2-19-103765/72 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

1(10)

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Tsiviilasja number

2-19-103765

Otsuse tegemise aeg ja koht

16. jaanuar 2023, Tartu

Kohtukoosseis

Triin Uusen-Nacke, Kersti Kerstna-Vaks, Indrek Parrest

Tsiviilasi

Jahindusühistu GUN&SHOT hagi Kaljo Sauna vastu

429 euro ja viivise saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 28. jaanuari 2022. a otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Kaljo Sauna apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

603 eurot 60 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja

(vastustaja):

Jahindusühistu

GUN&SHOT

(registrikood 80113400), lepinguline esindaja Krista

Raudsepp

Kostja

(apellant):

Kaljo

Saun

(isikukood

XXXXXXXXXXX), esindaja vandeadvokaat Rait Sarjas

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

1. Tühistada Viru Maakohtu 28. jaanuari 2022. a otsus osas, milles kohus

rahuldas hageja põhinõude 400 eurot ületavas ulatuses ja mõistis kostjalt välja viivise

400 eurot ületavalt põhinõudelt, ning teha uus otsus, millega jätta hageja nõuded

vastavas osas rahuldamata. Eelmärgituga seonduvalt muuta poolte menetluskulude

jaotust maakohtu menetluses ning tühistada maakohtu otsus menetluskulude

rahalise suuruse kindlaksmääramise osas. Muus osas jätta maakohtu otsuse

resolutsioon muutmata, täiendades otsuse põhjendusi.

2(10)

2. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

3. Lugeda Viru Maakohtu 28. jaanuari 2022. a otsuse resolutsioon tervikuna

sõnastatuks järgmiselt:

"1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Välja mõista Kaljo Saunalt Jahindusühistu GUN&SHOT kasuks 400 eurot

ning sellelt summalt 16. jaanuari 2023. a seisuga arvestatud sissenõutavaks

muutunud viivis 365 eurot.

3. Välja mõista Kaljo Saunalt Jahindusühistu GUN&SHOT kasuks alates

17. jaanuarist 2023 sissenõutavaks muutuv viivis põhinõudelt (400 eurot)

määras 0,05% päevas kuni põhinõude tasumiseni."

4. Jätta menetluskulud mõlemas kohtuastmes 7% ulatuses Jahindusühistu

GUN&SHOT kanda ja 93% ulatuses Kaljo Sauna kanda.

5. Hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja

lahendanud maakohus pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse

jõustumist tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lg-s 2 sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule

30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu

möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi

ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse

või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.

Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Jahindusühistu GUN&SHOT (hageja, ühistu) esitas 6. veebruaril 2019 Pärnu

Maakohtule

maksekäsu

kiirmenetluse

avalduse

Kaljo

Sauna

(kostja)

vastu

511 euro 79 sendi saamiseks. Kostja esitas makseettepanekule 26. veebruaril 2019

vastuväite. Pärnu Maakohtu 12. märtsi 2019. a määrusega anti nõue üle Viru Maakohtule

menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

Hageja esitas 10. aprillil 2019 Viru Maakohtule hagi, milles palus kostjalt välja mõista

põhivõla 429 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 96 eurot 31 senti ja viivise alates hagi

esitamisest 0,05% põhivõlalt iga tasumisega viivitatud päeva eest kuni põhivõla

tasumiseni. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda koos kohustusega tasuda

menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 sätestatud määras.

Hagiavalduse kohaselt on kostja alates 4. augustist 2005 hageja liige. Hageja

9. aprilli 2006. a üldkoosoleku otsusega võeti vastu kodukord, mida hiljem üldkoosolekute

otsustega muudeti. 15. märtsi 2014. a üldkoosoleku otsusega kinnitati ühistu liikmetele

3(10)

kohustus osaleda ühistusisestel töödel 24 töötundi aastas ning 15. märtsi 2015. a

üldkoosoleku otsusega alates 2016. a-st 20 töötundi aastas. Need tööd tagavad jahihooajal

jahi pidamise. Ühe tegemata tunni maksumuseks kehtestati 10 eurot, mis tuleb tasuda

hagejale jooksva aasta 20. detsembriks. Tasu võib asendada hagejale antava materjalidega,

mille väärtus tuleb kooskõlastada eelnevalt hageja juhatusega. Seega kui liige ei soovi

hooldustöid teha, on tal võimalus see hüvitada, tuues hagejale materjali, tasuda oma panus

rahas või astuda ühingust välja.

12. märtsi 2016. a üldkoosoleku otsusega kinnitati liikmetele kohustus osaleda ühisjahil

vähemalt 20 korral. Sellest vähemate ühisjahipäevade eest tuleb tasuda 1 euro iga puudutud

päeva kohta.

Kostja ei ole alates 2016. a-st ühistusisesid töid 40 tunni ulatuses teinud ega tegemata

tundide eest tasu maksnud. Samuti ei ole kostja aastatel 2016–2017 osalenud 29-l ühisjahil.

