleks ei ole efektiivne

läbida iga korralduse iga punkti osas kohtumenetlusi lihtsalt isiku teoreetilisest huvist saada

teada, kas piirang oli õiguspärane. Seetõttu ei ole tuvastamiskaebus lubatav.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kaebuse lubatavus

9. Vastustaja arvates ei ole tuvastamiskaebus lubatav, sest see ei kaitse kaebaja õigusi.

Kaebaja taotles esialgses kaebuses vaidlustatud normide tühistamist. Pärast vaidlusaluste

normide kehtetuks tunnistamist läks kaebaja üle tuvastamisnõudele. Seega oli kaebust võimalik

edasi menetleda ja menetlust ei tulnud lõpetada HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel.

Tuvastamiskaebusele üleminekut sellises olukorras võimaldab HKMS § 152 lg 2.

Kohtupraktikas peetakse tuvastamisnõudele üleminekut olukorras, kus haldusakt muutub

kohtumenetluse ajal kehtetuks, lubatavamaks kui esialgse tuvastamiskaebuse esitamist, et

vältida kaebajale tekkinud menetluskulude ja ajakulu asjatuks muutumist. Kohus ei nõustu

vastustajaga, nagu puuduks kaebajal ilmselgelt kaebeõigus tuvastamiskaebuse esitamiseks.

Kaebaja põhjendas tuvastamiskaebuse esitamist preventiivse huviga ja kohtupraktikas on

peetud seda tuvastamiskaebuse esitamisel aktsepteeritavaks põhjendatud huviks. Koroonaviirus

on Eesti ühiskonnas levinud alates 2020. a-st ja selle aja jooksul on viiruse leviku tõkestamiseks

seatud mitmel korral erinevaid meetmeid. Samuti oli teada, et viirus ei ole ühiskonnast kadunud

ja selle levik käib periooditi. Seetõttu võis kaebaja tuvastamiskaebuse esitamisel lähtuda

eeldusest, et uued piirangud võidakse kehtestada ka järgnevaks hooajaks ja need võivad hakata

uuesti tema õigusi piirama. Puudus põhjus oletada, et vastustaja ei kehtesta tuleval hooajal

uuesti samasisulisi piiranguid. Kuigi asjaolud (viiruse leviku tingimused, viiruse uued tüved,

haiglavõrgu koormus, teadmised viirusest, vaktsineerituse tase, ravi olemasolu jne) võivad olla

teised, võivad piirangud olla samad. Seetõttu ei saa välistada, et praeguses asjas esitatud

tuvastamiskaebuse kohta tehtud lahend võib olla asjakohane ka tulevaste piirangute üle

3-21-2533

10(23)

otsustamisel, nt kui asja lahendamise käigus leiab kinnitust, et vastustaja ei ole piirangute

kehtestamisel arvestanud kõigi oluliste asjaoludega või huve õigesti kaalunud. Seetõttu ei

nõustu kohus vastustajaga, et tuvastamiskaebust ei saa menetleda.

10. Samuti ei nõustu kohus vastustaja seisukohaga, et vaidlusalused piirangud ei saanud

kaebaja õigusi riivata. Majandustegevuse registri1 andmetel peab kaebaja toitlustusettevõtet

MLounge & Bar. Tegevusalana on näidatud toitlustamine. EMTAK-koodidena 5610 restoranid

ja liikuvad toitlustuskohad ning 5629 muu toitlustamine. Avalike veebiandmete2 kohaselt on

MLounge & Bar tantsu- ja ööklubi, mille lahtiolekuaegadeks on neljapäev kl 23-05, reede

kl 09-17 ja 20-06 ning laupäev kl 20-06. Kaebaja on ka kaebuses välja toonud, et tegemist on

vesipiibukohviku ja ööklubiga, mis on avatud kl 20-06. Seega saavad tema majandustegevust

piirata meetmed ja piirangud, mis kehtivad nii päevasel kui ka öisel ajal. Kohus nõustub sellega,

et äriregistrist nähtuvad kaebaja ettevõtte kohta teised andmed. Äriregistris3 on kaebaja

tegevusalaks märgitud külalistemajad (EMTAK-kood 55103) ja 2021. a majandusaasta

aruande4 kohaselt on kaebaja põhitegevuseks külalistemajad EMTAK 55103, toitlustusteenust

pakkuv vähemalt 5 majutusruumiga majutusettevõte. Seega on äriregistrist nähtuvad andmed

vastuolulised majandustegevuse registrist nähtuvate andmete ja kaebaja seletustega. Kaebaja ei

ole seda vastuolu selgitanud. Samas puudub põhjus kahtluse alla seada asjaolu, et kaebaja pidas

ööklubi. Seda näitavad Facebooki veebilehel mitmete kaebaja ettevõttes toimunud ürituste

postitused juba varasemast, s.o enne öise meelelahutuse piirangu kehtestamise ajast5. Võimalik,

et kaebaja pidas piirangute tõttu mitut ettevõtet.

11. Kaebaja 2021. a majandusaasta aruanne näitab, et kaebaja majandustegevus oli kasumlik.

Kaebaja on jätkanud ööklubi pidamisega ka pärast piirangute kehtestamist6 ja sujuvalt ka pärast

piirangute lõppemist7. Kaebaja ei pidanud majandustegevust peatama, nagu ta kaebuses väitis.

Samas tuleb pidada usutavaks, et ööklubi lahtioleku aja ja öise tegevuse piiramine saab

mõjutada ööklubi sissetulekut, mille tegevus on orienteeritud öise meelelahutuse pakkumisele.

Seega puudub alus väita, et öisel tegevuspiirangu puudus kaebajale mõju. Isegi kui kaebaja

tegevus oli aasta lõikes kasumlik, ei välista see võimalust, et kasum võinuks ilma piirangu

kehtimiseta olla veelgi suurem. Seega kuigi piirangutel ei olnud kaebaja majandustegevust

lõpetavat iseloomu, ei saa piirangutest tulenevat riivet kaebajale välistada. Kaebus on esitatud

kaebaja subjektiivsete õiguste kaitseks (HKMS § 44 lg 1) ja puudub alus jätta kaebust läbi

vaatamata (HKMS § 121 lg 2 p 1). Vastustaja sellekohane taotlus tuleb jätta rahuldamata.

Vaidlusaluste normide õiguspärasus

12. Kaebaja taotles korralduse nr 305 p 82 ja p 10 ap 4 koostoimes p-dega 7 ja 8 ning korralduse

nr 362 p 1 ap 7 õigusvastasuse tuvastamist.

12.1. Korralduse nr 305 p-ga 82 seati piirang, mille järgi ei võinud korralduse nr 305 p-s 10

sätestatud korraldatud tegevustes, mis toimusid avalikus siseruumis, osa võtta ajavahemikus

kl 23.00–06.00. Kuna kaebaja pidas oma majandustegevuse raames mh ööklubi, siis piiras

selline kellajaline tegevuspiirang tema ettevõtlusvabadust (PS § 31) ja sissetulekuid, sest

ööklubi tegevusaeg toimub öisel ajal. Kohtu poolt kogutud tõenditest nähtub, et kaebaja tegeles

ööklubi pidamisega ka piirangute kehtimise ajal, muutes ööklubi avamisaegu. Kuid arvestades

1 Vt kohtu poolt asjale juurde võetud dokumendid „MTR1“ ja „MTR2“.

2 Vt kohtu poolt asjale juurde võetud dokumendid „MLounge & Bar“ ja „MLounge & Bar2“.

3 Vt kohtu poolt asjale juurde võetud dokument „Äriregister“.

4 Vt kohtu poolt asjale juurde võetud dokument „Majandusaasta aruanne 2021“.

5 Vt nt kohtu poolt asjale juurde võetud dokument „Üritus1“.

6 Vt kohtu poolt asjale juurde võetud dokumendid „Üritus2“, „Üritus3“ ja „Üritus4“.

7 Vt kohtu poolt asjale juurde võetud dokument „Üritus5“.

3-21-2533

11(23)

ööklubi eesmärki, ei olnud kaebaja ööklubi külastatavus varasemal kellaajal tõenäoliselt sama

suur kui ilma piiranguteta ajal ja sissetulek oli väiksem. Piirang kehtis 01.11.2021–14.03.2022.

12.2. Korralduse nr 362 p 1 ap-ga 7 tunnistati alates 25.10.2021 kehtetuks korralduse nr 305

p 15, mis nägi täiskasvanud isikutele ette võimaluse osaleda kontrollitud tegevustes negatiivse

Covid-testi alusel. Pärast korralduse nr 305 p 15 kehtetuks tunnistamist said korraldatud

tegevustes osaleda p-des 14 ja 151 sätestatud tingimustele vastavad isikud, st alla 12-aastased

isikud ilma piiranguteta, 12-18-aastased isikud Covid-testi negatiivse tulemuse alusel ning

täiskasvanud isikud vaktsineerimist, läbipõdemist või sellega võrdsustamist tõendava

dokumendi alusel või arsti otsuse alusel, mis kinnitab vaktsineerimise vastunäidustatust.

Järelikult piirati vaktsineerimata ja läbipõdemata täiskasvanud isikute võimalust osaleda

meelelahutusteenuse saamisel. Selline piirang sai mõjutada kaebaja ettevõtlusvabadust ja

sissetulekuid, sest piiras sobivate klientide arvu.

12.3. Korralduse nr 305 p 10 ap 4 nägi ette meetmed ja piirangud mh meelelahutusteenuse

osutamisele. Täidetud pidid olema III osas toodud nõuded ja sisetingimustes täiendavalt

p-des 7-9 sätestatud nõuded. Kaebaja ei ole vaidlustanud p-s 9 sätestatud nõudeid, seega kohus

neid ei käsitle. Punkt 7 sätestas hajutatuse nõude ja p 8 kaitsemaski kandmise kohustuse.

