2-21-20291/56 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Gea Lepik, liikmed Meeli Kaur ja Villem

Lapimaa

Otsuse tegemise aeg ja koht

13. jaanuar 2023, Tallinn

Kohtuasja number

2-21-20291

Kohtuasi

X hagi Y ja C vastu kinnistusraamatu kande

parandamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 24. augusti 2022. a otsus

Kaebuse esitaja ja liik

X apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

40 000 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (apellant) X (isikukood XXXXXXXXXXX),

seaduslik esindaja eestkostja Q, määratud esindaja

vandeadvokaat Aleksei Vassiljev

Kostja (vastustaja) Y (isikukood XXXXXXXXXXX)

Kostja (vastustaja) C (isikukood XXXXXXXXXXX)

Kostjate ühised lepingulised esindajad vandeadvokaadid

Yulia Zaitseva ja Andres Aavik

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta X apellatsioonkaebus tsiviilasjas nr 2-21-20291 menetlusse.

2. Lahendada asi üksnes apellatsioonkaebuse põhjal.

3. Tühistada Harju Maakohtu 24. augusti 2022. a otsus täies ulatuses ja saata asi

samale maakohtule uueks läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumis.

4. Rahuldada apellatsioonkaebus osaliselt.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

2-21-20291

2 (8)

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Harju Maakohtu menetluses oli X (hageja) hagi Y (kostja I) ja C (kostja II) (edaspidi koos

kostjad) vastu kinnistusraamatu kande parandamiseks.

Hagiavalduse kohaselt müüs hageja temale kuulunud 1/2 mõttelise osa korteriomandist

aadressil XXX, Tallinn (registriosa XXXXXXX) 7. oktoobri 2013. a lepinguga kostjatele (7.

oktoobri 2013. a tehing). Hageja oli tehingu tegemise ajal piiratud teovõimega, ta ei saanud aru

enda tegudest ja ei olnud võimeline neid juhtima. Sel põhjusel on 7. oktoobri 2013. a tehing

tühine tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 11 lg 1 järgi. Hagejal arenes aastaks 2012

luululine paranoidne häire ja subkortikaarne vaskulaarne dementsus. Hageja oli nõutu, abitu,

tugevalt pidurdatud ja luululine, inadekvaatne, puuduliku haiguskriitikaga, halva mäluga,

pidevat ravi vajav ja ravimite suhtes vaenulik. Üks hageja haiguslikest veendumustest, mis ei

vastanud tegelikkusele, oli luul, et maffia tappis hageja tütre, sest tahab saada tema korterit.

Hageja seisundit ära kasutades vormistasid kostjad hageja korteriosa enda nimele ilma hagejale

selle eest midagi tasumata, et sel viisil justkui vabastada hageja ohust. Hageja nõudis

kinnistusraamatu kande parandamist.

Kostjate vastuväited hagiavaldusele

2. Kostjad palusid jätta hagi läbi vaatamata, alternatiivselt rahuldamata ja menetluskulud hageja

kanda.

Kostjate väitel on kostja II hageja ja tema tütre Q sugulane, kes ostis korteri hageja ja Q soovil,

et vabastada nad laenukohustustest. Kostjad võtsid üle hageja ja Q kohustused panga ees,

tasudes sellega korteri eest. Hageja ei ole tõendanud, et ta oli lepingu allkirjastamise ajal halva

vaimse tervisega ulatuses, mis annaks alust väita, et ta oli otsusevõimetu. Notar kontrollis

tehingu tegemisel hageja otsusevõimet ja tuvastas selle olemasolu. Lisaks on hagi aegunud.

