2-20-8448/101 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Iris Kangur-Gontšarov, Meeli Kaur ja Margo Klaar

Määruse tegemise aeg ja koht 16. jaanuar 2023, Tallinn

Kohtuasja number

2-20-8448

Kohtuasi

X

hagi

Y

vastu

sundtäitmise

lubamatuks

tunnistamiseks täiteasjas nr 027/2020/688

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 6. mai 2022 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Y määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja X (isikukood XXXXXXXXXXX)

Kostja Y (isikukood XXXXXXXXXXX), lepingulised

esindajad vandeadvokaadid Elmer Muna ja Evelin Lisett

Ratnik

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 6. mai 2022 määrus osas, millega maakohus jättis Y

menetluskulude kindlaksmääramise avalduse 860 euro ulatuses rahuldamata. Teha

tühistatud

osas

uus

määrus,

millega

rahuldada

Y

menetluskulude

kindlaksmääramise avaldus täiendavalt 860 euro väljamõistmise osas. Muus osas

jätta maakohtu määruse resolutsioon muutmata, kuid osaliselt täiendada määruse

põhjendusi.

2. Y määruskaebus rahuldada osaliselt.

3. Lugeda kohtumääruse tervikresolutsioon sõnastatuks järgmiselt:

3.1. Rahuldada Y avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt.

3.2. Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista X-

lt välja Y kasuks menetluskuluna 7385 eurot.

3.3. Käesoleva määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb X-l tasuda hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt (7385 eurot) Y-le viivist võlaõigusseaduse § 113 lg

1 teises lauses sätestatud määras.

3.4. Jätta rahuldamata Y avaldus summas 9155 eurot.

4. Määruskaebuse menetlemise kulusid ei hüvitata.

2-20-8448

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Põhimenetluses esitas X (hageja) 9. juunil 2020 hagi Y (kostja) vastu sundtäitmise

lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 027/2020/688. Harju Maakohus jättis 13. aprilli 2021

otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Tallinna Ringkonnakohus jättis

28. septembri

2021

määrusega

hageja

apellatsioonkaebuse

läbi

vaatamata

ja

apellatsioonimenetluse kulud hageja kanda. Määrus jõustus 27. oktoobril 2021.

2. Kostja

esitas

29. oktoobril

2021

avalduse

kostja

menetluskulude

suuruse

kindlaksmääramiseks ja palus hagejalt kostja kasuks välja mõista menetluskulud summas

16 540 eurot koos edasiulatuva viivisega. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt olid kostja

menetluskuludeks lepingulise esindaja kulud 16 470 eurot 76,25 töötunni eest hinnaga

180 eurot tunnis (lisandub käibemaks), tõendi saamise kulud 20 eurot ja riigilõiv 50 eurot.

3. Hageja vastuväited kostja menetluskulude osas ei esitanud.

Maakohtu määrus ja põhjendused

4. Harju Maakohus rahuldas 6. mai 2022 määrusega (vaidlustatud määrus) kostja

menetluskulude kindlaksmääramise avalduse osaliselt ja mõistis hagejalt kostja kasuks välja

6525 eurot ning hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivise võlaõigusseaduse

(VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Maakohus jättis rahuldamata kostja avalduse

summas 10 015 eurot.

4.1. Maakohus leidis, et kostjat esindanud vandeadvokaatide kummagi tunnitasu 180 eurot

(käibemaksuta) ei ole praeguses asjas mõistlik, vaid arvestades Riigikohtu praktikat ja

esindajate kvalifikatsiooni ning asja keskmist keerukust ja mahukust, on põhjendatud tunnihind

150 eurot (käibemaksuta). Maakohtu arvates ei olnud põhjendatud kahe lepingulise esindaja

kulu hüvitamine. Praegune vaidlus ei eeldanud eriteadmisi erinevates valdkondades, mis võiks

õigustada mitme lepingulise esindaja kulude hüvitamist. Dubleeriva töö hüvitamine ei ole aga

põhjendatud.

4.2. Maakohus leidis, et 20. juuli 2020 toimingu (suhtlus kliendi ja kohtuga) ajakulu ei olnud

põhjendatud, kuna toimikust ei nähtu kohtuga suhtlemist, kostja vastus on kohtule esitatud

8. juulil 2020 ning kostjal ei olnud sellel ajal vaja kliendi ega kohtuga suhelda.

4.3. Maakohtu arvates ei olnud 4. kuni 10. augustini 2020 teostatud toimingutele kulunud aeg

9 tundi põhjendatud, kuna 4. augusti 2020 määrusega küsis maakohus seisukohta ainult hagi

tagamise osas. Koostatud menetlusdokumendi sisu ja mahtu ning lepingulise esindaja

kvalifikatsiooni arvestades pidas maakohus maksimaalseks põhjendatud ajakuluks 3 tundi.

2-20-8448

4.4. Maakohus ei pidanud põhjendatuks kostja esindajal 26. augustil 2020 hagi tagamise

määruse peale määruskaebusega seotud toimingutele kulunud aega 7,75 tundi (toimingud

12. kuni 25. augustini 2020), vaid arvestades koostatud menetlusdokumentide sisu ja mahtu

ning lepingulise esindaja kvalifikatsiooni, on põhjendatud ajakulu 4,75 tundi.

4.5. Maakohus ei pidanud 26. augustil 2020 märgitud teabenõude Maksu- ja Tolliametile

koostamist ja kliendiga suhtlemist 0,75 tundi põhjendatuks, kuna teabenõuet ei koostanud mitte

kostja lepinguline esindaja, vaid Harju Maakohus tsiviilasja 2-20-13147 raames.

