2-21-12781/27 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Iris Kangur-Gontšarov, Margo Klaar ja Meeli Kaur

Määruse tegemise aeg ja koht 13. jaanuar 2023, Tallinn

Kohtuasja number

2-21-12781

Kohtuasi

Y ja X hagi Q ja Kodukandi OÜ vastu tehingute

tühisuse

tuvastamise

ja

nõusoleku

andmiseks

kohustamise nõudes või ebaseadusliku tehinguga

tekitatud kahju suuruse ja tekitajate tuvastamise

nõudes ning Q ja Heli Mõttuse vastu ebaseadusliku

tehinguga tekitatud kahju suuruse tuvastamise ja

väljamõistmise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 14. veebruari 2022 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Y ja X määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja I Y (isikukood XXXXXXXXXXX)

Hageja II X (isikukood XXXXXXXX)

Hagejate lepinguline esindaja Andrei Tšerednik

Kostja I Q (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Yulia Zaitseva

Kostja II Kodukandi

OÜ (registrikood 16141814),

seaduslik esindaja HS

Kostja III Tallinna notar Heli Mõttus, lepinguline esindaja

vandeadvokaat Leino Biin

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 14. veebruari 2022 määrus ja saata asi maakohtule

menetlusse võtmise otsustamiseks.

2. Y ja X määruskaebus rahuldada.

Edasikaebamise kord

Määruse peale ei saa määruskaebust esitada.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Y (hageja I) ja X (hageja II) esitasid 13. augustil 2021 Harju Maakohtule hagi Q (kostja I) ja

Kodukandi OÜ (kostja II) vastu tehingute tühisuse tuvastamise ja nõusoleku andmiseks

kohustamise nõudes või ebaseadusliku tehinguga tekitatud kahju suuruse ja tekitajate

tuvastamise nõudes.

Hagiavalduse kohaselt pärisid hagejad ja W 2007. aastal Z pärandvara, mille hulka kuulus

korteriomand aadressil XXX, Tallinn (korteriomand). Korteriomand oli Ü ja W ühisvara.

Pärijad ei ole pärandvara jaganud. W suri 2020. aastal, kelle pärijaks on kostja I. Hagejad said

2021. aastal teada, et hagejate pärandina saadud ja ühisomandis olev korteriomand on õigusliku

aluseta võõrandatud kostjale II. Hagejatel puuduvad võimalused, et tutvuda dokumentidega,

mille alusel oleks võimalik tuvastada, kuidas ja millisel alusel läks korteriomand üle kostja I

ainuomandisse olukorras, kus tegemist oli Ü pärandvara osaga. Kuna kostja I puhul on tegemist

alaealisega, eeldasid hagejad, et tegemist oli pärandiga. Samuti puuduvad hagejatel

dokumendid selle kohta, mille alusel ja kuidas kostja I on võõrandanud korteriomandi edasi

kostjale II.

2. Harju Maakohus keeldus 14. septembri 2021 määrusega hagejate hagi kostjate I ja II vastu

menetlusse võtmisest.

3. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 24. jaanuari 2022 määrusega maakohtu määruse ja saatis

asja menetlusse võtmise otsustamiseks samale maakohtule.

4. Hagejad esitasid 12. veebruaril 2022 vastuseks maakohtu 7. veebruari 2022 kohtunõudele

hagiavalduse tervikteksti, milles palusid tuvastada kostja I ja/või Tallinna notari Heli Mõttuse

(kostja III) poolt teostatud ebaseadusliku tehinguga hagejatele tekitatud kahju suurus ja mõista

hagejate kasuks kahjuhüvitis välja kostjalt I ja/või kostjalt III.

Lisaks esialgses hagiavalduses esitatule tõid hagejad välja, et korteriomandi omanikuna on

kostja III väljastatud pärimistunnistuse alusel kinnistusraamatusse sisse kantud kostja I.

