2-22-6314/15 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Maris Kuurberg, liikmed Indrek Soots ja Neve

Uudelt

Otsuse tegemise aeg ja koht

18.01.2023, Tallinn

Kohtuasja number

2-22-6314

Kohtuasi

X hagi Julianus Inkasso OÜ vastu isikuandmete

ebaseadusliku avaldamise lõpetamise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 31.08.2022 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

X apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (apellant): X (isikukood XXXXXXXXXXX),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Aldo Vassar

Kostja (vastustaja): Julianus Inkasso OÜ (registrikood

10686553), lepinguline esindaja Anni Kennedy

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Harju Maakohtu 31.08.2022 otsuse

resolutsioon muutmata, kuid muuta ja täiendada kohtuotsuse põhjendusi.

2. Jätta kostja Julianus Inkasso OÜ apellatsiooniastmes kantud menetluskulud hageja

X kanda.

3. Määrata kindlaks kostja Julianus Inkasso OÜ apellatsiooniastme menetluskulude

rahaline suurus ning mõista X-lt Julianus Inkasso OÜ kasuks välja

apellatsiooniastme menetluskulude hüvitis 330 eurot.

4. Kohustada X tasuma väljamõistetud menetluskulude hüvitiselt Julianus Inkasso

OÜ-le viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates

ringkonnakohtu otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni.

2-22-6314

2 (11)

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. 28.04.2022 esitatud ja 10.05.2022 täpsustatud hagiavalduse kohaselt on Julianus Inkasso OÜ

(kostja) avaldanud maksehäireregistris taust.ee X (hageja) kohta, et hagejal on kaks

maksehäiret. Hageja ei tea, milliste väidetavate nõuetega tegemist on. Väidetavate nõuete osas

ei ole välja toodud, kes on sissenõudja ja mis on väidetava nõude alusdokument ehk millest

nõue tuleneb.

2. Hageja leiab, et kostja on avaldanud ebaõigeid andmeid, kuna maksehäired ei ole nõuete

aegumise tõttu kehtivad. Sellest tulenevalt esitas hageja 06.01.2022 kostjale kohtuvälise nõude,

milles palus viivitamatult eemaldada teabe hageja maksehäirete kohta. Kostja selgitas

10.01.2022 vastuses, et pärast täitemenetluse lõpetamist aegumise tõttu võib võlaandmeid

maksehäireregistris avaldada täiendavalt viis aastat kooskõlas isikuandmete kaitse seaduse

(IKS) § 10 lg 2 p-ga 5 ning keeldus võlanõuete nr 709117375 ja nr 248695468 osas maksehäire

avaldamise lõpetamisest. Kostja lisas kohtuvälise vaidluse ajal märked selle kohta, et need

nõuded on aegunud.

3. Hageja on seisukohal, et hageja nime ja võlaandmete avaldamine kostja veebilehel on

isikuandmete avaldamine Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27.04.2016 määruse (EL) 2016/679

füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning

direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus, IKÜM)

kohaselt. IKÜM art 4 p 1 kohaselt on isikuandmed igasugune teave tuvastatud või tuvastatava

füüsilise isiku ehk andmesubjekti kohta, mh ka isiku nimi ja majanduslik tunnus. Kostja on oma

veebilehel avaldanud hageja nime ning võlaandmed. Hageja leiab, et kuna kõnealuste

maksehäirete aluseks olevad nõuded on aegunud, siis on kostja kohustatud need maksehäire

veebilehelt eemaldama IKS § 10 lg 2 p-st 5 tuleneva piirangu tõttu.

4. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude

aegumistähtaeg kolm aastat. TsÜS § 146 lg 4 kohaselt on aegumistähtaeg 10 aastat, kui

kohustatud isik rikkus oma kohustusi tahtlikult. Hageja on seisukohal, et käesoleval juhul

kohaldub kolme aasta pikkune aegumistähtaeg, kuna hageja ei ole oma kohustusi rikkunud

tahtlikult. Kostja võlanõude aegumine ei ole peatunud ega katkenud ning hageja ei ole nõuet

tunnustanud TsÜS § 158 lg 2 tähenduses.

5. Hageja tõlgendab IKS § 10 lg 2 p-i 5 selliselt, et selle sätte alusel ei ole lubatud IKS § 10 lg-

s 1 nimetatud eesmärgil andmeid koguda ja kolmandale isikule edastada, kui kohustuse

2-22-6314

3 (11)

rikkumisest on möödunud rohkem kui viis aastat. Hageja hinnangul ei toeta kohtupraktika

kostja käsitlust (nt Riigikohtu 12.12.2011 otsus haldusasjas nr 3-3-1-70-11, p 16).

6. Hageja on kasutanud kohtueelselt õigusabi, et kostja lõpetaks ebaseadusliku isikuandmete

töötlemise. Seetõttu on kostja oma tegevusega tekitanud hagejale ka varalist kahju, mis seisneb

kohtueelsetes õigusabikuludes.

7. Hageja palus kohtul kohustada kostjat lõpetama hageja isikuandmete avaldamine taust.ee

maksehäireregistris ning jätta kõik menetluskulud kostja kanda.

Kostja vastuväited

8. Kostja oma 02.06.2022 vastuses hagi ei tunnistanud. Vastuse kohaselt pöördus hageja

esindaja 06.01.2022 kostja poole ebaõigete andmete avaldamise lõpetamise ja mittevaralise

kahju hüvitamise nõudes. Pöördumise saamise ajal avaldas kostja teavet hageja nelja

maksehäire kohta, millest kaks on ka käesolevas tsiviilasjas vaidluse all. 10.01.2022 vastuses

selgitas kostja hagejale, et on kahe nõude avaldamise lõpetanud. Nõude nr 709117375

avaldamine on peatatud kuni asjaolude selgitamiseni ning nõude nr 248695468 avaldamine

jätkub kooskõlas IKS § 10 lg 2 p-ga 5.