4.6. Põhjendamatu on vastaspoolelt välja mõista 1., 2., 7. ja 30. septembri 2020 toimingute kulu

kokku 3 tundi, kuna kostja lepinguline esindaja on teinud need peale määruskaebuse esitamist,

kohus ei ole kostjalt täiendavalt seisukohti küsinud ning väidetavalt esindaja poolt analüüsitud

ja saadud info ei kajastu kuidagi määruskaebemenetluses ning nende toimingute järgi puudus

käesolevas kohtuasjas vajadus.

4.7. Maakohus leidis, et kuna 14. oktoobri 2020 kohtumäärus oli kostja jaoks positiivne, oli

põhjendatud ajakulu määruse läbitöötamisele ja kliendile selgitamiseks 0,25 tunni asemel

0,10 tundi.

4.8. Põhjendamatu on kostja esindaja 9. novembril 2020 tehtud ettevalmistused tunnistajate

ülekuulamiseks 0,75 tundi, kuna maakohus ei olnud taotlust selleks ajaks veel lahendanud.

Samuti on põhjendamatu 25. novembril 2020 kohtuga suhtlemisele kulunud 0,25 tundi, kuna

kohus teavitab alati menetlusosalisi toimingutest ja dokumentidest. 8. detsembril 2020 kliendile

menetluse seisu kohta kokkuvõtte koostamisest 0,25 tundi tekkinud kulu ei saa pidada

põhjendatuks välja mõista vastaspoolelt.

4.9. Kostja esindajal 23. veebruari 2021 menetlusdokumendiga seotud toimingutele

(11. veebruarist 2021 kuni 16. veebruarini 2021) kulunud aega saab põhjendatuks pidada

7,25 tunni asemel 3 tunni ulatuses, kuna selles menetlusdokumendis tugineb kostja suures osas

tsiviilasjas 2-20-13147 välja nõutud dokumentidele, mis on analüüsitud ka teises kohtuasjas.

4.10. Menetluskulude nimekirja 22. veebruaril 2021 koostamist 1 tunni ulatuses ei saa pidada

täies ulatuses põhjendatuks, kuna menetluskulude nimekirja koostamine on tehniline ja lühike

toiming, mille põhjendatud ajakulu on 0,30 tundi.

4.11. Istungi ettevalmistamise ja osalemisega seotud toimingud 2. ja 3. märtsil 2021 4,5 tunni

ulatuses ei ole täielikult põhjendatud, kuna istung kestis 1 tund ning vandeadvokaadi Elmer

Muna puhul on tegemist professionaalse esindajaga kohtus, varasemalt on esindaja korduvalt

ja mitmekordselt teostanud menetluses õiguslikku analüüsi ning hüvitatava kulu osas võttis

maakohus arvesse ainult ühe esindaja toiminguid, mistõttu on põhjendatud ajakulu 1,5 tundi.

4.12. Apellatsioonkaebusega seotud toimingutele (toimingud 14. aprillist kuni 10. juunini

2021) on esindajal kulunud 11,5 tundi. Tsiviilasja toimikust nähtub, et kliendilt saadud täiendav

info puudutab sisuliselt hageja menetlusabi taotlust, apellatsioonikaebus ei sisaldanud uut infot,

mõlemad esindajad on korduvalt teostanud õiguslikku analüüsi ja suhelnud korduvalt kliendiga,

tegemist ei olnud õiguslikult keeruka vaidlusega ning tegemist on professionaalist

vandeadvokaadist esindajaga, mistõttu pidas maakohus põhjendatud ajakuluks 7 tundi.

4.13. Esindajate 30. juuni 2021 toimingu kulu suhtlemisele kohtu ja kliendiga 0,25 tundi ei ole

põhjendatud, kuna kohus teavitab alati menetlusosalisi kõikidest toimingutest ja

menetlusdokumentidest. Kostja lepingulisel esindajal puudus vajadus 6. juuli 2021

2-20-8448

menetlusdokumenti 0,75 tundi analüüsida ja kliendiga suhelda, kuna sellega küsiti seisukohta

hagejalt menetlusabi saamise asjaolude kohta. Põhjendatud ajakuluks on dokumendiga

tutvumine 0,1 tundi.

4.14. Lepingulisel esindajal kulus 7. ja 8. juulil 2021 õiguslikule analüüsile ning 9. juuli 2021

taotluse hagi tagamise tühistamiseks või asendamiseks koostamisele 4,25 tundi. Kuna taotluses

on korratud varasemates menetlusdokumentides esile toodud asjaolusid, samuti on hagi

tagamisega

seotud

toimingud

vandeadvokaadist

esindaja

puhul

igapäevased

menetlustoimingud, mis ei nõua õiguslikku analüüsi, pidas maakohus põhjendatud ajakuluks

1,5 tundi.

4.15. Kuna kohus ei küsinud kostjalt seisukohta 20. juuli 2021 menetlusdokumendile, ei

pidanud maakohus 21. juulil 2021 hageja 20. juuli 2021 menetlusdokumendi läbitöötamisele,

õiguslikule

analüüsile,

tõendite

kogumisele,

vastuväidete

koostamisele

ning

kommunikatsioonile kliendiga kulunud aega 3,5 tundi ja 27. juulil 2021 õiguslikule analüüsile,

menetlusdokumendi koostamisele ja kliendiga suhtlemisele kulunud aega 2 tundi põhjendatuks

ega vajalikuks.

4.16. Maakohus pidas 2. augusti 2021 toimingutele kostja esindajal kulunud 1 tundi

ülemääraseks ning luges põhjendatuks dokumentidega tutvumise aega ja info edastamist

kliendile ajakuluga 0,25 tundi.

4.17. Toimingud 25. ja 26. augustil 2021 kohtu ja kliendiga suhtlemisele ajakuluga kokku

0,5 tundi ei olnud vajalikud, kuna vahepeal puudusid kohtumenetluses igasugused toimingud

ning kõik menetlusdokumendid on e-toimiku vahendusel menetlusosalistele kättesaadavad.

