3-22-325/14 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Reelika Lind

Otsuse tegemise aeg ja koht

13. jaanuar 2023, Tallinn

Haldusasja number

3-22-325

Haldusasi

Music Academy OÜ kaebus Vabariigi Valitsuselt kahju

hüvitise väljamõistmiseks või Vabariigi Valitsuse 23.08.2021

korralduse nr 305 p 82 õigusvastasuse tuvastamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – Music Academy OÜ, volitatud esindaja

vandeadvokaat Margus Reiland

Vastustaja

–

Vabariigi

Valitsus

(Majandus-

ja

Kommunikatsiooniministeeriumi

kaudu),

volitatud

esindaja Ave Henberg

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta asjale juurde järgmised dokumendid: „MTR väljavõte“ ja „Terviseameti

vastus kohtunõudele (3-21-3037)“.

2. Tagastada Music Academy OÜ-le 30.12.2022 esitatud lisa 1.

3. Jätta rahuldamata Vabariigi Valitsuse taotlus kaebuse läbi vaatamata jätmiseks ja

menetluse lõpetamiseks.

4. Jätta Music Academy OÜ kaebus rahuldamata.

5. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 13.02.2023 (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 181 lg 1).

Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada

vastuapellatsioonkaebuse

päeva

jooksul

apellatsioonkaebuse

menetlusosalisele

kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui

14 päeva (HKMS § 184).

3-22-325

2(21)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Music Academy OÜ (kaebaja) peab Tartus aadressil Vallikraavi tn 4 toitlustusettevõtet

Shooters1. Avalike veebiandmete2 järgi on tegemist ööklubiga.

2. Vabariigi Valitsuse (vastustaja) 23.08.2021 korralduse nr 305 „COVID-19 haiguse

leviku tõkestamiseks vajalikud meetmed ja piirangud“ (korraldus nr 305) p 10 nägi Covid-19

haigust põhjustava koroonaviiruse SARS-CoV-2 leviku tõkestamise eesmärgil ette mitmeid

meetmeid ja piiranguid erinevates tegevustes osalemiseks (sportimisele, huvitegevusele,

koolitustel osalemisele, kultuuriüritustel osalemisele, toitlustusettevõtete külastamisele jms).

Korralduse nr 305 p 82 nägi ette, et p-s 10 sätestatud juhul on avalikus siseruumis tegevuse eest

vastutaval isikul kohustus tagada, et isikud ei viibi tegevuse asukohas ajavahemikus kl 23.00–

06.00. Piirangut ei kohaldata p 14 ap-des 5 ja 6 sätestatud juhul (tegevusega seotud või tegevuse

eest vastutav isik). Korralduse nr 305 p 82 kehtestati Vabariigi Valitsuse 28.10.2021 korralduse

nr 373 „Vabariigi Valitsuse 23. augusti 2021. a korralduse nr 305 „COVID-19 haiguse leviku

tõkestamiseks vajalikud meetmed ja piirangud” muutmine“ (korraldus nr 373) p 1 ap-ga 3 ja

hakkas kehtima alates 01.11.2021.

3. Vabariigi Valitsuse 14.03.2022 korralduse nr 82 „Vabariigi Valitsuse 23. augusti 2021. a

korralduse nr 305 „COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud meetmed ja piirangud“

muutmine“ p 1 ap-ga 2 tunnistati korralduse nr 305 p 82 alates 15.03.2022 kehtetuks.

Vabariigi Valitsuse 14.04.2022 korraldusega nr 124 „Vabariigi Valitsuse 23. augusti 2021. a

korralduse nr 305 „COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud meetmed ja piirangud“

kehtetuks tunnistamine“ tunnistati korraldus nr 305 alates 15.04.2022 kehtetuks.

4. Kaebaja esitas 09.02.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse, mille kohus võttis menetlusse

nõuetes mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja perioodil 10.01.-14.03.2022 korralduse nr 305

p 82 tõttu tekkinud kahju (saamata jäänud tulu) hüvitis kohtu äranägemisel või tuvastada

korralduse nr 305 p 82 õigusvastasus. Põhjendused:

4.1. Korralduse nr 305 p-s 82 sätestatud piirang pidi olema ajutine. Ajutisus tuleneb

volitusnormist (nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse (NETS) § 28 lg 5). Korralduse

nr 305 seletuskirja (täpsemalt Vabariigi Valitsuse 21.10.2021 korralduse nr 362 „Vabariigi

Valitsuse 23. augusti 2021. a korralduse nr 305 „COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks

vajalikud meetmed ja piirangud“ muutmine“ (korraldus nr 362) seletuskirja) ja vastustaja

avalikkusele suunatud kommunikatsiooni3 järgi pidi piirang kehtima kuni 10.01.2022. Piirangu

jätkuvat kehtima jätmist tulnuks täiendavalt analüüsida ja põhjendada, mida ei tehtud.

Täiendavale põhjendamise vajadusele on viidanud ka õiguskantsler 14.01.2022 seisukohas4.

Seega on piirang alates 10.01.2022 õigusvastane. Tallinna Ringkonnakohus leidis asjades

nr 3-21-2412, 3-21-2432, 3-21-2473 ja 3-21-2413 tehtud lahendites, et juba detsembris 2021

olid vastustaja poolt NETS-i alusel kehtestatud piirangud kehtinud väga kaua ja neid ei olnud

enam põhjust pidada ajutisteks. Vastustaja on selle järeldusega nõustunud, sest on algatanud

1 Vt kohtu poolt asjale juurde võetud dokument „MTR väljavõte“.

2 Vt https://www.shooters.ee/; https://www.facebook.com/shooterstartu/about/?ref=page_internal.

3 https://www.delfi.ee/artikkel/94903789/ulevaade-valitsus-otsustas-piiranguid-karmistada-kaja-kallas-alates-

esmaspaevast-koroonatest-enam-toendina-ei-kehti;

https://www.youtube.com/watch?v=TDDTU91jOms&t=579s; https://www.kriis.ee/uudised/valitsus-kiitis-heaks-

covid-19-uute-kontrollmeetmete-korraldused; https://www.err.ee/1608483245/omikroni-levik-nouab-ka-eestis-

reeglite-ja-piirangute-ulevaatamist.

4 Kättesaadav

https://www.oiguskantsler.ee/sites/default/files/field_document2/Avalike%20%C3%BCrituste%20ajalised%20pi

irangud.pdf.

3-22-325

3(21)

nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste

muutmise seadus eelnõu (SE 536)5. Korralduse nr 305 p 19 järgi tuli piiranguid hinnata hiljemalt

2 nädala tagant. Pärast korralduse nr 305 p 82 kehtestamist ei ole vastustaja selle piirangu

jätkuvat vajalikkust analüüsinud ega põhjendanud, v.a Vabariigi Valitsuse 16.12.2021

korralduse nr 445 „Vabariigi Valitsuse 23. augusti 2021. a korralduse nr 305 „COVID-19

haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud meetmed ja piirangud“ ja Vabariigi Valitsuse 16. mai

2020. a korralduse nr 169 „Riigipiiri ületamise ajutine piiramine COVID-19 haigust põhjustava

koroonaviiruse SARS-CoV-2 uue puhangu ennetamiseks“ muutmine“ (korraldus nr 445)

seletuskirjas, kus analüüsitakse piirangu ajutist mitte kohaldamist. Ei piisa vaid esialgsetele

põhjendustele viitamisest, sest asjaolud olid muutunud. Tallinna Ringkonnakohus leidis

lahendis asjas nr 3-21-2803, et püsivat olukorda ei muuda üksikjuhtumiks pelgalt see, kui

vastustaja kehtestab piirangud teatava ajavahemiku järel formaalselt uue korraldusega ja näeb

selles ette piirangute lõppkuupäeva või sätestab kohustuse piirangute vajalikkust teatud

ajavahemiku möödumisel uuesti hinnata.

4.2. Korralduse nr 305 p-s 82 sätestatud piirangul polnud legitiimset eesmärki. Korraldusega

nr 445 peeti võimalikuks faktiliste asjaolude muutumise tõttu vaidlusalust piirangut ajutiselt

mitte kohaldada. Seega möönis vastustaja, et detsembris 2021 oli olukord selline, et kellaajaline

tegevuspiirang ei olnud enam vajalik. Korralduse nr 445 vastuvõtmise päeval viibis haiglaravil

255 patsienti, kellest 18 olid intensiivravil. 10.01.2022 oli haiglaravil 251 patsienti, kellest 18

olid intensiivravil. Seega oli 10.01.2022 seisuga olukord sama või parem. Oluline on

intensiivravil viibijate arv, sest nemad põhjustavad haiglas suurema ressursi- ja ajakulu.

Terviseameti koroonaandmestik ei erista haigeid, kes sattusid haiglasse koroonaga, haigetest,

kes sattusid haiglasse muu haigusega, kuid on samuti koroonas. Korralduse nr 445 seletuskirjas

põhjendatakse kellaajalise tegevuspiirangu peatamist uusaasta tähistamise traditsiooni ja

haldussuutmatusega teostada piirangu üle efektiivset järelevalvet. Kumbki kaalutlustest ei

seostu korralduse nr 305 üldeesmärkidega. Korraldusega nr 445 peatati vaidlusalune piirang

kauemaks kui uusaasta tähistamine. Piirangut ei kohaldatud kuni 02.01.2022 kl 06.00. Kui

kellaajaline piirang olnuks oluline meede, järgnenuks ajutisele piirangu mittekehtimisele

hüppeline nakatunute arvu kasv. Terviseameti andmed ei kinnita, et 08.-09.01.2022 oleks

haigla- või intensiivravi vajajate arv järsult tõusnud. Seega ei olnud kellaajalisel

tegevuspiirangul tegelikku positiivset mõju nakatumise vähendamisele. Piirangu kehtimise ajal

osaleti mitteavalikes ruumides toimuvatel pidudel, mis suurendas juhukontaktide arvu.

Juhukontaktid võisid toimuda ka mujal. Mõnel juhul (nt konverentsid, koolitused) on

juhukontakti kestvus tõenäoliselt pikem ja mõnel juhul (nt spordiklubid, toitlustusasutused) on

juhukontaktide tihedus suurem, sest isikud külastavad neid regulaarselt mitmel korral nädalas.

4.3. Korralduse nr 305 p-s 82 sätestatud piirang pole sobiv ega soodusta eesmärgi saavutamist.

Piirang ei võimalda kaebajal majandustegevusega jätkata, kuigi korralduse nr 373 seletuskirja

järgi oli see p 82 kehtestamise eesmärgiks. Kaebaja peetava ööklubi Shooters tavapärane

tegevuse kellaaeg on 23.00-04.00. Kaebaja muutis piirangu jõustumise järgselt oma tegevuse

kellaajad 19.00-23.00 peale. Kuigi formaalselt on kaebajale jäetud võimalus oma tegevusega

jätkata, siis tulenevalt tegevuse iseloomust (ööklubi pidamine) ei olnud tegelikult kaebajal

võimalik oma tegevusega jätkata. Alates 01.11.2021 on kaebaja kaotanud oma müügikäibest

ligi 95%. Müügikäibe langus on olnud püsiv alates novembrist 2021. Samuti puudus realistlik

lootus, et inimesed muudavad oma seniseid harjumusi ja hakkavad kaebaja pakutud

meelelahutusteenust tarbima senisest oluliselt varasemal kellaajal. Kaebaja ei saa püsi- ega

perioodikulusid kiiresti vähendada, sest renti ja üldisi kommunaalkulusid tuleb jätkuvalt

5 Kättesaadav https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/78e753ef-87d0-4146-8415-

a3e686151652/Nakkushaiguste+ennetamise+ja+t%C3%B5rje+seaduse+muutmise+ning+sellega+seonduvalt+tei

ste+seaduste+muutmise+seadus.

3-22-325

4(21)

maksta. Ka töötajate koondamine toob kaasa kulusid ning uuesti värbamine on aja- ja

kulumahukas. Vastustaja ei ole pakkunud ettevõtjatele mingisugust leevendust.

4.4. Piirang ei arvesta omikrontüve eripäraga. Peamine erinevus on leebemad haigusnähud,

millele viitab intensiivravi vajavate inimeste arvu langus detsembris 2021. Omikrontüvi ei

avalda tervishoiusüsteemile suurt survet ega ole inimeste elule ja tervisele samavõrd ohtlik kui

teised tüved. Seega ei olnud kellaajaline tegutsemispiirang alates 10.01.2022 sobiv vahend.

