3-21-1228/57 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Virgo Saarmets ja

Maret Altnurme

Otsuse tegemise aeg ja koht

13.01.2023, Tallinn

Haldusasja number

3-21-1228

Haldusasi

X kaebus Eesti Kultuurkapitali otsuste tühistamiseks,

vastustaja kohustamiseks ja kahju hüvitamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja X

Vastustaja

Eesti

Kultuurkapital,

esindaja

vandeadvokaat Kaidi Reiljan-Sihvart

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 28.02.2022 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebaja 21.12.2022 vastuväited kohtu tegevusele ja 03.01.2023 taotlus

rahuldamata. Jätta vastustaja 30.12.2022 taotlus rahuldamata.

2. Jätta X apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 28.02.2022 otsus

haldusasjas nr 3-21-1228 muutmata.

3. Jätta menetlusosaliste menetluskulud ringkonnakohtus nende endi kanda, välja

arvatud kaebajale antud menetlusabi kulud, mis jäävad riigi kanda.

4. Kohtulahendi avaldamisel asendada kaebaja nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 13.02.2023 (HKMS § 212 lg 1).

Vastuseks

esitatud

kassatsioonkaebusele

võib

teine

menetlusosaline

esitada

vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem

kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses

(HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus

kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist

vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

3-21-1228

2(12)

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X esitas Eesti Kultuurkapitalile 22.02.2021 taotluse eraldada loominguline stipendium

maalimistegevuseks. Eesti Kultuurkapital eraldas 11.03.2021 otsusega X-le loomingulise

stipendiumi 180 eurot, võttes aluseks Jõgevamaa ekspertgrupi 11.03.2021 koosoleku protokolli

nr 5/2021-04M ja selle lisa 1. Eesti Kultuurkapital teavitas 18.03.2021 e-kirjaga X stipendiumi

eraldamisest, kuid märkis, et lepingu sõlmimist ja stipendiumi väljamaksmist takistab asjaolu,

et taotlusele ei ole lisatud X, vaid teise isiku pangakonto number. X-l paluti lepingu

vormistamiseks esitada enda pangakonto number. X jäi vastustes taotluse juurde kanda

stipendium tema õe pangakontole. Stipendium on seni välja maksmata.

2. X esitas 22.02.2021 taotluse eraldada loometöötoetus ilukirjandusliku teksti kirjutamiseks.

Eesti Kultuurkapital jättis 11.03.2021 otsusega loometöötoetuse andmata. Jõgevamaa

ekspertgrupi 11.03.2021 koosoleku protokolli nr 5/2021-04M lisas 1 on märgitud, et X taotlus

ei leidnud konkurentsi olukorras ekspertidelt piisavat toetust (ekspertide hääled jagunesid 1

poolt ja 4 vastu). X teavitati keelduvast otsusest 14.06.2021.

3. X esitas

19.05.2021

taotluse

eraldada

loominguline

stipendium

maalinäituse

ettevalmistamiseks, paludes kanda toetus oma õe pangakontole. Eesti Kultuurkapital palus

08.08.2021 e-kirjas lisada taotlusele X pangakonto number, viidates Eesti Kultuurkapitali

nõukogu kinnitatud raha jagamise üldkorra p-le 5.5.1. X saatis vastuseks taotluse, millele oli

lisatud tema õe pangakonto number. Eesti Kultuurkapital jättis 17.06.2021 otsusega taotluse

rahuldamata, märkides, et taotlust ei menetleta isikliku pangakonto andmete esitamata jätmise

tõttu. Otsuse aluseks oli Jõgevamaa ekspertgrupi 11.06.2021 koosoleku protokoll nr 12/2021-

04M ja selle lisa 1.

4. X esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, mille lõplikud nõuded on järgmised: tühistada

Eesti Kultuurkapitali 11.03.2021 otsus, millega jäeti rahuldamata tema taotlus loometöötoetuse

saamiseks; kohustada vastustajat maksma 11.03.2021 otsuse alusel välja loominguline

stipendium 180 eurot; tühistada Eesti Kultuurkapitali 17.06.2021 otsus ja kohustada vastustajat

kaebaja loomingulise stipendiumi taotlust uuesti läbi vaatama; mõista kaebaja kasuks välja

mittevaralise kahju hüvitis 1000 eurot vastustaja õigusvastaste otsuste ja toimingutega

põhjustatud tervisekahjustuse tekitamise eest.

Kaebaja esitas vastustajale korduvalt pangakonto numbri, kuid vastustaja keeldus 11.03.2021

otsusega määratud loomingulist stipendiumi välja maksmast, sest pangakonto omanik on

kaebaja õde. Kaebaja on selgitanud, miks ta soovib stipendiumi maksmist oma õe

pangakontole: kaebajal on sügav füüsiline puue ja õde on sisuliselt (kuigi mitte juriidiliselt)

kaebaja hooldaja. Stipendiumi kandmine õe pangakontole on kaebaja tahe ja vastustajal ei ole

õigust sellesse sekkuda. Vastustaja tõlgendab vääralt Eesti Kultuurkapitali raha jagamise

üldkorra p-i 5.5.1, sest selles ei reguleerita, kelle pangakontole võib stipendiumi kanda. Eesti

Kultuurkapitali iseteeninduses saab taotleja määrata, millisele pangakontole ta soovib

stipendiumi saada. Riigi antava toetuse kandmine kolmanda isiku pangakontole on tavapärane

praktika ja vastustaja võib hiljem kontrollida, kas summat kasutati sihtotstarbeliselt. Kaebajat

diskrimineeritakse sotsiaalmajandusliku seisundi ja puude tõttu.

Loometöötoetuse andmata jätmine põhjusel, et kaebaja soovis toetuse kandmist oma õe

pangakontole, on õigusvastane. Kaebaja taotlus oli nõuetekohane. Kaebajat ei teavitatud

3-21-1228

3(12)

nõuetekohaselt toetuse andmisest keeldumisest. Vastustaja 11.03.2021 otsuses puuduvad

sisulised põhjendused.

Õigusvastane on ka vastustaja 17.06.2021 otsus jätta loominguline stipendium määramata.

Taotlus vastas raha jagamise reeglitele. Kui taotlus ei olnud nõuetekohane, oleks pidanud

andma tähtaja selle puuduste kõrvaldamiseks. Otsuses puuduvad sisulised põhjendused.

Vastustaja õigusvastaste otsuste tõttu on kaebajal tekkinud mittevaraline kahju. Vastustaja

põhjustas kaebajale sügavaid hingelisi üleelamisi, ärevust ja unehäireid, mille tõttu halvenes

kaebaja igapäevane toimetulek. Vastustaja sekkus intensiivselt ja meelevaldselt kaebaja eraellu,

kirjutades kaebajale ette, kuidas ta peab oma elu elama. Kaebaja arvestas stipendiumiga oma

kunstialase tegevuse korraldamisel ning selle saamata jätmine tekitas ebastabiilsust ja hirmu

tuleviku ees. Vastustaja tegevuse tõttu pidi kaebaja pöörduma psühhiaatri poole. Kaebaja

soovib 500 eurot selle eest, et vastustaja ei ole seni välja maksnud loomingulist stipendumi 180

eurot, ja 500 eurot selle eest, et vastustaja ei rahuldanud 17.06.2021 otsusega kaebaja

loomingulise stipendiumi taotlust.

