2-22-7679/31 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Marian Miilaste

Määruse tegemise aeg ja koht

12. jaanuar 2023, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja nr

2-22-7679

Tsiviilasi

U. K. hagi M. K. vastu ühisvara jagamiseks

Menetlustoiming

kompromissi kinnitamine, menetluse lõpetamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: U. K. ; isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx.

Hageja lepinguline esindaja: Ülle Koppel

e-post ulle.koppel@hotmail.com

Kostja: M. K. , isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

xxxxxxxxxxxx.

Kostja lepinguline esindaja: Armand Mark

e-post turuoigus@gmail.com

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-22-7679, U. K. hagis M. K. vastu ühisvara

jagamiseks.

2. Kinnitada U. K. ja M. K. vahel 19. detsembril 2022 sõlmitud kompromiss

alljärgnevas:

2.1. Lõpetada U. K. ja M. K. ühisomand kinnisasjale ja selle olulistele osadele, milline

asub xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, reaalosa eluruum nr xx, mille üldpind on xx m2,

katastritunnus

xxxxx:xxx:xxxx

ning

milline

on

kantud

Tartu

Maakohtu

kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa nr xxxxxxx, ja jätta eelnimetatud

kinnistu M. K. ainuomandisse.

2.2. Lõpetada U. K. ja M. K. ühisomand kinnisasjale ja selle olulistele osadele, milline

asub xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, mille üldpind on xxxx

m2, katastritunnus xxxxx:xxx:xxxx ning milline on kantud Tartu Maakohtu

kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa nr xxxxxx, ja jätta eelnimetatud

kinnistu M. K. ainuomandisse.

2.3. Lõpetada U. K. ja M. K. ühisomand kinnisasjale ja selle olulistele osadele, milline

asub xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, mille pindala on xxxx

m2, katastritunnus xxxxx:xxx:xxxx ning milline on kantud Tartu Maakohtu

kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa nr xxxxxxx, ja jätta eelnimetatud

kinnistu U. K. ainuomandisse.

2.4. Sõiduauto xxxxxxxxxx registrinumbriga xxxxxx, mis on U. K. valduses ja kasutuses,

jääb U. K. ainuomandisse.

2.5. Sõiduauto xxxxxxxxxxxxxxxx registreerimismärgiga xxxxxx, mis on M. K. valduses

ja kasutuses, jääb M. K. ainuomandisse.

2.6. Pooled kinnitavad asjaolu, et sõiduauto xxxxxxxxxxxxxx registreerimismärgiga

xxxxxx ei kuulu poolte ühisvarasse.

2.7. U. K. (ik xxxxxxxxxxx) tasub kompromissi korras M. K. hüvitise M. K. ühisvara osa

kaotamise eest summas 65 000 (kuuskümmend viis tuhat) eurot M. K. pangakontole

nr xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx LHV Pank, seda hiljemalt seisuga 01.02.2023. Hüvitise

maksmise kohustuse täitmise hilinemise korral maksab U. K. viivist 0,1% kohaselt

tasumata summalt päevas M. K. kasuks.

Asjaõiguslikud kokkulepped

2.8. Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr xxxxxxx kinnistusraamatu teise jao

kehtiva kande järgi on M. K. (isikukood xxxxxxxxxxx) kinnistu asukohaga

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, reaalosa eluruum nr xx, mille üldpind on xx m2,

katastritunnus xxxxx:xxx:xxxx, omanik ja kinnistusraamatu teise jao kehtiva kande

muutmiseks ei ole vajadust.

2.9. Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr xxxxxx teise jao kehtiva kande järgi

on

M.

K. (isikukood

xxxxxxxxxxx)

kinnistu

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, mille üldpind on xxxx m2,

katastritunnus xxxxx:xxx:xxxx, omanik ja kinnistusraamatu teise jao kande

muutmiseks ei ole vajadust.

2.10. U. K. annab nõusoleku, et U. K. ühisvara osa eelnimetatud kahest kinnisasjast läheb

üle M. K. . U. K. ja M. K. nõusolekut asendab kompromissi kinnitav jõustunud

kohtumäärus.