9. Kostja väitel on maksehäireregistris avaldatavad nõuded kohtulikult kontrollitud ja välja

mõistetud tsiviilasjades nr 2-09-32953 ja 2-09-52125 tehtud kohtuotsustega. Nõuded on

osaliselt tasumata ning neis asjades läbi viidud täitemenetlustes on kohtutäitur kooskõlas TMS

§ 48¹ lg 1 p-dega 1–3 kohaldatud aegumist 01.12.2021 (kohtulahendi tsiviilasjas nr 2-09-32953

täitmiseks läbi viidud täitemenetlus täiteasjas nr 025/2010/3570) ja 07.09.2021 (kohtulahendi

tsiviilasjas nr 2-09-52125 täitmiseks läbi viidud täitemenetlus täiteasjas nr 022/2010/6892).

Maksehäireregistris taust.ee on andmed päringu alusel kättesaadavad isikutele, kellel on selleks

IKS § 10 kohaselt õigus. Andmeid vaatav isik peab oma õigustatud huvi olemasolu kinnitama

enne andmetele ligipääsu saamist.

10. Väär on hageja väide, et IKS § 10 lg 2 p 5 kohaselt ei ole lubatud IKS § 10 lg-s 1 nimetatud

eesmärgil andmeid koguda ja kolmandale isikule edastada, kui kohustuse rikkumisest on

möödunud rohkem kui viis aastat. IKS-i asjaomane säte on seotud kohustuse rikkumise

lõppemisega, mitte rikkumise algusega. Aegumise arvestamisel tuleb arvesse võtta aegumise

katkemise ja peatumise asjaolusid. TsÜS § 160 lg 1 alusel aegumine peatub õigustatud isiku

poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks. TsÜS § 160 lg 2 p 3 järgi on

hagi esitamisega võrdsustatud avalduse esitamine maksekäsu kiirmenetluses. Käesoleval juhul

olid nõuete aluseks kohtulahendid, st kostja oli nõuded kohtumenetluses maksma pannud.

11. TsÜS § 159 lg 1 kohaselt jõustunud kohtulahendiga tunnustatud nõude või muust

täitedokumendist tuleneva nõude täitmise aegumine katkeb ja algab uuesti täitedokumendi

esimest korda täitmiseks esitamisega. TsÜS § 157 lg 1 alusel kohaldub käesolevas asjas 10-

aastane aegumistähtaeg. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 48¹ lg 1 sätestab täitemenetluse

lõpetamise korra nõude täitmise aegumise tõttu. Käesoleval juhul on täitemenetlused nõude

täitmise aegumise tõttu lõpetatud 01.12.2021 ja 07.09.2021. Nõude aegumine ei lõpeta siiski

nõuet, vaid kooskõlas TsÜS § 142 lg 1 II lausega võib pärast nõude aegumist kohustatud isik

keelduda oma kohustuse täitmisest.

12. Käesoleval juhul on alates 01.12.2021 ja 07.09.2021 hagejal õigus keelduda tsiviilasjades

nr 2-09-32953 ja 2-09-52125 tunnustatud kohustuste täitmisest, kuid kuni 01.12.2021 ja

07.09.2021 rikkus hageja oma kohustusi, kuivõrd ta ei tasunud võlgnevusi. Alates 01.12.2021

2-22-6314

4 (11)

ja 07.09.2021 on hageja kohustuste rikkumine lõppenud. IKS § 10 lg 2 p 5 kohaselt võib

vaidlusaluseid maksehäireid pärast nende aegumist avaldada veel kuni 5 aastat.

13. Andmete avalikustamine ei või mitte ühelgi juhul kahjustada andmesubjekti õigusi või

vabadusi ülemääraselt (IKS § 10 lg 2 p 3). Niisiis tuleb aegunud nõuete puhul hinnata ka seda,

mis hetkest alates ei ole avaldamine enam proportsionaalne. Ka Andmekaitse Inspektsioon

(AKI) on asunud seisukohale, et aegunud nõuete osas kehtib tingimus, et võlaandmeid võib

maksimaalses ulatuses (5 aastat pärast aegumist) avaldada üksnes siis, kui võlausaldaja astus

aegumistähtaja jooksul aktiivseid samme võlgnevuse sissenõudmiseks.

14. Käesoleval juhul on võlausaldaja teinud võlgnevuste sissenõudmiseks pingutusi. Hageja ei

tasunud võlgnevust ei enne maksekäsu kiirmenetlust, maksekäsu kiirmenetluse käigus ega ka

enam kui 10 aastat kestnud täitemenetluse käigus. Eeltoodu viitab sellele, et kostja ei ole

kohustuste täitmisel aktiivsust üles näidanud ning tal on nende täitmisega olnud raskusi väga

pika aja jooksul. Kohtupraktika kohaselt võib võlausaldaja avaldada andmeid isiku võlgnevuse

kohta eesmärgiga mõjutada viimast kohustusi täitma (Riigikohtu 21.12.2010 otsus tsiviilasjas

3-2-1-67-10, p 22). Hageja ei ole kohtumenetluse käigus nõuete õigsust vaidlustanud.

15. Arvestades hageja eelnevat maksekäitumist, sh võlgnevuste arvu, nende suurust ja võlgniku

enda käitumist võlgnevuse sissenõudmise protsessis, peab kostja konkreetsete maksehäirete

avalikustamist nõude aegumistähtaja jooksul ja kuni viis aastat pärast aegumise kohaldamist

põhjendatuks. Maksehäire avaldamine ei ole hageja õigusi ja vabadusi ülemäära kahjustav.