5. Eesti Kultuurkapital palus jätta kaebus rahuldamata.

Vastustaja otsuste vaidlustamisel saab tugineda üksnes menetluslikele rikkumistele. Otsustel ei

ole selliseid puudusi, mis mõjutasid lõpptulemust.

Vastustaja tegevuse eesmärk on jagada sihtotstarbelisi eraldusi, s.o riigi raha jagatakse seaduses

sätestatud eesmärkidel ja konkreetsete tegevuste toetamiseks (Eesti Kultuurkapitali seaduse

(KultKS) § 1 lg 1). Eesti Kultuurkapitali raha jagamise üldkorra p 5.5.1 kohaselt maksab

Kultuurkapital raha välja eralduse saajale kümne tööpäeva jooksul lepingu sõlmimisest. Kuna

raha eraldamine toimub riigieelarve vahenditest, peab see olema läbipaistev ja eesmärgipärane.

Raha eraldajal on õigus kehtestada tingimusi, tagamaks, et eraldatavat raha kasutatakse

eesmärgipäraselt ja eraldatud vahendid antakse sellele isikule, kellele need on määratud tema

taotluses toodud eesmärgil (KultKS § 2 lg 4). Kuna loomingulise stipendiumi ja

loometöötoetuse eraldamisel puudub taotlejal aruandekohustus, tuleb vastustajal tagada

kontrollikohustus avaliku raha jagamise üle muul moel. Seetõttu on raha jagamisele kehtestatud

tingimus, et raha makstakse eralduse saajale. Vastustaja halduspraktika on selline juba 2015. a-

st alates. Neid põhimõtteid on kaebajale korduvalt selgitatud. Vastustaja on teinud ühel korral

ekslikult makse kaebaja õe pangakontole. Eksitus on selgitatav sellega, et vastustajal tuleb

lühikese aja jooksul ette valmistada ja teha tuhandeid makseid. Kaebajal ei ole õigust nõuda

sellise eksimuse kordamist. Vastustaja on varem eraldanud kaebajale nii loometöötoetust kui

ka neljal korral loomingulist stipendiumi, mis on makstud kaebaja pangakontole, v.a üks ekslik

makse kaebaja õe pangakontole. Vastustaja infosüsteemis olev väli täiendava pangakonto

lisamiseks on mõeldud selleks, et lisada saaks eralduse saaja täiendava konto, mitte kolmanda

isiku konto numbri. Kõnealune nõue ei riku kaebaja õigusi ega mõjuta tema toimetulekut puude

tõttu. Kaebajal on pangakonto ning vastustajale teadaolevalt (kaebaja saadetud e-kirjast

tulenevalt) saab kaebaja õde seal teha kõiki vajalikke toiminguid. Kaebaja ei ole selgitanud,

kuidas tema toimetulek puude tõttu väheneks, kui stipendium makstaks kaebaja enda kontole.

Kaebusest ei ole aru saada, millisel põhjusel peaks raha jagamise üldkord võimaldama raha

välja maksmist kolmandale isikule, mitte eralduse saajale. Läbipaistvuse ja seaduslikkuse

põhimõttega ei oleks kooskõlas näiteks raha kandmine kolmanda isiku pangakontole, et toetuse

saajal oleks võimalik vältida vastava summa arvelt kohustuste sundtäitmist, hoiduda kõrvale

kohustustest või näidata teatud hüvede saamiseks oma sissetulekuid väiksemana. Stipendiumi

väljamaksmiseks peavad vastustaja ja kaebaja sõlmima lepingu, mistõttu ei teki pelgalt

stipendiumi määramise otsusest vastustajale kohustust toetus välja maksta.

Vastustaja ei teavitanud kaebajat 11.03.2021 otsusega loometöötoetuse eraldamata jätmisest

ettenähtud tähtaja jooksul, kuid kaebajal ei saanud sellest tekkida õigustatud ootust toetuse välja

3-21-1228

4(12)

maksmiseks. Ekspertide kaalutlusotsuse kohaselt ei leidnud kaebaja taotlus konkurentsis

piisavalt toetust. Kuna kaebajal tekib õigus eralduse välja maksmisele alles pärast vastustajaga

lepingu sõlmimist, ei saanud kaebajal tekkida enne konkreetse otsuse kättesaamist ning ammugi

mitte enne lepingu allkirjastamist õiguspärast ootust loometöö toetuse välja maksmise või selle

suuruse osas. Vastustajal on loometöötoetuse eraldamisel suur kaalutlusõigus ning vastustaja ei

ole teinud kaalutlus- ja vormivigu, mis oleks võinud mõjutada asja otsustamist.

Kaebaja esitas 19.05.2021 taotluses oma õe pangakonto andmed ja vastustaja andis kaebajale

võimaluse täiendada taotlust enda pangakonto andmetega. Kaebaja esitas selle peale

08.06.2021 dokumendi, milles jäi seisukohale, et vastustaja peab maksma kaebaja loometööks

taotletava stipendiumi tema õe pangakontole. Vastustaja võimaldas kaebajal taotluse puuduse

kõrvaldada ja kuna kaebaja jäi endale kindlaks, ei olnud kaebaja 19.05.2021 taotlust võimalik

rahuldada, sest see ei vastanud raha jagamise üldkorra p-le 5.5.1. Isegi kui kaebaja 19.05.2021

taotluse menetlemisel tehti mingeid menetluslikke vigu, ei saanud need kaasa tuua teistsuguse

otsuse tegemist. Vastustaja kohtleb kaebajat vaidlusaluses küsimuses võrdselt kõigi teiste

taotlejatega.

Mittevaralise kahju hüvitamise nõue on alusetu. Kahju hüvitamise eeldused ei ole täidetud, sest

vastustaja tegevus on olnud õiguspärane. Kaebaja väited temale tervisekahjustuste tekkimise

kohta on paljasõnalised ega ole eluliselt usutavad. Kaebajal ei saanud olla õiguspärast ootust

raha eraldamiseks. Kaebaja mitmed taotlused on jäänud ka varem rahuldamata. Vastustaja ei

ole rikkunud kaebaja õigusi viisil, mis saaks olemuslikult kaasa tuua kaebuses kirjeldatud

tervisekahju tekkimise. Seetõttu puudub vastustaja tegevuse ja väidetava kahju vahel põhjuslik

seos. Kaebajal oli võimalik esitada isikliku pangakonto andmed ja sellega kahju tekkimist ära

hoida. Kaebaja ei ole välja toonud asjaolusid, mis õigustaks mittevaralise kahju rahas

hüvitamist.

6. Tallinna Halduskohus jättis 28.02.2022 otsusega kaebaja taotlused ja vastuväited

rahuldamata (resolutsiooni p 1) ning kaebuse rahuldamata (resolutsiooni p 2) ja

menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda (resolutsiooni p 3).