Viiruse levikut tõkestaks paremini kõrgem vaktsineerituse tase. Haigla- ja intensiivravi vajavad

peaaegu ainult 60+ vanuses isikud. Ööklubides käivad pea ainult nooremad kui 60 aasta

vanused isikud. Seega ei puuduta piirang isikuid, kes kuuluvad riskigruppi ja võivad nakatumise

korral tervishoiusüsteemi ülekoormuseni viia. Haigla- ja intensiivravi vajavad peamiselt ainult

vaktsineerimata isikud. Kui ööklubides käivad vaid vaktsineeritud või nendega võrdsustatud

isikud, ei aita juhukontaktide vähendamine kaasa sellele, et välditakse tervishoiusüsteemi

ülekoormust. Riskigruppi kuuluvatele isikutele viiruse edasikandmise risk oli teada juba enne

vaidlusaluse piirangu kehtestamist ja mõistlikud inimesed võtsid kasutusele mitmeid

ohutusmeetmeid. Ööklubide külastamisega seotud võimalik edasikandmise risk on kordades

madalam riskist olla viiruse edasikandjaks töö juures (kus inimesed veedavad oluliselt rohkem

oma päevast) või kõigis teistes avalikes kohtades. Terviseameti iganädalastest Covid-19

epiidülevaadetest6 enne kellaajalise piirangu kehtestamist selgub, et meelelahutus-,

huvitegevus- jm üritustel leiab aset 0,9% kõigist nakkusjuhtumitest. Ööklubid ei ole

nakkusohtlikumad kui baarid, kinod, spordiklubid jm avalikud ruumid, kus tegevus toimub enne

kl 23.00.

4.5. Kellaajalise

piirangu

seadmise

tõttu

on

meelelahutusasutused

sunnitud

oma

avamiskellaaegu lühendama. Kui külastajate arv jääb samaks, kaob ära võimalus külastajaid

ajaliselt hajutada. Seega võib piirang isegi suurendada juhukontaktide arvu ja töötada otseselt

vastu seatud eesmärkidele. Piirang lähtub valest eeldusest, et enne kella 23.00 on koroonaviiruse

leviku võimalus väiksem. Seda eeldust ei ole tõendatud. Mitmed eksperdid on korduvalt

avalikult öelnud, et viiruse levik ei ole seotud kellaajaga. Tegemist ei ole ühetaolise

kohtlemisega, vaid üht meelelahutussektorit (ööklubid) ebavõrdselt kohtleva meetmega. Ka

baarides tarvitatakse alkoholi ja baari külastamist võib pidada ajaliselt võrreldavaks ööklubi

külastamisega.

Seletuskirjast

jääb

mulje,

et

ööklubide

külastamist

on

peetud

vähemväärtuslikuks tegevuseks kui mõnda muud tegevust. Selline erinev väärtustamine ei ole

põhjendatud.

4.6. Vaidlusaluse piirangu vältimatut vajadust pole põhjendatud. Samuti ei ole põhjendatud

ühegi konkreetse alternatiivi ebaefektiivsust. Testimine on vähem riivavam ja sama efektiivne

meede, sest väldib juhukontakte viirusekandjate vahel. Ka Euroopa Liidu tasandil on peetud

testimist usaldusväärseks viisiks mittenakatunud inimeste väljasõelumiseks. Lisaks võimaldati

12-18-aastastel isikutel negatiivse testitulemuse alusel avalikes ruumides toimuvatest

tegevustes osa võtta. Test omab samasugust tõendusjõudu nii päeval kui öösel. Kaebaja pakkus

enne vaidlusaluse piirangu kehtestamist oma klientidele võimalust kiirtesti teha. Samuti kasutati

termokaamerat, millega oli võimalik isikute kehatemperatuuri mõõta. Kaebaja kasutas GateMe

rakendust, mis võimaldas klientide osas logi pidada. Täiendavalt lõi kaebaja Facebooki iga

ürituse kohta ürituse, mille kommentaarides jagasid külastajad vajadusel infot võimalike

haigestumiste kohta. Kuna ööklubides teostatakse kliendi vanusekontrolli, siis on isikuid

lihtsam kontrollida kui mujal. Seega oli kaebajal parem võimekus lähikontaktseid tuvastada ja

teavitada, kui teiste avalike ruumide puhul. Ilma kellaajalise tegevuspiiranguta oleks kaebaja

saanud selle praktikaga jätkata.

6 https://www.terviseamet.ee/et/koroonaviirus/epiidulevaated.

3-22-325

5(21)

4.7. Samuti oleks sama efektiivne, kuid vähem intensiivne tegevuse kestuse põhine piirang, st

seada tegevustele 17-tunnine kestuse ülempiir. Sellisel juhul oleks tegevuse korraldajal

võimalik ise oma tegevuse aega valida. Nakatumise tõenäosus on suurem, mida kauem kestab

kokkupuude. Teistes avalikes ruumides on tegutsemine lubatud 17 tunni jooksul ööpäevas,

kaebaja tegevuse kestus on 5-6 tundi, mis on oluliselt lühem, seega on ka nakatumise risk

väiksem. Teadmata meetme efektiivsust või seda, millised meetmed on kõige efektiivsemad, on

ebaõiglane kaebaja tegevust sisuliselt ära keelata.

4.8. Vaidlusalune piirang pole mõõdukas, sest sekkub kaebaja ettevõtlusesse ulatuslikult ja

intensiivselt. Vastustaja ei ole meetme mõõdukust analüüsinud. Põhjendatud ei ole kaebaja

ettevõtlusvabaduse kahandamine sisuliselt olematuks, kui on teada, et meelelahutusasutuses

leiab aset vaid 1% nakkusjuhtudest ja nende külastajad ei ole isikud, kes peamiselt haiglaravile

satuvad. Arvestades muutunud olukorda – omikrontüve levikust tulenevat väiksemat ohtu

inimeste elule ja tervisele ning vähenenud koormust tervishoiusüsteemile –, ei olnud

kellaajaline tegevuspiirang enam alates 10.01.2022 mõõdukas.

4.9. Lisaks kellaajalisele piirangule pidi kaebaja hoidma kinni klientide ülempiirist ja tagama

nende hajutatuse, tagama kaitse- ja desinfitseerimisvahendite olemasolu ja nõuetekohase

kasutamise, tagama kõikide ruumide täiendava puhastuse, tagama testimise tervishoiuteenuse

osutaja poolt, töökeskkonna riskianalüüsi, asjakohased infomaterjalid jms. Kellaajaline

tegevuspiirang oli üks kaebajale kohalduvatest piirangutest ja selgelt kõige koormavam, sest

välistas täielikult kaebaja tavapärase tegevuse. Isegi kui kellaajaline tegevuspiirang oli kaebaja

suhtes mõõdukas, siis kõigi teiste piirangute valguses oli tegemist ebaproportsionaalse

piiranguga.

4.10. Kaebaja ei ole väitnud, et enne 10.01.2022 oli vaidlusalune piirang õiguspärane, vaid et

piirang on hiljemalt alates 10.01.2022 õigusvastane. Ekslik on vastustaja arusaam, et korralduse

nr 305 p 82 õiguspärasust tuleb hinnata selle andmise aja seisuga. Korralduse nr 305 p 19 järgi

tuli korraldusega kehtestatud meetmete ja piirangute vajalikkust hinnata iga 2 nädalat tagant.

Sisuliselt tähendab see, et vaidlusalune piirang kehtestati iga 2 nädala tagant uuesti ja tulnuks

teha uus kaalutlusotsus.

4.11. Kaebaja ei ole vaidlustanud asjaolu, et Covid-19 on uudne ohtlik nakkushaigus, mille

leviku tõkestamiseks on lubatud kehtestada NETS § 28 lg-s 5 sätestatud meetmeid. Kaebaja

leiab, et kellaajaline tegevuspiirang ei olnud vältimatult vajalik, ajutine ega proportsionaalne.

Riigikohtu otsuse asjas nr 5-22-4 järeldusi ei saa üle kanda praegusesse vaidlusesse, sest kaebaja

vaidlustatud piirangud on teistsugused.

4.12. Meetme ajutisust ei saa järeldada selle kestvusest, vaid tuleb arvestada ka konkreetse

konteksti ning piirangu sisu ja mõjuga. Isikute põhiõigusi piiravas kontekstis tuleb ajutiseks

pidada lühemat aega. Vastustaja ei ole põhjendanud, miks konkreetses kontekstis kellaajalise

tegevuspiirangu kestmine 4,5 kuud oli ajutine. Sellisel juhul saaks seda, kas piirang oli ajutine,

hinnata alles pärast piirangu kehtivuse lõppemist. Piirangu kehtestamisel ei olnud see ajaliselt

piiratud.

4.13. Kahju hüvitamise eeldused on täidetud. Kaebaja püüdis kahju tekkimist vältida ja oma

tegevust ümber korraldada. Samuti on ta esmase õiguskaitsevahendina vaidlustanud korralduse

nr 305 p 82 praeguses asjas tühistamiskaebusega, kuid selle sätte kehtetuks tunnistamise tõttu

muutus nõue ainetuks. Ebaõige on vastustaja järeldus, et suvekuud on meelelahutusmaailmas

edukamad kui talve- ja sügiskuud. Kaebaja septembri ja oktoobri 2022 ärikasum oli suurem kui

juunis ja augustis. See, et kaebaja tegevus osutus aasta kokkuvõttes kasumlikuks, ei välista

piirangu kehtimise ajal kahju tekkimist. Kaebaja esitatud ärikasumi aruannetest nähtub nii käibe

kui kasumi langus võrreldes perioodiga, mil piirang ei kehtinud.

3-22-325

6(21)

4.14. Tuvastamisnõude põhjendatud huviks on preventiivne huvi, vältimaks vastustaja

korduvat õigusvastast tegevust. Ei saa välistada, et vastustaja soovib tulevikus uuesti kehtestada

vaidlusaluse piirangu.

5. Vastustaja palus lõpetada menetluse või jätta kaebuse rahuldamata. Põhjendused:

5.1. Kaebaja

peab

öise

meelelahutuse

piirangut

perioodil

01.11.2021–10.01.2022

õiguspäraseks ja taotleb selle õigusvastaseks tunnistamist alates 10.01.2022. Kohus peab

hindama haldusakti selle andmise aja seisuga. Piirang kehtestati 28.10.2021 ja kehtis kuni

14.03.2022. Piirang ei kaotanud vahepeal, sh 10.01.2022, kehtivust, seda ei muudetud,

tunnistatud kehtetuks ega kehtestatud uuesti. Korraldusega nr 445 ei kohaldatud piirangut

ajutiselt üksnes aastavahetusel. Kuna kaebaja pidas piirangut kehtestamise aja seisuga

õiguspäraseks, ei ole kaebuse lahendamine eesmärgipärane ja selle menetlus tuleks lõpetada.

Piirang ei olnud seotud 10.01.2022 kuupäevaga ja vastustaja ei pidanud andma sel kuupäeval

uut haldusakti. Kaebaja ei esitanud 10.01.2022 ega kaebuse esitamise aja seisuga vastustajale

ega kohtule kohustamiskaebust piirangu ümberotsustamiseks.

5.2. Öise meelelahutuse piirang oli ajutine, kehtestatud õiget liiki õigusaktiga ja formaalselt

õiguspärane, sh kooskõlas volitusnormiga. Ebaõige on kaebaja järeldus, et piirang muutus

10.01.2022 alaliseks ja seeläbi vastuolus olevaks volitusnormiga. Koroonaviirus on uudne

ohtlik nakkushaigus NETS § 2 lg 2 tähenduses. See on jätkuvalt muteeruv, mille kohta teave

pidevalt muutub, mille ravi alles hakkab tekkima ja mille levik on viinud 2 korral Eesti

tervishoiusüsteemi krahhi äärele. Arstid ja teadlased alles õpivad viirust tundma, mistõttu on

tema leviku tõkestamiseks võetavaid meetmeid vähemalt kuni 2022. a kevadeni olnud pidevalt

vaja ümber vaadata ja kohandada. Piirang kehtestati korraldusega nr 373 NETS § 28 lg-te 5, 6

ja 8 alusel. Kuna piirangute rakendamisega kaasneb oluline ühiskondlik või majanduslik mõju,

kehtestab piirangud vastustaja. NETS § 28 lg 8 lubab uudse ohtliku nakkushaiguse leviku

tõkestamiseks võtta kasutusele rohkem meetmeid ja teistel tingimustel, sest uudse ohtliku

haiguse osas ei ole kellelgi palju teada, mistõttu ei oska ka seadusandja ammendavat

meetmekataloogi

ja

nende

rakendamise

tingimusi

ette

näha.

