3-22-656/18 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtunik

Maret Altnurme

Määruse tegemise aeg ja koht

13.01.2023, Tallinn

Haldusasja number

3-22-656

Haldusasi

Härjapea Taarausuliste ja Maausuliste Koja ja Raplamaa

Loodushoiu MTÜ kaebus nõudega tühistada Kehtna

Vallavalitsuse

14.12.2021

korraldus

nr

ja

02.08.2022 korraldus nr 233

Menetlusosalised

Kaebajad – Härjapea Taarausuliste ja Maausuliste Koda,

Raplamaa Loodushoiu MTÜ; esindaja TG

Vastustaja – Kehtna vald, esindaja AL

Kolmas isik – MTÜ Lumider, esindaja RM

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 09.12.2022 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Härjapea Taarausuliste ja Maausuliste Koja ning

Raplamaa Loodushoiu MTÜ määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta Härjapea Taarausuliste ja Maausuliste Koja ning Raplamaa Loodushoiu MTÜ

määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 09.12.2022 määrus haldusasjas nr

3-22-656 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määrus ei ole edasikaevatav (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 252 lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Härjapea Taarausuliste ja Maausuliste Koda ning Raplamaa Loodushoiu MTÜ

(kaebajad) esitasid 18.03.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse (täiendatud 12.10.2022)

Kehtna Vallavalitsuse 14.12.2021 korralduse nr 398 „Projekteerimistingimuste väljastamine“

ja Kehtna Vallavalitsuse 02.08.2022 korralduse nr 233 „Ehitusloa väljastamine“ tühistamiseks.

Korraldusega nr 398 väljastati projekteerimistingimused ehitise (teenindushoone) asukohaga

Hiiemäe, Paluküla, Kehtna vald, Rapla maakond (katastritunnus 29202:003:1501) püstitamise

ehitusprojekti koostamiseks. Korraldusega nr 233 väljastati ehitusluba sama teenindushoone

püstitamiseks.

3-22-656

2(9)

2. Kaebajad esitasid 21.11.2022 esialgse õiguskaitse taotluse Kehtna Vallavalitsuse

02.08.2022 korralduse nr 233 ja selle alusel antud ehitusloa kehtivuse peatamiseks kuni

kohtumenetlust lõpetava lahendi jõustumiseni.

Kaebuse eesmärgiks on Natura 2000 võrgustiku linnu- ja loodusala soodne seisund ja Euroopa

nõukogu 21.05.1992 direktiivi 92/42/EMÜ (loodusdirektiiv) järgimise tagamine, Paluküla

Hiiemäe kui pärandkultuuriobjekti ja ajaloolise loodusliku pühapaiga terviklik kaitse ning

rohevõrgustiku säilimine. Kehtiva ehitusloa alusel on kolmandal isikul võimalik alustada

ehitustegevuse ja ettevalmistustöödega (sh mulla ja taimkatte eemaldamisega) Natura alal,

millisel juhul muutub kaebajate ehitusloa peale esitatud tühistamiskaebus sisutuks.

Kuna kavandataval Paluküla puhke- ja spordikeskusel on negatiivne mõju looduslikule

pühapaigale, oleks keskuse ja selle osaks oleva teenindushoone rajamine vastuolus Kehtna valla

üldplaneeringuga. Teenindushoone rajamisega Hiiemäe sihtkaitsevööndi piirile kaasneks

külastuskoormuse kasv hiiemäel ja selle kõrval ning kaoks või väheneks võimalus külastada

pühapaika segamatult. Lisandub valgusereostuse ja müra mõju nii ehitamisel kui hoone

hilisemal kasutamisel. Kavandatava hoone kaugus pühapaigast on ligi 25 m. Ehitamine

kahjustab nii Natura 2000 võrgustiku alade kaitse-eesmärke, looduslikku pühapaika kui ka

rohevõrgustikku. Teenindushoone asukoht ei arvesta hiiemäe kui loodusliku pühapaiga vaimse

ruumiga. Ehitusprojekti keskkonnamõju hindamise eelhinnangu menetlusse ei kaasatud

pühapaiga eestkostjaid, sh Härjapea Taarausuliste ja Maausuliste Koda, mistõttu on kajastamata

nende seisukoht ning hindamata suurema külastuskoormuse mõju pühapaiga külastajatele.

Kaebus on perspektiivikas. Vastutaja lubas ehitamist Natura linnu- ja loodusalal

projekteerimistingimuste ja ehitusloa alusel, mis on antud 2004. a-l kehtestatud

detailplaneeringu alusel, mille keskkonnamõju hindamise ajal ei olnud Natura ala veel loodud

ja loodusdirektiivi art 6 lg 3 tähenduses ei viidud läbi Natura hindamist. Kõnnumaa

maastikukaitseala Paluküla piiranguvööndis (piirneb Hiiemäe sihtkaitsevööndiga), millel

vastustaja on lubanud ehitamist, on registreeritud nahkhiirlaste, tõmmu- või habelendlase

