2-20-3044/37 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Margit Vutt, Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi

Otsuse tegemise aeg ja koht

16. jaanuar 2023, Tartu

Tsiviilasja number

2-20-3044

Tsiviilasi

Tatjana Rogova hagi OÜ BildCom vastu lepinguliste suhete

lõpetamiseks

ja

lepingu

alusel

saadud

rahasumma

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

1657 eurot 70 senti

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 9. novembri 2021 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

OÜ BildCom apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

20. detsember 2022

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant: OÜ BildCom (kostja), rk 11190831; esindaja

advokaat Andrei Matvejev

Vastustaja: Tatjana Rogova (hageja), ik XXXXXXXXXXX;

esindaja Sergei Ivanov

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Viru Maakohtu 9. novembri 2021 otsus osas, millega maakohus hagi rahuldas ja

jaotas menetluskulud.

2. Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata.

3. Rahuldada apellatsioonkaebus.

4. Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus Tatjana Rogova kanda.

5. Mõista Tatjana Rogovalt välja OÜ BildCom kasuks menetluskulud 825 eurot.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule

30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama

tähtaja

kestel

kassatsioonkaebuse.

Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega,

annab

kohus

mõistliku

tähtaja

pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. Tatjana Rogova (hageja) esitas hagi OÜ BildCom vastu, milles palus tuvastada lepingust

taganemise, mõista kostjalt välja hageja kasuks kahjuhüvitis 1350 eurot, seadusega kehtestatud

viivis alates 16.12.2019 kuni kohtuotsuse tegemiseni ühekordse summana, ja edasine seaduses

sätestatud viivis.

Hagiavalduse kohaselt sõlmiti poolte vahel 2019. a septembris suuline müügileping

kasvuhoone tarnimiseks, kokkupanemiseks ja paigaldamiseks hageja maale aadressil

XXXXXXXXXXX. Lepingujärgne hind oli 1350 eurot.

Kostja rikkus lepingut ja kasvuhoone puudused on järgmised:

• kasvuhoone on paigaldatud puitprussidele, mis hakkasid ühe kuu möödudes osaliselt

hallitama. Vajalik on prussid asendada antiseptikuga eeltöödeldud prussidega;

• puitprusside alla ei ole paigaldatud kindlat tuge, mis võiks tagada konstruktsiooni

püsivust ja selle viltu vajumata jäämist. Prusside alla on vaja paigaldada kindel tugi.

• kasvuhoone üks otsasein on paigaldatud prussile nihkega. Seetõttu sai polükarbonaat

kahjustada (pragunes ära);

• karkass on kinnitatud prussi külge seibideta kruvidega. On vaja paigaldada seibid;

• karkassi ja polükarbonaadi vahel on 1,5–2 cm pilud. Polükarbonaadi plaadid on vaja

lahti võtta ja uuesti paigaldada, kinnitades polükarbonaadi vajaliku arvu kruvidega;

• kasvuhoone paigaldamisel kasutati erineva pikkusega kruvisid ja puukruvisid, seetõttu

ulatub osa kruvidest välja nii, et on kerge saada peavigastus;

• ukselukud ei võimalda ukse seestpoolt sulgemist. Parempoolse otsaseina uks takerdub

karkassi kinni, avaneb raskustega. Vasakpoolse sektsiooni parema ukse luku

sulgemiseks kasutatav kinnitus on nõrgenenud;

• keskmises sektsioonis painduvad katusevarju all polükarbonaadist plaadid. Tuleb

tugevdada ja täiendavalt kinnitada.

• mõned puukruvid on liigse jõuga keeratud ja on polükarbonaadi kahjustanud.

Polükarbonaadi karkassile kinnitamisel ei piisa 65-70 cm vahedega paigaldatud kruvide

arvust polükarbonaadi tihedaks ja kindlaks kinnitamiseks. Tuleb suurendada

puukruvide arvu;

• polükarbonaat on konstruktsiooni otsaseintel lõigatud valesti, mis põhjustas

polükarbonaadi ülekattega paigaldamise. Polükarbonaat tuleb õigesti lõigata ja

asendada olemasolev polükarbonaat kasvuhoone otsaseintel.