Kuna kostja ei ole üldkoosolekute otsuseid vaidlustanud, oli tal kohustus neid täita. Seega

on kostja oma kohustusi rikkunud. Seejuures on kostja 14. märtsi 2014. a ja

15. märtsi 2015. a üldkoosolekutel osalenud volitatud esindaja kaudu ning 12. märtsi

2016. a üldkoosolekul isiklikult. Kostja oli üldkoosolekute toimumisest teadlik ning kutsed

koosolekute toimumise kohta olid talle kätte toimetatud. Lisaks on kostja aastatel 2014 –

2015 üldkoosoleku otsuseid täitnud.

Hageja nõuab kostjalt mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 12 lg 4 ja kodukorra p 3.8

alusel 40 töötunni tegemata jätmise ja 29 korral ühisjahil mitteosalemise eest kokku 429

euro tasumist (40 × 10 eurot + 29 × 1 euro). Hageja esitas kostjale 429 euro saamiseks 31.

detsembril 2017 arve, mille tasumise tähtaeg oli 15. jaanuaril 2018. Kostja arvet ei tasunud.

Hageja nõuab kostjalt ka viivist kodukorra p 1.4.4 alusel (0,05% tasumata põhivõlalt

päevas).

2. Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja

kanda.

MTÜS § 12 lg 4 kohaselt määratakse liikmete varalised ja muud kohustused

mittetulundusühingu suhtes kindlaks põhikirjaga. Liikmetele võib panna kohustusi ainult

põhikirjas ettenähtud korras. Praegusel juhul ei ole põhikirjas ette nähtud mistahes liikmete

töötamise kohustust, sh tasuta. Seetõttu puudus hagejal alus arvet esitada. Kostja on arve

vaidlustamiseks pöördunud 19. oktoobril 2018 hageja juhatuse ja üldkoosoleku poole.

Üldkoosolekul ei olnud õigust ja pädevust sõlmida kostja eest töölepingut, kohustades

kostjat tegema sisuliselt tasuta tööd. Seega on üldkoosoleku otsus heade kommetega

vastuolus ja MTÜS § 24 lg 1 järgi tühine. Järelikult ei ole kostjal töötamise ega tasumise

kohustust.

Lisaks on 2014.–2016. aastate üldkoosolekutel vastu võetud otsused MTÜS § 241 lg 1 järgi

tühised üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumise tõttu. Üldkoosoleku kutsed on

allkirjastamata, ei ole teada, kelle poolt on need koostatud ning kutseid ei ole kätte

toimetatud hageja põhikirja p 5.4 ja MTÜS § 20 lg-te 5 ja 6 kohaselt. Samuti ei ole kutsetest

võimalik aru saada, mida hakatakse üldkoosolekul otsustama.

Kui kohus leiab, et üldkoosoleku kokkukutsumise korda ei ole rikutud, on otsused tühised

tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 86 lg 2 p 1 alusel.

MAAKOHTU LAHEND

3. Maakohus rahuldas hagi 28. jaanuari 2022. a otsusega ning mõistis kostjalt hageja

kasuks välja 525 eurot 31 senti, sh põhivõlg 429 eurot ja hagi esitamise ajaks

sissenõutavaks muutunud viivis 96 eurot 31 senti, ning alates 11. aprillist 2019 viivise

4(10)

määras 0,05% päevas põhinõudelt (525 eurot) kuni põhinõude tasumiseni. Menetluskulud

jättis maakohus kostja kanda ning mõistis kostjalt hageja menetluskulude katteks välja

1551 eurot 29 senti koos kohustusega tasuda menetluskuludelt viivist alates otsuse

jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras.

Otsuse kohaselt ei ole vaidlust selles, et kostja oli hageja liige alates 4. augustist 2005 kuni

31. detsembrini 2017, kostja ei teinud 2014.–2015. a-l ühistusiseseid töid ning tasus

hagejale puudu jäänud 48 töötunni eest 480 eurot. Samuti puudub vaidlus selle üle, et

kostja ei teinud 2016. ja 2017. aastal ühistusisesesid töid ega osalenud ühisjahtidel. Ka ei

ole vaidlust selles, et kostja osales 15. märtsi 2014. a ja 15. märtsi 2015. a üldkoosolekutel

esindaja kaudu ja 12. märtsi 2016. a üldkoosolekul isiklikult. Üldkoosolekute

protokollidest ei nähtu, et kostja või tema volitatud esindaja oleks esitanud üldkoosolekutel

vastuväite seoses päevakorraga või viidanud koosoleku kokkukutsumise korra

rikkumisele.

Maakohus leidis, et kostja tuginemine 2015. a üldkoosoleku otsuse tühisusele on

pahauskne. Päevakorra etteteatamise eesmärk on tagada liikme teadlikkus arutamisele

tulevatest küsimustest, et arutamiseks ja otsustamiseks ette valmistuda. Praegusel juhul

osales kostja oma esindaja kaudu koosolekul ja otsus võeti vastu enamushäältega.

Heauskse käitumise korral peaks liige vaidlustama sellise küsimuse arutamise, mida

koosoleku kutses märgitud polnud ja mida liige ei pea seetõttu võimalikuks arutada. Seega

on kostja tuginemine üldkoosoleku otsuse tühisusele vastuolus hea usu põhimõttega

TsÜS § 32 tähenduses ning on VÕS § 6 lg 1 järgi lubamatu.