(Myotis brandtii/mystacinus) ja põhja-nahkhiire (Eptesicus nilssonii) elupaik, samuti III

kaitsekategooria linnuliigi nõmmelõokese (Lullula arborea) elupaik ja rukkiräägu (Crex crex)

leiukoht. Kõik nahkhiirlased on Eestis kaitse all ja kuuluvad II kaitsekategooriasse ning on

kantud loodusdirektiivi IV lisasse, mistõttu on nendele liikide puhul kõrgendatud

kaitsekohustus. Nahkhiirte elupaigale ehitamise ja ehitisega kaasnevate mõjude (sh

valgusreostus) hindamist pole vastustaja üheltki nahkhiirtele spetsialiseerunud eksperdilt

tellinud, mõjud on välja selgitamata ja arvesse võtmata nii projekteerimistingimuste kui ka

ehitusloa andmise seisuga, mis muudab mõlemad haldusaktid õigusvastaseks. Ehitusprojekti

eelhinnangu alusel ei saa negatiivseid mõjusid välistada, kuna pole näidatud erialaspetsialisti

osalemist ega hinnatud valgusreostuse mõju.

Ehitusloa kehtivuse peatamata jätmisel on kaebajate hilisem õiguste kaitse oluliselt

raskendatud. Ehitamisega alustamisel muutub tühistamiskaebus sisutuks, kuna hävitatud

rohevõrgustiku osa ja kahjustatud Natura ala ei ole võimalik taastada. Taimestiku, nahkhiirlaste

elupaikade ja Natura ala terviklikkuse taastumine võtaks aega aastakümneid või enamgi.

Puudub avalik huvi, mis õigustaks kaebajate esialgse õiguskaitse vajadusega arvestamata

jätmist. Esialgse õiguskaitse kohaldamisel on vaja kaaluda looduskaitselist avalikku huvi.

Kaebus on esitatud avalikes looduskaitselistes huvides. Avalik huvi on ka pühapaigana

kasutuses oleva pärandkultuuriobjekti ja ajaloolise Paluküla Hiiemäe kaitse.

3. Kehtna vald palus jätta esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.

Ekspert PT (litsents KMH 0153) välistab teenindushoone rajamise ehitusprojekti

keskkonnamõju hindamise eelhinnangus negatiivse mõju Kõnnumaa loodusala ja Kõnnumaa-

3-22-656

3(9)

Väätsa linnuala ökoloogilisele terviklikkusele ja kaitse eesmärkidele. Seega võib jätta Natura

hindamise tegemata, kuna tegevus ei mõjuta Natura ala kaitse-eesmärkide saavutamist. Kaebaja

ei ole esitanud tõendeid, millele tuginedes saaks väita, et kavandatav tegevus omab negatiivset

mõju Natura ala kaitse-eesmärkide saavutamisele. Puudub vastuolu Kehtna valla

üldplaneeringu seletuskirja p-s 2.3.17.2 kirjeldatud põhimõttega, et puhke- ja virgestusmaal

hoonete ehitamine on tingimuslik: lubatud on arendada majutus-, teenindusehitisi ja -rajatisi

ning puhkemajanduslikke atraktsioone, juhul kui need ei kahjusta Natura 2000 elupaiku ega

kaitsealuste liikide populatsioone, väärtuslikke maastikke, looduslikke pühapaiku ja rohelise

võrgustiku alasid. Praegu on Paluküla piirkond inimestele liikumiseks avatud. Hiiemäel ja selle

läheduses toimuvad erinevad üritused ja võistlused, mille osalejate arv ületab teenindushoone

mahutavuse. Seega ei ole eluliselt usutav, et teenindusmaja külastatavus kahjustaks Natura

kaitse-eesmärkide saavutamist. Keskkonnaamet on ehitusloa kooskõlastanud ning pole alust

arvata, et seda tehti keskkonnamõju hindamise eelhinnanguga tutvumata. Ehitusloa menetluses

puudus vajadus ning seadusest tulenev alus kaasata kaebajaid keskkonnamõju hindamise

eelhinnangu menetlusse.

4. MTÜ Lumider palus jätta esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.

Kaebaja ei ole põhistanud kahjuliku tagajärje ohtu ega haldusakti tagasitäitmise võimatust ning

kaebus on perspektiivitu. Õiguskaitse seadmisel on kolmandale isikule ilmselged tagajärjed,

riivatud saab kolmanda isiku õigustatud ootus. Kolmas isik on kehtivast ehitusloast tulenevalt

teinud kulutusi, projekteerinud ehitusloa aluseks olnud ehitusprojekt põhiprojektiks, et

korraldada riigihange, sõlmida ehitustööde teostamiseks leping. Kui kohaldatakse esialgset

õiguskaitset, tekib kolmandal isikul varaline kahju 120 000 eurot, sest ta kaotab võimaluse

saada kohtumenetluse jooksul ehitise realiseerimiseks toetusi. Seega kaotaks MTÜ Lumider

juba kulutatud raha, mis on kulunud hoone projekteerimisele, ehituse alustamisele ja

vabatahtliku töö teostamisele (kulu üle 5000 euro). Lisaks võivad tekkida muud kulud. MTÜ

Lumider on alustanud ehitamise ettevalmistamist, käimas on riigihange.

5. Tallinna Halduskohus jättis 09.12.2022 määrusega esialgse õiguskaitse taotluse

rahuldamata.

Ehitusluba on antud Hiiemäe katastriüksusele muu teenindushoone püstitamiseks.