Lähtuda

tuleb

ettevaatuspõhimõttest. Kohtud on tunnistanud, et uudse ohtliku nakkushaiguse tõrjumisel ei pea

vastustaja lähtuma NETS § 28 lg 5 kriteeriumidest, vaid tal on tulenevalt NETS § 28 lg-st 8

avaramad volitused. NETS § 28 lg 8 alusel kehtestatud piirang ei pea olema vältimatult vajalik,

nagu nõuab NETS § 28 lg 5. Ettevaatuspõhimõtte kohaselt tuleb pigem kehtestada rangemad

reeglid kui oodata võimaliku negatiivse tagajärje saabumist. Ringkonnakohus ei ole võtnud

seisukohta, kas piirang oli ajutine või alaline, vaid selgitanud, milliste õigusaktidega tuleb

alalised piirangud kehtestada. Kohtupraktikast tulenevalt ei pea piirangu ajutiseks

kehtestamiseks sätestama piirangule konkreetset tähtaega, vaid piirang peab olema sisuliselt

ajutine ja kehtima faktiliselt üksnes piiratud aja. Vaidlusalune piirang kehtis 4,5 kuud ja oli

seega ajutine. See oli kehtestatud ajaks, kui oli suur oht Eesti haiglavõrgu ülekoormuseks ja

riigi toimepidevuse katkemiseks. Piirang lõpetati kohe, kui oli selge, et koroonaviirusest

tingitud oht haiglavõrgu ülekoormuseks ei ole enam tõenäoline. Seega vastas piirang

volitusnormile ja selle kehtestamiseks oli asjakohane vorm üldkorraldus. Vastustaja ei ole

vaidlusalust piirangut sidunud kunagi 10.01.2022 kuupäevaga. Sellele kuupäevale viidati

korralduses nr 362. Kuupäev ei olnud resolutsioonis, vaid selgitavas osas. Selgitav osa ei oma

õiguslikku jõudu. Vaidlusalune piirang kehtestati alles korraldusega nr 373 ja selles osas kehtis

korralduse nr 305 p-st 19 tulenev üldregulatsioon, et piirang kehtib kuni kehtetuks

tunnistamiseni. Vastustaja hindas regulaarselt, kas on tekkinud uusi faktilisi asjaolusid, mis

võimaldaks väita, et piirangu kehtestamise alus on ära langenud ja piirang tuleks kehtetuks

tunnistada. Sellised asjaolud tuvastati alles 14.03.2022 ja sel päeval tunnistas vastustaja

vaidlusaluse piirangu kehtetuks.

3-22-325

7(21)

5.3. Vastustaja on piirangute kehtestamisel tuginenud alati Terviseametilt saadud reaalsele

epidemioloogilisele olukorrale, Teadusnõukoja ja Terviseameti soovitustele, samuti Haiguste

Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse (ECDC) ja Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO)

andmetele ning nendele kõigile on seletustes ja seletuskirjades viidatud, seega on korraldused

ja piirangud piisavalt põhjendatud.

5.4. Kohtud ei ole öise meelelahutuse piirangu õiguspärasust hinnanud. Kaebaja viidatud

lahendites hinnati teisi piiranguid, mistõttu ei saa neis toodud järeldusi praegusesse asja üle

kanda. Meelevaldne on kaebaja järeldus, et vastustaja hakkas ringkonnakohtu lahendite tõttu

seaduse muudatust ette valmistama. Eelnõu koostati viimaste aastate jooksul tekkinud suure

praktika seadusse viimiseks.

5.5. Öise meelelahutuse piirang oli selle kehtestamise ajal materiaalselt õiguspärane. Seda on

möönnud ka kaebaja. Piirang oli ka kogu kehtivusaja jooksul õiguspärane. Kaebaja

ettevõtlusvabaduse piirangul oli legitiimne eesmärk. Kaebajal oli võimalik edasi tegutseda,

tuues klubi avamisaja varasemale kellaajale. Piirangu eesmärk on avatud korralduse seletuses

ja seletuskirjas. Kohtud on pidanud rahva tervise, haiglavõrgu koormuse alandamise ja riigi

toimepidevuse

eesmärke

põhiõiguste

piiramisel

legitiimseteks.

Nende

eesmärkide

saavutamiseks meetmete võtmine pole üksnes riigi õigus, vaid ka kohustus (Riigikohtu

25.11.2021 lahend asjas nr 3-21-2241).

5.6. Piirang oli proportsionaalne. Korralduse kehtestamise ajal oli koroonaviiruse leviku risk

väga kõrge ja haiglaravi koormuse olukord äärmiselt kriitiline. Plaaniline statsionaarne ravi oli

katkenud ja abita jäi väga palju inimesi. Lisaks ei suudetud enam vastu võtta ka kõiki

koroonahaigeid, kes seda vajanuks, mistõttu tõusis viirusesse suremus. Selle valguses oli

vastustajal vältimatult kohustus viiruse leviku takistamiseks ja haiglavõrgu koormuse

vähendamiseks kehtestada meetmeid ja piiranguid. Vaidlusalune piirang oli eesmärgi osas igal

juhul sobiv, sest see vähendab inimkontakte ja muudab sellega võimatuks inimeselt inimesele

leviva viiruse leviku. Mida vähem nakatunuid, seda vähem satub inimesi ka haiglasse ja seda

vähem satub ohtu riigi toimimine läbi selle, et oluliste elualade esindajad on koroonaviiruse

tõttu töölt eemal. Arvestades öise meelelahutusteenuse iseloomu ja tegevuskohta, on selge, et

selle raames toimub lähikontakte ja siseruumis on väga kerge koroonaviiruse aerosoollevik.

Korralduse nr 373 kehtestamise ajal levinud deltatüvi oli väga nakkav, kordades nakkavam kui

eelmised tüved. Viiruse leviku riski öise meelelahutuse ajal suurendab see, et inimesed viibivad

meelelahutusasutuses sageli pikemat aega, omavad seal juhukontakte ja jooke tarbides ei saa

kanda maske. Lisaks suureneb õhtu edenedes alkohoolsete jookide tarbimine, mis tõstab

inimeste riskikäitumist. Mask eemaldatakse ka tantsides. Seega on ilmne, et keelates säärased

inimestevahelised öised juhukontaktid, aitab see kaasa viiruse leviku vähendamisele. Ööklubi

klientuuri haiglasse sattumine on võrreldes eakate grupiga küll väiksem, kuid ei ole välistatud.

Krista Fischeri graafikust selgub, et perioodil 01.09.-16.10.2021 sattus koroonaviiruse tõttu

haiglasse 241 inimest vanuses 20-49. Tegemist on haiglaravi võimekust arvestades olulise

numbriga, mistõttu aitas viiruse leviku piiramine noorte hulgas vähendada ka haiglaravi

koormust. Kõik eagrupid ühiskonnas puutuvad omavahel kokku ja ööklubides käijad võivad

kanda viirust riskigruppidele edasi. Pigem on noored sotsiaalsed, st suhtlevad aktiivselt ka oma

perekonna, tuttavate ja nende lähikondsetega, mistõttu on nad efektiivsed viiruse levitajad.

Koroonaviiruse juures on keeruline just see, et viirus võib nakatada juba 2 päeva enne, kui

inimesel endal tekivad sümptomid, mistõttu võib noor pahaaimamatult levitada seda riskigruppi

kuuluvale isikule, kes võib väga suure tõenäosusega sattuda haiglasse ja suurendada sellega

haiglaravi koormust. Seega piirates viiruse levikut noorte hulgas, aitab see omakorda takistada

ka riskigruppide haiglasse sattumist.

3-22-325

8(21)

5.7. Vaidlusalune piirang oli vajalik ja on viiruse leviku pidurdamise mõttes efektiivsem kui

öise meelelahutuse lubamine piiratud tingimustel. Negatiivne testitulemus ei garanteeri inimese

täielikku nakkusohutust, samuti ei vähenda see inimese enda nakatumise riski. Seega ei ole

testimine sama efektiivne kui kontaktide välistamine. Testid näitavad tulemust testi võtmise

hetke seisuga ja annavad positiivse tulemuse siis, kui viirust on organismis juba piisavalt palju

ehk viirus on jõudnud organismis paljuneda. Koroonaviirus nakkab juba 2 päeva enne

sümptomite teket, mistõttu ei pruugi väliste haigustunnusteta, kuid nakkusohtliku isiku test anda

positiivset tulemust. Varem tehtud test näitab, et proovi andmise hetkel ei olnud organismis

piisavalt viiruseosakesi, kuid inimene võib negatiivse proovi andmise hetkel olla juba

nakatunud ja muutuda nakkusohtlikuks vahetult pärast proovi andmist. Samuti võib inimene

pärast testi tegemist nakatuda ja muutuda lühikese aja jooksul nakkusohtlikuks. Seega võib

negatiivsest testist saadav kindlustunne olla petlik ja igal juhul ainult lühiajaline. Seda, et

testimine ei ole sama efektiivne meede, on kinnitanud ka Terviseamet. Koroonaviirus levib

siseruumis hästi aerosoolleviku kaudu. Nakatumine toimub kiiresti. Lähikontaktne ja

potentsiaalne viirusekandja on isik, kes on viibinud viirusekandjaga koos 15-20 minutit. Ei ole

tõsiselt võetav, et riik piiraks ööklubi külastuse 10 minutile, sest sel juhul ei saaks inimesed

teenust selle olemust arvestades reaalselt tarbida. Seega pole tegevustele ajalise kestuse piirangu

kehtestamine reaalne ja sama efektiivne alternatiiv. Kaebaja pakutud summaarse tegevuse aja

kehtestamine ei ole samuti asjakohane alternatiiv, sest sellega saaks inimene kõigis tegevustes,

sh nakkusohtlikus ööklubitegevuses osaleda 17 tunni jooksul, mille raames saab ilmselgelt

toimuda nakatumine. 28.10.2021 tuli taaskord (pärast 2021. a kevadet) kehtestada

inimestevaheliste kontaktide vältimise meetmed just põhjusel, et varasem olukord, kus

inimkontakte piirati üksnes osaliselt ja erinevates tegevustes sai osaleda kas koroonapassi või

negatiivse testitulemuse alusel, ei olnud koroonaviiruse leviku tõkestamiseks piisav. Neis

oludes viiruse levik aina kasvas ja haiglavõrk oli kokku kukkumas. Seega oli meede vajalik,

sest leebemad meetmeid ei andnud tulemust.

5.8. Vaidlusalune piirang oli mõõdukas ega riivanud kaebaja õigusi ülemääraselt.

Koroonaviiruse leviku tase oli 2021. a oktoobri lõpus kõrge ja haiglavõrgu olukord äärmiselt

kriitiline. Plaaniline ravi oli sisuliselt katkenud ja intensiivravi kohad ka koroonahaigetele

otsakorral. Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 14 nõuab riigi aktiivset tegutsemist isikute

põhiõiguste, sh tervisepõhiõiguse kaitseks ja kohustab lisaks vaatama ka pikka perspektiivi.

Riik peab hindama, et kui täna ettevõtjate ja inimeste igapäevategevustele piiranguid ei

kohaldata, kas siis pikas perspektiivis maksab see ettevõtjatele kätte, kuna haigestumus tõuseb,

meditsiiniabi osutamine ja riigi toimepidevus katkeb ning puudub üldse keskkond ettevõtluseks

ning võib tekkida vajadus veelgi intensiivsemateks piiranguteks. Kohtud on möönnud, et

vastustaja ei saa riskida kollapsiga, vaid peab võtma kasutusele meetmed viiruse pidurdamiseks

ja haiglaravi koormuse langetamiseks. Meetmete kehtestamisel arvestas vastustaja nii erinevate

tegevuste iseloomuga, st sellega, kuidas nakkus erinevate tegevuste raames levib, kui ka vastava

tegevuse tähtsusega inimeste esmavajaduste ja riigi toimimise seisukohalt. Öine meelelahutus

ei ole inimeste esmavajaduste rahuldamiseks ja riigi toimimiseks vältimatu ning eriti selle

tegevuse kõrget nakkusohtlikkust (siseruum, juhuslikud lähikontaktid inimeste vahel, kes

muidu kokku ei puutu, alkoholi pruukimine) arvestades, kehtestati öisele meelelahutusele

ranged piirangud. Piirates kontakte öistes tegevustes ja vähendades sellega viiruse levikut, oli

vastustajal võimalik avatumana hoida inimeste esmavajaduste rahuldamiseks olulisemad

tegevused, nt hoida koolid avatuna. Vastustaja kaalus piirangu mõõdukust seletuskirjas.

Piirangu mõõdukust on möönnud ka kohtud (Tallinna Ringkonnakohtu 14.12.2021 määrus asjas

nr 3-21-2533). Kuigi öise meelelahutuse piirang riivas kaebaja õigusi, oli see seatud äärmiselt

kaalukatel eesmärkidel, mis kaalusid üles piirangu mõju kaebajale. Piirangu kehtestamisel on

positiivne mõju seatud eesmärkidele. Viiruse leviku ja haiglaravi koormuse olukord oli 2021. a

detsembris tänu piirangutele teatud osas paranenud, mis annab tunnistust ka öise meelelahutuse

3-22-325

9(21)

piirangu asjakohasusest. Piirangu efektiivsusest ja asjakohasusest annab märku ka see, et öise

meelelahutuse piirangu aastavahetusel ajutise mittekohaldamise järgselt suurenes oluliselt

nakatumiste arv just ööklubiealiste inimeste hulgas. See andis viiteajaga tunda ka haiglaravi

koormuse tõusus jaanuari teises pooles ja veebruaris 2022, mis omakorda muutis võimatuks

piirangu kehtetuks tunnistamise sel perioodil.