Puudused on tõendatud OÜ Nora Kasemaa Ekspertiisibüroo arvamusega, kus on eeltoodud

puudused tuvastatud.

Hageja andis kostjale 16.12.2019 kirjaga piisavalt mõistliku aja, et kõrvaldada kõik

olemasolevad puudused ja parandada defektid kasvuhoone paigaldamisel. Tänaseni ei ole

võetud mingeid tegevusi ette lepinguliste kohustuste täielikuks täitmiseks ja kostjalt ei tulnud

soovi lepingutingimusele mittevastavused parandada. Hagejal puudub kasvuhoone kasutamise

võimalus.

Hageja taganes lepingust 16.12.2019 kirjaga VÕS § 116 lg 1 alusel, kui hageja ei kõrvalda

puudusi, ja palus tagastada lepingu alusel tasutud summa 1350 eurot.

2. Kostja vaidles hagile vastu.

Kokkulepitud tööde ajal käis tellija koos paigaldajaga läbi kõik võimalikud puudused, mis olid

paigalduse ajal tekkinud. Puudused kõrvaldati ja tellija koos paigaldajaga vaatasid üle tehtud

tööd, pärast mida toimus tööde vastuvõtmine ja ka lõppsumma 350 euro üleandmine ning

lepingu lõpetamine.

Kasvuhoonel ei ole olulisi puudusi järgmistel põhjustel:

• kasvuhoone on paigaldatud immutatud karkassile, mille valis isiklikult välja hageja

enne kasvuhoone paigaldamist;

• pindmine prussi hallitus tekkis suure niiskuse tõttu;

• kasvuhoone alusprussid on paigaldatud maapinnale, nii lepiti kokku. Kasvuhoonete,

kuuride ja teiste sarnaste ehitiste mittevastavused ja väikesed kõrvalekalded on

kooskõlas Eesti Vabariigi õigusega;

• plastik omab teatud paindlikkust ja kinnitatuna prussile juhib ära külgvee, mis

omakorda tõstab prussi eluiga;

• kasvuhoone on kokku pandud tehases komplekteeritud osadest ja paigalduse jooksul

lisatarvikute jaoks vajadust polnud;

• eksperdi tehtud märkused on tingitud tugevast tuulest. See puudus kõrvaldati;

• kasvuhoone uksed on keevitatud konstruktsiooniga ja paigaldatud vastavalt tehase

juhistele;

• kasvuhoone on paigaldatud vastavalt tehase komplekteerimisele ja ülemised kinnitused

saab vastavalt tahtmisele iseseisvalt paigaldada;

• kasvuhoone ülemine keskosa on monteeritud kandvale detailile, mis jagab raskuse

konstruktsiooni vahel ära. Vähene läbivajumine on normaalne;

• kasvuhoone on tugevalt kinnitatud kandvate prusside külge ja pidas edukalt vastu ka

tormidele;

• kattev kihtplast on paigaldatud õigesti – paigaldus on vertikaalne, et iga eelnev serv

oleks järgmise peal juhtimaks vett ära.

MAAKOHTU OTSUS

3. Viru Maakohus rahuldas 9. novembri 2021 otsusega hagi osaliselt, mõistis kostjalt välja

hageja kasuks 1350 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 199,70 eurot ja viivise alates

10.11.2021 VÕS § 133 lõikes 1 sätestatud määras. Rahuldamata jäeti hagi osas, millega hageja

palus tuvastada lepingu lõppemise taganemisega. 50% menetluskuludest jäeti hageja kanda ja

50% kostja kanda. Hageja menetluskulude suuruseks määrati 690 eurot. Kostjalt mõisteti välja

hageja kasuks viivis menetluskuludelt 690 eurot VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määras.

Kohtuotsus tunnistati viivitamata täidetavaks.

Poolte vahel sõlmiti tarbijatöövõtuleping (VÕS § 635 lg 1), mille esemeks oli kasvuhoone

„Kapelka“

tarnimine,

kokkupanemine

ja

paigaldamine

hageja

krundile

aadressil

XXXXXXXXXXX. VÕS § 641 lg-te 1 ja 2 p-de 1 ja 2 järgi peab töö vastama

lepingutingimustele. VÕS § 116 lg 1 järgi võib lepingupool lepingust taganeda, kui teine

lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine).