Maakohtu otsus ja selle põhjendused

3. Maakohus jättis hagi rahuldamata ja kostjate menetluskulud hageja kanda. Kohus mõistis

hagejalt kostjate kasuks võrdsetes osades välja menetluskulude hüvitise 1620 eurot, s.o

kummalegi kostjale 810 eurot. Kohus selgitas, et hagejal tuleb tasuda kostjatele menetluskulude

tasumata osalt viivist seaduses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni

täitmiseni. Kohus mõistis hagejalt Eesti Vabariigi kasuks välja hagi tagamise taotlustelt

tasumata jäetud riigilõivude eest 120 eurot ja märkis, et hagejal tuleb riigilõivu tasumisega

viivitamise korral tasuda seaduses sätestatud määras viivist alates kohtuotsuse jõustumisest

kuni täitmiseni.

3.1. Maakohus leidis, et hagi on alusetu. Hageja ei ole tõendanud oma väiteid piiratud teovõime

või otsusevõimetuse kohta vaidlusaluse tehingu tegemisel 7. oktoobril 2013. Hageja ei ole

2-21-20291

3 (8)

tõendanud, et ta ei saanud tehingu tegemise ajal aru oma tegevusest ega suutnud õigesti hinnata

tehingu mõju oma huvidele. Kohus oli seda hagejale korduvalt selgitanud. Hagejat esindas kogu

menetluse kestel vandeadvokaadist esindaja. 19. juulil 2012 koostatud väljavõte haigusloost ei

võimalda teha järeldusi hageja tervisliku seisundi kohta tehingu tegemisel enam kui aasta

hiljem, s.o 7. oktoobril 2013. Lisaks seati hagejale eestkoste alles 29. mail 2017. Kohtu

hinnangul ei ole võimalik 7. oktoobril 2013 väidetavalt esinenud otsusevõime puudumist nii

pika aja möödumise tõttu enam usaldusväärselt kindlaks teha.

3.2. Hageja tegi tehingu isiklikult. Tehingu tõestanud notar pidi kontrollima hageja

otsusevõimet. Hageja pole esitanud mingeid põhjendusi oma otsustusvõimetuse kohta tehingu

tegemise ajal ega selle kohta, kuidas tema väidetav otsustusvõimetus võis jääda notaril

märkamata. Sama lepingu raames müüs samadel tingimustel oma kaasomandi osa ära ka hageja

tütar Q, kelle huvide kaitseks hageja väidetavalt tehingu tegi. Pole teada, et Q oleks püüdnud

tehingu tegemist vaidlustada. Pole loogiline, et samadel tingimustel kahe kaasomaniku poolt

tehtud võõrandamistehing oli emale kahjulik ja tehtud tema poolt ebaadekvaatses olekus, kuid

vastas tütre huvidele.

3.3. Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 331 lg-st 1, ei menetlenud kohus

hageja 15. augustil 2022 tõendina esitatud asjatundja arvamust. Tõend on esitatud hilinenult.

Kohus selgitas korduvalt hagejale vajadust esitada tõendeid. Asjas oli kavandatud eelmenetluse

lõpetamine ja asja sisuline arutamine 11. augusti 2022. a istungil. Hageja teatas enne istungi

toimumist oma nõusolekust asja lahendamiseks kirjalikus menetluses. Hageja pidi olema

teadlik, et TsMS § 329 lg 2 kohaselt möödus tõendite esitamise tähtaeg kaheksandal päeval

enne istungit, s.o 3. augustil 2022. Hageja lepinguline esindaja teatas enda haigestumisest

8. augustil 2022. Haigestumine toimus samal päeval. Kostja vaidles tõendi menetlemisele vastu

ja teatas, et taotleb tõendi menetlemise korral ekspertiisi määramist. Kostja taotles varasemalt

ka tehingu tõestanud notari ülekuulamist tunnistajana. Seega oleks hageja uue tõendi

menetlusse võtmine põhjustanud asja lahendamise viibimist. Tõendi hilinenult esitamiseks ei

olnud mõjuvat põhjust. Hageja oleks saanud tellida asjatundja arvamuse varem.

