2-21-15178/19 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vallo Kariler, Kaija Kaijanen ja Maris Kuurberg

Otsuse tegemise aeg ja koht

12. jaanuar 2023. a, Tallinn

Kohtuasja number

2-21-15178

Kohtuasi

X hagi kohtutäitur Mati Roodese vastu

kahju hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 22.03.2022 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

X apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

397,14 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (apellant): X (isikukood XXXXXXXXXX),

lepinguline esindaja Kunnar Korsten

Kostja (vastustaja): kohtutäitur Mati Roodes

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata hageja 31.07.2022 taotlus täiendava tõendi vastu võtmiseks ja

jätta 31.07.2022 menetlusdokumendile lisatud helisalvestis tsiviilasja materjalide

juurde vastu võtmata.

2. Jätta Harju Maakohtu 22.03.2022 otsus muutmata, täiendades otsuse õiguslikke

põhjendusi.

3. Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

4. Apellatsioonimenetluse kulud jätta apellandi kanda.

5. Kostjal menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

2-21-15178

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. X esitas 27.09.2021 Harju Maakohtule hagi kohtutäitur Mati Roodese vastu kahju

hüvitamiseks summas 397,14 eurot.

2. Hagejale kuulub korteriomand aadressil XXX. 14.01.2021 kleebiti antud korteri uksele

kostja või tema töötaja poolt tugevatoimelise liimiga hoiustamisteade KÜ Y OÜ (registrikood

XXXXXXXX) nimele materjalide hoiustamise kohta kohtutäituri büroos aadressil Kentmanni

22-12 Tallinn. Äriregistrist nähtub, et KÜ Y OÜ ei asu juba alates 12.11.2020 aadressil XXX

ning hagejal puudub igasugune seos nimetatud ettevõttega. Hoiustamisteate eemaldamisel jäid

hagejale kuuluva korteri uksele tugevatoimelise liimi jäljed, mida ei olnud võimalik eemaldada

21.04.2021 Eesti Haldus OÜ kui puhastustöödeks pädeva isiku poolt.

3. Kostja on jätnud oma ametitoimingu eel vajaliku hoolsuskohustuse täitmata ja juriidilise

isiku asukoha üle kontrollimata, millest tulenevalt sai antud olukord ja kahju tekkida. Hageja

pakkus kostjale võimalust endal uks liimist puhastada ja sellega heastada kahju, kuid kostja

seda ei teinud. Selgus, et uksel olev tugev liim on võimalik eemaldada ainult mehaaniliselt,

millega sai kahjustatud ukse värv ja lisaks puhastamisele tulnuks ka uks uuesti üles värvida.

Kuna eelneva olukorra taastamine muutus asja väärtusega võrreldes majanduslikult

ebamõistlikuks, oli mõistlik uks välja vahetada. Hagejale on tekkinud kahju summas 397,14

eurot (puhastus liimijälgedest 109,14 eurot ja korteriukse ostuarve 288 eurot).

4. Hageja ei eemaldanud esimesel korral hoiustamisteadet ise, vaid seda tegi hageja naaber. Kui

hageja paari päeva pärast koju naases, pani ta hoiustamisteate tagasi uksele, et seda jäädvustada.

Kostja poolt uksele määritud liimijäljed olid piisavalt tugevad, et seda teatist uksel uuesti hoida

ning fotojäädvustus teha. Väär on kostja väide nagu oleks hageja ise selle dokumendi uksele

tugeva liimiga kinnitanud, sest hagejal puudus tahe oma vara kahjustada. Hageja suhtles oma

naabriga, kes kinnitas, et suured liimi jäljed olid uksel kui ta dokumendi esmakordselt ukselt

eemaldas. Puhastusettevõte kinnitas, et tegemist oli Super Attack liimiga.

Kostja vastuväited

5. Kostja vaidles hagile vastu. Ebaõige on hageja väide „tugevatoimelise liimi kasutamisest“

hoiustamisteate kinnitamisel. Kohtutäitur kasutas teate uksele kinnitamiseks vesialusel

liimipulka, mis on kohtutäituri töös tavaline, juhul kui täitur on sunnitud kinnitama teate

dokumendi saajale hoiustamise kohta eluruumi, äriruumi või viibimiskoha uksele. Hageja

esitatud foto uksele kinnitatud teatest ei ole tehtud sellest teatest, mille kinnitas kohtutäitur.

