2-22-123299/15 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Tiia Bergson

Otsuse tegemise aeg ja koht

13. jaanuar 2023, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-22-123299

Tsiviilasi

Osaühing EUROPARK ESTONIA hagi E. R. vastu

võla nõudes

Tsiviilasja hind

10 eurot

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

Hageja:

Osaühing

EUROPARK

ESTONIA

(registrikood 10811490; asukoht Estonia pst 9, Kesklinna

linnaosa, Tallinn, Harju maakond 10143)

Hageja lepinguline esindaja Elari Arjakas (e-post xxx)

Kostja: E. R. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx, e-

post xxx)

Asja läbivaatamine

Lihtmenetlus (kirjalikus menetluses)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada EUROPARK ESTONIA OÜ hagi E. R. vastu.

2. Välja mõista kostjalt E. R. hageja Osaühing EUROPARK ESTONIA kasuks

võlgnevus (võla sissenõudmiskulud) summas 10 eurot.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

3. Jätta menetluskulud kostja E. R. kanda.

4. Välja mõista kostjalt E. R. hageja Osaühing EUROPARK ESTONIA kasuks

menetluskuludena riigilõiv summas 100 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20

eurot ning lepingulise esindaja kulu summas 385 eurot.

5. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda hagejale

käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude hüvitamiseni

tasumata summalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

Edasikaebamise kord

Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus

võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Menetlusabi taotlemise selgitus

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud

tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või

tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUDED

1. Osaühing EUROPARK ESTONIA esitas 29.06.2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu

kiirmenetluse avalduse võlgnikult 40 euro saamiseks. Kohus tegi 07.07.2022 võlgnikule

makseettepaneku, millele võlgnik E. R. esitas 12.07.2022 nõudele vastuväite. Vastuväite

kohaselt tunnustas E. R. nõuet osaliselt põhivõlgnevuse osas summas 30 eurot. 03.08.2022

määrusega lõpetas kohtunikuabi maksekäsu kiirmenetluse ja andis asja üle Harju Maakohtule.

Harju Maakohus tegi 03.08.2022 määrusega maksekäsu võlgniku poolt tunnustatud nõude

osas ning kohustas avaldajat 03.08.2022 määrusega esitama oma nõue ja põhjendama seda

hagiavaldusele ettenähtud vormis. Hageja esitas 18.08.2022 hagi, mis võeti Harju Maakohtu

19.08.2022 määrusega menetlusse. Kostja esitas vastuse hagile 31.08.2022.

2. Hageja taotleb välja mõista kostjalt sissenõudmiskulud summas 10 eurot. Samuti palub

hageja jätta menetluskulud kostja kanda ning märkida lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses

3. Hagiavalduse kohaselt taotleb OÜ EUROPARK ESTONIA (edaspidi EP või hageja) Xlt

(kostja) sissenõudmiskulude võlgnevuse sissenõudmist, sest:

-

Kostja oli sõiduki numbrimärgiga XXXXXX (edaspidi sõiduk) omanik/vastutav

kasutaja leppetrahvi väljastamise ajal (dtl 45);

-

Sõidukit pargiti 20.07.2019 EP opereeritavale parkimisalale;

-

EP tuvastas kontrollimisel, et sõidukit oli pargitud parkimistingimusi rikkudes;

-

Parkimistingimuste avaldamisega esitas EP omapoolse pakkumuse, mida EP on selgelt

parkimistingimustes väljendanud (dtl 41-44);

-

Parkimisega esitati nõustumus pakkumusele, mistõttu sõiduki parkimisega tekkis

lepinguline suhe;

-

Parkimislepingu tingimustes on kehtestatud, et parkimistingimuste rikkumisel tuleb

tasuda leppetrahvi (dtl 41-44);

-

Parkimislepingu rikkumise tõttu väljastatud leppetrahvinõue on käesoleva ajani

tasumata;

-

Kostja ei ole leppetrahvi vaidlustanud ettenähtud tähtaja jooksul, kuigi esitatud

leppetrahviga mittenõustumisel võiks seda mõistlikult oodata. Samuti ei vastanud

kostja kohtueelselt saadetud nõudekirjale.