VÕS § 116 lg 2 sätestab, millal on tegu olulise lepingurikkumisega.

Maakohus luges hageja 16.12.2019 teate XXXXXXXXXXX kinnistule kasvuhoone

paigaldamisel olevatest lepingutingimuste olulisest rikkumisest (tl 13-14) töövõtulepingust

taganemise avalduseks.

Nora Kasemaa Ekspertiisibüroo OÜ dokumendi kohaselt, mis on dokumentaalne tõend TsMS

§ 272 mõttes, vaatas ekspert Igor Semjonov hageja tellimusel 20.11.2019 üle kasvuhoone, mis

on paigaldatud hageja maatükile. Eksperdi ülesandeks oli defektide tuvastamine, nende

iseloomu määratlemine.

Ekspert on tuvastanud alljärgnevad puudused:

1. kasvuhoone on kokku monteeritud alusel puittaladest, mis on paigutatud pinnasele käepäraste

materjalide kasutusega tugielementidena (tellised, kivid). Kasutatud materjalid ei taga aluse

jaoks töökindlat tuge, mis toob kaasa konstruktsiooni vildakuse ja võimaliku elementide

vigastuse. Toed tuleb paigutada aluse kõigi nurgapõkkude alla ja sildeavade keskosade alla

(vähemalt 12 tk). Toed peavad olema teostatud piisava pindalaga plaatidest, et vältida nende

pinnasesse kaevumist (pindalaga vähemalt 40 х 200 х 200 mm, näiteks kõnniteeplaadid). Aluse

taladel on antiseptikuga immutamise jälgi, kuid välisilme järgi otsustades on seda ebapiisavalt

hallituse moodustumise takistamiseks, mis on kohati juba aset leidnud. Ekspluateerimise

kestvusaja pikendamiseks on vajalik talade täiendav antiseptikuga töötlemine;

2. parema otsaseina karkass on paigutatud aluse prussile nihkega, mille tulemusel on

polükarbonaatkate prussile liibumise kohtades kõveraks paindunud, kusjuures on moodustunud

murdekohad. Kinnituskruvide kohtades on kattevigastusi. Alus tuleb nii lühendada, et karkassi

torud saaks paigutada samal tasandil prussi välisseinaga;

3. kasvuhoone karkassi kinnituseks aluse prussi külge on kasutatud lõikekruvisid (5-6 tk

sildeava 6 m peale) ilma seibideta, mis tekitab kruvipea läbivajumise ohu karkassi õhukese

seinaga torusse ja võib tingida konstruktsiooni lahtirebenemise alusest oluliste tuulekoormuste

puhul. Vaja on sinna seibid paigutada;

4. karkassi nurkkaartel pole polükarbonaatkate piisavalt tugevalt pingule tõmmatud, mistõttu

moodustuvad kasvuhoone nurkades pilud kuni 1,5 cm. Osa kruvidest on järele andnud ja neid

võib käega kruttida. Vaja on täiendavat kattelehtede pingutamist karkassile piki nurgatorusid;

5. karkassi torude kinnitusel teineteisega on kasutatud erineva pikkusega polte. Pikitorudel on

suur hulk poltide väljaulatuvaid otsi, mis tekitab ohu, et kasutaja võib saada töötrauma. Poltide

väljaulatuvad otsad tuleb maha lõigata või poldid välja vahetada;

6. Uste lukud ei võimalda nende sulgemist seestpoolt. Uks paremas otsaseinas takerdub raamis,

seda on vaevaline avada. Vasema sektsiooni parema ukse luku kinnitus on järele andnud, mis

raskendab kinnipanekut. On vaja paigutada lukud võimalusega need sulgeda või avada

seestpoolt, uksed ukseavades välja reguleerida ja lukud nõuetekohaselt kinnitada;

7. puuduvad siseuste fiksaatorid (haagid);

8. polükarbonaadilehed varikatuse keskosas painduvad läbi. On vaja tugevdust ja täiendavat

kinnitust;