4.18. Toimingutele 30. augustist kuni 13. oktoobrini 2021 kulunud 2,75 tundi ei ole tervikuna

põhjendatud, kuna 30. augusti ja 28. septembri 2021 kohtumäärused olid kostja jaoks

positiivsed ning kliendiga suhtluse ajakulud mõistab kohus välja üksnes mõistlikus ja

põhjendatud ulatuses, mistõttu vähendas maakohus ajakulu 0,75 tunnini.

4.19. Menetluskulude nimekirja koostamine 28. oktoobril 2021 ei ole põhjendatud 1 tunni, vaid

0,25 tunni ulatuses, kuna nimekiri oli esitatud ka esimeses kohtuastmes, mistõttu tuli lisada

üksnes ringkonnakohtus kantud menetluskulud ning eraldi suhtlust kohtuga toimikust ei nähtu.

4.20. Ülejäänud

menetluskulude

nimekirjas

toodud

ja

määruses

nimetamata

menetlustoiminguid ning nendele kulunud aega pidas maakohus põhjendatuks ja vajalikuks.

Arvestades, et teises kohtuastmes sisulist vaidlust ei toimunud, pidas maakohus põhjendatud ja

vajalikuks ajakuluks kokku 36,25 tundi, millest maakohtus 26,4 tundi ja ringkonnakohtus

9,85 tundi. Maakohus mõistis põhjendatud tunnitasu määra ja ajakulu arvestades hagejalt kostja

kasuks välja menetluskulude hüvitise koos käibemaksuga 6525 eurot (36,25 x 150 x 20%

käibemaksu) ja jättis kostja taotluse 10 015 (16540 – 6525) euro ulatuses rahuldamata.

4.21. Maakohus rahuldas kostja taotluse ja märkis menetluskulude kindlaksmääramise

lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb hagejal tasuda kostjale hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

5. Kostja esitas määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada osas, millega

maakohus jättis hagejalt kostja kasuks välja mõistmata menetluskulud summas 10 015 eurot ja

sellelt summalt tasumisele kuuluva viivise ning teha uus määrus, millega mõista hagejalt välja

2-20-8448

kostja kasuks menetluskulud summas 16 540 eurot ning viivis menetluskuludelt VÕS § 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi

jõustumisest kuni tasumiseni, alternatiivselt saata asi vaidlustatud osas esimese astme kohtule

uueks läbivaatamiseks.

5.1. Maakohus on rikkunud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg-t 1 ja § 175

lg-t 1, jättes menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramisel nõuetekohaselt kaalumata,

millised kostja esindajate toimingud olid põhjendatud ja milline osa esindamiseks kulunud ajast

oli vastava toimingu tegemiseks vajalik. Maakohus on ekslikult asunud seisukohale, et kostja

lepinguliste esindajate tunnihind 180 eurot (käibemaksuta) on põhjendamatu ja ebavajalik.

Maakohus ei ole teostanud kaalutlusõigust. Kostja lepinguliste esindajate tunnitasu ei ületa

sarnase õigusteenuse keskmist turuhinda ning vaidlus oli ka sedavõrd mahukas, et põhjendada

kvalifitseeritud õigusteenuse osutaja tunnitasu summas 180 eurot, millele lisandub käibemaks.

Maakohus leidis valesti, et esindajate kulud on dubleeritud ega hinnanud esindajate ajakulu

toimingupõhiselt.

5.2. Maakohus on alusetult jätnud hagejalt välja mõistmata kostja esindajakulud, mis

seonduvad kliendiga suhtlemisega ning kliendilt saadud täiendava info ja tõendite läbitöötamise

ja kohtule esitamise vajaduse kaalumisega. Kliendiga suhtlemine on vältimatu osa Eesti

Advokatuuri liikmeks olevate isikute poolt osutatavast õigusteenusest.

5.3. Maakohus on alusetult vähendanud väljamõistmisele kuuluvate kostja menetluskulude

suurust osas, mis seondus tsiviilasjas nr 2-20-13147 kogutud tõendite läbitöötamise ja õigusliku

analüüsi ning tõendite pinnalt menetlusdokumendi käesolevas asjas koostamisega. Kuigi kohus

kogus tõepoolest teatud tõendeid tsiviilasja nr 2-20-13147 raames, pidid lepingulised esindajad

selleks, et kaaluda tõendite esitamise vajadust käesolevas asjas, eraldi hindama tõendite

asjakohasust. Asjas nr 2-20-13147 tehtud esindajatoiminguid ei asenda kostja esinduseks

vajalikke toiminguid käesolevas asjas mh põhjusel, et nende asjade hagi esemed erinevad

oluliselt teineteisest.

5.4. Maakohus on osaliselt jätnud kostja menetluskulude nimekirjas toodud kulud arvestamata

– tõendi saamise kulud 20 eurot ja riigilõiv 50 eurot.

5.5. Maakohus on ebaõigesti vähendanud kostja hüvitatavate menetluskulude rahalist suurust

ka erinevate menetlusdokumentide koostamise ajakulu osas ja toimingute osas. Maakohus on

põhjendamatult pidanud kostja 4. kuni 10. augusti 2020 toimingute ajamahtu osaliselt

ebavajalikuks. Maakohus on toiminguid vääralt hinnanud kogumina. Maakohus on jätnud

tähelepanuta, et 11. augusti 2020 menetlusdokumendis ei sisaldunud mitte üksnes kostja vastus

hagi tagamise taotlusele, vaid kostja esitas juba ka taotluse hagi läbi vaatamata jätmiseks – s.o

tulemus, millega lõppes ka antud kohtuasja menetlus teises astmes. Kostja 11. augusti 2020

menetlusdokumendi maht oli 7 lk ja dokumendi sisu õigustas selle koostamiseks kulunud aega.

