2-21-17370/16 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Iris Kangur-Gontšarov, Margo Klaar ja Meeli Kaur

Otsuse tegemise aeg ja koht

13. jaanuar 2023, Tallinn

Kohtuasja number

2-21-17370

Kohtuasi

X hagi Y vastu elatise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 2. mai 2022 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Y apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

1215 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja X (isikukood XXXXXXXXX), seaduslik esindaja

C ja lepinguline esindaja Vassili Kosteitšuk

Kostja Y (isikukood XXXXXXXXXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 2. mai 2022 otsus muutmata.

2. Harju Maakohtu 2. mai 2022 otsus on jõustunud osas, millega jäeti rahuldamata X

hagi Y vastu tagasiulatuva elatise nõudes.

3. Jätta Y apellatsioonkaebus rahuldamata.

4. Ringkonnakohtu menetluskulud jätta poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

2-21-17370

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. X (hageja) esitas 5. novembril 2021 Harju Maakohtule Y (kostja) vastu hagi, milles palus

kostjalt hageja kasuks välja mõista elatis poole Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga

alammäära ulatuses alates hagiavalduse esitamisest kuni hageja täisealiseks saamiseni ja elatis

ajavahemikul 5. novembrist 2020 kuni 4. novembrini 2021 summas 3504 eurot. Menetluskulud

palus hageja jätta kostja kanda.

2. Hagiavalduse kohaselt on Harju Maakohtu 12. detsembri 2020 kohtuotsusega tsiviilasjas 2-

18-18692 hageja isalt Q-lt välja mõistetud hageja kasuks elatis kuni hageja täisealiseks

saamiseni poole Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud kuupalga alammäära suuruses.

Kohtuotsuse alusel sissenõutavaks muutunud elatise nõue Q vastu ületab 10 000 eurot. Q suhtes

on algatatud täitemenetlus, mille raames on võlgnikult sisse nõutud vaid 272,69 eurot

2018. aasta detsembri ja 2019. aasta jaanuari sissenõutavaks muutunud elatise katteks.

Kohtutäituri kinnitusel puudub Q-l ametlik sissetulek, tema pangakontod on arestitud, kuid raha

ei laeku ning võlgnikul puudub ka vara, mille arvelt saaks hageja nõude rahuldada. Kuna hageja

isa Q ei täida hageja ülalpidamiskohustust ja selle kohustuse täitmine tulevikus on

vähetõenäoline, siis nõuab hageja elatist Q emalt Y-lt, s.o hageja vanaemalt.

3. Hageja igakuised kulud on 600 eurot. Hageja ema on saatnud kostjale sõnumi, et kostja poeg

ei täida hageja ülalpidamiskohustust ja hageja nõuab elatist kostjalt. Kostjal on stabiilne

sissetulek ja vara, mille arvel saab ta hageja ülalpidamiskohustust täita.

Kostja vastuväited

4. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

5. Kostja vastuväidete kohaselt suudab hageja isa oma kohustusi täita iseseisvalt. Kostja

ülalpidamisel on alaealine laps. Kostja on üksikvanem. Hageja ülalpidamiskohustuse

lisandumine asenduskohustuse näol kahjustaks nii kostja kui kostja alaealise lapse igapäevast

ülalpidamist. Osa hageja vajadustest on kaetud lapsetoetusega, mis laekub hageja emale.

Arvestada tuleb ka hageja ema majanduslike võimalustega. Hageja ülalpidamiskulud on

ülepaisutatud. Tagasiulatuva elatise nõue on põhjendamatu.

Maakohtu otsus ja põhjendused

6. Harju Maakohus rahuldas 2. mai 2022 otsusega hagi osaliselt ning mõistis kostjalt hageja

kasuks välja elatise 135 eurot kuus alates 5. novembrist 2021 kuni hageja täisealiseks

saamiseni, tagasiulatusva elatise nõude jättis maakohus rahuldamata. Menetluskulud jättis

maakohus poolte endi kanda. Maakohus määras kindlaks kohtuotsuse täitmise korra ja tunnistas

otsuse viivitamata täidetavaks alates 1. maist 2022 tasumisele kuuluva elatise osas.

7. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei vaidle pooled selle üle, et:

- hageja on Q ja hageja seadusliku esindaja C ühine alaealine laps;

- Harju Maakohtu 12. oktoobri 2020 kohtuotsusega tsiviilasjas 2-18-18692 mõisteti Q-lt hageja

kasuks välja elatis alates 11. detsembrist 2018 kuni hageja täisealiseks saamiseni poole

Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud kuupalga alammäära ulatuses;

- Q suhtes on eelnimetatud kohtuotsuse sundtäitmiseks Jõhvi kohtutäituri Natalja Malahhova

poolt 8. aprillil 2021 algatatud täitemenetlus nr 042/2021/395 ning sundtäidetav nõue koos

täitekulude ja -tasudega 1. märtsi 2022 seisuga on 11 793,80 eurot;

2-21-17370

- kostja on Q ema ning hageja vanaema;

- kostja on alaealise W ema ning täidab tema ülalpidamiskohustust.