5.9. Korraldus oli materiaalselt õiguspärane kogu selle kehtimise ajal, sh 10.01.2022. Kuigi

detsembris 2021 langesid veidi nakatumine ja haiglaravi koormus, siis jaanuari alguses oli selge

trend nakatumise tõusule. Selle põhjuseks olid pühad, 2021. a novembri lõpust levima hakanud

uus omikrontüvi ja ka öise meelelahutuse piirangu ajutine leevendamine. Alates jaanuari teisest

täisnädalast kasvas ka hospitaliseeritute arv, mis kasvas kuni 2022. a veebruari teise pooleni.

Nakatunute koguarvud olid veebruaris kõrged. Langustrend saabus alles märtsi alguses. Seega

ei tekkinud uusi asjaolusid ja aluseid piirangute kehtetuks tunnistamiseks. Asjaolud leevenesid

vaid korraks detsembris. Seda, et nakatumine hakkab tõusma ja haiglaravi koormus kasvama,

prognoosis vastustaja juba korralduse nr 445 seletuskirjas. Seega olnuks vastutustundetu

piiranguid 10.01.2022 või ka veebruaris kehtetuks tunnistada. Piirangute kehtetuks tunnistamist

ei toetanud ka Terviseamet. Asjakohatu on kaebaja väide, et omikrontüvi on leebem ega tõsta

haiglaravi koormust. Jaanuaris ja veebruaris 2022 tõusis pidevalt haiglavõrgu koormus. Selle

põhjuseks on asjaolu, et kuigi omikrontüve põhjustatud haigus on kergem, levis see kiiremini

ja tõhusamalt. Suurem üldine nakatumiste arv tõi kaasa haiglavõrgu koormuse kasvu vaatamata

asjaolule, et haiglasse sattunute protsent nakatunute üldarvust oli väiksem kui deltatüvega.

Samal ajal levis täiendavalt ka deltatüvi. Seega olid viiruse leviku peatamiseks võetavad

meetmed ääretult asjakohased ka jaanuaris-veebruaris 2022. Asjakohatu on kaebaja väide, et

arvestada tuleks üksnes intensiivravi vajavate patsientide arvu. Kuigi intensiivravi vajavad

patsiendid on suurim koormus haiglatele, siis väga suurt survet avaldasid haiglatele kõik haiglas

viibinud koroonahaiged. Kuna koroonaviirus on nakkushaigus, siis tuli kõik koroonapositiivsed

patsiendid isoleerida ja neile eraldati eraldi meditsiinipersonal ristnakatumise vältimiseks. Kuna

nakkusosakonnad olid inimesi täis, tuli ressurss teiste osakondade ja nende personali arvelt,

mistõttu jäi osutamata muu plaaniline arstiabi. Seega on asjakohane arvestada kõigi

koroonapositiivsete haiglasse sattunutega haiglavõrgu koormuse hindamisel. Oluline on

märkida, et ka intensiivravi vajavaid inimesi oli veebruaris 2022 rohkem kui jaanuari alguses.

Lisaks haiglavõrgu koormuse leevendamisele, oli vastustaja eesmärk tõkestada viiruse levikut

riigi toimepidevuse tagamiseks. Jaanuaris-veebruaris oli omikrontüvega nakatumine nii kõrge,

et kui seda ei oleks piiratud, oleks võinud jääda esmavajalikud teenused tagamata ja riigi

toimepidevus oleks sattunud ohtu. Vastustaja tunnistas öisele meelelahutusele kehtestatud

piirangud kehtetuks kohe, kui oli selge, et nakatumiste arv ja haiglavõrgu koormus on püsivas

langustrendis. Selline langustrend sai selgeks märtsi keskel. Õiguskantsler ei leidnud

14.01.2022 seisukohas, et öise meelelahutuse piirangul puudub legitiimne eesmärk. Arvatavasti

asuti selle seisukoha koostamisele juba varem ja seetõttu lähtuti eeldusest, et vahepeal hakkas

viiruse levik ja haiglaravi koormus vähenema. Seejuures ei tugine õiguskantsler

epidemioloogilise olukorra muutuse osas ühelegi andmestikule. Seetõttu jäi tal ilmselt

tähelepanuta, et jaanuari algusest hakkas nakatunute arv tõusma ja jaanuari teisest nädalast

hakkas lisaks nakatumistele suurenema ka haiglaravi koormus. Vastav teave avaldati

Terviseameti 10.01.2022 ja 17.01.2022 epiidülevaadetes. Vastustajale oli õiguskantsleri

seisukoht teada, kuid kuna koroonaviiruse epidemioloogilises olukorras ja haiglavõrgu

koormuses ei olnud enne märtsi positiivseid muutusi, siis ei olnud soovitusi asjakohane järgida

enne märtsi 2022. Seejuures ei tuginenud vastustaja oletustele epidemioloogilise olukorra osas,

vaid Terviseametist ja haiglatest saadud numbritele ning Terviseameti ja Teadusnõukoja

soovitustele. Kaebaja keskendub vaid üksikutele kuupäevadele ega näe laiemat mõju

ühiskonnale. Vastustaja peab aga meetmete väljatöötamisel vaatama ka tulevikku.

3-22-325

10(21)

5.10. Riigikohus leidis 31.10.2022 otsuses asjas nr 5-22-4, et 2021. a lõpus ja 2022. a alguses

oli koroonaviirus jätkuvalt uudne ohtlik nakkushaigus, mille kohta teadmised olid veel pidevas

muutumises ja mille tõrjeks oli seetõttu asjakohane võtta NETS § 28 lg-tes 2, 5 ja 8 nimetatud

erinevaid avaraid kaitsemeetmeid. Riigikohus tunnustas vastustaja seatud eesmärgi olulisust ja

seda, et vastustajal oli kohustus astuda ka 2022. a alguses samme koroonaviiruse leviku

tõkestamiseks ja inimeste tervisepõhiõiguse kaitsmiseks. Samuti märkis Riigikohus, et inimeste

elu ja tervise kaitsmine ning ühiskonna kui terviku toimimise tagamine on kaalukad eesmärgid,

mis kaaluvad üles muud põhiõigused. Riigikohtu otsusest saab teha ühese järelduse, et 4,5 kuud

kehtinud viiruse tõrjemeede oli ajutine ja NETS § 28 volitusnormile vastav meede. Riigikohus

selgitas, et korralduse nr 373 aluseks olnud volitusnormid ei nõudnud piirangute lõpptähtaja

kehtestamist ja piirangud vastasid vaatamata sellele ajutisuse kriteeriumitele. Kuna vastustaja

ei teadnud, millal langevad öise meelelahutuse piirangu kehtestamise alused ära, tegemist oli

ettenägematu olukorraga, siis ei kehtestanud vastustaja piirangule kehtivuse lõppkuupäeva, vaid

hindas korralduse nr 305 p 19 alusel pidevalt üle, kas esinevad alused piirangu kehtetuks

tunnistamiseks. Riigikohus ei leidnud, et vastustaja pidanuks piiranguid analüüsides andma iga

2 nädala tagant uue korralduse, millega taaskehtestada ja põhjendada piirangute kehtestamise

aluseid ja asjakohasust. Tegemist oli kehtiva piiranguga, mille alused polnud ära langenud.

5.11. Vastustaja ei pea ega saa kohelda erineva nakkusohuga tegevusi piirangute seadmisel

sarnaselt. Sel juhul ei oleks meetmed efektiivsed ja kohtleks põhjendamatult ebavõrdselt

madalama nakkusohuga tegevusi, nende korraldajaid ja nendes osalejaid. Ööklubiline tegevus

on selgelt nakkusohtlikum kui kõik teised kaebaja poolt välja toodud tegevused, sest hõlmab

lähikontakti (nt füüsilises otsekontaktis tantsimine, kallistused jne) ja alkoholi tarbimist.

Spordiklubis ei tarbi inimesed alkoholi ega ole vahetus otsekontaktis. Kaheldav, kas

spordiklubis veedetakse sama palju aega kui ööklubis. Lisaks nõrgestab alkohol ka

immuunsüsteemi ja muudab inimese viirusele eriti vastuvõtlikuks, mistõttu on piirangud öisele

tegevusele õigustatud. Spordiklubis käivate inimeste immuunsus on üldreeglina tugev. Teatris,

kontserdil või kaupluses ei suhtle inimesed reeglina võõrastega ega astu nendega füüsilisse

lähikontakti. Poes viibimise aeg on lühike. Poes ega teatris ei tarbita tegevuse ajal alkoholi.

Teatris maskiga istudes ei saa inimesed reeglina nakkust ka pikema aja jooksul. Seega ei ole

ühtse kestvuspiirangu seadmine põhjendatud. Teatris ei ole nakkuse saamise tõenäosus ka

3 tunni jooksul suur, samas kui öise tantsulise tegevusega oleks nakkus levinud juba esimese

10 minutiga. Öise tegevuse piirang kehtis ka baaridele ja restoranidele. Tavaolukorras on baarid

pärast kl 23 avatud. Õhtu edenedes alkoholi tarvitamine ja selle mõju kasvab ning enamasti just

pärast kl 23 algavad koroonaviiruse seisukohalt riskialtimad tegevused. Seejuures vahetatakse

enne südaööd sagedasti ka asukohta ja liigutakse uude kohta, mis tõstab juhukontaktide arvu.

Kuigi viirus on nii öösel kui päeval sama, on öise tegevuse iseloom selline, et viirus levib selle

käigus rohkem, mistõttu on asjakohane just öist tegevust piirata. Vastustaja soovis ühiskonda

avatuna hoida, mistõttu ei piiratud ühiskonna toimimise seisukohalt märksa kaalukamaid

tegevusi, nagu koolis ja tööl käimine.

5.12. Erapidudel kohtuvad sageli tuttavad inimesed, kes nagunii ka muidu kokku puutuvad ja

seetõttu nakatumisstatistikat ei tõsta. Erapidude järgi on kerge kontakte tuvastada ja vajadusel

eneseisolatsiooni rakendada.

5.13. Öise meelelahutuse piirang on kehtestatud kõigile teenusepakkujatele. Eestis ei ole

klientide registreerimine kohustuslik ning isikuandmete kaitse reegleid arvestades peaks see

olema äärmiselt erandlik ja ainult kliendi nõusolekul põhinev. Arvestades öise

meelelahutusteenuse pakkujate arvu, ei olnud reaalne, et vastustaja hakkab hindama iga

teenuseosutaja võimekust kliente registreerida ja vastavat süsteemi luua. Lisaks ei oleks see

süsteem vähendanud juhukontaktide arvu ja sellest tulenevalt nakatumiste kasvu.

3-22-325

11(21)

5.14. Ka 18-aastased ei võinud negatiivse testi alusel ööklubis käia. Testi alusel said nad

osaleda nende esmavajaduste seisukohalt olulistes teenustes, sh koolis.

5.15. Arvestades öise meelelahutuse piirangu kehtestamise eesmärgi kaalukust, viiruse ja

haiglavõrgu olukorda 2022. a jaanuaris, veebruaris ja märtsi alguses, öise meelelahutuse kõrget

nakkusohtlikkust ning piirangute ajutist mõju, samuti seda, et olemasolevate andmete alusel ei

mõjutatud kaebaja tegevuse jätkusuutlikkust ega kasumlikkust, siis olid piirangud ka ilma

hüvitiseta proportsionaalsed kogu nende kehtivuse aja. Kui kaebaja tegevus oli peatunud

vaidlusaluse piirangu tõttu, siis ei saanud teised kaebaja välja toodud piirangud teda mõjutada

ega tekitada kumulatiivset mõju.

5.16. Kahjunõude eeldused ei ole täidetud ja selle rahuldamiseks pole alust. Vastustaja

tegevus ei olnud õigusvastane. Kaebaja ei ole püüdnud kahju tekkimist ära hoida.

Tühistamiskaebus esitati tähtaega rikkudes. Kaebaja ei taotlenud vastustajalt piirangute

kehtetuks tunnistamist. Vastustaja ei ole piirangu kehtimises süüdi. Vastustajal on seadusest

tulenev kohustus kaitsta isikute tervisepõhiõigust ja tagada meditsiiniabi kättesaadavus kõigile

isikutele, sh plaaniline ravi neile, kel pole koroonaviirust. Hoopis piirangute enneaegne

kehtetuks tunnistamine olnuks õigusvastane. Seega on saamata jäänud tulu väljamõistmine

põhjendamatu.