9. mõned kruvid on üle pingutatud polükarbonaatkatte vigastusega (foto 16). On soovitav

paigutada kruvide alla suurema diameetriga kummseibid;

10. paremal uksel on polükarbonaatkate teostatud tükkidest (foto 17). Kate tuleb välja vahetada;

11. kõik polükarbonaatkatte avatud otsad tuleb kleeplindiga üle tõmmata katte lehtede vahele

vee sattumise tõkestamiseks, kuna vesi võib katet kinnikülmumisel vigastada;

VÕS § 636 lg 1 järgi, kui töövõtulepingu esemeks on asja valmistamine, muutmine või muu

tulemuse saavutamine, mida on võimalik üle anda, tuleb see tellijale üle anda.

Maakohus leidis, et tunnistaja D.K. ütlustega selle kohta, et raha (350 euro) tasumisega said

tööd tehtud, saab lugeda töö vastuvõetuks hiljemalt 24.10.2019.

Paljasõnaline on kostja väide, et ta on kõrvaldanud kõik puudused. Hageja ei tunnista, et ta

oleks kinnitanud kostjale, et kõik puudused on parandatud. Kõnealust asjaolu ei kinnitanud ka

tunnistaja A.D.. Tunnistaja D.K. avaldas vaid oma subjektiivse seisukoha, et kõik puudused

olid kõrvaldatud ja kasvuhoonet saaks kasutama hakata.

Tunnistaja A. D. ütluste kohaselt said nad koos hagejaga kätte Nora Kasemaa Ekspertiisibüroo

OÜ dokumendi 2019. a novembri alguses ja juba 16.12.2019 teatas hageja puudustest kostjale.

Seega teatas hageja kostjale töö lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt ehk VÕS §

644 lg 1 teises lauses sätestatud tähtaja jooksul.

Kostja vastas hageja 16.12.2019 teatele 19.12.2019. Seega leidis maakohus, et hiljemalt

19.12.2019 sai kostja hageja 16.12.2019 teate kätte ning alates 20.12.2019 hakkas kulgema

teatises märgitud 15 kalendripäevane tähtaeg töös esinevate puuduste kõrvaldamiseks, mis

lõppes 03.01.2020.

Tunnistaja A. D. ütlustest nähtub, et enam ei käinud mitte keegi puudusi kõrvaldamas. Kostja

esindaja väited, et ta käis puudusi ise kõrvaldamas ja kõik puudused kõrvaldati, on tõendamata.

Maakohus luges Nora Kasemaa Ekspertiisibüroo OÜ dokumendiga ja tunnistaja A. D. ütlustega

selle kohta, et kasvuhoonet ei ole võimalik sihtotstarbeliselt kasutada, tõendatuks, et kostja on

töövõtulepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud, kuna kostja ei parandanud puudusi

mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist. Ka kostja ei

väitnud, et hageja kasutab kasvuhoonet sihtotstarbeliselt.

Eeltoodu alusel on tõendatud, et hageja taganes kehtivalt 2019. a septembri töövõtulepingust.

Seega lõppes leping 04.01.2019.

Vastavalt VÕS § 189 lg 1 esimesele lausele võib kumbki lepingupool lepingust taganemise

korral nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu

väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu.

Maakohus käsitles hageja nõuet kostjalt 1350 euro väljamõistmiseks töövõtulepingu alusel

kostjale üleantu väärtuse (tasutud summa) hüvitamise nõudeks VÕS § 189 lg 1 esimese lause

mõttes. Alates lepingust taganemisest ehk alates 04.01.2020 muutus hageja 1350 euro

tagastamise nõue sissenõutavaks.

TsMS § 163 lg-st 1 tulenevalt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või

ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Kuna hagi rahuldati osaliselt, tuleb jätta 50% hageja menetluskuludest kostja kanda ja 50%

kostja menetluskuludest hageja kanda.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsus

tühistada osas, millega hagi rahuldati, ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ja

menetluskulud kostja kanda.

Maakohus on ebaõigesti hinnatud tõendeid, mille tõttu on maakohus jõudnud ebaõigetele

järeldustele. TsMS § 436 kohaselt peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud.