Loomingulise stipendiumi maksmine vastustaja 11.03.2021 otsuse alusel

Vastustaja 11.03.2021 otsusega määratud loomingulist stipendiumit ei ole välja makstud, sest

kaebaja ei esitanud enda, vaid teisele isikule kuuluva pangakonto numbri.

Vastustaja tegevuse eesmärk on mh kunstide, rahvakultuuri, kehakultuuri ja spordi toetamine

rahaliste vahendite sihtotstarbelise jagamise kaudu (KultKS § 1 lg 1). Eesti Kultuurkapitali

Jõgevamaa ekspertgrupi raha jagamise korra p 3.1.1 kohaselt eraldatakse loomingulisi

stipendiume füüsilistele isikutele loometööle pühendumise eesmärgil (11.03.2021 kehtinud

redaktsioon, vastustaja 31.01.2022 vastuse lisa 1). Eesti Kultuurkapitali raha jagamise üldkorra

p 5.5.1 kohaselt maksab vastustaja raha välja eralduse saajale. Nimetatud normidest koostoimes

tuleneb, et saadud toetust või stipendiumi tuleb kasutada vastavalt selle eesmärgile. Stipendium

on ette nähtud üksnes taotleja enda loometöö rahaliseks toetamiseks. See eesmärk ei ole

täidetud, kui stipendium makstakse mõne teise isiku kontole (nt antakse heategevuseks).

Kolmandale isikule makstav stipendium ei toetaks konkreetselt kaebaja pühendumist

loometööle. Kui stipendium on makstud kolmanda isiku pangakontole, on üksnes sellel isikul

nõudeõigus panga vastu pangakontole laekunud raha väljamaksmiseks. Vastustajalt ei saa

mõistlikult eeldada kontrollimist, kas kaebajal on mingil õiguslikul alusel nõudeõigus

kolmanda isiku vastu. Kuigi kaebaja võib oma pangakontole laekunud stipendiumit hiljem

kasutada igasugusteks kulutusteks, peab vastustajal olema võimalik veenduda, et stipendium

laekub kaebaja vara hulka. Stipendium, mis ei laeku kaebaja vara hulka, ei saa toetada kaebaja

loometööle pühendumise eesmärki. Stipendiumit ei ole alust kanda ka kaebajat hooldava

pereliikme pangakontole, sest nii saaks see osaks pereliikme varast. Isegi eestkoste korral (mida

3-21-1228

5(12)

kaebajale kohtule teadaolevalt ei ole määratud) peaks eestkostja hoidma enda ja eestkostetava

vara eraldatuna (perekonnaseaduse § 183 lg 3).

Kaebajat ei ole diskrimineeritud tema puude tõttu. Kaebaja ei väida, et vastustaja kannab

puudeta taotleja toetuse mõne muu isiku pangakontole. Puue võib tähendada, et inimese suhtes

tuleb teha kohandusi, et tal oleks võimalik teiste inimestega samaväärselt ühiskonnaelus

osaleda. Praktikas saab puudega inimese hooldajale või eestkostjale tagada juurdepääsu

pangakontole volikirja, kohtumääruse või seaduse alusel. Kaebaja on kinnitanud, et tema õel

on juurdepääs kaebaja pangakontodele. Kaebaja pangakontodelt nähtuvad majandustehingud

(kaebuse lisad 4 ja 29). Seega puudub kaebaja puhul vajadus kohanduseks seoses loomingulise

stipendiumi maksmisega.

Kaebajat ei ole diskrimineeritud ka tema sotsiaalmajanduslikust seisundist tulenevalt.

Sotsiaalmajanduslik seisund kirjeldab üksikisiku või perekonna suhtelist asetust ühiskonnas ja

on määratletud selliste teguritega nagu haridustase, amet, sissetulek, majanduslik heaolu, maja

või auto omamine, vanus, rahvus, elukoht, perekonnaseis jne. Asja materjalidest ei nähtu, et

stipendiumi maksmine kolmanda isiku pangakontole sõltuks neist asjaoludest. Mõnikord võib

isik olla huvitatud toetuse või stipendiumi saamisest mõne teise isiku kontole seetõttu, et tema

enda kontod on nõuete tõttu arestitud ja kontole laekuva summa vastu pöörataks mõni sissenõue

(vt ka kaebuse lisa 31). Sotsiaalmajanduslikust seisundist tulenevaks ebavõrdseks kohtlemiseks

ei saa aga lugeda olukorda, kus isikul ei võimaldata sissenõudja nõude vältimiseks oma

sissetulekuid mujale suunata.

Vastustaja võimalik varasem ebaõige halduspraktika ei anna isikule õigust nõuda sellise

halduspraktika jätkamist. Seetõttu ei ole oluline, kas ja mitu korda on varem toetust makstud

kaebaja õe arveldusarvele või milliseid pangakontosid on taotlust esitades infosüsteemis

võimalik sisestada.

Loometöötoetuse eraldamata jätmine vastustaja 11.03.2021 otsusega

Kaebaja loometöötoetuse taotlus vaadati sisuliselt läbi, kuid Jõgevamaa ekspertgrupi protokolli

nr 5/2021-04M lisa 1 kohaselt jäeti see rahuldamata, sest taotlus ei leidnud konkurentsis

piisavalt toetust (vt taotlus nr M04-101/0067, järjekoht 7).

KultKS § 16 lg 6 sätestab, et Eesti Kultuurkapitali sihtkapitali nõukogu otsuseid ei vaidlustata,

välja arvatud juhul, kui on rikutud sama paragrahvi 3. ja 5. lõiget. KultKS § 16 lg 3 sätestab, et

nõukogu on otsustusvõimeline, kui kohal viibib vähemalt viis nõukogu liiget, sealhulgas

esimees või aseesimees. KultKS § 16 lg 5 kohaselt nõukogu otsused protokollitakse ja tehakse

Kultuurkapitali juhatajale teatavaks ühe nädala jooksul. KultKS § 161 lg 2 alusel kohaldatakse

maakondliku ekspertgrupi töökorra kohta sama seaduse §-s 16 sihtkapitali nõukogude kohta

sätestatut. Otsuste vaidlustamise kohta ei ole KultKS §-s 161 erisusi ette nähtud.

KultKS § 1 lg 31 järgi kohaldatakse selles seaduses ettenähtud haldusmenetlusele

haldusmenetluse seaduse (HMS) sätteid, arvestades KultKS-i erisusi. KultKS § 16 lg 6 sisaldus

juba seaduse algtekstis, mis võeti vastu 01.06.1994 ja jõustus 01.07.1994. Sel ajal puudus Eesti

õiguskorras haldusmenetluse põhimõtteid kodifitseeriv õigusakt ja haldusmenetlust kujundas

valdavalt kohtupraktika. KultKS § 1 lg 31 jõustus alles 01.08.2002. KultKS § 16 lg-test 3, 5 ja

6 koosmõjus tuleneb, et seadusandja on pidanud võimalikuks vastustaja otsuste vaidlustamist

menetluslike või vormiliste rikkumiste tõttu. Vastustaja tegevus stipendiumite ja toetuste

andmisel on suures osas diskretsiooniline. See tähendab, et vastustajal on piiratud vahendite

jagamisel äärmiselt lai kaalutlusõigus otsustamaks, millist kunstnikku, esinejat või sportlast

toetada. Sellised sisulised kaalumisotsused ei ole kohtumenetluses objektiivselt kontrollitavad

(vt ka Riigikohtu 14.10.2003 otsus nr 3-3-1-54-03 ja 09.08.2016 otsus nr 3-3-1-51-16; HKMS

§ 158 lg 3).

