2-22-127119/8 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Triin Harak

Otsuse tegemise aeg ja koht

13.01.2023, Valga kohtumaja

Tsiviilasja number

2-22-127119

Tsiviilasi

Renovum

OÜ

hagi

R.

K. vastu

võlgnevuse

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

835,40 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Renovum OÜ, registrikood 14042462

Hageja lepinguline esindaja: I. V.

Kostja: R. K., isikukood xxx; Rahvastikuregistrijärgne

elukoht: xxx; tegelik viibimiskoht teadmata

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2. Mõista R. K.´elt välja Renovum OÜ kasuks võlgnevus kokku 699,20 eurot, millest

põhivõlgnevus 563,99 eurot, intress 65,03 eurot, sissenõudmiskulud 24,25 eurot ja

kuni 17.10.2022 sissenõutavaks muutunud viivis 45,93 eurot.

3. Mõista R. K.´elt välja Renovum OÜ kasuks viivis põhinõudelt 563,99 eurot alates

18.10.2022 kuni põhinõude tasumiseni 24,15% aastas, kuid kokku koos

sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude 563,99 euro ulatuses.

4. Menetluskulud jätta R. K.´e kanda.

5. Määrata Renovum OÜ menetluskulude suuruseks 515 eurot, sh riigilõiv 245 eurot,

maksekäsu kiirmenetluse menetluskulu 20 eurot ja õigusabikulu 250 eurot.

6. Mõista R. K.´elt välja Renovum OÜ kasuks hageja menetluskulud kokku summas

515 eurot.

R. K. peab hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt 515 eurot tasuma viivist

menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

2(4)

7. Jätta rahuldamata hageja õigusabikulude nõue summas 110 eurot.

8. Välja mõistetud summad peab kostja tasuma Renovum OÜ arveldusarvele nr xxx

LHV. Makse selgitus on „võlgniku nimi, isikukood ja tsiviilasja number“.

9. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

10. Toimetada kohtuotsus kätte hageja esindajale ja avalikult kätte kostjale. Lahend

loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel kohtuotsuse väljavõtte

väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.

Edasikaebamise kord

Kostja võib esitada Tartu Maakohtu tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi on kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil

kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud

seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva

jooksul. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti

asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui

kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga esitada kõik asja ettevalmistamise

lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja kostja väidete kohta tõendid.

Kaja esitamisel tuleb tasuda riigilõiv, mis vastab poolele hagihinnale, kuid mitte vähem kui 100

eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr

EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, nr

EE221700017003510302 Luminor Bank AS või nr EE567700771003819792 LHV Pank.

Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed

riigilõivu tasumise kohta.

Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu

otsuse teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab

menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

1. Renovum OÜ nõuab 17.10.2022 esitatud hagis R. K. vastu 563,99 euro põhivõlgnevuse,

65,03 euro intressi, 24,25 euro sissenõudmiskulude, 45,93 euro sissenõutavaks muutunud

viivise ja jooksva viivise väljamõistmist.

Hageja nõue tuleneb TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali ja kostja vahel 14.01.2022 sõlmitud

krediidikontolepingust.

Kostja ei ole täitnud lepingust tulenevaid kohustusi. TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal on

kostjaga sõlmitud lepingu üles öelnud ja loovutanud Renovum OÜ-le 23.06.2022.

3(4)

2. Kohus võttis hagiavalduse menetlusse 19.10.2022 määrusega, andes kostjale 15 päeva

hagimaterjalidele vastuse andmiseks ning edastas hagiavalduse ja menetlusse võtmise

määruse kostjale avaliku e-toimiku vahendusel, e-posti aadressitele xxx ja xxx ning

aadressitele xxx (11.11.2022 tagastatud – 2 katset ebaõnnestusid), xxx (23.11.2022

tagastatud – ei ela/asu aadressil) ja xxx (23.11.2022 tagastatud – ei ela/asu aadressil).

Kohus püüdis kostjat kätte saada telefoni teel, kuid edutult. Kohus tegi päringu

töötamisregistrisse, mille kohaselt kostjal registreeritud töökoht Eestis puudub.

Kuna hagimaterjale ei õnnestunud kostjale kätte toimetada sama nõude varasemalt

toimunud maksekäsu kiirmenetluses ega kohtumenetluses, toimetas kohus hageja taotlusel

hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõude kostjale kätte avalikult.

Kohus avaldas teate kostjale hagimaterjalide ja asja menetlusse võtmise määruse avaliku

kättetoimetamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded 28.11.2022 ning luges

menetlusdokumendid kostjale kättetoimetatuks 14.12.2022, s.o 15 päeva möödumisel.