Maakohus ei ole arutanud pooltega ekspertiisi läbiviimise vajadust ega osutanud selle vajaduse

võimalusele. Maakohus ei täitnud selgitamiskohustust.

Maakohus ei ole selgitanud pooltele tõendamiskoormist. Sõltumata kohtumenetluse võistlevuse

põhimõttest ei tohi välistada kohtuniku olulist rolli asja lahendamisel.

Maakohtu otsusest jääb arusaamatuks, miks kohus käsitles A. D. ütlusi kindla tõendina, aga

teise tunnistaja D.K. ütlusi selle kohta, et kõik puudused kõrvaldati ja kasvuhoonet saaks

kasutama hakata, vaid tunnistaja subjektiivse seiskohana (otsuse lk 13). Samuti on alus eeldada,

et tunnistaja A.D. on menetluse tulemustest huvitatud, kuna ta on hageja elukaaslane, mille tõttu

ei saa eelistada tema ütlusi D.K. ütlustele, kellel ei ole huvi menetluse tulemuse vastu.

Tunnistaja A. D. ütlustest nähtub, et ta ei näinud, et kostja tuli objektile puuduste

kõrvaldamiseks. Maakohus aga järeldas, et kostja enam ei käinud puudusi kõrvalamas (otsuse

lk 14). Järelikult on maakohu hinnanud ebaõigesti tunnistajate ütlusi.

OÜ Nora Kasemaa Ekspertiisibüroo arvamust ei saa pidada asjatundja arvamuseks. Tegu on

konsultatsiooniga ning selle teinud isikul on eraorganisatsiooni väljastatud tunnistus seoses

sõidukite, rehvide, detailide ja mehhanismide, tootmis- ja ärivarustuse, mööbli, kodutehnika ja

-elektroonikaga.

OÜ Nora Kasemaa Ekspertiisibüroo konsultatsioonitasu ei ole menetluskulu.

5. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu.

Maakohus on korduvalt juhtinud kostja tähelepanu vajadusele esitada tõendid selle kohta, et ta

on eksperdi tuvastatud puudused kõrvaldanud. Kohus ei pea asuma menetlusosalist nõustama.

Kohus ei saa pooltele öelda, kas nad peaksid pöörduma eksperdi poole või mitte. Kohus peaks

tähelepanu pöörama vaid sellele, et pool ei ole oma teatud väiteid tõendanud.

Tunnistaja D.K. tunnistas ülekuulamisel, et ta ei ole kasvuhoonete kokkupanemise ekspert ja

teda kutsuti abiliseks vaid kasvuhoone paigalduse lõpetamiseks.

Tunnistaja A.D. tunnistas, et ta ei näinud Vinogradovit, kui too väidetavalt puudusi parandama

tuli. Puudused, mis olid, jäid alles. Seetõttu tegi kohus nende asjaolude kogumit hinnates

tunnistaja ütlustest õige järelduse.

N. Kasemaa arvamuse on koostanud kvalifitseeritud asjatundja. Tehtud ekspertiis kuulub

üldtehnilise ekspertiisi liigi alla, mille kohta on tehtud vastav märge 29.03.2018 tunnistusel nr

MF-00502/18 ja Igor Semjonovil on õigus selliseid ekspertiise teha. Ekspertiisiga kaasnevad

menetluskulud on õigesti määratud ja kuuluvad hüvitamisele.

Hageja menetluskulud ringkonnakohtus on 750 eurot.

6. Ringkonnakohus tegi 17. novembri 2022 määrusega pooltele ettepaneku lahendada asi

kompromissiga ja palus kompromissile jõudmisel esitada ringkonnakohtule kompromissleping

14. detsembriks 2022. Ringkonnakohus määras kohtuistungi.

7. Hageja leidis, et asja ei saa kompromissiga lahendada, kus kostja on kompromissi tegemisest

loobunud. 12. jaanuaril 2022 pakkus hageja välja kompromissi, mille kohaselt tasub kostja 1350

eurot, lammutab kasvuhoone ja hüvitab osa menetluskuludest. Kostja pidi hagejale helistama,

kuid ei teinud seda.