3-21-1228

6(12)

Eeltoodust tulenevalt saab kaebaja praeguses asjas nõuda üksnes menetlus- ja vorminõuete

järgimise kontrollimist. Osas, milles vastustajal on kaalutlusõigus, eelkõige nõuetele vastavate

taotluste seast kandidaatide valimine, puudub kohtuliku kontrolli võimalus otsuse sisulise

õigsuse üle täielikult. Eesti Kultuurkapitalil on väga lai kaalutlusõigus, kellele toetust anda.

Kuna toetust antakse kunstide, rahvakultuuri, kehakultuuri ja spordi toetamiseks, ei ole sellised

otsused objektiivselt kohtu poolt hinnatavad. Kohtumenetlus on oma olemuselt õiguslike, mitte

esteetiliste vaidluste lahendamise foorum. Arvestades ka konkreetse hinnangulise otsuse

õigusliku regulatsiooni hõredust, hindamist spetsiifiliste õigusväliste teadmiste, mitte õiguslike

kriteeriumide alusel ning seda, et üksikisikul puudub subjektiivne õigus saada Eesti

Kultuurkapitalilt toetust, vaid toetust antakse avaliku huvi edendamiseks, puudub kohtul

praeguse asja olemusest tulenevalt võimalus kontrollida sisulist hindamist (vt Riigikohtu

11.12.2020 otsus nr 3-20-1198, p 14).

Kaebaja taotlust ei jäetud läbi vaatamata, vaid seda hinnati sisuliselt ja otsustati jätta

rahuldamata. Küsimus sellest, kas toetus tulnuks eesti kultuuri säilitamiseks ja

edasiarendamiseks anda ühele või teisele loomeinimesele, ei ole õiguslik, vaid otstarbekuse

küsimus, kuhu kohus ei sekku. Eeltoodust tulenevalt pole tähtsust ka põhjendustel, miks

kaebaja kandidatuur ei osutunud valituks.

Vastustaja 11.03.2021 otsust tuleb hinnata selle andmise aja seisuga. Otsusest teavitamisega

viivitamine ei mõjuta selle õiguspärasust ega tingi kaebaja taotluse rahuldamist.

Loomingulise stipendiumi eraldamata jätmine vastustaja 17.06.2021 otsusega

Kaebaja esitas 19.05.2021 loomingulise stipendiumi taotluse maalikunsti valdkonnas.

Taotluses märgitud pangakonto number kuulub kaebaja õele. Kaebajale anti tähtaeg puuduste

kõrvaldamiseks, s.o oma pangakonto andmete esitamiseks, viidates Eesti Kultuurkapitali raha

jagamise üldkorra p-le 5.5.1. Kaebaja saatis juba esitatud andmed uuesti. Jõgevamaa

ekspertgrupi 11.06.2021 protokolli nr 12/2021-04M lisa 1 kohaselt jäeti kaebaja taotlus

rahuldamata häältega üks poolt ja neli vastu, sest ekspertgrupp ei menetle taotlusi, millele

taotleja ei ole lisanud oma pangakonto andmeid (taotlus nr M04-102/0112 järjekoha nr 11).

Kaebajale pidi olema juba 19.05.2021 taotlust esitades teada, et toetuse saamiseks on vaja

esitada tema enda pangakonto andmed. Kaebaja jäi 08.06.2021 vastuses taotluse juurde kanda

toetus oma õe pangakontole. Sama puuduse kõrvaldamiseks ei pea andma tähtaega korduvalt.

Haldusmenetlus isiku taotluse alusel toimub reeglina kahes etapis: kõigepealt hinnatakse

taotluse nõuetele vastavust, sh kontrollitakse, kas esitatud on nõutavad andmed ja dokumendid,

tasutud riigilõiv, taotlus allkirjastatud vms; kui taotlus on nõuetekohane, siis otsustatakse

sisuliselt, kas taotlus rahuldada. Praegusel juhul leidis vastustaja, et kaebaja taotlus ei vasta

nõuetele. Kui taotlus ei vasta nõuetele, ei hinnatagi taotlust sisuliselt. Protokolli lisas 1 on

toodud minimaalsed põhjendused, miks taotlust ei vaadatud sisuliselt läbi. Arvestades konkursi

alusel antavate toetuste menetlemise eripära, võibki protokollis olla kajastatud üksnes põhiline

kaalutlus, mida on võimalik hiljem kohtumenetluses avada. Eespool on selgitatud, et kaebajal

oli kohustus esitada oma pangakonto andmed ning see nõue ei ole kaebajat diskrimineeriv.

Puudub mõistlik kahtlus, et otsuse on teinud Jõgevamaa ekspertgrupp hääletamise teel. Ka on

läbi viidud eelnev haldusmenetlus, s.o kaebajale anti võimalus puuduste kõrvaldamiseks.

Puudub vajadus taotluse menetlemise kohta täiendavalt isikuid üle kuulata.

Kahjunõue

Kuna vastustaja tegevus on õiguspärane, puudub kahjunõude rahuldamise esmane tingimus ehk

vastustaja tegevuse õigusvastasus (riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1). Kaebajal puudus

õigustatud ootus, et tema loomingulist tegevust peetakse toetuse vääriliseks. Kaebajale pidi

olema arusaadav, et toetuse saamiseks tuleb esitada oma pangakonto andmed, vastasel korral

3-21-1228

7(12)

võidakse jätta toetus andmata või välja maksmata. Seetõttu on alusetu kaebaja ootus, et

loominguline stipendium on tulemas. Igasugust pettumust haldusorgani tegevuses ei pea

rahaliselt hüvitama. Kaebajal oli võimalik taotluse puudus lihtsasti kõrvaldada. Kaebaja

väidetud tagajärjed ei ole proportsioonis vastustaja tegevuse, kaebajalt nõutu ega keskmise

isiku vaatest mõistlikult ettenähtavaga. Seega ka õigusvastase tegevuse möönmisel tuleks jätta

rahaline hüvitis välja mõistmata (RVastS § 13 lg 1 p-d 1, 3 ja 4).

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

7. X palub apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsus ja teha uus otsus, millega

rahuldada kaebus või alternatiivselt saata asi halduskohtule uueks läbivaatamiseks.

Kaebaja jääb varasemate seisukohtade juurde. Halduskohtu otsus on lakooniline ja erapoolik.