16. Hageja on nõudnud kostjalt kahju tekitava tegevuse, so maksehäirete avaldamise lõpetamist

VÕS § 1055 lg 1 alusel. VÕS § 1055 lg 1 kohaldamiseks tuleb täita deliktistruktuuri kohaselt

kolm eeldust ning ühe eelduse täitmata jätmisel ei ole võimalik hagi rahuldada. Käesoleval

juhul kostja ei ole avaldanud ebaõigeid faktiväited hageja kohta. Juhul, kui kohus peaks leidma,

et kostja on hageja kohta avaldanud ebaõigeid faktiväiteid, siis ei ole avaldamine käesoleval

juhul olnud õigusvastane ega süüline.

Maakohtu otsus ja selle põhjendused

17. Maakohus leidis, et hagiavaldus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele.

18. Maakohus tuvastas, et:

-

Pärnu Maakohtu 27.04.2010 kohtumäärusega (maksekäsk) tsiviilasjas 2-09-32953

kohustati hagejat tasuma Swedbank AS-ile põhinõue 7 085 krooni ja kõrvalnõudeid

1167,98 krooni ning hüvitama riigilõivu 750 krooni (tl 43 ja pöördel).

-

Tallinna kohtutäitur Kaire Põlts’i 01.12.2021 otsusega lõpetati TMS § 48¹ lg 1 alusel

täitemenetlus täiteasjas 025/2010/3570 sissenõudja Julianus Inkasso OÜ (kostja) kasuks

võlanõude täitmises 27.04.2010 kohtuahendi nr 2-09-32953 alusel seoses nõude täitmise

aegumisega (tl 44-46).

-

Pärnu Maakohtu 13.08.2010 kohtumäärusega (maksekäsk) tsiviilasjas 2-09-52125

kohustati hagejat tasuma EMT AS-ile põhinõue 13 213.11 krooni ja kõrvalnõudeid

3936.28 krooni ning hüvitama riigilõivu 750 krooni (tl 47-48).

-

Tallinna kohtutäitur Elin Vilippus’e 07.09.2021 otsusega lõpetati TMS 48¹ lg 1 alusel

täitemenetlus täiteasjas 022/2010/6892 sissenõudja OÜ Aktiva Finants (registrikood

10746479) kasuks võlanõude täitmises 13.08.2010 kohtulahendist tsiviilasjas nr 2-09-

52125 tuleneva nõude osas seoses nõude täitmise aegumisega (tl 49-50).

2-22-6314

5 (11)

19. Maakohus tuvastas, et hagiavalduse juurde lisatud maksehäireregistri (taust.ee) tõendi

kohaselt (tl 10) on Julianus Inkasso OÜ kui nõudja (käesolevas menetluses kostja) avaldanud

maksehäireregistris X’i (käesolevas menetluses hageja) kohta alljärgnevad nõuded:

Nõude kuupäev Lõppkuupäev

Valdkond

Võlgnevus

Staatus

16.06.2016 30.11.2021

Pangandus ja liising

13.46 eurot

Aegunud (30.11.2021)

02.09.2017 08.03.2022

Telekommunikatsioon

559.29 eurot

Aegunud (08.03.2022)

20. Maakohus tuvastas ka, et pooled ei vaidle kostja poolt hageja kohta selle informatsiooni

avaldamise üle. Samuti on tuvastatud, et hagejal on täitmata võlakohustused kostja ees, mille

täitmist nõuete aegumise tõttu kostja enam nõuda ei saa.

21. Hageja põhiväited on: 1) kostja on avaldanud hageja kohta ebaõiged andmed, kuna

maksehäired ei ole nõuete aegumise tõttu kehtivad; 2) kostja võlanõude aegumine ei ole

peatunud ega katkenud; 3) hageja ei ole nõuet tunnustanud TsÜS § 158 lg 2 tähenduses, mille

tagajärjel aegumine katkeks ja algaks uuesti; 4) IKS § 10 lg 2 p 5 kohaselt ei ole lubatud sama

paragrahvi lg-s 1 nimetatud eesmärgil andmeid koguda ja kolmandale isikule edastada, kui

kohustuse rikkumisest on möödunud rohkem kui viis aastat.

22. Kostja põhivastuväited on: 1) IKS seob tähtaja kohustuse rikkumise lõppemisega, mitte

rikkumise algusega; 2) hageja käsitlused, et aegumise tähenduses peab lähtuma lepingute

rikkumisest 2007 ja 2009 aastast, on väärad; 3) nõude aegumine ei lõpeta nõuet, vaid kooskõlas

TsÜS § 142 lg 1 II lausega pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse

täitmisest. Alates 01.12.2021 ja 07.09.2021 on hagejal õigus keelduda oma kohustuste

täitmisest ning alates eelnimetatud kuupäevadest on hageja kohustuse rikkumine lõppenud;

4) IKS § 10 lg 2 p 5 alusel ei ole maksehäire avaldamine lubatud, kui kohustuse rikkumise

lõppemisest on möödunud rohkem kui viis aastat.

23. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 sätestab, et hagi menetletakse poolte

esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Tuginedes TsMS § 438 lg-le 1, analüüsib

kohus käesoleva vaidluse lahendamisel, kas hagejal on tekkinud õigus kostja vastu

isikuandmete avaldamise lõpetamise nõudmiseks ning kas kostjal on õiguslik huvi ja seaduslik

alus hageja kohta maksehäireregistris avaldatud andmete kustutamata jätmiseks.