Hageja esitas ringkonnakohtu menetluses 12. detsembril 2022 uued tõendid (talvised pildid

kasvuhoonest). Pildid on tehtud 4. detsembril 2022 ja hageja palub võtta need asja juurde.

Sellega soovis hageja tõendada, et kasvuhoonet ei saa kasutada. Ringkonnakohus jättis pildid

istungil asja juurde võtmata.

8. Kostja ei esitanud seisukohta ringkonnakohtu 17. novembri 2022 määruses tehtud ettepaneku

kohta.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb materiaalõiguse normide rikkumise tõttu

TsMS § 657 lõike 1 punkti 2 alusel tühistada osas, millega maakohus hagi rahuldas.

Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega jätab hagi täielikult rahuldamata ja

menetluskulud hageja kanda.

10. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on poolte õigussuhte ebaõigesti kvalifitseerinud

töövõtulepinguna. Lepingu tõlgendamisel lähtutakse lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest

(VÕS § 29 lg 1). Hageja on hagiavalduses märkinud, et pooled sõlmisid suulise müügilepingu

(tl 22), mille alusel pidi kostja tarnima ja kokku panema kasvuhoone. Hageja ütles maakohtu

istungil (tl 58), et kasvuhoone valis ta välja ise. Sama kinnitas ka kostja ringkonnakohtus

istungil ja ütles, et hageja tuli tema juurde ning soovis konkreetset tüüpi kasvuhoonet, mille ta

soovis osta ja enda kinnistule paigaldada. Kostja selgitas ringkonnakohtu istungil, et kahest

osast koosneva kasvuhoone maksumus lepingujärgsest hinnast oli 1100 eurot ja paigalduse

maksumus 180 eurot. Eeltoodust nähtub, et leping sisaldas nii müügi- kui ka töövõtulepingu

elemente, kuid müügilepingu osakaal poolte võlasuhtes on ülekaalukas. VÕS § 208 lõike 2 teise

lause järgi ei kohaldata müügilepingu sätteid lepingule, mille puhul suurem osa lepingupoole

kohustustest, kes asja muretseb, seisneb töö tegemises või muu teenuse osutamises. Praegusel

juhul on suurem osa kohustusi seotud kasvuhoone müügiga, mida kinnitavad asjaolud, et

müügilepingujärgne maksumus oli paigalduse maksumusest kordades suurem ning hageja

eesmärk oli see, et kostja müüks talle konkreetse kokkupandava kasvuhoone. Järelikult on tegu

müügilepinguga VÕS § 208 lg 1 mõttes.

11. Kui võlgnik on enda kohustusi rikkunud, võib võlausaldaja kasutada VÕS § 101 lõikes 1

sätestatud õiguskaitsevahendeid. Hagi alus on see, et kostja on rikkunud müügilepingut, hageja

on lepingust taganenud ning hageja palub mõista lepingu alusel üleantu välja. Hagi

menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest (TsMS § 5 lg 1).

Kohus võib küll ise kohaldada õigust, kuid see ei tähenda, et kohus saaks tugineda asjaoludele,

mida pooled ei ole esitanud. Hagi menetlemine poolte esitatu põhjal annab kohtumenetluse

pooltele võimaluse määrata, mille põhjal teeb kohus otsuse. TsMS § 5 lõikes 1 sätestatud

põhimõte väljendab ja toetab tsiviilõiguse privaatautonoomiat ja tagab hagimenetluse

võistlevuse. Seega lähtub ringkonnakohus hagis esitatud asjaolust, et hageja on lepingust

taganenud ning ta palub tagastada lepingu alusel üleantu. Lepingust taganemisega muutub

lepingu täitmise võlasuhe VÕS § 189 lg 1 alusel lepingu tagasitäitmise võlasuhteks. Seega saab

raha väljamõistmise materiaalõiguslikuks aluseks olla VÕS § 189 lg 1.