4. Kostja sõiduk olid pargitud 20.07.2019 EP opereeritavale parkimisalale Tervise

Sanatoorium (aadress Seedri 6, Pärnu) (dtl 31-40). Kontrollimise käigus leidis tuvastamist, et

sõiduk oli pargitud parkimistingimusi rikkudes, kuna parkides oli ületatud parkimiskellaga

lubatud tasuta parkimise aega 30 minutit, samuti ei olnud ostetud parkimispiletit hotellist või

spaast ega registreeritud parkimist Tervise Sanatooriumi kassades, mis võimaldab klientidel

tasuta parkida. Järelikult parkis kostja parkimistingimusi rikkudes, jättes parkimise eest

tasumata.

5. EP esitas kohe pärast parkimistingimuste rikkumist leppetrahvinõude (nr 0552 0071 9150

8302) paigutades selle sõiduki kojamehe vahele, mis on käesoleva ajani tasumata. Kostja

leppetrahvinõudele vastuväiteid ei esitanud, kuigi sellele võimalusele on leppetrahvil

viidatud. Hageja saatis kohtueelselt kostjale meeldetuletused võlgnevuse kohta (dtl 46-54),

kuid kostja sellele ei vastanud.

KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE

6. Kostja esitas vastuse hagile 31.08.2022, mida täiendas korduvalt menetluse jooksul. Kostja

hagi ei tunnista ning vaidleb sellele vastu.

7. Kostja viitab enese maksekäsu kiirmenetluses esitatud vastuväitele, mille kohaselt ei olnud

leppetrahvi väljastamise hetkel sõiduk kostja kasutuses ja kostja ei olnud trahvist teadlik.

Hageja esindaja väidab, et on saatnud kostjale hoiatuse aadressile xxx, kus kostja ei ela enam

alates jaanuarist 2021. Lisaks on hageja esindajal kostja õige aadress olemas, kuna saatis

kostjale mõned kuud tagasi koju trahvi seoses teise juhtumiga. Kostja hinnangul ei ole õige, et

kostja peab tasuma 30 euro asemel 125 eurot, kuna hageja esindaja eksis kostja aadressiga ja

pöördus kohtu poole, kuna kostja ei olnud vastanud meeldetuletustele, millega kaasnesid

lisakulud.

8. Kostja edastas kohtule ka poolte vahel peetud kirjavahetuse, milles selgitab, et kojamehe

vahele pandud teatise puhul ei saa väita, et trahvinõue on kätte toimetatud, kuivõrd keegi võib

selle ära võtta või kojamehi tööle pannes võib see ära lennata. Kostja on väitnud algusest

peale, et sõidukit juhtis teine inimene, ent hageja pole eelnevalt selle isiku vastu huvi

tundnud. Kostja esitab isiku andmed kohtu nõudmisel ainult kohtule, kuna hageja oleks

pidanud neid varem küsima. Hageja väitel on tal olnud kulutused rahvastikuregistrist andmete

saamiseks. Kui see oleks nii olnud, oleksid meeldetuletuskirjad läinud ka õigele aadressile.

Kostja ei nõustu hageja väitega, et hagejal ei ole kohustust saata meeldetuletuskirju. Kostja

hinnangul on meeldetuletuse saatmine hea usu printsiip. Kokkuvõtvalt leiab kostja, et pole

õiglane, et tema peab sellises summas kulusid kandma, kuna kulud on läinud nii suureks

hageja esindaja vea tõttu.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

9. Kohus leiab, et hagiavaldus on põhjendatud ja hagi kuulub rahuldamisele.

10. Kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt TsMS § 444 lõike 4

esimeses lauses sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga. Kuivõrd kohus menetleb

käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS § 444 lg-s 2 sätestatud õigust

ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele

on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus selgitab, et TsMS § 405 lg 5 kohaselt võib

kohus lihtmenetluse korral kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta

seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu

hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. Maakohus ei pea lihtmenetluse

asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima

tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu 04.05.2016. a otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-23-16, p 16). Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse

edasikaebamiseks.

11. Tulenevalt TsMS §-s 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse

võtmise määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud

korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui

tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna

põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Menetlusosalised

ärakuulamist ei taotlenud.

12. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel,

lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma

nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab

ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid

tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid

asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

13. Poolte vahel puudub vaidlus, et 20.07.2019, s.o leppetrahvi väljastamise ajal, oli sõiduki

numbrimärgiga XXXXXX omanik kostja. Kohus loeb hageja poolt esitatud tõendite alusel

tuvastatuks, et sõiduk numbrimärgiga XXXXXX parkis hagis nimetatud ajal ja kohas hageja

poolt opereeritaval parkimisalale parkimistingimusi rikkudes, st parkimistasu maksmata

jättes, kuivõrd parkides oli ületatud parkimiskellaga lubatud tasuta parkimise aega 30 minutit

ning hotellist või spaast ei olnud ostetud parkimispiletit ega registreeritud parkimist Tervise

Sanatooriumi kassades (vt dtl 31-44). Pooled ei vaidle ka selle üle, et parkimistingimuste

rikkumise tõttu esitatud leppetrahvinõuet on kostja tunnustanud ning selles osas on kohus

03.08.2022 teinud maksekäsu.

14. Pooled vaidlevad selle üle, kas hagejal on õigus nõuda kostjalt võla sissenõudmiskulude

hüvitamist summas 10 eurot.

15. Kohus on seisukohal, et selleks, et tuvastada sissenõudmiskulude põhjendatus, peab

esmalt tuvastama, kas poolte vahel oli sõlmitud kehtiv parkimisleping ning kas kostja on

parkimislepingu tingimusi rikkunud, s.o kas hagejal oli õigus esitada kostjale

leppetrahvinõue, mille sissenõudmiseks vaidlusalused kulud tehti.

16. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid,

millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Seega, kui kostja leiab, et tema kui auto

omanik ei olnud siiski parkimislepingu osapool ja parkimislepingu sõlmis väidetavalt keegi

teine isik, millele kostja on enda vastuväidetes viidanud, siis pidanuks kostja oma väiteid

tõendama. Eeltoodut selgitas kohus ka oma 21.11.2022 kohtumääruses. Kostja kohustuseks

oli tõendada, kes konkreetselt füüsilise isikuna sõidukit registreerimismärgiga XXXXXX

hagis märgitud ajal ja kohas parkis. Kuna kostja ei tõendanud, kes sõidukit eelnimetatud ajal

ja kohas parkis, siis tuleb eeldada, et parkimislepingu pooleks oli kostja kui sõiduki omanik

(vt Tallinna Ringkonnakohtu 02.05.2017 otsus tsiviilasjas nr 2-16-123200, p 41). Ka

Riigikohus on 26.01.2017 kohtuotsuses tsiviilasja nr 3-2-1-82-16 p-s 24 leidnud, et kuigi

üldjuhul peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja

vastuväited (TsMS § 230 lg 1 esimene lause), on autojuhi isikuga seotud asjaolude

väljaselgitamine auto omaniku/vastutava kasutaja kontrolli all ja parkimise korraldajal on

objektiivselt võimatu või vähemasti oluliselt raskendatud selle kohta tõendeid esitada.

Seetõttu leidis Riigikohtu tsiviilkolleegium, et tõendamiskoormis tuleb hea usu põhimõttest

tulenevalt ümber jagada ning auto juhiks ja parkimislepingu pooleks saab lugeda sõiduki

omaniku/vastutavat kasutajat, kui ta ei tõenda, et autot juhtis muu isik. Kuna käesolevas asjas

puudub vaidlus selles, et sõiduki registreerimismärgiga XXXXXX omanikuks oli leppetrahvi

väljastamise ajal kostja, autojuhi isikuga seotud asjaolude väljaselgitamine on kostja kui auto

omaniku kontrolli all ja hagejal on objektiivselt võimatu või vähemasti oluliselt raskendatud

selle kohta tõendeid esitada, on tõendamiskoormis hea usu põhimõttest tulenevalt ümber

jagatud ning parkimislepingute pooleks saab lugeda kostjat (vt Riigikohtu 25.01.2017. a otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-68-16, p 31).

17. VÕS § 9 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse

andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt

selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Pakkumusele nõustumuse andmisega on

leping sõlmitud ajast, mil pakkumuse esitaja sai nõustumuse kätte. Kui nõustumus väljendub

teos, mis ei ole otsene tahteavaldus, on leping sõlmitud ajast, mil pakkumuse esitaja teost

teada sai, v.a juhul, kui pakkumusest, lepingupoolte vahelisest praktikast või tavast tulenevalt

loetakse leping sõlmituks teo tegemisest. VÕS § 16 lg 3 kohaselt loetakse ettepanekut, mis on

suunatud kindlaks määramata isikutele ja mis seisneb reklaami, hinnakirjade, tariifide,

näidiste, kataloogide ja muu sellise saatmises või kaubaväljapanekus, samuti kauba või

teenuse konkreetsele isikule mittesuunatud pakkumist avalikus arvutivõrgus, ettepanekuks

esitada pakkumus, kui ettepaneku tegija ei ole selgesti väljendanud, et tegemist on

pakkumusega. Kohus leiab, et leping võidakse sõlmida teatud käitumisega väljendatud

tahteavaldusega juhul, kui isikule on tema käitumise õiguslikud tagajärjed üheselt

mõistetavalt teatavaks tehtud.