5.6. Maakohus on alusetult vähendanud kostja hüvitatavate kulude suurust 26. augusti 2020

määruskaebuse koostamiseks kulunud aja osas, kuna määruskaebuse koostamiseks pidi

lepinguline esindaja läbi töötama hagi tagamise kohtumääruse, suhtlema kliendiga seonduvalt

alles määruskaebuse koostamise käigus teatavaks saanud asjaoludega ja tõenditega ning lõpuks

koostama ka määruskaebuse, mille maht oli 6 lk.

5.7. Maakohus on alusetult pidanud põhjendamatuks kostja lepingulise esindaja ajakulu

tunnistajate ülekuulamiseks valmistumisega. Kuna maakohus ei olnud enne istungit taotlusi

lahendanud, pidid kostja esindajad istungil tunnistajate ülekuulamiseks ette valmistuma.

2-20-8448

5.8. Põhjendamatu on 3. märtsi 2021 istungiks ettevalmistumise aja osas menetluskulude

suuruse vähendamine. Kostja esindajad pidid enne istungit läbi töötama mh hageja esitatud

tõendid ja kogu asja materjali, kuna menetlus oli kestnud juba üle kaheksa kuu. 0,5 tundi

istungiks ette valmistamiseks ei ole piisav.

5.9. Maakohus ei oleks pidanud apellatsioonkaebusele vastamisega seotud ajakulu vähendama.

Asjaolud ja väited ei kattunud esimeses ja teises astmes, kuna hageja esitas alles

apellatsioonkaebuses uusi väiteid nt selle kohta, et väidetav üürileping oli vahepealsel ajal

pikenenud. Apellatsioonkaebusele vastuse koostamine eeldas nii vaidlustatud kohtuotsuse

läbitöötamist, õigusliku analüüsi teostamist kui ka uute hageja väidete suhtes seisukoha

kujundamist.

5.10. Maakohus on ebaõigesti vähendanud 30. juuni ja 6. juuli 2021 toimingutega seotud

ajakulu. 30. juuni 2021 kirjaga küsis kostja kohtult asja menetlusplaani ning rõhutas

täiendavalt, et esineb alus keelduda hagejale menetlusabi andmisest seoses valeandmete

esitamise ja asjaolude varjamisega. See ajakulu oli vajalik, kuna lõpuks keelduski

ringkonnakohus hagejale riigilõivu tasumiseks menetlusabi andmisest, mille tulemusel jäi ka

hageja apellatsioonkaebus läbi vaatamata.

5.11. Maakohus on alusetult vähendanud väljamõistmisele kuuluvaid kostja menetluskulusid

7. juuli 2021 ja 8. juuli 2021 toimingute osas, kuna need seondusid 9. juulil 2021 esitatud hagi

tagamise tühistamise või asendamise taotluse koostamisega. Kostja esindajad ei koosta

igapäevaselt samasisulisi menetlusdokumente. Hagi tagamise aluse äralangemise aluseks

olevate asjaolude kindlaks tegemine, selle kohta tõendite kogumine ning kohtule esile toomine

eeldab esindajalt põhjalikku tööd, et taotlus oleks edukas – hagi tagamise tühistamise

saavutamine eeldab väga kaalukate argumentide ja tõendite kohtule esile toomist.

Menetlusdokument oli koostatud kokku viiel leheküljel koos nelja lisaga, mistõttu ei saanud

dokumendi koostamiseks kulunud 4,25 tundi olla ülemäärane ja põhjendamatu.

5.12. Maakohus pidas ebaõigesti 21. juuli 2021 vastuväidete koostamisega seotud ajakulu täies

ulatuses ebavajalikuks seetõttu, et Tallinna Ringkonnakohus ei olnud kostjalt hageja

menetlusabi taotluse osas seisukohta küsinud. Kostjale (erinevalt ringkonnakohtust) olid teada

sellised asjaolud, mis andsid aluse seada kahtluse alla hageja menetlusabi taotluses sisalduvate

väidete õigsuse. Kui kostja ei oleks ringkonnakohtule teada andnud, et erinevalt hageja

menetlusabi taotluses esitatud väidetest teenib hageja tegelikkuses varjatult sissetulekut

taksoteenuse osutamisega, siis võinuks ringkonnakohus otsustada hagejale menetlusabi

andmise ning kohtuasja menetlus võinuks tänasel päeval veel ka jätkuda. Kostja aktiivne

kohtumenetluses osalemine viis lõppastmes tema jaoks positiivse kohtumenetluse tulemuse

saavutamiseni.

6. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

7. Tallinna Ringkonnakohus küsis TsMS § 664 lg 1 ja § 663 lg 3 alusel hageja seisukohta kostja

määruskaebusele. Hageja määruskaebuse osas seisukohta ei esitanud.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

8. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel

(koosmõjus §-ga 659) tühistada osas, millega maakohus jättis rahuldamata kostja

menetluskulude kindlaksmääramise avalduse 860 euro ulatuses. Tühistatud osas saab

2-20-8448

ringkonnakohus teha uue määruse, millega rahuldada kostja menetluskulude avaldus

täiendavalt 860 euro väljamõistmise osas. Muus osas tuleb maakohtu määruse resolutsioon jätta

muutmata, kuid TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel (koosmõjus §-ga 659) tuleb osaliselt täiendada

vaidlustatud määruse põhjendusi. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.

Kuna ringkonnakohus muudab maakohtu määruse resolutsiooni, märgib ringkonnakohus

kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse TsMS § 654 lg 22 (koosmõjus §-ga 659) alusel.