Korralduse nr 305 III osas (p-d 13-17) olid sätestatud kontrollitud tegevuste korraldamisega

seotud piirangud ja meetmed. Punkt 13 sätestas maksimaalse isikute arvu, keda võib nii sise-

kui välistingimustes ühe kalendripäeva jooksul teenindada (6000 ja 12 000). Punkt 14 sätestas

tingimused isikutele, kes võisid kontrollitud tegevustes osaleda (alla 12-aastased piiranguteta,

12-18-aastased haigustunnusteta õpilased ilma piiranguteta üksnes p 10 ap-s 1 loetletud

tegevustes (sportimine, treenimine, noorsootöö, huvitegevus, huviharidus, täienduskoolitus ja

täiendõpe), täiskasvanud isikud vaktsineerimist, läbipõdemist või sellega võrdsustamist

tõendava dokumendi alusel või arsti otsuse alusel, mis kinnitab vaktsineerimise

vastunäidustatust, tegevusega seotud isikud ja tegevuste eest vastutavad isikud ja hädaabitööde

tegijad ilma piiranguteta). Punkt 151 sätestas 12-18-aastaste isikute võimaluse osaleda

kontrollitud tegevustes Covid-testi negatiivse tulemuse alusel. Punkt 16 sätestas tegevuse eest

vastutava isiku kohustuse kontrollida p-des 14 ja 151 sätestatud asjaolusid, kontrollida tõendi ja

testi tegemise ehtsust ning tuvastada isikusamasust. Punkt 17 sätestas isikuandmete

säilitamisega seotud tingimused.

12.3.1. Kaebaja ei ole esitanud ühtegi põhjendust selle kohta, kuidas hajutatuse tagamine ja

maski kandmise nõue (p-d 7 ja 8) tema õigusi rikuvad. Kaebuse põhjendamine on kaebaja

kohustus. Kohus ei saa hakata kaebaja asemel kaebust põhjendama ja tema õiguste riivet

oletama. Kaebaja ei ole väitnud ega tõendanud, et isikute arv, kes oleksid soovinud kaebaja

meelelahutusasutust külastada, oli suurem kui kaebajal oli hajutatuse nõude tõttu võimalik

teenindada ning ta jäi seeläbi klientidest ja tulust ilma. Kohtu jaoks ei ole selline asjaolu

ilmselge, arvestades, et kaebaja ööklubi asub Rakveres, mille elanike arv ei ole suur. Samuti ei

ole kaebaja viidanud klientidele, kel ei võimaldanud ööklubisse sisse pääseda, sest nad

keeldusid maske kandmast. Kuigi ilmselgelt ei saa välistada, et need piirangud said kaebaja

majandustegevust mingil määral mõjutada, ei ole kaebaja piirangutest tulenevat riivet ega selle

ulatust kuidagi põhjendanud, mistõttu ei saa kohus kaebaja riive intensiivsust hinnata ja kaebus

tuleb juba sel põhjusel jätta selles osas rahuldamata. Kohtu hinnangul peab advokaadist

esindajale olema kaebuse põhjendamise (HKMS § 38 lg 1 p 7) vajadus selge ilma, et kohus

peab hakkama seda talle meelde tuletama. Advokaadist esindaja puhul võib eeldada, et ta on

teadlik menetlusnormidest ja oskab nõuetele vastava kaebuse koostada. Seetõttu ei leia kohus,

et peaks praegusel juhul kaebuse menetlusnõuetele vastavuse osas järeleandmisi tegema.

12.3.2. Punktist 13 tuleneva piirang ei saanud suure tõenäosusega kaebaja õigusi riivata.

Kaebaja ei ole seda riivet põhjendanud ega ära näidanud, milline on tema poolt ühe

3-21-2533

12(23)

kalendripäeva jooksul teenindav klientide arv. Kohtu jaoks ei ole eluliselt usutav, et kaebaja

Rakveres asuvas ööklubis käiks üle 6000 kliendi kalendripäevas. Seetõttu tuleb kaebus seda

piirangut puudutavas osas jätta põhjendamatuse tõttu rahuldamata.

12.3.3. Kaebaja põhjendas oma õiguste riivet seoses ööklubi pidamisega. Ta ei ole viidanud

sellele, et tegeleks majutusteenuse pakkumisega, ei ole sellele majandustegevusele avalduvaid

riiveid välja toonud ega põhjendanud. Alaealised ei ole isikud, kes käiksid vesipiibukohvikus

või ööklubis, seetõttu ei saa alaealistele kehtivaid piiranguid (p 14 ap 2, p 151) pidada kaebaja

majandustegevusele riivet omavaks. Kuna kaebaja ei ole põhjendanud, kuidas alaealistele

kehtivad piirangud tema majandustegevust mõjutaks ja tema õigusi riivaks, siis jätab kohus

kaebuse selles osas põhjendamatuse tõttu rahuldamata.

12.3.4. Kaebaja ei ole vaielnud vastu nõudele, et vaktsineeritud, läbipõdenud ja nendega

võrdsustatud isikutel või vaktsineerimisele vastunäidustust omavatel isikutel oleks võimalik

kontrollitud tegevustes osaleda (p 14 ap 3 ja 4). Kaebaja on vastupidi leidnud, et kuna tegemist

on isikutega, kes ei saa ise nakatuda ega teisi nakatada, siis ei saa neile inimestele seatud

piirangud olla põhjendatud. Kaebaja ei ole põhjendanud, et tegemist oleks tema

majandustegevust riivava piiranguga. Seetõttu jätab kohus kaebuse selles osas põhjendamatuse

tõttu rahuldamata.

12.3.5. Kaebaja ei ole vaielnud vastu kohustusele kontrollida tegevuses osalejale seatud

piirangute täidetust (p 16), vaid on vastupidi argumenteerinud, et ka negatiivse Covid-testi

teinud isikul peab olema võimalus kontrollitud tegevustes osaleda ja veelgi enam vaktsineeritul,

kes ei ole nakkusohtlik. Seega on kaebaja pidanud testi ja vaktsineerimise kontrollimise

kohustust aktsepteeritavaks, mitte tema õigusi riivavaks. Kaebaja ei ole põhjendanud

vastupidist, seetõttu tuleb kaebus jätta selles osas põhjendamatuse tõttu rahuldamata.

12.3.6. Kaebaja ei ole põhjendanud oma õiguste riivet seonduvalt klientide isikuandmete

säilitamisele kehtivate nõuetega (p 17). Selline riive ei ole kohtu jaoks ilmselge. Seetõttu tuleb

kaebus jätta selles osas põhjendamatuse tõttu rahuldamata.

12.4. Eeltoodud põhjendustel ei analüüsi kohus korralduse nr 305 III osas seatud piirangute

õiguspärasust ja kaebus jääb selles osas põhjendamatuse tõttu rahuldamata. Kohus käsitleb

edaspidi vaid korralduse nr 305 p-st 82 (öise meelelahutuse piirang) ja korralduse nr 362 p 1

ap-st 7 (täiskasvanutele kehtiv keeld osaleda kontrollitud tegevustes negatiivse Covid-testi

alusel) tulenevaid piiranguid.

13. Kohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, et vastustaja ei ole piirangute kehtestamist

põhjendanud ega kaalunud ega ole ära näidanud andmeid, mille alusel on piirangute

kehtestamisel lähtutud. Asjaolud, põhjendused ja kaalutlused on välja toodud nii korralduses

nr 362 ja korralduses nr 373 (millega kehtestati korralduse nr 305 p 82) endis kui ka nende

seletuskirjades8. See, et kaebaja nende põhjendustega ei nõustu, et tähenda, et vastustaja poleks

piirangute kehtestamist põhjendanud. Nagu kohus juba oma esialgse õiguskaitse määruses välja

tõi, ei ole oluline, kui mitmel lehel on põhjendus esitatud. Oluline on põhjenduse olulisus ja

asjakohasus. Kohtu hinnangul on vastustaja poolt korraldustes ja nende seletuskirjades toodud

põhjendused ja kaalutlused asjakohased ja olulised ning õigustasid vaidlusaluste piirangute

kehtestamist. Piirangud ei olnud ebaproportsionaalsed. Mitmeid kaebaja tõstatatud küsimusi on

korraldustes või seletuskirjades selgitatud. Kuna kaebaja ei ole soovinud või osanud vastustaja

põhjendusi ise leida, siis toob kohus siinkohal välja olulisemad neist.

8 Kättesaadav https://www.kriis.ee/covidi-kriisi-juhtimine-kusimused-ja-vastused/kriisi-juhtimine/oigusaktid-ja-

seletuskirjad#korraldus-305.

3-21-2533

13(23)

13.1. Korralduse nr 362 selgitustes on toodud, et korraldusega kehtestatakse inimeste elu ja

tervise ning ülekaaluka avaliku huvi kaitseks, sh riigi toimepidevuse kaitseks vältimatult

vajalikud Covid-19 haigust põhjustava koroonaviiruse SARS-CoV-2 leviku tõkestamise

meetmed ja piirangud. PS § 28 lg 1 sätestab igaühe õiguse tervise kaitsele. Kaitsealas on see, et

riik teeb kõik võimaliku, et takistada viiruse levikut, samuti avalik huvi, et viiruse levik ja

inimeste massiline haigestumine ning tervishoiusüsteemi ülekoormus ei suureneks. Olukorras,

kus teiste inimestega kokkupuutel on suur oht viiruse levikuks, lasub riigil kohustus viia

nakkusoht miinimumini, sh võib selle eesmärgi saavutamiseks sobival viisil piirata isikute

kokkupuutumise võimalusi. Liikumisvabadust võib piirata mh teiste inimeste õiguste ja

vabaduste kaitseks ning nakkushaiguse leviku tõkestamiseks. Õigusi ja vabadusi piirates tuleb

leida õiglane tasakaal piirangu eesmärgi ning piirangu ulatuse ja mõju vahel. Seejuures tuleb

arvestada, milline on inimeste võimalus pikemas perspektiivis realiseerida oma teisi põhiõigusi,

nt õigust vabalt liikuda ja tegeleda ettevõtlusega, kui Eestis ei saada Covid-19 haigust

põhjustavat viirust kontrolli alla ning tervishoiuasutused ja -töötajad on ülekoormatud.