24. Alates 15.01.2019 kehtiva IKS § 1 p 1 järgi reguleerib sama seadus füüsiliste isikute kaitset

isikuandmete töötlemisel ulatuses, milles see täpsustab ja täiendab sätteid, mis sisalduvad

IKÜM-s. IKS ei sätesta isikuandmete mõistet, kuid isikuandmete mõiste on sätestatud IKÜM-

i art 4 p-s 1, mille kohaselt on „isikuandmed“ – igasugune teave tuvastatud või tuvastatava

füüsilise isiku (andmesubjekt) kohta; tuvastatav füüsiline isik on isik, keda saab otseselt või

kaudselt tuvastada, eelkõige sellise identifitseerimistunnuse põhjal nagu nimi, isikukood,

asukohateave, võrguidentifikaator või selle füüsilise isiku ühe või mitme füüsilise,

füsioloogilise, geneetilise, vaimse, majandusliku, kultuurilise või sotsiaalse tunnuse põhjal.

Kuna kostja on maksehäireregistris avaldanud hageja ees- ja perekonnanime, isikukoodi ning

andmed väidetavate võlgnevuste jääkide kohta, siis kujutavad kostja avaldatud andmed hageja

isikuandmeid. Kostja omakorda leiab, et tal on õigus hageja isikuandmete töötlemiseks hageja

poolt võlasuhte rikkumise tõttu (IKS § 10 lg 2 p 5).

25. IKS § 10 lg 1 järgi võlasuhte rikkumisega seotud isikuandmete edastamine kolmandale

isikule ja edastatud andmete töötlemine kolmanda isiku poolt on lubatud andmesubjekti

krediidivõimelisuse hindamise eesmärgil või muul samasugusel eesmärgil ning üksnes juhul,

kui vastutav või volitatud töötleja on kontrollinud edastatavate andmete õigsust ja õiguslikku

alust isikuandmete edastamiseks ning on registreerinud andmeedastuse. IKS § 10 lg 2 p 5 järgi

ei ole sama paragrahvi lg-s 1 nimetatud eesmärgil lubatud andmeid koguda ja kolmandale

isikule edastada, kui kohustuse rikkumise lõppemisest on möödunud rohkem kui viis aastat.

2-22-6314

6 (11)

Kostja arvates tuleb IKS § 10 lg 2 p 5 kohaldamisel lähtuda kohustuste rikkumise lõppemisest,

mitte rikkumise algusest.

26. Kohus on juba tuvastanud, et hageja kohta maksehäireregistris avaldatud nõuded on

aegunud. Riigikohtu 12.12.2011 otsuse haldusasjas nr 3-3-1-70-11 p-s 16 antud selgituse

kohaselt on nõude aegumist võimalik arvestada andmesubjekti õigustatud huvide kahjustamise

kaalumisel IKS (kuni 14.01.2019 kehtinud redaktsiooni) § 11 lg 7 p 2 alusel. Mida pikema

perioodi järel toimub isikuandmete töötlemine, sh edastamine, seda intensiivsemalt riivab see

andmesubjekti põhiõigusi, eelkõige eraelu puutumatust, ning seda kaalukam peab olema

andmete kolmandatele isikutele edastamise vajadus.

27. Maakohus leidis, et hageja põhiõiguste intensiivse riivamisena saab käsitada tema

isikuandmete töötlemist IKS § 10 lg 2 p 5 alusel veel viie aasta jooksul pärast seda, kui vastavalt

01.12.2021 ja 07.09.2021 lõpetati 27.04.2010 ja 13.08.2010 kohtulahendite sundtäitmiseks

algatatud täitemenetlused (Riigikohtu otsus haldusasjas 3-3-1-70-11 p-le 22). Samas ei tähenda

eeltoodu, et sellest tulenevalt peab kohus hagi rahuldama.

28. Aegumistähtaja algust reguleerivad TsÜS § 147 lg-d 1 ja 2. Sundtäitmisele esitatud nõuded

hageja vastu muutusid sissenõutavaks enne maksekäsu kiirmenetluse avalduste esitamist:

tsiviilasjas nr 2-09-32953 enne 10.07.2009 (tl 43 ja pöördel) ja tsiviilasjas nr 2-09-52125 enne

12.10.2009 (tl 47-48). Võlausaldajad on nõudnud hagejalt kohustuste täitmist enne makskäsu

kiirmenetluse avalduste esitamist. Kohustuste täitmise tagamiseks on hageja suhtes algatatud

ka täitemenetlused, mis kestsid üle 11 aasta. TsÜS § 142 lg 1 järgi õigus nõuda teiselt isikult

teo tegemist või sellest hoidumist aegub seaduses sätestatud tähtaja jooksul. Pärast nõude

aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. Maakohtu arvates hõlmab

õigus keelduda kohustuse täitmisest ka IKS § 10 lg 2 p 5 alusel isiku andmete kogumise ja

kolmandale isikule edastamise lõpetamise õigust. Samas ka see ei ole hagi rahuldamise aluseks.

29. Kostja nõuded hageja vastu aegusid vastavalt 01.12.2021 ja 07.09.2021. Seega nendest

kuupäevadest alates on hagejal õigus keelduda täitmata jäänud kohustuste täitmisest ja nendest

kuupäevadest algab IKS § 10 lg 2 p 5 nimetatud kohustuse rikkumise lõppemine. Maakohus

leiab, et olukorras, kus kostja ei suutnud hagejalt vaatamata rakendatud jõupingutustele

võlgnevust sisse nõuda, on kostjal säilinud IKS § 10 lg 2 p 5 sätestatud õigus avaldada ja

edastada kolmandatele isikule hageja kohta kogutud andmeid ja hagejal on kohustus taluda

andmete avaldamist kuni 01.12.2026 ja 07.09.2026. Hageja senist käitumist arvestades ei ole

võimalik järeldada, et kostja avaldatud andmed hageja õigusi ja vabadusi ülemäära kahjustavad.

Kohus jätab hagi rahuldamata.

30. Kuna hagi jääb rahuldamata, siis jäävad kõik menetluskulud hageja kanda. Maakohus

hindas ka kostja menetluskulude suurust ja määras need kindlaks.