Katastriüksus asub Kõnnumaa maastikukaitsealal Paluküla piiranguvööndis. Vabariigi

Valitsuse 25.04.2019 määruse nr 41 „Kõnnumaa maastikukaitseala kaitse-eeskiri“ (kaitse-

eeskiri) § 14 lg 3 kohaselt on Paluküla piiranguvööndi kaitse-eesmärk maastikuilme ja

pärandkultuurmaastiku säilitamine, elustiku mitmekesisuse kaitse, poollooduslike koosluste

säilitamine ning kaitsealuste liikide kaitse. Keskkonnaregistri andmetel asub ehitise asukoht II

kaitsekategooria liikide tõmmu- või habelendlane (Myotis brandtii/mystacinus), põhja-nahkhiir

(Eptesicus nilssonii) leiukohas ja III kaitsekategooria liigi nõmmelõoke (Lullula arborea)

leiukohas. Nii Kõnnumaa maastikukaitseala kaitse-eeskirja seletuskirja kui Kõnnumaa

maastikukaitseala kaitsekorralduskava (Keskkonnaamet jt. „Kõnnumaa maastikukaitseala,

Aela maastikukaitseala, Kuimetsa maastikukaitseala, Kõnnumaa ja Vahastu mõisa hoiuala,

üksikobjekti Imsi järve ning Kädva, Kiigemäe ja Saunametsa metsise püsielupaiga (Kõnnumaa

loodusala) kaitsekorralduskava“ 2020) kohaselt kasutavad mõlemad kaitstavad nahkhiireliigid

päevaste varjepaikadena hoonete katusealuseid, müürilõhesid, seinapragusid, puuõõnsusi.

Külmemate ilmade saabumisel vajuvad nahkhiired talveunne, kasutades selleks keldreid ja

koopaid. Projekteerimistingimustele tunnustatud eksperdi PT (litsents KMH 0153) poolt

koostatud „Kehtna vallas Palukülas Hiiemäe katastriüksusele teenindushoone rajamise

ehitusprojekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang“ kohaselt ei ole teenindushoone

kavandatavas asukohas paiknevad maakivi varemed nahkhiirtele sobilik päevane varjepaik ega

poegimiskoloonia asukoht. Lisaks selgitab nahkhiirlaste kaitse tegevuskava (Keskkonnaamet

3-22-656

4(9)

jt., „Nahkhiirlaste (Vespertilionidae) kaitse tegevuskava“ 2017), et suvisteks varjepaikadeks

olevate ehitiste renoveerimine, rekonstrueerimine ja lammutamine on Eesti nahkhiirtele väikese

tähtsusega ohuteguriks. Eeltoodu kohaselt ei ole varemed nahkhiirtele sobivaks talvituspaigaks,

poegimiskoloonia asukohaks või suviseks varjepaigaks. Isegi kui nahkhiired kasutavad

varemeid suviste varjepaikadena, ei ole varemete rekonstrueerimine nahkhiirtele olulise

tähtsusega ohuteguriks, pealegi säilitatakse osa varemetest ja võimalus varemeid osaliselt

varjepaikadena kasutada võib säilida. Nõmmelõoke eelistab elupaigana kasutada

valgusküllaseid paiku, milleks on nõmmed, nõmmemetsad, liivased raiesmikud. On

väheusutav, et teenindusmaja ehitusega kahjustub oluliselt nõmmelõokese elupaik.

Ehitusala asub Natura 2000 võrgustikku kuuluval linnu- ja loodusalal. Ehitusseadustiku § 2 lg

6 kohaselt kohaldatakse ehitamisega kaasneva keskkonnamõju hindamisele keskkonnamõju

hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) sätteid. KeHJS § 6 lg 1 loetleb

juhud, millal on kohustuslik viia enne tegevusloa andmist läbi keskkonnamõju hindamine, ja lg

2 juhud, millal tuleb otsustajal enne tegevusloa andmist anda eelhinnang, kas tegevusel on

oluline keskkonnamõju. KeHJS § 6 lg 4 alusel antud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse

nr 224 kohaselt tuleb eelhinnang anda mh selliste tegevuste korral, mis ei ole otseselt seotud

ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik, kuid mis võib üksi või koostoimes muu

tegevusega eeldatavalt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala või kaitstavat loodusobjekti (§ 15

p 8).

KeHJS § 33 lg 1 p 4 kohaselt tuleb keskkonnamõju strateegiline hindamine teostada, kui

strateegiline planeerimisdokument on aluseks tegevusele, mille korral ei ole objektiivse teabe

põhjal välistatud, et sellega võib kaasneda eraldi või koos muude tegevustega eeldatavalt

oluline ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärgile, ja mis ei ole otseselt

seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik. Paluküla puhke- ja

spordikeskuse detailplaneeringule on keskkonnamõjude hindamine tehtud. Kuigi kaebaja on

seisukohal, et KMH on vananenud ega arvesta Natura väärtustega, on ehitusloa aluseks

olevatele projekteerimistingimustele koostatud eelhinnang, sh Natura eelhindamine

tunnustatud eksperdi PT poolt. Vastavalt eelhinnangus toodud järeldustele ei põhjusta

kavandatava teenindushoone rajamine antud asukohta olulist negatiivset keskkonnamõju.

KMH eelhinnangu koostaja ei pea KeHJS kohase keskkonnamõju hindamise läbiviimist

vajalikuks. Ehitusloa andmise aluseks oleva projekteerimistingimuste andmise menetluses on

ehitamise mõju Natura 2000 väärtustele nõuetekohaselt hinnatud.

