3-21-1401/21 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kaire Pikamäe, Monika Laatsit ja Oliver Kask

Otsuse tegemise aeg ja koht

13.01.2023, Tallinn

Haldusasja number

3-21-1401

Haldusasi

Osaühingu AP Metsatööd kaebus Keskkonnaameti

28.05.2021 ja 01.06.2021 ettekirjutustele

Menetlusosalised

Kaebaja – Osaühing AP Metsatööd, esindaja Maiu

Paloots

Vastustaja – Keskkonnaamet, esindaja Rutt Grünberg

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 27.01.2022 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Osaühingu

AP Metsatööd ja Keskkonnaameti

apellatsioonkaebused

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta

haldusasja

materjalide

juurde

Keskkonnaameti

14.02.2022

apellatsioonkaebusele lisatud tõendid ning nende 02.12.2022 esitatud tõlked.

2. Jätta Osaühingu AP Metsatööd apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna

Halduskohtu 27.01.2022 otsus haldusasjas nr 3-21-1401 apelleeritud osas muutmata.

3. Rahuldada Keskkonnaameti apellatsioonkaebus ning tühistada Tallinna Halduskohtu

27.01.2022 otsus haldusasjas nr 3-21-1401 osas, millega halduskohus rahuldas

kaebuse osaliselt ning jagas menetluskulud.

4. Teha asjas uus otsus, millega jätta Osaühingu AP Metsatööd kaebus rahuldamata.

5. Esimese ja teise kohtuastme menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 13.02.2023.

Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

3-21-1401

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §

213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse

läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223

lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Keskkonnaamet (KeA) registreeris 26.02.2021 metsateatised nr 5000473184,

50000473186, 50000473188, 50000473190, 50000473192, 50000473194 ja 50000473196,

mille alusel on õigus teostada lageraiet Saku vallas Tänassilma külas Aaviku kinnistu

(katastritunnus 71801:001:0172) eraldistel 8‒14.

2. KeA andis 26.05.2021 Aaviku kinnistul tegutsevale Osaühingu AP Metsatööd (AP)

harvesterijuhile korralduse peatada puude langetamine lindude pesitsemise ajal esialgu kuni

29.05.2021.

3. KeA peatas 28.05.2021 ettekirjutusega puude langetamise Aaviku kinnistul lindude

pesitsemise kaitseks asjaolude kontrollimiseks esialgselt kuni 01.06.2021.

Kuna teaduslikult on tõendatud, et igas metsas pesitseb vähemalt 1 paar linde 1 ha kohta, on

metsaraiega jätkamisel reaalne oht häirida lindude pesitsemist, poegade üleskasvatamist,

hävitada või kahjustada pesa.

Looduskaitseseaduse (LKS) § 55 lg 61 p-de 1 ja 2 kohaselt on keelatud looduslikult esinevate

lindude pesade ja munade tahtlik hävitamine ja kahjustamine või pesade kõrvaldamine ning

tahtlik häirimine, eriti pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal. Euroopa Parlamendi ja

nõukodu direktiivi 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (linnudirektiiv) art 5

nõuded kehtivad selle art 1 alusel kõigi looduslikult esinevate linnuliikide puhul, sõltumata

nende kaitsestaatusest. Linnudirektiivi art 5 kohaselt peab liikmesriik võtma vajalikud

meetmed linnudirektiivi kohaldamisalasse kuuluvate linnuliikide üldise kaitsesüsteemi

loomiseks, keelates mh nende liikide tahtliku tapmise, pesade ja munade tahtliku hävitamise

või kahjustamise, lindude tahtliku häirimise eriti pesitsemise ja poegade üleskasvamise ajal.

Karistusseadustiku (KarS) § 16 tahtluse definitsiooni järgi saab lindude pesade ja munade

tahtlikuks hävitamiseks ja kahjustamiseks või pesade kõrvaldamiseks ning lindude tahtlikuks

häirimiseks pidada ka seda, kui teo toimepanija peab sellist hävitamist, kahjustamist, häirimist

või pesade kõrvaldamist võimalikuks või möönab seda. Seega kehtib LKS § 55 lg 61 p-de 1 ja

2 kohane keeld ka metsanduses raiete puhul, mille eesmärk ei ole linnuriigi isendite tahtlik

tapmine või häirimine ega munade tahtlik hävitamine või kahjustamine. Kui isikut

teavitatakse lindude tõenäolisest pesitsemisest, peab ta teavitamise hetkest alates pidama

võimalikuks raiega lindude pesitsusaegset häirimist. Seega loetakse raietöödega jätkamine

pärast korralduse andmist lindude tahtlikuks häirimiseks pesitsemise ja poega üleskasvatamise

ajal.

Loomakaitseseaduse (LoKS) § 7 lg 1 p 3 kohaselt on looduses vabalt elavate loomade

hukkumise vältimiseks korrakaitseorganil õigus peatada metsatööd looduses vabalt elavate

loomade sigimisperioodiks.

2(14)

3-21-1401

Ettekirjutus on tehtud korrakaitseseaduse (KorS) § 28 lg 1, LKS § 702 lg 1 ja LoKS § 60 lg 2

alusel.

4. KeA teostas 29.05.2021 Aaviku kinnistul paikvaatluse, et kontrollida, kas raie võib

häirida pesitsevaid linde.

5. KeA andis 01.06.2021 ettekirjutusega LKS § 70 lg 1, LoKS § 60 lg 2 ja KorS § 28 lg

1 alusel AP-le korralduse mitte langetada puid Aaviku kinnistul kuni 15.07.2021.

KeA-le laekus 26.05.2021 kaebus raietegevuse kohta lindude pesitsemise ajal Aaviku

kinnistul ning KeA peatas 28.05.2021 ettekirjutusega raietegevuse asjaolude kontrollimiseks

kuni 01.06.2021.

KeA looduskaitse planeerimise osakonna spetsialist Sander Laherand edastas 29.05.2021 oma

hinnangu, millest nähtuvalt on maikuu keskpaik paljudele linnuliikidele tavapärane aeg

pesitsuseks (Elts J. 2013. Eesti lindude pesitsuskalender). Hinnangu aluseks oleva kontrolli

käigus hinnati lindude pesitsuskindlust vastavalt linnuatlasele (Elts J., Kuus A., Leibak E.

(koostajad) 2018. Linnuatlas. Eesti haudelindude levik ja arvukus. Eesti Ornitoloogiaühing,

Tartu). Hinnangust nähtus järgnev:

1) Aaviku katastriüksusel on teostatud ja planeeritud teostada lageraiet umbes 5,3 ha ulatuses.

S. Laherand külastas Aaviku katastriüksust 29.05.2021 kella 9 ja 10 vahel, et kontrollida,

kas raie võib häirida pesitsevaid linde. Taevas oli selge, tuule kiirus umbes 8 m/s. Linnud

laulsid aktiivselt. Käidud rada registreeriti garmin gps-ga. Laul registreeriti linnu lähedal

(hinnanguliselt kuni 20 m). Linde tuvastati binokliga Buchnell Legend (10x42). Mõneti

salvestati lindude kohalolu pildi- ja videomaterjalina, kasutades telefoni Xiaomi Mi 2.

2) Aaviku katastriüksusel on lageraie korras raiutud eraldised 9, 10 ja 13. Eraldised 8 ja 14

olid raiutud osaliselt. Eraldistel 11 ja 12 oli alusmets raiutud. Hinnanguliselt oli lageraie

korras raiutud umbes 2 ha metsa.

3) Linnuatlase (lk 37) põhjal pesitseb Eesti metsades ühel ruutkilomeetril keskmiselt

ligikaudu 300 linnupaari, mis teeb hektari kohta keskmisel 3 paari. Uuringute järgi hävitati

raiutud alal tõenäoliselt 6 pesa. Lisaks häiriti teisi pesitsevaid linde. Arvestades juurde teisi

eraldisi, kus raied on planeeritud, hävitatakse raiete jätkumisel täiendavalt umbes 10 pesa,

lisaks häiritakse läheduses pesitsevaid linnupaare. Maikuu on paljudele linnuliikidele

tavapärane aeg pesitsuseks.