Apellatsioonkaebus

31. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu

otsus, millega jäeti tema hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Hageja palub teha

asjas uus otsus, millega rahuldada tema hagi täies ulatuses ja jätta mõlema poole menetluskulud

kõikides kohtuastmetes kostja kanda.

32. Hageja märgib, et maakohtu otsuse põhjendused (kohtuotsuse p-d 34 ja 35) on selgelt

vastuolulised. Maakohus on kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust, kui on sidunud IKS § 10

lg 2 p-s 5 nimetatud viieaastase tähtaja aegumisega, mitte kohustuse rikkumisega. Hageja

tugineb oma väidete kinnituseks Riigikohtu otsusele haldusasjas nr 3-3-1-70-11 (p 22). Hageja

väitel ei toeta kostja ja maakohtu tõlgendust IKS § 10 lg 2 p 5 kohta ei seadus, eelnõu seletuskiri

ega senine kohtupraktika. Hageja hinnangul on täiesti meelevaldne kohustuse rikkumist siduda

2-22-6314

7 (11)

aegumisega ning veel enam täitedokumendiga või täitedokumendi aegumisega. Pärast

aegumistähtaja möödumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. Seega ei

ole kohustuse rikkumise lõppemine seotud aegumisega.

33. Hageja leiab lisaks, et isikuandmete töötlemine seoses võlasuhte rikkumisega peab vastama

ka muudele vastavas sättes väljatoodud nõuetele ning igasugune isikuandmete töötlemine peab

alati vastama IKÜM-ile. Isikuandmed peavad olema asjakohased, piisavad ja piirduma sellega,

mis on nende töötlemise otstarbe seisukohalt vajalik (IKÜM pp 39). Hageja on seisukohal, et

tema isikuandmete jätkuv töötlemine üle 10 aasta hiljem ei saa olla põhjendatud ega

proportsionaalne arvestades võlasuhte rikkumisest möödunud aega, nõuete iseloomu, hageja

enda käitumisest tulenevaid asjaolusid ning isikuandmete jätkuvast töötlemisest tulenevat

hageja kui andmesubjekti õiguste riive ulatust. Hageja ei nõustu Andmekaitse Inspektsiooni

(AKI) seisukohtadega.

Vastustaja seisukoht

34. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta see rahuldamata ja maakohtu

otsus muutmata. Kostja palub jätta kõik apellatsioonkaebuse menetlemisega talle kaasnenud

menetluskulud täies ulatuses hageja kanda.

35. Kostja tugineb apellatsioonkaebuses mh AKI 03.10.2022 kinnitatud juhendile

„Maksehäirete avaldamine“, millele ta ei saanud viidata ega tugineda varem, kuna juhend

kinnitati 03.10.2022, st seda ei olnud maakohtu menetluse ajal olemas.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

36. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse resolutsioon tuleb jätta muutmata ja

apellatsioonkaebus rahuldamata. Hageja apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust

maakohtu otsuse resolutsiooni tühistamiseks ja hagi rahuldamiseks, kuid maakohtu otsuse

vastuolulisi põhjendusi tuleb muuta ja täiendada (TsMS § 657 lg 1 p 2¹). Eeltoodu ei anna alust

maakohtus kantud menetluskulude jaotuse muutmiseks. Ringkonnakohus jaotab ka

apellatsiooniastmes kantud menetluskulud ja määrab need kindlaks (TsMS § 174 lg 3).

37. Apellatsioonkaebuse läbivaatamisel võtab ringkonnakohus aluseks maakohtus tuvastatud

faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude

tõendamise menetluse õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea

nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks (TsMS § 652 lg 1 p 1).

38. Ringkonnakohus

loeb

maakohtus

tuvastatuks

järgmised

asjaolud,

mida

apellatsioonkaebuses vaidlustatud ei ole.

-

Pärnu Maakohtu 27.04.2010 kohtumäärusega (maksekäsk) tsiviilasjas nr 2-09-32953

mõisteti hagejalt Swedbank AS-i kasuks välja põhinõue, kõrvalnõuded ja riigilõiv (tl 43

ja pöördel).

-

27.04.2010 kohtumääruse tsiviilasjas nr 2-09-32953 täitmiseks algatati täitemenetlus

täiteasjas nr 025/2010/3570 sissenõudja Julianus Inkasso OÜ kasuks.

-

01.12.2021 lõpetas Tallinna kohtutäitur Kaire Põlts TMS § 48¹ lg 1 alusel täitemenetluse

täiteasjas nr 025/2010/3570 seoses nõude täitmise aegumisega (tl 44-46).

-

Pärnu Maakohtu 13.08.2010 kohtumäärusega (maksekäsk) tsiviilasjas nr 2-09-52125

mõisteti hagejat EMT AS-i kasuks välja põhinõue, kõrvalnõuded ja riigilõiv (tl 47-48).

2-22-6314

8 (11)

-

13.08.2010 kohtumääruse tsiviilasjas nr 2-09-52125 täitmiseks algatati täitemenetlus

täiteasjas nr 022/2010/6892 sissenõudja OÜ Aktiva Finants (registrikood 10746479)

kasuks.

-

07.09.2021 lõpetas Tallinna kohtutäitur Elin Vilippus TMS 48¹ lg 1 alusel täitemenetluse

täiteasjas nr 022/2010/6892 seoses nõude täitmise aegumisega (tl 49-50).

-

Kostja Julianus Inkasso OÜ on avaldanud maksehäireregistris taust.ee teabe hageja

täiteasjades nr 025/2010/3570 ja nr 022/2010/6892 olevate võlgnevuste kohta. Enne

käesoleva kohtumenetluse algust on kostja lisanud teadetele, et tegemist on aegunud

nõuetega.