Kõnnumaa maastikukaitseala kaitse-eeskirja § 6 kohaselt võib projekteerimistingimusi ja

ehitusluba anda vaid kaitseala valitseja nõusolekul. Keskkonnaamet kui kaitseala valitseja on

projekteerimistingimused ja ehitusloa kooskõlastanud ning teenindusmaja ehitust lubanud,

nägemata ohtu alal olevatele loodusväärtustele.

Kehtiva Kehtna valla üldplaneeringu kohaselt on Hiiemäe katastriüksusel ette nähtud puhke- ja

virgestusmaa sihtotstarve. Üldplaneeringu kohaselt käsitatakse puhke- ja virgestusmaana

heakorrastatud haljas- ja metsaala koos teenindavate ehitistega (spordi-, puhke-,

kogunemisehitised, külaplatsid jne). Üldplaneeringu kohaselt on puhke- ja virgestusmaale muu

hulgas lubatud ehitada teenindusehitisi. Kuna antud alal toimub spordi- ja puhketegevus, on

maakasutuse sihtotstarve üldplaneeringuga kooskõlas. Detailplaneering näeb Hiiemäe

katastriüksusele ette sihtotstarbeks 100% sotsiaalmaa. Sotsiaalmaa sihtotstarve jaguneb kaheks:

üldkasutatav maa ja ühiskondlike ehitiste maa. Vastustajal on võimalik kaaluda maa

sihtotstarbe muutmist kasutusloa menetluses või kehtiva detailplaneeringu alusel muuta maa

sihtotstarvet osaliselt üldkasutatavast maast ühiskondlike ehitiste maaks. Maakatastriseadus

annab nendeks tegevusteks võimaluse, kuid kohtu hinnangul ühtib Hiiemäe katastriüksuse

olemasolev sihtotstarve kehtiva üldplaneeringu sihtotstarbega ning tingimata muutmist ei vaja.

3-22-656

5(9)

Eeltoodu kohaselt on esialgse õiguskaitse kohaldamiseks vajadus väike, sest teenindusmaja

ehitamisest tulenev oht kultuuripärandile ja loodusväärtustele on minimaalne.

Esmapilgul ei ole vaidlustatud projekteerimistingimuste ja ehitusloa väljastamisel tehtud

selliseid kaalutlusvigu, mis tingiksid projekteerimistingimuste ja ehitusloa tühistamise.

Olenemata detailplaneeringu olemasolust oli pädeval asutusel õigus projekteerimistingimused

väljastada. Projekteerimistingimustega ei muudeta detailplaneeringu olemust, vaid antakse

tingimused detailplaneeringus kajastatud teenindushoone rajamiseks. Projekteerimistingimuste

menetluses on hinnatud võimalikku olulist keskkonnamõju läbi eelhinnangu, muu hulgas on

teostatud ka Natura eelhindamine. Projekteerimistingimused kooskõlastati Kõnnumaa

maastikukaitseala valitsejaga ehk Keskkonnaametiga. Ehitusluba anti projekteerimistingimuste

alusel. Ehitusloa väljastamiseks andis nõusoleku Kõnnumaa maastikukaitseala valitseja ehk

Keskkonnaamet.

Samas mõlemas menetluses olid esmapilgul ka mõned puudujäägid. Keskkonnaameti kirjast

nähtub, et eelhinnangus pole kasutatud õigeid poollooduslike koosluste inventuuriandmed.

Keskkonnaameti kirja lisas olevast selgitusest tuleneb, et teenindusmaa ehitusalal asub

poollooduslik kooslus, millega on mõjude hindamisel jäetud arvestamata. Samas, arvestades

poolloodusliku koosluse suurust võrreldes teenindusmaja suurusega ja asjaolu, et

teenindusmaja ehitatakse asukohta, kus on olemas endise hoone varemed, ei too nimetatud

poolloodusliku

kooslusega

arvestamata

jätmine

eelduslikult

kaasa

sellist

olulist

keskkonnamõju, mis tingiks keskkonnamõjude hindamise teostamise ja sellises ulatuses

kaalutlusviga, mis tingiks projekteerimistingimuste ja ehitusloa tühistamise. Lisaks ei kaasatud

ehitusloa menetluses piirinaabreid ega kaasamiseks soovi avaldanud kolmandaid isikuid.

Nimetatud vead ei ole siiski niivõrd kaalukad, et tingiksid projekteerimistingimuste ja ehitusloa

tühistamise, kuid kohtumenetluses tuleb nendega arvestada ja neid täiendavalt analüüsida.

Ehitamisel ei ole olulisi negatiivseid mõjutusi kultuuripärandile ega loodusväärtustele, mille

tagasipööramine või heastamine oleks võimatu või oluliselt raskendatud. Samas võib kolmanda

isiku kahju esialgse õiguskaitse kohaldamisel olla oluline kui mitte pöördumatu. Vastustaja on

kolmanda isiku kasuks seadnud Hiiemäe kinnistule hoonestusõiguse, mille sisuks ja eesmärgiks

on ehitada endise Liivaku talu asemele teenindushoone ja säilitada ning konserveerida osaliselt

Liivaku talu varemed. Kolmas isik on saanud Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni

Ameti kodulehelt saadava informatsiooni kohaselt LEADER programmist toetust ja

riigihangete registri järgi algatanud lihthanke Paluküla teenindushoone ehitaja leidmiseks. On

suur oht, et esialgse õiguskaitse kohaldamisel jääb kolmas isik ilma toetusest ja nurjub ka

riigihange. Tegemist on olulise kolmanda isiku huvide riivega.