18. Hageja on tüüptingimustes avaldanud selgesõnaliselt oma tahet lepingu sõlmimiseks, kui

sõiduki kasutaja auto hageja parklasse pargib. Samuti nähtub hageja esitatud tõenditest, et

parkla sissesõidutee juurde olid paigutatud infotahvlid, teavitus- ja liiklusmärgid (vt dtl

41-44), mis sisaldavad lepingu tüüptingimusi sõiduki parkimiseks. Käesoleval juhul on

parkimistingimustes kohtu hinnangul väljendatud asjaolu, et parkimistingimuste avaldamisega

teeb hageja pakkumuse lepingu sõlmimiseks pakkumuses toodud tingimustel ja parklasse

parkimine loetakse tingimustega nõustumiseks ja lepingu sõlmimiseks. Kohus leiab, et

parkimisalades tähistatud vaidlusalust teadet tuleb lugeda pakkumuseks. Nõustumus (aktsept)

on VÕS § 20 lg 1 järgi otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida

leping. Kohus leiab, et vaidlusaluse sõiduki parklasse parkimine oli käesoleval juhul

kvalifitseeritav aktseptina.

19. Kohus on seisukohal, et parkimisalale sissesõidul sõlmiti parkimiskoha üürileping.

Infotahvel koos viitega alale sissesõidu tüüptingimustele viitab, kus tüüptingimustega tutvuda

saab. Tüüptingimused sisaldavad lepingu tüüptingimusi sõiduki parkimiseks ning nendes on

muuhulgas avaldatud selgesõnaliselt oma tahet lepingu sõlmimiseks, kui sõiduki kasutaja auto

pargib hageja parkimisalale. Tüüptingimustele on parkla sissesõidu juurde ja ka parkimisalale

paigaldatud rida liiklus- ja teavitusmärke. Võttes arvesse, et iga parkimisala sissesõidu juures

on sõiduki kasutajale tehtud nähtavaks hageja eraparklasse sisenemise teave koos viitega

lepingutingimustele ja hageja avaldas infotahvlil selgesõnaliselt oma tahet sõlmida leping,

tuleb seda lugeda hagejapoolseks lepingu sõlmimise pakkumuseks VÕS § 16 lg 1 mõttes.

Riigikohus on 20.10.2010. lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-75-10 märkinud, et selget lepingu

sõlmimise tahet väljendavad infotahvlid saavad olla lepingu sõlmimise pakkumuseks. Kohus

on hageja esitatud tõendite alusel seisukohal, et hageja oli paigaldanud parkimistingimused

nähtavale kohale ning nende sisuga oli kostjal võimalik suuremate pingutusteta tutvuda.

Fotodega parkimislepingu tingimustest, parkimisaladest ning liiklus- ja teavitusmärkidest on

tõendatud, et hageja poolt opereeritava parkla sissesõidu juurde on paigaldatud liiklusmärk,

mis annab sisenejale teada, et sõidetakse tasulisele parkimisalale.

20. VÕS § 8 lg 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 ja § 82 lg

1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval,

VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või

mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine ja VÕS § 101 lg 1 p 1 lubab

võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse

täitmist. VÕS § 108 lg 1 sätestab võlausaldaja õiguse nõuda võlgnikult raha maksmise

kohustuse täitmist kui võlgnik seda rikub. VÕS § 158 lg 1 sätestab, et leppetrahv on lepingus

ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele

lepingus määratud rahasumma. VÕS § 159 lg 2 kohaselt kaotab kahjustatud pool õiguse

leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele

lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab.