3.4. Hagi rahuldamata jätmise tõttu jäid menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda.

Menetluse edasine käik

4. Hageja esitas 7. septembril 2022 apellatsioonkaebuse ja taotluse riigi õigusabi saamiseks.

Taotluse kohaselt palus hageja riigi õigusabi kohtus esindamiseks ja õigusdokumentide

koostamiseks. Hageja palus abi seoses kohtus kaotajaks jäämisega ja sooviga maakohtu otsus

vaidlustada. Hageja tõi esile, et maakohus ei võtnud arvesse psühhiaatri arvamust, kes andis

õige hinnangu hageja seisundile. Lisaks ei võimaldanud maakohus avalikku kohuistungit ning

otsus tehti enne tähtaja möödumist.

5. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 10. oktoobri 2022. a määrusega hageja riigi õigusabi

taotluse ning andis hagejale praeguses asjas riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi

tasu ja riigi õigusabi kulud. Ringkonnakohus kohustas advokatuuri nimetama hagejale advokaat

ning andis hagejale apellatsioonkaebuse põhjendamiseks täiendava tähtaja.

Apellatsioonkaebus

6. Hageja esitas maakohtu otsuse peale 15. novembril 2022 täiendatud apellatsioonkaebuse,

milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada ning jätta

2-21-20291

4 (8)

menetluskulud solidaarselt kostjate kanda. Alternatiivselt palub hageja saata asi uueks

lahendamiseks tagasi maakohtule.

6.1. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt rikkus maakohus oluliselt menetlusõiguse

norme ja kohaldas vääralt materiaalõiguse norme.

6.2. Vaidlustatud otsus on vastuoluline. Ühelt poolt leidis kohus, et hageja pole suutnud

tõendada oma väiteid piiratud teovõime või otsusevõimetuse esinemise kohta vaidlusaluse

tehingu tegemisel. Teisalt jättis kohus menetlemata hageja 15. augustil 2022 esitatud asjatundja

arvamuse, kust nähtub hageja teovõime puudumine vaidlusaluse tehingu tegemise ajal.

Maakohus ei täitnud TsMS §-s 392 sätesatud eelmenetluse ülesandeid ega selgitanud välja asjas

tähtsust omavaid asjaolusid.

6.3. Maakohus jättis hageja 15. augustil 2022 esitatud asjatundja arvamuse põhjendamatult

arvestamata. Kohus tugines põhjendamatult TsMS § 331 lg-le 1. TsMS § 330 lg 1 järgi tuleb

avaldused, taotlused, tõendid ja vastuväited esitada enne eelmenetluse lõppemist või kirjalikus

menetluses enne taotluste esitamise tähtaja möödumist. Asja materjalidest ei nähtu, et kohus

oleks määranud eelmenetluse lõppemise kuupäeva. Kohus otsustas lahendada vaidluse

kirjalikus menetluses 10. augusti 2022. a määrusega. Asja materjalidest ei nähtu, et kohus oleks

andnud kirjalikku menetlust määrates pooltele tähtaja avalduste, taotluste, tõendite või

vastuväidete esitamiseks. Kohus andis 10. augusti 2022. a määrusega tähtaja vaid seniste

seisukohtade kokkuvõtte ja menetluskulude nimekirjade esitamiseks. Kohus ei määranud TsMS

§ 330 lg 1 tähenduses tähtaega taotluste esitamiseks. Kuna hageja esitas asjatundja arvamuse

enne eelmenetluse lõppemist ja kirjalikus menetluses taotluste esitamise tähtaja möödumist, siis

on tõend esitatud täheaegselt. Maakohtul ei olnud alust jätta tõendit menetlemata.

6.4. Isegi kui lugeda 10. augusti 2022. a määruses märgitud kuupäev 19. august 2022 taotluste

esitamise tähtajaks TsMS § 330 lg 1 tähenduses, oleks hageja 15. augustil 2022 esitatud

asjatundja arvamus esitatud kohtu määratud tähtaja jooksul.

6.5. Asjakohatu on maakohtu viide TsMS § 329 lg-le 2. Osundatud säte reguleerib üksnes

korraldava kohtuistungiga seonduvat eelmenetluses. Kui pärast eelistungit ei ole eelmenetlus

lõppenud, määrab kohus uue tähtaja avalduste, taotluste, tõendite ja vastuväidete esitamiseks.