Kõnnumaa maastikukaitseala kaitse-eesmärkide säilimise osas on kõrgendatud avalik huvi. Ka

Paluküla teenindusmaja ehitatakse avalikes huvides. Hiiemäe kinnistu on elanike seas

populaarne külastuskoht, kus kasutatakse eelkõige seal asuvaid terviseradu ja korraldatakse

üritusi. Hiiemäe kinnistu kasutamiseks puhke- ja virgestumaana on samuti kõrgendatud huvi,

mistõttu on teenindusmaja ehitus avalikes huvides, külastajatele kasutamiseks. Esialgse

õiguskaitse kohaldamisel on positiivne mõju kultuuri- ja loodusväärtuste kaitseks minimaalne,

sest teenindusmaja ehitusega on nende oluline kahjustumine äärmiselt vähetõenäoline. Samas

on esialgse õiguskaitse kohaldamisel oluline negatiivne mõju teenindusmaja ehitusele, sest on

oht toetusest ilmajäämiseks ja teenindusmaja ehitusest loobumiseks. Kokkuvõtvalt ei aita

esialgse õiguskaitse kohaldamine oluliselt kaasa kaebajate õiguste ning kultuuri- ja

loodusväärtuste kaitsele, kuid seab pöördumatult ohtu kolmanda isiku ja vastustaja võimalused

ehitada LEADER toetuse najal teenindusmaja. Seetõttu jääb esialgse õiguskaitse taotlus

rahuldamata.

3-22-656

6(9)

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

6. Kaebajad paluvad 27.12.2022 määruskaebuses tühistada halduskohtu 09.12.2022

määrus ja rahuldada uue määrusega esialgse õiguskaitse taotlus.

Halduskohus leidis ebaõigesti, et teenindusmaja ehitamisest tulenev oht kultuuripärandile ja

loodusväärtustele on minimaalne. Kinnistu hoonestamine ja hoone kasutamisel ümbritsevale

looduskeskkonnale tekkiv lisakoormus on intensiivse mõjuga, mõjutatakse taimekooslusi ning

kaitsealuste lindude (nõmmelõoke, rukkirääk) ja nahkhiirlaste (tõmmu- või habelendlane,

põhja-nahkhiir) elutingimused halvenevad. Ehitusloa korralduses ja ehitusprojekti kohta tehtud

eelhinnangus ei ole mainitud rukkiräägu esinemist kavandatava ehitise alal, mistõttu pole

senine mõju hindamine olnud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30.11.2009 direktiivi

2009/147/EÜ (linnudirektiiv) I lisa liikide osas asjakohane ning projekteerimistingimused ja

ehitusluba ei vasta loodusdirektiivi art 6 nõuetele. Lisaks hoonele omab mõju hoone ümbruses

võimalik parkimine, muru niitmine, tallamine, võimalikud lisarajatised (platsid, mänguplatsid).

Kaalumata on hoone alternatiivsed asukohad Hiiemäe kinnistul.

LEADER-meetme rahastuse osas ei esine nii ülekaalukas huvi, mis õigustaks rohevõrgustiku

vastava osa hävitamist ja Natura 2000 võrgustiku ala, sh loodusdirektiivi elupaigatüüpide ja

linnudirektiivi I lisa liikide elupaikade kahjustamist. Loodusdirektiiviga seatakse

looduskaitselised eesmärgid ettepoole sotsiaalmajanduslikest eesmärkidest. Toetusraha ei

õigusta ala üleekspluateerimist.

KMH eelhinnangus on kasutatud vananenud andmeid, mis ei ole asjakohased. Puudub mõju

hindamine rukkiräägu osas, kelle elupaik on praeguseks registreeritud Eesti Looduse

Infosüsteemis. KMH eelhinnangus on välja pakutud leevendusmeetmeid ei saa kindlaks

määrata enne, kui negatiivset mõju on täielikult hinnatud ja kirjeldatud Natura hindamise

käigus. KMH eelhinnangus ei ole asjakohaselt käsitletud mõju looduslikule pühapaigale.

Arvestamata on jäetud Muinsuskaitseameti ettepanekuga piiride laiendamiseks, mille alusel

algab loodusliku pühapaiga ala kavandatava hoone asukohast 20‒25 m kaugusel. Natura

eelhindamine ja olenevalt selle tulemusest KMH peavad olema tehtud enne lõpliku otsuse

langetamist, st enne projekteerimistingimuste väljastamist.