9. TsMS § 651 lg 1 (koosmõjus §-ga 659) järgi kontrollib ringkonnakohus määruskaebuse

põhjal maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi

kaevatud. Määruskaebuses vaidlustatakse maakohtu määrust üksnes osas, milles maakohus

jättis hagejalt kostja kasuks menetluskulud välja mõistmata summas 10 015 eurot ja sellelt

summalt tasumisele kuuluva viivise. Muus osas ei ole maakohtu määrust vaidlustatud ning

selles osas on maakohtu määrus jõustunud (TsMS § 456 lg 4 teine lause koosmõjus §-ga 659).

10. TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude

põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, st eelkõige õigusabile kulunud aja

ja asja keerukuse hindamise kohta langetab kohus otsustuse, millesse kõrgema astme kohus

sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt Riigikohtu 23. märtsi 2016

määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-184-15, p 14). Esindaja ajakulu põhjendatusele ja vajalikkusele

annab kohus hinnangu oma kogemuse ja siseveendumuse alusel. Ringkonnakohus üldjuhul

maakohtu antud hinnangut esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse kohta ümber ei hinda.

Erandjuhul on see võimalik vaid siis, kui maakohtu hinnang on ilmselgelt põhjendamatu.

11. Ringkonnakohus leiab, et kostja määruskaebuse väited tema lepinguliste esindajate

hüvitatava ajakulu kohta on osaliselt põhjendatud ja maakohus on ületanud diskretsiooni piire

vähendades osade toimingute ajakulu põhjendamatult palju. Arvestades maakohtu

menetluskulude kindlaksmääramisel tehtud vigu, tuleb ringkonnakohtul hinnata kostja

menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust TsMS § 175 lg-st 1 tulenevalt kulude osas, mis jäid

kostjale hüvitamata.

12. Maakohus on vaidlustatud määruse p-s 8 vähendanud 4. kuni 10. augustini 2020 teostatud

toimingute ajakulu, põhjendades, et 4. augusti 2020 määrusega küsis maakohus seisukohta

ainult hagi tagamise osas. Ringkonnakohus ei nõustu kostja seisukohaga selles, et kostja

maakohtu menetluses 11. augustil 2020 esitatud taotlus oli suunatud tulemusele, millega

kohtuasja menetlus teises astmes lõppes. Harju Maakohus ei rahuldanud 12. augusti 2020

määrusega kostja taotlust hagi läbi vaatamata jätmiseks. Tallinna Ringkonnakohus jättis

28. septembri 2021 määrusega hageja apellatsioonkaebuse, mitte hagi, läbi vaatamata, kuna

hageja ei tasunud apellatsioonkaebuselt riigilõivu. Seega ei saa kostja 11. augustil 2020 esitatud

taotlust hagi läbivaatamata jätmiseks pidada vastupidiselt kostja seisukohale edukaks. Lisaks

märgib ringkonnakohus, et kostja taotles hagi läbi vaatamata jätmist alles 11. augusti 2020

menetlusdokumendis, kuigi vastuse hagiavaldusele esitas kostja 8. juulil 2020. 11. augusti 2020

taotluses tugines kostja asjaoludele, mis olid talle teada juba hagiavaldusele vastuse

koostamisel – s.o, et hageja väitel oli üürileping sõlmitud 1. septembril 2019, kuid kinnisasi oli

arestitud 26. märtsil 2019 (vt kostja 8. juuli 2020 vastuse lisad 1 ja 2; kostja 11. augusti 2020

taotluse p-d 2.1.8–2.1.9). Vastuses hagile ei palunud kostja jätta hagi läbi vaatamata. Maakohus

pidas vaidlustatud määruses kostja hagiavalduse vastuse koostamisega seotud toiminguid

põhjendatuks ja vajalikuks kokku 13,75 tunni osas, s.o kostja taotletud ulatuses.

Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kostja 11. augusti 2020 menetlusdokumendis esitatud hagi

läbivaatamata jätmisega seotud taotluse eest eraldi hüvitise väljamõistmine põhjendatud,

2-20-8448

arvestades hagi vastuse koostamiseks põhjendatuks peetud ajakulu ja asjaolu, et 11. augustil

2020 esitatud taotluse oleks kostja saanud esitada juba vastuses hagiavaldusele.

Arvestades aga hageja 3. augustil 2020 esitatud hagi tagamise taotluse sisu ja mahtu, sellele

lisatud tõendeid ning kostja 11. augustil 2020 esitatud vastuse sisu ja mahtu (mis seondub hagi

tagamise taotlusega) ning tõendeid, on ringkonnakohtu hinnangul maakohus vähendanud kostja

4. kuni 10. augustini 2020 teostatud toimingute ajakulu ülemääraselt. Põhjendatud ja vajalikuks

ajakuluks hageja 3. augusti 2020 taotlusega ja kohtunõudega tutvumisele, õiguslikule

analüüsile ning 11. augusti 2020 vastuse koostamisele tuleb ringkonnakohtu hinnangul eelnevat

arvestades lugeda 5 tundi.

13. Maakohus on vaidlustatud määruse p-s 14 vähendanud kostja lepingulise esindaja ajakulu

kohtuistungiks ettevalmistumisele. Kostja leiab, et maakohus on 3. märtsi 2021 kohtuistungiks

ettevalmistamise aega vähendanud põhjendamatult, kuna tema lepingulised esindajad pidid läbi

töötama hageja esitatud tõendid ning meelde tuletama kogu asja materjali. Ringkonnakohus

nõustub kostja seisukohaga, et 0,5 tundi kohtuistungiks ettevalmistumiseks ei ole piisav, kuid

kostja menetluskulude nimekirjas kajastatud toiminguid ja nendele kulunud aega ei saa siiski

pidada tervikuna põhjendatuks ja vajalikuks. 29. oktoobril 2021 esitatud menetluskulude

nimekirjast nähtuvalt kulus kostja lepingulisel esindajal 2. ja 3. märtsil 2021 istungiks

ettevalmistumiseks, hageja tõendite läbitöötamiseks, suhtluseks kliendiga ja kliendi istungil

esindamiseks kokku 4,5 tundi. Arvestades, et menetluses ja eelkõige kostja esindajate

menetlustoimingute vahel ei olnud selleks ajaks tekkinud pikki pause, et kostjat esindas kogu

menetluse vältel sama esindaja ning kostja lepinguline esindaja oli ca nädal aega enne istungit,

s.o 23. veebruaril 2021 esitanud kohtule kokkuvõtliku seisukoha koos uute tõenditega, on

ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks kohtuistungiks valmistumiseks,

kliendiga suhtlemiseks ja istungil osalemiseks 2,5 tundi.