Kohus andis kostjale tähtaja kirjaliku hagivastuse esitamiseks 28 päeva, mis möödus

11.11.2023. Kostja ei ole esitanud kohtule vastust ega muul viisil hagile reageerinud.

3. Kohus on tsiviilasja menetlusse võtmise määruses selgitanud, et kohtul on õigus teha

tagaseljaotsus vastavalt seaduses sätestatule.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib hagi tagaseljaotsusega

rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui

kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui

hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul

loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

Kohtu hinnangul on hagis esitatud asjaolud ning nõude õiguslik põhjendus piisavad

tagaseljaotsuse tegemiseks. TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava ja

põhjendava osata.

4. Menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 alusel jätta kostja kanda.

Hageja on esitanud hagis taotluse hagiavalduselt tasutud riigilõivu 245 euro, maksekäsu

kiirmenetluse menetluskulu 20 euro ja õigusabikulude 360 euro väljamõistmiseks. Kokku

on hageja menetluskulud 625 eurot.

5. Hagiavalduselt tasutud riigilõiv on TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulu. Tsiviilasja

materjalidest nähtuvalt on hageja hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu 245 eurot, mis

oli kooskõlas kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 lisa 1 ja TsMS § 124 lg 1.

Kohus on seisukohal, et hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu summas 245 eurot saab

pidada põhjendatud menetluskuluks.

6. Hageja palub kostjalt välja mõista maksekäsu kiirmenetluses tekkinud menetluskulu 20

eurot. Hageja esitas enne hagi esitamist maksekäsu kiirmenetluse avalduse. TsMS § 144 lg

7 tulenevalt on kohtuvälised kulud maksekäsu kiirmenetluse kulud. Asja edasisel

lahendamisel

hagimenetluses

arvatakse

maksekäsu

kiirmenetluse

kulud

hagimenetlusekulude hulka (TsMS § 172 lg 9 III lause). Maksekäsu kiirmenetluses tuleb

hüvitada lisaks riigilõivule avaldajale menetluskulude katteks 20 eurot (TsMS § 4842).

Seega tuleb hagejale hüvitada maksekäsu menetluskulu 20 eurot.

7. Tulenevalt TsMS § 175 lg 1, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud

lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

4(4)

Riigikohtu praktikast tulenevalt tuleb kohtul menetlusosalise lepingulise esindaja kulude

põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel TsMS § 175 lg 1 alusel arvestada mh ka

kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega.

Kohus märgib, et Riigikohus on leidnud 14.04.2021 lahendis tsiviilasjas nr 2-19-10324, et

eelkõige on seadusandja ülesanne tagada menetlusosalisele hüvitavate esindajakulude

suuruse mõistlik tasakaal tsiviilkohtumenetluses taotletava hüve väärtusega.

Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja puhul ei ole tegemist keskmisest keerulisema

vaidlusega, samuti arvestab kohus sellega, et kostja ei ole kirjalikku vastust esitanud ning

kohus lahendab asja kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata.

Hagihind on käesolevas asjas 835,40 eurot ning esindajatasu summas 360 eurot ei ole kohtu

hinnangul käesolevas asjas põhjendatud. Kohtu hinnangul, arvestades menetlustoimingute

ja –dokumentide mahtu ning asja keerukust, on vajalik ja põhjendatud lepingulise esindaja

kulu, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 250 eurot. Kohus leiab, et hageja

esindajal ei peaks käesoleva asja materjalidega tutvumisel ja hagi koostamisel kokku

kuluma enam kui u 2h. Kohus arvestab seejuures, et koostatud hagiavaldus on standardne

ning asi ise ei ole õiguslikult keeruline.

Seega määrab kohus hageja lepingulise esindaja kostjalt väljamõistetavaks õigusabikuluks

250 eurot.

Seega jätab kohus õigusabikulude hüvitamise nõude 110 euro ulatuses rahuldamata.

8. Kokku on kohtu hinnangul hageja põhjendatud menetluskulud seega 515 eurot, sh riigilõiv

245 eurot, maksekäsu kiirmenetluse menetluskulu 20 eurot ja lepingulise esindaja

õigusabikulu 250 eurot.

Kohtule teadaolevalt kostja menetlustoiminguid teinud ei ole, seega eeldab kohus, et

kostjal menetluskulud puuduvad.

Tuginedes TsMS § 177 lg 4 rahuldab kohus hageja taotluse märkida menetluskulude

kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

9. Kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel viivitamata täidetavaks TsMS § 468 lg 1 p

2 tulenevalt.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik Triin Harak