Praeguses asjas jättis kohus 11. augustiks 2022 määratud korraldava kohtuistungi pidamata

ning otsustas 10. augusti 2022. a määrusega lahendada vaidluse kirjalikus menetluses.

Olukorras, kus eelistung jäi ära, oleks maakohus pidanud täitma eelmenetluse ülesandeid

kirjalikule menetlusele üleminekul, mh täitma kirjalikult selgitamiskohustust ja määrama

tähtaja avalduste, taotluste, tõendite ja vastuväidete esitamiseks.

6.6. Kohtul puudus alus jätta hageja 15. augustil 2022 esitatud asjatundja arvamus menetlemata

ka siis, kui nõustuda maakohtu seisukohaga, et tõend oli esitatud hilinenult. Asjatundja

arvamuse hilinenult esitamiseks oli TsMS § 331 lg 1 järgi mõjuv põhjus. Nimelt ei olnud 3.

augustil 2022 asjatundja arvamust olemas. Asjatundja allkirjastas arvamuse 15. augustil 2022.

Mõjuva põhjuse põhistamine nähtub mh hageja 10. augusti 2022. a menetlusdokumendist.

Hageja tõi seal välja, et menetlusökonoomiast tulenevalt ei saanud hageja tellida asjatundja

arvamust enne, kui selgus, kas kostjad vaidlustavad hageja väited teo- ja otsustusvõime

puudumise kohta tehingu ajal või mitte. Kostjad esitasid vastuväited hageja teo- ja

otsustusvõime puudumisele 5. juuli 2022. a vastuses ning hageja pöördus tõendi saamiseks

asjatundja poole 5. augustil 2022. Seega asus hageja koguma täiendavaid tõendeid mõistliku

aja jooksul pärast seda, kui ta sai teada, et selle asjaolu üle on vaidlus. Seega ei ole alust heita

2-21-20291

5 (8)

hagejale ette menetluse venitamist. Pärast kostjate 5. juuli 2022. a vastuse saamist ei ole kohus

selgitanud hagejale tõendamiskoormust ega võimaldanud hagejal esitada lisatõendeid.

6.7. Selgitamiskohustust tuleb kohtul täita pärast seda, kui kohus saab teada, milliste

faktiväidete üle on pooltel vaidlus. Hagis esitatud faktiväidete tõendamatusele viitamine on

asjakohatu enne seda, kui võetakse menetlusse kostja vastus, kust selgub, kas kostja üldse

vaidleb hagile vastu ja kui vaidleb, siis milliste hageja faktiväidetega kostja ei nõustu. Kohus

juhtis küll 11. augusti 2022. a määruses hageja tähelepanu sellele, et piiratud teovõime või

otsusevõimetuse väited on tõendamata, kuid ei andnud hagejale võimalust esitada lisatõendeid.

6.8. Kuna maakohus jättis hageja 15. augustil 2022 esitatud asjatundja arvamuse

põhjendamatult tähelepanuta, siis on ringkonnakohtul TsMS § 652 lg 3 p 1 järgi alus seda

tõendit hinnata. Asjatundja arvamusega on tõendatud hageja teovõime puudumine 7. oktoobri

2013. a tehingu tegemise ajal. Sel põhjusel on 7. oktoobri 2013. a tehing tühine TsÜS § 11 lg 1

järgi. Seega ei ole korteriomandi mõttelise osa omandiõigus kostjatele üle antud, korteriomandi

mõtteline osa on jätkuvalt hageja omandis ning kostjate kasuks tehtud omanikukanne

kinnistusraamatus on ebaõige. Hagi tuleb rahuldada.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

7. Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus tuleb võtta TsMS § 638 lg 1 alusel menetlusse.