21. Eelnevast tulenevalt loeb kohus tuvastatuks, et hageja ja kostja vahel oli hagis näidatud

juhtumil sõlmitud kehtiv parkimisleping. Kostja ei ole vaidlustanud parkimislepingu

tingimusi. Vaidlusaluse parkimislepingu kohaselt oli hagejal õigus parkimistingimuste

rikkumise korral nõuda leppetrahvi 50 eurot. Hageja on parkimislepingu rikkumise eest

(parkimistasu maksmata jätmise eest) nõudnud leppetrahvi 30 eurot. Käesolevas asjas ei ole

kostja tõendanud, et leppetrahvide määramine oli alusetu (nt seetõttu, et kostja ei rikkunud

parkimisel kokkulepitud parkimistingimusi, st parkimise eest oli tasutud). Kostja ei ole

tõendanud, et esile toodud parkimisalal on teistsugused parkimistingimused või, et

parkimisalale pääseb ja seal on võimalik parkida ka parkimistingimustest teada saamata.

Kohus selgitab, et TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja

taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja

võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda.

Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid

asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 tulenevalt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama

neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

22. Kostja on esile toonud, et kojamehe vahele pandud teatise puhul ei saa väita, et

trahvinõue on kätte toimetatud, kuivõrd keegi võib selle ära võtta või kojamehi tööle pannes

võib see ära lennata. Kohus toob esile, et Riigikohus on selgitanud, et parkimisteenuse

osutamisel leppetrahvinõude panemist sõiduki esiklaasile kojamehe vahele saab pidada

tahteavalduse edastamise mõistlikuks viisiks TsÜS § 70 mõttes. TsÜS § 70 mõtte kohaselt

tuleb tahteavaldus lugeda kättesaaduks juhul, kui selle edastamiseks on kasutatud mõistlikku

viisi, arvestades tavaliste asjaoludega ning kui esinevad erandlikud asjaolud (nt orkaan, muu

looduskatastroof vms), siis võib tavapäraselt mõistlik tahteavalduse edastamise viis osutuda

ebamõistlikuks (Riigikohtu 05.06.2019 otsus tsiviilasjas nr 2-17-117146, p 12). Seega isegi

kui kostja toob käesolevalt välja, et leppetrahv ei ole temani jõudnud, ei saa kostja

paljasõnaliste väidete pealt asuda seisukohale, et leppetrahv oleks ära võetud või see oleks ära

lennanud, mistõttu polnud tal võimalik seda kätte saada. Hageja on valinud leppetrahvi

edastamiseks mõistliku viisi ning tahteavaldus tuleb lugeda kättesaaduks. Seega loeb kohus,

et kostja on 20.07.2019 väljastatud leppetrahvi nr 0552 0071 9150 8302 kätte saanud.

23. Kuivõrd kostja ei ole antud juhul tõendanud, et hagis esitatud kuupäeval parkis keegi

teine isik nimetatud autoga hagis esile toodud hageja parkimisalal, ning hageja on tõendanud

maanteeameti väljavõttega, et eelviidatud kuupäeval oli kostja sõiduki omanik (dtl 45), on

põhjendatud lugeda tuvastatuks, et sõiduki tasuliseks parkimiseks sõlmitud lepingu

osapoolteks on hageja ja kostja. Parkimislepingu tingimused olid sätestatud parkla sissesõidu

juures paigaldatud teavitusmärkidel. Kostja on lepingu tingimusi rikkunud seeläbi, et jättis

parkimistasu tasumata. Parkimistingimuste p 6 kohaselt oli kostja sel juhul kohustatud tasuma

hagejale leppetrahvi summas kuni 50 eurot. Kostja jättis 20.07.2019 kuupäeval lepingust

tuleneva parkimistasu maksmata, mistõttu oli ta kohustatud parkimislepingu p 6 järgi tasuma

hagejale leppetrahvi 30 eurot. Hageja on tõenditena esitanud pildid sõiduautost XXXXXX,

millel on kuupäevad, millal on sõiduk parkimistingimusi rikkudes parkinud hageja

opereeritaval parkimisalal. Lisaks on hageja esitanud fotodena parkimisalal olevatest

infotahvlitest lepingutingimuste kohta. Kostja ei ole oma väite tõendamiseks esitanud ühtegi

tõendit. Hageja on tõendid esitanud selle kohta, et kostja hageja parkimisajal lepingutingimusi

rikkudes parkis. Eelviidatud tõenditega on tõendatud hagiavalduses esile toodud asjaolu, et

kostjale pidid olema liiklus- ja teavitusmärgid nähtavad ja kostjal oli võimalik

parkimistingimustega tutvuda enne kui ta võttis vastu otsuse parkimislepingu sõlmimiseks.