Kostja III on märkinud valesti, et W pärimismenetluse käigus väljaselgitatud pärandvara kuulus

talle lahusvarana. Korteriomand ei olnud W lahusvara, kuna W ja Ü abiellusid 27. jaanuaril

1984 ja korteriomand omandati 10. oktoobril 1997 ostu-müügilepingu nr 14063 alusel.

Korteriomandist Ü-le kuulunud osa pidi tema surma järel kuuluma tema kolmele pärijale.

Kostja III on valesti viinud läbi pärimismenetluse, ei ole nõuetekohaselt kõiki andmed

kontrollinud, mille tulemusena vormistati kogu korteriomand kostjale I ning müüdi see

kostjale II. Kuna kostja II oli korteriomandi soetamisel heauskne, soovivad hagejad kostjatelt I

ja/või kostjalt II kahju hüvitamist. Hagejatele tuleks hüvitada kummalegi 1/6 korteriomandi

turuhinnast hagi esitamise seisuga, mis on ca 12 800 eurot.

Maakohtu määrus ja põhjendused

5. Harju Maakohus keeldus 14. veebruari 2022 määrusega (vaidlustatud määrus) hagejate hagi

kostja I ja kostja II vastu tehingute tühisuse tuvastamise ja nõusoleku andmiseks kohustamise

nõudes või ebaseadusliku tehinguga tekitatud kahju suuruse ja tekitajate tuvastamise nõudes

ning kostja I ja kostja III vastu ebaseadusliku tehinguga tekitatud kahju suuruse tuvastamise ja

väljamõistmise nõudes menetlusse võtmisest. Menetluskulud jättis maakohus solidaarselt

hagejate kanda.

Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt ei võtnud kohus hagejate 13. augustil 2021 esitatud

hagiavaldust menetlusse tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 2 alusel, kuna

hagejad on 12. veebruaril 2022 esitatud hagiavalduses soovinud esitada nõude kostja I ja

kostja III vastu, paludes tuvastada hagejatele tekitatud kahju suurus ja see kostjatelt I ja III välja

nõuda. Sellega on hagejad kohtu arvates kaotanud huvi esialgse hagi menetlemise vastu.

Hagejad paluvad 12. veebruari 2022 hagiavalduse tervikteksti kohaselt tuvastada kostja I ja/või

kostja III poolt teostatud ebaseadusliku tehinguga hagejatele tekitatud kahju suurus. Hagejad ei

ole selgitanud, millest tulenevalt taotlevad hagejad kahju suuruse tuvastamist kohtult.

Riigikohtu praktika järgi määrab hageja nii hagi eseme kui ka aluse ja kohtul ei ole kohustust

hagejat selles osas abistada. Maakohtu hinnangul puudub hagejatel õiguslik huvi tuvastusnõude

esitamiseks viisil, et kohus tuvastaks hagejatele tekitatud kahju suuruse. Hagejate kahju

hüvitamise nõudest ei nähtu, millises summas ja milliste osadena kostjalt I ja kostjalt III

kummagi hageja kasuks hagejad kahju hüvitamist taotlevad. Hagejad ei ole kohtu ette toonud

selget nõuet, mis oleks täidetav. Kohtul ei ole võimalik menetleda hagiavaldust, milles ei ole

välja toodud korrektset ja selget nõuet ega selgitatud nõude aluseks olevaid asjaolusid. Kuna

hagejad ei kõrvaldanud tähtajaks kohtu nimetatud puudusi, keeldus maakohus hagi menetlusse

võtmisest TsMS § 3401 lg 2, TsMS § 371 lg 1 p 9 ja TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

6. Hagejad esitasid määruskaebuse, paludes vaidlustatud määrus tühistada ja saata asi

maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.