Apellatsioonkaebus tuleb osaliselt rahuldada ning maakohtu otsus tuleb menetlusõiguse normi

olulise rikkumise tõttu TsMS § 646 ja § 656 lg 1 p 1 ning lg 2 alusel tühistada. Asi tuleb saata

samale maakohtule asja uueks läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumis.

8. Menetlusökonoomia kaalutlustel lahendab ringkonnakohus asja TsMS § 646 alusel üksnes

apellatsioonkaebuse põhjal, sest maakohus rikkus asja lahendades menetlusõiguse norme viisil,

mis toob vältimatult kaasa otsuse tühistamise apellatsioonimenetluses ja asja saatmise

maakohtule uueks läbivaatamiseks.

9. Praeguses asjas esitatud hagiga nõuab hageja 7. oktoobri 2013. a tehingu tühisusele tuginedes

kinnistusraamatu kande parandamist. Tehingu tühisuse aluseks on hageja väitel asjaolu, et ta

oli selle tegemise ajal piiratud teovõimega ning ei saanud aru oma tegudest ega olnud võimeline

neid juhtima, kuna tal oli luululine paranoidne häire ja dementsus. Maakohus jättis vaidlustatud

otsusega hagi rahuldamata, leides, et hageja ei ole suutnud tõendada oma väiteid piiratud

teovõime või otsusevõimetuse kohta TsÜS §-de 8 ja 13 tähenduses. Hageja 15. augustil 2022

esitatud asjatundja arvamust kohus ei menetlenud, leides, et see on esitatud hilinenult. Ehkki

maakohus tõendi vastuvõtmist eraldi määrusega ega vaidlustatud otsuse resolutsioonis ei

lahendanud, jättis maakohus sisuliselt hageja tõendi TsMS § 238 lg 3 p 3 järgi vastu võtmata.

10. Asja materjalidest nähtuvalt vastasid kostjad hagile 9. juunil 2022, vaidlustades muu hulgas

hageja teovõime piiratuse või otsustusvõimetuse 7. oktoobri 2013. a tehingu tegemise ajal (vt

hagi vastuse p 1.6; vt ka kostjate 5. juuli 2022. a täiendatud vastus hagile, p 1.7). Samuti nähtub

asja materjalidest, et maakohus soovis korraldada 11. augustil 2022 eelistungi, millel ühtlasi

minna (võimalusel) üle põhiistungile (vt kohtuistungi kutsed, mille kohaselt kutsuti

menetlusosalisi kohtueelistungile ja kohtuistungile (tl-d 48–52)). Kuna hageja advokaat teatas

8. augustil 2022 oma haigestumisest ja pooled olid nõustunud kirjaliku menetlusega, teatas

kohus 10. augustil 2022 kohtuistungi korraldamata jätmisest ning määras „tähtaja seniste

seisukohtade kokkuvõtte esitamiseks (soovi korral) ja menetluskulude nimekirjade

esitamiseks“ kuni 19. augustini 2022. Kohus lisas, et vastaspoole menetluskuludele on võimalik

2-21-20291

6 (8)

esitada vastuväiteid kuni 23. augustini 2022 ja kohus teeb otsuse teatavaks hiljemalt 15.

septembril 2022 (tl 70). Kohtu kirjaga samal päeval, s.o 10. augustil 2022 teatas hageja esindaja

kohtule, et määratud tähtaeg (kuni 19. august 2022) on raskesti järgitav, ja palus pikendada

tähtaega asjatundja arvamuse esitamiseks 19. septembrini 2022 (dtl 119). Kohus jättis 11.

augusti 2022. a kirjaga tähtaja pikendamata, selgitades, et hageja on tõendi saamise ja

esitamisega lubamatult viivitanud, ning leides, et ei ole usutav, et asjatundja suudaks praegu

kindlaks teha hageja otsusevõime puudumise 7. oktoobril 2013 (tl 71).

11. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus põhjendamatult piiranud hagejal kostjate 9. juuni

2022. a hagi vastuses ja 5. juuli 2022. a täiendatud hagi vastuses esitatud vastuväidetele

vastamist ning oma väidete kinnitamiseks tõendite esitamist, jättes eelmenetluses määramata

selleks tähtaja (10. augustil 2022 määras kohus tähtaja üksnes seniste seisukohtade kokkuvõtte

esitamiseks). Sellega rikkus maakohus oluliselt õigusliku ärakuulamise põhimõtet, mis hõlmab

mh isiku õigust esitada kohtumenetluses oma seisukohti ja tõendeid, sh TsMS § 5 lg-st 2 ja §-

st 7 tulenevat poolte võrdset võimalust oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber

lükata. Menetlusosalise õigus vaielda vastu vastaspoole taotlustele ja põhjendustele, esitada

tõendeid ja taotlusi ning kohtu kohustus tagada poolele võimalus vastaspoole taotlustele ja

faktilistele väidetele vastata tulenevad ka vastavalt TsMS § 199 lg 1 p-dest 3, 5 ja 6 ning § 328

lg-st 2. Eelnevaga seoses on maakohus alusetult jätnud vastu võtmata hageja 15. augustil 2022

esitatud asjatundja arvamuse, lugedes selle põhjendamatult hilinenult esitatuks. Hageja tõendi

põhjendamatult vastu võtmata jätmise tõttu ei arvestanud maakohus ka kostjate sooviga taotleda

tõendi vastuvõtmise korral ekspertiisi korraldamist (vt kostjate 19. augusti 2022. a

menetlusdokumendi p 1.7). Jättes nõuetekohaselt välja selgitamata tõendid, mida

menetlusosalised oma faktiliste väidete põhjendamiseks esitada soovivad ja võimaldamata

nende esitamist, rikkus maakohus oma ülesandeid eelmenetluses (TsMS § 392 lg 1 p 4) ja tegi

asjas lahendi enne, kui seda oli ammendavalt arutatud ja asi oli lõpliku lahendi tegemiseks

valmis (TsMS § 435 lg 1). Eelnev toob TsMS § 656 lg 1 p 1 ja lg 2 alusel kaasa maakohtu

otsuse tühistamise ja asja maakohtule uueks läbivaatamiseks saatmise eelmenetluse staadiumis.

12. Maakohus põhjendas hageja 15. augustil 2022 esitatud asjatundja arvamuse hilinenult

esitatuks lugemist ja menetlemata jätmist TsMS § 331 lg 1 alusel sellega, et hagejale oli

korduvalt selgitatud vajadust esitada tõendeid ning arvestades, et enne kirjalikule menetlusele

üleminekut oli asjas kavandatud eelmenetluse lõpetamine ja asja sisuline arutamine 11. augusti

2022. a kohtuistungil, oli hageja teadlik sellest, et tõendite esitamise tähtaeg möödus

kaheksandal päeval enne istungit (ehk 3. augustil 2022 (TsMS § 329 lg 2)). Kolleegium ei

nõustu maakohtuga selles, et hageja esitas asjatundja arvamuse hilinenult.

12.1. Praegusel juhul oli maakohus menetluses selgitanud hagejale, et ta peab põhjendama ja

tõendama oma väiteid enda tervisliku seisundi kohta 7. oktoobri 2013. a tehingu tegemise ajal

(vt 30. detsembri 2021. a määrus, 15. veebruari 2022. a määrus, 27. juuni 2022. a määruse p 4).

Seega ei ole alust väita, et maakohus ei täitnud selgitamiskohustust hageja tõendamiskoormuse

kohta.

12.2. Küll aga on põhjendatud hageja väide, et tal oleks tulnud võimaldada esitada lisatõendeid

pärast seda, kui kostjad hagile vastasid ja oli selge, milliste faktiliste asjaolude üle on asjas

vaidlus ja mille kohta hagejal on vaja lisatõendeid esitada. Nimelt ei ole välistatud, et kostjad

võtavad hagi õigeks või mõned hagi aluseks olevad asjaolud omaks. Kohtu ülesandeks

eelmenetluses ongi muu hulgas välja selgitada menetlusosaliste faktilised ja õiguslikud väited

esitatud nõuete ja väidete kohta ning tõendid, mida menetlusosalised oma faktiliste väidete

põhjendamiseks esitavad (TsMS § 392 lg 1 p-d 3 ja 4). Üldjuhul on kohtul ka oma

2-21-20291

7 (8)

selgitamiskohustuse täitmiseks vaja esmalt välja selgitada, milliste asjaolude üle menetluses

vaieldakse.