Lisaks on tõendatud asjaolu, et kostjale kuuluv sõiduk XXXXXX hageja esiletoodud

leppetrahvi koostamise kuupäeval hageja märgitud parklas parkis. Hagejal oli seega õigus

nõuda kohustuse täitmist ja leppetrahvi tasumist VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel.

24. Lisaks leppetrahvile nõuab hageja kostjalt VÕS § 1132 lg 2 p 1 alusel sissenõudmiskulu

summas 10 eurot. VÕS § 1132 lg 2 p 1 järgi pärast lepingu lõppemist võib majandus- või

kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel

sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale

saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe

kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. Hageja sisustab nimetatud

nõuet transpordiametile ja rahvastikuregistrile saadetud päringutega ning tähitud kirjaliku

nõudekirja saatmisega kostja postiaadressile. Hagiavalduse kohaselt saatis hageja kostjale

11.06.2021 ühe kohtueelse meeldetuletuskirja (dtl 46), tegi päringu transpordiametile, mida

tõendab

väljavõte

transpordiametilt

saadud

andmetest

(dtl

45)

ning

päringu

rahvastikuregistrile kostja isikuandmete teadasaamiseks.

25. Kostja väidab, et hageja on saatnud meeldetuletuskirja valele aadressile, kuivõrd kirjas

märgitud aadressil xxx, ei ela kostja alates jaanuarist 2021. Kostja toob välja, et hagejal oli

kostja õige aadress olemas, kuna hageja esindaja on saatnud meeldetuletuskirja kostja uuele

aadressile xxx, seonduvalt teise trahvijuhtumiga. Seega ei ole kostja hinnangul

sissenõudmiskulude nõue põhjendatud, kuivõrd nende kuludega saadi vale aadress, mis ei

aidanud asja lahendamisele kuidagi kaasa.

26. Kohus tegi päringu rahvastikuregistrisse ning tuvastas, et rahvastikuregistri andmetel oli

xxx kostja registrijärgne elukoht perioodil 20.09.2016-01.09.2021 (dtl 81). Kohus möönab, et

viidatud meeldetuletuskirjalt ei nähtu selle saatmise kuupäeva (hageja on küll selgitanud, et

kiri on saadetud 11.06.2021), ent kirja sisust nähtuvalt on selles palutud kostjal tasuda nõutud

summa hiljemalt 26.06.2021. Eeltoodust järeldub, et kiri on saadetud enne 26.06.2021, s.o

ajal, mil kostja registrijärgne elukoha aadress oli xxx, kuhu ka kiri on saadetud. Seega ei ole

hageja tegutsemisele meeldetuletuskirja osas võimalik etteheiteid teha, kuivõrd hageja ei

pidanudki teadma, et kostja viidatud aadressil alates jaanuarist 2021 ei ela. Eeltoodut ei

muuda ka asjaolu, et kostja on esile toonud, et hageja esindaja on kostjale saatnud

meeldetuletuskirju ka aadressile xxx, kus kostja tegelikult elab, millest peaks järelduma, et

hagejale oli kostja tegelik elukoht teada. Kostja poolt kohtule esitatud kiri seoses teise

trahvijuhtumiga kannab kuupäeva 25.02.2022. Rahvastikuregistri andmete kohaselt oligi

viidatud kuupäeval kostja registrijärgne elukoht xxx.

27. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et nõudekirja ärakirjaga on tõendatud, et hageja saatis

vähemalt ühe nõudekirja kostja rahvastikuregistrijärgsele aadressile. Seega, kuivõrd hageja

nõuab sissenõudmiskulude hüvitamist summas 10 eurot ning VÕS § 1132 lg 2 p 1 alusel võib

esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda sissenõudmiskulude

hüvitamist kuni 15 eurot, on hageja sissenõudmiskulude nõue põhjendatud ja kuulub

rahuldamisele. Tegemist on mõistlike kuludega kahju hüvitamisega seotud nõude esitamiseks.

Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja sissenõudmiskulu summas 10 eurot.

28. Ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel leiab kohus, et hagi on põhjendatud ja tuleb

rahuldada täies ulatuses ning kostjalt tuleb VÕS § 1132 lg 2 p 1 alusel välja mõista

sissenõudmiskulud summas 10 eurot.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

29. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuivõrd kohus rahuldab hagi täies ulatuses, jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt

kostja kanda.