Erinevalt hageja poolt esitatud fotol olevast hoiustamisteatest ei ole kohtutäituri kinnitatud

dokumendil keskosas murdejoont. On ilmne, et selle on uksele kinnitanud muu isik. Ka ei saa

hagiavalduse lisana esitatud foto „liimijäljed uksel“ kajastada tegelikku olukorda, mida võis

2-21-15178

näha täituri kinnitatud dokumendi ukselt eemaldamise järel, sest värvikahjustusi on näha isegi

dokumendi formaadist suuremal pinnal.

6. Kohtutäitur ei ole teate uksele kinnitamisel tegutsenud õigusvastaselt. Kohtutäitur lähtus

sissenõudja täitemenetluse alustamise teatisest ja täitedokumendiks olevast Harju Maakohtu

17.02.2020 kohtuotsusest tsiviilasjas nr 2-19-17566. 05.01.2021 kontrollis kohtutäitur

äriregistrist võlgniku andmeid, millest nähtus KÜ Y OÜ viimane registrile teatatud asukoha

aadress just Tallinn, XXX. 11.01.2021 saatis kohtutäitur võlgnikule lihtkirjaga aadressile XXX

täitmisteate koos täitedokumentide ja täitmisteate kättetoimetamise aktiga. Kättetoimetamise

akti täiturile ei tagastatud, samuti ei teavitatud asjaolust, et adressaat sellel aadressil enam ei

asu. Kinnistusraamatu väljavõttest on näha, et hageja omandas XXX korteriomandi 17.09.2019.

Hagiavalduse lisaks olevast äriregistri väljavõttest on näha, et hagi alusega seonduvas täiteasjas

nr 026/2021/22 võlgnikuks oleva KÜ Y OÜ asukoht oli XXX, Tallinn kuni 12.11.2020.

Järelikult tegutses võlgnikuks olev äriühing hagejale kuuluva korteri aadressil veel enam kui

ühe aasta jooksul. See asjaolu pidi olema hagejale ka tavapärase hoolsuse korral teada.

11.01.2021, kui kohtutäitur saatis võlgnikule aadressile XXX, Tallinn täitmisteate koos

täitedokumentide ja täitmisteate kättetoimetamise aktiga, oli hagejal võimalus kohtutäiturit

viivituseta informeerida, et KÜ Y OÜ ei asu enam sellel aadressil ning siis ei oleks kohtutäituril

olnud ka alust teadet uksele kinnitada. Kuna võlgnikult dokumentide kättesaamise või ebaõige

asukoha aadressi kohta teadet ei tulnud, läks kohtutäitur 14.01.2021 kell 11.00 XXX aadressile

kohale. Korteri ust ei avatud. Kohtutäitur jättis KÜ Y OÜ-le ja juhatuse liikmele Erlend

Looritsale adresseeritud hoiustamisteate korteri juurde kuuluvasse postkasti ja kinnitas korteri

uksele. Selline kohtutäituri tegevus on õiguspärane.

7. Väidetav kahju ei ole põhjuslikus seoses kohtutäituri tegevusega. 22.01.2021, kui hageja

kontakteerus kohtutäituriga, pidas hageja tema korteris varem asunud äriühingule teadete

saatmist oma mainet kahjustavaks. Hiljem hakkas hageja väitma ukse rikkumist ja nõudma, et

kohtutäitur korraldaks liimijälgede puhastamise. Arvatavalt on hagiavalduse lisaks olev foto

värvikahjustustest tehtud pärast väidetavat ukse puhastust Eesti Haldus OÜ poolt. Pole eluliselt

usutav, et kohtutäituri poolt dokumendi kinnitamiseks kasutatud liimipulk tekitaks selliseid

värvikahjustusi.