-

Hagejal on kostja ees täitmata võlakohustused, mille täitmisest ta võib keelduda, kuna

nõuded on aegunud.

39. Ringkonnakohtus vaidlevad pooled materiaalõiguse normi kohaldamise üle. Pooled on

eriarvamusel, kuidas tuleks tõlgendada IKS § 10 lg 2 p-i 5, mis näeb ette, et võlasuhte

rikkumisega seotud isikuandmete avaldamine ei ole lubatud, kui kohustuse rikkumise

lõppemisest on möödunud rohkem kui viis aastat. Samuti leiab hageja, et igal juhul on tema

kohta andmete avaldamine ebaproportsionaalne.

40. Asja lahendamiseks tuleb esmalt määratleda pooltevahelise õigussuhte iseloom ning

õigusnormid, mille alusel käesolevat vaidlust tuleb lahendada (TsMS § 436 lg 7, § 438 lg 1

esimene lause).

41. Hageja on esitanud kostja vastu VÕS § 1055 lg-l 1 põhineva nõude kahju tekitava tegevuse

(maksehäirete avaldamine) lõpetamiseks. Selleks, et hagejal oleks alust taotleda, et kostjal

keelataks õigusrikkumise toimepanemine, peab ta tõendama, et kostja on pannud toime hageja

õigusi rikkuva teo ning et on oht, et kostja selline tegevus võib korduda (vt nt Riigikohtu

21.06.2022 otsus tsiviilasjas nr 2-19-10047, p 13; 17.06.2021 otsus tsiviilasjas nr 2-16-

17491/80, p 20.2).

42. Käesoleval juhul peab hageja kostjapoolseks õigusrikkumiseks seda, et kostja on veebilehel

taust.ee avaldanud tema kohta kaks maksehäiret, mida ei tohiks enam avaldada, kuna

asjaomaste kohustuste rikkumisest on möödas üle 13 aasta, st neid maksehäireid ei või avaldada

sätte alusel, mis lubab andmeid avaldada ainult seni, kuni kohustuse rikkumisest ei ole möödas

rohkem kui viis aastat (IKS § 10 lg 2 p 5). Hageja leiab seega, et tema kohta on avaldatud

ebaõigeid faktiväiteid. Sellisel juhul võiks hageja VÕS § 1055 lg-l 1 põhinev nõue kuuluda

rahuldamisele VÕS § 1043, §1046 ja § 1047 alusel, kui:

-

hageja kohta on avaldatud andmeid;

-

andmed avaldas kostja;

-

nimetatud andmed on ebaõiged;

-

hageja õigusi on rikutud;

-

kostja käitumine on olnud õigusvastane.

43. Nõude esimene eeldus on, et hageja kohta oleks avaldatud andmeid. Maakohus on

tuvastanud ja pooled ei ole apellatsiooniastmes vaidlustanud, et andmed hageja nime,

isikukoodi ja võlgnevuse kohta on isikuandmed IKS ja ITÜM art 4 p 1 mõttes ning nende

andmete kogumine, salvestamine ja avalikustamine on andmete töötlemine IKS ja ITÜM art 4

p 2 mõttes. Isikuandmete töötlemine on lubatud üldjuhul üksnes andmesubjekti nõusolekul.

Teatud erijuhtudel, sh IKS § 10 (võlasuhte rikkumine) nimetatud juhul ja tingimustel, on

lubatud ka andmete avaldamine andmesubjekti nõusolekuta.

2-22-6314

9 (11)

44. Käesoleval juhul on maakohus tuvastanud ka selle, et andmed avaldas maksehäireregistris

taust.ee kostja. Ringkonnakohtus pooled seda vaidlustanud ei ole.

45. Mis puudutab avaldatud andmete õigsust, siis andmed isiku võlgnevuse kohta on faktiväide.

Faktiväide on põhimõtteliselt kontrollitav ja selle tõesus või väärus on kohtumenetluses

tõendatav. Maakohus on tuvastanud ja pooled ei ole seda vaidlustanud, et kostja avaldatud

andmed hageja kohta on seotud jõustunud kohtuotsustega hagejalt välja mõistetud

võlgnevustega, mida hageja kohtuotsuste alusel algatatud – ja käesoleva kohtumenetluse ajaks

aegumise tõttu lõpetatud – täitemenetlustes ei tasunud. Seega andmed tekkinud ja tasumata

jäänud võlgnevuste kohta vastavad tõele.

46. Käesolevas asjas on maakohus tuvastanud ja pooled ei ole vaidlustanud ka seda, et

hoolimata tasumata jäänud võlgnevuste olemasolust, on need nõuded aegunud vastavalt alates

01.12.2021 ja 07.09.2021. Käesolev vaidlus taandubki küsimusele, kas olukorras, kus nõuded

on aegunud – see märge on kõnealustele andmetele lisatud ka taust.ee’s – on nende avaldamine

lubatud või mitte, st kas hageja õigusi on rikutud ja kas kostja käitumine on olnud õigusvastane.

Hageja peamine väide maakohtus ja apellatsioonkaebuses on see, et kuigi aegumine ei lõpeta

nõuet, seab ta täitmise sõltuvusse võlgniku tahtest ja annab võlgnikule kestva vastuväite

täitmisest keelduda, mistõttu on alates 01.12.2021 ja 07.09.2021 tema kohta asjaomaste

andmete avaldamine IKS § 10 lg 2 p 5 kohaselt keelatud.