30. TsMS § 174 lg 2 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise

suuruse kindlaks kohtuotsuses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse

tegemist. Kohus on seisukohal, et menetluskulude kindlaksmääramine ei takista käesolevas

asjas kohtuotsuse tegemist.

31. Hageja esindaja esitas hagiavalduses avalduse menetluskulude rahalise suuruse

kindlaksmääramiseks ning lõpliku menetluskulude nimekirja 03.01.2023. Avaldus vastab

TsMS § 176 lg-te 1 ja 5 nõuetele. Avaldusest nähtub, et hageja on maksekäsu kiirmenetluses

ja hagilt tasunud riigilõivu kokku 100 eurot ning kandnud lepingulise esindaja kulusid

summas 412,50 eurot (käibemaksuta). Lisaks palub hageja mõista TsMS § 4842 alusel kostjalt

välja 20 eurot kindlaksmääratud menetluskulu, mis on tekkinud maksekäsu kiirmenetluses.

Hageja palub märkida menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Hageja kinnitab, et kõik märgitud kulud on seotud käesoleva tsiviilasja kohtumenetlusega.

32. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. TsMS § 138 lg 2 sätestab, et kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise

kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja

nõustajate kulud ning p 2 kohaselt menetlusosaliste sõidu-, posti-, side-, majutus- ja muud

sellesarnased kulud, mis on kantud seoses menetlusega. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui

menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma

teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja

põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav

advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

33. Kohus selgitab, TsMS § 174 lg 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse

kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi (vt ka

Riigikohtu 15.02.2012a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses

lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib

avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud

vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud

asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013.a, 3-2-1-65-13, p 14).

Kohus selgitab, et vastaspoolelt menetluskulude väljamõistmise aluseks ei ole mitte esitatud

arved, vaid õigusabikulude põhjendatus ja vajalikkus.

34. TsMS § 4842 kohaselt maksekäsu kiirmenetluses määrab kohus maksekäsus või

menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu käesoleva seadustiku §-s 4881 ettenähtud

juhul lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning

määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Muid avaldaja kantud menetluskulusid

maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. Kooskõlas TsMS§ 144 punktiga 1 on maksekäsu

kiirmenetluse kulud kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 172 lõikele 9 kannab maksekäsu

kiirmenetluse kulud maksekäsu tegemise korral võlgnik, muul juhul avaldaja, kui seadusest ei

tulene teisiti. Muus osas kohaldatakse hagimenetluses menetluskulude kohta sätestatut. Asja

edasisel

lahendamisel

hagimenetluses

arvatakse

maksekäsu

kiirmenetluse

kulud

hagimenetluse kulude hulka. Maksekäsu kiirmenetluse menetluskulu 20 eurot hüvitamise

nõue on seega põhjendatud ning kuulub rahuldamisele.

35. Hageja on hagilt tasunud riigilõivu 100 eurot. Riigilõiv on kohtukulu (TsMS § 138 lg-d 1

ja 2 ning § 139 lg 2), mis tuleb kostjal hagejale hüvitada. Riigilõivu väljamõistmine

vastaspoolelt on põhjendatud, kuivõrd hagi võeti menetlusse ning rahuldati – tegemist on

vältimatu kuluga. Eelpooltoodust lähtuvalt tuleb kostjal hagejale hüvitada avalduselt tasutud

riigilõiv summas 100 eurot.

36. Kui menetlusosaline peab kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja

kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1).

Põhjendatud ja vajalikus ulatuses kulude kindlaks tegemisel tuleb hinnata esindamisele

kulunud aega (töötundide arv) ja eraldi ühe tööühiku hinda (tunnihind) (Riigikohtu

01.06.2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-39-16).

37. Hageja esindaja tasumäär oli maakohtus 110 eurot (käibemaksuta). Kohus leiab, et asja

mahtu ja keerukust arvestades võib tunnitasu 110 eurot (käibemaksuta) pidada TsMS § 175

lg 1 järgseks esindaja põhjendatud ja vajalikuks tunnitasuks. Kohtu hinnangul vastab hageja

esindaja tasumäär kohtupraktikas mõistlikuks peetud tasemele, asja sisule ja keerukusele ning

sellist tasumäära saab Eesti õigusteenuse turu keskmist hinda ja Riigikohtu senist praktikat

arvestades pidada mõistlikuks.