12. märtsi 2016. a üldkoosoleku otsus ühisjahtidel osalemise kohta 2016. ja 2017. aastal

on vastu võetud üldkoosoleku kutse päevakorrapunktis 5 pealkirjaga "Muud küsimused,

sõnavõtud". Muude küsimuste arutamine oli teada. Lisaks osales kostja üldkoosolekul

isiklikult ega ole seaduses sätestatud korras üldkoosoleku otsust vaidlustanud.

Kostja väitel ei teavitatud teda üldkoosolekute toimumisest kooskõlas hageja

põhikirja p-ga 5.4. ja MTÜS § 20 lg-tega 5 ja 6. Kohtu arvates on mittetulundusühistutes

tavapärane, et üldkoosolekust teavitatakse kutse panemisega postkasti või infotahvlile

(nt korteriühistutes). Ka ei näe seadus ette, et kutse peaks olema juhatuse poolt

allkirjastatud või kätte toimetatud allkirja vastu. Piisab, et ühistu liige oleks teadlik

üldkoosoleku toimumise ajast ja päevakorrast. Lisaks ei ole eluliselt usutav, et kostja ei

saanud kutset kätte.

Ühistu liikmete rahalised kohustused on seaduse ja põhikirja järgi määratud üldkoosolekul

kindlaks selliselt, et osa liikmemaksust on võimalik tasuda raha asemel tööga. Kui liige

eelistab jätta töö tegemata või ühisjahtidel osalemata, saab ta selle rahas hüvitada.

Kõnealune kohustus on liikmetele ettenähtav ja neid koheldakse ühetaoliselt. Oma

vastuväidetega soovib kostja ebavõrdse kohtlemise kaudu sisuliselt täita liikmesusest

tulenevaid kohustusi teistest liikmetest vähem.

Üldkoosolekutel vastu võetud otsused ei ole TsÜS § 86 lg 2 p 1 tähenduses tühised.

Otsused ei ole vastu võetud kostja jaoks äärmiselt ebasoodsatel asjaoludel. Ühistusisestel

töödel osalemine ei ole ka "orjatöö". Tavapärane ja mõistlik on, et mittetulundusühingus

tehakse osa vajalikke töid talgute korras liikmete poolt. Hageja on jahindusühistu.

Jahindusseltsis on vaja teha töid mh loomade lisasöötmiseks (söödapõldude rajamine,

sööda varumine), sihtide puhastamiseks, jahirajatiste rajamiseks ja korrashoidmiseks

(söödasõimed, jahipukid, laskepaigad) ja ulukite loendamiseks.

5(10)

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Kostja palub 3. märtsil 2022 esitatud apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse

tühistada ning teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja

kanda.

Apellatsioonkaebuse kohaselt on maakohtu käsitlus kostja väidetavast pahausksusest

põhjendamatu. Maakohus leidis ekslikult, et hageja 2015. ja 2016. a üldkoosolekud kutsuti

kokku seaduses ja hageja põhikirjas sätestatud korda järgides.

Kohtu hinnangul tuleb lugeda üldkoosolekute kutsed kättetoimetatuks kutse panemisega

postkasti või infotahvlile. Hageja ei ole esitanud ega tõendanud väidet kutse kostja

postkasti panemise (või e-posti teel saatmise) kohta. Infotahvlile kutse panemise võib

korteriühistu puhul lugeda piisavaks, kuna selliselt on kutsega (eelduslikult) võimalik

tutvuda kõigil korteriühistu liikmetel, kes igapäevaselt kortermajas elavad. Jahimaja

külastamine on ühistu liikmete vaba tahe. Seega ei saa eeldada, et kutse avaldamine

jahimaja uksel tagaks kõikidele liikmetele võimaluse sellega tutvuda. Ka ei ole hageja

tõendanud kutse jahimaja uksele panemist ega selle aega. Kutse kätte toimetamata jätmine

on oluline üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumine, mis toob kaasa 2015. a-l ja

2016. a-l vastu võetud otsuste tühisuse.

Tuginedes Riigikohtu 23. septembri 2015. a otsusele tsiviilasjas 3-2-1-75-15 (p 14), leiab

kostja, et tema osalemine üldkoosolekul vaidlusalust otsust kehtivaks ei muuda.

Vaidlust ei olegi selles, et kostjal oli teave koosoleku toimumise aja kohta, kuid kostjale ei

ole nõuetekohaselt kutsega teatavaks tehtud üldkoosoleku päevakorda, st rikutud on

koosoleku kokkukutsumise korda.

Põhjendamatu on maakohtu seisukoht, et kostja ei ole üldkoosoleku otsuseid seaduses

sätestatud korras vaidlustanud. Kostja ei pidanud MTÜS § 241 lg 2 järgi tühiseid otsuseid

vaidlustama ning võis esitada vastuväite praeguses menetluses.

Isegi kui kohus loeb tõendatuks, et kostjale on kutsed kätte toimetatud, ei olnud nendest

võimalik aru saada, et päevakorrapunkt kodukorra muudatuste kohta võis tähendada uusi

kohustusi ühistu liikmetele. Alles 15. märtsi 2015. a koosoleku protokollist nähtub, milline

ettepanek kodukorra muutmiseks tehti. Sellist punkti hageja kodukorras varem ei olnud.