Kaebaja õigused jäid kaitsmata, sest kohtud ei andnud kaebajale riigi õigusabi. Vastustaja on

varem maksnud stipendiumi kaebaja õe pangakontole ega ole seda tagasi nõudnud. Kohtu

arutlus stipendiumi sihtotstarbelisest kasutamisest on arusaamatu. Kaebaja saab stipendiumi

kasutada ka siis, kui see kantakse tema õe pangakontole. Sisuliselt on halduskohus süüdistanud

kaebaja õde etteulatuvalt kaebaja raha varguses. Seaduse järgi on keelatud ainult teise

pensionisamba summade kandmine teise isiku pangakontole, kuid nt sotsiaaltoetuste puhul on

see tavapärane. Kaebaja andis vastustajale esitatud taotlustes volituse, et toetus kantakse

kaebaja õe pangakontole. Kaebajal on õigus oma omandit vabalt käsutada ja kasutada.

Vastustaja püüab kaebajale ette kirjutada, kuidas ta peab oma rahaasju korraldama, ning

halduskohus läks kriitikavabalt sellega kaasa. Vastustaja alandas süüliselt kaebaja

inimväärikust, kahjustas tema tervist ja rikkus kaebaja eraelu puutumatust. Mittevaralise kahju

tekkimist tuleb praegusel juhul eeldada.

8. Eesti Kultuurkapital palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

Vastustaja jääb varasemate selgituste juurde ja nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega.

KultKS § 1 lg-st 1 ja § 2 lg-st 4 ning raha jagamise üldkorrast tuleneb vastustajale õigus näha

ette stipendiumi või toetuse maksmine üksnes kaebaja isiklikule pangakontole. Kaebaja õe

pangakontole on loominguline stipendium kantud ainult ühel korral ja see toimus eksituse tõttu.

Sellest ei ole kaebajal tekkinud õigustatud ootust. Kaebajal ei ole õigust nõuda ebaõige

halduspraktika jätkamist. Kaebaja ei ole välja toonud mingit põhjendust või takistust, mille tõttu

ei saaks toetust või stipendiumi välja maksta tema enda pangakontole. Seega on kaebaja väited

otsitud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

I

9. Ringkonnakohus määras 03.10.2022 määrusega asja lahendamiseks kirjalikus menetluses

ning lõplike avalduste esitamise tähtajaks 21.12.2022 ja teise menetlusosalise avaldustele

vastamise tähtajaks 30.12.2022. Kaebaja esitas oma lõplikud seisukohad 21.12.2022. Vastustaja

vastas neile 30.12.2022, paludes mh jätta tähelepanuta ja tagastada kaebaja 21.12.2022

seisukohad, mis väljuvad apellatsioonkaebuse esemest. Kaebaja palus 03.01.2023 seisukohas

tagastada vastustaja 30.12.2022 menetlusdokument, sest see on esitatud hilinenult.

10. Mõlema menetlusosalise taotlused vastaspoole menetlusdokumentide (osaliseks)

tagastamiseks jäävad rahuldamata. Halduskohus jättis kaebuse täies ulatuses rahuldamata.

Kaebaja vaidlustas apellatsioonkaebuses halduskohtu otsuse osas, milles tema kaebus jäi

rahuldamata, ning palus uue otsusega kaebuse rahuldada. Kaebaja selgitas 30.03.2022 esitatud

menetlusdokumendis, mida ringkonnakohus käsitas apellatsioonkaebusena, et ei nõustu mh

halduskohtu otsuse p-dega 10–16 (p 8, lk 4). Neis punktides hindas halduskohus vastustaja

11.03.2021 otsusega määratud loomingulise stipendiumi välja maksmata jätmise ja 11.03.2021

otsusega loometöötoetuse eraldamata jätmise õiguspärasust. Samuti vaidles kaebaja vastu

3-21-1228

8(12)

halduskohtu järeldustele, mis puudutasid kahjunõuet. Seega kokkuvõttes vaidlustas kaebaja

halduskohtu otsuse täies ulatuses, nagu on märgitud ka ringkonnakohtu 13.04.2022 määruses.

Kaebaja apellatsioonimenetluses esitatud väited keskenduvad eeskätt sellele, kas toetuse saab

jätta eraldamata või välja maksmata põhjusel, et kaebaja soovib toetust saada oma õe

pangakontole ning kas sellega on talle tekitatud mittevaralist kahju. Muus osas tuleb eeldada,

et kaebaja jääb varem esitatud seisukohtade juurde. Seega ei ole kaebaja 21.12.2022

menetlusdokumendis oma apellatsioonkaebust laiendanud, vaid valdavalt korranud 30.03.2022

menetlusdokumendis esitanud seisukohti. Vastustaja 30.12.2022 seisukoha tagastamiseks ei ole

alust, sest see on esitatud vastuseks kaebaja 21.12.2022 menetlusdokumendile ringkonnakohtu

03.10.2022 määruses märgitud tähtaja jooksul.

11. Kaebaja esitas 21.12.2022 menetlusdokumendis vastuväite ringkonnakohtu tegevusele, sest

ringkonnakohus ei ole kaasa aidanud kompromissi sõlmimisele ega võimaldanud kaebajale riigi

õigusabi korras advokaati, kes kaitseks kaebaja õigusi.

12. Kaebaja vastuväited jäävad rahuldamata. HKMS § 154 lg 4 järgi peab kohus kogu

menetluse vältel tegema kõik endast sõltuva, et asi lahendataks kompromissiga või muul viisil

menetlusosaliste kokkuleppel, kui see on kohtu hinnangul mõistlik. Kohus võib mh esitada

menetlusosalistele kompromissi projekti või kutsuda menetlusosalised isiklikult kohtusse,

samuti teha neile ettepaneku vaidluse kohtuväliseks lahendamiseks või lepitusmenetluse

läbiviimiseks. Viidatud normist ei tulene, et kohus peaks tegema kompromissi saavutamiseks

alati mingeid eraldi menetlustoiminguid. Kohus peab hindama, kas kompromissi saavutamine

on võimalik ja mõistlik. Praegusel juhul on pooltel põhimõtteline vaidlus küsimuses, kas

vastustaja võib maksta loomingulise stipendiumi kaebaja õe pangakontole. Arvestades

menetlusosaliste seniseid avaldusi ja menetluse käiku, sh kokkuleppe mittesaavutamist

halduskohtus, ei pidanud ringkonnakohus tõenäoliseks, et apellatsioonimenetluses saab

lahendada

vaidluse

kompromissiga.

Seetõttu

ei

olnud

otstarbekas

teha

eraldi

menetlustoiminguid, nt pakkuda välja kompromissi projekti või korraldada kohtuistungit, et

veenda pooli lõpetama asja kokkuleppel, sest see oleks venitanud tarbetult asja menetlust ning

tekitanud pooltele täiendavat aja- ja rahakulu (vt ka HKMS § 2 lg 2).

13. Kohtud on praeguses haldusasjas korduvalt hinnanud kaebaja vajadust kvalifitseeritud

õigusabi järele ja leidnud, et kaebaja saab oma õiguste kaitsmisega ise hakkama (vt Tallinna

Halduskohtu 09.09.2021 ja 01.12.2021 määrused, Tallinna Ringkonnakohtu 11.10.2021 ja

17.12.2021 määrused ning Riigikohtu 18.01.2022 määrus). Viimati jättis ringkonnakohus

kaebaja riigi õigusabi taotluse 13.04.2022 määrusega läbi vaatamata, sest tegu oli korduva

avaldusega (määrus jõustus edasi kaebamata). Kaebaja ei ole toonud 21.12.2022

menetlusdokumendis välja mingeid uusi asjaolusid, mille tõttu tuleks ringkonnakohtul ümber

hinnata oma varasem seisukoht kaebajale riigi õigusabi andmise küsimuses.