4) Aaviku katastriüksuse eraldisel 14 registreeriti käbliku võimalik pesitsus (l1), samuti

hallrästa (l) ja rasvatihase (l) võimalik pesitsus. Käblik laulis väga agressiivselt, külastades

sageli ka eraldisel 13 asuvat alles jäetud tüügast. Rasvatihane käitus rahutult (R2), mis

viitab tõenäolisele pesitsusele. Arvestades, et sama lind nii laulis kui ka käitus rahutult,

võib eeldada pesitsuse nurjumist ja uue alustamist. Eraldisel 14 nähti porri kuuse tüvel

toitu kogumas noka vahele, mis viitab kindlale pesitsusele lähipiirkonnas (VT3).

5) Eraldiste 11 ja 12 piiril registreeriti mets-lehelinnu (l) hüüd, mis viitab võimalikule

pesitsusele, samuti registreeriti metsvindi (l) võimalik pesitsus.

6) Eraldisel 10 kohati musträstast pesitsusajal talle pesitsemiseks sobivas biotoobis, mis viitab

võimalikule pesitsusele (v4) lähipiirkonnas. Eraldiselt 10 kostus metskiur (l), mis viitab

võimalikule pesitsusele lähipiirkonnas.

1 l – kuuldi laulvat lindu või pesitsemisega seotud hüüdu pesitsusajal (võimalik pesitsemine)

2 R – rahutu käitumine või hoiatushüüd tõenäoliselt pesa või poegade läheduses (tõenäoline pesitsemine)

3 VT – roojapalli kandev või poegadele toitu viiv vanalind (kindel pesitsemine)

4 v – liiki kohati pesitsusajal talle pesitsemiseks sobivas biotoobis (võimalik pesitsemine)

3(14)

3-21-1401

7) Eraldisel 8 registreeriti rasvatihase (l), käbliku (l) ja pöialpoisi (l) võimalik pesitsus.

Üldiselt on eraldis hõre. Piirneval kinnistul, eraldise 8 idaosas registreeriti

mustpeapõõsalinnu tõenäoline pesitsus (R). Eraldisest 8 läände jääv metsaosa on raiumata

ja sealt kostus mets-lehelinnu laul kahest erinevast kohast, lisaks laulurästa laul. Eraldisel 8

registreeriti noorel kuusel määramata linnuliigi pesa, mis ei olnud kasutuses.

Aaviku katastriüksusel on registreeritud paljude linnuliikide võimalik pesitsemine, samuti

tõenäoline pesitsemine. Katastriüksusel või sellega piirnevas metsaosas pesitseb kindlasti

porr. Raiel on otsene häiriv mõju pesitsevatele lindudele, mistõttu on jätkuv raie lindude

pesitsusajal vastuolus LKS-ga. Täiendava raiega hävitatakse lähikuudel tõenäoliselt 10 pesa,

lisaks häiritakse läheduses pesitsevaid linnupaare. Arvestades, et eelnimetatud linnuliigid

võivad pesitseda ka veel juuni lõpus ja juuli alguses, on Aaviku katastriüksusel registreeritud

metsateatistega raie kuni 15.07.2021 vastuolus LKS-ga. Hiljem on pesitsus vähetõenäolisem,

mistõttu on juuli lõpus ja augusti algul vaja pesitsuskindlust uuesti hinnata, kui see aeg kattub

planeeritud raiega.

Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 40 lg 3 p 1 kohaselt võib haldusmenetluse läbi viia

menetlusosalise arvamust ja vastuväiteid ära kuulamata, kui viivitusest tuleneva kahju

ärahoidmiseks või avalike huvide kaitseks on vaja viivitamatult tegutseda. LoKS § 7 lg 1 p 3

ning LKS § 55 lg 61 p-de 1 ja 2 efektiivse rakendamise tagab vaid kiire ohu kõrvaldamine.

6. AP esitas halduskohtule kaebuse KeA 28.05.2021 ja 01.06.2021 ettekirjutuste

õigusvastasuse kindlakstegemiseks.

Metsaseadus (MS) ja LKS ei sea üldist keeldu raie teostamiseks lindude pesitsemise ja

poegade üleskasvatamise ajal. Metsateatiste ilma pesitsusaegsete piirangutega

registreerimisega 26.02.2021 on KeA kinnitanud, et raie teostamine Aaviku kinnistul on

aastaringselt kooskõlas õigusaktidega. Enne raiete alustamist pole kaebaja metsameister

raiealal linnupesasid tuvastanud. Haldusaktide andmine ei tohi kahjustada õiguspärast ootust

teha metsaraiet vastavalt metsateatisele ka kevadisel ajal. Kui riik leiab, et liikide arvukuse

hoidmise eesmärgil on raiete piiramise vajadus ilmne, on MS § 40 lg 10 kohaselt

keskkonnaministril võimalus piirata raie tegemist ajavahemikul 15.04 kuni 15.06.

Vastustaja uus halduspraktika ei ole linnudirektiivi kohaselt möödapääsmatu. Ranged

kaitsekohustused on seatud üksnes direktiivi lisas 1 nimetatud linnuliikidele. Inimtegevus on

mõistlikes piirides võimalik, kui sellega ei kaasne ülemäärane haruldaste lindude

kahjustamine ning ka looduslikult esinevate linnuliikide arvukus on hoitud mõistlikul tasemel.

LKS § 55 lg 61 p-dega 1 ja 2 on keelatud tahtlik tegevus, mis on konkreetselt suunatud pesade

hävitamisele või lindude häirimisele. Metsandus seda ei ole. Linnupesade hävitamist ei ole

tuvastatud. Linnudirektiivi ingliskeelses originaaltekstis ning ka saksakeelses versioonis

sisaldub kavatsetuse, mitte tahtluse mõiste.

Euroopa Kohtu (EK) kohtujurist J. Kokott on 10.09.2020 ettepanekus leidnud, et kui lindude

kahjustamine ei ole eesmärk, vaid seda ainult mööndakse, kehtivad linnudirektiivi art 5 p-des

a ja b ette nähtud keelud vaid niivõrd, kuivõrd see on vajalik, et hoida asjaomaste liikide

arvukus art-st 2 tuleneval tasemel.

KeA 28.05.2021 ettekirjutuse sisulises põhjenduses ei ole viidet konkreetsetele teadustöödele,

millele tuginedes vastustaja väidab, et igas metsas pesitseb vähemalt üks paar linde ühe

hektari kohta. Ka ei ole märgitud, mis linnud võivad antud kinnistul pesitseda ega ole

kindlaks tehtud, kas kinnistul mõni lind pesitseb. Ei ole tuvastatud, kas kaebaja on rikkunud

LKS § 55 lg 61 p-de 1 ja 2 nõudeid. Kaalumata on kaebaja huvid ja võimalikud alternatiivid.

KeA „Lindude pesitsemist häirivate raietööde peatamise juhise“ (juhis) kohaselt teostatakse

kohapealne kontroll, kui selle käigus ei ole kuulda ega näha ühtegi lindu, võib raietöödega

4(14)

3-21-1401

jätkata. Ettekirjutuses ei sisaldu inspektori poolt 26.05.2021 kontrollil vahetult tajutud

asjaolusid.

Koos 01.06.2021 ettekirjutusega oleks vastustaja pidanud esitama ka dokumendid, millele

ettekirjutus tugineb. Ettekirjutuse tegemise aluseks olnud hinnang on allkirjastamata. See pole

kontrollitav, on vastuoluline ja sisaldab oletusi. Eksperthinnangu koostajal ei olnud

veendumust ühegi kindla pesitsuse osas. Tõenäoline pesitsus on tuvastatud eraldisel 14

(metsvint ja rasvatihane) ja 13 (käblik). Eraldistel 8, 11 ja 12 ei ole kindlat või tõenäolist

pesitsemist tuvastatud. Sellele vaatamata on raietegevus peatatud kogu kinnistul. Pelgalt

võimaliku pesitsuse tuvastamine ei anna alust raietöid peatada.