14. Maakohus on vaidlustatud määruse p-s 17 pidanud 9. juulil 2021 esitatud hagi tagamise

tühistamise või asendamise avaldusega seotud toiminguid 7. ja 8. juulil 2021 põhjendatuks

üksnes 1,5 tunni ulatuses, kuna taotluses on korratud varasemates menetlusdokumentides esile

toodud asjaolusid ja hagi tagamisega seotud toimingud on vandeadvokaadist esindaja puhul

igapäevased, mis ei nõua õiguslikku analüüsi. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et

kostja taotletud 4,25 tundi nimetatud toimingutele on menetlusdokumendi mahtu arvestades

ülemäärane. Samas on maakohus ületanud ajakulu vähendamisel diskretsiooni piire. Kostja

menetlusdokumendist nähtuvalt ei ole selles korratud olulises ulatuses juba varem esitatut,

taotluse esitamine on kostja lepinguliselt esindajalt nõudnud vastavalt konkreetsetele

asjaoludele õiguslikku analüüsi, kostja lepingulised esindajad on taotluse esitamiseks kogunud

tõendeid ning esitanud menetlusdokumendis arvukalt põhjendusi hagi tagamise abinõu

tühistamiseks või asendamiseks. Ringkonnakohus peab 9. juuli 2021 menetlusdokumendi sisu

ja mahtu arvestades 7. ja 8. juuli 2021 toiminguid põhjendatuks ja vajalikuks 3 tunni ulatuses.

15. Lisaks kostja lepinguliste esindajate ajakulu vähendamisele heidab kostja maakohtule ette

osade kuludega arvestamata jätmist. Nimelt tasus kostja 30. juulil 2020 (29. oktoobri 2021

taotluse lisa) 20 eurot riigilõivu rahvastikuregistri andmete väljastamiseks hageja, M, Š ja B

kohta ning riigilõivu 50 eurot 26. augusti 2020 määruskaebuselt. Maakohus ei ole vaidlustatud

määrusest nähtuvalt neid kostja menetluskulusid hinnanud, kuid ringkonnakohus saab selle

puuduse kõrvaldada.

15.1. Kostja 18. aprilli 2022 selgituste kohaselt esitas ta rahvastikuregistri väljavõtte 21. juuli

2021 menetlusdokumendi lisana 3. Kostja vaidles 21. juulil 2021 esitatud seisukohas vastu

hageja menetlusabi taotlusele. Kuigi maakohus ei ole nimetatud kostja menetluskulu osas

2-20-8448

seisukohta võtnud, on maakohus pidanud tervikuna põhjendamatuks kostja 21. juulil 2021

esitatud menetlusdokumenti ja sellega seotud kulusid, kuna kohus ei olnud hageja menetlusabi

taotluse osas seisukohta küsinud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga (vt praeguse

määruse p 16.9), mistõttu ei saa vajalikuks ega põhjendatuks pidada ka 21. juuli 2021

seisukohas esitatud väidete tõendamiseks hangitud tõendite saamise kulu 20 eurot.

15.2. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on jätnud põhjendamatult kindlaks määramata ja

hagejalt välja mõistmata kostja kantud riigilõivu 50 eurot määruskaebuse esitamise eest. Kuna

kõik praeguse asja menetluskulud on jäetud hageja kanda, tuleb hagejalt välja mõista

täiendavalt kostja riigilõiv 50 eurot.

16. Muus osas nõustub ringkonnakohus maakohtu hinnanguga kostja lepinguliste esindajate

ajakulule ja tunnihinnale ning määruskaebuses toodud väited ei anna alust asuda selles osas

maakohtust erinevale seisukohale. Ringkonnakohus nõustub selles osas maakohtu määruse

põhjendustega ja neid kõiki tulenevalt TsMS § 654 lg 6 ja § 659 koosmõjust ei korda.

Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist.

16.1. Kostja hinnangul on maakohus eksinud kostja lepinguliste esindajate tunnitasu

vähendamisel, kuna nende tunnitasu 180 eurot (lisandub käibemaks) vastab vähemalt

keskmisele turuhinnale ning asi oli väga mahukas. Esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse

hindamisel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, asja keerukuse ja mahukuse, samuti

menetlusdokumentide sisu ja mahuga. Lisaks eeltoodule tuleb hinnata ka esindaja ühe tööühiku

hinda, s.o esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust (vt nt Riigikohtu 14. aprilli 2021

määrus tsiviilasjas nr 2-19-10324, p 17). Seega saab ringkonnakohus kontrollida eelkõige seda,

kas maakohus on õigust õigesti kohaldanud.