Määruskaebuse kohaselt on maakohus rikkunud menetlusõigusnorme. Hagejad soovivad

hagiga tuvastada, kas hagejate õigusi on rikutud ning kelle poolt. Kahju tekitanud isiku saab

kindlaks teha üksnes tuvastushagi menetledes. Hagejad on asjaolusid maakohtule selgitanud

ning vajadusel oleks maakohus pidanud juhtima hagejate tähelepanu sellele, et nende hagis

esitatud resolutsioon ei ole selge. Peale võimaliku rikkumise ja rikkuja tuvastamist on hagejatel

võimalik esitada kahjunõue, millega hagejad paluvad kummalegi hagejale hüvitada 1/6 korteri

maksumusest hagi esitamise seisuga, mis on iga hageja jaoks ca 12 800 eurot. Hagejate

omandiõigust on rikutud. Hagejad esitasid täpsustatud resolutsiooni, milles hagejad paluvad

tuvastada neile kostja I ja/või kostja III tegevusega ja/või tegevusetusega tekitatud kahju ning

kui kahju tekitamine tehakse kindlaks, mõista kahju tekitaja poolt kummagi hageja kasuks välja

kahjuhüvitis 12 800 eurot.

7. Kostja I ja III paluvad määruskaebuse jätta rahuldamata. Kostja II jääb varasemalt esitatud

seisukoha juurde, et tema puhul ei ole tegemist õige kostjaga.

8. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

9. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada menetlusõiguse normi olulise

rikkumise tõttu ning asi tuleb saata maakohtule hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamiseks

(TsMS § 667 lg 2). Määruskaebus rahuldatakse.

10. Maakohus jättis vaidlustatud määruses hagejate hagi menetlusse võtmata TsMS § 371 lg 1

p 9 ja lg 2 p 2 alusel. TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse

võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või

eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat

eesmärki võimalik saavutada.

11. TsMS § 371 lg 1 p 9 sätestab, et kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui hagiavaldusel

ei ole pädeva isiku allkirja või kui on rikutud muid olulisi hagiavalduse vorminõudeid.

Maakohtu määrusest ei nähtu, missugused on need konkreetsed hagiavalduse vorminõuded, mis

on jäänud hagejatel kõrvaldamata ja mis takistavad asja menetlemist. TsMS §-s 371 lg 1 p 9

alusel hagi menetlusse võtmisest keeldumiseks peab maakohtu lahendist nähtuma missugune

kõrvaldamata jäänud puudus takistab asja menetlemist (Riigikohtu 21. detsembri 2016. a

määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-120-16, p 11). Maakohus ei ole põhjendanud miks ta on keeldunud

hagi menetlemast TsMS § 371 lg 1 p 9 sätestatud alustel. Sellega on maakohus rikkunud

põhjendamiskohustust (TsMS § 465 lg 2 p 8).

12. Maakohtu 7. veebruari 2022 määruses on maakohus välja toonud, et hagis esinevate

puuduste kõrvaldamiseks tuleb hagejatel selgitada kas nad soovivad hagi täpsustada ja esitada

asjaõigusseaduse § 65 lg 1 alusel kande muutmise nõuet või kahju hüvitamise nõuet. Seejuures

tuleb hagejatel kande muutmise nõuet põhistada ja tõendada kinnistusraamatu kande

ebaõigsust. Samuti tuleb hagejatel esitada selge nõue, millest nähtuks, millise kande tegemiseks

nõusoleku andmiseks kohustamist hagejad taotlevad, sh, kas hagejad soovivad Y, X ja Q

korteriomandi omanikena sissekandmist ühisomanikena või kaasomanikena, sh millistes

mõttelistes osades. Samuti tuleb hagejatel selgitada, mis alusel on hagejad esitanud nõusoleku

andmiseks

kohustamise

nõude

Q

korteriomandi

omanikuna

kinnistusraamatusse

sissekandmiseks, olukorras, kus kostja I ei kuulu hagejate ringi ning on kinnitanud, et ei ühine

hagejate nõudega ega soovi enda kinnistusraamatusse kandmist ühis- või kaasomanikuna.