12. Lepingupool võib lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat

kohustust oluliselt rikkunud (VÕS § 116 lg 1). Kuigi üldreegli kohaselt võib lepingust taganeda

siis, kui teine lepingupool on lepingut oluliselt rikkunud ehk sisuliselt on nurjunud lepingu

eesmärgi saavutamine. VÕS § 116 lg 2 p 5 võimaldab erandina lugeda oluliseks

lepingurikkumiseks ka sellist olukorda, mil teine lepingupool ei täida ükskõik millist enda

lepingulist kohustust VÕS §-s 114 nimetatud täitmiseks antud täiendava tähtaja jooksul või

teatab, et ta selle tähtaja jooksul kohustust ei täida. VÕS §-s 114 nimetatud täiendava tähtaja

andmisel võib kahjustatud lepingupool määrata, et juhul, kui teine lepingupool ei täida

täiendava tähtaja jooksul oma kohustust, loeb kahjustatud lepingupool ennast lepingust

taganenuks. Kahjustatud lepingupool ei või sel viisil lepingust taganeda, kui kohustus, mida

lepingut rikkunud lepingupool täiendava tähtaja jooksul ei täitnud, moodustas tema

lepingulistest kohustustest ebaolulise osa (VÕS § 116 lg 5 teine lause). Kuna hageja

etteheidetud puudused olid seotud kasvhoone paigaldamisega, mis moodustasid ebaolulise osa

kostja lepingulistest kohustustest (vt otsuse p 10), ei võinud hageja müügilepingust VÕS § 116

lg 5 teise lause alusel taganeda.

13. Ringkonnakohus leiab, et kostja apellatsioonkaebuses esitatud väide seoses ekspertiisi

määramise võimaluse selgitamata jätmisega ei ole asja lahendamisel asjakohane, kuna hagejal

ei olnud materiaalõiguslikku alust lepingust taganemiseks. Samal põhjusel ei ole asjakohased

ka apellatsioonkaebuse väited tunnistajate D. ja K. ütluste hindamisel.

14. Kuna ringkonnakohus jättis hagi rahuldamata, tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel

jätta hageja kanda. Maakohus tuvastas, et kostja ei esitanud maakohtus menetluskulude

nimekirja. Seega määrab ringkonnakohus TsMS § 174 lg 1 alusel kindlaks kostja

menetluskulud ringkonnakohtus. Põhjendatud menetluskulu on riigilõiv 225 eurot, kuna see oli

vajalik apellatsioonkaebuse esitamisel tasuda. Kostja õigusabikulu apellatsioonimenetluses 7

tunni ulatuses ei ole TsMS § 175 lg 1 alusel osaliselt vajalik ega põhjendatud. Asi ei olnud

tavapärasest suurema õigusliku keerukusega, asjaga tutvumise aeg on põhjendamatult suur ning

apellatsioonkaebuses ei ole õigussuhte kvalifitseerimise ega materiaalõiguse ebaõige

kohaldamise osas seisukohta esitatud. Kaebuses on tuginetud menetlusnormide rikkumisele, sh

ekspertiisi määramise vajalikkuse selgitamata jätmisele ja tunnistajate kallutatud hindamisele.

7 töötundi vastab ligikaudu ühele tööpäevale ja see on arvestades asja mahtu

apellatsioonkaebust, ülemäärane. Ringkonnakohus loeb põhjendatud ajakuluks 4 töötundi ( 4 x

120= 480). Ringkonnakohtu istungi protokolli järgi on istungil osalemise tasu 60 eurot, mis on

arvestades pooletunnist istungit põhjendatud. Põhjendatud on ka sõidukulu 60 eurot, millele ei

ole ka hageja vastu vaielnud. Seega on kostja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud kokku

825 eurot (225+480+60+60),

/digitaalselt allkirjastatud/

Riigikohtu 07.06.2023 kohtuotsusega

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 16. jaanuari 2023. a otsus tsiviilasjas nr 2-20-3044 osas,

milles ringkonnakohus tühistas Viru Maakohtu 9. novembri 2021. a otsuse samas tsiviilasjas

ning tegi uue otsuse, millega jättis hagi rahuldamata ning tegi otsustused menetluskulude

kohta.

2. Saata asi tühistatud osas uueks läbivaatamiseks Tartu Ringkonnakohtule.

3. Rahuldada kassatsioonkaebus osaliselt.