Ringkonnakohtu arvates ei ole maakohus ületanud diskretsioonipiire kostja lepinguliste

esindajate tunnitasu põhjendatuse ja vajalikkuse kaalumisel. Iseenesest on poolel õigus valida

endale esindaja ja leppida vabalt kokku ka tasumääras, kuid TsMS § 175 lg 1 kohaselt tuleb

esindajakulu põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel arvestada ka seda, et teiselt poolelt

esindajakulu väljamõistmiseks peab see olema mõistlik. Mõistlikkuse hindamisel tuleb

arvestada, et menetluskulu peab olema teisele poolele kohtusse pöördumisel mõistlikult

ettenähtav. Selliseks ei saa pidada esindaja tunnitasu, mis oluliselt ületab keskmist. Hageja on

esitanud hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole

sundtäitmise lubamatuks tunnistamise vaidlus üldjuhul keskmisest keerukam ning ka praeguses

asjas esitatud asjaolud ja tõendid ei olnud oma mahult ega sisult sellised, mis annaksid aluse

pidada asja keskmisest keerukamaks. Maakohus on vaidlustatud määruses põhjendanud, miks

praeguses asjas on põhjendatud lepingulise esindaja tunnitasu 150 eurot (käibemaksuta) ja

ringkonnakohtul puudub alus maakohtu kaalutlusotsusesse selles osas sekkuda.

16.2. Põhjendamatud on määruskaebuse väited, mille kohaselt ei ole maakohus hinnanud kostja

lepinguliste esindajate ajakulu toimingupõhiselt. Maakohus on vaidlustatud määrusest

nähtuvalt hinnanud kõiki kostja lepinguliste esindajate toiminguid, grupeerides neid osaliselt

vastavalt menetluses esitatud menetlusdokumentidele. Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et

maakohus on kulusid vähendanud üldsõnaliste põhjendustega. Samuti kuigi maakohus on

märkinud, et dubleerivaid esindajakulusid ei hüvitata, ei ole maakohus kostja menetluskulusid

automaatselt ühe esindaja ajakulu võrra vähendanud, vaid on vaidlustatud määruses andnud

hinnangu, milline ajakulu oleks ühe lepingulise esindaja puhul teatud toimingute tegemiseks

põhjendatud (nt vaidlustatud määruse p-d 14 ja 15).

2-20-8448

16.3. Kostja leiab, et maakohus ei oleks tohtinud vähendada lepinguliste esindajate ajakulu

tema ja kohtuga suhtlemiseks, kuna vaidluse eripära nõudis seda, samuti on advokaatidel vastav

kohustus ja toiming ei pea lõppema alati menetlusdokumendi koostamisega. Maakohus on

vaidlustatud määruses vähendanud või põhjendamatuks pidanud kostja lepinguliste esindajate

suhtlust kliendi ja kohtuga üksnes osaliselt, s.o mitmel juhul on maakohus täielikult või osaliselt

pidanud suhtlust vajalikuks ja põhjendatuks. Maakohus on hinnanud igal konkreetsel juhul

suhtluse vajalikkust ja põhjendatust ning selle kulu mõistlikkust vastaspoolelt välja mõista.

Ehkki esindajal on õigus ja ka praktiline vajadus menetluse käigus kliendiga suhelda, peaks

selleks, et neid kulusid saaks lugeda põhjendatuks ja vajalikuks TsMS § 175 lg 1 tähenduses,

nähtuma asja materjalidest ka mingi sisuline tulemus või põhjus konsulteerimiseks, üldjuhul

menetlusdokumendi kujul. Lisaks on ringkonnakohtu hinnangul poolel õigus kohtuga suhelda,

mh pärida edasiste menetlustoimingute kohta ning arutada esindatavaga menetlusplaani ja

faktiliste asjaolude üle, kuid tegemist ei ole selliste toimingutega, mille ajakulu peab vastaspool

TsMS § 175 lg 1 järgi alati hüvitama. Tsiviilkohtumenetluse seadustik ei näe ette, et lepingulise

esindaja kulud tuleb hüvitada täies ulatuses. Kohtuga suhtlemine väljaspool sisulisi

menetlusdokumente võib küll olla menetlusosalisele või tema esindajale kasulik oma tegevuste

ja aja planeerimiseks ning aidata kohtule meenutada vajadust lahendada menetlusosalise

esitatud taotlusi, aga see pole otseselt vajalik menetluses menetlusosalise huvide kaitsmiseks.

16.4. Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et maakohus on 26. augusti 2020 määruskaebuse

koostamiseks kulunud aega põhjendamatult vähendanud. Maakohus on arvestanud

menetlusdokumentide sisu ja mahtu ning esindaja kvalifikatsiooni. Lisaks leiab

ringkonnakohus, et kostja on 26. augusti 2020 määruskaebuses osaliselt korranud juba

11. augusti 2020 vastuses esitatud seisukohti ja väiteid, mistõttu nõustub ringkonnakohus

maakohtuga, et põhjendatud ja vajalikuks 12. kuni 25. augusti 2020 toimingute ajakuluks tuleb

eeltoodut arvestades pidada 4,75 tundi.

16.5. Ringkonnakohus ei nõustu kostja seisukohaga, et 9. novembril 2020 tehtud

ettevalmistused tunnistajate ülekuulamiseks olid vastupidiselt maakohtu määruse p-le 11

põhjendatud. Maakohus määras istungi toimumise aja alles 22. jaanuaril 2021, kui saatis

menetlusosalistele kutsed istungil osalemiseks. Seetõttu ei pea kolleegium põhjendatuks juba

9. novembril 2020 tehtud kulutusi tunnistajate ülekuulamiseks olukorras, kus maakohus ei

olnud taotluseid veel lahendanud ega määranud ka istungi toimumise aega.