Avalikult kättesaadavas teabes on KeA üksnes soovitanud kevadsuvisel perioodil raiet mitte

teha ega ole selgitanud, et LKS § 55 lg 61 tahtluse sisustamisel tuginetakse KarS §-le 16.

Kuskilt ei nähtu infot raiete võimaliku peatamise kohta. Kaebajat ei ole halduspraktika

muutumisest teavitatud. Ettekirjutusest ei nähtu raietegevuse kohta esitatud kaebuse sisu.

Ettekirjutuses eeldatakse, et linnud pesitsevad kuni 15.07.2021. Pesitsushinnangut koostades

ei ole võimalik tõsikindlalt määrata, millal viimane linnupoeg pesast lahkub. KeA peaks

metsateatistesse seadma tingimused, mille järgi peab metsaomanik järgima, et ei läheks

vastuollu LKS § 55 lg 61 p-des 1 ja 2 sätestatud keeluga. See võimaldaks raietööde aega ja

selleks vajalikke ressursse paremini planeerida ja seadusest tulenevate piirangute ulatust

paremini ette näha.

Vastustajal oli võimalik kaebaja ära kuulata ja kutsuda ta paikvaatluse juurde.

7. KeA palus jätta kaebus rahuldamata, jäädes vaidlustatud ettekirjutustes toodud

seisukohtade juurde.

8. Tallinna Halduskohus rahuldas 27.01.2022 otsusega kaebuse osaliselt ja tuvastas KeA

01.06.2021 ettekirjutuse õigusvastasuse eraldist 8 puudutavas osas. Muus osas jäi kaebus

rahuldamata. Halduskohus mõistis menetluskulude katteks KeA-lt kaebaja kasuks välja 7,5

eurot. Õigusaktides ei ole sätestatud üleüldist keeldu lindude pesitsusajal metsatööde

tegemiseks. Sellist keeldu ei sisaldanud ka Aaviku kinnistule registreeritud metsateatised. See

ei välistanud aga hiljem ettekirjutustega nende metsateatistega lubatud raiete peatamist LKS §

55 lg 61 p-de 1 ja 2 alusel. KeA-l ei ole kohustust juba metsateatiste registreerimisel vastavaid

piiranguid seada. Vastustaja on ammendavalt selgitanud, et KeA-l puuduvad andmed selle

kohta, kas, millal ja millised linnud eraldisel pesitsevad. Asjaolu, et metsades pesitsevad

linnud ning nende pesitsuse tahtlik häirimine metsatöödega ei ole lubatud, pidi olema

kaebajale teada. Kaebaja on metsandusvaldkonnas pikalt tegutsenud ettevõtja ning peab

olema valdkonda reguleerivate õigusaktidega kursis. Sellele teadlikkusele viitab ka kaebaja

väide, et tema metsameister kontrollis enne raietööde algust, kas seal asub linnupesasid.

Asjaolu, et piirangud pole metsateatistel kirjas, ei tähenda, et kaebajal oleks õigus eirata LKS

§ 55 lg-s 61 sätestatud keeldusid. Tegemist on aastaringselt igaühe suhtes kehtivate

keeldudega. Metsaomanik on see, kellel on eelkõige vastutus järgida LKS § 55 lg-st 61

tulenevaid keelde.

Kaebaja heidab vastustajale ette, et viimane on alles sel aastal asunud ootamatult LKS § 55 lg

61 p-de 1 ja 2 osas järelevalve korras raietöid peatavaid ettekirjutusi tegema. Halduspraktika

muutus võib olla ootamatu või ebameeldiv, kuid see ei muuda ettekirjutuste tegemist

õigusvastaseks.

Võrdse kohtlemise põhimõtet ei riku asjaolu, et kaebajale tehti ettekirjutused kaebuse alusel

teostatud järelevalve tulemusena. Vastava kaebuse saamisel ei saa vastustaja seda lihtsalt

eirata, vaid tal on kohustus asjaolusid kontrollida ning vajadusel teha ohu tõrjumiseks

ettekirjutus. Vastustaja ei saa kontrollida kõiki raieid. Sellise kontrolli läbiviimine poleks

5(14)

3-21-1401

lisaks praktilistele takistustele ja ressursimahukusele ka sisuliselt põhjendatud. Järelevalve

läbiviimine esitatud kaebuste alusel või pistelise kontrollina on ka teistes valdkondades laialt

levinud praktika ega ole käsitatav isikute ebavõrdse kohtlemisena. Asjaolul, et kaebajale ei ole

teada järelevalvemenetluse algatanud kaebuse täpne sisu, ei ole asjas tähtsust. Vastustaja on

ettekirjutustega tuvastanud LKS § 55 lg-s 61 sätestatud keeldude rikkumise ohu. Kaebajale ei

ole ette heidetud, et ta on tahtlikult lindude pesitsust häirinud, vaid on leitud, et raietööde

jätkamisel võib selline tagajärg tõenäoliselt saabuda. Seega ei eeldanud KeA ettekirjutusi

andes, et kaebaja oli varem pesitsusest teadlik ja rikkus LKS § 55 lg 61 p-e 1 ja 2. KeA

tugines 28.05.2021 ettekirjutuse tegemisel KorS § 28 lg-le 1, mille kohaselt on ohu või

korrarikkumise korral pädeval korrakaitseorganil õigus panna avaliku korra eest vastutavale

isikule ettekirjutusega ohu tõrjumise või korrarikkumise kõrvaldamise kohustus. KorS § 5 lgst

2 tulenevalt on oht olukord, kui ilmnenud asjaoludele antava objektiivse hinnangu põhjal võib

pidada piisavalt tõenäoliseks, et lähitulevikus leiab aset korrarikkumine. KeA hinnangul

esines reaalne oht LKS § 55 lg 61 p-de 1 ja 2 rikkumiseks. Vastustaja põhjendas seda sellega,

et teaduslikult on tõendatud, et igas metsas pesitseb vähemalt 1 paar linde 1 ha kohta. Asjaolu,

et vastustaja ei viidanud ettekirjutuses vastavale uuringule, ei tähenda, et väide oli lubamatu.

Vastustaja täpsustas kohtumenetluses, et ettekirjutuses eksiti ning tegelikkuses pesitseb

teadusuuringute kohaselt Eesti metsades keskmiselt 3 paari linde hektaril. Samale keskmisele

tugines vastustaja ka 01.06.2021 ettekirjutuses uuringule korrektselt viidates.

LKS § 55 lg 61 p-des 1 ja 2 sätestatud keelud hõlmavad kõiki looduslikult esinevaid linde,

olenemata nende kaitsestaatusest või populatsiooni käekäigust. Erisusi nn tavalistele lindudele

pole seadusandja kehtestanud. Kuigi 28.05.2021 ettekirjutuses ei ole märgitud asjaolu, et KeA

inspektor kuulis 26.05.2021 Aaviku kinnistul linde, ei kahtle kohus, et tegelikkuses see

asjaolu tõepoolest esines ja sellega arvestati ettekirjutuse tegemisel, kuivõrd ka 29.05.2021

paikvaatluse tulemusel on tuvastatud, et kinnistul pesitses ja viibis mitmeid linde.

Alates 26.05.2021 suulise ettekirjutuse tegemisest, mille käigus selgitati, et Aaviku kinnistul

pesitsevad tõenäoliselt linnud, pidi kaebaja olema teadlik kinnistul tõenäoliselt toimuvast

pesitsusest ja edasine raietegevus oleks olnud tahtlik tegevus LKS § 55 lg 61 p-de 1 ja 2

mõttes. Õige pole kaebaja seisukoht, et tahtluse jaatamiseks peab esinema olukord, kus

keeldude rikkumine oli kaebaja eesmärgiks. Tahtluse koosseisu täitmiseks piisab, kui isik

teadis, et tema tegevusega võib kaasneda sättes nimetatud keeldude rikkumine. Lähtumine

KarS-st ei ole vastustaja suva, sest LKS §-s 743 on ette nähtud väärteovastutus keeldude

rikkumise eest. EK on kohtuasjades nr C-473/19 ja C-474/19 selgelt leidnud, et linnudirektiivi

kontekstis piisab kaudsest tahtlusest. Isegi kui lähtuda kaebaja tõlgendusest, ei olnud

seadusandja linnudirektiivi ülevõtmisel rangelt seotud seal toodud piirangutega, vaid

direktiivi art 14 kohaselt võib kehtestada direktiivis sätestatust rangemaid kaitsemeetmeid. EK

lahendid ei välista niisiis LKS § 55 lg 61 p-de 1 ja 2 tahtluse sisustamist kaudse tahtlusena.