2.11. U. K. ja M. K. annavad nõusoleku (KRS § 341 tähenduses) kinnistu, registriosa nr

xxxxxxx,

asukohaga

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

senise

omanikukande, M. K. (isikukood xxxxxxxxxxx) ja U. K. (isikukood xxxxxxxxxxx) –

ühisomanikud, kustutamiseks ning omandiõiguse üleminekuks uue kinnistusraamatu

kande

tegemiseks

nii,

et

registriosa

nr

xxxxxxx

kinnistu

asukohaga

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx omanikuks jääb

U. K. (isikukood xxxxxxxxxxx) ning kinnistusraamatusse kantakse kinnistu,

registriosa nr xxxxxxx, omanikuna sisse U. K. . M. K. annab asjaõigusliku nõusoleku,

et M. K. omand nimetatud kinnisasjast läheb üle U. K. ning M. K. annab nõusoleku

kinnistusraamatusse U. K. omanikukande tegemiseks. M. K. nõusolekut asendab

kompromissi kinnitav kohtumäärus.

2.12. U. K. ja M. K. kinnitavad asjaolu, et poolte ühisvarasse kuulub osaühing „xxxxx“, reg

kood xxxxxxxx, juhatuse liige U. K. . Pooled on kokku leppinud, et U. K. kohustub

osaühingu „xxxxx“ lõpetama (likvideerija) seaduses ettenähtud korras, kusjuures

koostama lõppbilansi, esitama selle M. K. kui osanikule ja likvideerimisel järelejäänud

vara jaotama võrdselt.

3. Tagastada U. K. 23. mail 2022 selgitusega „Hagiavaldus, Riigilõiv: xxxxxxxxxxxxxx“

tasutud riigilõivust 210 eurot. Riigilõiv tagastada U. K. arveldusarvele nr

xxxxxxxxxxxxxxxxxx, Swedbank AS.

4. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

5. Määrus toimetada kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Määruse peale ei saa esitada määruskaebust (TsMS § 661 lg 4).

ASJAOLUD

1. Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja menetluses on U. K. (hageja) hagi M. K. (kostja) vastu

ühisvara jagamiseks.

2. Pooled esitasid 19. detsembril 2022 kohtule kompromissi. Pooled paluvad kompromiss

kinnitada ja menetlus lõpetada.

3. Kohus selgitas 21. detsembri 2022 kirjas pooltele, et ühisvara jagamise kohta tehtud

kohtulahend, sh kompromissi kinnitav kohtumäärus, ei ole kujundusliku toimega. Kinnisasjade

jagamine toimub kinnistamisega. Selleks, et kinnisasja omandiõigus läheks ühelt isikult teisele

isikule üle, peab asjaõigusseaduse (AÕS) § 641 kohaselt olema sõlmitud kehtiv asjaõigusleping

(käsutustehing), omandi ülemineku kohta peab olema tehtud kehtiv kanne kinnistusraamatusse

ning käsutustehingu teinud isik peab olema käsutuseks õigustatu. Kui xxxxxxxxx-

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx kinnisasjad on hageja ja kostja

ühisomandis, siis ühisvara jagamise kohta sõlmitud kompromissi kohtu poolt kinnitamisest ei

piisa, et need kinnisasjad läheksid poolte ühisomandist kostja ainuomandisse. Kinnisasjade

poolte ühisomandist kostja ainuomandisse üleminekuks on AÕS § 641 kohaselt vajalik

vastavasisuline asjaõigusleping ja kinnistusraamatu kande tegemine. See tähendab, et pärast

kompromissi kinnitava kohtumääruse jõustumist tuleb ühisvara jagamise lõpuleviimiseks teha

kinnistusraamatusse uus kanne, mille kohaselt on kostja nimetatud kinnisasjade ainuomanik,

hoolimata sellest, et kostja on hetkel ainsana kinnistusraamatusse omanikuna sisse kantud (vt

selle kohta Riigikohtu 20. detsembri 2016 lahend tsiviilasjas nr 3 2 1-74-16, p xx.2 ja 15. märtsi

2016 otsus asjas nr 3-3-1-82-15, p-d 22.1-22.2). Kohus märkis, et kui pooled soovivad

eeltoodud selgitustest lähtuvalt kohtule esitatud kompromissi täiendada, tuleks seda teha

hiljemalt 14 päeva jooksul alates kirja kätte saamisest. Kui pooled ei esita kohtu poolt antud

tähtaja jooksul täiendatud kompromissi teksti, otsustab kohus poolte vahel 19. detsembril 2022

sõlmitud kompromissi kinnitamise.