Seoses hagejate alternatiivse nõudega tuvastada ebaseadusliku tehinguga hagejatele tekitatud

kahju suurus ja kahju tekitajad tuleb hagejatel välja tuua selge kahju hüvitamise nõue, millest

nähtuks, kellelt, kelle kasuks ja millises ulatuses kahju hüvitamist hagejad nõuavad. Hagejatel

tuleb selgitada nõude aluseks olevaid asjaolusid ning kahju suuruse kujunemist.

13. Hagejad esitasid vastuseks maakohtu puuduste kõrvaldamise määrusele 12. veebruaril 2022

hagiavalduse, milles palusid tuvastada kostja I ja/või Tallinna notari Heli Mõttuse (kostja III)

poolt teostatud ebaseadusliku tehinguga hagejatele tekitatud kahju suurus ja mõista hagejate

kasuks kahjuhüvitis välja kostjalt I ja/või kostjalt III.

14. Maakohus, olles tutvunud hagejate 12. veebruari 2022 hagiavaldusega, oleks pidanud

hindama, millised puudused on hagejad vastavalt maakohtu 7. veebruari 2022 käiguta jätmise

määrusele kõrvaldanud ja millised jätnud kõrvaldamata. Kuna hagejad esitasid uued

kahjuhüvitamise nõuded, mis ei olnud selged, oleks maakohus pidanud andma hagejatele

võimaluse enda nõudeid täpsustada. Kohtul on kohustus hageja ebaselge nõude esitamisel

täpsustada hageja nõuet selliselt, et nõude sisu oleks arusaadav nii pooltele kui ka kohtule.

15. Maakohus on hagejate 12. veebruari 2022 hagiavaldusele tuginedes leidnud, et hagejad on

kaotanud huvi esialgse 13. augustil 2021 esitatud hagi menetlemise vastu. Kolleegium

maakohtuga ei nõustu. Määruskaebuse kohaselt ei ole hagejad loobunud esialgses hagis esitatud

nõuetest. Seega on maakohus põhjendamatult järeldanud, et hagejad olid kaotanud huvi

13. augustil 2021 esitatud hagi menetlemise vastu ja keeldunud ebaõigesti hagi menetlusse

võtmisest TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel. Olukorras, kus hagejad on maakohtule esitanud

erinevates menetlusdokumentides erinevate kostjate vastu erinevaid nõudeid, oleks maakohus

pidanud välja selgitama hagejate tahteavalduse kõigi esitatud nõuete suhtes (TsMS § 392 lg 1

p 1, § 351 lg 1).

16. Hagejad on 12. veebruaril 2022 esitatud hagiavalduses palunud tuvastada kostja I ja/või

kostja III poolt hagejatele tekitatud kahju suurus. Maakohtu määruse kohaselt ei ole hagejad

selgitanud, millest tulenevalt taotlevad hagejad kahju suuruse tuvastamist kohtult. TsMS § 368

lg 1 kohaselt võib hageja esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui

tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. Riigikohus on täiendavalt selgitanud, et hagi

õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks võib hageja TsMS § 368 lg 1 järgi esitada

juhul, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi, mida tuleb hagejal ka vastavalt

põhjendada ning mis tuleb kohtul kahtluse korral välja selgitada (Riigikohtu 21. detsembri 2011

otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-136-11, p 26). Riigikohus on leidnud, et hagejal ei ole üldiselt

tuvastusnõuete esitamiseks tuvastushuvi TsMS § 368 lg 1 mõttes, kui taotletud tuvastused tuleb

teha kindlaks sooritusnõude lahendamisel (vt Riigikohtu 3. mai 2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-

1-20-16, p 24). Hagejad on lisaks tuvastusnõudele esitanud ka kahju hüvitamise nõude kostjalt

I ja/või kosjalt III, mis eeldab mh tekitatud kahju suuruse ja kahju tekitaja tuvastamist, mistõttu

ei pruugi olla hagejatel iseseisvalt tuvastushuvi tekitatud kahju suuruse tuvastamiseks.

