2-21-139264/14 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(Tagaseljaotsus)

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Anu Talu

Otsuse tegemise aeg ja koht

13. jaanuar 2023, Pärnu Maakohtu Pärnu Rüütli tn

kohtumaja kantselei kaudu

Tsiviilasja number

2-21-139264

Tsiviilasi

Advokaadibüroo EMERALDLEGAL OÜ hagi K. J.

vastu võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

215,15 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Advokaadibüroo EMERALDLEGAL OÜ

(registrikood: 14529431; asukoht: Parda 8, Kesklinna

linnaosa,

Tallinn,

Harju

maakond)

lepinguline

esindaja vandeadvokaadi abi Katrin Paulus (e-post:

katrin.paulus@emerald.legal)

Kostja: K. J. (isikukood: xxxxxxxxxxx; elukoht: xxx)

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista K. J.lt Advokaadibüroo EMERALDLEGAL OÜ kasuks K. J. ja

Advokaadibüroo EMERALDLEGAL OÜ vahel sõlmitud kliendilepingust tulenev

võlgnevus kokku 199,79 eurot (millest 192 € põhivõlgnevus ja 7,79 € põhivõlalt

perioodide 10.09.2021 kuni 29.11.2021 ja 12.10.2021 kuni 29.11.2021 eest sissenõutavaks

muutunud viivis).

3. Välja mõista K. J.lt Advokaadibüroo EMERALDLEGAL OÜ kasuks sissenõutavaks

muutunud viivis arvestatuna võla põhiosalt (s.o 192 eurot) alates 30.11.2021 kuni

otsuse tegemiseni, so kuni 13.01.2023 k.a summas 17,42 eurot.

4. Välja mõista K. J.lt Advokaadibüroo EMERALDLEGAL OÜ kasuks viivis

arvestatuna võla põhiosalt (otsuse tegemise seisuga 192 eurot) alates 14.01.2023 VÕS §

113 lg -s 1 sätestatud määras (otsuse tegemise seisuga 10,5% aastas) tähtaegselt

tasumata põhinõudelt kuni nõude täieliku rahuldamiseni kostja poolt.

5. Menetluskulud jätta K. J. kanda.

6. Määrata Advokaadibüroo EMERALDLEGAL OÜ põhjendatud ja vajalike

menetluskulude suuruseks 450 eurot (sh 100 eurot riigilõiv ja 350 eurot lepingulise

esindaja kulu), mis mõista K. J.lt Advokaadibüroo EMERALDLEGAL OÜ kasuks

välja.

Tsiviilasi nr 2-21-139264

2 (5)

7. Väljamõistetud menetluskuludelt on K. J. kohustatud tasuma Advokaadibüroo

EMERALDLEGAL OÜ- le viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses

(otsuse tegemise seisuga 10,5% aastas) alates kohtuotsuse jõustumisest kuni

menetluskulude tasumiseni.

8. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).

EDASIKAEBAMISE KORD

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale tagaseljaotsuse teinud kohtule kaja, kui tema

tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest (TsMS §

415 lg 1). Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata

jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult

allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt (TsMS § 415 lg 1 p 1), kohtuistungile ilmumata

jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult

allkirja vastu üleandmisega kohtuistungil või elektrooniliselt (TsMS § 415 lg 1 p 2),

tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha (TsMS § 415 lg 1 p 3).

Kostja võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui

tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kostja esitada kaja 30 päeva jooksul alates

päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada

(TsMS § 415 lg 2).

Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik (TsMS

§ 416 lg 2), sh TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile.

Kajalt ja menetluse taastamise avalduselt tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte

vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda

Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 (SWIFT: EEUHEE2X)

SEB Pank AS-is või a/a EE062200221059223099 (SWIFT: HABAEE2X) Swedbank AS-is või

a/a EE221700017003510302 (SWIFT: NDEAEE2X) Luminor Bank AS-s või a/a

EE777700771003813400 (BIC/SWIFT: LHVBEE22) AS-s LHV Pank, märkides selgituseks:

kaja riigilõiv, tsiviilasja number, nimi.

Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse

lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist

istungil (TsMS § 420 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 7).

Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks

õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude

summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2)

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

Kohtuotsuses edasikaebamise korra selgitamine ei ole edasikaebamiseks loa andmine TsMS §

442 lg 10 ja § 637 lg 21 tähenduses (vt Riigikohtu 31. oktoobri 2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-

2-1-113-12, p 9; Riigikohtu 10. mai 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16, p 11).