5.17. Kahju tuvastamisel ei saa lähtuda läbimüügiaruannetest. Ei saa eeldada, et jaanuaris ja

veebruaris ehk madalkuudel oleks kaebaja saanud sama palju tulu kui oktoobris või

aastavahetusel. Kaebaja kahjunõue on ülepaisutatud. Ta soovib saada 2-kuulise perioodi eest

hüvitist, mida ta ei ole varasematel aastatel terve aasta jooksul teeninud. Maha tuleb arvata

igasugune kasu, mida kaebaja sai, nt tema poolt säästetud kulud. Kui vastustaja ei oleks

piiranguid kehtestanud või oleks need liiga vara kehtetuks tunnistanud, võinuks haiglavõrgu

koormus tõusta ja riigi toimepidevus oleks sattunud ohtu, mis oleks omakorda toonud kaasa

veelgi rangemad piirangud ja hoopis pikemalt piiranud kaebaja tegevust. Kaebaja tegevus oli

vaatamata piirangutele kasumlik, ta teenis nii 2021. a-l kui ka 2022. a-l kasumit. See võib

viidata, et kaebaja suutis oma ettevõtluse 2021. a-l ümber korraldada ja piirangud talle

intensiivset mõju ei omanud. 2022. a-l kehtisid piirangud vaid marginaalse perioodi jooksul ja

madalkuudel ning alates märtsist oli kaebaja tegevus kasumlik. Kaebaja esitatud tõenditest

nähtub, et kaebaja müügikäive, kulud ja ärikasum kõiguvad kuude lõikes märgatavalt. Seega on

kaebaja tegevus sesoonne ja aasta esimeste kuude tulu ei saa võrrelda aasta keskmisega. Ei ole

välistatud, et märtsis ja aprillis 2022 oli kaebaja ööklubi külastatavus kõrgem just seepärast, et

vahetult enne olid olnud piirangud. Seega võis kaebaja suure osa jaanuari ja veebruari käibest

ja kasumist teenida järgnevate kuude jooksul. Tundub, et ka kaebaja ise saab kahjuarvestuse

absurdsusest aru, sest taotleb õiglase hüvitise väljamõistmist.

5.18. Kahjunõude rahuldamine ei ole põhjendatud ka riigivastutuse seaduse (RVastS) § 16

lg 1 alusel. Esinevad RVastS § 16 lg-s 3 toodud alused. Piirangud ei avaldanud kaebaja brändile

negatiivset mõju. Kaebaja jätkab ööklubi Shooters pidamist ja kliendid külastavad seda.

Saamata jääva tulu väljamõistmine, isegi kui see esineb, on erakordne isegi õigusvastase

haldusakti puhul (RVastS § 13 lg 2) ja ei peaks kindlasti toimuma õiguspärase haldusakti

olukorras.

5.19. Tuvastamisnõude osas tuleks kaebuse menetlus lõpetada. Tuvastamiskaebuse

lahendamine ei aita kuidagi kaasa kaebaja preventiivsele huvile, et vastustaja kaebaja osas enam

koroonaviiruse tõkestamise meetmeid ei kehtestaks. Vastustaja kehtestab ja leevendab

koroonaviirusega seotud piiranguid, arvestades viiruse leviku olukorda, tervishoiusüsteemi

koormust ja teadmisi viiruse levimise, ravimise ja ennetamise võimaluste kohta. Piirangute

3-22-325

12(21)

kehtestamine sõltub konkreetse ajahetke faktilisest olukorrast ja selle aja teadmistest. Piirangute

õiguspärasust saab hinnata üksnes vastava aja kontekstis ja vastava piirangu olemust arvestades.

KOHTU PÕHJENDUSED

Vastustaja taotlused

6. Vastustaja taotles kaebuse menetluse lõpetamist, sest kaebaja on pidanud vaidlusalust öise

meelelahutuse piirangut perioodil 01.11.2021–10.01.2022 õiguspäraseks. Praeguses asjas

puuduvad alused menetluse lõpetamiseks (HKMS § 152 lg 1). Kaebaja esitas esialgses kaebuses

korralduse nr 305 p 82 tühistamise nõude. Pärast korralduse nr 305 p 82 kehtetuks tunnistamist

läks kaebaja üle tuvastamis- ja hüvitamisnõuetele. Seega oli kaebust võimalik edasi menetleda

ja menetlust ei tulnud lõpetada HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel. Tuvastamiskaebusele üleminekut

sellises olukorras võimaldab HKMS § 152 lg 2. Kohtupraktikas peetakse tuvastamisnõudele

üleminekut olukorras, kus haldusakt muutub kohtumenetluse ajal kehtetuks, lubatavamaks kui

esialgse tuvastamiskaebuse esitamist, et vältida kaebajale tekkinud menetluskulude ja ajakulu

asjatuks muutumist.

7. Vastustaja põhjendused menetluse lõpetamise taotlemisel ei seondu menetluse lõpetamise,

vaid kaebuse läbi vaatamata jätmise alustega. HKMS § 151 lg 2 p 1 järgi võib kohus jätta

määrusega kaebuse läbi vaatamata, kui pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmnevad HKMS

§ 121 lg-s 2 sätestatud asjaolud. HKMS § 121 lg 2 p 1 järgi võib kohus tagastada kaebuse

määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Kohus ei nõustu aga

vastustaja seisukohaga, et kaebajal puudub asjas kaebeõigus. Vastustaja ei sea ka ise kahtluse

alla, et vaidlusalune piirang riivas kaebaja õigusi, takistas tal tema valitud majandustegevusega

tegeleda ja mõjutas seeläbi tema sissetulekuid piirangu kehtimise perioodil. Seega on kaebajal

igal juhul kaebeõigus piiranguga tekitatud kahju hüvitamise kaebuse esitamiseks. See, kas

kaebus kuulub asja läbivaatamise tulemusel rahuldamisele, et mõjuta kaebeõiguse olemasolu.

8. Tõepoolest on kaebaja esialgu väitnud, et piirang muutus õigusvastaseks alates 10.01.2022.

Enne seda kehtinud piirangu osas kaebaja vastuväited ei esitanud. Kaebaja muutis oma

seisukohti alles pärast vastustaja poolt vastuse esitamist. Kohus ei nõustu aga vastustaja

seisukohaga, et kaebaja selline lähenemine oleks ebaõige ja võtaks õiguse kaebuse esitamiseks.

Kohtud on korduvalt koroonaviiruse piiranguid puudutavaid korraldusi (sh korraldust nr 305)

käsitledes leidnud, et tegemist on üldkorraldustega haldusmenetluse seaduse § 51 lg 2

tähenduses. Kohtupraktika kohaselt sõltub üldkorralduse vaidlustamise tähtaja kulgema

hakkamine sellest, millal avaldub selle mõju akti adressaadi õigustele (vt nt Riigikohtu

13.02.2008 määrus asjas nr 3-3-1-95-07). Seega ei ole üldkorralduste puhul nõutav, et kaebus

selle tühistamiseks esitataks tingimata 30 päeva jooksul selle kaebajale teatavaks tegemisest

arvates. Üldkorraldus võib omada kaebaja õigustele erinevatel perioodidel erineva

intensiivsusega mõju. Kaebaja hinnangul muutus vaidlusalune piirang tema jaoks

ebaproportsionaalselt piiravaks 10.01.2022, sest ta oli (võimalik, et põhjendamatult) lootnud, et

piirang tunnistatakse selle kuupäeva seisuga kehtetuks. Arvestades, et vastustaja poolt

koroonaviiruse tõrjeks kehtestatavad meetmed said olla vaid ajutised, siis ei saa välistada

lähenemist, et mingist ajahetkest ei saa enam olla tegemist ajutise piiranguga või on piirang

muutunud mingist ajahetkest ebaproportsionaalseks. Sellises olukorras peab kaebajal olema

võimalik tema õigusi piiravaid üldkorraldusi vaidlustada ka hiljem. Kaebaja ei saanud juba

piirangu kehtestamise ajal ette näha, kui kaua tema õiguste piiramine kestab. Seega on võimalik

hinnata piirangu õiguspärasust nii selle kehtestamise aja kui ka hilisema aja seisuga, mil

vastustajal tulnuks võib-olla hinnata piirangu kehtetuks tunnistamise vajadust.

3-22-325

13(21)

9. Nagu kohus eespool mainis, lubatakse HKMS § 152 lg 2 alusel tuvastamiskaebusele

üleminekut. Kohus ei nõustu vastustajaga, nagu puuduks kaebajal ilmselgelt kaebeõigus

tuvastamiskaebuse esitamiseks. Kaebaja põhjendas tuvastamiskaebuse esitamist preventiivse

huviga ja kohtupraktikas on peetud seda tuvastamiskaebuse esitamisel aktsepteeritavaks

põhjendatud huviks. Koroonaviirus on Eesti ühiskonnas levinud alates 2020. a-st ja selle aja

jooksul on viiruse leviku tõkestamiseks seatud mitmel korral erinevaid meetmeid. Samuti oli

teada, et viirus ei ole ühiskonnast kadunud ja selle levik käib periooditi. Seetõttu võis kaebaja

tuvastamiskaebuse esitamisel lähtuda eeldusest, et uued piirangud võidakse kehtestada ka

järgnevaks hooajaks ja need võivad hakata uuesti tema õigusi piirama. Puudus põhjus oletada,

et vastustaja ei kehtesta tuleval hooajal uuesti samasisulist piirangut. Kuigi asjaolud (viiruse

leviku tingimused, viiruse uued tüved, haiglavõrgu koormus, teadmised viirusest,

vaktsineerituse tase, ravi olemasolu jne) võivad olla teised, võivad piirangud olla samad.

Seetõttu ei saa välistada, et praeguses asjas esitatud tuvastamiskaebuse kohta tehtud lahend võib

olla asjakohane ka tulevaste piirangute üle otsustamisel, nt kui asja lahendamise käigus leiab

kinnitust, et vastustaja ei ole piirangute kehtestamisel arvestanud kõigi oluliste asjaoludega või

huve õigesti kaalunud. Seetõttu ei nõustu kohus vastustajaga, et kaebus tuvastamisnõudes tuleb

jätta läbi vaatamata.

10. Seetõttu jätab kohus rahuldamata vastustaja taotluse kaebuse läbi vaatamata jätmiseks ja

menetluse lõpetamiseks.

Korralduse nr 305 p 82 õiguspärasus

11. Kaebaja poolt vaidlustatud korralduse nr 305 p-ga 82 seati piirang, mille järgi ei võinud

korralduse nr 305 p-s 10 sätestatud korraldatud tegevustes, mis toimusid avalikus siseruumis,

osa võtta ajavahemikus kl 23.00–06.00. Kaebaja peab oma majandustegevuse raames ööklubi,

mille peamine majandustegevus toimub üldteadaolevalt ajal, mil vaidlusaluse piirangu järgi oli

korraldatud tegevustes osalemine keelatud. Järelikult piiras vaidlusalune piirang kaebaja

ettevõtlusvabadust (PS § 31) ja võimalust valitud majandustegevuse käigus tulu teenida.

Kaebusest nähtuvalt muutis kaebaja ööklubi avamisaegu, seega ei olnud tegemist täieliku

tegevuspiiranguga. Kuid arvestades ööklubi eesmärki, ei olnud kaebaja ööklubi külastatavus

varasemal kellaajal sama suur kui ilma piiranguteta ajal ja sissetulek oli sellest tulenevalt

väiksem.

Piirang

kehtis

01.11.2021–14.03.2022.

Kaebaja

arvates

muutus

piirang

õigusvastaseks 10.01.2022, mil vastustajal tulnuks piirang kehtetuks tunnistada või selle

kehtima jätmist uuesti kaaluda.

12. Vaidlusaluse piirangu kehtestamist on põhjendatud nii korralduses nr 373 endas, millega

piirang kehtestati, kui ka selle korralduse seletuskirjas7. Korralduses toodud selgituse kohaselt

on korralduses kehtestatud piirangute ja meetmete eesmärk piirata koroonaviiruse levikut,

viirusega nakatumist ja raskelt haigestumist, vältida meditsiinisüsteemi ülekoormust ning

kindlustada riigi oluliste funktsioonide toimepidevus. Seega kaitsti inimeste elu ja tervist, riigi

toimepidevust

ja

tervishoiusüsteemi

jätkusuutlikkust.