II

14. Pooltel on esiteks vaidlus selle üle, kas Eesti Kultuurkapital jättis õiguspäraselt kaebajale

11.03.2021 otsusega eraldatud loomingulise stipendiumi 180 eurot välja maksmata põhjusel, et

kaebaja soovib stipendiumi maksmist oma õe pangakontole.

15. Vastustaja tugineb Eesti Kultuurkapitali raha jagamise üldkorra p-le 5.5.11, mis sätestab

järgmist: „Kultuurkapital maksab otsusega määratud raha eralduse saajale välja kümne

tööpäeva jooksul lepingu sõlmimisest, kui lepingus, käesolevas korras või erikorras ei ole

sätestatud teisiti.“ Volitusnorm üldkorra kehtestamiseks tuleneb 01.01.2015 jõustunud KultKS

§ 2 lg-st 4. Tulumaksuseaduse, sotsiaalmaksuseaduse ja Eesti Kultuurkapitali seaduse

1 Leitav: https://www.kulka.ee/taotlemine/eesti-kultuurkapitali-raha-jagamise-uldkord

3-21-1228

9(12)

muutmise seaduse eelnõu 683 SE seletuskirja2 järgi oli volitusnormi sätestamise eesmärk

koondada ühte Eesti Kultuurkapitali nõukogu kinnitatavasse dokumenti kõigi Kultuurkapitali

makstavate preemiate, stipendiumite ja toetuste maksmise alused, samuti nende taotlemise ja

taotluste menetlemise ning toetuste tagasinõudmise kord, et muuta reeglid taotlejatele

selgemaks ja läbipaistvamaks. Vastustaja kinnitusel on üldkorra p-i 5.5.1 alates selle

kehtestamisest 2015. a-l sisustatud selliselt, et raha makstakse välja üksnes eralduse saaja

isiklikule pangakontole, kui üldkorras ei ole sätestatud teisiti. Loomingulise stipendiumi välja

maksmise kohta ei ole üldkorras ette nähtud erinorme. Vastustaja selgituse järgi tagab

loomingulise stipendiumi maksmine selle saaja isiklikule pangakontole riigi raha kasutamise

läbipaistvuse ja eesmärgipärasuse, samuti peab vastustaja oluliseks, et avalikest vahenditest

eralduse saanud isiku tulusid saaks arvesse võtta juhul, kui isik peab teiste riiklike toetuste

maksjale tõendama oma sissetulekuid või täitma kohustusi kolmandate isikute ees (vt vastustaja

18.06.2021, 03.02.2022 ja 21.02.2022 seisukohad).

16. Ringkonnakohus leiab, et raha jagamise üldkorra p 5.5.1 sõnastus ei välista iseenesest

eralduse väljamaksmist mõne muu isiku kui eralduse saaja pangakontole, kui eralduse saaja on

seda taotlenud. Kõnealuse normi sisustamine selliselt, et eraldus makstakse välja üksnes selle

saaja isiklikule pangakontole, jääb aga praegusel juhul vastustaja kaalutlusõiguse piiridesse.

Vastustajal oli KultKS § 2 lg 4 alusel õigus kehtestada toetuste maksmise tingimused.

Vastustaja on andnud mõistliku selgituse, miks ta peab kõnealust nõuet oluliseks.

Ringkonnakohus peab usutavaks vastustaja kinnitust, et ta on sisustanud raha jagamise üldkorda

alates 2015. a-st ühte moodi. Samuti pole alust kahelda vastustaja selgituses, et kuigi 2020. a-l

maksti eraldus ühel korral välja kaebaja pereliikme pangakontole, oli see taotluste suurest

hulgast ja ajasurvest tingitud inimlik eksitus. Kaebajal ei ole õigust nõuda vastustajalt selle

eksimuse kordamist.

17. Ei saa välistada, et mõnel erandlikul juhul võib tingimus maksta loominguline stipendium

välja vaid selle saaja isiklikule pangakontole olla ebaproportsionaalne. Praeguses asjas ei ole

tegemist sellise olukorraga, sest kaebaja ei ole välja toonud mingeid objektiivseid takistusi,

miks loomingulist stipendiumi ei saa tema pangakontole kanda. Takistuseks ei saa olla kaebaja

puue, sest vastustaja on maksnud 2018. ja 2019. a-l toetusi kaebaja pangakontole (vt vastustaja

03.01.2022 vastuse lisad 1–3, dtl 690–692) ning kaebaja ei ole ära näidanud, et tema tervislik

olukord ja sellest tulenev võimekus oma pangakontot ise kasutada on vahepeal

märkimisväärselt muutunud. Kohtule esitatud menetlusabi taotlustest on samuti näha raha

liikumised

kaebaja

pangakontol,

sh

laekuvad

kaebaja

pangakontole

näiteks

Sotsiaalkindlustusameti ja Eesti Töötukassa makstavad sotsiaaltoetused. Seega tuleb eeldada,

et kaebaja saab pangakontol ise tehinguid teha, sh kasutada vastustaja eraldatud loomingulist

stipendiumit, või korraldada vajalike tehingute tegemise mõne pereliikme abil. Vastustaja on

kaebajale haldusmenetluses selgitanud, et toetus makstakse välja üksnes tema isiklikule

pangakontole, mistõttu ei saanud see tingimus olla kaebajale ootamatu või arusaamatu.

18. Eeltoodut arvestades ei ole kaebajale vastustaja 11.03.2021 otsusega määratud

loomingulise stipendiumi välja maksmata jätmine õigusvastane ja halduskohus jättis

kohustamisnõude õigesti rahuldamata.

III

19. Vastustaja jättis 17.06.2021 otsusega rahuldamata kaebaja 19.05.2021 taotluse

loomingulise stipendiumi saamiseks, sest kaebaja ei esitanud isikliku pangakonto andmeid.

20. Halduskohus selgitas õigesti, et kaebaja taotlus ei olnud nõuetekohane, kaebajale anti

tähtaeg taotluse puuduse kõrvaldamiseks koos piisavate selgitustega ja kuna kaebaja puudust ei

2 Leitav: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/84be0389-0b93-4601-b4ba-6db3fd76047c

3-21-1228

10(12)

kõrvaldanud, võis jätta selle sisuliselt hindamata. Ringkonnakohus nõustub selles osas

halduskohtu otsuse p-des 17–19 toodud põhjendustega ega korda neid (HKMS § 201 lg 4).

21. Eesti Kultuurkapitali raha jagamise üldkorra p 5.3 alusel võib vastustaja jätta sisuliselt

hindamata taotluse, mille puudused on kõrvaldamata ja mis ei vasta seetõttu taotlemise või

eralduse tegemise tingimustele. Vastustajalt oleks põhjendamatu nõuda sellise taotluse sisulist

(nt kultuurialase väärtuse) hindamist, mille puhul on ette teada, et eralduse andmine või

maksmine ei ole võimalik. Kaebajalt tema isikliku pangakonto andmete nõudmine oli

õiguspärane samadel põhjustel, mida ringkonnakohus selgitas eespool.