Korralduses piirangute kehtestamise lähtekohaks on, et Covid-19 on nakkushaigus, mis levib

inimeselt inimesele piisknakkusena, peamiselt lähikontaktil nakkusohtliku inimesega, kuid võib

levida ka saastunud pindade ning nt saastunud käte kaudu. Viirus levib paremini halvasti

ventileeritud ja suure inimeste hulgaga siseruumides, kus inimesed viibivad pikka aega. Eesti

koroonaviiruse leviku riskitase on väga kõrge. Haigestumus on kasvutrendis. Jätkuvalt kasvab

haigestunute arv vanuserühmades 5–9 ja 10–14 aastat ning nende vanemate seas vanuses 35–

39 ja 40–44 aastat. Suurem kasv oli vanuserühmas 80 aastat ja vanemad (62% võrra), 70–

74 aastat (54% võrra) ja 20–24 aastat (38% võrra). Sel nädalal saadeti haiglatele suunis piirata

plaanilist ravi ja rakendada vähendatud koosseisuga kiirabibrigaade. 42. nädalal eskaleeritakse

voodikohtade arvu. Võrreldes teiste Euroopa riikidega on Eesti epidemioloogiline olukord üks

halvimaid. Paralleelselt kõrge haigestumisega on Eesti elanike hulgas vaktsineerimisega

hõlmatus üks Euroopa madalamaid. Järgmistel nädalatel on oodata nakatumise kasvu jätkumist.

Sellel nädalal võib oodata keskmiselt umbes 1400 nakatunut päevas ja 10 000 nakatunut

nädalas. Haigestunute kasvu foonil, eriti eakate inimeste seas, kasvab haiglaravi vajavate

inimeste arv. Ilma lisapiirangute rakendamiseta võib oodata, et haiglaravi vajavate inimeste arv

tõuseb lähipäevadel kuni 450ni, oktoobri lõpuks kuni 500ni ja novembri keskpaigaks kuni 600ni

(maksimaalne võimekus on hinnanguliselt 700). Terviseamet ja Vabariigi Valitsust nõustav

Teadusnõukoda soovitavad kehtestada rangemad ühiskondlikud meetmed viiruse leviku

kontrollimiseks. Lisameetmed ja -piirangud kehtestatakse vaktsineerimata isikute suhtes, sest

sellel sihtrühmal on oluliselt suurem tõenäosus haigestuda ning sattuda haiglaravile. Seetõttu

jäetakse korraldusest välja riigisiseste piirangute osas tegevustes osalemine SARS-CoV-2 testi

negatiivse tulemuse alusel. Meetme eesmärk on vähendada viiruse levikut ning selle survet

haiglate koormusele eelkõige vaktsineerimata isikute osas, kes moodustavad ravi vajavatest

isikutest enamuse. Samuti on vaktsineerimata isikud hõivanud intensiivravi kohad ja nende

hulgas on suremus kõrge. Muudatus puudutab eelkõige vähemalt 18-aastaseid isikuid, kellele

on tagatud võimalus tasuta vaktsineerimiseks. Tegevuses võib osaleda üksnes juhul, kui

vaktsineerimise kuur on läbitud ning saavutatud korralduses sätestatud juhul maksimaalne

kaitse. Arvestades korralduse kehtestamise ajal koroonaviiruse SARS-CoV-2 leviku tõusu üle

Eesti, on piirangute ja meetmete rakendamine muudetud kujul ning teiste piirangute ja

meetmete jätkamine, mida korraldusega ei muudeta, tõhus ning proportsionaalne meede, et

tagada inimeste elu ja tervis ning rahvatervise ja tervishoiusüsteemi toimepidevus.

Toimepidevus on seotud riskiga, kus suure hulga inimeste, nt arstid, politseinikud ja päästjad,

sotsiaaltöötajad, kohtunikud, õpetajad, riigiametnikud või Riigikogu liikmed, haigestumisel on

tuntav mõju avalike teenuste kättesaadavusele ja riigi õiguskorrale. Praegusel juhul on

piirangute ja meetmete kehtestamine avalikes huvides ja need seatakse üle riigi. PS § 31 teine

lause annab seadusandjale volituse ettevõtlusvabadusõiguse piiramiseks NETS-iga. Arvestades,

et selle vabaduse piiramiseks on alus seaduses ning legitiimne ja põhjendatud olukord, on

3-21-2533

14(23)

korralduses sätestatud piirangute ja meetmete kehtestamine õiguspärane. Korralduses sätestatud

piiranguid ja meetmeid on põhjalikult kaalutud ning otsustatud on nende kasuks, mis on

praeguse haiguse leviku kontekstis olemasoleva teabe alusel alternatiivsetest variantidest

tõhusamad. Samuti on hinnatud, et kõnealused piirangud ja meetmed oleksid õiglased ja

proportsionaalsed erinevate põhiõiguste ja -vabaduste koostoimes (nt PS §-d 12, 16, 19, 28, 31,

34, 37, 40, 47). Piiranguid ja meetmeid luues kaalutakse iga valdkonna puhul, milline on õiglane

tasakaal elu, tervise ja riigi toimepidevuse kaitse ning piiratava õiguse ja vabaduse vahel.

13.2. Korralduse nr 362 seletuskirjas on lisaks eeltoodule selgitatud, et korralduse kohaselt

saavad edaspidi kontrollitud tegevustes osaleda viiruse vastu vaktsineeritud või läbipõdenud.

Erinevalt varasemast ei võimaldata tegevustes osalemist enam antigeen-RTD või RT-PCR testi

tulemuste alusel. Nakkuse piiramise eesmärgi kõrval on olulisel kohal vähendada raskelt

haigestuvate isikute arvu. Kuna vaktsineerimata või läbipõdemata isikute raskelt haigestumise

risk on oluliselt kõrgem ning samas on vaktsineerimata isikute hulk väiksem kui vaktsineeritute

või läbipõdenud isikute hulk, on põhjendatud piirata just nende ligipääsu tegevustele, kus neil

on oht haigestuda. Viirus levib paremini halvasti ventileeritud, suure inimeste hulgaga ja

ülerahvastatud siseruumides, kus viibitakse pikema aja vältel. Aerosoolid (viiruse osakesed)

võivad püsida õhus pikema aja vältel ja liikuda enam kui 1 m kaugusele. Mida lähemal inimesed

üksteisele on, seda tõenäolisem on viiruse levik. Korralduses ettenähtud muudatuste tegemisel

lähtutakse hüppelisest nakkuse levikust ning suurest haiglaravi vajajate arvust. 41. nädala (11.–

17. oktoober) jooksul lisandus 7999 haigusjuhtu. Seisuga 18.10.2021 on viimase 14 päeva

haigestumus 100 000 elaniku kohta 1087,2. Terviseamet ennustab järgmistel nädalatel kasvu

jätkumist. Võrreldes 41. nädalaga suurenes uute juhtude arv 23,9% võrra. Alates septembrist

2021. a kasutusel oleva riskimaatriksi järgi, mis arvestab hospitaliseerimist, on koroonaviiruse

leviku riskitase kõrge. Haigestunute kasvu foonil kasvab haiglaravi vajavate inimeste arv, seda

eriti eakate inimeste seas. Seisuga 18.10.2021 viibib haiglaravil 408 Covid-19 patsienti, neist

intensiivravil 33 patsienti, juhitaval hingamisel 17. Ainuüksi 41. nädalal hospitaliseeriti

348 inimest (võrreldes 40. nädalaga suurenes 43,8% võrra). Sellele eelneval, 40. nädalal,

hospitaliseeriti 242 inimest (võrreldes 39. nädalaga suurenes 21,6% võrra). Hospitaliseeritutest

72% olid vaktsineerimata isikud (jäi samaks kui 39. nädalal). Seisuga 18.10.2021 on haiglaravil

olevate patsientide keskmine vanus 69 aastat, 60-aastaste ja vanemate isikute osakaal

moodustab 75,5%. Haiglatesse jõuavad peamiselt vaktsineerimata inimesed. Hetkel haiglaravi

vajavatest inimestest (413) on vaktsineerimata 247, mis moodustab kõikidest haiglaravi

vajavatest inimestest 59,8% (neist sümptomaatilise Covidi tõttu 207 inimest), ning

vaktsineerimiskuur on pooleli 12, mis moodustab kõikidest haiglaravi vajavatest inimestest