Lisaks on vastustaja tuginenud ka LoKS § 7 lg 1 p-le 3, mis näeb ette KeA õiguse peatada

metsatööd looduses vabalt elavate loomade sigimisperioodiks. Vastustaja tegi ettekirjutuse

perioodil, mille puhul on üldteada, et tegemist on lindude pesitsusajaga.

Vastustajale 26.05.2021 teadaolevate asjaolude pinnalt tuvastatud oht oli piisav, et vastustajal

oli alus kohaldada proportsionaalseid meetmeid selle tõrjumiseks. Perioodil 26.05.‒

01.06.2021 ei saa raietööde lühiajalist peatamist pidada ebaproportsionaalseks ning

28.05.2021 ettekirjutus on õiguspärane.

KeA peatas 01.06.2021 ettekirjutusega puude langetamise Aaviku kinnistul kuni 15.07.2021.

Vastustaja lähtus pesitsevate lindude tuvastamisel linnuatlases toodud rahvusvaheliselt

üldtunnustatud metoodikast, mille järgi loetakse pesitsejaks need linnud, kelle puhul

tuvastatakse vaatluse käigus kategooriatele „tõenäoline pesitsemine“ või „kindel pesitsemine“

6(14)

3-21-1401

vastavad tingimused. See oli põhjendatud, sest ettekirjutuste tegemise ajal polnud veel

kinnitatud KeA enda juhist. Kuigi vastustajal oli võimalus kaebaja esindaja paikvaatlusele

kaasata, ei mõjutanud see paikvaatluse alusel teostatud hinnangus pesitsuste tuvastamist.

Porri osas on asjatundja tuvastanud eraldisel 14 kindla pesitsuse lähipiirkonnas, mitte

konkreetsel eraldisel. Õige pole aga kaebaja järeldus, et ühtegi kindlat pesitsust ei ole

tuvastatud. Paikvaatlusel konkreetsete pesade tuvastamine on pigem erandlik. KeA asjatundja

tuvastas eraldisel 14 toitu viiva vanalinnu, mis tõendab porri kindlat pesitsust. Kuna ei saa

lõpuni kindel olla, kas pesitsus toimub kinnistu piirides või mitte, ei saa ka väita, et raietööde

jätkamine nimetatud pesitsust ei häiriks. Piisab sellisest kindla pesitsuse tuvastamisest, et

oleks tuvastatud oht eraldisel raietöödega jätkamisel porri pesitsuse häirimiseks KorS § 5 lg 2

mõttes. Samal põhjusel on asjakohane ka eraldisel 8 tuvastatud mustpea-põõsalinnu

tõenäoline pesitsus. Hinnangule lisatud kaardilt on näha, et lind registreeriti eraldise nr 8 ja

piirneva kinnistu piirialal. Kuna tema pesitsus registreeriti tõenäoliseks linnu rahutu käitumise

alusel, on piisavalt tõenäoline, et tema pesa võib asuda ka Aaviku kinnistul. Asjaolu, et

hinnang on allkirjastamata, ei oma ettekirjutuse õiguspärasuse hindamisel tähtsust.

Vastustaja leidis kohtumenetluses, et 29.05.2021 paikvaatlusel tuvastatud võimalikud

pesitsused tuleb ümber kvalifitseerida tõenäolisteks pesitsusteks tulenevalt territoriaalse laulu

fikseerimisest pesitsuse kõrgajal. See pole põhjendatud. Taoline võimaliku pesitsemise

ümberkvalifitseerimine ei ole kooskõlas linnuatlase metoodikaga, mille kohaselt vajab

ümberkvalifitseerimine kordusvaatlust 7 päeva möödudes. Haldusakti põhjendusi ei ole

võimalik kohtumenetluses täiendada, kui on selge, et neid asjaolusid haldusakti andmisel ei

arvestatud. On ilmne, et 01.06.2021 ettekirjutust ei antud teadmises, et kõikide võimalike

pesitsuste asemel on tegelikkuses tuvastatud tõenäoline pesitsus.

Ettekirjutuse tegemisel tuli lähtuda paikvaatlusel tuvastatud asjaoludest. Asjakohatu oli

teadusuuringute kohase keskmise pesitsustihenduse järgi oletada, mitu pesa metsatöödega

hävitati ja mitu nendega jätkamisel veel hävitatakse. Seega sai vastustaja 29.05.2021

paikvaatluse tulemuste põhjal peatada raied Aaviku kinnistul vaid eraldisel 14 tuvastatud porri

kindla pesitsuse, eraldisel 14 tuvastatud rasvatihase, eraldiste 11 ja 12 piiril tuvastatud

metsvindi ning eraldisel 8 tuvastatud mustpea-põõsalinnu tõenäolise pesitsuse tõttu.

Kohaldatavad meetmed pidid olema proportsionaalsed. Kuigi asjakohatud on vastustaja

kaalutlused seoses linnuliikidega, kelle osas tuvastati vaid võimalik pesitsus, on 01.06.2021

ettekirjutuse kehtivuse periood (kuni 15.07.2021) linnuatlase andmete põhjal sobilik ka nende

linnuliikide pesitsuse kaitseks, kelle puhul tuvastati kindel pesitsus ja tõenäoline pesitsus.

Ettekirjutuses ei ole piisavalt põhjendatud, miks on proportsionaalne kogu kinnistul puude

langetamise peatamine. Kindla ja tõenäolise pesitsuse põhjal ei saa väita, et igal eraldisel

pesitses mitu paari linde. Ettekirjutuse tegemisel tuleb selgelt põhjendada valitud piirangute

ulatust. Probleeme ei nähtu eraldistel 11, 12 ja 14, arvestades nende suurust ja tuvastatud

pesitsuste paiknemist. Arvestades aga eraldise 8 pindala (2 ha), eraldise kuju (piklik ja

põhjapoolt kitsenev) ning seal tuvastatud ühe tõenäolise pesitsuse asukohta (pigem eraldise

lõunaosas ning idapiiril), ei nähtu ettekirjutustest, miks oli vaja raie peatada eraldisel

tervikuna. Seega on 01.06.2021 ettekirjutus õigusvastane. Kohus ei otsusta vastustaja eest,

millises osas on raie peatamine proportsionaalne.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

9. AP palub apellatsioonkaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 27.01.2022 otsus osas,

millega kaebus jäeti rahuldamata, ning teha asjas uus otsus, millega tuvastada 28.05.2021 ja

01.06.2021 ettekirjutuste õigusvastasus. Kaebaja jääb halduskohtus toodud seisukohtade

juurde, esitades halduskohtu otsusele järgmised vastuväited.

7(14)

3-21-1401

Halduskohus tõlgendas vääralt LKS § 55 lg-t 61, linnudirektiivi art-t 5 ja LoKS § 7 lg 1 p-i 3.

Halduskohus jättis täielikult hindamata linnudirektiivi art-i 2 ja direktiivi eesmärgi. Lisaks

jättis halduskohus ebaõigesti kohaldamata võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 lg 5 ning kohaldas

õigusvastaselt KarS §-i 16. See on vastuolus Riigikohtu otsusega nr 3-3-1-17-13 (p 14). KarS

§-i 16 ei ole rakendatud kooskõlas linnudirektiiviga.