Maakohtu otsus ja põhjendused

8. Maakohus jättis hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.

9. Hageja heidab kostjale ette, et kostja on jätnud oma ametitoimingu eel vajaliku

hoolsuskohustuse täitmata ehk teinud oma tööd vastutustundetult lohakalt, millest tulenevalt

sai antud olukord ja kahju hagejale tekkida, kus kohtutäituri poolt sai asjasse mittepuutuva

füüsilise isiku korteri uksele liimitud hoiustamisteade, mille tagajärjel sai hageja korteri uks

jäädavad kahjustused ning vajas asendamist uue uksega. Menetluse käigus on selgunud, et

hagiavaldusele lisatud hoiustamisteade uksel on tegelikult kolmanda isiku poolt hageja suuniste

alusel maha võetud hoiustamisteade, mis on hiljem uksele tagasi paigutatud. Kohus nõustus

kostjaga vastuväidetega, et hageja ei ole kõrvaldanud kahtlusi, et ukse kahjustamine on seotud

kostjaga. Nimelt ei ole usutav, et mitu päeva hiljem on võimalik kinnitada hoiustamisteade

tagasi endisele liimiplekile. Samuti on väheusutav, miks oleks pidanud kohtutäitur tekitama

liimijälgi hoiustamisteatest väljaspoole jääval alal. Puuduvad tõendid selle kohta, et kostja

paigutas hoiustamisteate tugeva liimiga. Hageja on tõendanud, et tema korteriomandi uks on

kahjustunud. Samas eeltoodud põhjendustel puudub alus väita, et selline tagajärg on

põhjuslikus seoses kohtutäituri tegevusega.

2-21-15178

10. Vaidlust ei ole selles, et täiteasjas nr 026/2021/22 näitas sissenõudja (SV Konsult OÜ,

esindaja Kreedix OÜ) täitemenetluse algatamise avalduses võlgniku (KÜ Y OÜ) aadressiks

XXX Tallinn. Sama aadress nähtub ka täitedokumendiks olevast Harju Maakohtu 17.02.2020

kohtuotsusest tsiviilasjas nr 2-19-17566. Äriregistri andmetest nähtub KÜ Y OÜ aadressina

üksnes e-post – YYY ning viimane registrile teatatud asukoha aadress Tallinn, XXX. Hageja ei

ole ümber lükanud kostja poolt 11.01.2021 võlgnikule saadetud lihtkirja saatmist aadressile

XXX täitmisteate koos täitedokumentide ja täitmisteate kättetoimetamise aktiga. Kohtutäituri

kinnitusel akti täiturile ei tagastatud, samuti ei teavitatud asjaolust, et adressaat sellel aadressil

enam ei asu. Kinnistusraamatu väljavõttest nähtub, et hageja omandas XXX korteriomandi

17.09.2019. KÜ Y OÜ asukoht oli XXX, Tallinn juba enne seda, kui hageja korteriomanikuks

sai. Nimetatud aadress oli KÜ Y OÜ viimaseks kohtutäiturile teadaolevaks aadressiks.

Kohtutäitur ei ole rikkunud menetlusdokumentide kättetoimetamisel sätestatud korda.

Apellatsioonkaebus

11. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue

otsuse, millega hagi rahuldada.

12. Maakohus kohaldas ebaõigesti materiaalõiguse norme ja rikkus menetlusõiguse norme ning

apellatsioonimenetluses arvestamisele kuuluvate asjaolude ja tõendite kohaselt tuleks

apellatsioonimenetluses teha esimese astme kohtu otsusest erinev otsus.

13. Maakohus leidis, et usutav ei ole, et mitu päeva hiljem on võimalik hoiustamisteadet

kinnitada endisele liimile. Hageja sellega ei nõustu. Eluliselt vähem usutav on hoopis olukord,

et kostja täitmisteate liimijäljed olid kergesti eemaldatavad ja veega maha pestavad, kuid hageja

ise liimis täitmisteate tagasi Super Attack liimiga ja kahjustas oma korteri ust, sealjuures tellis

omal kulul ukse puhastuse, mis tulemusi ei andnud. Ukse kahjustused hoiustamisteate

formaadist suuremal alal on lihtsasti põhjendatavad sellega, et kohtutäituri teate eemaldamine

ja liimijälgede puhastamise katse ei olnud nii lihtne nagu tavapärase vesialusel liimipulga

jälgede puhul oleks olnud. Hageja on teinud kõik endast oleneva, et näidata ära kostja poolt

täitmisteate hageja korteri uksele kleepimine, tekitatud kahju ning põhjuslik seos teate

kleepimise ja ukse puhastamise /väljavahetamise vajaduse ehk kahju tekkimise vahel. Hageja

on tõendanud oma ütlusi kolmanda isiku (naabri) vahendusel, mille maakohus jättis hinnangute

andmisel arvestamata. Maakohus ei ole hinnanud sisuliselt seost kostja tegevuse ja tagajärje

vahel, vaid on uskunud üksnes kostja paljasõnalisi väiteid, et „kasutati vesialusel liimipulka“ ja