2,9% (neist sümptomaatilise Covidi tõttu 4 inimest). Samuti on suremus valdavalt

vaktsineerimata isikute hulgas. 41. nädalal suri Covid-19 tõttu 30 inimest, neist 70% ei olnud

vaktsineeritud. 18.10.2021 seisuga on Eestis vaktsineeritud 772 500 (58,13%) inimest, kellest

vaktsineerimiskuur on lõpetatud 729 190 (54,87%) inimesel. Korralduses ettenähtud kitsendus

piirab vaktsineerimata isikute ja nende, kes ei ole Covid-19 haigust läbi põdenud, osalemist

kontrollitud tegevustes ehk tegevustes, üritustel ja teenustel, kus osaleb rohkem isikuid ning kus

on suurem tõenäosus viiruse levikuks. Isegi kui vaktsineerimata isik tõestab testi alusel, et tema

ise ei ole nakkusohtlik, siis teised üritusele tulnud isikud võivad olla talle ohtlikud –

asümptomaatilised viirusekandjad. Korralduse eesmärk on tagada, et mida rohkem isikuid on

vaktsineeritud, seda avatum saab olla ühiskond, väheneb koormus haiglatele, plaanilisele ravile

ning koormus majandusele. Selleks on vajalik vältida vaktsineerimata isikute võimalikku rasket

haigestumist, et tagada tervishoiusüsteemi toimepidevus ning taastada haiglate normaalne

toimimine ja plaaniline ravi. Professori Krista Fischeri andmete kohaselt on vaktsineerimata ja

läbipõdemata isikul 4 korda suurem tõenäosus koroonaviirusega nakatuda kui vaktsineeritud

inimesel. Vaktsineerimata inimesel on enam kui 8 korda suurem tõenäosus Covid-19 nakatudes

haigust raskelt põdeda ja seetõttu sattuda haiglasse. Teiseks aitab selline korraldus vähendada

3-21-2533

15(23)

koormust haiglatele, sest raskelt haigestunuid, kellele on vajalik osutada spetsiaalselt ravi ning

rakendada täiendavaid meetmeid, on vähem. Tänu sellele on võimalik tagada iga abivajaja,

sõltumata tema meditsiinilisest probleemist, ligipääs arstiabile. Meetme vajalikkus tuleneb

praegusest suurest survest tervishoiusüsteemile, mida mõjutab oluliselt madal vaktsineerituse

tase. Eesti teadlased on avaldanud korduvalt seisukohta, et SARS-CoV-2 viiruse näol on

tegemist väga kiiresti leviva viirusega, mis tõttu sellest nö täielik vabanemine ei ole realistlik,

ning ainus viis tagada praeguse parima teadusliku teadmise juures inimeste tervise kaitse on

vaktsineeritus. Sellest tulenevalt on põhjendatud ühelt poolt vaktsineerimise edendamine, kuid

teiselt poolt nende isikute kaitseks, kes ei ole ennast vaktsineerinud ning kellel on oht raskelt

haigestuda, piirata osavõttu tegevustest, kus võib olla nakatumise oht. Selliste inimeste grupp

kahaneb järjest. Vaktsineerimata isikutele ei piirata esmatarbeteenustele ligipääsu. Nad saavad

jätkuvalt soetada meelepäraseid kaupu ning tarbida olulisi teenuseid. Piiratakse ligipääsu just

sellistele tegevustele, mis ei ole esmatähtsad, kuid mille raames võib esineda hõlpsasti

nakatumist. Selleks, et tagada abivajavate isikute ligipääs arstiabile, on vajalik ajutiselt piirata

teiste isikute võimalusi tarbida meelelahutust ning osaleda seltskondlikes tegevustes.

Eelkirjeldatud võimaluste piiramine on praegust kriitilist epidemioloogilist olukorda ja

tervishoiualase hädaolukorra väga kõrget riskitaset arvestades mõõdukas.

13.3. Korralduse nr 373 seletuses on toodud, et sellega kehtestatakse inimeste elu ja tervise

ning ülekaaluka avaliku huvi kaitseks, sh riigi toimepidevuse kaitseks vältimatult vajalikud

Covid-19 haigust põhjustava koroonaviiruse SARS-CoV-2 leviku tõkestamise meetmed ja

piirangud. Viiruse tõkestamiseks vajalikke proportsionaalseid piiranguid õigustavad kaalukad

eesmärgid. Korralduses piirangute kehtestamise lähtekohaks on, et Covid-19 on nakkushaigus,

mis levib inimeselt inimesele piisknakkusena, peamiselt lähikontaktil nakkusohtliku inimesega.

Viirus levib paremini halvasti ventileeritud ja suure inimeste hulgaga siseruumides, kus

inimesed viibivad pikka aega. Eesti koroonaviiruse leviku riskitase on väga kõrge. Haigestumus

on kasvutrendis. Nakatamiskordaja R püsib üle Eesti 1,13 piires. Rekordilised haigestumuse

näitajad 100 000 elaniku kohta registreeriti Põlvamaal (2231,5) ja Pärnumaal (2174,4). Eelmisel

nädalal kasvas haigestunute arv kõikides vanuserühmades. Suuremat kasvu täheldati

vanuserühmas 75–79 aastat (47% võrra), 0–4 aastat (46% võrra), 65–69 aastat (43% võrra) ning

80 aastat ja vanemad (39% võrra). Endiselt on suurim nii haigestunute absoluutarv kui ka

haigestumus 100 000 elaniku kohta koolilaste seas, eriti vanuserühmas 10–14 aastat. Viimase

2 nädala jooksul on iga viies tuvastatud Covid-19 juhtum nakatunud laps vanuses 5–14 aastat.

Praeguste prognooside kohaselt jääb R mõneks ajaks üle 1. Järgmistel nädalatel on oodata

haigestumise kasvu jätkumist. Sellel nädalal võib prognoosida keskmiselt umbes 1600–

1700 nakatunut päevas ja rekordilised üle 11 000 nakatunu nädalas. Haigestunute kasvu foonil,

eriti eakate inimeste seas, kasvab haiglaravi vajavate inimeste arv. Eelnevale kogemusele

tuginedes võib koolivaheajal täheldada laste nakatumise langust, kuid pärast koolivaheaega on

prognoositav haigestumise ja R-i kasv. Terviseamet ja Teadusnõukoda soovitavad kehtestada

rangemad ühiskondlikud meetmed viiruse leviku kontrollimiseks. Kehtestatakse üle

valdkondade kellaajaline tegevuspiirang, mis tähendab, et tegevus tuleb lõpetada kl 23.00-ks ja

piirang kehtib järgmise päeva kl 06.00-ni. Piirang ei kehti nt kaubandustegevusele. Arvestades

korralduse kehtestamise ajal koroonaviiruse SARS-CoV-2 leviku tõusu üle Eesti, on piirangute

ja meetmete rakendamine muudetud kujul ning teiste piirangute ja meetmete jätkamine, mida

korraldusega ei muudeta, tõhus ning proportsionaalne meede, et tagada inimeste elu ja tervis

ning rahvatervise ja tervishoiusüsteemi toimepidevus. Praegusel juhul on piirangute ja

meetmete kehtestamine avalikes huvides ja need seatakse üle riigi. PS § 31 teine lause annab

seadusandjale volituse ettevõtlusvabadusõiguse piiramiseks NETS-iga. Arvestades, et selle

vabaduse piiramiseks on alus seaduses ning legitiimne ja põhjendatud olukord, mis tuleneb

avalikust huvist ning teiste isikute õiguste ja vabaduste kaitse vajadusest, on korralduses

sätestatud piirangute ja meetmete kehtestamine õiguspärane. Korralduses kehtestatud

3-21-2533

16(23)

piirangute ja meetmete eesmärk on piirata koroonaviiruse levikut, viirusega nakatumist ja

raskelt haigestumist, vältida meditsiinisüsteemi ülekoormust ning kindlustada riigi oluliste

funktsioonide toimepidevus. Korralduses sätestatud piiranguid ja meetmeid on põhjalikult

kaalutud ning otsustatud on nende kasuks, mis on praeguse haiguse leviku kontekstis

olemasoleva teabe alusel alternatiivsetest variantidest tõhusamad. Samuti on hinnatud, et

kõnealused piirangud ja meetmed oleksid õiglased ja proportsionaalsed erinevate põhiõiguste

ja -vabaduste koostoimes (nt PS §-d 12, 16, 19, 28, 31, 34, 37, 40, 47). See tähendab, et

piirangud ja meetmed mõjutavad kogumis kõiki isikuid avaliku huvi eesmärgil. Piiranguid ja

meetmeid luues kaalutakse iga valdkonna puhul, milline on õiglane tasakaal elu, tervise ja riigi

toimepidevuse kaitse ning piiratava õiguse ja vabaduse vahel.

13.4. Korralduse nr 373 seletuskirjas on lisaks eeltoodule selgitatud, et olukorras, kus teiste

inimestega kokkupuutel on suur oht viiruse levikuks, lasub riigil kohustus viia nakkusoht

miinimumini, sh võib selle eesmärgi saavutamiseks sobival viisil piirata isikute

kokkupuutumise võimalusi. Eeskätt on põhjendatud piirata nende isikute kokkupuutumisi teiste

isikutega, kes kas nakatuvad või levitavad nakkust kergemini. Praeguses olukorras on eeskätt

vaktsineerimata isikutel suurem tõenäosus nakatuda ning ka levitada nakkust, kui on seda

vaktsineeritud isikutel. Peamine viis, mille kaudu inimesed Covid-19 viirusega nakatuvad, on

kokkupuude nakkust kandvate hingamisteede vedelikega. On 3 peamist kokkupuuteviisi:

1) väga peente respiratoorsete piiskade või aerosoolina, 2) respiratoorsete tilkade ja osakeste

sadestumise teel suu, silma või nina limaskestadele otsepritsmete ja piserduse tõttu ning

3) limaskestade puudutamise teel kätega, mis on määrdunud otseselt viirust sisaldavate

hingamisteede vedelikega või kaudselt viirusega kaetud pindade katsumise kaudu.