8. Maakohus tuvastas, et 22. oktoobri 2021 kohtutäituri õiendi kohaselt on hageja isa suhtes

algatatud täiemenetluse jooksul hagejale 2021. aasta juulis ja augustis tasutud kokku 272,69

eurot. Kohtutäituri õiendi kohaselt puudub võlgnikul ametlik sissetulek, tema kontod on

arestitud, raha ei laeku. 17. veebruari 2022 kohtutäituri seisukohast nähtub, et perioodil

1. detsember 2021 kuni 17. veebruar 2022 ei ole hageja isa elatist tasunud. Seega ei ole

kohtulahendi täitmine täitemenetluses viinud soovitud tulemuseni, kuna hageja isal puudus

vara, mille arvel hageja ülalpidamiskohustust täita.

9. Hageja isa on menetluse kestel asunud tööle metsatöölisena Z OÜ-sse. Töölepingust nähtub,

et töösuhe on sõlmitud tähtajalisena 13. detsember 2021 kuni 12. aprill 2022. Hageja isa töötasu

suurus vastab miinimummäärale, s.o 584 eurot kuus.

10. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei ole hageja isal elatiskohustuse täitmiseks piisavalt

vara. Hageja isa töötasu on võrdne miinimummääraga, kostja ei ole esile toonud, et hageja isal

oleks muud vara. Elatise tasumine hageja isa venna poolt kinnitab seisukohta, et hageja isalt

endalt elatise saamine on raskendatud. Seetõttu asus maakohus seisukohale, et hageja isalt on

ka tulevikus elatise saamine ülemäära raske.

11. Hagi aluseks olnud elatise võlgnevus ei ole hageja isa poolt täidetud. Asenduskohustuse

tekkimise eeldused on täidetud.

12. Maakohus tuvastas, et hageja igakuised põhjendatud ja vajalikud igakuised kulud on 600

eurot. Hageja igakuiste kulude kandmisel tuleb arvesse võtta ka lapse eest tasutavat lapsetoetust

summas 60 eurot, mille tulemusel on hageja kulude suurus 540 eurot kuus. Kumbki vanem

peaks kandma lapse kulusid 270 euro ulatuses (540/2).

13. Kostja sissetulekuks on töötasu keskmiselt 846 eurot kuus. Kostjale laekub igakuiselt

peretoetus 79,18 eurot, kostjale on tehtud 2. septembril 2021 pensioniväljamakse 6638,52 eurot

ja AS-i Pensionikeskus poolt 28. septembril 2021 kompensatsioonimakse 508,88 eurot. Seega

on kostja igakuine sissetulek 925,18 eurot, millele lisanduvad ühekordsed laekumised. Kostjale

kuulub hoonestatud kinnistu, millel puuduvad keelumärked ja hüpoteegid. Kostjale kuuluvad

kaks sõiduautot.

14. Kostja ülalpidamisel on alaealine laps, kostja on üksikvanem. Kostja ei ole konkretiseerinud

ega tõendanud, et tema kulud üksikvanemana oma alaealise tütre ülalpidamiseks on vähemalt

430 eurot. Kostja tõendatud igakuised kulud on küttepuudele 123 eurot ja kohustused

krediidiandja ees 158,74 eurot. Kostja teeb igakuiselt erinevates, kuid märkimisäärsetes

summades ülekandeid isikule nimega F (selgitus „pojale“). Rahvastikuregistrist nähtuvalt on

tegemist kostja lapsega, kes on täisealine. Kostjal puudub kohustus nimetatud isikut ülal pidada.

15. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei ole kostja majandusliku seisundi tõttu hageja nõue

välistatud. Kostja igakuised vältimatud kulud on alla poole tema sissetulekust. On iseenesest

mõistetav, et kostjal on kulud toidule, riietele, elektrile ning alaealise lapse ülalpidamisele

(vaatamata sellele, et kostja ei ole neid selgesõnaliselt esile toonud ja tõendanud) ja nende

kuludega tuleb arvestada elatise suuruse määramisel.

16. Asenduskohustuse korras tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista elatis summas 135 eurot

kuus (s.o pool ühe kohustatud isiku kanda jäävatest kuludest). Nimetatud summas elatise

2-21-17370

tasumine on kostjale võimetekohane ning võimaldab mõistlikus ulatuses kanda hageja kulusid.