38. Hageja lepingulise esindaja ajakuluna on näidatud 4 tundi ja 45 minutit. Hageja

esindajakulu hõlmab endas järgmisi õigusabitoiminguid:

1) Hagejalt saadud dokumentidega tutvumine ja analüüs – 30 minutit;

2) Hagiavalduse koostamine ja selle lisade komplekteerimine, dokumentide esitamine

ja riigilõivu tasumine – 1 tund ja 45 minutit;

3) Kostja vastusega tutvumine ja 07.10.2022 hageja seisukoha koostamine ja esitamine

– 2 tundi;

4) Harju Maakohtu 21.12.2022 määrusega tutvumine, kostja 02.01.2023 vastusega

tutvumine – 15 minutit;

5) Käesoleva (s.o 03.01.2023) menetlusdokumendi koostamine – 15 minutit.

39. Riigikohus on varasemalt leidnud, et üldjuhul ei tohiks väljamõistetav menetluskulu

suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda. Riigikohus on 14.04.2021. a määruses

tsiviilasjas nr 2-19-10324/42 muutnud varasemaid seisukohti ja leidnud, et ei ole põhjendatud

siduda menetluskulusid kandma kohustatud menetlusosaliselt väljamõistetava menetluskulu

suuruse ülempiiri rangelt tsiviilasja hinnaga, vaid lähtuda tuleb eelkõige kuludest, mis

menetlusosalisel on tekkinud vajadusest teha menetluses esindaja abil oma õiguste kaitseks

vajalikud menetlustoimingud. Põhjendatud ja vajaliku menetluskuluna TsMS § 175 lg 1

tähenduses saab vastaspoolelt välja mõista lepingulise esindaja kulu ulatuses, mis vastab

nõutava kvalifikatsiooniga ja hoolsalt tegutseva esindaja menetlusosalise esindamiseks

vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu ja põhjendatud

tunnitasu määra korrutisele.

40. Käesolev tsiviilasi on pigem vähemahukas ning õiguslikult vähese keerukusega.

Sealjuures on kohtu hinnangul käesolevas asjas tegu n-ö tüüphagiga, mille sarnaseid on

hageja kohtute infosüsteemist nähtuvalt esitanud sadu kui mitte tuhandeid. Seejuures kattuvad

hagide põhjendused peaaegu sõna-sõnalt. Esitatud hagides erinevad sisuliselt üksnes kostjate

andmed, summad ja kuupäevad. Sellise hagi koostamisel on esindaja tööks sisuliselt arvutada

kokku nõude suurus, täita lüngad ja komplekteerida hagi lisad. Seega on kohtu hinnangul

põhjendatud hageja toimingute nr 1 ja 2 ajakuluks 1 tund hageja taotletud 2 tunni ja 15 minuti

asemel. Kohus vaatleb toiminguid 1 ja 2 koos, kuivõrd iga toimingu väljundiks peaks olema

kohtule esitatud menetlusdokument. Seega vähendab kohus toimingute 1 ja 2 ajakulu kokku 1

tunni ja 15 minuti võrra. Ülejäänud toimingute ajakulu on kohtu hinnangul põhjendatud ja

vajalik. Seega võib kohtu hinnangul tsiviilasja mahtu ja keerukust ning hageja

menetlusdokumentide ja kostja esitatud vastuväidete sisu arvestades pidada põhjendatud

ajakuluks menetluses kokku 3 tundi ja 30 minutit. Kohus on seisukohal, et hageja lepingulise

esindaja põhjendatud ja vajalik õigusabikulu on käesolevas menetluses kokku 385 eurot

(330+55). TsMS § 174 lg 10 alusel kuuluvad menetluskulud hagejale hüvitamisele

käibemaksuta.

41. Kokku määrab kohus hageja menetluskulude rahalise suurusena kindlaks 505 eurot (100

+ 20 + 385), mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Kuna menetluskulud jäävad kostja

kanda, siis puudub kohtul vajadus käesoleva kohtuotsusega kindlaks määrata kostja

menetluskulude rahalist suurust. Vastavalt hageja taotlusele märgib kohus TsMS § 177 lg 4

alusel, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda hagejale käesoleva

kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses.

42. Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust

vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus

kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude

hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav

menetluskulude summa ületab 280 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiia Bergson

kohtunik