„värvikahjustusi on näha isegi dokumendi formaadist suuremal pinnal“. Hageja on kohtule

selgitanud, et liimijälgede eemaldamine tavapärase pesemisega ei osutunud võimalikuks,

millest tulenevalt tellis ta liimijälgede eemaldamiseks puhastustöödega tegelevad spetsialistid.

See, et kahjustuse jäljed on teate formaadist suuremad, ongi tingitud asjaolust, et seda liimi ei

olnud võimalik lihtsate ja tavapäraste meetoditega eemaldada ning liim tuli maha koos värviga.

14. Maakohtu järeldused tuginevad sellel, et hageja ei ole kohtutäituri poolt kolmandale isikule

ehk võlgnikule (KÜ Y OÜ) saadetud kirjale midagi vastanud. Hagejal ei ole seadusest tulenevat

kohustus kohtutäitureid teavitada juriidiliste isikute aadressidest või nende asjakohasusest.

Hageja omandas korteriomandi 17.09.2019 ning müügilepingus ei teavitanud müüja teda

korterisse registreeritud äriühingust, millest tulenevalt ei olnud hagejale teada, et äriühing

kasutas seda aadressi oma asukohana. Äriregistris on võimalik registreerida juriidiline isik

ükskõik mis aadressile. Selle eest korteriomanikku süüdistada tundub meelevaldne. Seetõttu

jääb arusaamatuks kohtu seisukoht, et menetlusdokumenti kätte toimetades võib juriidilise isiku

asukoha tuletada varasematest kohtudokumentidest, mitte juriidiliste isikute kohta peetavast

äriregistrist.

2-21-15178

15. Kohtutäitur oleks pidanud ette nägema, et juriidilise isiku aadress võib olla vahepeal

muutnud, arvestades kohtuotsuses märgitud aadressi esitamise aega. Samuti oleks pidanud

kohtutäitur ette nägema, et kasutades tugevatoimelist liimi, püsib küll teade kindlalt uksel, aga

võib kaasa tuua ka tagajärjed, et seda ei saa ukselt eemaldada ilma seda kahjustamata.

Vastustaja seisukoht

16. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud

hageja kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

17. Ringkonnakohus

leiab,

et

maakohtu

otsuse

resolutsioon

tuleb

kooskõlas

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 punktiga 21 jätta muutmata, kuid täiendada

tuleb otsuse õiguslikke põhjendusi. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.

18. Kõigepealt võtab ringkonnakohus seisukoha hageja poolt 31.07.2022 esitatud täiendava

tõendi tsiviilasja materjalide juurde võtmise võimalikkuse osas. Hageja esitas 31.07.2022

helisalvestise hageja vestlusest naabriga, kes kostja teate ukselt eemaldas. Hageja soovib

nimetatud tõendiga tõendada asjaolu, et hageja ei rikkunud ise oma korteriust liimiga nagu

kohtutäitur väidab, vaid need liimijäljed olid uksel juba siis, kui naaber eemaldas kohtutäituri

teate. Hageja leiab, et esinevad alused tõendi vastuvõtmiseks apellatsioonimenetluses, kuna

maakohus ei juhtinud kordagi hageja tähelepanu asjaolule, et hageja väidete kohta puuduvad

kohtu arvates usaldusväärsed tõendid ning hageja peab neid veel täiendavalt tõendama.