Seletuskirjast

nähtuvalt

oli

koroonaviiruse leviku riskitase väga kõrge, nakkuse levik hüppeline ja haiglaravi vajavate arv

suur. Prognoositi haigestumise kasvu jätkumist järgnevatel nädalatel. Võrreldes teiste Euroopa

riikidega oli Eesti epidemioloogiline olukord üks halvimaid. Paralleelselt kõrge haigestumisega

oli Eesti elanike hulgas vaktsineerimisega hõlmatus üks Euroopa madalamaid. Terviseamet

soovitas 25.10.2021 epidemioloogilises ülevaates kehtestada rangemaid ühiskondlikke

meetmeid viiruse leviku piiramiseks ja kontrolli alla võtmiseks. Kohus peab toodud põhjendusi

asjakohasteks, mis õigustasid täiendavate piirangute kehtestamist. Samuti nõustub kohus

7 Kättesaadav https://www.kriis.ee/covidi-kriisi-juhtimine-kusimused-ja-vastused/kriisi-juhtimine/oigusaktid-ja-

seletuskirjad#korraldus-305.

3-22-325

14(21)

vastustaja poolt kohtumenetluses toodud põhjendustega, mis puudutavad piirangu

õiguspärasust ja proportsionaalsust kaebaja õiguste riive suhtes, ega pea vajalikuks neid kõiki

üle korrata. Sel põhjusel kajastas kohus vastustaja põhjendusi kirjeldavas osas põhjalikumalt.

13. Ettevõtlusvabadus on seadusreservatsiooniga põhiõigus, mida võib piirata mis tahes

põhjusel, mis ei ole PS-iga vastuolus (PS § 11). Inimeste elu (PS § 16) ja tervise (PS § 28)

kaitse, riigi toimepidevus ja tervishoiusüsteemi jätkusuutlikkus on väga kaalukad õigused ja

avalikud huvid, mis kaaluvad selgelt üles kaebaja huvi tegeleda ettevõtlusega tema valitud

valdkonnas. Seetõttu kaaluvad nende eesmärkide saavutamiseks ja Covid-viiruse leviku

tõkestamiseks seatud piirangud ja meetmed üles kaebaja ettevõtlusvabadusele tekkiva riive. Mh

kaitsevad Covid-viiruse leviku tõkestamiseks kehtestatud piirangud ka kaebaja enda õigusi ja

huve – aitavad vältida tema töötajate nakatumist, viiruse väga laiaulatusliku leviku korral

hakkaksid kliendid ise kaebaja ettevõtte külastamist vältima või ei saaks haigestumise tõttu seda

külastada, viiruse laiaulatuslik levik tooks kaasa tõrked majanduses ning vajaduse kehtestada

veel rangemaid ja pikemaajaliselt kehtivaid piiranguid kuni ühiskonna sulgemiseni.

14. Piirangud on kehtestatud NETS § 28 lg-te 2, 5, 6 ja 8 alusel, mis võimaldavad vastustajal

uudse ohtliku nakkushaiguse leviku tõkestamiseks piirata ettevõtete tegevust ja kehtestada

liikumisvabaduse piiranguid. Kaebaja ei ole vaielnud vastu sellele, et Covid-viirus on uudne

ohtlik nakkushaigus NETS § 2 lg 2 tähenduses. See on suure nakatuvusega, levib kiiresti ja

ulatuslikult ning selle kulg võib olla raske või eluohtlik (NETS § 2 lg 1 p 3). Sellel puudub ravi

ja selle levik võib ületada haiglate ravivõimekust (NETS § 2 lg 2 p 2). Seda, et ka seadusandja

on pidanud uudse ohtliku nakkushaiguse all silmas mh Covid-viirust, näitab meditsiiniseadme

seaduse, hädaolukorra seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 165 SE esimese

lugemise seletuskiri (lk 3)8. Seega oli vastustajal vaidlusaluse piirangu kehtestamiseks olemas

seadusest tulenev volitusnorm.

15. NETS § 28 lg-s 6 on seadusandja andnud vastustajale volituse kehtestada nakkushaiguse

leviku tõkestamiseks erinevad liikumis- ja tegevusvabaduse piiranguid. Selliste piirangute sisu

ja ulatuse kindlaks määramisel, sh erandite kehtestamisel, on vastustajal avar kaalutlusõigus.

Selle kaalutlusõiguse teostamise eesmärk on leida tasakaal meetmetest isikutele tekkivate

piirangute intensiivsuse ja taotletava eesmärgi – milleks on nakkushaiguse leviku kontrolli all

hoidmine ja eelkõige selle haiguse leviku tõkestamine määral, mis võib ohtu seada

tervishoiusüsteemi toimepidevuse – saavutamise eeldusliku tõhususe vahel. Kaalutlusõigus

tähendab õigust valida üks mitme põhimõtteliselt lubatava ja võimaliku lahenduse vahel.

Kaalutlusõiguse tulemusel tehtud otsus ei pruugi olla, iseäranis mitte tagasivaatelise hinnangu

alusel, võimalikest kõige parem või kõige tulemuslikum. Kaalutlusotsus on õiguspärane, kui

selle tegemisel on mõistlikult arvesse võetud kõiki asjassepuutuvaid asjaolusid ja huve ning

nende mõistliku kaalumise tulemusena valitud lahendus, mis ei ole ilmselgelt meelevaldne.

Käesoleval juhul tuleb silmas pidada, et Covid-haiguse leviku tõkestamiseks võetavad meetmed

on oma laadilt kaitsemeetmed, mille eesmärk on vältida viiruse levikuga seotud tulevasi

arenguid. Selliste meetmete kehtestamine saab tugineda vaid prognoosidele selle kohta,

milliseks need arengud ühe või teise lahenduse kasuks otsustamise korral kujunevad. Iseäranis

sellisel juhul, nagu käesolevas olukorras, kus tegemist on võrdlemisi uue nakkushaigusega,

mida põhjustav viirus seejuures muteerub, ei saa olla üheselt teada, kas või kuivõrd tõhus üks

või teine põhimõtteliselt võimalik lahendus oleks. Seega piisab lahenduse valiku õigustamiseks

sellest, et see on põhimõtteliselt eesmärgipärane ja selle valikul ei ole lähtutud põhimõtteliselt

meelevaldsetest kaalutlustest. Seega on aktsepteeritavad kõik meetmed ja piirangud, mille

efektiivsust pole põhjust seni teadaolevate andmete pinnalt ilmselgelt välistada. Riik ei saa jääda

uudse ohtliku nakkushaiguse leviku korral ära ootama, kuni teadusandmed ja teadmised haiguse

8 Kättesaadav https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/19eeabb7-5526-44ec-a180-e0de1a21077f.

3-22-325

15(21)

osas täienevad, sest see võib tuua kaasa inimeste massilise haigestumise ja suremuse,

tervishoiusüsteem kokkukukkumise ning ühiskonna ja majandusruumi täieliku sulgemise.

Sellises olukorras tuleb tegutseda ennetavalt, kasutades ettevaatuspõhimõtet, ning võtta

kasutusele meetmed ja piirangud, mis võivad tõenäoliselt efektiivsed olla. Seejuures ei pea

valima kõige leebemaid meetmeid, mille efektiivsus võib olla kaheldav. Valida tuleb meetmed,

mis suudavad eelduslikult seatud eesmärke saavutada. See, et mõni meede või piirang võib

hiljem selgunud asjaoludest tulenevalt olla veelgi efektiivsem või mõni meede/piirang osutuda

ebaefektiivseks, ei muuda kasutusele võetud meetmeid ja piiranguid iseenesest õigusvastasteks.

Õigusvastaseks saab pidada üksnes neid piiranguid/meetmeid, mis ei saa olemasolevate

teadmiste järgi mitte mingil juhul efektiivsed olla ega seatud eesmärke saavutada. Samuti on

ilmne, et valides ühe lahenduse, ei ole tagantjärgi võimalik kindlaks teha, millised oleksid olnud

arengud juhul, kui oleks valitud mõni teine lahendus. Sel põhjusel näiteks ei ole põhimõtteliselt

võimalik väita, et kuna nakatumiste arv pärast teatud täiendavate piirangute kehtestamist

suurenes, olid piirangud tarbetud, sest ei ole teda, millised oleksid olnud tagajärjed siis, kui neid

piiranguid ei oleks kehtestatud. Vastustaja on piirangute/meetmete kehtestamisel lähtunud

Terviseameti ja Teadusnõukoja arvamustest ja soovitustest ning Terviseameti avaldatud

epiidülevaadetest. Teadusnõukoda on vahendanud vastustajale aktuaalsemat ülemaailmset

teaduslikku teavet Covid-viiruse kohta. Seega on piirangu kehtestamisel olemas ka teadlikult

põhjendatud alus.

16. Kohtu hinnangul oli vastustaja kasutusele võetud piirang asjakohane ja eesmärgipärane,

sest võimaldas viiruse levikut vähendada. Korralduses nr 373 toodud selgituse kohaselt on

Covidi näol tegemist nakkushaigusega, mis levib inimeselt inimesele piisknakkusena, peamiselt

lähikontaktil nakkusohtliku inimesega. Viirust on võimalik saada nakatunud inimesega

lähikontaktis olles, hingates sisse viiruse osakesi, või saastunud pindade ning nt saastunud käte

kaudu. Viirus levib paremini halvasti ventileeritud ja suure inimeste hulgaga siseruumides, kus

inimesed viibivad pikka aega. Järelikult on meetmed ja piirangud, mis on suunatud

inimestevahelise lävimise piiramisele, asjakohased ja eelduslikult tõhusad viiruse leviku

tõkestamiseks. Öise meelelahutuse piirang oli suunatud lähikontaktide vähendamisele. Seega ei

saa piirangut pidada mingil juhul ebasobivaks. Seda, et piirang oli sobiv, on võimalik järeldada

ka tagantjärgi, sest vastustajal õnnestus viiruse levikut teatud ulatuses kontrolli all hoida ja

ühiskonda avatuna hoida.

17. Kohus nõustub vastustaja põhjendustega ööklubi klientide vanuse osas. Viirus levib

teadaolevalt kõigis vanuserühmades ja ka haiglaravil on erinevas vanuses inimesi9. Ainus

vanuserühm, milles viiruse läbipõdemine toimub teadaolevalt suhteliselt kergelt, olid

alaealised. Ka juhul, kui ööklubi klientuur on oma vanusest tulenevalt tugevama tervisega ja

seetõttu suudavad viirusele suuremat vastupanu osutada, ei välista see igal juhul nende poolt

viiruse edasikandmist oma lähedastele, sh riskigruppi kuuluvatele isikutele. Seejuures tõi

vastustaja välja, et pärast piirangu kehtivuse ajutist peatamist aastavahetuse ajaks tuvastati

suurem nakatumine just ööklubiealiste inimeste hulgas. Seda näitab ka Terviseameti

koroonaviiruse andmestik10. Seega vaatamata sellele, et noored ei kuulu riskigruppi, võivad nad

suure tõenäosusega siiski nakatuda, mõningal juhul sattuda ka haiglasse või lausa intensiivravile

või surra. Suuremat ohtu kujutavad nad viiruse levitajatena.

18. Isegi kui nakatumisi ööklubides oli vähem kui mujal, olid need siiski olemas ja iga

asjakohane meede, mis aitab nakatumisi vähendada ja viiruse levikut tõkestada, on põhjendatud

ja vajalik.

9 Vt vastustaja 06.05.2022 esitatud lisa 1; vt kt https://www.terviseamet.ee/et/koroonaviirus/koroonaviiruse-

andmestik.

10 Vt https://www.terviseamet.ee/et/koroonaviirus/koroonaviiruse-andmestik.

3-22-325

16(21)

19. Piirang oli vajalik. Kohus nõustub vastustaja seisukohaga testimise ebaefektiivsuse osas.

Sama seisukohta on Terviseamet avaldanud ka teistes halduskohtus menetletud Covid-asjades

(nt asjas nr 3-21-3037). Terviseameti selgitas viidatud asjas 21.03.2022 esitatud seisukohas11,

et negatiivne test ei tähenda, et isik on igal juhul nakkusohutu. SARS-CoV-2 RNA määramine

hingamisteede materjalist PCR meetodil on Covid-19 diagnoosi kinnitamiseks kõige tundlikum

diagnostiline meetod, millega on võimalik tuvastada viiruse olemasolu juba haiguse väga

varajases faasis. Positiivne PCR testi tulemus viitab viiruse olemasolule proovi andmise ajal.

Negatiivne PCR testi tulemus viitab sellele, et isik ei olnud proovi andmise ajal nakatunud.