Halduskohus jättis hindamata õiguskantsleri 05.07.2021 arvamuse, EK kohtujuristi J. Kokotti

ettepaneku, KeA 15.09.2021 vastuse õiguskantslerile, Keskkonnaministeeriumi 20.09.2021

vastuse õiguskantslerile, keskkonnaministri 02.06.2021 kirja KeA-le. Lisaks tugines

halduskohus otsuses ebaõigesti ja valikuliselt erinevatele uuringutele (Eesti

Ornitoloogiaühingu 2019. a uuring „Ülevaade Eestis pesitsevate lindude arvukusest“ ning

Marko Mägi 2019. a uuring „Kevadsuviste raiete võimalik mõju metsalindudele ja seda

leevendavad meetmed“).

Halduskohus ei hinnanud ettekirjutuste vajalikkust. Ettekirjutustega raiete peatamise nõue ei

tulene õigusaktidest, vaid tugineb üksnes KeA enda kujundatud praktikale, mille

õigusvastasusele on tähelepanu juhtinud õiguskantsler 05.07.2021 arvamuses.

Kohus jättis hindamata, kas lindude pesitsemise kaitse, mida KeA on asunud ettekirjutustega

läbi viima, on proportsionaalne meede olukorras, kus haldusorganil endal ei ole isegi selge

lindude pesitsuse täiendava kaitse vajadus ning haldusorganil on võimalus kasutada muid

avalikkusele ja omanikele ettenähtavaid, võrdset kohtlemist tagavaid ja oluliselt vähem

ressursimahukaid meetmeid. Põhjendatud ei ole raiete peatamine ettekirjutustega abstraktse

ohu tõrjumiseks isikute kaebuste või teadete alusel.

Kohtuotsusest ei nähtu, millised asjaolud milliste tõendite alusel on kohus lugenud

tuvastatuks. Kohus võimaldas KeA-l ettekirjutusi tagantjärgi põhjendada.

10. KeA palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, leides, et halduskohtu otsuses ei ole

kaebaja viidatud puudusi.

11. KeA palub apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu 27.01.2022 otsus osas,

millega kaebus rahuldati ja tuvastati 01.06.2021 ettekirjutuse õigusvastasus, ning teha asjas

uus otsus, millega jätta kaebus täies ulatuses rahuldamata.

Osas, millega kohus tuvastas 01.06.2021 ettekirjutuse õigusvastasuse eraldist 8 puudutavas

osas, jättis kohus asja lahendamiseks olulised asjaolud välja selgitamata. Vastustaja põhjendas

vastuses kaebusele, miks peatati raied lähtuvalt metsaeraldistest. Nimelt on

pesitsusterritooriumi määratlemine keeruline ning puuduvad teadusuuringud, millele

tuginedes saaks territooriumi suuruse tõsikindlalt määratleda. Kuna igal eraldisel tuvastati

mitme linnupaari pesitsus, oli põhjendatud lugeda need eraldised täies ulatuses

pesitsuspiirkonnaks. Halduskohus ei selgitanud, miks ta ei nõustu selle seisukohaga. Samuti ei

nähtu otsusest, miks leidis kohus, et eraldise 8 pindala ja piklik kuju välistab asjaolu, et raie

kogu eraldise ulatuses kujutab endast ohtu mustpea-põõsalinnu pesitsusele. Kui kohus ei

pidanud vastustaja põhjendusi piisavaks, oleks ta pidanud HKMS § 2 lg-le 4 tuginedes

juhtima sellele tähelepanu.

Eelnimetatud menetlusnormi rikkumise tõttu ei saanud vastustaja esitada halduskohtule

täiendavaid tõendeid, mis kinnitavad, et mustpea-põõsalinnu tõenäolise pesitsuse tuvastamine

eraldise 8 lõunaosas ja idapiiril annab aluse peatada raie tervel eraldisel 8. HKMS § 198 lg 2 p

2 alusel esitab vastustaja vastavad tõendid ringkonnakohtule.

Uuringute kohaselt on mustpea-põõsalindude kohta tehtud uuringu kohaselt isaslindude

keskmiseks pesitsuspiirkonna suuruseks keskmiselt 7,5 ha ehk 154 m raadiuses pesa

ümbruses. Müratase, mis mõjub lindude sigimisele negatiivselt, algab 40 dB-st. Mootorsae

8(14)

3-21-1401

müra võib 40 dB tasemel ulatuda 174–407 m kaugusele ning isegi piiratud müralevikuga

mägises piirkonnas tehtud uuring kinnitas, et mootorsae müra ulatub vaikse ilmaga kuni 252

m kaugusele. Töötavate harvesteride ja väljaveotraktorite müratase on masinate juures 80–130

dB, mis on sarnane töötava mootorsae müratasemele 100–120 dB. On täheldatud, et

vahelduva amplituudiga ja ettearvamatum mootorsae müra vähendab oluliselt emase linnu

pesakülastuste arvu, samas kui monotoonsem niidukimüra (ka harvesteride ja

väljaveotraktorite müra on pigem monotoonsem) vähendas peaaegu oluliselt emase pesal

oldud aega. Lisaks mürale mõjub häirivalt ka saega töötava inimese või masinate püsiv

kohalolek linnu territooriumil. Koosmõjus võivad need tegurid suure tõenäosusega põhjustada

munemisperioodil pesa maha jätmise, haudumisperioodil munade jahtumise

haudumiskatkestuste tõttu ning poegade toitmisel toitmissageduse vähenemise, mistõttu

võivad pojad hukkuda.

Suurbritannia Kuningliku Linnukaitse Selts koostöös Metsandusametiga on välja andnud

juhise metsamajandamise negatiivsete mõjude vähendamiseks haruldastele linnuliikidele.

Juhisest nähtuvalt võiks väikeste metsavärvuliste puhul pesa ja metsatööde vahele jääda

umbes 100–300 m puhvertsoon. Seda soovitust võib laiendada enamikule Eestis leiduvatele

metsavärvulistele, nende hulgas ka mustpea-põõsalinnule. Kuna eraldise 8 piir jääb enamuses

osas mustpea-põõsalinnu tuvastamise kohast vähem kui 200 m kaugusele, oli põhjendatud

arvata, et raietööd kujutavad pea terve eraldise 8 ulatuses pesitsusele ohtu. Lisaks tuleb võtta

arvesse, et metsa majandamisel ja metsatööde tegemisel on eraldisepõhisest arvestusest

lähtumine tavapärane.

12. AP palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

Õige pole vastustaja seisukoht, et kinnistu igal eraldisel tuvastati mitme linnupaari pesitsus.

Eraldisel 8 ei ole kindlat või tõenäolist pesitsemist tuvastatud. Mustpea-põõsalinnu tõenäoline

pesitsus tuvastati piirneval kinnistul. Mustpea-põõsalinnu arvukus on stabiilne, mistõttu ei ole

nende häirimine vaadeldav linnudirektiivi rikkumisena.

Vastustaja on asunud

apellatsioonkaebuses haldusakti täiendavalt põhjendama. Haldusmenetluses ei ole KeA

müraga seonduvat esitanud ega hinnanud. Suurbritannia juhis on loodud haruldastele

linnuliikidele. KeA ei ole põhjendatud, miks on põhjendatud lugeda raie alumiseks linde

häirivaks piiriks 200 m metsatöömasina asukohast. LKS § 50 lg 2 sätestab pesapuu

ümbritseva kaitsevööndi üksnes I kategooria linnuliikidele.

Apellatsioonkaebusele lisatud tõendid tuleb jätta vastu võtmata (HKMS § 198 lg 3). Eraldise

8 osas tehtud kohtuotsus ei saanud tulla üllatusena. Eraldise 8 olemus ei ole muutunud. Kõik

täiendavad tõendid olid olemas ettekirjutuse tegemise ajal ning ettekirjutustest ei nähtu, et

vastustaja oleks neist tõenditest tuleneva teabega arvestanud. Lisaks on tõendid inglise keeles

ning vastustaja pole esitanud dokumentide tõlget.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

13. Ringkonnakohus lahendab esmalt menetlusosaliste taotlused (I), seejärel hindab kaebaja ja

vastustaja apellatsioonkaebuste põhjendatust (vastavalt II ja III) ning viimaks jagab

menetluskulud (IV).