16.6. Kostja väidab, et maakohus ei oleks tohtinud vähendada kostja lepinguliste esindajate

ajakulu seoses tsiviilasjas nr 2-20-13147 kogutud tõendite ja nende pinnalt menetlusdokumendi

koostamisega (maakohtu määruse p-d 9 ja 12; toimingud 26. augustil 2020 ja 11. kuni

16. veebruar 2021). Tsiviilasjas nr 2-20-13147 esitatud hagiavalduses tugineb kostja

üürilepingu puudumisele ning on taotlenud mh samade tõendite kogumist, mida praeguses

tsiviilasjas esitatud vastuses hagiavaldusele (vt 23. veebruari 2021 seisukoha lisa 1). Seega ei

ole usutav kostja väide, et tema lepingulised esindajad pidid kaaluma tõendite esitamise

vajadust praeguses asjas, kuivõrd kostja oli taotlenud samade tõendite kogumist samade

asjaolude tõendamiseks. Kuigi ringkonnakohus nõustub kostjaga selles osas, et tsiviilasjade

nr 2-20-13147 ja 2-20-8448 hagi esemed olid erinevad, tugines kostja mõlemas asjas väitele, et

hagejal ei olnud kehtivat Aiaotsa tee 17 kinnisasja üürilepingut, mille tõendamiseks taotles

kostja tõendite kogumist mõlemas tsiviilasjas. Seetõttu ei pea ringkonnakohus põhjendatuks

maakohtu diskretsiooni seoses 26. augusti 2020 ja 11. kuni 16 veebruari 2021 toimingute

põhjendatud ja vajaliku ajakulu hindamisel sekkuda.

16.7. Määruskaebuse

väite

kohaselt

ei

oleks

maakohus

pidanud

vähendama

apellatsioonkaebusele vastamisega seotud ajakulu. Ringkonnakohus leiab, et hageja

2-20-8448

apellatsioonkaebuses on küll esitatud uusi asjaolusid, kuid nende osakaal ei olnud selline, mis

põhjendaks 14. aprillist kuni 10. juunini 2021 tehtud toimingute ajakulu 11,5 tundi. Maakohus

on kostja taotletud ajakulu vähendanud 4,5 tunni võrra. Hindamisel, kas apellatsioonkaebuse

vastuse koostamisele ja sellele eelnenud toimingutele kulutatud aeg on kostja taotletud ulatuses

vajalik ja põhjendatud, ei ole maakohus kolleegiumi arvates diskretsiooni piire ületanud.

16.8. Kostja hinnangul on maakohus vähendanud lubamatult 30. juuni ja 6. juuli 2021

menetlustoimingute aega 0,1 tunnini. 30. juunil 2021 on märgitud kostja lepingulise esindaja

toiminguks kommunikatsioon kohtu ja kliendiga ning 6. juulil 2021 tutvumine kohtunõudega,

õiguslik analüüs ja suhtlemine kliendiga. Kolleegium on juba selgitanud, et igasugust suhtlust

kohtu ja kliendiga ei saa pidada põhjendatuks. Kostja märgib, et 30. juuni 2021 kirjaga rõhutas

kostja mh täiendavalt seda, et esineb alus keelduda hagejale menetlusabi andmisest. Kostja oli

menetlusabi taotlusega seonduva informatsiooni esitanud juba 10. juuni 2021 vastuses

apellatsioonkaebusele, mistõttu puudus ringkonnakohtu arvates vajadus selle kordamiseks.

16.9. Määruskaebuses peetakse põhjendamatuks ka 21. juuli 2021 vastuväidete koostamisega

seotud ajakulu vähendamist täies ulatuses. Menetluskulude nimekirja kohaselt kulus kostja

lepingulisel esindajal 21. juulil 2021 hageja 20. juuli 2021 menetlusdokumendi läbitöötamisele,

õiguslikule analüüsile, tõendite kogumisele, vastuväidete koostamisele ja kommunikatsioonile

kliendiga 3,5 tundi. Maakohus leidis vaidlustatud määruse p-s 18, et kuna kostja esitas

menetlusabi tühistamise taotluse apellatsioonkaebuse vastuses ja kohus ei küsinud kostjalt

hiljem seisukohta, ei ole selle kulu hüvitamise nõue vastaspoolelt põhjendatud ega vajalik.

Määruskaebuse väite kohaselt oli kostjal õigus aktiivselt võistlevas kohtumenetluses osaleda ja

hageja nõuetele igakülgselt vastu vaielda. Ringkonnakohus leiab, et 21. juuli 2021 toimingute

põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel ei ole alust maakohtu diskretsiooni sekkuda.

Kolleegium nõustub maakohtuga, et kostja oli oma seisukohad seoses hageja menetlusabi

taotlusega juba varasemalt esitanud ning kuna ringkonnakohus ei küsinud kostjalt hageja

20. juuli 2021 menetlusdokumendi kohta seisukohta, ei saa kostja lepingulise esindaja

omaalgatuslikku seisukoha esitamist pidada põhjendatud ja vajalikuks kuluks, mida

vastaspoolelt välja mõista.

17. Kuigi kostja on määruskaebuse resolutsioonis taotlenud ka ülejäänud rahuldamata jäetud

osas määruse tühistamist, ei ole kostja muus osas sisulisi põhjendusi esitanud. Kolleegium ei

näe selles osas ka maakohtu kaalutlusõiguse rikkumist.

18. Eeltoodut arvestades tuleb hagejal kostjale hüvitada täiendavalt menetluskulusid 4,5 tunni

(2 + 1 + 1,5) ajakulu eest tunnihinnaga 150 eurot (lisandub käibemaks), s.o koos käibemaksuga

810 eurot, millele lisandub riigilõiv 50 eurot, kokku 860 eurot. Kokku tuleb hagejalt kostja

kasuks välja mõista menetluskulude hüvitis summas 7385 eurot (6525 + 860) ja kostja

menetluskulude kindlaksmääramise avaldus jääb rahuldamata 9155 euro ulatuses

(16 540 – 7385).

19. TsMS § 178 lg 4 järgi kulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei

hüvitata.

20. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

2-20-8448

(allkirjastatud digitaalselt)