Elatise suuruse määramisel on kohus arvestanud asjaoluga, et tegemist on asenduskohustusega

ning põhivõlgnikuna peab kohustust täitma ikkagi hageja isa. Elatise väljamõistmine suuremas

ulatuses kahjustaks kostja enda ülalpidamist ja hakkamasaamist.

17. Tagasiulatuva elatise nõude rahuldamine seaks kostja äärmiselt raskesse majanduslikku

seisu. Kostjal ei ole säästusid ega suurt sissetulekut, mille arvelt võlgnevust tasuda. Lisaks on

tegemist asenduskohustusega, mitte põhikohustusega. Hageja ei ole tõendanud, et oleks kostjalt

elatist nõudnud.

Apellatsioonkaebus

18. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsus osas, millega

mõisteti kostjalt hageja kasuks välja elatis 135 eurot alates 5. novembrist 2021 kuni hageja

täisealiseks saamiseni, määrati kindlaks otsuse täitmise kord ja kuulutati otsus viivitamata

täidetavaks ning teha selles osas uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata.

19. Maakohus on ebaõigesti hinnanud tsiviilasjas kogutud tõendeid, mistõttu on jõudnud

ebaõigetele järeldustele. Maakohus on jätnud tähelepanuta, et ülalpidamise andmise

asenduskohustuse eeldused ei ole täidetud. Hageja isa täidab oma kohustusi.

20. Kostja on esitanud tõendi hageja isa tööle asumise kohta 2021. aasta lõpust, tööle asumist

on kinnitanud ka hageja isa elatise väljamaksed, st tasutakse jooksvat kohustust ja võlgnevust.

Hageja isa omab ametlikku sissetulekut ning sellele sissenõude pööramine ei nõua hagejalt

ebamõistlikke pingutusi. Apellatsioonkaebusele lisatud kohtutäituri tõendist nähtub, et

6. juulist 2021 kuni 10. maini 2022 on hageja isalt kinni peetud 2508,10 eurot, sealhulgas on

hageja saanud ka elatisabi summas 763,94 eurot. Seega on hageja saanud viimase 10 kuu

jooksul enam kui 292 eurot kuus. Hageja isa on asunud täitemenetluse raames nõuet täitma ning

on otsuse tegemise seisuga likvideerinud võlgnevust ja tasunud jooksvad kohustused.

21. Maakohus on jätnud põhjendamatult tähelepanuta, et kostja kannab kulusid igakuuliselt

vähemalt 450 eurot oma alaealise lapse ülalpidamisel üksikvanemana.

Vastustaja seisukoht

22. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud

kostja kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

23. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.

24. Praeguses asjas vaidlustas kostja apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse osas, millega

maakohus hageja hagi osaliselt rahuldati. Maakohtu otsust ei ole vaidlustatud osas, millega

hageja hagi kostja vastu tagasiulatuva elatise nõudes jäeti rahuldamata. Selles osas on maakohtu

otsus TsMS § 456 lg 4 teise lause alusel edasi kaebamata jõustunud.

25. Kolleegiumi arvates ei ole alust kohaldada materiaalõigust teisiti, anda tõenditele

teistsugust hinnangut ega asuda nõude põhjendatuse osas maakohtu järeldustega võrreldes

erinevale seisukohale. Kuna ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsusega, ei pea

2-21-17370

kolleegium TsMS § 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks maakohtu otsuse põhjendusi korrata.

Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks.

26. Pooled vaidlevad apellatsioonimenetluses jätkuvalt selle üle, kas kostja on kohustatud

andma hagejale ülalpidamist. Perekonnaseaduse (PKS) § 106 lg 2 sätestab, et kui isikult ei ole

võimalik ülalpidamist saada või seda on ülemäära raske saavutada, annab ülalpidamist isik, kes

on seda kohustatud tegema järgmisena ning kohustatud isiku asemel ülalpidamist andnud

isikule läheb üle õigustatud isiku nõue kohustatud isiku vastu. Kostja arvates tulnuks hagi

igakuise elatise nõudes jätta rahuldamata, sest kostja ei ole kohustatud hagejale andma

ülalpidamist, kui hageja isa töötab ja on täitemenetluses asunud hageja kasuks väljamõistetud

elatise tasumise kohustust täitma.

27. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib kolleegium, et maakohus on kõiki tõendeid

TsMS § 232 lg 1 järgi igakülgselt, täielikult ja objektiivselt hinnanud ning jõudnud õigele

järeldusele, et PKS § 106 lg 2 teise alternatiivi alusel tekkiva ülalpidamise asenduskohustuse

eeldused on täidetud. Kuna hageja isalt ei ole õnnestunud järjepidevalt ülalpidamist

kohtuotsusega väljamõistetud ulatuses saada ja 1. märtsi 2022 seisuga oli sundtäidetav elatise

võlgnevus koos täitekulude ja tasudega 11 793,80 eurot, siis on maakohus põhjendatult

järeldanud, et ka täitemenetluses on hageja isalt ülalpidamise saavutamine osutunud

ülemääraselt raskeks. Hageja isa saab töötasu Vabariigi Valitsuse kehtestatud alammääras ja

täitemenetluses ei ole sissenõutavaks muutunud elatisenõuet õnnestunud täita, kuid kohtuotsuse

alusel peab hageja isa lisaks elatise võlgnevusele tasuma hagejale igakuiselt elatist Vabariigi

Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära pooles suuruses. Seega on maakohus õigesti

järeldanud, et hageja isalt on ka tulevikus elatise saamine ülemäära raske. Kolleegiumi

arvamust ei muuda asjaolu, et apellatsioonimenetluses on kostja esitanud tõendid selle kohta,

et hageja isa töötasust peetakse jätkuvalt kinni hageja kasuks elatist (tl 99, 101–102). Asjaolu,

et hageja on saanud riigilt ka elatisabi, kinnitab vastupidiselt kostja seisukohale, et hageja isa

tagab hagejale kohtuotsusega väljamõistetud elatise, et hageja ei saa oma isalt piisavalt

ülalpidamist (tl 100). Perehüvitiste seaduse § 47 järgi on elatisabi eesmärk tagada lapsele

ülalpidamine, kui kohustatud isik ei täida ülalpidamise andmise kohustust kohtumenetluse või

täitemenetluse ajal. Arvestades juba sissenõutavaks muutunud ja täitmata elatise suurust ning

hageja isa töötasu alammääras 654 eurot, on põhjendatud arvata, et hagejal on elatise saamine

oma isalt ülemääraselt raskendatud. Seega on kostjal kohustus PKS § 106 lg 2 alusel anda

hagejale kui oma lapselapsele tema isa asemel ülalpidamist.

28. Maakohus ei ole rikkunud menetlusõiguse norme poolte väidete hindamisel, kui tuvastas,

et kostja varanduslikust seisundist tulenevalt on kostjal võimalik anda hagejale ülalpidamist

135 eurot kuus, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Maakohus tugines esitatud tõenditele

ja seostas oma järelduse asjas esitatud tõenditega. Samuti on maakohus oma seisukohta

piisavalt põhjendanud TsMS § 436 lg 1 ja § 442 lg 8 tähenduses ning maakohtu põhjendused

on loogilised ja arusaadavad. Asjaolu, et kostja ei nõustu maakohtu järeldusega, ei tähenda, et

maakohus on jõudnud sellisele järeldusele menetlusõiguse norme oluliselt rikkudes.

29. Kolleegium ei nõustu kostjaga, et maakohus kostjalt elatise väljamõistmisel ei ole

arvestanud kostja kohustusega üleval pidada oma alaealist last, milleks kostjal kulub

üksikvanemana lapse vajaduste katteks seaduses sätestatud elatise miinimumsummana

vähemalt 430 eurot (või apellatsioonkaebuse esitamise ajal vähemalt 450 eurot). Maakohus on

otsuses tuvastanud, et kostja igakuine sissetulek on 925,18 eurot. Kostja tõendatud vältimatud

kulud on ühes kuus 123 eurot kuus küttepuudele ja 158,74 eurot krediidiandja ees. Maakohus

leidis, et on iseenesest mõistetav, et kostjal on kulud toidule, riietele, elektrile ning alaealise

lapse ülalpidamisele, milliste kuludega maakohus elatise suuruse määramisel arvestas.

2-21-17370

30. Kolleegiumil ei ole põhjust kahelda, et kõik kostja sissetulekud kuluvad kostjale ära tema

enda ülalpidamiseks ja kohustuste täitmiseks. Samas kolleegium nõustub maakohtuga, et kostja

sissetulekutest on ilma kostja enda vajadusi oluliselt piiramata ja kostja alaealise lapse

ülalpidamiskohustust arvesse võttes siiski võimalik tasuda hageja ülalpidamiseks 135 eurot

kuus. Ülalpidamiskohustuse täitmise korral tekib kostjal ka tagasinõude õigus hageja isa vastu

PKS § 106 lg 2 alusel.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

31. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma

menetluskulud ise. Seega jäävad menetluskulud ka apellatsiooniastmes poolte endi kanda,

mistõttu ei määra ringkonnakohus menetluskulusid kindlaks.

32. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)