Antigeeni kiirtestid ei ole tundlikkuselt ja täpsuselt võrreldavad PCR meetodil tehtavate

testidega. Mõned antigeeni testid võivad näidata positiivset tulemust alles mitu päeva hiljem

kui PCR test. Antigeeni kiirtestid võimaldavad tuvastada viirust ainult siis, kui viiruse kogus

organismis on väga kõrge – tavaliselt 4-5 päeva jooksul pärast sümptomite tekkimist. Inimene

võib olla nakkusohtlik aga juba enne sümptomite teket ja veel 10 või enam päeva pärast

sümptomite tekkimist. Seega ei ole võimalik väita, et negatiivse antigeeni testi andnud isik ei

saa mingil juhul olla teistele nakkusohtlik. Antigeeni kiirtesti positiivne tulemus näitab

üldjuhul, et inimene on viirusega nakatunud. Negatiivse antigeeni kiirtesti tulemuse põhjal aga

ei saa väita, et isik viirusega nakatunud ei ole. Samas tuleb tähele panna, et negatiivne testi

tulemus ei taga, et isik on nakkusohutu ka pärast testi tegemist. Omikron tüvi levib 2-5 korda

kiiremini kui varasemalt ringelnud viiruse delta tüvi ja omikron tüvega nakatumise korral on

sümptomite ilmnemine kiirem. Seega võivad negatiivse testi andnud isikud nakatuda ja

haigestuda vahetult pärast testi tegemist ja olla 48-72 tundi hiljem juba teistele nakkusohtlikud.

Teadusnõukoda on samuti leidnud, et tõendite taastamine varasemal kujul, kus antigeeni testi

tõend kehtis 48 tundi ja PCR-testi tõend 72 tundi, ei ole omikron tüve leviku tingimustes

mõistlik. Lisaks võivad testid mõningatel juhtudel anda valetulemusi ja näidata isikut

nakkusohutuna, kuigi tegelikult on isik juba nakkusohtlik12. Seega ei saa kaebaja viidatud

testitegemise võimalust pidada sama efektiivseks meetmeks viiruse leviku tõkestamisel.

20. Seda järeldust ei muuda ka asjaolu, et 12-18-aastastel lubati negatiivse testi alusel

korraldatud tegevustes osaleda. Ühelt poolt tuleb nõustuda vastustaja väitega, et ka alaealistel

ei olnud võimalik osaleda korraldatud tegevustes, mis toimusid pärast kl 23. Teiselt poolt tehti

alaealistele testimise osas erand praktilistel ja asjakohastel põhjustel. Korralduse nr 373

seletuskirjas on korraldusse nr 305 p-i 151 lisamist selgitatud sellega, et alla 18-aastastel on

olnud võimalik end vaktsineerida lühema perioodi jooksul ning neile ei kehtinud varem mingeid

piiranguid kontrollitud tegevustes osalemiseks. Seega oleks kontrollitud tegevustes osalemise

piiramine vaid vaktsineerimise või läbipõdemise tõendamisega liiga järsk meede. Lisaks tuleb

arvestada, et vaktsineerimiskuuri läbimiseks on vajalik kahe doosi manustamine, mille vaheline

aeg on Pfizeri vaktsiini puhul 6 nädalat. Seega kui isik saab piirangute kehtivuse ajal

12-aastaseks, ei saa ta kiiremini kui 6 nädala jooksul end täielikult vaktsineerida ja seeläbi on

temast mittetulenevalt piiratud tema ligipääs kontrollitud tegevustele. Täiskasvanutel on olnud

võimalik vaktsineerida end piiranguteta alates 2021. a kevad-suvest, seega on neil olnud

piisavalt aega, et piirangute kohaldumist enda suhtes vältida.

21. Korralduse nr 373 seletuskirjas on märgitud, et kuigi korraldatud tegevustest osavõtt eeldab

vaktsineerimise või läbipõdemise tõendatust, on ka sellistel isikutel teatav risk viirusega

nakatuda ja kanda seda edasi mittevaktsineeritutele või riskirühma kuuluvatele isikutele. Uute

tüvede levik on näidanud, et vaktsineerimine ja haiguse varasem läbipõdemine ei pruugi uute

tüvede puhul alati aidata nakatumist ja nakkuse levitamist vältida, kuigi muudab nende poolt

haiguse läbipõdemise kergemaks. Seetõttu oli öise meelelahutuse piiramine ka vaktsineeritute

11 Vt kohtu poolt asjale juurde võetud dokument „Terviseameti vastus kohtunõudele (3-21-3037)“.

12 Vt vastustaja 16.12.2022 esitatud lisa 1.

3-22-325

17(21)

ja läbipõdenute osas põhjendatud, et vähendada inimestevaheliste ebaoluliste kontaktide

vähendamise kaudu ka viiruse leviku võimalusi.

22. Kohus nõustub vastustajaga ka selles, et piirangute seadmisel oli õigustatud arvestada

piiratud tegevuste olulisust inimeste seisukohalt. Öine meelelahutus ei ole samavõrra oluline

kui koolis või tööl käimine, toidukaupluste ja apteekide külastamine, ametiasutustega

suhtlemine jm esmavajaduste rahuldamine. Selleks, et need tegevused oleksid inimeste jaoks

jätkuvalt võimalikud, oli põhjendatud piirata vähem olulisi tegevusi, et asjatute juhukontaktide

vähendamise kaudu viiruse levikut tõkestada. Seda enam tegevustes, mis võivad olla viiruse

leviku seisukohalt ohtlikumad kui teised.

23. Klientide andmete säilitamine ja Facebooki grupis nakatumiste kohta info levitamine ei aita

efektiivselt kaasa nakatumiste vältimisele ja edasilevitamisele. Selleks ajaks, kui selgub, et üks

klientidest oli nakatunud, on teised kliendid juba eelduslikult samuti nakkuse saanud ja seda

teistele edasi levitanud. Kliendi andmeid võib säilitada üksnes kliendi nõusolekul. Omavoliline

andmetöötlus on andmekaitse nõuetega vastuolus. Kehatemperatuuri mõõtmine suudab eristada

vaid sellised isikud, kes on juba raskelt haigestunud, mitte aga ilma haigustunnusteta

nakkusekandjaid. Seega ei ole tegemist sama efektiivsete meetmetega kui lävimise piiramine.

24. Kohus ei pea kehtestatud piirangut ka ebaproportsionaalseks. Nagu kohus eespool välja tõi,

on inimeste elu ja tervise kaitsmine, riigi toimepidevus ja tervishoiusüsteemi jätkusuutlikkus

(arstiabi kättesaadavus) oluliselt kaalukamad õigused ja huvid kui kaebaja soov teenida tulu

tema valitud majandustegevuse raames. Piirangud oli kehtestatud mh ka kaebaja huvides.

Samuti oli kaebajal võimalik oma tegevusaega muuta ja ta ei jäänud tulust täielikult ilma. Tema

tegevus taastus kohe pärast piirangu kehtivuse lõppemist, st kaebaja ei pidanud kulutama

ressursse selleks, et varasemat tegevust taastada. Kaebaja teenis kohe pärast piirangu lõppemist

märkimisväärselt tulu ja kasumit. Seega oli piirang tema suhtes ajutine ega omanud

majandustegevust väljasuretavat mõju. Inimeste elule ja tervisele võinuks nakatumine tuua

kaasa hoopis drastilisemad tagajärjed. Lisaks oli kaebajal võimalik teenida tulu 2021.-

2022. aastavahetusel, kui vaidlusaluse piirangu kehtivus ajutiselt peatati.

25. Kohus nõustub kaebajaga selles, et viirus levib kellaajast sõltumata nii päevasel kui öisel

ajal, kuid ilmselgelt asjakohatuks ei saa pidada ka vastustaja selgitusi, et öisel ajal suureneb

inimeste riskikäitumine, mis suurendab viiruse leviku ohtu. Ööklubilises tegevuses on

lähikontakte enam kui päevases meelelahutustegevuses (nt kinos, teatris, kontserdil), kus

hoitakse reeglina distantsi võõraste inimestega ja hoitakse oma tuttavate või perekonna

seltskonda ning kantakse maske. Kinos, teatris jne käimine ei ole aktiivne tegevus nagu

tantsimine, mis suurendab väljahingatavas õhus olevate viiruseosakeste hulka ja levimise

kaugust. Öine meelelahutus on seltskondlik üritus. Selle käigus juuakse sageli alkoholi või

kasutatakse muid meelemürke, mis ei soodusta viiruse leviku tõkestamiseks ette nähtud

muudest nõuetest kinnipidamist ja nõrgendavad organismi vastupanuvõimet viirusele. Jookide

joomine ja tantsimine ei soosi ka maskide kasutamist. Öise meelelahutuse eripäraks ongi otsida

lähedust ja juhukontakte võõraste inimestega erinevalt päevasel ajal peetavatest pidudest, mida

reeglina peetakse tuttavate inimeste seltsis. Öise meelelahutuse eesmärgiks ei ole hoida kinni

hajutatuse nõudest. Seega ei saa kuidagi nõustuda väitega, et öise meelelahutuse piiramine ei

soodusta mingil tingimusel vastustaja seatud eesmärkide täitmist ega võimalda viiruse levikut

tõkestada.

26. Öine tegevuspiirang seati valdkonnaüleselt. Seega ei olnud lubatud alates kl 23.00 ka

muude korraldatud tegevuste elluviimine siseruumides, mida varem sel kellaajal osutati. Nii ei

olnud võimalik hoida avatuna ka restorane, baare, teatreid, kinosid, kontserte, spordiklubisid

jms. Järelikult ei ole kaebajat kuidagi erinevalt ega ebavõrdselt koheldud. Kaebajal oli võimalik

3-22-325

18(21)

oma tegevusaega varasema kellaaja peale muuta ja seeläbi majandustegevusega piiratud

ulatuses tegeleda ning tulu teenida.

27. Kohus ei nõustu ka kaebaja seisukohaga, nagu näidanuks vaidlusaluse piirangu ajutine

peatamine aastavahetuse ajaks seda, et piirang ei olnud vajalik. Piirangut ei peatatud põhjusel,

et see polnud vajalik. Korralduse nr 445 seletuskirjas on selgitatud peatamist aastavahetuse

tähistamise traditsiooniga, mis on Eesti inimestele oluline ja mille ajal ei ole piirangute

kinnipidamist võimalik tõhusalt kontrollida. Piirangu ajutine peatamine ei saanud kaebaja

õigusi rikkuda, sest ka kaebaja sai tänu sellele tulu teenida. Peatamise kestus kuni 02.01.2022

oli tingitud sellest, et tegemist oli nädalavahetusega ja eelduslikult kestab aastavahetuse

tähistamispidu kogu nädalavahetuse, mitte ei lõpe 01.01.2022. Samas on korralduse nr 445

seletuskirjas selgitatud, et uus omikrontüvi on agressiivse levikuga, millel on üle

30 mutatsiooni. ECDC ja WHO eksperdid hindasid, et tegemist võib olla viiruse tüvega, millel

on suurenenud ülekandumisvõime ja võime koroonaviiruse spetsiifilisest immuunsusest

hoolimata nakatumist põhjustada. Omikrontüve leviku riski prognoositi väga kõrgeks ja arvati,

et vaktsiinide efektiivsus on selle tüve suhtes väiksem. Järsk tõus nakatumistes suurendaks

märgatavalt ka raskelt haigestumiste hulka ja sellega kaasnevat koormust haiglavõrgule. Neil

põhjustel ei pidanud vastustaja võimalikuks piiranguid 2022. a alguses leevendada, vaid jätkata

seni kehtinud meetmetega. Kohtu hinnangul oli vastustaja asjakohaselt prognoosile tuginedes

põhjendanud, miks ei saanud aasta algusest piiranguid leevendama hakata.

28. Kohus ei nõustu piirangu ajutisust puudutavate kaebaja etteheidetega. Vastustajal oli

eesmärk seada vaidlusalune piirang ajutiselt, kuid kuna puudus võimalus ette näha, kui kaua

aega viiruse leviku ohjeldamiseks ja tervishoiuolukorra stabiliseerimiseks kulub, siis ei näinud

vastustaja ette piirangu lõppkuupäeva. Vastustaja ei ole korralduses nr 373, selles toodud

selgitustes ega selle seletuskirjas näinud ette, et piirang kehtib kuni 10.01.2022. Kaebaja on

teinud sellise eksliku järelduse korralduse nr 362 seletuskirja alusel, kuid korraldus nr 362 ei

kehtestanud öist tegevuspiirangut, vaid võttis inimestelt võimaluse osaleda korraldatud

tegevustes negatiivse testitulemuse alusel ehk piiras immuunkaitseta isikute liikumisvabadust.

Järelikult kehtestati vaidlusalune piirang kuni selle kehtetuks tunnistamiseni.