Ka 12. märtsi 2016. a koosoleku kutses ei ole päevakorrapunkti, millest nähtuks, et

otsustatakse ühistu liikme kohustamine osaleda ühisjahil vähemalt 20-l korral ning et

sellest vähemate ühisjahipäevade eest tuleb ühistule tasuda 1 euro iga puudutud päeva

kohta. Vastav otsus on tehtud üldkoosoleku protokolli kohaselt päevakorrapunkti "Muud

küsimused, sõnavõtud" raames. Seega ei olnud kutsetest võimalik saada teavet, milliste

otsuste üle koosolekutel hääletama hakatakse.

Hageja põhikirja p 5.9 järgi on üldkoosolek pädev vastu võtma otsuseid küsimustes, mis

on üldkoosoleku kokkukutsumisel teatavaks tehtud. Muudes küsimustes võib otsuseid

vastu võtta juhul, kui üldkoosolekul osaleb vähemalt 9/10 ühistu liikmetest või nende

volitatud esindajat. 15. märtsi 2015. a koosolekul osales 42-st liikmest 34 ning

12. märtsi 2016. a koosolekul 41-st 35, s.o vähem kui 9/10 liikmetest. Järelikult ei saanud

üldkoosolekutel kutses toodud päevakorras märkimata küsimustes otsuseid vastu võtta.

Rikutud on üldkoosoleku kokkukutsumise korda, mis tõi kaasa 2015. a-l ja 2016. a-l

toimunud üldkoosolekute otsuste tühisuse.

Kuna hageja nõude aluseks olevad otsused on tühised, puudub hagejal nõue, mida kostja

vastu esitada.

5. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ning

menetluskulud kostja kanda.

6(10)

Hageja nõustub maakohtu järeldustega, et 15. märtsi 2015. a ja 12. märtsi 2016. a

üldkoosolekutel vastu võetud otsused on kehtivad. Seejuures on oluline, et kostja on

15. märtsi 2014. a ja 15. märtsi 2015. a üldkoosolekute otsust täitnud. Seega on pahatahtlik

väita, et kostjale ei olnud üldkoosoleku kutset kätte toimetatud.

Kostja esitab pahatahtlikult põhjendusi üldkoosoleku kutse saamata jätmise kohta. Hageja

liikmeks olemine oli kostja vaba tahe, seega oli kostja vaba tahe täita kõiki liikmeks

olemisega kaasnevaid kohustusi. Hageja on kasutanud kostjale kutsete kätte toimetamiseks

kõiki võimalikke viise, lähtudes jahindusühistu eripärast.

Vastuoluline on kostja väide, et vaidlust ei ole selles, et tal oli olemas teave koosoleku

toimumise aja kohta, kuid talle ei ole nõuetekohaselt kutsega teatavaks tehtud

üldkoosoleku päevakorda. Kostja on esitanud esmakordselt apellatsioonkaebuses väite, et

talle on kutsed kätte toimetatud, kuna talle on teada üldkoosolekute toimumise aeg, ilma

üldkoosoleku päevakorra punktideta. Hageja nende järeldusega ei nõustu. Käesolevas asjas

esitanud üldkoosolekute kutsetest nähtuvad ka päevakorra punktid, millest on aru saada, et

kodukorra muudatusi puudutava punkti raames võidakse otsustada ühistusiseste tööde

tegemist. Asjaolu, et kostja nendega ei tutvunud, on asjakohatu etteheide hagejale.

Seejuures on kostja koosolekul otsustatut täitnud. Lisaks osales kostja koosolekutel

volitatud esindaja kaudu või isiklikult. Seega on kõnealune kostja käitumine vastuolus hea

usu põhimõttega VÕS § 6 lg 2 järgi.

Kostja ei tugine apellatsioonkaebuses 15. märtsi 2014. a üldkoosoleku otsuse tühisusele.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab,

et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p-st 2 lähtudes tühistada osas, milles maakohus

rahuldas hageja põhinõude 400 eurot ületavas ulatuses ja mõistis kostjalt välja viivise 400

eurot ületavalt põhinõudelt, ning teha uus otsus, millega jätta hageja nõuded vastavas osas

rahuldamata. Sellega seonduvalt muudab ringkonnakohus poolte menetluskulude jaotust

maakohtu menetluses ning tühistab maakohtu otsuse menetluskulude rahalise suuruse

kindlaksmääramise osas. Muus osas jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse resolutsiooni

muutmata, täiendades otsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.

Juhindudes TsMS § 654 lg-st 2², esitab ringkonnakohus otsuse resolutsiooni juures

kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.

7. Asja materjalidest nähtuvalt vaidlevad pooled eelkõige selle üle, kas hageja

15. märtsi 2015. a üldkoosoleku otsus, millega kinnitati hageja liikme kohustus osaleda

ühistusisestel töödel alates 2016. aastast 20 tundi aastas ja kehtestati ühe tegemata tunni

maksumuseks 10 eurot, ning 12. märtsi 2016. a üldkoosoleku otsus, millega kinnitati

liikmete kohustus osaleda ühisjahil vähemalt 20-l korral aastas ja tasuda sellest vähemate

ühisjahipäevade eest 1 euro iga puudutud päeva kohta, on kehtivad. Kostja on oma

vastuväidetes tuginenud otsuste tühisusele.

8. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohtu otsus nõuetekohaselt põhjendatud.

Arvestades hagihinda, võis maakohus käesolevas asjas lahendatava hagi puhul iseenesest

kohaldada TsMS § 405 lg-s 1 sätestatust lihtsustusi. TsMS § 444 lg 2 kohaselt võib kohus

lihtmenetluses tehtava otsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja

tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Maakohtu otsus osaliselt siiski

ei vasta ka nendele, TsMS § 444 lg-st 2 tulenevatele lihtsustatud nõuetele. Otsuse

põhjendustest ei selgu, milliste materiaalõiguse normide alusel kohus asja lahendas.

Maakohus on otsuses viidanud üksnes TsÜS § 86 lg 2 p-le 1 kui võimalikule

7(10)

üldkoosolekutel vastu võetud otsuste tühisuse alusele, MTÜS § 12 lg-le 4 kui liikmetele

kehtestatavate kohustuste alusele ning MTÜS § 20 lg-tele 5 ja 6 kui üldkoosoleku korrale.

Ülalkirjeldatud minetused on viinud osaliselt hagi ebaõige rahuldamiseni.

9. Hageja nõuab 15. märtsi 2015. a ja 12. märtsi 2016. a üldkoosolekute otsustest

tulenevate rahaliste kohustuste täitmist. See hageja põhinõue võiks rahuldamisele kuuluda

VÕS § 108 lg 1 alusel koosmõjus MTÜS § 12 lg-ga 4 ning hageja põhikirja (dtl-d 47– 52)

p-ga 3.13. Kostja vastuväidete kohaselt on 15. märtsi 2015. a ja 12. märtsi 2016. a

üldkoosolekute otsused tühised, kuna nende koosolekute kokkukutsumisel rikuti

kokkukutsumise korda.

10. MTÜS § 21 lg 1 esimese lause järgi võib mittetulundusühingu liikmete koosolek

otsuseid vastu võtta, kui tema kokkukutsumisel on järgitud kõiki seadusest ja

mittetulundusühingu põhikirjast tulenevaid nõudeid. Kui kokkukutsumisel on rikutud

seaduse või põhikirja nõudeid, ei ole üldkoosolek MTÜS § 21 lg-st 3 tulenevalt õigustatud

otsuseid vastu võtma, välja arvatud siis, kui üldkoosolekul osalevad kõik

mittetulundusühingu liikmed. MTÜS § 241 lg 1 esimese lause kohaselt on üldkoosoleku

otsus mh tühine siis, kui otsuse vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda,

otsus rikub mittetulundusühingu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu

kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele. Sama paragrahvi lõike 2 järgi

võib kohtumenetluses otsuse tühisusele tugineda ka vastuväite esitamisega.

Üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumisteks, mis toovad kaasa sellel vastu võetud

otsuste tühisuse, on eelkõige sellised rikkumised, mis takistavad ühingu liikmel

koosolekust osa võtta või seal informeeritult hääletada. Sellisteks on kindlasti juhtumid,

kus üldkoosoleku teadet liikmele üldse ei saadeta või saadetakse see valel aadressil või

hilinemisega. Kokkukutsumise korda tuleb üldjuhul pidada rikutuks ka siis, kui

üldkoosolekul otsustatakse küsimusi, mis ei olnud märgitud üldkoosoleku päevakorras

(MTÜS § 20 lg-d 6 ja 7). Selle hindamisel, kas päevakorrapunkt hõlmab mingi otsuse

vastuvõtmist, tuleb lähtuda sellest, kuidas mõistlik ühistu liige pidi aru saama, millised

küsimused selle päevakorrapunkti juures võivad otsustamist vajada (vt nt Riigikohtu

13. veebruari 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-181-12, p 14).

11. Hageja 12. märtsi 2016. a üldkoosolekul on sellel osalenud liikmed vastu võtnud

otsuse, millega kohustatakse liikmeid osalema ühisjahil vähemalt 20-l korral aastas ja

tasuma sellest vähemate ühisjahipäevade eest 1 euro iga puudutud päeva kohta. Sellist

otsustamist vajavat küsimust koosoleku teates (dtl 323) eraldi märgitud ei ole. Koosoleku

protokollist nähtuvalt võeti kõnealune otsus vastu koosoleku 5. päevakorrapunktis "Muud

küsimused, sõnavõtud" (dtl 134). Ringkonnkohtu hinnangul ei pidanud mõistlik ühistu

liige aru saama, et üldkoosoleku teates märgitud päevakorrapunktis "Muud küsimused,

sõnavõtud" võidakse otsustada liikmetele uute kohustuste, sh rahaliste kohustuste,

kehtestamist.