I Taotluste lahendamine

14. Vastustaja lisas apellatsioonkaebusele täiendavad tõendid – erinevad uuringud, mis

seonduvad raietööde mõjuga lindude pesitsusele, ning skeemi, kust nähtub Aaviku kinnistu

eraldisel 8 tuvastatud mustpea-põõsalinnu pesitsuse puhul puhvertsoon, kus raietegevust ei

tohiks toimuda. Võõrkeelsete dokumentide tõlked esitas vastustaja 02.12.2022

menetlusdokumendiga.

9(14)

3-21-1401

Kaebaja vaidleb taotlusele vastu, viidates tõendite ingliskeelsusele ning tuues esile, et

vastustaja soovib vaidlustatud ettekirjutusi asuda kohtumenetluses täiendavalt põhjendama.

15. Ringkonnakohus leiab, et tõendid võib võtta asja materjalide juurde, sest need

seonduvad halduskohtu otsuse väidetega eraldisel 8 raietegevuse peatamise võimaliku

ebaproportsionaalsuse kohta (HKMS § 62 lg 2). Vastustaja on asjakohaselt põhjendanud, miks

ei olnud talle äratuntav, et ta peab raie mõju kohta esitama täiendavaid tõendeid. Esitatud

tõendid on vajalikud asja õigemaks lahendamiseks (HKMS § 198 lg 3).

Õige pole kaebaja seisukoht, et tõendite esitamine pole lubatav, sest uute tõenditega asub

vastustaja vaidlustatud haldusakte täiendavalt põhjendama. Ringkonnakohus märgib, et

igasuguste põhjendamispuuduste olemasolu ei too alati kaasa kaalutlusotsuse materiaalset

õigusvastasust (HMS § 58). Vastustaja ei soovi ettekirjutusi täiendada uute faktiliste

asjaoludega, vaid selgitada, millist mõju omab raietegevus lindude pesitsusele.

Kuna vastustaja esitas ingliskeelsete dokumentide tõlked, puudub takistus nende dokumentide

tõenditena asja juurde võtmiseks.

II AP apellatsioonkaebus 16. Apellatsioonkaebus jääb

rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub apelleeritud osas halduskohtu otsuse põhjendustega

ega korda neid (HKMS § 201 lg 4). Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib

ringkonnakohus järgmist.

17. Ringkonnakohus jääb 11.05.2022 otsuses haldusasjas nr 3-21-1266 avaldatud

seisukohtade juurde, mis olid alljärgnevad.

Lindude pesitsusega seotud piirangute puudumine metsateatistel ei muuda õigusvastaseks

nendega lubatud raiete peatamist lindude pesitsusajaks. Praeguse vaidluse esemeks ei ole

metsateatiste registreerimise õiguspärasus, vaid ettekirjutused, millega peatati raietööd.

Raietööde peatamise keelamine ei sõltu metsateatiste olemasolust, kuna seda otsustati teiste

normide alusel. Seejuures oleks raietööde ajaline piiramine metsateatise registreerimisel,

millele on õiguskantsler oma 05.07.2021 seisukoha nr 7-4/211014/2104404 p-s 9 viidanud,

vastustaja arvates problemaatiline, kuivõrd pole võimalik ette teada, millal asuvad linnud

konkreetses metsas pesitsema. Pesitsusaja algus ja lõpp on liigiti erinevad, samuti võivad need

aastati varieeruda. Raiekeeld kindlaks määratud ajavahemikul võib sõltuvalt selle pikkusest

osutuda ebaproportsionaalseks või jätta osad linnuliigid piisava kaitseta. Lindude pesitsust

puudutavate piirangute (kõrvaltingimuste) või hoiatuste puudumine metsateatisel ning

asjaolu, et keskkonnaminister ei ole MS § 40 lg 10 alusel oma määrusega raie tegemist

piiranud, ei vabasta metsaomanikku kohustusest hoiduda LKS § 55 lg-s 61 nimetatud

tegevustest ega välista vastustaja võimalust kontrollida seda, ega loomad ei hukku metsatööde

tegemisel sigimisperioodi ajal (LoKS § 7 lg 1 p 3). Sellest kohustusest ja vastustaja õigusest

peab olema teadlik iga metsaomanik ja raietööde tegija. Metsaregistri avalehel teavitatakse

isikuid sellest, et lindude tahtlik häirimine on keelatud ning sarnane teade oli seal ka varem.

Kaebuse alusel toimuvat järelevalvemenetlust, mille raames pesitsuse tuvastamisel raie

peatatakse, ei saa pidada metsaomanike õigusi oluliselt rohkem piiravamaks kui metsateatise

registreerimisel seatavat üleüldist ajalist piirangut. Piirangu mõtteks on kaitsta

sigimisperioodil, mil loomad saavad järglasi, keskkonda kui ülekaalukat avalikku huvi.

Seeläbi tagatakse jätkusuutlik elukeskkond.

Ringkonnakohus möönab, et raiete peatamine 2021. a kevadel võis metsaomanikele olla

senise KeA praktikaga võrreldes üllatuslik. Tõhus teavitamine raie võimalikust peatamisest

oleks metsaomanikel võimaldanud raietöid paremini planeerida. KeA praktika muutus ei

olnud metsaomanikele siiski täiesti ootamatu. Nimelt tegi keskkonnaminister 2021. a kevadel

10(14)

3-21-1401

üleskutse sarnaselt riigimetsale ka erametsas lindude pesitsusperioodil raierahu pidada. See

üleskutse avaldati ka Erametsakeskuse kodulehel 16.04.2021. Üleskutses sisaldub muu hulgas

viide Keskkonnaministeeriumi juhendile „Märka lindu!“, milles on soovitatud vältida

pesitsusajal raiet, iseäranis lageraiet, juhendis nimetatud linnurikkamates metsades ning

lühidalt kirjeldatud erinevate raiete mõju linnustikule. KeA on oma tegevuses arvestanud

2021. a esimeses pooles tehtud kohtulahenditega (Euroopa Kohtu 04.03.2021 otsus liidetud

kohtuasjades C-473/19 ja C474/19, Tallinna Ringkonnakohtu 29.04.2021 määrus asjas nr 320-

2652). Seega ka asjaolu, et võimalikust raie peatamisest sigimisperioodi ajal metsaomanikke

juba metsateatiste registreerimisel ei teavitatud, ei välistanud sellekohase vajaduse esinemisel

raie peatamist.

Metsaomanik ning tema loal raiet tegev isik peab sõltumata järelevalvemenetluse algatamisest

lindude pesitsusajal raie tegemisel arvestama pesade ja munade hävitamise ning lindude

häirimise keeluga ja selle vältimiseks vajadusel katkestama raietegevuse. Asjas esitatud

materjalidest ei järeldu, et KeA kohtleb samal ajal sarnastes puistutes lageraiet tegevaid

metsatööde tegijaid ilmselgelt ebavõrdselt. See, et mõnele teisele samal ajal metsatöid teinud

isikule ettekirjutust raie peatamiseks ei tehtud, kas selle tõttu, et tema tegevuse peale ei

esitatud kaebust, sigimisperioodil tehtud raie oli juba enne KeA sekkumist lõpule viidud

(nagu ka osade kaebaja metsaeraldiste puhul), või ei tuvastatud konkreetses puistus ühtegi

pesitsust, ei muuda kaebajale tehtud ettekirjutusi õigusvastaseks. Vastustajal ei lasu kohustust

kõiki raietöid järelevalvemenetluses kontrollida ning tal on õigus lähtuvalt otstarbekusest

valida, millised raietööd allutatakse kontrollile. Järelevalvemenetlus on piiratud ressurss.

Vastustajal on õigus peatada metsatööd looduses vabalt elavate loomade sigimisperioodiks

(LoKS § 7 lg 1 p 3). Ringkonnakohus märgib siiski, et metsatööde tegijate võrdse kohtlemise

paremaks tagamiseks on KeA-l võimalik seada metsateatiste registreerimisel

kõrvaltingimusena keeld teha raietöid lindude pesitsemise perioodil, võttes arvesse

metsaregistrisse kantud puistu liiki ja raievanust. Nende andmete põhjal on üldiselt võimalik

hinnata, millised linnud konkreetsel eraldisel tõenäoliselt pesitsevad.