Tsiviilasi nr 2-21-139264

3 (5)

MENETLUSE KÄIK JA HAGI ASJAOLUD

1. Advokaadibüroo EMERALDLEGAL OÜ esitas 29.11.2021 Pärnu Maakohtule maksekäsu

kiirmenetluse avalduse võlgnikult 228,83 euro saamiseks. Kohus tegi 01.12.2021 võlgnikule

makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. 13.01.2022 kohus

lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ning nõue anti üle Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks

hagimenetluses. Kohus jättis 18.01.2022 hagiavalduse käiguta ning määras hagejale tähtaja

esitada oma nõude ja põhjendada seda hagiavaldusele ettenähtud vormis, tasuda täiendavalt

riigilõivu ning teatada kohtule kostja andmed, mis võimaldaksid kostjale menetlusdokumente

kätte toimetada.

2. Advokaadibüroo EMERALDLEGAL OÜ esitas 24.01.2022 Pärnu Maakohtule hagiavalduse

K. J. vastu, milles palub kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 192 eurot,

sissenõudekulud 50,00 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 7,79 eurot ning edasiulatuva

viivise.

Hagiavalduse kohaselt kostja ja hageja sõlmisid kliendilepingu, mille kohaselt kohustus kostja

tasuma tasu talle hageja osutatud õigusabi eest. Kostja ei ole täitnud lepingulist kohustust, st

jättis talle esitatud arve nr 21080165 summas 112 eurot ja arve nr 21090170 summas 80 eurot

tasumata. Lisaks põhinõudele palub hageja kostjalt välja mõista viivise kliendilepingu p 7.1

alusel võlgnetavalt summalt arvestusega 0,06% päev ja vastavalt VÕS § 1132 lg-le 2 p 1

sissenõudmiskulud. 26.08.2022 hageja loobus esitatud sissenõudmiskulude nõudest.

3. Pärnu Maakohus võttis 29.08.2022 hagiavalduse menetlusse ning kohustas kostjat esitama

kohtule kirjaliku vastuse koos lisade ja ärakirjadega 14 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest. Hagimaterjalid ja kohtumäärus on kostjale kätte toimetatud isiklikult

06.09.2022. Seega kostjale vastamiseks määratud tähtaeg lõppes 20.09.2022 kell 24:00. Kostja

vastust hagile esitanud ei ole.

4. Hageja 06.10.2022 kohtu nõudel esitas menetluskulude nimekirja, milles palub mõista

kostjalt välja lepingulise esindaja kulud 492 eurot ja tasutud riigilõivu 100 eurot. Samuti palub

hageja kohustada kostjat hüvitada menetluskuludelt viivist menetluskulude suurust kindlaks

tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses. Menetluskulude nimekiri on kostjale kätte toimetatud 31.12.2022 TsMS §

3141 lg 1 alusel. Kostjale vastamiseks määratud tähtaeg lõppes 09.01.2023 kell 24:00 (TsÜS §

136 lg 8). Kostja vastust hageja menetluskulude nimekirjale esitanud ei ole.

KOHTU PÕHJENDUSED

5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 alusel ja hageja nõusolekul kohus

lahendab hagi tagaseljaotsusega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja ei ole kohtu

määratud tähtpäevaks hagile vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited

kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg-s 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid

asjaolusid selles asjas ei esine. TsMS § 444 lg 1 alusel kohus vormistab tagaseljaotsuse

lihtsustatud kirjeldava ja põhjendava osaga.

6. Otsustamaks hagi õigusliku põhjendatuse üle, peab kohus tagaseljaotsuse tegemisel

subsumeerima hageja esitatud asjaolud õigete õigusnormide alla (õigusakti kohaldamise

otsustamine), lähtudes sellest, et hageja väiteid ei ole vaja tõendada, kuna seadus loeb, et kostja

on need omaks võtnud (TsMS § 407 lg 1 teine lause) (vt RKTKm nr 3-2-1-152-06, p 14).

Seadus ei näe ette võimalust, et tagaseljaotsus võiks olla õiguslikult vähem põhjendatud kui

tavaline kohtuotsus (vt RKTKm nr 3-2-1-21-17, p 17).

7. Hageja poolt hagiavalduses esitatud ja kostja poolt TsMS § 407 lg 1 kolmanda lause kohaselt

omaksvõetud asjaoludel on hageja nõuded kohtu hinnangul õiguslikult põhjendatud.

Hagiavalduses kirjeldatud asjaoludel tuleneb kostja vastu esitatud nõuded käsunduslepingust

Tsiviilasi nr 2-21-139264

4 (5)

võlaõigusseaduse (VÕS) § 619 mõistes. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele

täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule.

Poolte vahel sõlmitud kliendilepingu kohaselt kohustus kostja tasuma tasu talle hageja osutatud

õigusabi eest. Kostja ei ole täitnud hagejaga sõlmitud lepingust tulenevaid rahalisi kohustusi.

VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda

kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib

võlausaldaja nõuda selle täitmist. Lähtudes eeltoodust kohus rahuldab hageja nõude

põhivõlgnevuse kogusummas 192 euro väljamõistmiseks kostjalt.

8. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral

nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. VÕS § 101 lg 2 esimene lause sätestab, et

võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või

lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või

lepingust ei tulene teisiti. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise

korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse

sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva

seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga

on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks

lepinguga ettenähtud intressimäär.

TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse

viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult

mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude

täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana

kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja on viivisenõude esitanud

selliselt, et kuni hagi esitamiseni nõuab hageja viivist kindla summana ja alates hagi esitamisest

protsendina. Hageja nõuab kostjalt viivist, mis on arvestatud põhivõlgnevuselt 7,79 eurot

lepingus kokkulepitud viivist määras 0,06% päevas ning alates hagiavalduse esitamisest VÕS

§ 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses kuni põhinõude täieliku rahuldamiseni.

Kohus rahuldab hageja nõude sissenõutavaks muutnud viivise väljamõistmiseks kostjalt

summas 7,79 eurot.

9. Tulenevalt TsMS § 367 mõistab kohus viivise alates 30.11.2021 kuni otsuse tegemiseni, so

kuni 13.01.2023 k.a kindla summana 17,42 eurot (192€ x 8% / 365 kp x 397 + 192 x 10,5/365

x 13 kp) ning alates 14.01.2023 VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

10. TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 alusel kohus määrab kohtuotsuses kindlaks ka kulude

rahalise suuruse. TsMS § 138 lõike 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud

ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon

ning asja läbivaatamise kulud. Vastavalt TsMS § 175 lõikele 1 juhul, kui menetlusosaline peab

menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist

esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus

ulatuses.

Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalikuks kuluks on maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja hagi

esitamisel tasutud riigilõivud kokku 100 eurot, kuna riigilõivu tasumine on nõude esitamise

vältimatu eeltingimus.

11. Hageja taotleb lisaks riigilõivule lepingulise esindaja kulude hüvitamist summas 492 eurot.

Menetluskulude nimekirja kohaselt on lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot (ilma

käibemaksuta). Menetluskulude nimekirjale lisatud aruande kohaselt on lepinguline esindaja

24.01.2022 koostanud hagiavalduse ajakuluga 2 tundi ja 30 minutit, 26.08.2022 tutvunud

kohtunõudega ja koostanud vastuse ajakuluga 30 minutit ning 06.10.2022 kohtunõudele

vastanud ajakuluga 25 minutit.

Tsiviilasi nr 2-21-139264

5 (5)

Hageja lepingulise esindaja kulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel lähtub kohus

menetluses esindaja poolt tehtud toimingute ja nendele kulunud aja vajalikkusest ja

põhjendatusest. Kohus leiab, et kostja menetluskulude nimekirjas näidatud esindaja ajakulu on

selles asjas osaliselt vajalik ja põhjendatud. Kohtu hinnangul on 24.01.2022 hagiavalduse

koostamise ja 06.10.2022 kohtunõudele vastamise ajakulu mõistlik ja põhjendatud.

Põhjendamatuks loeb kohus hageja esindaja poolt 26.08.2022 kohtunõudega tutvumise ja

vastuse koostamise kulu väljamõistmist kostjalt. 18.08.2022 kohus selgitas hagejale, et

sissenõudmiskulude hüvitamise saab toimuda üksnes tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ning

kuivõrd hagiavalduses puuduvad viited sellisele kokkuleppele, tuli hagejal hagiavaldust

täpsustada. Kuna poolte vahel puudus kokkulepe leppetrahvi ulatuse osas, siis hageja loobus

sissenõudmiskulude hüvitamise nõudest. Kohtu hinnangul ei pea kostja tasuma hagiavalduse

parandamisega seotud kulutusi. Hageja lepingulise esindaja tunnihind on kooskõlas

kohtupraktikas tunnustatud tunnitasumääradega. Käibemaksukohustuslaste registri kohaselt on

hageja käibemaksukohustuslane, mistõttu väljamõistetud menetluskuludele käibemaksu ei

lisandu. Eeltoodu alusel kohus määrab hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalike

kulude suuruseks maakohtu menetluses kokku 350,00 eurot (120 eurot x 2 tundi ja 55 minutit).

Vastavalt kulude jaotusele kannab menetluskulud kostja ning kohus mõistab hageja

menetluskulude summa kostjalt hageja kasuks välja.

12. TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotlusel kohus kohustab kostjat tasuma väljamõistetud

menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

(allkirjastatud digitaalselt)

Anu Talu

Kohtunik