22. Eeltoodut arvestades ei ole kaebajale vastustaja 17.06.2021 otsusega loomingulise

stipendiumi määramisest keeldumine õigusvastane ning puudub alus kohustada vastustajat

kaebaja taotlust uuesti läbi vaatama.

IV

23. Kaebaja mittevaralise kahju nõude aluseks on asjaolu, et vastustaja ei ole nõus maksma

loomingulist stipendiumit kaebaja õe pangakontole (500 eurot selle eest, et vastustaja ei ole

välja maksnud 11.03.2021 otsusega määratud loomingulist stipendiumi 180 eurot ning 500

eurot selle eest, et vastustaja jättis 17.06.2021 otsusega tema loomingulise stipendiumi taotluse

rahuldamata).

24. Kuna ringkonnakohus leidis eespool, et stipendiumi isiklikule pangakontole kandmise

nõude esitamine oli praegusel juhul õiguspärane, on täitmata mittevaralise kahju hüvitamise üks

eeldusi – vastustaja toimingu või haldusakti õigusvastasus (RVastS § 7 lg 1).

25. Seega jättis halduskohus kokkuvõttes õigesti kaebaja mittevaralise kahju nõude

rahuldamata.

V

26. Vastustaja jättis 11.03.2021 otsusega rahuldamata kaebaja 22.02.2021 taotluse saada

loometöötoetust, sest Jõgevamaa ekspertkomisjoni 11.03.2021 koosolekul tehtud otsuse

kohaselt ei leidnud kaebaja taotlus konkurentsi olukorras ekspertidelt piisavalt toetust (hääled

jagunesid üks poolt ja neli vastu). Nimetatud otsus on kaebuse esemeks. Ka halduskohus hindas

kohtuotsuse p-des 14–16 selle haldusakti õiguspärasust. Kaebaja on vaidlustanud halduskohtu

otsuse täies ulatuses. Seega tuleb ringkonnakohtul kontrollida halduskohtu otsuse õigsust ka

selle haldusakti osas, kuigi kaebaja ei ole esitanud apellatsioonimenetluses loometöötoetuse

määramata jätmisega seoses halduskohtu otsusele sisulisi vastuväiteid. Ringkonnakohus lähtub

eeldusest, et pooled jäävad selles küsimuses varem esitatud seisukohtade juurde.

27. Ringkonnakohus nõustub vastustaja ja halduskohtu seisukohtadega, mis puudutavad

vastustaja otsuse kohtuliku kontrolli ulatust, üksnes osaliselt.

28. KultKS § 16 lg-d 3, 5 ja 6 ning § 161 ei piira kohtu võimalust kontrollida kaebajale

loometöötoetuse määramata jätmise kooskõla KultKS-s ja vastustaja kehtestatud raha jagamise

kordades sätestatud nõuetega. KultKS § 16 lg 6 kohaselt ei vaidlustata sihtkapitali nõukogu

otsuseid, v.a kui sihtkapitali nõukogu ei olnud otsustusvõimeline kohal viibinud liikmete

vähesuse tõttu või nõukogu otsuseid ei ole protokollitud ja tehtud teatavaks Kultuurkapitali

juhatajale. KultKS § 161 lg 2 alusel laieneb see säte ka maakondliku ekspertgrupi otsustele.

Nende sätete mõte ei ole piirata eralduse taotleja võimalust vaidlustada tema taotluse kohta

tehtud otsust, vaid välistada Eesti Kultuurkapital nõukogu või juhataja võimalus ümber hinnata

struktuuriüksuste (s.o sihtkapitalide ja maakondlike ekspertkomisjonide – vt KultKS §-d 10 ja

101) pädevuses olevate ja nende tehtud sisulisi otsuseid, nt toetuse andmist konkreetsele

projektile või isikule, v.a kui see on teistmoodi ette nähtud. Seda järeldust toetab asjaolu, et

Eesti Kultuurkapitali nõukogul on samuti pädevus teha teatud rahastamisotsuseid, kuid tema

3-21-1228

11(12)

otsuse vaidlustamisele ei ole sarnaseid piiranguid kehtestatud (vt Eesti Kultuurkapitali

nõukogu, juhataja ja struktuuriüksuste pädevuse kohta KultKS § 10 lg 2, § 101 lg 2 p 1, § 11 lg

2 p-d 3 ja 6, § 13 lg 4, § 14 lg 3 p 2 ja § 163; raha jagamise üldkorra p-d 1.3 ja 5.4).

29. Kohus saab täies mahus kontrollida, kas Eesti Kultuurkapital järgis taotluse menetlemisel

vormi- ja menetlusnõudeid, samuti näiteks otsuseid, millega keeldutakse eralduse tegemisest

Eesti Kultuurkapitali raha jagamise üldkorra p-s 1.9 toodud üldistel alusel (võlgnevus

Kultuurkapitali

ees,

aruande

esitamise

kohustuse

rikkumine,

pankroti-

või

likvideerimismenetluse algatamine, kehtiv registrist kustutamise hoiatus) või samalaadsetel

alustel, mis puudutavad konkreetset eralduse liiki (nt raha jagamise üldkorra p 2.1.1 –

projektitoetuse mitteeraldamine juba toimunud üritusele või ehitus- ja remonditöödeks; p-d

2.1.2 ja 2.2.2 – omafinantseeringu või kaasfinantseerimise nõude mittetäitmine; teatud eralduse

tegemine üksnes füüsilisele või juriidilisele isikule). Samuti saab kohus täies ulatuses

kontrollida maakondlike ekspertgruppide töökordades sätestatud konkreetseid nõudeid

taotlejale ja taotlusele, nt Jõgevamaa ekspertgrupi raha jagamise korra (vastustaja 31.01.2022

vastuse lisa, dtl 968 jj) puhul seda, kas vastustaja on õigesti kohaldanud p-s 2.1.3 toodud loetelu

tegevustest, millele ei anta projektitoetust. Kui taotlus ei vasta nõuetele, sh kui esinevad

eralduse andmist selgesõnaliselt välistavad alused, võib Eesti Kultuurkapital jätta taotluse

sisuliselt hindamata (olles asjakohasel juhul enne andnud taotlejale võimaluse puudus

kõrvaldada; vt raha jagamise üldkorra p-d 5.2.3 ja 5.3.1). Taotluse läbi vaatamata või

rahuldamata jätmine eespool toodud alustel ei eelda kunstiliste, esteetiliste vms

ekspertteadmisel põhinevate hinnangute andmist, vaid faktilise olukorra hindamist ja

õigusmõistete sisustamist. See aga on kohtuvõimu põhifunktsioon (vt ka Riigikohtu 11.12.2020

otsus nr 3-20-1198, p 14).