Ettekirjutustega on raie peatatud LKS § 55 lg 61 p-des 1 ja 2 sätestatud keeldude rikkumise

vältimiseks. Nende sätete kohaselt on keelatud looduslikult esinevate lindude pesade ja

munade tahtlik hävitamine ja kahjustamine või pesade kõrvaldamine (p 1) ja tahtlik häirimine,

eriti pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal (p 2), välja arvatud hädakaitseks ning LKS §

55 lg 3 p-des 2–5 sätestatud juhtudel KeA loa alusel. Nimetatud keeldude rikkujaid võib

karistada rahatrahviga (LKS § 743 p-d 1–4). Ettekirjutustes ei ole kaebajale nende keeldude

rikkumist ette heidetud, küll aga on hoiatatud, et pärast pesitsusest teavitamist loetakse

raietegevuse jätkamist tahtlikuks rikkumiseks. Pooled vaidlevad ka ringkonnakohtus selle üle,

milline tegevus on käsitatav tahtlikuna LKS § 55 lg 61 p-de 1 ja 2 mõttes. Ringkonnakohus

märgib, et KarS § 16 on asjakohane LKS §-s 743 sätestatud süütegude menetlemisel, mitte aga

järelevalvemenetluses ennetava meetme rakendamisel eesmärgiga vältida lindude hävitamist

sigimisperioodi ajal.

LKS § 55 lg-ga 6 on Eesti õigusesse üle võetud direktiivi 79/409/EMÜ art 5, praeguse

linnudirektiivi art 5, mille kohaselt peavad liikmesriigid keelama mh lindude tahtliku tapmise

või püüdmise mis tahes viisil (a), pesade ja munade tahtliku hävitamise või kahjustamise või

pesade kõrvaldamise (b) ja lindude tahtliku häirimise eriti pesitsemise ja poegade

üleskasvatamise ajal, niivõrd kui selline häirimine on direktiivi eesmärkide seisukohalt

oluline (d). Nende keeldudega kaitstakse linnudirektiivi art-s 1 osutatud linnuliike ehk kõiki

looduslikult esinevaid linnuliike ning nende paljunemis- ja puhkepaiku. Euroopa Kohus leidis

04.03.2021 otsuses liidetud kohtuasjades C-473/19 ja C-474/19, et linnudirektiivi art 5

kohaldamisel ei ole tähtsust sellel, kas tegemist on linnuliikidega, mis on loetletud direktiivi I

lisas või on mingil tasandil ohustatud või mille populatsioon pikas perspektiivis väheneb

11(14)

3-21-1401

(otsuse p 44). Samuti leidis Euroopa Kohus, et elupaigadirektiivi art 12 lg 1 p-des a–c ette

nähtud keelud on põhimõtteliselt kohaldatavad sellise tegevuse suhtes nagu metsandus ja

maaarendus, mille eesmärk ei ole ilmselgelt loomaliigi isendite tahtlik püüdmine, tapmine või

häirimine ega munade tahtlik hävitamine või võtmine (otsuse p 53). Tahtlikkuse tingimus on

täidetud ka juhul, kui isik möönis tapmise või häirimise võimalust, näiteks mopeedidega

sõitmine rannas hoolimata hoiatussiltidest kaitstud merikilpkonnade pesade kohta ning

vesijalgrataste ja väikeste paatide kasutamine selliste randade merealal (otsuse p-d 51 ja 52).

Loodusdirektiivi art 12 p-d a–c sarnanevad linnudirektiivi art 5 p-dega a, b ja d, kuid erinevalt

viimasest kaitstakse loodusdirektiivi art-ga 12 konkreetseid liike, kes on loetletud sama

direktiivi IV lisa p-s a.

Kaebaja viitab eelnevalt nimetatud kohtuasjas tehtud kohtujurist J. Kokoti ettepanekule,

milles on leitud, et kui lindude kahjustamine ei ole eesmärk, vaid seda ainult mööndakse,

kehtivad linnudirektiivi art 5 p-des a ja b sätestatud keelud ainult niivõrd, kuivõrd see on

vajalik, et hoida asjaomaste liikide arvukust art 2 tähenduses tasemel, mis vastab eelkõige

ökoloogilistele, teaduslikele ja kultuurilistele nõuetele, arvestades samal ajal majanduslikke ja

puhkeaja veetmisega seotud vajadusi, või nende liikide arvukust kohandada vastavalt sellele

tasemele (ettepaneku p-d 90 ja 93). Linnudirektiivi art 5 p d alusel tuleb keelata lindude

häirimine, kui see avaldab olulist mõju eesmärgile hoida asjaomaste liikide arvukus

rahuldaval tasemel või kohandada seda vastavalt sellele tasemele, seda eriti haruldaste lindude

pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal (ettepaneku p 100). Euroopa Kohus ei ole neid

kohtujuristi seisukohti oma otsuses korranud ega neile ka viidanud, mistõttu ei ole need

Euroopa Liidu õiguse tõlgendamisel siduvad. Ka kohtujurist ise on nentinud, et kuna Euroopa

Kohus ja komisjon ei lähtu linnudirektiivi art 5 puhul tahtluse mõiste kitsast tõlgendusest, on

asjakohane kanda selle mõiste tõlgendus seoses peaaegu identsete keeldudega, mis on

sätestatud loodusdirektiivi art 12 lg-s 1, üle linnudirektiivi art-le 5 (ettepaneku p 78). Lisaks ei

tulene kohtujuristi ettepanekust, et tegevuse puhul, mille eesmärgiks ei ole lindude

kahjustamine, vaid seda ainult mööndakse, kehtiks lindude tapmise ning pesade ja munade

hävitamise keelud ainult linnuliikide puhul, mis on ohustatud või mille populatsioon on

langustrendis. Sellist vahetegu oleks puude langetamise puhul keeruline teha. Ka art-s 2

sätestatud taseme hoidmise või kohandamise vajadust arvestades puudub põhjus sisustada

tahtlust erinevalt eelnevalt toodud Euroopa Kohtu tõlgendusest. Metsalindude puhul, kelle

üldine arvukus on nii Eestis kui ka mujal Euroopas langustrendis (linnudirektiivi põhjenduste

p 3), saab reeglina rääkida kas senise arvukuse säilitamisest või selle suurendamisest. Ka

levinumate liikide puhul, kelle arvukus on absoluutnumbrina suhteliselt suur, esineb vajadus

pesitsusaegseks kaitseks, arvestades, et paljude nende liikide arvukus on viimaste

aastakümnete jooksul märkimisväärselt vähenenud.

Kevadsuvisel perioodil raie tegemisel linnurikkasse metsatüüpi kuuluvas metsas metsaomanik

vähemalt möönab, et suure tõenäosusega hukub selle tegevuse käigus linnupoegi ja hävib

munadega pesi. Üksnes sellest eeldusest lähtudes ei ole KeA siiski praegusel juhul raiet

peatanud. Raie peatatakse sigimisperioodiks juhtudel, kus kontrolli tulemusel tuvastatakse

LKS § 55 lg 61 rikkumine või rikkumise oht, st kindlate kriteeriumide järgi on eelnevalt

tuvastatud pesitsus. LKS § 55 lg-s 61 sätestatud keeld kehtib kõikide tegevuste puhul,

arvestades sama paragrahvi lõikes 3 toodud erandeid.

Raielubade peatamine oli proportsionaalne. LoKS § 7 lg 1 p-s 3 sätestatud meede on sobiv

legitiimse eesmärgi (looduses vabalt elavate loomade hukkumise vältimine ehk olemasoleva

looduskeskkonna jätkusuutliku arengu) saavutamiseks. Raie peatamine lindude

sigimisperioodiks väldib nii pesade ja munade hävitamist kui ka lindude häirimist. Pesitsuste

ebaõnnestumise korral jäävad saamata järglased, järglaste saamine on aga vajalik liigi

arvukuse säilitamiseks ning lõppastmes jätkusuutliku looduskeskkonna kaitsmiseks.