Ringkonnakohus hagejaga ei nõustu. TsMS § 633 lg 3 kohaselt tuleb apellatsioonkaebuses

märkida järgmist: 1) millist õigusnormi on esimese astme kohus oma otsuses või otsuse

tegemisel rikkunud või missuguse asjaolu on esimese astme kohus ebaõigesti või ebapiisavalt

tuvastanud; 2) millest tuleneb õigusnormi rikkumine või asjaolu ebaõige või ebapiisav

tuvastamine; 3) viide tõenditele, millega apellant soovib iga faktiväidet tõendada. TsMS § 633

lg 5 kohaselt juhul kui apellatsioonkaebuse põhjendamiseks nimetatakse uusi asjaolusid ja

tõendeid, tuleb apellatsioonkaebuses märkida uute asjaolude ja tõendite esimese astme kohtus

esitamata jätmise põhjus ning TsMS § 633 lõike 4 kohaselt lisatakse kaebusele dokumentaalsed

tõendid, mida esimese astme kohtus ei esitatud ja mille vastuvõtmist apellant kohtult taotleb.

Seega tuleb apellandil etteheited maakohtu otsusele esitada apellatsioonkaebuses ning lisada

sellele tõendid, mida apellant ei saanud maakohtu poolsete rikkumiste tõttu maakohtus esitada.

Hageja on esitanud etteheite maakohtu otsusele selle kohta, et maakohus oleks pidanud andma

hagejale

võimaluse

esitada

täiendavaid

tõendeid,

alles

pärast

vastustaja

poolt

apellatsioonkaebusele vastuse esitamist. TsMS § 634 lg 1 kohaselt võib apellant kaebust muuta

ja täiendada kuni apellatsioonitähtaja lõpuni, mistõttu ei ole hageja poolt maakohtu otsusele

täiendavate etteheidete tegemine pärast apellatsioonitähtaja möödumist lubatav ja

ringkonnakohus jätab need tähelepanuta. Samuti ei ole antud juhul tulenevalt TsMS § 633

lõikest 4 ja TsMS § 634 lõikest 1 lubatav pärast apellatsioonitähtaja möödumist täiendavate

tõendite esitamine, mistõttu jätab ringkonnakohus hageja 31.07.2022 taotluse täiendava tõendi

vastuvõtmiseks rahuldamata ja tõendi vastu võtmata.

19. Ringkonnakohtu hinnangul kohaldas maakohus otsuse tegemisel materiaalõiguse norme

õigesti ega rikkunud menetlusõiguse norme. Maakohtu otsuse põhjendav osa peab vastama

TsMS § 442 lg-s 8 sätestatule. Nimetatud sätte kohaselt peab otsuse põhjendavas osas märkima

kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu

järeldused, samuti seadused, mida kohus kohaldas. Kohus peab otsuses põhjendama, miks ta ei

2-21-15178

nõustu hageja või kostja faktiliste väidetega. Kohus peab otsuses kõiki tõendeid analüüsima.

Kui kohus mõnda tõendit ei arvesta, peab ta seda otsuses põhjendama. Maakohus on seda teinud

nõuetekohaselt. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ning tulenevalt

TsMS § 654 lg-s 6 sätestatust neid põhjendusi ei korda. Samas on maakohtu otsust vajalik

täiendada hageja nõude õigusliku kvalifitseerimise ja sellest tuleneva tõendamiskoormuse

jaotuse osas. Maakohtu poolt hageja nõude kvalifitseerimata jätmine ei muuda aga maakohtu

otsuse ülejäänud põhjendusi ega lõppjäreldust ebaõigeks ja ringkonnakohus saab selle

rikkumise ise kõrvaldada. Järgnevalt esitab ringkonnakohus puuduolevad põhjendused ja

vastab apellatsioonkaebuse väidetele.

20. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kostja paigutas hagejale kuuluva korteriomandi,

aadressil XXX, Tallinn, uksele hoiustamisteate ning hageja paigutas mõni päev hiljem naabri

poolt maha võetud hoiustamisteatise tagasi uksele selle fotojäädvustamiseks. Hageja väitel

kahjustas kostja hagejale kuuluva korteri ust hoiustamisteate liimimisega uksele. Kohtutäituri

seaduse (KTS) § 9 lg 1 esimese lause järgi vastutab kohtutäitur oma ametitegevuse käigus

süüliselt tekitatud kahju eest riigivastutuse seaduses sätestatud alustel ja ulatuses.