Seega on liikmed 12. märtsi 2016. a üldkoosolekul otsustanud ühisjahil osalemise

kohustust puudutavalt küsimust, mis ei olnud märgitud üldkoosoleku kokkukutsumise

teates toodud koosoleku päevakorras. MTÜS § 201 lg 5 järgi võib küsimuse, mida ei olnud

eelnevalt üldkoosoleku päevakorda võetud, päevakorda võtta, kui üldkoosolekul osalevad

kõik mittetulundusühingu liikmed, või vähemalt 9/10 üldkoosolekul osalevate liikmete

nõusolekul, kui üldkoosolekul osaleb üle poole mittetulundusühingu liikmetest ja

põhikirjaga ei ole ette nähtud suuremat osalusnõuet. Sisuliselt sama tuleneb hageja

põhikirja p-st 5.9. Praegusel juhul sellise olukorraga tegu ei olnud. 12. märtsi 2016. a

üldkoosoleku protokollist (dtl-d 130–135) nähtuvalt osales koosolekul 41-st hageja

liikmest 35, seega mitte kõik hageja liikmed. Uue küsimuse päevakorda võtmist ei ole

osalenud liikmed eraldi arutanud ega otsustanud.

8(10)

Eelmärgitut arvestades on vaidlusalune 12. märtsi 2016. a üldkoosolekul vastu võetud

otsus koosoleku kokku kutsumise korra rikkumise tõttu tühine ning hagejal ei ole õigust

kostjalt ühisjahtidelt puudutud päevade eest tasu nõuda. Maakohus rahuldas sellel otsusel

põhineva nõude (20 eurot) ebaõigesti. Menetlusökonoomia kaalutlustel ei käsitle

ringkonnakohus kostja väiteid 12. märtsi 2016. a üldkoosoleku kokkukutsumise korra

muude rikkumiste kohta.

12. Maakohus on märkinud, et 2014. a, 2015. a ja 2016. a üldkoosolekute protokollidest

ei nähtu, et kostja või tema volitatud esindaja oleks esitanud üldkoosolekutel vastuväiteid

seoses päevakorraga või viidanud koosolekute kokkukutsumise korra rikkumistele.

Seetõttu olid kostja poolt aastaid hiljem koosolekute kokkukutsumise korra rikkumise

kohta esitatud väited maakohtu hinnangul pahatahtlikud ja ainetud. Ringkonnakohus

märgib, et koosolekul osalemine ja seal koosoleku toimumisele vastuväidete esitamata

jätmine ei võta senise kohtupraktika järgi ühingu liikmelt iseenesest õigust tugineda hiljem

koosolekul vastu võetud otsuste tühisusele (vt Riigikohtu 23. septembri 2015. a otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-75-15, p 14). Sellele on maakohtu menetluses korduvalt tähelepanu

juhtinud ka kostja.

13. Üldkoosoleku otsuse tühisusele tuginemine ei ole iseenesest ajaliselt piiratud, v.a

MTÜS § 241 lg-s 3 sätestatud juht, kus otsuse alusel on tehtud kanne

mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse ja kande tegemisest on möödunud kaks

aastat. Praegusel juhul sellise olukorraga tegemist ei ole. Otsuse tühisusele tuginemine

võib tulenevalt sellele tuginemise ajast siiski olla vastuolus hea usu põhimõttega

(VÕS § 6 lg 2) ning seda on ilmselt silmas pidanud ka maakohus. Ringkonnakohtu

hinnangul ei ole 12. märtsi 2016. a üldkoosolekul ühisjahil osalemise kohustust puudutava

otsuse tühisusele tuginemine poolte esitatud asjaoludel hea usu põhimõttega vastuolus.

14. Hageja 15. märtsi 2015. a üldkoosoleku päevakorrapunktis 5 ("Kodukorra

muudatused"; koosoleku teates märgitud "Sisekorra muudatused") on võetud vastu otsus

liikme kohustusest osaleda ühistusisestel töödel 20 tundi majandusaasta jooksul alates

2016. aastast ning ühe tegemata tunni maksumuseks arvestada 10 eurot (mis tuleb liikmel

tasuda ühistu arveldusarvele jooksva aasta 20. detsembriks) (dtl-d 45–46). Sarnaselt

ülalkäsitletud 12. märtsi 2016. a otsusega on maakohus 15. märtsi 2015. a üldkoosoleku

otsuste osas leidnud, et kostja poolt aastaid pärast üldkoosolekute toimumist koosolekute

kokkukutsumise korra rikkumise kohta esitatud väited on pahatahtlikud ja ainetud.

Maakohtu otsusest siiski üheselt ei selgu, millised õiguslikud järeldused tuleb sellest asja

lahendamisel teha ning kas 15. märtsi 2015. a koosolekute kokku kutsumise korda on kohtu

hinnangul järgitud ning kui ei ole, siis kas see toob kaasa vaidlusaluse otsuse tühisuse.

Sellega seonduvalt tuleb maakohtu otsuse põhjendusi täiendada.

14.1. MTÜS § 20 lg-st 2 tulenevalt peab juhatus üldkoosoleku kokku kutsuma seaduses

ja põhikirjaga ettenähtud korras. Sama paragrahvi 5. ja 6. lõike kohaselt peab üldkoosoleku

kokkukutsumisest ette teatama vähemalt seitse päeva, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud

pikemat tähtaega. Üldkoosoleku kokkukutsumise teates tuleb märkida üldkoosoleku

toimumise aeg ja koht ning üldkoosoleku päevakord. Põhikirjaga võib ette näha täpsema

korra üldkoosoleku kokkukutsumise teate saatmiseks.