30. Taotluse sisuline hindamata jätmine koos põhjendusega tuleb protokollida (raha jagamise

üldkorra p 5.3.1). Eespool selgitatud kohtuliku kontrolli ulatust arvestades tuleb vastustajal

protokollida selliste otsuste põhjendused vähemalt määral, et sellest selguks taotluse sisuliselt

hindamata jätmise peamine põhjus. Kohtuvaidluse tekkimise korral on vastustajal võimalik

esitada täiendavad põhjendused ja tõendid.

31. Asja materjalidest saab järeldada, et kaebaja 22.02.2021 taotlust loometöötoetuse

saamiseks on hinnatud sisuliselt. Taotluse sisulise hindamise põhialuseks on raha jagamise

üldkorra p 5.3.2 kohaselt eelkõige kultuuri- ja spordialane väärtus, mille raames võidakse

arvestada taotluses kirjeldatud projekti, tegevuse, eesmärgi vms olulisust, vajalikkust,

tulemuslikkust, usaldusväärsust, uuenduslikkust või jätkusuutlikkust ja muid kriteeriume. Raha

jagamise üldkorra p 5.3.3 järgi lähtutakse taotluste sisulisel hindamisel laekunud taotluste

analüüsist ja jagamisele kinnitatud rahalistest vahenditest. Taotlus rahuldatakse kas täielikult

või osaliselt või jäetakse rahuldamata, arvestades mh erikordades sätestatud tingimusi.

Taotluste kohta tehtud otsused tuleb raha jagamise üldkorra p 5.3.5 kohaselt protokollida ja teha

nädala jooksul teatavaks Eesti Kultuurkapitali juhatajale. Jõgevamaa ekspertgrupi raha

jagamise korra p-s 1.2 on määratletud selle ekspertgrupi tegevuse eesmärgid ning toetatavad

valdkonnad, tegevused ja isikud. Üldistatult on eralduse tegemise aluseks taotleja või taotluse

seotus Jõgevamaaga. Loometöötoetus eraldatakse loomeinimesele sellise töö tegemiseks, mille

tulemusena sünnib autori- või esitajaõiguse alla kuuluv loome- või kunstiteos (korra p 2.3.1).

Taotlus peab sisaldama autori loomingulist elulookirjeldust, loodava teose detailset kirjeldust,

taotleja või teose seost Jõgevamaaga ning teose loomise ajakava (korra p 2.3.4). Võttes arvesse

loometöötoetuse andmist puudutava regulatsiooni hõredust, taotluse sisulise hindamise

põhinemist õigusvälistel teadmistel ja kogemustel ning seda, et taotlejal puudub subjektiivne

õigus saada Eesti Kultuurkapitalilt loometöötoetust, saab kohus taotluse sisulise hindamise

puhul kontrollida vaid seda, kas vastustaja on tegutsenud meelevaldselt (vrd Riigikohtu

11.12.2020 otsus nr 3-20-1198, p-d 13, 14 ja 16; 09.08.2016 otsus nr 3-3-1-51-16, p 17.2).

3-21-1228

12(12)

32. Puudub vaidlus kaebaja seotusest Jõgevamaaga. Kaebaja 22.02.2021 taotluse kohaselt

(05.06.2021 kaebuse lisa 1, dtl 28 jj) soovis ta loometöötoetuse abil valmis kirjutada uurimustöö

maakonna ääremaastumisest ja maapiirkonna elu arendamisest. Saab mõistlikult eeldada, et

kaebaja töö tulemusel oleks valminud autoriõiguse alla kuuluv teos. Taotluses on olemas

kaebaja elulookirjeldus ja teose loomise ajakava. Neil asjaoludel saab järeldada, et maakondliku

ekspertgrupi 11.03.2021 koosoleku protokollis sisalduv hinnang „ekspertide kaalutlusotsuse

kohaselt ei leidnud taotlus konkurentsis piisavalt toetust“ (vt vastustaja 18.06.2021 vastuse lisa

1, järjekorra nr 7, dtl 159 jj) rajaneb maakondliku ekspertkomisjoni liikmete (maakonna

kultuurivaldkonnas tegutsevate isikute – vt KultKS § 161 lg 1) ekspertteadmistel põhinevatele

kunstilistele ja esteetilistele kaalutlustele. Selline otsustus toetub erialaühenduste määratud

ekspertide autoriteedile ja usaldusväärsusele ning sisaldab ekspertkomisjoni liikmete

subjektiivseid hinnanguid, mille põhjendamine õiguslike mõõdupuude järgi ei pruugi alati olla

võimalik. Kaebaja taotluse rahuldamist toetas hääletustulemuste järgi üks ja vastu oli neli

ekspertkomisjoni liiget. Ekspertkomisjoni protokollist selgub, et Jõgevamaa ekspertgrupile

laekus 2021. a I jaotuseks taotlusi kokku 74 468,46 euro ulatuses ning taotlusi oli võimalik

rahuldada kokku 34 720 euro ulatuses. Protokolli lisa kohaselt oli taotlusi paljudest erinevatest

valdkondadest, mitmed taotlused ei leidnud hääletuse tulemusel ekspertkomisjonilt üldse

toetust ja paljudele taotlejatele eraldati taotluses märgitust väiksem summa. Sellest saab

järeldada, et ekspertkomisjoni liikmed on taotlusi oma ekspertteadmisele tuginedes sisuliselt

hinnanud ja võrrelnud ning hääletanud selle põhjal konkreetse taotluse toetamise poolt või

vastu, arvestades mh jagatava raha hulka. Puudub mõistlik alus arvata, et kaebaja taotlus jäeti

rahuldamata muudel kui kunstilistel kaalutlustel. Kaebaja pole seadnud kahtluse alla ekspertide

pädevust ega erapooletust või toonud välja muid asjaolusid, mis ilmselgelt võinuksid mõjutada

temale loometöötoetuse eraldamise taotluse rahuldamata jätmist. Loometöötoetuse andmisest

keeldumise õiguspärasust ei mõjuta see, kas kaebajat teavitati sellest haldusaktist õigeaegselt,

nagu ka halduskohus asjakohaselt selgitas.

33. Eelneva põhjal ei ole praegusel vaidluse asjaoludel alust tühistada vastustaja 11.03.2021

otsust, millega jäeti rahuldamata kaebaja 22.02.2021 taotlus saada loometöötoetust.

VI

34. Kokkuvõttes jääb X apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata.

35. Menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks teeb kohus otsuse (HKMS § 108 lg 1).

Menetluskulude vastaspoolelt väljamõistmise eelduseks on menetluskulude nimekirja ja

kuludokumentide esitamine (HKMS § 109 lg 1). Kaebaja oli menetlusabi jätkuvuse korras

vabastatud 20 euro suuruse riigilõivu tasumisest. See kulu jääb HKMS § 118 lg 3 alusel riigi

kanda. Kumbki menetlusosaline ei ole esitanud ringkonnakohtule taotlusi ja kuludokumente

muude menetluskulude kandmise kohta. Seega jäävad apellatsiooniastme võimalikud

menetluskulud poolte endi kanda.

36. Kaebaja taotlust ja vaidluse asjaolusid arvestades tuleb kohtuotsuse avaldamisel asendada

kaebaja nimi tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3).

(digitaalselt allkirjastatud)