Kontaktülekanne võib olla otsene, nt nakatunud isiku kätelt, või kaudne. Piiskülekanne toimub

kokkupuutel suurte nakkuslike respiratoorsete osakestega, mis sisaldavad viiruslikku materjali

sümptomaatiliselt isikult, kellel on haiguse hingamisteede sümptomid (nt köhimine või

aevastamine) või kes räägib või laulab. Neil asjaoludel võib respiratoorseid piisku sisaldav

viirus jõuda vastuvõtliku inimese suu, nina või silmadeni ning põhjustada infektsiooni. Seetõttu

on korralduses sätestatud meetmete ja piirangute asjakohasust hinnatud just nimetatud

asjaoludest lähtuvalt. Korralduses ettenähtud muudatuste tegemisel lähtutakse hüppelisest

nakkuse levikust ning suurest haiglaravi vajajate arvust. Seisuga 25.10.2021 on viimase

14 päeva haigestumus 100 000 elaniku kohta 1353,3. 42. nädala jooksul lisandus

9988 haigusjuhtu. Võrreldes eelmise nädalaga suurenes uute juhtude arv 24,9% võrra.

Terviseamet ennustab järgmistel nädalatel haigestumise kasvu jätkumist. Alates septembrist

2021. a kasutusel oleva riskimaatriksi järgi on koroonaviiruse leviku riskitase kõrge. Haiglaravi

vajavate inimeste arv tõuseb lähipäevadel üle 550, oktoobri lõpuks kuni 600-ni ja novembri

keskpaigaks kuni 700-ni. Nakatamiskordaja R püsib üle Eesti 1,13 piires. Haiglaravi vajanud

patsientide arv ületas 42. nädalal 500. Seisuga 25.10.2021 viibib haiglaravil 516 Covid-19

patsienti, neist intensiivravil 39 patsienti, juhitaval hingamisel 23. 42. nädalal hospitaliseeriti

429 inimest (võrreldes 41. nädalaga suurenes 23,3% võrra). 42. nädalal tuvastatud üle

60-aastastest haigestunutest vajas hospitaliseerimist 13,4% (41. nädalal 14,0%). Eelmisel,

41. nädalal hospitaliseeriti 348 inimest. Seisuga 25.10.2021 haiglaravil olevate patsientide

keskmine vanus on 69 aastat (18.10.2021 oli samuti 69 aastat, ei muutunud), 60-aastaste ja

vanemate isikute osakaal moodustab 74,0% (18.10.2021 oli 75,5%, märgatavalt ei muutunud).

Võrreldes eelmise nädalaga kasvas hospitaliseeritute hulgas 50–59-aastaste inimeste osakaal.

Samas on vähenenud 70–79-aastaste osakaal. Isikud vanuses üle 80 aasta moodustavad endiselt

1/3 haiglaravil olevatest patsientidest. 42. nädalal suri 38 inimest vanuses 54–95 aastat,

keskmine vanus 80 aastat (kasvutrend võrreldes 41. nädalaga 18,8%), neist 28 inimest (73,7%)

ei olnud vaktsineeritud. 25.10.2021 seisuga on Eestis vähemalt üks kord vaktsineeritud

782 111 inimest (58,80% elanikkonnast) ja täiskasvanute hõlmatus 68,60%, sh 60-aastaste ja

vanemate hõlmatus 74,13%. Täielikult vaktsineeritud on 750 780 inimest (eelmisel nädalal

3-21-2533

17(23)

728 023 inimest ehk muutus võrreldes eelmise nädalaga on +3,13%). Lõpetatud

vaktsineerimiskuuriga inimestest on saanud ühe lisa- või tõhustusdoosi 18 188 (eelmisel nädalal

7901) inimest ja 2 lisa- või tõhustusdoosi 42 (eelmisel nädalal 30) inimest. Korraldusega ei ole

lubatud isikutel viibida tegevuse asukohas ajavahemikus kl 23.00–06.00. Piirang on kehtestatud

NETS § 28 lg-s 5 sätestatud alusel. Lahtioleku ja tegevuste läbiviimise aja piirang kehtestatakse

ühetaoliselt kõikidele tegevustele ja teenustele. Piirangu eesmärk on võimaldada ettevõtetel

jätkata tegutsemist, kuid vältida inimeste koondumist õhtusel ajal siseruumides ja vähendada

selliste inimeste vahelisi kontakte, kes üksteisega iga päev ei suhtle. Piirang on seatud alates

kl 23.00, millest tulenevalt ei ole sel olulist mõju suurele hulgale kauplustele,

teenusepakkujatele ega üritustele. Samas on teatav mõju restoranidele ning suurem mõju

öölokaalidele, ööklubidele, baaridele ja teistele meelelahutus- ja lõbustusasutustele, mis on

ennekõike avatud õhtusel ja öisel ajal. Seejuures tuleb aga arvesse võtta, et just seda tüüpi

tegevuste raames toimub hulgaliselt juhukontakte ning on keeruline tagada hajutatust. Seejuures

ei ole nakatumise eelduseks otsene kontakt. Kuigi pääs sellistesse asutustesse ja üritustele on

võimaldatud vaid isikutele, kes tõendavad, et on viiruse vastu vaktsineeritud või Covid-19

haiguse läbi põdenud, on ka neil isikutel teatav risk kõnealuse viirusega nakatuda ning kanda

seda edasi mittevaktsineeritutele või riskirühma kuuluvatele isikutele. Kellaajalisel piirangul on

arvestatav majanduslik mõju eelkirjeldatud tegevuste korraldajatele. Samas kaalub nende

tegevuse piiramise üles avalik huvi elu ja tervise kaitsele olukorras, kus tervishoiu toimepidevus

on ohustatud ning isikutel puudub või on oluliselt piiratud ligipääs plaanilisele ravile.

14. Lisaks on vastustaja põhjendanud vaidlusaluste piirangute vajalikkust ja proportsionaalsust

kohtumenetluses esitatud seisukohtades. Kohus nõustub vastustaja nende põhjendustega ega

pea vajalikuks neid kõiki üle korrata. Sel põhjusel kajastas kohus vastustaja põhjendusi

kirjeldavas osas põhjalikumalt.

15. Ettevõtlusvabadus on seadusreservatsiooniga põhiõigus, mida võib piirata mis tahes

põhjusel, mis ei ole PS-iga vastuolus (PS § 11). Inimeste elu (PS § 16) ja tervise (PS § 28)

kaitse, riigi toimepidevus ja tervishoiusüsteemi jätkusuutlikkus on väga kaalukad õigused ja

avalikud huvid, mis kaaluvad selgelt üles kaebaja huvi tegeleda ettevõtlusega tema valitud

valdkonnas. Seetõttu kaaluvad nende eesmärkide saavutamiseks ja Covid-viiruse leviku

tõkestamiseks seatud piirangud ja meetmed üles kaebaja ettevõtlusvabadusele tekkiva riive. Mh

kaitsevad Covid-viiruse leviku tõkestamiseks kehtestatud piirangud ka kaebaja enda õigusi ja

huve – aitavad vältida tema töötajate nakatumist, viiruse väga laiaulatusliku leviku korral

hakkaksid kliendid ise kaebaja ettevõtte külastamist vältima või ei saaks haigestumise tõttu seda

külastada, viiruse laiaulatuslik levik tooks kaasa tõrked majanduses ning vajaduse kehtestada

veel rangemaid ja pikemaajaliselt kehtivaid piiranguid kuni ühiskonna sulgemiseni.

16. Kohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, et vastustajal puudus pädevus vaidlusaluste

korralduste kehtestamiseks. Piirangud on kehtestatud NETS § 28 lg-te 2, 5, 6 ja 8 alusel, mis

võimaldavad vastustajal uudse ohtliku nakkushaiguse leviku tõkestamiseks piirata ettevõtete

tegevust ja kehtestada liikumisvabaduse piiranguid. Covid-viirus on uudne ohtlik nakkushaigus

NETS § 2 lg 2 tähenduses. See on suure nakatuvusega, levib kiiresti ja ulatuslikult ning selle

kulg võib olla raske või eluohtlik (NETS § 2 lg 1 p 3). Sellel puudub ravi ja selle levik võib

ületada haiglate ravivõimekust (NETS § 2 lg 2 p 2). Seda, et ka seadusandja on pidanud uudse

ohtliku nakkushaiguse all silmas mh Covid-viirust, näitab meditsiiniseadme seaduse,

hädaolukorra seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 165 SE esimese lugemise

seletuskiri (lk 3)9. NETS § 28 lg-st 6 tulenevalt võib piiranguid kehtestada ka vastustaja

9 Kättesaadav https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/19eeabb7-5526-44ec-a180-e0de1a21077f.

3-21-2533

18(23)

korraldusega. Järelikult on vastustajal olemas seaduslik alus piirangute ja meetmete

kehtestamiseks ning seda vaidlusaluste korraldustega.

17. Arvestades viiruse kiiret levikut ja sellega kaasnevaid raskeid tagajärgi, on tulnud

piiranguid seada kiiresti. Lisaks tuleb arvestada, et piiranguid on tulnud tihti ja kiiresti üle

vaadata ja muuta, olenevalt viiruse leviku ulatusest ja uute ilmnenud viirusetüvede ootamatust

käitumisest. Sellises olukorras ei ole mõeldav, et piiranguid kehtestaks Riigikogu, kelle poolt

seaduseelnõude menetlemine kestab reeglina pikemat aega. Erinevalt Riigikogust on vastustajal

olnud võimalik kiiremini ja paindlikumalt reageerida. Riik ei saanud viivitada piirangute

kehtestamisega või jätta need üldse kehtestamata, võimaldades viirusel ühiskonnas

ohjeldamatult edasi levida ja surmaga lõppevaid haigestumisi kaasa tuua, põhjustada

tervishoiusüsteemi kokkukukkumist ja avalike teenuste osutamise katkemist. Riigil on kohustus

kaitsta inimeste elu ja tervist ning inimestel on õigus seda riigilt nõuda. Seega ei olnud

piirangute kehtestamine rahvatervise kaitsmise eesmärgil üksnes vastustaja õigus, vaid

kohustus (PS §-d 13-14).