4. Hageja märkis 4. jaanuaril 2023, et täiendavat kompromissi teksti ei ole allkirjastatud. Hageja

palus kohtul kinnitada 19. detsembril 2022 sõlmitud kompromiss.

5. Kostja sai kohtu 21. detsembri 2022 kirja KÄPO vahendusel kätte 21. detsembril 2022.

Kostja ei avaldanud talle selleks antud tähtaja jooksul soovi kompromissi teksti täiendada.

KOHTU PÕHJENDUSED

6. Pooled võivad tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt menetluse kuni

hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi

määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses

märgitakse kompromissi tingimused. Kohus ei kinnita TsMS § 430 lg 3 järgi kompromissi, kui

see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui

kompromissi ei ole võimalik täita.

7. Kohus leiab, et poolte vahel sõlmitud kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega ega

seadusega ega riku olulist avalikku huvi ning kompromissi on võimalik täita. Kompromissi

kohaselt

leppisid

pooled

kokku

kinnisasjade

xxxxxxxxx-

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx osas ühisvara jagamises nii, et need

kinnisasjad jäävad kostjale. Hageja andis ka asjaõigusliku nõusoleku selleks, et hageja ühisvara

osa nimetatud kahest kinnisasjast läheb üle kostjale. Kohus selgitas pooltele, et pärast

kompromissi kinnitava kohtumääruse jõustumist tuleb ühisvara jagamise lõpuleviimiseks teha

kinnistusraamatusse uus kanne, mille kohaselt on kostja nimetatud kinnisasjade ainuomanik,

hoolimata sellest, et kostja on hetkel ainsana kinnistusraamatusse omanikuna sisse kantud.

Pooled ei märkinud sellele vaatamata kompromissis, et hageja kohustub andma nõusoleku

kinnisasjade

xxxxxxxxx-xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

kohta

kinnistusraamatusse tehtud omanikukande kustutamiseks ja kinnistusraamatusse uue

omanikukande tegemiseks, mille kohaselt on kostja nimetatud kinnisasjade ainuomanik.

Nimetatud asjaolus kompromissis kokku leppimata jätmine ei välista kohtu hinnangul aga

kompromissi täitmist. Nimetatud nõusoleku saab hageja anda ka hiljem. Seda ei pea

ilmtingimata tegema kompromissis. Kohus leiab sellest tulenevalt ja arvestades, et pooled ei

ole loobunud oma taotlusest kompromissi kinnitamiseks, et poolte vahel 19. detsembril 2022

sõlmitud kompromiss tuleb kinnitada.

8. Kompromissi kinnitamise tõttu lõpetab kohus TsMS § 428 lg 1 p 4 alusel menetluse. Kui

menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu

vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on

lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse

lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 432).

9. Pooled kannavad kompromissi sõlmimise korral TsMS § 168 lg 3 järgi oma menetluskulud

ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled märkisid, et menetluskulud jäävad poolte endi

kanda. Kohus jätab TsMS § 168 lg 3 alusel menetluskulud seega poolte endi kanda.

10. Hageja tasus hagiavalduse esitamisel riigilõivu 420 eurot. Kohus tagastab kompromissi

sõlmimise tõttu hagejale TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel riigilõivu 210 eurot. Hageja taotlusel

tagastatakse riigilõiv hageja pangakontole nr xxxxxxxxxxxxxxxxxx.

11. Poolte kokkuleppel võib TsMS § 661 lg 4 kohaselt määruskaebuse esitamise tähtaega

hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled leppisid

kokku, et nad loobuvad kompromissi kinnitavale ja menetlust lõpetavale kohtumäärusele

määruskaebuse esitamise õigusest. Määruse peale ei saa seega määruskaebust esitada.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marian Miilaste

kohtunik