12.3. TsMS § 237 lg 1 järgi annab kohus menetlusosalistele eelmenetluses tähtaja tõendite

esitamiseks ja nende kogumise taotlemiseks. TsMS § 330 lg 1 kohaselt tuleb kirjalikus

menetluses esitada avaldused, taotlused, tõendid ja vastuväited enne taotluste esitamise tähtaja

möödumist. Eelnevast tuleneb, et olukorras, kus maakohus jättis 11. augustiks 2022 kavandatud

kohtuistungi ära ja otsustas lahendada asja kirjalikus menetluses, oleks kohus pidanud andma

pooltele tähtaja taotluste ja tõendite esitamiseks. Praegusel juhul oli maakohus küll hagejale

selgitanud, et tema otsusevõimetus 7. oktoobri 2013. a tehingu tegemise ajal ei olnud seni

esitatud tõenditega piisavalt tõendatud, aga kohus ei olnud määranud hagejale konkreetset ja

lõplikku tähtaega lisatõendite või taotluste esitamiseks.

12.4. Kolleegium ei nõustu maakohtuga, et kõik tõendid oleks tulnud esitada seitse päeva enne

kavandatud eelistungit ja hageja esindaja pidi sellest aru saama. Tõendite esitamise vajadus või

poole sellekohane soov võib selguda ka alles eelistungil, mil kohus pooltega vaidluse ulatust,

sh vaidluse all olevaid asjaolusid arutab ja selgitamiskohustust täidab, vajadusel mh

tõendamiskoormuse osas. Seega ei saa poolelt eeldada kõigi tõendite esitamist enne eelistungit.

Lisaks jäi eelistung praeguses asjas ära ja maakohus menetles asja kirjalikus menetluses,

mistõttu ei ole põhjendatud siduda tõendite esitamise tähtaega eelistungi ajaga.

12.5. Praegusel juhul ei ole hageja ka ise asjatundja arvamuse esitamisega põhjendamatult

viivitanud. Hageja andis juba päev enne esialgu kavandatud eelistungit teada, et ta soovib

esitada asjatundja arvamuse (dtl 119), ning esitas tõendi viis päeva hiljem, seejuures enne

maakohtu 10. augusti 2022. a kirjaga määratud lõplike seisukohtade esitamise tähtaja

möödumist (19. august 2022). Hageja väitel oli ta asjatundja arvamuse tellinud juba 5. augustil

2022, seega enne kavandatud eelistungit ja maakohtu 10. augusti 2022. a kirja. Arvestades, et

kostjad olid hagile vastanud 9. juunil 2022 ja esitanud täiendatud vastuse 5. juulil 2022 ning

maakohus ei olnud enne 10. augustit 2022 pooltele tähtaegu tõendite või taotluste esitamiseks

andnud, ei ole alust heita hagejale ette põhjendamatut viivitamist tõendi saamise ja kohtule

esitamisega.

12.6. Eelnevat arvestades ei olnud maakohtul TsMS § 238 lg 3 p-st 3 tulenevalt alust hageja 15.

augustil 2022 esitatud asjatundja arvamuse tõendina vastuvõtmisest keelduda või seda asja

lahendamisel arvestamata jätta.