18. Kohus nõustub vastustaja põhjendustega Vabariigi Valitsuse määruste ja korralduste

välisjõudu puudutavas osas. Kaebaja antud tõlgendus VVS-ile on selgelt ekslik. Vastustaja

ülesanne ongi seadusandja määratud poliitilist tahet praktikas ellu viia. Seda ei ole võimalik

teha vaid sisemist jõudu omavaid akte andes. Riigikogu on andnud vastustajale volituse

piirangute kehtestamiseks korralduse vormis ja seda ei saa pidada kuidagi kaebaja õigusi

rikkuvaks. Erinevalt määrustest jm õigustloovatest aktidest on korraldusi kui haldusakte

võimalik halduskohtus vaidlustada. Seega on paremini tagatud isikute õiguste kaitsmise

võimalus. NETS ei ole PS § 104 järgi seadus, mille Riigikogu peaks võtma vastu koosseisu

häälteenamusega. Igal juhul ei ole asjakohane kaebaja viide meditsiiniseadme seaduse,

hädaolukorra seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõule 165 SE10, mis võeti vastu

13.05.2020, sest alates 01.06.2021 kehtib NETS § 28 lg 6 sõnastuses, mis kehtestati

nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse muutmise seadusega (eelnõu 347 SE11). Viimane

võeti

12.05.2021

vastu

56 poolthäälega12.

Seega

ei

ole

viide

volitusnormi

põhiseadusevastasusele põhjendatud.

19. Riigikohus kontrollis 31.10.2022 otsuses asjas nr 5-22-4 korralduse nr 305 ja selle

muutmise korralduste andmise õiguslike aluste NETS § 27 lg 3 ning § 28 lg-te 2, 5‒6 ja 8

põhiseaduspärasust ning leidis need olevat PS-iga kooskõlas. Riigikohus hindas samu NETS-i

norme ja vastustaja volitust kehtestada ajutisi piiranguid Covid-viiruse tõkestamiseks.

Riigikohus oli seisukohal, et vastustaja ei ületanud volitusnormidest tulenevat õigust piirangute

kehtestamiseks. Riigikohus möönis, et hoolimata korralduste pikemaajalisest kehtimisest oli

neil siiski ajutine iseloom. Praktikas hindas vastustaja pidevalt oma korraldusi ümber,

leevendas, kaotas ja taaskehtestas meetmeid, lähtudes epidemioloogilisest olukorrast ja

piirangutega kahjustatavatest õigusväärtustest. Riigikohtu arvates pole alust väita, et piirangud,

mida vaidlusalused normid vastustajal kehtestada võimaldavad (nt liikumisvabaduse

piiramine),

oleksid

põhimõtteliselt

sobimatud

nakkushaiguse

epideemilise

leviku

tõkestamiseks, järelikult tuleb meetmeid pidada sobivateks. Samuti ei ole piiranguid alust

pidada ebavajalikeks või ebamõõdukateks. Riigikohus rõhutas, et riigi kaitsekohustuse täitmine

uudsete ohtlike nakkushaiguste puhul võib eeldada laia ulatusega volituste kehtestamist.

Inimeste elu ja tervise kaitsmine ning ühiskonna kui terviku toimimise tagamine on kaalukad

10 https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/19eeabb7-5526-44ec-a180-

e0de1a21077f/Meditsiiniseadme%20seaduse,%20h%C3%A4daolukorra%20seaduse%20ja%20teiste%20seadust

e%20muutmise%20seadus.

11 https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/319b2b38-cfb8-4b27-9fb0-

9c515d2dc189/Nakkushaiguste%20ennetamise%20ja%20t%C3%B5rje%20seaduse%20muutmise%20seadus.

12 https://www.riigikogu.ee/tegevus/tooulevaade/haaletused/?startDate=12.05.2021.

3-21-2533

19(23)

eesmärgid, mille puhul ei saa välistada, et need kaaluvad üles muude põhiõiguste tagamise

vajaduse.

20. NETS § 28 lg-s 6 on seadusandja andnud vastustajale volituse kehtestada nakkushaiguse

leviku tõkestamiseks erinevad liikumis- ja tegevusvabaduse piiranguid. Selliste piirangute sisu

ja ulatuse kindlaks määramisel, sh erandite kehtestamisel, on vastustajal avar kaalutlusõigus.

Selle kaalutlusõiguse teostamise eesmärk on leida tasakaal meetmetest isikutele tekkivate

piirangute intensiivsuse ja taotletava eesmärgi – milleks on nakkushaiguse leviku kontrolli all

hoidmine ja eelkõige selle haiguse leviku tõkestamine määral, mis võib ohtu seada

tervishoiusüsteemi toimepidevuse – saavutamise eeldusliku tõhususe vahel. Kaalutlusõigus

tähendab õigust valida üks mitme põhimõtteliselt lubatava ja võimaliku lahenduse vahel.

Kaalutlusõiguse tulemusel tehtud otsus ei pruugi olla, iseäranis mitte tagasivaatelise hinnangu

alusel, võimalikest kõige parem või kõige tulemuslikum. Kaalutlusotsus on õiguspärane, kui

selle tegemisel on mõistlikult arvesse võetud kõiki asjassepuutuvaid asjaolusid ja huve ning

nende mõistliku kaalumise tulemusena valitud lahendus, mis ei ole ilmselgelt meelevaldne.

Käesoleval juhul tuleb silmas pidada, et Covid-haiguse leviku tõkestamiseks võetavad meetmed

on oma laadilt kaitsemeetmed, mille eesmärk on vältida viiruse levikuga seotud tulevasi

arenguid. Selliste meetmete kehtestamine saab tugineda vaid prognoosidele selle kohta,

milliseks need arengud ühe või teise lahenduse kasuks otsustamise korral kujunevad. Iseäranis

sellisel juhul, nagu käesolevas olukorras, kus tegemist on võrdlemisi uue nakkushaigusega,

mida põhjustav viirus seejuures muteerub, ei saa olla üheselt teada, kas või kuivõrd tõhus üks

või teine põhimõtteliselt võimalik lahendus oleks. Seega piisab lahenduse valiku õigustamiseks

sellest, et see on põhimõtteliselt eesmärgipärane ja selle valikul ei ole lähtutud põhimõtteliselt

meelevaldsetest kaalutlustest. Seega on aktsepteeritavad kõik meetmed ja piirangud, mille

efektiivsust pole põhjust seni teadaolevate andmete pinnalt ilmselgelt välistada. Riik ei saa jääda

uudse ohtliku nakkushaiguse leviku korral ära ootama, kuni teadusandmed ja teadmised haiguse

osas täienevad, sest see võib tuua kaasa inimeste massilise haigestumise ja suremuse,

tervishoiusüsteem kokkukukkumise ning ühiskonna ja majandusruumi täieliku sulgemise.

Sellises olukorras tuleb tegutseda ennetavalt, kasutades ettevaatuspõhimõtet, ning võtta

kasutusele meetmed ja piirangud, mis võivad tõenäoliselt efektiivsed olla. Seejuures ei pea

valima kõige leebemaid meetmeid, mille efektiivsus võib olla kaheldav. Valida tuleb meetmed,

mis suudavad eelduslikult seatud eesmärke saavutada. See, et mõni meede või piirang võib

hiljem selgunud asjaoludest tulenevalt olla veelgi efektiivsem või mõni meede/piirang osutuda

ebaefektiivseks, ei muuda kasutusele võetud meetmeid ja piiranguid iseenesest õigusvastasteks.

Õigusvastaseks saab pidada üksnes neid piiranguid/meetmeid, mis ei saa olemasolevate

teadmiste järgi mitte mingil juhul efektiivsed olla ega seatud eesmärke saavutada. Samuti on

ilmne, et valides ühe lahenduse, ei ole tagantjärgi võimalik kindlaks teha, millised oleksid olnud

arengud juhul, kui oleks valitud mõni teine lahendus. Vastustaja on piirangute/meetmete

kehtestamisel lähtunud Terviseameti ja Teadusnõukoja arvamustest ja soovitustest ning

Terviseameti avaldatud epiidülevaadetest. Teadusnõukoda on vahendanud vastustajale

aktuaalsemat ülemaailmset teaduslikku teavet Covid-viiruse kohta. Seega on piirangu

kehtestamisel olemas ka teadlikult põhjendatud alus.

21. Kohtu hinnangul olid vastustaja kasutusele võetud piirangud asjakohased ja

eesmärgipärased, sest võimaldasid viiruse levikut vähendada. Covidi näol on tegemist

nakkushaigusega, mis levib inimeselt inimesele piisknakkusena, peamiselt lähikontaktil

nakkusohtliku inimesega. Viirust on võimalik saada nakatunud inimesega lähikontaktis olles,

hingates sisse viiruse osakesi, või saastunud pindade ning nt saastunud käte kaudu. Viirus levib

paremini halvasti ventileeritud ja suure inimeste hulgaga siseruumides, kus inimesed viibivad

pikka aega. Järelikult on meetmed ja piirangud, mis on suunatud inimestevahelise lävimise

piiramisele, asjakohased ja eelduslikult tõhusad viiruse leviku tõkestamiseks. Öise

3-21-2533

20(23)

meelelahutuse piirang oli suunatud lähikontaktide vähendamisele. Seega ei saa piirangut pidada

mingil juhul ebasobivaks. Seda, et piirang oli sobiv, on võimalik järeldada ka tagantjärgi, sest

vastustajal õnnestus viiruse levikut teatud ulatuses kontrolli all ja ühiskonda avatuna hoida.