Riigivastutuse seaduses (RVastS) reguleerivad kahju hüvitamist § 7 jj. RVastS § 7 lg-s 4

sätestatu kohaselt kohaldatakse avaliku võimu teostamisel tekitatud kahju hüvitamisel lisaks

riigivastutuse seadusele ka eraõiguse kahju hüvitamise sätteid, kui seadusega ei ole sätestatud

teisiti ja see pole vastuolus avalik-õiguslike suhete olemusega (vt Riigikohtu 30.01.2019 otsust

tsiviilasjas nr 2-17-8492, p 13). Eraõiguse kahju hüvitamise sätete kohaselt peab hageja kahju

õigusvastasest tekitamisest tuleneval süül põhineva deliktilise vastutuse kohaldamiseks

üldjuhul tõendama kostja teo, kahju, põhjusliku seose kostja teo ja kahju vahel ning teo

õigusvastasuse. Kui hageja on tõendanud, et kostja on põhjustanud õigusvastaselt kahju,

vabaneb kostja vastutusest, kui ta tõendab oma süü puudumise (vt nt Riigikohtu 12.12.2016

otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-132-16, p 14). RVastS § 7 lg 4 ja VÕS § 1045 lg 1 p 7 kohaselt on

kahju tekitamine õigusvastane mh siis, kui kahju tekitati seadusest tulenevat kohustust rikkuva

käitumisega. Seaduses sätestatud kohustuse rikkumist peab tõendama hageja (vt Riigikohtu

01.06.2016 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-38-16, p 11). Samuti on hagejal võimalik kostja vastu

esitada nõue VÕS § 1045 lg 1 p 5 alusel, kuna hageja omandit on rikutud. Ka sellisel juhul on

kostja poolt õigusvastase kahju tekitamise tõendamise koormus hagejal.

21. Eeltoodust tulenevalt tuli käesolevas asjas hagejal tõendada, et kostja on põhjustanud

õigusvastaselt hagejale kahju. Ringkonnakohtu hinnangul leidis maakohus õigesti, et hageja ei

ole tõendanud kostja poolt hagejale kahju tekitamist. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et

puuduvad tõendid selle kohta, et kostja paigutas hoiustamisteate hageja korteri uksele liimiga,

mida polnud hiljem enam võimalik ust kahjustamata kõrvaldada. Maakohus luges seejuures

põhjendatult ebapiisavaks tõendiks hagejale saadetud SMS-id (tl 62 ja 64). Nendest ei nähtu, et

ust kahjustanud liimijäljed olid tekkinud just kostja poolt hoiustamisteate paigaldamisest. Ehkki

on tõendatud, et hagejale kuuluval korteri uksel on kahjustused, ei ole nende tekkimist võimalik

omistada kostjale. Nimelt ei ole vaidluse all, et kostja poolt paigaldatud hoiustamisteade on

ukselt eemaldatud ja seejärel uuesti tagasi pandud. Selliste toimingute tõttu ei saanud kohtul

tekkida veendumust, et kostja on uksele tekkinud kahjustuste põhjustajaks.

22. Samuti on maakohus ringkonnakohtu hinnangul õigesti leidnud, et kostja ei ole rikkunud

menetlusdokumentide kättetoimetamisel sätestatud korda. Ringkonnakohus nõustub täielikult

maakohtu põhjendustega. Ebaõige on hageja arusaam, et maakohus on pannud hagejale

kohustuse kohtutäiturit võlgniku asukoha muutumisest teavitada. Maakohtu järeldus põhineb

osaliselt sellel, et olukorras, kus võlgnikule oli 11.01.2021 aadressile Tallinn, XXX saadetud

täitmisteade, ei informeerinud hageja kohtutäiturit sellest, et tegemist ei ole enam võlgniku õige

aadressiga. Arvestades seda ja samuti asjaolu, et viimaseks võlgniku aadressiks oli äriregistri

2-21-15178

andmesüsteemi kohaselt hageja korteri aadress, käitus kohtutäitur 14.01.2021 hoiustamisteate

kättetoimetamisel õigesti.

23. Kuna apellatsioonkaebust ei rahuldata, tuleb jätta apellatsioonimenetluses kantud

menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda.

24. Tulenevalt sellest, et maakohus on menetluskulud rahaliselt kindlaks määranud, teeb seda

apellatsioonkaebuse lahendamisel ka ringkonnakohus. Kostja on kinnitanud, et temal

apellatsioonimenetluses menetluskulusid tekkinud ei ole.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Vallo Kariler

Kaija Kaijanen

Maris Kuurberg