13. Maakohus märkis vaidlustatud otsuses ka seda, et 7. oktoobril 2013 väidetavalt esinenud

otsusevõime puudumist ei ole nii pika aja möödumise tõttu enam võimalik usaldusväärselt

kindlaks teha. See seisukoht ei õigusta hageja 15. augustil 2022 esitatud asjatundja arvamuse

vastuvõtmisest keeldumist või selle arvestamata jätmist. See, kas mitu aastat hiljem on võimalik

teha kindlaks isiku otsusevõime puudumine konkreetse tehingu tegemise ajal, ei ole üldtuntud

asjaolu, mille kohta maakohus saaks võtta seisukoha ilma ühelegi tõendile tuginemata.

Kolleegiumi hinnangul ei ole välistatud, et valdkonna asjatundjad võivad suuta mh isiku

haigusloo andmete põhjal öelda, kas konkreetsel ajahetkel esines isikul tema teo- või

otsusevõimet mõjutav terviseprobleem ja kas see võis mõjutada tema arusaamist oma tegudest

ja neid juhtida (TsÜS § 8 lg 2 teine lause) või tema võimet õigesti hinnata seda, kuidas tehing

mõjutab tema huve (TsÜS § 13 lg 1). Samuti võib nende asjaolude tuvastamine olla võimalik

tõendeid kogumis hinnates, isegi kui tegemist on kaudsete tõenditega.

14. Eelnevast tulenevalt tuleb maakohtu otsus TsMS § 646 ja § 656 lg 1 p 1 ning lg 2 alusel

tühistada ja saata asi maakohtule uueks lahendamiseks. Ringkonnakohus ei saaks praegusel

2-21-20291

8 (8)

juhul maakohtu rikkumisi ise kõrvaldada. Asjaolud, mida hageja soovib 15. augusti 2022. a

asjatundja arvamusega tõendada, on menetluses keskse tähtsusega. Kui ringkonnakohus annaks

hageja teo- või otsusevõimega seotud asjaoludele 7. oktoobri 2013. a tehingu tegemise ajal

hinnangu esmakordselt apellatsiooniastmes, võtaks see pooltelt võimaluse nende asjaolude

tuvastamist kõrgemas kohtuastmes vaidlustada. Lisaks nähtub asja materjalidest, et kostjad

avaldasid asjatundja arvamuse vastuvõtmise korral soovi, et kohus määraks psühhiaatrilise

ekspertiisi, selgitamaks välja hageja teo- ja otsusevõime tehingute tegemise ajal (kostjate 19.

augusti 2022. a menetlusdokumendi p 1.7). Samuti võivad kostjad sel juhul soovida 7. oktoobri

2013. a tehingu tõestanud notari ülekuulamist (vt kostjate 9. juuni 2022. a hagi vastuse p 1.6).

Seega on asjas välja selgitamata tõendid, mida menetlusosalised soovivad oma faktiliste väidete

põhjendamiseks esitada (TsMS § 392 lg 1 p 4) ning asja lahendamist tuleks jätkata

eelmenetluses.

15. Kuna maakohtu otsus tühistatakse asja sisulise lahendamise osas, tuleb see tühistada ka

osas, milles maakohus jaotas menetluskulud ja mõistis kostjate menetluskulude hüvitise

hagejalt välja. Samuti tuleb maakohtu otsus tühistada osas, millega hagejalt mõisteti Eesti

Vabariigi kasuks välja hagi tagamise taotlustelt tasumata riigilõivud ja viivis neilt, kuna see,

kelle kanda need kulud jäävad, sõltub menetluskulude kohta tehtavatest otsustustest.

16. Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse ja saadab asja maakohtule uueks

läbivaatamiseks, ei määra ringkonnakohus asjas menetluskulude jaotust ega hüvitatavate

menetluskulude suurust. Menetluskulude jaotuse määrab TsMS § 173 lg 3 järgi maakohus

vastavalt asja lahendamise tulemusele. Hüvitatavate menetluskulude suuruse määrab maakohus

vastavalt menetluskulude jaotusele TsMS § 177 lg-te 1 ja 2 järgi kindlaks kohtuotsuses või

menetlust lõpetavas määruses või mõistliku aja jooksul pärast nimetatud lahendi jõustumist

määrusega.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Gea Lepik

Meeli Kaur

Villem Lapimaa