22. Kohus nõustub vastustaja põhjendustega ööklubi klientide vanuse osas. Viirus levib

teadaolevalt kõigis vanuserühmades ja ka haiglaravil on erinevas vanuses inimesi13. Ka juhul,

kui ööklubi klientuur on oma vanusest tulenevalt tugevama tervisega ja seetõttu suudavad

viirusele suuremat vastupanu osutada, ei välista see igal juhul nende poolt viiruse edasikandmist

oma lähedastele, sh riskigruppi kuuluvatele isikutele. Seejuures on Terviseameti koroonaviiruse

andmestikust14 näha, et pärast öise meelelahutuse piirangu kehtivuse ajutist peatamist

aastavahetuse ajaks tuvastati suurem nakatumine just ööklubiealiste inimeste hulgas. Seega

vaatamata sellele, et noored ei kuulu riskigruppi, võivad nad suure tõenäosusega siiski nakatuda,

mõningal juhul sattuda ka haiglasse või lausa intensiivravile või surra. Suuremat ohtu kujutavad

nad viiruse levitajatena.

23. Isegi kui nakatumisi ööklubides oli vähem kui mujal, olid need siiski olemas ja iga

asjakohane meede, mis aitab nakatumisi vähendada ja viiruse levikut tõkestada, on põhjendatud

ja vajalik.

24. Piirangud olid vajalik. Kohus nõustub vastustaja seisukohaga testimise ebaefektiivsuse

osas. Sama seisukohta on Terviseamet avaldanud ka teistes halduskohtus menetletud Covid-

asjades (nt asjas nr 3-21-3037). Terviseameti selgitas viidatud asjas 21.03.2022 esitatud

seisukohas15, et negatiivne test ei tähenda, et isik on igal juhul nakkusohutu. SARS-CoV-2 RNA

määramine hingamisteede materjalist PCR meetodil on Covid-19 diagnoosi kinnitamiseks

kõige tundlikum diagnostiline meetod, millega on võimalik tuvastada viiruse olemasolu juba

haiguse väga varajases faasis. Positiivne PCR testi tulemus viitab viiruse olemasolule proovi

andmise ajal. Negatiivne PCR testi tulemus viitab sellele, et isik ei olnud proovi andmise ajal

nakatunud. Antigeeni kiirtestid ei ole tundlikkuselt ja täpsuselt võrreldavad PCR meetodil

tehtavate testidega. Mõned antigeeni testid võivad näidata positiivset tulemust alles mitu päeva

hiljem kui PCR test. Antigeeni kiirtestid võimaldavad tuvastada viirust ainult siis, kui viiruse

kogus organismis on väga kõrge – tavaliselt 4-5 päeva jooksul pärast sümptomite tekkimist.

Inimene võib olla nakkusohtlik aga juba enne sümptomite teket ja veel 10 või enam päeva pärast

sümptomite tekkimist. Seega ei ole võimalik väita, et negatiivse antigeeni testi andnud isik ei

saa mingil juhul olla teistele nakkusohtlik. Antigeeni kiirtesti positiivne tulemus näitab

üldjuhul, et inimene on viirusega nakatunud. Negatiivse antigeeni kiirtesti tulemuse põhjal aga

ei saa väita, et isik viirusega nakatunud ei ole. Samas tuleb tähele panna, et negatiivne testi

tulemus ei taga, et isik on nakkusohutu ka pärast testi tegemist. Omikron tüvi levib 2-5 korda

kiiremini kui varasemalt ringelnud viiruse delta tüvi ja omikron tüvega nakatumise korral on

sümptomite ilmnemine kiirem. Seega võivad negatiivse testi andnud isikud nakatuda ja

haigestuda vahetult pärast testi tegemist ja olla 48-72 tundi hiljem juba teistele nakkusohtlikud.

Teadusnõukoda on samuti leidnud, et tõendite taastamine varasemal kujul, kus antigeeni testi

tõend kehtis 48 tundi ja PCR-testi tõend 72 tundi, ei ole omikron tüve leviku tingimustes

mõistlik. Lisaks võivad testid mõningatel juhtudel anda valetulemusi ja näidata isikut

nakkusohutuna, kuigi tegelikult on isik juba nakkusohtlik16. Seega ei saa testitegemise

võimalust pidada sama efektiivseks meetmeks viiruse leviku tõkestamisel.

13 Vt vastustaja 10.11.2021 esitatud lisa; vt kt https://www.terviseamet.ee/et/koroonaviirus/koroonaviiruse-

andmestik.

14 Vt https://www.terviseamet.ee/et/koroonaviirus/koroonaviiruse-andmestik.

15 Vt kohtu poolt asjale juurde võetud dokument „Terviseameti vastus kohtunõudele (3-21-3037)“.

16 Vt vastustaja 22.12.2022 esitatud lisa 2.

3-21-2533

21(23)

25. Seda järeldust ei muuda ka asjaolu, et 12-18-aastastel lubati negatiivse testi alusel

korraldatud tegevustes osaleda. Ühelt poolt ei olnud alaealistel võimalik osaleda korraldatud

tegevustes, mis toimusid pärast kl 23. Teiselt poolt tehti alaealistele testimise osas erand

praktilistel ja asjakohastel põhjustel. Korralduse nr 373 seletuskirjas on korraldusse nr 305

p-i 151 lisamist selgitatud sellega, et alla 18-aastastel on olnud võimalik end vaktsineerida

lühema perioodi jooksul ning neile ei kehtinud varem mingeid piiranguid kontrollitud

tegevustes osalemiseks. Seega oleks kontrollitud tegevustes osalemise piiramine vaid

vaktsineerimise või läbipõdemise tõendamisega liiga järsk meede. Lisaks tuleb arvestada, et

vaktsineerimiskuuri läbimiseks on vajalik kahe doosi manustamine, mille vaheline aeg on

Pfizeri vaktsiini puhul 6 nädalat. Seega kui isik saab piirangute kehtivuse ajal 12-aastaseks, ei

saa ta kiiremini kui 6 nädala jooksul end täielikult vaktsineerida ja seeläbi on temast

mittetulenevalt piiratud tema ligipääs kontrollitud tegevustele. Täiskasvanutel on olnud

võimalik vaktsineerida end piiranguteta alates 2021. a kevad-suvest, seega on neil olnud

piisavalt aega, et piirangute kohaldumist enda suhtes vältida.

26. Korralduse nr 373 seletuskirjas on märgitud, et kuigi korraldatud tegevustest osavõtt eeldab

vaktsineerimise või läbipõdemise tõendatust, on ka sellistel isikutel teatav risk viirusega

nakatuda ja kanda seda edasi mittevaktsineeritutele või riskirühma kuuluvatele isikutele. Uute

tüvede levik on näidanud, et vaktsineerimine ja haiguse varasem läbipõdemine ei pruugi uute

tüvede puhul alati aidata nakatumist ja nakkuse levitamist vältida, kuigi muudab nende poolt

haiguse läbipõdemise kergemaks. Seetõttu oli öise meelelahutuse piiramine ka vaktsineeritute

ja läbipõdenute osas põhjendatud, et vähendada inimestevaheliste ebaoluliste kontaktide

vähendamise kaudu ka viiruse leviku võimalusi. Samas oli korraldusega nr 362 isikute, kes ei

olnud vaktsineeritud ega läbipõdenud, liikumisvabaduse piiramine põhjendatud vajadusega

vältida haiglaravikoormuse kasvu, sest mittevaktsineeritud ja mitteläbipõdenud olid

tõenäolisemad haigla- ja intensiivravi vajajad.

27. Kohus nõustub vastustajaga ka selles, et piirangute seadmisel oli õigustatud arvestada

piiratud tegevuste olulisust inimeste seisukohalt. Öine meelelahutus ei ole samavõrra oluline

kui koolis või tööl käimine, toidukaupluste ja apteekide külastamine, ametiasutustega

suhtlemine jm esmavajaduste rahuldamine. Selleks, et need tegevused oleksid inimeste jaoks

jätkuvalt võimalikud, oli põhjendatud piirata vähem olulisi tegevusi, et asjatute juhukontaktide

vähendamise kaudu viiruse levikut tõkestada. Seda enam tegevustes, mis võivad olla viiruse

leviku seisukohalt ohtlikumad kui teised.

28. Kohus ei pea kehtestatud piiranguid ebaproportsionaalseks. Nagu kohus eespool välja tõi,

on inimeste elu ja tervise kaitsmine, riigi toimepidevus ja tervishoiusüsteemi jätkusuutlikkus

(arstiabi kättesaadavus) oluliselt kaalukamad õigused ja huvid kui kaebaja soov teenida tulu

tema valitud majandustegevuse raames. Piirangud oli kehtestatud mh ka kaebaja huvides.

Samuti oli kaebajal võimalik oma tegevusaega muuta ja ta ei jäänud tulust täielikult ilma. Tema

tegevus taastus kohe pärast piirangu kehtivuse lõppemist. Kaebaja teenis kohe pärast piirangu

lõppemist märkimisväärselt tulu. Seega oli piirang tema suhtes ajutine ega omanud

majandustegevust väljasuretavat mõju. Inimeste elule ja tervisele võinuks nakatumine tuua

kaasa hoopis drastilisemad tagajärjed. Lisaks oli kaebajal võimalik teenida tulu 2021.-

2022. aastavahetusel, kui vaidlusaluse piirangu kehtivus ajutiselt peatati. Ekslik on kaebaja

arusaam, et tema majanduslik edukus ei ole vastustaja korralduse õiguspärasuse mõõdupuuks.

Kohus leiab vastupidi, et kaebaja majanduslik edu näitab, et piirang ei olnud kaebaja õiguste

suhtes ebaproportsionaalne, eriti arvestades õiguste ja huvide kaalukusega, mida kaitsta sooviti.