KMH eelhinnangust ei ole selge, kuidas nahkhiirtele ei sobi varjumispaigaks müüritis ja

naabruses paiknev vana kivikelder, kui liigi kaitse tegevuskavast tulenevalt on talvituspaigaks

või suviseks varjepaigaks ka praod müürides ja keldrid. Külastuskoormuse kasvu on samuti

KMH eelhinnangus eitatud. KMH eelhinnangu on koostanud ekspert PT, kes ei ole spetsialist

elustiku valdkonnas. Eksperdi arvamus elupaiga sobimatuse kohta nahkhiirtele ei muuda

olemasoleva elupaiga kaitsmise kohustust olukorras, kus nahkhiired on selle elupaigaks

valinud. Kumulatiivseid mõjusid nahkhiirte elupaigale ega Natura alale ei ole välja selgitatud,

käsitletud ega mõjude allikaid kaardistatud. Otse elupaiga peale ehitamine ei ole ainus

nahkhiirlasi häiriv tegur, vaid selleks on ka tegevus elupaiga lähedal, iseäranis valgusreostus,

mida on mööndud ka KMH eelhinnangus väljapakutud leevendusmeetmetes.

Halduskohus ei ole asunud seisukohale, et kaebus on ilmselgelt perspektiivitu.

7. Kehtna vald palub 10.01.2023 vastuses jätta määruskaebus rahuldamata.

Kaebajad on esitanud määruskaebuses uusi argumente, mida ei ole esitatud halduskohtus ja

mida ei saa määruskaebuse lahendamisel hinnata. Määruskaebuse väited on paljasõnalised.

Kaebajad ei ole esitanud asjas tõendeid, mille alusel saaks väita, et teenindusmaja ehitamisega

kaasneks oht looduskeskkonnale. Vastustaja on esitanud halduskohtule teenindushoone

rajamise ehitusprojekti keskkonnamõju hindamise eelhinnangu, milles ekspert märkis: „Natura

3-22-656

7(9)

eelhindamise tulemusena tuvastati, et lähtuvalt kavandatava tegevuse paiknemisest, iseloomust

ja mahust on välistatud negatiivne mõju Kõnnumaa loodusala ja Kõnnumaa-Väätsa linnuala

ökoloogilisele terviklikkusele ja kaitse eesmärkidele. Tegevusega ei ole oodata kaitse-

eesmärgiks olevate koosluste või elupaikade pindala vähenemist või seisundi halvenemist.

Seetõttu ei ole vajalik Natura asjakohase hindamise läbiviimine.“

8. MTÜ Lumider palub 10.01.2023 vastuses jätta määruskaebus rahuldamata.

Kaebaja ei ole põhistanud kahjuliku tagajärje ohtu ega haldusakti tagasitäitmise võimatust.

Kaebus ei ole ülekaalukalt perspektiivikas. Ehitamisel pole olulisi negatiivseid mõjutusi

kultuuripärandile ega loodusväärtustele. Esialgse õiguskaitse kohaldamisel on kolmandale

isikule ilmselged tagajärjed, riivatud saab kolmanda isiku õigustatud ootus ja tekib varaline

kahju. Kolmas isik jäi esimeses kohtuastmes esitatud seisukohtade juurde. Kolmas isik on

alustanud ehitamise ettevalmistamist, käimas on hange (viitenumber 258832), kus pakkumuste

esitamise tähtajaks on 19.01.2023 kell 16.00.

Ehitis on planeeritud täielikult Liivaku talu varemetele, säilinud vundamendi piirides ehitatakse

80 m2 suurune teenindusmaja, lisaks on planeeritud kultuuripärandina registreerida

laudamüüride konserveerimine. Vastustaja on hoonestusõiguse andmisel kohustanud

kolmandat isikut ehitama teenindushoonet ning andma selle seejärel tasuta vastustaja

omandisse. Ehitusloa alusel ehitatav ehitis ei asu poollooduslikul alal, tegemist on endise ehitise

aluse pinnaga, kus on säilinud maja vundament ja hoone müürid, hoone piirneb sõiduteega.

Planeeritava ehitise asukohas on looduskeskkonnale kõige väiksem mõju. Vastustajale on teada

kaebaja kirjeldatud piirangud ja alal olevad liigid ning nende kaitse.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Määruskaebus jääb rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 09.12.2022 määrus muutmata.

Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega ega pea vajalikuks neid täies

mahus korrata (HKMS § 201 lg 4, § 203 lg 2).

10. Esialgset õiguskaitset kohaldab kohus juhul, kui HKMS § 251 lg 1 p-des 1–5 sätestatud

mõne abinõu rakendamine aitab ära hoida selliste kahjulike tagajärgede saabumise käimasoleva

kohtumenetluse ajal, mille hilisem kõrvaldamine pärast kaebuse võimalikku rahuldamist oleks

võimatu või oluliselt raskendatud (HKMS § 249 lg 1). Esialgse õiguskaitse vajaduse esinemisel

arvestab kohus määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse

perspektiive.

Esialgse

õiguskaitse

kohaldamine

peab

olema

eesmärgipärane

ja

proportsionaalne. Vastavalt HKMS § 250 lg-le 2 peab esialgse õiguskaitse taotlus olema

põhistatud.

11. Kaebus on esitatud ehitusloaga määratud ehitusalal ja selle ümbruses oleva kultuuripärandi

ja looduskaitseliste väärtuste kaitseks. Kaebajad on seisukohal, et teenindushoone rajamine on

vastuolus Kehtna valla üldplaneeringuga ning ehitamine kahjustab Natura 2000 võrgustiku

alade

kaitse-eesmärke

ja

rohevõrgustikku;

teenindushoone

rajamisega

kaasneks

külastuskoormuse kasv Paluküla Hiiemäel ja selle kõrval; tekib täiendav valgusreostus ja müra.

12. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kaebajate esialgse õiguskaitse vajadust ei saa

eitada, kuid samas on ehitusloa alusel ehitatava teenindusmaja ehitamisest tulenev võimalik oht

kultuuripärandile ja loodusväärtustele praegusel juhul minimaalne. Vastupidiseid tõendeid ei

ole esitatud.

13. Kehtna valla üldplaneeringu kohaselt on Hiiemäe katastriüksuse ala kavandatud puhke- ja

virgestusalana (p 2.3.17.1), kuhu on lubatud arendada mh teenindusehitisi juhul, kui need ei

3-22-656

8(9)

kahjusta Natura 2000 elupaiku ega kaitsealuste liikide populatsioone, väärtuslikke maastikke,

looduslikke pühapaiku ega rohelise võrgustiku alasid. Vaidlust ei ole selles, et ehitusluba on

väljastatud katastriüksuse osas, mis asub Kõnnumaa maastikukaitsealal Paluküla

piiranguvööndis ning ala kattub Natura 2000 võrgustikku kuuluva Kõnnumaa loodusalaga ja

Kõnnumaa-Väätsa linnualaga.

14. Kõnnumaa kaitse-eeskirja § 14 lg 3 kohaselt on Paluküla piiranguvööndi kaitse-eesmärk

maastikuilme ja pärandkultuurimaastiku säilitamine, elustiku mitmekesisuse kaitse,

poollooduslike koosluste säilitamine ning kaitsealuste liikide kaitse. Ehitise püstitamine

Paluküla piiranguvööndis on lubatud üksnes kaitseala valitseja (s.o Keskkonnaameti)

nõusolekul (kaitse-eeskirja § 15 lg 2 p 2). Asja materjalidest nähtuvalt on Keskkonnaamet

andnud 15.11.2021 kirjaga nr 7-9/21/23120-2 nõusoleku projekteerimistingimuste ning

14.07.2022 kirjaga nr 7-9/22/13373-4 ehitusloa andmiseks Hiiemäe katastriüksusele

teenindushoone püstitamiseks. Teenindushoone on mõeldud terviseradade külastajate

teenindamiseks (WC-d jms), mis rajatakse põhimõtteliselt lagedale maale sõidutee äärde

(hoone asendiskeem, Kehtna valla vastus kaebusele, lisa 2.4) ja on mahult väike (kolmanda

isiku täpsustatud andmetel 80 m2). Teenindushoone rajatakse praegu kasutuses oleva ebapiisava

suurusega ajutise soojaku ja kuivkäimlate asemele.

15. Ehitusloa aluseks olevatele projekteerimistingimustele on ekspert PT poolt koostatud

20.02.2022 eelhinnang, sh Natura eelhindamine („Kehtna vallas Palukülas Hiiemäe

katastriüksusele

teenindushoone

rajamise

ehitusprojekti

keskkonnamõju

hindamise

eelhinnang“). Eelhinnangus on välja toodud, et Eesti Looduse Infosüsteem EELIS andmetel

kattub ehitise asukoht II kaitsekategooria käsitiivaliste liikide tõmmu- või habelendlane (Myotis

brandtii/mystacinus) (KLO9116840), põhja-nahkhiir (Eptesicus nilssonii) (KLO9116839) ja III

kaitsekategooria linnuliigi nõmmelõoke (Lullula arborea) (KLO9117153) leiukohtadega, kelle

kaitse-eesmärgi sätestab kaitse-eeskirja § 1 lg 1 p 5. Eelhinnangu kohaselt on nimetatud liikide

ja elupaikade kaitse Kõnnumaa maastikukaitseala kaitse-eesmärk, aga ei ole Natura alade

kaitse-eesmärk ning teenindushoone püstitamine ei avalda lähtuvalt selle paiknemisest,

iseloomust ja mahust Kõnnumaa loodusala ja Kõnnumaa-Väätsa linnuala ökoloogilisele

terviklikkusele ja kaitse-eesmärkidele olulist negatiivset mõju. Samuti ei too ehitise püstitamine

kaasa kaitse-eesmärgiks olevate koosluste või elupaikade vähenemist või seisundi halvenemist,

mistõttu ei ole vajalik Natura asjakohase hindamise läbiviimine.

Kultuurimälestiste riikliku registri andmetel on piirkonna olulisim arheoloogiamälestis

Paluküla Hiiemägi, mille piiranguvööndi piir jääb u 130 m kaugusele kavandatavast

teenindushoonest. Püstitatav ehitis ei paikne kinnismälestise nr 27194 „Ohvrikoht Hiiemägi“

kaitsevööndis (eelhinnangu joonis 6). Projekteerimistingimuste järgi on teenindushoone (ca

100 m2 koos terrassiga) planeeritud asetsema olemasoleva Liivaku talu (pärandkultuuri objekt)

varemetele. Pärandkultuuri objekti varemeid ei lammutata, vaid neid eksponeeritakse ja

kasutatakse ehitise osana (eelhinnangu joonis 3). Asja materjalidest nähtuvalt on talu varemete

kõrval olev ala kasutusel parklana ja tegemist on tallatud alaga, uut parklat ei rajata. Samuti ei

planeerita kahjustada/lammutada kinnisasjal asuvaid teisi pärandkultuuri objekte (talukoha

kelder ja kaev).