14.2. Ringkonnakohtu hinnangul kinnitavad tõendid kogumis, et kostja on

15. märtsi 2015. a üldkoosoleku kokku kutsumise teate (dtl 323) õigeaegselt kätte saanud.

Hageja põhikirja p 5.4 järgi (dtl 50) pidi ühingu juhatus teatama korralise üldkoosoleku

toimumisest liikmetele vähemalt 10 päeva. Täpsemat korda üldkoosoleku kokkukutsumise

teate saatmiseks hageja põhikiri ette ei näe. Hageja on enda 10. jaanuari 2022. a

menetlusdokumendi lisas 2 (dtl 371) esitanud hageja juhatuse liikme H. Lepiksoo kirjaliku

selgituse, mille kohaselt edastatakse üldkoosoleku kokkukutsumise teade liikmetele e-kirja

teel, samuti juhatuse liikmete ja hoolduspiirkonna vanemate kaudu, lisaks pannakse kutse

9(10)

üles jahimajas. 15. märtsil 2015 toimunud üldkoosoleku kutse koos päevakorraga edastati

selgituse kohaselt 2. veebruaril 2015 ning meeldetuletus koosoleku toimumise kohta

11. märtsil 2015. TsMS § 405 lg 1 p-st 5 lähtudes saab taolist selgitust lugeda lihtsustatud

korras menetletavas hagiasjas tõendiks.

Lisaks on kostja volitanud 8. märtsil 2015 H. Kliimandi esindama end 15. märtsi 2015. a

üldkoosolekul (dtl 152). Apellatsioonkaebuses möönab ka kostja ise, et tal oli olemas teave

koosoleku toimumise aja kohta. Samas ei olnud kostja väitel talle nõuetekohaselt kutsega

teatavaks tehtud üldkoosoleku päevakorda. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole siiski

eluliselt usutav, et isik annaks ühingu teisele liikmele piiranguteta volikirja enda

esitamiseks üldkoosolekul olukorras, kus koosoleku päevakord ei ole talle teada.

Seonduvalt apellatsioonkaebuse väidetega lisab ringkonnakohus, et üldkoosoleku kutse

avaldamine üksnes jahimaja uksel ei tagaks jahindusühistu liikmetele mõistlikku võimalust

koosoleku kutsega tutvuda, kuna kõik liikmed ei pruugi jahimaja külastada või külastavad

seda ebaregulaarselt. Siiski nähtub H. Lepiksoo kirjalikust selgitusest, et hageja juhatus

kasutab koosoleku kutse edastamiseks ka teisi viise.

14.3. Ringkonnakohtu hinnangul võis ühistu liige 15. märtsi 2015. a üldkoosoleku teatest

(kutsest) ka mõistlikult aru saada, et kodukorra muudatusi puudutava päevakorrapunkti

raames võidakse otsustada mh ühistusiseste tööde tegemise kohustusega seonduvat.

Sarnane ühistusisestel töödel osalemise kohustust puudutav otsus oli vastu võetud ka

varem, 15. märtsil 2014 toimunud üldkoosolekul. Sarnaselt maakohtuga leiab

ringkonnakohus, et seadusest ei tulene nõuet, mille kohaselt peaks üldkoosoleku kutse

olema juhatuse ühe või kõigi liikmete poolt allkirjastatud. Sellist nõuet ei tulene ka hageja

põhikirjast.

14.4. Lisaks oleks kostja poolt kõnealuse 15. märtsi 2015. a üldkoosoleku otsuse

tühisusele tuginemine ringkonnakohtu hinnangul ka hea usu põhimõttega vastuolus

(VÕS § 6 lg 2). Puudub vaidlus, et kostja täitis sarnast (15. märtsi 2014. a üldkoosoleku

otsusest tulenevat) kohustust 2014. ja 2015. aastal. Kostja ei ole 15. märtsi 2015. a

üldkoosoleku otsuse kehtivust koosoleku kokkukutsumise korra rikkumise tõttu varem

kahtluse alla seadnud. Kostja on töö tegemise kohustuse juhatusele saadetud 19. oktoobri

2018. a kirjas (dtl 71) küll vaidlustanud, kuid teinud seda otsuse sisu puudutavatel

põhjustel.

14.5. Muid 15. märtsi 2015. a üldkoosoleku otsuste MTÜS § 241 lg 1 kohaseid tühisuse

aluseid asjas esitatud tõenditest ei nähtu ning ka apellatsioonkaebuses tugineb kostja

tühisuse alusena üksnes koosoleku kokkukutsumise korra rikkumisele.