12(14)

3-21-1401

Kõnealune meede on ka eesmärgi täitmiseks vajalik. Ringkonnakohus ei tea ühtegi muud

meedet, millega saaks taotletava eesmärgi saavutada sama tõhusalt kui raie peatamisega.

Üksikute puude jätmist raielangile ei saa pidada sama tõhusaks, kuivõrd raietegevusest

tingitud häiringu (eelkõige müra) tõttu võivad pesitsused sellegipoolest ebaõnnestuda (pesa

jäetakse maha) ning ühtlasi võivad väheneda lindude võimalused poegadele toidu

hankimiseks. Meetme mõõdukuse hindamiseks tuleb kaaluda ühelt poolt isiku õigustesse

sekkumise ulatust ja intensiivsust ning teiselt poolt taotletava eesmärgi tähtsust. Raie

peatamine terveks sigimisperioodiks on võrdlemisi intensiivse mõjuga meede, mis riivab nii

omandipõhiõigust (PS § 32) kui ka ettevõtlusvabadust (PS § 31). Lindude kaitse seevastu on

oluline eesmärk, mis tuleneb ka loodusdirektiivist ja linnudirektiivist. Aastast aastasse

toimuvad kevadsuvised raied mõjutavad lindude arvukust. Lindude pesitsusperioodi ei saa

muuta, küll aga on võimalik raie tegemiseks valida mõni muu aeg või vähemalt vältida

kevadel linnurikastes metsades lageraie tegemist. LoKS § 7 lg 1 p-s 3 sätestatud meetme

kohaldamise otsustab korrakaitseorgan kaalutlusõiguse alusel, võimaldades arvestada

konkreetse juhtumi asjaoludega.

18. Samuti on ringkonnakohus 22.12.2022 kohtuotsustes haldusasjades 3-21-979 ja 3-21-

1187 leidnud, et metsateatised ei ole õigusvastased, kui vastustaja ei ole nende

registreerimisel LKS 55 lg 61 alusel piiranud raie teostamise aega pesitsevate lindude kaitseks.

KeA saab teostada kontrolli LKS § 55 lg 61 järgimise üle ning raied peatada, kui tuvastatakse

nimetatud sätte rikkumine või rikkumise oht, st kindlate kriteeriumide järgi on eelnevalt

tuvastatud pesitsus.

19. Praeguses asjas on haldusmenetluses nõuetekohaselt tuvastatud lindude tõenäoline või

kindel pesitsemine. Vaatluse kohta vormistati kirjalik dokument, milles on piisava

põhjalikkusega kajastatud vaatluse tulemused. Nimetatud dokumendi sisu on kajastatud ka

01.06.2021 ettekirjutuses. Asjaolu, et dokument pole allkirjastatud, ei mõjuta selle sisu.

Dokumendi koostas vastustaja ametnik haldusmenetluse raames ning koostaja isikus ja

pädevuses pole põhjust kahelda.

20. Halduskohus pole kohtumenetluse norme rikkunud. Otsus on nõuetekohaselt

põhjendatud. Asjaolu, et halduskohus lubas vastustajal esitada oma väidete tõendamiseks

täiendavaid dokumente, ei tähenda ettekirjutuste tagantjärgi põhjendamise võimaldamist.

Haldusakti andes pole haldusorganil võimalik ette näha, milliseid vastuväiteid võib haldusakti

adressaat hilisemas kohtuvaidluses esitada. Seega on tavapärane, et vastustaja esitab kohtus

täiendavaid dokumente, millega kaebaja seisukohtadele vastu vaielda. Kohtumenetluses ei saa

kaalutlusotsuste puhul üldjuhul täiendada haldusakti andmise faktilisi asjaolusid. Seda nõuet

pole halduskohus rikkunud. Nii ei lubanud halduskohus näiteks põhjendatult vaatluse käigus

tuvastatud võimalikku pesitsemist ümber kvalifitseerida tõenäoliseks pesitsemiseks.

21. KeA lubas metsateatiste registreerimisega teha lageraiet Aaviku kinnistu eraldistel 8–

14. Vaatluse toimumise ajaks (29.05.2021) oli lageraie eraldistel 9, 10 ja 13 juba teostatud.

Seega ei saa nimetatud eraldiste osas raietegevuse keelamine kaebaja õigusi rikkuda ning

kaebaja apellatsioonkaebuse puhul on asjakohane vaadelda eraldisi 11, 12 ja 14.

Vaatlusega tuvastati eraldisel 14 rasvatihase tõenäoline pesitsus ning nähti porri kuuse tüvel

toitu kogumas, mis viitab kindlale pesitsusele lähipiirkonnas. Eraldiste 11 ja 12 piiril täheldati

metsvindi paaritumiskäitumist/mängu, mis viitab tõenäolisele pesitsusele. Ringkonnakohus

nõustub halduskohtuga, et raietegevuse keelamine oli seega õiguspärane. III KeA

apellatsioonkaebus

22. Apellatsioonkaebus on põhjendatud. Ringkonnakohus tühistab halduskohtu otsuse

osas, millega halduskohus rahuldas AP kaebuse eraldist 8 puudutavas osas.

13(14)

3-21-1401

23. Halduskohus leidis, et eraldisel tervikuna ei pruukinud raietööde peatamine olla

põhjendatud, arvestades eraldise 8 pindala (2 ha), eraldise kuju (piklik ja põhjapoolt kitsenev)

ning seal tuvastatud ühe mustpea-põõsalinnu tõenäolise pesitsuse asukohta (eraldise lõunaosas

ning idapiiril).

Ringkonnakohus ei nõustu halduskohtu hinnanguga. Eraldis 8 pindala on tõesti 2 ha ning see

on piklik ja põhjapoole kitsenev. Pesitsuse asumine idapiiril pole määrav, sest eraldise kitsuse

tõttu poleks läänepiiril, mis on ca 80 kaugusel, raie lubamine ilmselgelt kooskõlas LKS § 55

lg 61 eesmärgiga. Ringkonnakohus ei nõustu halduskohtuga, et pesitsus tuvastati eraldise

lõunaosas. Geomeetriliselt on see tõesti eraldise mõttelisest keskjoonest lõuna pool, kuid

mitte märkimisväärselt, arvestades muu hulgas, et keskjoonest põhja pool hakkab eraldis

kitsenema ning on teravnurkse kolmnurga kujuga. Vaatlusele lisatud fotolt (dtl 125) nähtub, et

eraldise 8 põhiline metsamassiiv asub just mustpea-põõsalinnu tõenäolise pesitsuse läheduses.

Kaebaja on rõhutanud, et pesitsus tuvastati piirneval kinnistul. Ringkonnakohus märgib, et

pesitsus tuvastati vahetult piiri juures. Mustpea-põõsalind oli rahutu käitumisega, mis viitab,

et pesa või pojad olid tõenäoliselt läheduses. Pesa asumist eraldisel ei saa seega välistada.

Seejuures pole oluline pesapuu paiknemine. LKS § 55 lg 61 ei kaitse üksnes pesasid ja selles

olevaid mune (lg 1), vaid linde ei tohi pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal samuti

häirida (lg 2). Vastustaja poolt apellatsioonkaebusele lisatud uuringutest nähtub, et

metsatöödega kaasnev müra häirib pesitsust. Ka siis, kui tagada tõenäolisele pesitsuskohale

minimaalne soovitatav puhvertsoon 100 m, oleks eraldisel 8 saanud lageraiet teostada

marginaalsel määral. Seega ei olnud raietegevuse keelamine eraldisel 8 ebaproportsionaalne.

IV Menetluskulud

24. Kuna kaebus ja kaebaja apellatsioonkaebus jäävad rahuldamata ning vastustaja

apellatsioonkaebus rahuldatakse, jäävad esimese ja teise kohtuastme menetluskulud kaebaja

kanda (HKMS § 108 lg 1). Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud.

(allkirjastatud digitaalselt)

14(14)