Kokkuvõttes ei põhjusta eelhinnangu järelduse kohaselt kavandatava teenindushoone rajamine

ühegi keskkonnaelemendi suhtes olulist negatiivset keskkonnamõju ning eelhinnangu koostaja

ei pidanud seetõttu KeHJS kohase keskkonnamõju hindamise (KeHJS § 33 lg 1 p 4) läbiviimist

vajalikuks. Kaebajad ei ole esitanud tõendeid, mis annaks praeguses menetlusetapis alust väita,

et kavandatava teenindushoone ehitamine omaks olulist negatiivset mõju Natura 2000 ala ja

Kõnnumaa maastikukaitseala kaitse-eesmärkidele või kahjustaks rohevõrgustiku ala. Kaitse-

eeskirjast ei nähtu, et Kõnnumaa maastikukaitseala eesmärk oleks kaitsta rukkirääku. Ka

3-22-656

9(9)

EELIS-st ei nähtu, et Kõnnumaa-Väätsa linnuala kaitse-eesmärgiks oleks rukkirääk1. Kuigi

teenindushoone valmimisel saab eeldada Paluküla puhke- ja spordikeskuse külastajate arvu

tõusu, ei ole kaebaja esitanud tõendeid selle kohta, et tekiks oht looduskeskkonnale ja

olemasolev olukord oluliselt muutuks. Vaidlust ei ole, et Paluküla ja Hiiemäe piirkond on

inimestele liikumiseks avatud, Hiiemäel toimuvad erinevad üritused ja võistlused, mille

osalejate arv ületab vastustaja kinnitusel juba praegu teenindushoone mahutavuse. Seetõttu ei

ole esitatud andmetel eluliselt usutav, et teenindushoone külastatavus ja lisanduv müra

kahjustaks ala kaitse-eesmärkide saavutamist. Niisiis ei saa esialgse õiguskaitse vajadust pidada

kaalukaks.

16. Kohtupraktikas on esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmise põhjuseks peetud

kaebuse ilmselget perspektiivitust (Riigikohtu 27.06.2017 määrus nr 3-3-1-19-17, p-d 15 ja 28).

Halduskohus leidis vaidlustatud määruses, et projekteerimistingimustes ja ehitusloas ei nähtu

selliseid kaalutlusvigu, mis tingiksid nende tühistamise, kuid mõlemas menetluses esinesid

mõned puudujäägid, millega tuleb kohtumenetluses arvestada ja neid täiendavalt analüüsida

asja sisulise arutamise käigus. Seega puudub praegusel juhul põhjus pidada kaebust ilmselgelt

perspektiivituks.

17. Igasugune riive, mis annab aluse halduskohtusse kaebuse esitamiseks, ei õigusta esialgse

õiguskaitse kohaldamist avalikku huvi või kolmandate isikute õigusi kahjustaval viisil

(Riigikohtu 16.12.2016 määrus nr 3-3-1-87-16, p 14). Halduskohus on asjakohaselt kõrvutanud

kaebajate kaitstavat huvi konkureeriva avaliku huvi ja kolmanda isiku õigustega ning hinnanud

ehitusloa kehtivuse peatamisega kolmandale isikule tekkiva kahju oluliseks kui mitte

pöördumatuks. Kehtna Vallavolikogu 21.02.2022 otsusega nr 1-2/24 on ehitise omaniku MTÜ

Lumider kasuks seatud Hiiemäe kinnistule hoonestusõigus, mille kohaselt on hoonestaja

kohustatud ehitama Hiiemäe kinnisasjale endise Liivaku taluhoone asukohale Paluküla tervise-

ja matkaradade külastajaid teenindava hoone. MTÜ Lumider on saanud Põllumajanduse ja

Informatsiooni Ameti kodulehelt leitava info kohaselt 2022. a-l LEADER-meetme raames

antavat projektitoetust (toetus tegevuste teostamiseks kogukonna juhitud kohaliku arengu

strateegia raames kokku 129 996,85 eurot) ning riigihangete registri järgi on käimas lihthange

Paluküla teenindushoone ehitaja leidmiseks (viitenumber 258832), kus pakkumuste esitamise

tähtaeg saabub 19.01.2023. Seetõttu on tõenäoline oht, et esialgse õiguskaitse kohaldamisel

kaotab kolmas isik õiguse toetusele ja nurjub riigihange, mida tuleb pidada oluliseks riiveks.

Ilmselgelt esineb Kõnnumaa maastikukaitseala kaitse-eesmärkide säilimise osas avalik huvi,

kuid avalikes huvides on ka vaidlusaluse teenindusmaja ehitamine, mis on planeeritud

kasutamiseks Paluküla puhke- ja spordikeskuse külastajatele. Eelneva põhjal ning võttes

arvesse tagasihoidlikku esialgse õiguskaitse vajadust ja kaebuse perspektiive, kaaluvad

kolmanda isiku õigused ja kaebajate huvile vastanduv avalik huvi üles kaebajate huvi säilitada

olemasolev olukord. Ülekaalukaid asjaolusid, mis õigustaksid ehitusloa kehtivuse peatamist,

haldusasja materjalidest ei nähtu.

(allkirjastatud digitaalselt)

1 https://eelis.ee/default.aspx?state=3;68547593;est;eelisand;;&comp=objresult=rahvala&obj_id=-1875199437