29. Korralduse nr 305 p 19 nägi ette piirangute hindamise vajaduse iga 2 nädala tagant ja

vastustaja on seda ka teinud13. Selline vajaduse ülehindamine ei tähenda tingimata seda, et iga

üksiku piirangu peab uuesti kehtestama või iga üksiku piirangu vajalikkust, sobivust ja

mõõdukust uuesti hindama ning põhjendama. Piirangute vajaduse ülehindamine (eriti

arvestades, millise tihedusega seda tehti) võib tähendada ka seda, et vastustaja analüüsib uut

tekkinud olukorda, viiruse levikut, nakatumiste ja surmajuhtumite arvu, vaktsineerituse taset,

haiglavõrgu koormust ning otsustab, kas see toob kaasa vajaduse kehtivaid piiranguid

leevendada või karmistada, et soovitud eesmärke saavutada (vastustaja kasutatud

riskitasemed14). Seega on põhjendamatu kaebaja etteheide, et korraldusele nr 373 järgnevad

korraldused ei hinnanud konkreetselt vaidlusaluse piirangu jätkuva kehtimise vajadust. Kui

epideemiline olukord ei olnud piirangu kehtestamise aja seisuga võrreldes muutunud või oli

muutunud veel kehvemaks, siis puudus sisuline põhjus põhjendada piirangute jätkuvalt kehtima

jätmise vajadust. Selline vajadus oli ilmselge. Vastustaja selgitas, et 10.01.2022 ei olnud

olukord paranenud või oli tegemist vaid väga lühiajalise muutusega, millele tuginedes ei saanud

veel pikemaajalisi plaane teha. Nagu edasine näitas, muutus olukord jaanuaris järsult halvemaks

ja piirangute kehtetuks tunnistamise peale sai hakata mõtlema alles märtsis 2022, kui

13 Vt https://www.kriis.ee/covidi-kriisi-juhtimine-kusimused-ja-vastused/kriisi-juhtimine/oigusaktid-ja-

seletuskirjad#korraldus-305.

14 Vt https://kriis.ee/covidi-kriisi-juhtimine-kusimused-ja-vastused/kriisi-juhtimine/riskitasemed.

3-22-325

19(21)

haigestumine hakkas vähenema15. Terviseamet oli 12.01.2022 samuti arvamusel16, et

kehtestatud piiranguid, sh öise meelelahutuse piirangut, ei ole omikrontüve laia leviku ja

samaaegselt leviva deltatüve tõttu põhjust leevendada. Kohus nõustub vastustajaga, et oluline

ei ole seejuures vaadata üksnes intensiivravil olijaid, vaid kõiki nakatumisi, sest ka väljaspool

haiglaid olevad haigestunud on koormaks tervishoiusüsteemile (kiirabi, perearst, haigekassa,

testivõtjad) ja annavad oma panuse viiruse edasilevitamisel. Samuti on haiglaravil olijatel puhul

põhjendatud arvestada lisaks nendega, kes ei ole intensiivravil, sest ka nemad on haiglavõrgule

koormuseks, piiravad haiglakohti ja meditsiinilisi ressursse ning seeläbi teisi haigete võimalust

saada õigeaegselt ravi.

30. Kohus nõustub vastustajaga, et piirang oli ajutine. Neli ja pool kuud kehtinud piirangut ei

saa pidada kuidagi ajutisuse nõuet rikkuvaks või alaliseks ning seda nii tagasivaates kui ka

piirangu kehtimise ajal. Kuigi kaebajal puudus piirangu kehtimise ajal teadmine, kui kaua

piirang täpsemalt kehtib, ei saanud tal tekkida arvamust, et piirang jääbki alaliselt kehtima.

Vastustaja käitumine alates Covid-viiruse levima hakkamisest 2020. a algusest näitab, et viiruse

leviku tõkestamiseks seatud piirangud on olnud alati ajutised ja olukord on leevenenud kevad-

suve hooajaks. Kohus ei leia ka, et piirang oleks kestnud põhjendamatult kaua. Vastustaja

selgitas oma seisukohtades, millised olid 2021. a novembrist kuni 2022. a märtsini epideemiline

olukord, nakatumiste arv, hospitaliseeritute arv, vaktsineerituse tase, millest lähtudes piirangute

kehtestamise ja kehtima jätmise üle otsustati. Kohtu hinnangul õigustavad need piirangute

kehtestamist ja kehtima jätmist. Viiruse leviku väga lühiajaline ja ajutine leevenemine 2021. a

detsembri lõpus ja 2022. a jaanuari alguses ei andnud põhjust piiranguid leevendada või

kehtetuks tunnistada, sest oleks toonud kaasa hoopis vastupidised tagajärjed. Vastustaja viitas,

et piirangu kehtivuse ajutine peatamine aastavahetuse ajaks tõigi jaanuaris kaasa nakatunute

arvu järsu kasvu ja seda eelkõige ööklubiealiste inimeste hulgas. Püsivamate tagajärgede

saavutamiseks pidi epideemiline olukord olema pikemaajaliselt stabiilsem ja näitama viiruse

leviku vähenemist pikema aja jooksul. Seega ei saanud lähtuda vaid ühest kuupäevast, s.o

10.01.2022.

31. Kaebaja ei selgita, milline olnuks tema arvates mõistlik alternatiiv. Kui pidada vastustaja

poolt 4-5 kuuks piirangute kehtestamist liiga pikaajaliseks, siis tähendab see, et piirangud

tulnuks kehtestada Riigikogul. Riigikogu menetlused kestavad reeglina kauem kui see 4-5 kuud,

mil piirang kehtis. Seetõttu ei ole Riigikogu võimeline kiiresti piiranguid kehtestama, neid

vajadusel kiiresti muutma või kehtetuks tunnistama, arvestades viiruse leviku ulatust ja uute

viirusetüvede käitumist. Vastustaja reageerimisvõimekus on oluliselt kiirem ja paindlikum,

mistõttu andis seadusandja talle volituse vajadusel kiireloomuliselt ajutiste piirangute

kehtestamise üle otsustada. Mõistlikuks alternatiiviks ei ole see, et piirangud jäävad üldse

kehtestamata, viirus võib ühiskonnas ohjeldamatult edasi levida ja surmaga lõppevaid

haigestumisi kaasa tuua, põhjustada tervishoiusüsteemi kokkukukkumist ja avalike teenuste

osutamise katkemist. Riigil on kohustus kaitsta inimeste elu ja tervist ning inimestel on õigus

seda riigilt nõuda. Seega ei olnud piirangute kehtestamine rahvatervise kaitsmise eesmärgil

üksnes vastustaja õigus, vaid kohustus (PS §-d 13-14). Riigikogu peab hakkama piirangute ja

meetmete üle otsustama olukorras, kui on piisavalt selgelt ette näha, et need peaksid kehtima

pikemaajaliselt.

32. Riigikohus kontrollis 31.10.2022 otsuses asjas nr 5-22-4 korralduse nr 305 ja selle

muutmise korralduste andmise õiguslike aluste NETS § 27 lg 3 ning § 28 lg-te 2, 5‒6 ja 8

põhiseaduspärasust ning leidis need olevat PS-iga kooskõlas. Kohus ei nõustu kaebaja

seisukohaga, et selle lahendi seisukohad ei ole praegusesse asja üle kantavad. Riigikohus hindas

15 Vt vastustaja 06.05.2022 esitatud lisa 2; vt ka http://www-1.ms.ut.ee/krista/covid/covid_pildid.html.

16 Vastustaja 06.05.2022 esitatud lisa 3.

3-22-325

20(21)

samu NETS-i norme ja vastustaja volitust kehtestada ajutisi piiranguid Covid-viiruse

tõkestamiseks. Riigikohus oli seisukohal, et vastustaja ei ületanud volitusnormidest tulenevat

õigust piirangute kehtestamiseks. Riigikohus möönis, et hoolimata korralduste pikemaajalisest

kehtimisest oli neil siiski ajutine iseloom. Praktikas hindas vastustaja pidevalt oma korraldusi

ümber, leevendas, kaotas ja taaskehtestas meetmeid, lähtudes epidemioloogilisest olukorrast ja

piirangutega kahjustatavatest õigusväärtustest. Riigikohtu arvates pole alust väita, et piirangud,

mida vaidlusalused normid vastustajal kehtestada võimaldavad (nt liikumisvabaduse

piiramine),

oleksid

põhimõtteliselt

sobimatud

nakkushaiguse

epideemilise

leviku

tõkestamiseks, järelikult tuleb meetmeid pidada sobivateks. Samuti ei ole piiranguid alust

pidada ebavajalikeks või ebamõõdukateks. Riigikohus rõhutas, et riigi kaitsekohustuse täitmine

uudsete ohtlike nakkushaiguste puhul võib eeldada laia ulatusega volituste kehtestamist.

Inimeste elu ja tervise kaitsmine ning ühiskonna kui terviku toimimise tagamine on kaalukad

eesmärgid, mille puhul ei saa välistada, et need kaaluvad üles muude põhiõiguste tagamise

vajaduse.

33. Kohus ei nõustu kaebaja väitega, et erinevate piirangute kumulatsioon muutis kaebaja

õiguste riive ebaproportsionaalseks. Kuna piirangud kehtisid erineval ajal, siis ei saanud need

kumuleeruvat toimet omada. Kaebaja ei ole oma väidet põhjendanud ega selgitanud, kuidas

oleks öise majandustegevuse piirang olnud seeläbi vähem riivavam, kui päevasel ajal ei oleks

tulnud koroonameetmeid järgida. Päevasel ajal kehtivad meetmed ja piirangud kehtisid samuti

kõigile teenuseosutajatele ning nende eesmärgiks oli samuti viiruse levikut tõkestada ja

rahvatervist kaitsta. Seega oli nende kehtestamine põhjendatud ja proportsionaalne ettevõtjatele

kaasneva riive suhtes. Nende kasutamisele vaatamata ei olnud kaebaja majandustegevus

takistatud ja tal oli võimalik selle käigus tulu teenida.

34. Kohus ei leia, et kaebaja suhtes kehtinud piirang oli ebaproportsionaalne selletõttu, et talle

ei makstud selle eest hüvitist. Piirangu kehtestamise ajaks oli Covid-viiruse levik muutunud

juba sedavõrd laiahaardeliseks ja inimeste haigestumine sedavõrd suureks, et piirangute

kehtestamine oli kogu ühiskonna huvides. Piiranguid kehtestati laiaulatuslikult ja erinevatele

isikute gruppidele, seejuures ei makstud kellelegi piirangute talumise eest mingit hüvitist.

Tegemist oli kogu ühiskonda puudutava probleemiga, seetõttu oli kõigil ühiskonna liikmetel ka

talumiskohustus seatud piirangute suhtes, et viiruse levik oleks võimalik kontrolli alla saada ja

ühiskond uuesti normaalselt toimima hakata. Hüvitist ei makstud ka teistele ettevõtjatele, samuti

mitte isikutele, kelle liikumisvabadust enim piirati (mittevaktsineeritud, karantiinikohustusega

lähikontaktsed).

35. Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et vastustaja korralduse nr 305 p-ga 82 seatud piirang

ei olnud õigusvastane.

Kahju hüvitamise nõue

36. RVastS § 7 lg 1 järgi võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase

tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju

ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud

viisil õiguste kaitsmise või taastamisega.

37. Kuna kohus leidis eespool, et vastustaja tegevus ei olnud õigusvastane, siis puudub

ainuüksi sel põhjusel alus kaebajale kahju hüvitist välja mõista. Kohus ei pea vajalikuks

analüüsida täpsemalt, kas ja millises ulatuses on kaebaja kahju kandnud.

38. Kaebaja taotles kahju hüvitamist üksnes sellel alusel, et piirang olid õigusvastane. Ta ei ole

taotlenud õiguspärase haldusaktiga tekitatud kahju hüvitamist, seda ka mitte alternatiivse

nõudena. Seega ei saa asja lahendada RVastS § 16 alusel, sest tegemist on teise alusega. Kohus

3-22-325

21(21)

saab asja lahendada üksnes kaebuses nõutud ulatuses (HKMS § 2 lg 3). Seetõttu ei analüüsi

kohus, kas RVastS §-s 16 toodud kahju hüvitamise tingimused oleksid täidetud.

39. Seetõttu jääb kaebus kahju hüvitamise nõudes rahuldamata.

Otsus ja menetluskulude jaotus

40. Eeltoodud põhjendustel jätab kohus kaebuse tervikuna rahuldamata.

41. Kohus tagastab HKMS § 62 lg 2 alusel kaebajale tema poolt 30.12.2022 esitatud lisa 1, sest

tegemist ei ole asjakohase tõendiga. See ei tõenda ühtegi vaidluse all olevat asjaolu. Seetõttu ei

ole põhjust seda asja juures hoida ja selle võrra toimiku mahtu asjatult suurendada.

42. Kuna kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, jäävad menetluskulud kaebaja kanda (HKMS

§ 108 lg 1). Vastustaja ei ole taotlenud tema menetluskulude väljamõistmist kaebajalt ega ole

esitanud kohtule tähtaegselt tema menetluskulusid tõendavaid dokumente, seepärast jäävad

vastustaja võimalikud menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/