47. Ringkonnakohus hageja tõlgendusega IKS § 10 lg 2 p-le 5 ei nõustu, kuid leiab, et hageja

on apellatsioonkaebuses õigesti esile toonud, et maakohus on otsuse p-des 34 ja 35 esitanud

vastuolulised põhjendused. Otsuse p-s 34 leidis maakohus, et kuna pärast nõude aegumist võib

kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest, siis hõlmab see õigus ka IKS § 10 lg 2 p 5

alusel isiku andmete kogumise ja kolmandale isikule edastamise lõpetamise õigust. Seejärel

otsuse p-s 35 märkis maakohus, et „olukorras, kus kostja, vaatamata seni rakendatud

jõupingutustele, ei suutnud hagejalt võlgnevust sisse nõuda, on kostjal säilinud IKS § 10 lg 2 p

5 sätestatud õigus endiselt avaldada (hoida avaldatuna) ja edastada kolmandatele isikule hageja

kohta kogutud andmeid ja hagejal on kohustus taluda andmete avaldamist kuni 01.12.2026 ja

07.09.2026“. Ringkonnakohus nõustub, et mõlemad väited ei saa samaaegselt õiged olla.

Ringkonnakohus saab ise paranda maakohtu otsuse ebaselguse.

47.1. Ringkonnakohus leiab, et pärast nõude aegumist võib kohustatud isik küll keelduda oma

kohustuse täitmisest, kuid IKS § 10 lg 2 p 5 alusel ja tingimustel võib võlasuhte rikkumisega

seotud isikuandmeid avaldada veel kuni viis aastat, kuna kohustuse rikkumise lõppemise ajaks

tuleb lugeda nõude aegumise aega (Riigikohtu 21.12.2011 otsus haldusasjas nr 3-3-1-70-11,

p 22–23). Ringkonnakohus nõustub kostja seisukohaga, et vastupidisel juhul, kui võlgnik

kohustust ei täida ja võlga ei tasu, siis kohustuse rikkumise lõppemine ei saabukski, st andmeid

võiks avaldada lõpmatult. IKS § 10 lg 2 p 5 sätestatud tähtajaline piirang on seatud just võlgniku

kaitseks ning ka aegumisega arvestamine, juhul kui võlasuhte rikkumine ei ole lõppenud,

kaitseb võlgniku huve. See aga ei tähenda, et maksehäire avaldamine enne selles sättes

nimetatud viieaastase tähtaja lõppu oleks keelatud.

47.2. IKS § 10 lg 2 p-i 5 on samamoodi tõlgendanud ka Andmekaitse Inspektsioon (AKI), mh

oma 03.10.2022 avaldatud juhendis „Maksehäirete avaldamine“, millele kostja on

apellatsioonkaebuse vastuses tuginenud. Kostja on apellatsioonkaebuses selgitanud, et kuna

AKI juhend kinnitati 03.10.2022, st pärast maakohtu 31.08.2022 otsuse tegemist, siis ei olnud

tal võimalik maakohtu menetluses nimetatud juhendile varem viidata ega sellele tugineda

(TsMS § 633 lg 5). Ringkonnakohus leiab, et AKI juhend ei ole tõend, mille vastuvõtmise üle

peaks kohus otsustama, seega ei oma juhendi avaldamise aeg ka otsustavat tähtsust. Juhendi p-

s 2.6 „Andmete avaldamise aeg“ on IKS § 10 lg 2 p 5 tõlgendamisel märgitud, et „inspektsiooni

hinnangul rakendub selline viieaastane tähtaeg ka aegunud nõuete avaldamisele, kuna

2-22-6314

10 (11)

vastupidisel juhul võiks nõudeid, mida aegumistähtaja jooksul ei tasutud, lõpmatuseni

avaldama jääda. Ka Riigikohus on kinnitanud, et see ei oleks proportsionaalne“. AKI viitab

seejuures Riigikohtu 12.12.2011 otsusele haldusasjas nr 3-3-1-70-11, millele tugineb ka hageja

ise. Ringkonnakohus nõustub küll hageja väitega, et AKI ei ole seadusandja ning AKI juhendid

ei ole õiguslikult siduva tähendusega, kuid kuna AKI juhend on kooskõlas Riigikohtu

varasemate seisukohtaga, siis vastuolu puudub. IKS § 10 lg 2 p-s 5 nimetatud „kohustuse

rikkumise lõppemine“ saab toimuda nii kohustuse täitmisega kui ka aegumisega. Seega ei ole

segi aetud kohustuse rikkumist ja aegumist, vaid juhistes on selgitatud, et viieaastane ajapiir

kehtib ka juhul, kui kohustuse rikkumine lõpeb nõude aegumise tõttu.

47.3. Nii kohtupraktikast kui ka AKI juhendist nähtub, et kõnealust sätet on tõlgendatud

võlgniku kasuks, kuid kindlasti mitte viisil, et pärast nõude aegumist lõppeks kohe andmete

avaldamise õigus. Eelnevast tulenevalt muudab ringkonnakohus maakohtu otsuse p-i 34

viimases lauses sedastatut, et õigus keelduda oma kohustuse täitmisest aegumise tõttu hõlmab

IKS § 10 lg 2 p 5 alusel isiku andmete kogumise ja kolmandale isikule edastamise lõpetamise

õigust. Ringkonnakohus leiab, et õigus keelduda oma kohustuse täitmisest aegumise tõttu ei

hõlma sellist õigust, vaid IKS § 10 lg 2 p 5 alusel võib isiku kohta andmeid edastada veel kuni

viis aastat.

48. Andmete edastamine ei või IKS § 10 lg 2 p 3 kohaselt siiski olla andmesubjekti õigusi ja

vabadusi ülemäära kahjustav ka siis, kui kohustuse rikkumisest ei ole veel möödunud rohkem

kui viis aastat. Kuigi käesoleval juhul on andmete hageja võlgnevuse kohta maksehäireregistris

avaldamine lubatav hageja krediidivõimelisuse ja maksekäitumise hindamiseks (IKS § 10 lg 1),

siis tuleb avaldamise proportsionaalsuse hindamisel võtta arvesse ka seda, et mida pikema

perioodi järel toimub isikuandmete töötlemine, sh edastamine, seda intensiivsemalt riivab see

andmesubjekti põhiõigusi, eelkõige eraelu puutumatust, ning seda kaalukam peab olema

andmete kolmandatele isikutele edastamise vajadus.

