4-22-4395/6 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

12. jaanuaril 2023, Tartu kohtumajas kohtuistung 12.01.2023

Väärteoasja number 4-22-4395

Kohtukoosseis Täitmiskohtunik Peet Teidearu

Kohtuistungi sekretär Berit Pool

Väärteoasi Sissenõudja taotlus H.G-le asenduskaristuse kohaldamiseks väärteoasjas nr 2780,21,000503

Taotluse esitaja Politseija Piirivalveameti Lõuna prefektuur; e-post: ppa@politsei.ee

Süüdlane , isikukood: XXX; elukoht: H.G

xxxxx; e-post: xxxx; tel: xxxx

Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-st 211, kohus määras: Rahuldada sissenõudja taotlus.

Asendada H.G-le Politseija Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 12.01.2021 kiirmenetluse otsusega väärteoasjas nr 2780,21,000503 määratud tasumata rahatrahvi 30 trahviühikut, s.o 120 eurot 3 (kolme) päeva pikkuse arestiga ning see arest asendada omakorda 5 (viie) tunni üldkasuliku tööga. Määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 2 (kahe) kuu alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Edastada kohtumäärus sissenõudjale, kohtutäiturile Ivi Kalmet ja H.G-le.

Üldkasuliku töö täitmisele pööramiseks saata jõustunud kohtulahend Tallinna Vangla Tartu kriminaalhooldusosakonna Tartu esindusele.

Pärast kohtumääruse jõustumist võtta H.G

ühendust kriminaalhooldusosakonnaga.

Üldkasuliku töö tegemist koordineerib Tallinna Vangla Tartu kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametnik. Üldkasuliku töö tegemise korraldamiseks tuleb isikul olla kriminaalhooldusametnikule kättesaadav telefoni teel. Küsimuste ja/või probleemide korral tuleb pöörduda Tallinna Vangla Tartu kriminaalhooldusosakonna referendi poole telefoninumbril 7 500 414 või saata e-kiri aadressil tartukrho.info@just.ee; Tartu, Tiigi 78

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema või kaitstava isiku õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada määruskaebus vaidlustatava kohtumääruse koostanud kohtule 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja menetluse käik

Politseija Piirivalveameti Lõuna prefektuur karistas 12.01.2021 kiirmenetluse otsusega nr 2780,21,000503 H.G NPALS § 15

1 lg 1 alusel rahatrahviga 30 trahviühikut, s.o 120 eurot. Rahatrahvi oli määratud tasuda ositi ja viimase osa tasumise tähtaeg oli 12.07.2021. Kiirmenetluse otsus jõustus 28.01.2021.

Kuna H.G rahatrahvi vabatahtlikult ära ei tasunud, pöörati otsus selle sissenõudes sundtäitmisele kohtutäituri kaudu (kohtutäitur Ivi Kalmet, täiteasi nr 047/2021/627). 30.11.2022 teavitas kohtutäitur sissenõudjat rahatrahvi täitmise võimatusest.

13.12.2022 esitas sissenõudja Tartu Maakohtule taotluse H.G-le asenduskaristuse kohaldamiseks. H.G tasumata rahatrahvi summa on 120 eurot.

Menetlusosalise seisukoht

Kohtuistungil selgitas H.G , et oli vangis ja tasub elatisnõuet. Ta taotles üldkauiku töö tegemist. Praegu on tal jäänud üldkasulikku tööd teha teises menetluses 18 tundi; kriminaalhooldajaks on Roomet Viira.

Kohtu seisukoht

H.G on Politseija Piirivalveameti 12.01.2021 kiirmenetluse otsusega väärteoasjas nr 2780,21,000503 määratud rahatrahv seniajani tasumata. H.G ei tasunud trahvisummat ära vabatahtlikult. Nurjus ka rahatrahvi sundtäitmine, kuivõrd isikul puudub selline vara ja sissetulek, millele oleks saanud sissenõuet pöörata. Eelnevast saab järeldada, et rahatrahvi täitmine on käesoleval juhul võimatu.

KarS § 72 lg-st 1 ja VTMS § 211 lg-st 1 tuleneb, et kui süüdlasel ei ole vara, millele sissenõuet pöörata, siis asendatakse rahatrahv selle tasumata osas arestiga või süüdlase nõusolekul üldkasuliku tööga KarS §-s 69 sätestatud korras.

Võlgnik viibis 02.04.2021 - 20.07.2022 vangistuses. KarS § 82 lg 4 lause 2 kohaselt aegumine peatub võlgniku vangistuses viibimise või aresti kandmise ajaks. Järelikult H.G vangistuses karistuse kandmise ajaks oli käesoleva väärteoasja täitmise aegumine peatunud.

Kohus leiab, et H.G-le määratud rahatrahv tuleb asendada arestiga ning see omakorda üldkasuliku tööga. Kõrvutades üldkasulikku tööd arestiga, tuleb nentida, et see on ühiskonnale kasulikum kui aresti kandmine süüdlase poolt. Ka taotles H.G aresti asemel üldkasuliku töö tegemist. Kohus ei täheldanud, et H.G oleks tervisest tulenevaid asjaolusid, mis takistaksid üldkasuliku töö tegemist.

H.G tasumata rahatrahvi suuruseks on 30 trahviühikut. KarS § 72 lg 2 kohaselt vastab rahatrahvi 10 trahviühikule 1 päev aresti. Seega kujuneb H.G asendusaresti pikkuseks 3 päeva. KarS § 69 lg 1 teisest lausest omakorda tuleneb, et 1 päevale arestile vastab 1 tund üldkasulikku tööd, mida ei mõisteta vähem kui viis tundi. Järelikult peab H.G asenduskaristusena tegema 5 tundi üldkasulikku tööd.

Lähtuvalt KarS § 69 lg-st 3 tuleb H.G temale määratud üldkasulik töö ära teha 2 kuu jooksul alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest.

Täitmiskohtunik Peet Teidearu ( )