29. Kohus nõustub kaebajaga selles, et viirus levib kellaajast sõltumata nii päevasel kui öisel

ajal, kuid ilmselgelt asjakohatuks ei saa pidada ka vastustaja selgitusi, et öisel ajal suureneb

inimeste riskikäitumine, mis suurendab viiruse leviku ohtu. Ööklubilises tegevuses on

3-21-2533

22(23)

lähikontakte enam kui päevases meelelahutustegevuses (nt kinos, teatris, kontserdil), kus

hoitakse reeglina distantsi võõraste inimestega ja hoitakse oma tuttavate või perekonna

seltskonda ning kantakse maske. Kinos, teatris jne käimine ei ole aktiivne tegevus nagu

tantsimine, mis suurendab väljahingatavas õhus olevate viiruseosakeste hulka ja levimise

kaugust. Öine meelelahutus on seltskondlik üritus. Selle käigus juuakse sageli alkoholi, mis ei

soodusta viiruse leviku tõkestamiseks ette nähtud muudest nõuetest kinnipidamist ja

nõrgendavad organismi vastupanuvõimet viirusele. Jookide joomine ja tantsimine ei soosi ka

maskide kasutamist. Öise meelelahutuse eripäraks ongi otsida lähedust ja juhukontakte võõraste

inimestega erinevalt päevasel ajal peetavatest pidudest, mida reeglina peetakse tuttavate

inimeste seltsis. Öise meelelahutuse eesmärgiks ei ole hoida kinni hajutatuse nõudest. Seega ei

saa kuidagi nõustuda väitega, et öise meelelahutuse piiramine ei soodusta mingil tingimusel

vastustaja seatud eesmärkide täitmist ega võimalda viiruse levikut tõkestada.

30. Öine tegevuspiirang seati valdkonnaüleselt. Seega ei olnud lubatud alates kl 23.00 ka

muude korraldatud tegevuste elluviimine siseruumides, mida varem sel kellaajal osutati. Nii ei

olnud võimalik hoida avatuna ka restorane, baare, teatreid, kinosid, kontserte, spordiklubisid

jms. Järelikult ei ole kaebajat kuidagi erinevalt ega ebavõrdselt koheldud. Kaebajal oli võimalik

oma tegevusaega varasema kellaaja peale muuta ja seeläbi majandustegevusega piiratud

ulatuses tegeleda ning tulu teenida.

31. Kuigi öise meelelahutuse piirang peatati 2021.-2022. aastavahetuse ajaks, ei tähenda see,

et piirang ei olnud enam vajalik. Korralduse nr 445 seletuskirjas on selgitatud peatamist

aastavahetuse tähistamise traditsiooniga, mis on Eesti inimestele oluline ja mille ajal ei ole

piirangute kinnipidamist võimalik tõhusalt kontrollida. Korralduse nr 445 seletuskirjas on

selgitatud, et uus omikrontüvi on agressiivse levikuga, millel on üle 30 mutatsiooni. ECDC ja

WHO eksperdid hindasid, et tegemist võib olla viiruse tüvega, millel on suurenenud

ülekandumisvõime ja võime koroonaviiruse spetsiifilisest immuunsusest hoolimata nakatumist

põhjustada. Omikrontüve leviku riski prognoositi väga kõrgeks ja arvati, et vaktsiinide

efektiivsus on selle tüve suhtes väiksem. Järsk tõus nakatumistes suurendaks märgatavalt ka

raskelt haigestumiste hulka ja sellega kaasnevat koormust haiglavõrgule. Neil põhjustel ei

pidanud vastustaja võimalikuks piiranguid 2022. a alguses leevendada, vaid jätkata seni

kehtinud meetmetega.

32. Vastustajal oli eesmärk seada vaidlusalused piirangud ajutiselt, kuid kuna puudus võimalus

ette näha, kui kaua aega viiruse leviku ohjeldamiseks ja tervishoiuolukorra stabiliseerimiseks

kulub, siis ei näinud vastustaja ette piirangute lõppkuupäeva. Järelikult kehtestati vaidlusalused

piirangud kuni nende kehtetuks tunnistamiseni. Korralduse nr 305 p 19 nägi ette piirangute

hindamise vajaduse iga 2 nädala tagant ja vastustaja on seda ka teinud17. Selline vajaduse

ülehindamine ei tähenda tingimata seda, et iga üksiku piirangu peab uuesti kehtestama või iga

üksiku piirangu vajalikkust, sobivust ja mõõdukust uuesti hindama ning põhjendama. Piirangute

vajaduse ülehindamine (eriti arvestades, millise tihedusega seda tehti) võib tähendada ka seda,

et vastustaja analüüsib uut tekkinud olukorda, viiruse levikut, nakatumiste ja surmajuhtumite

arvu, vaktsineerituse taset, haiglavõrgu koormust ning otsustab, kas see toob kaasa vajaduse

kehtivaid piiranguid leevendada või karmistada, et soovitud eesmärke saavutada (vastustaja

kasutatud riskitasemed18). Kui epideemiline olukord ei olnud piirangu kehtestamise aja seisuga

võrreldes muutunud või oli muutunud veel kehvemaks, siis puudus sisuline põhjus põhjendada

piirangute jätkuvalt kehtima jätmise vajadust. Selline vajadus oli ilmselge. Nagu olukord näitas,

muutus jaanuaris 2022 viiruse leviku olukord järsult halvemaks ja piirangute kehtetuks

17 Vt https://www.kriis.ee/covidi-kriisi-juhtimine-kusimused-ja-vastused/kriisi-juhtimine/oigusaktid-ja-

seletuskirjad#korraldus-305.

18 Vt https://kriis.ee/covidi-kriisi-juhtimine-kusimused-ja-vastused/kriisi-juhtimine/riskitasemed.

3-21-2533

23(23)

tunnistamise peale sai hakata mõtlema alles märtsis 2022, kui haigestumine hakkas vähenema19.

Terviseamet oli 10.12.2021 samuti arvamusel20, et kehtestatud piiranguid, sh öise

meelelahutuse piirangut, ei ole omikrontüve laia leviku tõttu põhjust leevendada.

33. Kohus nõustub vastustajaga, et piirang oli ajutine. Neli ja pool kuud kehtinud piirangut ei

saa pidada ajutisuse nõuet rikkuvaks või alaliseks ning seda nii tagasivaates kui ka piirangu

kehtimise ajal. Kuigi kaebajal puudus piirangu kehtimise ajal teadmine, kui kaua piirang

täpsemalt kehtib, ei saanud tal tekkida arvamust, et piirang jääbki alaliselt kehtima. Vastustaja

käitumine alates Covid-viiruse levima hakkamisest 2020. a algusest näitab, et viiruse leviku

tõkestamiseks seatud piirangud on olnud alati ajutised ja olukord on leevenenud kevad-suve

hooajaks. Kohus ei leia ka, et piirang oleks kestnud põhjendamatult kaua. Vastustaja selgitas

oma seisukohtades, millised olid 2021. a novembrist kuni 2022. a märtsini epideemiline

olukord, nakatumiste arv, hospitaliseeritute arv, vaktsineerituse tase, millest lähtudes piirangute

kehtestamise ja kehtima jätmise üle otsustati. Kohtu hinnangul õigustavad need piirangute

kehtestamist ja kehtima jätmist. Viiruse leviku väga lühiajaline ja ajutine leevenemine 2021. a

detsembri lõpus ja 2022. a jaanuari alguses ei andnud põhjust piiranguid leevendada või

kehtetuks tunnistada, sest oleks toonud kaasa hoopis vastupidised tagajärjed. Püsivamate

tagajärgede saavutamiseks pidi epideemiline olukord olema pikemaajaliselt stabiilsem ja

näitama viiruse leviku vähenemist pikema aja jooksul.

34. Mitme piirangu ja meetme samaaegne kehtimine ei muutnud kaebaja õiguste riivet

ebaproportsionaalseks. Piirangud võimaldasid erineval moel viiruse levikut tõrjuda, samas

ühiskonda võimalikult suures ulatuses avatuna hoida. Piirangute kehtimisele vaatamata ei olnud

kaebaja majandustegevus takistatud ja tal oli võimalik selle käigus tulu teenida.

35. Kohus ei leia, et kaebaja suhtes kehtinud piirang oli ebaproportsionaalne selle tõttu, et talle

ei makstud selle eest hüvitist. Piirangu kehtestamise ajaks oli Covid-viiruse levik muutunud

juba sedavõrd laiahaardeliseks ja inimeste haigestumine sedavõrd suureks, et piirangute

kehtestamine oli kogu ühiskonna huvides. Piiranguid kehtestati laiaulatuslikult ja erinevatele

isikute gruppidele, seejuures ei makstud kellelegi piirangute talumise eest mingit hüvitist.

Tegemist oli kogu ühiskonda puudutava probleemiga, seetõttu oli kõigil ühiskonna liikmetel ka

talumiskohustus seatud piirangute suhtes, et viiruse levik oleks võimalik kontrolli alla saada ja

ühiskond uuesti normaalselt toimima hakata. Hüvitist ei makstud ka teistele ettevõtjatele, samuti

mitte isikutele, kelle liikumisvabadust enim piirati (mittevaktsineeritud, karantiinikohustusega

lähikontaktsed).

36. Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et vastustaja korralduse nr 305 p-ga 82 ja korralduse

nr 362 p 1 ap-ga 7 seatud piirangud ei olnud õigusvastased. Kohus jätab kaebuse tervikuna

rahuldamata.

37. Kuna kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, jäävad menetluskulud kaebaja kanda (HKMS

§ 108 lg 1). Vastustaja ei ole taotlenud tema menetluskulude väljamõistmist kaebajalt ega ole

esitanud kohtule tähtaegselt tema menetluskulusid tõendavaid dokumente, seepärast jäävad

vastustaja võimalikud menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/

19 Vt vastustaja 22.12.2022 esitatud lisa 1; kohtu poolt asjale juurde võetud dokument „Krista Fischeri tabelid“.

20 Vastustaja 10.12.2021 esitatud lisa 2.