15. Hageja poolt 5. aprillil 2021. a menetlusdokumendi lisades 1–3 esitatud juhatuse

koosolekute protokollid (dtl-d 319, 320 ja 321) ei ole ringkonnakohtu hinnangul

TsMS § 238 lg 1 esimese lause tähenduses asjakohased tõendid. Ringkonnakohus nõustub

kostjaga, et küsimused, mida võidi arutada hageja juhatuse koosolekutel, ei oma asja

lahendamisel tähendust, kuna hageja ei ole väitnud, et juhatuse koosolekute protokollid

olnuks vaidlusalustele üldkoosoleku kutsetele lisatud. Seega hageja juhatuse koosolekutel

arutatu kostjale eelduslikult teada ei olnud. Eelmärgitud põhjusel ringkonnakohus nende

tõenditega asja lahendamisel ei arvesta.

16. Hageja on taotlenud ka põhinõudelt arvestatud viivise väljamõistmist alates

16. jaanuarist 2018. Viivisemääraks loeb hageja kodukorra (dtl-d 32–36) p-st 1.4.4

tuleneva määra 0,05% tasumata põhivõlalt päevas. Ringkonnakohtu hinnangul on hageja

viivisenõue õiguslikult põhjendatud. VÕS § 113 lg 1 esimese lause järgi on võlausaldajal

rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral õigus nõuda võlgnikult viivitusintressi

(viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Hagejal

on õigus nõuda viivist kodukorras märgitud määras. Kostja ei ole sellele menetluses, sh

10(10)

apellatsioonkaebuses, ka vastuväiteid esitanud. Alates 16. jaanuarist 2018 kuni käesoleva

otsuse tegemiseni 400 euro suuruselt põhivõlalt arvestatud viivis on 365 eurot (400€ ×

0,05% × 1825 päeva).

TsMS §-st 367 lähtudes rahuldab ringkonnakohus ka hageja taotluse alates käesoleva

otsuse tegemisest sissenõutavaks muutuva viivise väljamõistmiseks. Ringkonnakohus

märgib, et maakohus on viivise väljamõistmisel alates 11. aprillist 2019 (maakohtu otsuse

resolutsiooni p 3) eksinud VÕS § 113 lg-s 6 sätestatu vastu, mõistes mh välja viivise enne

11. aprilli 2019 sissenõutavaks muutunud viivise summalt (96 eurot).

17. Maakohus on jätnud menetluskulud hagi täieliku rahuldamise tõttu TsMS § 162

lg 1 alusel kostja kanda ning mõistnud kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude katteks

1551 eurot 29 senti. Kuna ringkonnakohus muudab maakohtu lahendit, rahuldades hagi

osaliselt, muudab ringkonnakohus TsMS § 173 lg 3 esimese lause alusel ka poolte

menetluskulude jaotust maakohtu menetluses. Ringkonnakohus rahuldab hageja

põhinõude (429 eurot) ligikaudu 93% ulatuses ning jätab TsMS § 163 lg 1 alusel

menetluskulud võrdeliselt hageja nõude rahuldamisega 7% ulatuses hageja kanda ning

95% ulatuses kostja kanda.

18. Apellatsioonkaebuste esitamisest tingitud menetluskulud jätab ringkonnakohus

TsMS § 163 lg 1 alusel samuti 7% ulatuses hageja kanda ning 93% ulatuses kostja kanda.

Seonduvalt kostja 14. detsembri

2022 menetlusdokumendis

märgituga lisab

ringkonnkohus, et ei pea põhjendatuks jätta menetluskulusid TsMS § 163 lg 2 alusel

tervikuna või praeguses otsuses märgitust suuremas ulatuses hageja kanda. Kuigi hagi

rahuldatakse käesoleva otsusega sarnases ulatuses, nagu kostja on hagejale kompromissina

pakkunud, on kostja sellist kompromissi pakkunud hagejale alles apellatsioonimenetluse

lõppfaasis, pärast seda, kui ringkonnakohus oli andnud 24. novembri 2022. a määrusega

pooltele TsMS § 647 lg 1 kohase tähtaja seisukohtade esitamiseks ning teatanud otsuse

teatavakstegemise aja (dtl-d 458–462). Selleks ajaks oli enamus menetluskulusid, sh

apellatsioonimenetluse kulusid, pooltel eelduslikult juba tekkinud. Seejuures ei ole hageja

kostja esitatud kirjavahetusest nähtuvalt iseenesest keeldunud vaidluse esemeks olevate

nõuete osas kostja pakutud tingimustel kompromissi sõlmimast, kuid pooled ei ole jõudnud

kokkuleppele hageja

menetluskulude hüvitamise osas.

Poolte

menetluskulude

põhjendatuse

ja

vajalikkuse

üle

saab

otsustada

maakohus

kulude

rahalisel

kindlaksmääramisel (vt ka otsuse p 19).

19. Kuna ringkonnakohus muudab käesoleva lahendiga menetluskulude jaotust

menetlusosaliste vahel ning maakohus ei ole vaidlustatud kostja menetluskulude rahalist

suurus kindlaks määranud, ei määra ka ringkonnakohus TsMS § 174 lg 4 kohaselt kindlaks

apellatsiooniastme menetluskulusid. TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2 järgi määrab

menetluskulud kindlaks maakohus määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või

menetlust lõpetava määruse jõustumisest.

TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Triin Uusen-Nacke

Kersti Kerstna-Vaks

Indrek Parrest