48.1. Hageja leiab, et tema isikuandmete jätkuv töötlemine ei saa olla põhjendatud ega

proportsionaalne arvestades võlasuhte rikkumisest möödunud aega, nõuete iseloomu ja hageja

enda käitumisest tulenevaid asjaolusid. Hageja ei ole neid asjaolusid täpsustanud. Kostja leiab,

et andmete avaldamine on õigustatud, sest kostja on aegumistähtaja jooksul teinud samme

võlgnevuse sissenõudmiseks. Esiteks nõudsid algsed võlausaldajad hagejalt võlgnevusi

kohtuväliselt, seejärel kohtulikus korras ning kuna hageja maksekäske vabatahtlikult ei täitnud,

siis pidi võlausaldaja algatama kohtutäituri juures veel ka täitemenetlused. Hageja ei tasunud

võlgnevusi täielikult ka täitemenetluse jooksul ning täitemenetlused lõpetati hageja enda

taotlusel aegumise tõttu. Kostja palus arvestada hageja eelviidatud käitumist nõude

sissenõudmisel, aga ka hageja võlgnevuste arvu ja nende suurust.

48.2. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul on andmete avaldamise proportsionaalsuse

hindamisel eelkõige oluline asjaolu, et nii algne võlausaldaja kui ka kostja on astunud

aegumistähtaja jooksul aktiivselt samme võlgnevuste sissenõudmiseks (vt ka AKI juhend, lk 8).

Nagu eelmises punktis märgitud, on võlgnevuste kättesaamiseks pöördutud kohtusse ning

seejärel kohtuotsuste sundtäitmiseks kohtutäiturite poole. Arvestades, et hageja vastu olevad

nõuded aegusid vastavalt 01.12.2021 ja 07.09.2021, ei saa lugeda nende andmete avaldamist

ebaproportsionaalseks. Ringkonnakohus ei nõustu siiski maakohtuga, et käesoleval ajal saab

tõsikindlalt kinnitada, et nende andmete avaldamine on põhjendatud kuni 01.12.2026 ja

07.09.2026. Andmete avaldamise proportsionaalsust tuleb sõltuvalt asjaoludest aja möödumisel

uuesti hinnata.

49. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et kostja ei ole avaldanud hageja kohta

ebaõigeid andmeid ega rikkunud hageja õigusi. Seetõttu jääb apellatsioonkaebus rahuldamata

ning maakohtu otsuse resolutsioon muutmata.

2-22-6314

11 (11)

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

50. Kuna hagi jäi rahuldamata, jättis maakohus kõik menetluskulud hageja kanda (TsMS § 162

lg 1). Ringkonnakohus ei muutnud maakohtu otsust sisuliselt, seega puudub alus

menetluskulude teisiti jagamiseks. Samuti jäävad hageja kanda ringkonnakohtus kantud

menetluskulud, kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata (TsMS § 171 lg 1, § 173 lg 1).

51. Maakohus määras TsMS § 174 lg 1 alusel kindlaks ka kostja menetluskulude suuruse 330

eurot (120 eurot * 2,75 tundi). Hageja on palunud jätta menetluskulud kostja kanda, kuid ei ole

apellatsioonkaebuses menetluskulude rahalise suuruse kohta sõnaselgeid vastuväiteid esitanud.

Ringkonnakohtul ei ole alust asuda maakohtust erinevale seisukohale.

52. Kuna maakohus määras vaidlustatud otsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse,

teeb ringkonnakohus seda ka apellatsiooniastmes kantud kulude osas (TsMS § 174 lg 3).

53. Kostja palub 28.12.2022 taotluses mõista hagejalt kostja kasuks välja ringkonnakohtus

kantud esindustasu 480 eurot (ilma käibemaksuta). Kostja on käibemaksukohustuslane ja saab

tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kostja lepingulise esindaja tasu koosneb

järgmistest tegevustest:

(i)

hageja esitatud apellatsioonkaebusega tutvumine, õigusliku seisukoha kujundamine,

vastuse koostamine ja esitamine kohtule – kokku 3 tundi 45 minutit, tunnihinnaga 120

eurot (ilma käibemaksuta), kokku 450 eurot;

(ii)

menetluskulude nimekirja koostamine – 15 minutit, tunnihinnaga 120 eurot (ilma

käibemaksuta), kokku 30 eurot.

54. Ringkonnakohus leiab, et kostja esindaja tunnitasu 120 eurot (millele ei lisandu

käibemaksu) on põhjendatud ja mõistlik ning kooskõlas kehtiva kohtupraktikaga. Arvestades,

et maakohus pidas esimese astme menetluses kostja mõistlikuks ajakuluks kokku 2 tundi ja 45

minutit ja kostja ei ole seda vaidlustanud, leiab ringkonnakohus, et kostja lepingulise esindaja

vajalik ajakulu apellatsiooniastmes ei saa olla suurem kui maakohtus. Poolte seisukohad

mõlemas kohtuastmes on samad ning ringkonnakohtus oli vaidlus sisuliselt vaid IKS § 10 lg 2

p 5 tõlgenduse üle. Seetõttu peab ringkonnakohus mõistlikuks ja vajalikuks ringkonnakohtus

esindamisele kulunud ajaks 2 tundi 45 minutit, kokku summas 330 eurot (120 eurot * 2,75

tundi).

55. Kostja taotlusel mõistab ringkonnakohus TsMS § 177 lg 4 alusel hagejalt kostja kasuks

välja viivise hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks

tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Maris Kuurberg

Indrek Soots

Neve Uudelt