Maakohus peab andma hagejatele võimaluse ära näidata, milles seisneb nende õiguslik huvi

eraldi kahju suuruse tuvastamiseks.

17. Maakohus on vaidlustatud määruses heitnud hagejatele ette selge ja täidetava kahju

hüvitamise nõude välja toomata jätmist. Lisaks märkis maakohus, et kahju hüvitamise nõudest

ei nähtu, millises summas ja milliste osadena kostjatelt I ja III kummagi hageja kasuks hagejad

kahju hüvitamist taotlevad. Ringkonnakohus nõustub, et hagejate 12. veebruari 2022

hagiavalduse terviktekstis esitatud resolutsiooni p 4 ei ole nõuetekohane ja täidetav, kuna sellest

ei nähtu, millises suuruses kahju hüvitamist, kellele ja millistes osades hagejad nõuavad. Teisalt

on hagejad samas hagiavalduses märkinud, et hagejatele tuleks hüvitada kummalegi 1/6

korteriomandi maksumusest hagi esitamise seisuga turuhinnast, milleks oleks kummagi hageja

kohta 12 800 eurot. Hagejad on määruskaebuses märkinud täpsustatud resolutsiooni, mille p 4

kohaselt paluvad hagejad mõista kostjalt I või kostjalt III välja hageja I kasuks kahjuhüvitis

12 800 eurot ja hageja II kasuks kahjuhüvitis 12 800 eurot. Kuna hagejate hagi eesmärk oli

12. veebruari 2022 hagiavaldusest tuvastatav, kuid hagi ese oli ebaõnnestunult sõnastatud,

tulnuks maakohtul anda hagejatele võimalus hagiavalduse sisu arvestades ka hagiavalduse

resolutsiooni täpsustada.

18. Hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamisel tuleb maakohtul kontrollida, kas esitatud

avaldus vastab nõuetele. Kui avaldus ei vasta vorminõuetele või on esitatud muude

kõrvaldatavate puudustega, peab maakohus kooskõlas TsMS § 3401 lg-ga 1 määrama tähtaja

puuduse kõrvaldamiseks, jättes avalduse seniks käiguta. Tegemist peab olema puudusega, mis

annaks TsMS § 371 lg 1 (p-de 9–12) või lg 2 järgi aluse hagi menetlusse võtmisest keelduda,

kuid mida on võimalik kõrvaldada (vt Riigikohtu 21. detsembri 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-

2-1-120-16, p 11). Kohtul ei ole kohustust selgitada hagejale hagi eseme ja/või aluse muutmise

vajadust, st seda, millise nõude või hagi aluste alternatiivne esitamine aitaks hagejal paremini

saavutada tema soovitud eesmärki. See ei tähenda aga seda, et kohus ei pea nt hagi alusena

mõne olulise asjaolu märkimata jätmise korral hagejale hagi menetlusse võtmisel või

eelmenetluses selgitama hagi puudust ning andma hagejale TsMS § 3401 lg 1 järgi võimaluse

hagi muutmiseks või täiendamiseks (Riigikohtu 16. mai 2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-34-11,

p 11). Enne ebaselge hagi menetlusse võtmata jätmist tuleb hagejatele anda võimalus puudus

kõrvaldada.

19. Maakohtul tuleb asja uuel läbivaatamisel selgitada välja, mis on hagejate lõplikud ja selged

nõuded. Kohtul on õigus nõuda pooltelt selgitusi, neid küsitleda. Vajadusel on kohtul TsMS §

372 lg 3 kohaselt õigus selleks ka hagejad ära kuulata, kui on alust arvata, et hagejad võivad

kohtu suulistest selgitusest paremini aru saada kui kirjalikest selgitustest.

20. Menetluskulude jaotus jääb TsMS § 173 lg 3 teise lause kohaselt maakohtu otsustada.

(allkirjastatud digitaalselt)