3-20-1934/24 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Maret Altnurme ja

Virgo Saarmets

Otsuse tegemise aeg ja koht

13.01.2023, Tallinn

Haldusasja number

3-20-1934

Haldusasi

RKV Building OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti

01.07.2020

maksuotsuse

nr

12.2-3/050171-16

tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja RKV Building OÜ, esindaja vandeadvokaat

Gerly Kask

Vastustaja Maksu- ja Tolliamet, esindaja KV

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 14.01.2022 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

RKV Building OÜ apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta asja juurde Maksu- ja Tolliameti 25.03.2022 vastusele lisatud dokumendid.

2. Jätta RKV Building OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu

14.01.2022 otsus haldusasjas nr 3-20-1934 muutmata.

3. Jätta menetluskulud ringkonnakohtus menetlusosaliste endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 13.02.2023.

Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse

14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest

arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva

(halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 215 lg 3).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks

esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist

(HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

3-20-1934

2(12)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksu- ja Tolliamet (MTA) kontrollis RKV Building OÜ käibe- ja tulumaksu tasumise

õigsust maksustamisperioodidel aprill, mai, juuli, november ja detsember 2018 ning veebruar

2019 ja kohustas 01.07.2020 maksuotsusega nr 12.2-3/050171-16 RKV Building OÜ-d

tasuma maksusumma 47 888,25 eurot.

RKV Building OÜ raamatupidamis- ja maksuarvestuse kohaselt soetas ta kontrollitud

perioodidel Rolax Team OÜ-lt, Arox Proff OÜ-lt ja Smek Ehitus OÜ-lt erinevaid ehitustöid

ning deklareeris nende äriühingute arvete alusel sisendkäibemaksu. Maksuhalduri hinnangul on

arvetel näidatud tööd tehtud (sh on RKV Building OÜ need enda tellijatele edasi müünud), kuid

töid ei teinud arvetel näidatud äriühingud, vaid kolmandad isikud, kellel puudus seos arved

esitanud äriühingutega. Tegemist on näilike tehingute ja fiktiivsete arvetega, mida RKV

Building OÜ kasutas teadlikult ja tahtlikult enda maksukohustuse vähendamiseks.

Maksuhalduri järeldust kinnitavad eeskätt järgmised asjaolud: 1) RKV Building OÜ ei

kontrollinud kõiki kolme äriühingut esindanud RP seotust äriühingutega ja RP õigust tegutseda

äriühingute nimel; 2) kriminaalasjas nr 17930000342 selgus, et arved esitanud äriühingutel

puudus reaalne majandustegevus ja neid kasutati maksupettuste toimepanemiseks (nn

arvevabriku teenuse osutamiseks); 3) väidetavate tehingupartnerite välisriikide elanikest

juhatuse liikmed ei juhtinud tegelikult äriühinguid; 4) arved ei võimalda tuvastada tööde täpset

sisu, mahtu ja aega; 5) tehingute kohta ei vormistatud muid dokumente (nt lepingud, tööde

üleandmise-vastuvõtmise aktid, hinnapakkumised), milles oleks töid täpsemalt kirjeldatud; 6)

RKV Building OÜ tellijad ei teadnud objektidel alltöövõtjate kasutamisest; 7) RKV Building

OÜ tasus arvete eest osaliselt sularahas, kuid sularaha jõudmine arveid esitanud äriühingute

käsutusse ei ole piisavalt tõendatud. Seetõttu tuleb suurendada RKV Building OÜ

käibemaksukohustust 19 155,3 euro võrra. Arvete alusel tehtud pangaülekanded või

sularahaväljamaksed kassast tuleb lugeda täies ulatuses RKV Building OÜ ettevõtlusega

mitteseotud väljamakseteks ja maksustada 28 732,95 euro suuruse tulumaksuga. Tulumaksu

määramine hindamise teel ei ole võimalik.

Maksu määramise õiguslikud alused oli käibemaksuseaduse (KMS) § 29 lg 1 ja lg 3 p 1 ning §

31 lg 1; maksukorralduse seaduse (MKS) § 83 lg 4 ja tulumaksuseaduse (TuMS) § 51 lg 2 p 3.

2. MTA jättis 28.08.2020 vaideotsusega rahuldamata maksuotsuse peale esitatud vaide.

3. RKV Building OÜ esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse maksuotsuse tühistamiseks.

Maksuotsus on oluliste põhjendamispuudustega ja tehtud järeldused ei põhine tõenditel, vaid

oletustel ja üldistustel. Tõendamiskoormus ei ole kaebajale üle läinud. Maksu- ega

kriminaalmenetluses ei ole kogutud tõendeid, mis kinnitaksid kaebaja tegutsemist ja koostööd

vaidlusaluste äriühingute tegevust juhtinud isikutega. Puuduvad tõendid, et kaebaja oleks

„tellinud“ arveid ja võtnud vastu raha, milles on maha arvatud „teenustasu“. Kui kaebajal oleks

olnud kuritegeliku grupeeringu liikmetega mingi õigusvastane seos, oleks see olnud

kriminaalmenetluse esemeks. Maksuhaldur on süüstanud kaebajat oletuste ja üldistuste põhjal,

püüdes jätta muljet, et ka kaebaja puhul toimus kriminaalasjas toimunuga sarnane tegevus

(võltsarvete esitamine, raha tagastamine). Kuritegeliku grupeeringu liikmete seletuste kohaselt

oligi nende eesmärk kolmandate isikute tahtlik eksimusse viimine ja eksimuses hoidmine,

jätmaks muljet, et tegemist on reaalselt tegutsevate äriühingutega. Maksuhaldur ei ole viidanud

ühelegi tõendile, mis kinnitaks, et kaebaja oli maksupettusest teadlik ja selles osaline.

Äriregistri andmete kohaselt on Rolax Team OÜ, Arox Proff OÜ ja Smek Ehitus OÜ tegevus

seotud ehitusega. Kõikide äriühingute nimel asjas asju RP, kes organiseeris ettevõtete nimel

töölised kaebaja ehitusobjektidele, peamiselt Tallinna Lennujaama. Maksuhaldur nõustus, et

3-20-1934

3(12)

tööd olid tehtud ja RP 17.04.2020 seletuses nimetatud inimesed töötasid reaalselt Tallinna

Lennujaama jm objektidel, kuid leidis, et need inimesed ei ole seostatavad Rolax Team OÜ,

Arox Proff OÜ ja Smek Ehitus OÜ-ga, sest inimesed ei olnud registreeritud töötamise registris

(TÖR) nende äriühingute töötajatena. Seda asjaolu ei saa kaebajale ette heita. Kaebaja on

täitnud enda tõendamiskohustuse ja andnud teabe isikute kohta, kes tööd tegid. Ostjal ei ole

võimalik kontrollida, kas töövõtja on objektile saadetud tööd tegeva isiku TÖR-is

registreerinud, samuti millise äriühinguga on töötajal sõlmitud tööleping. KMS-st ega

kohtupraktikast ei tulene ostjale kohustust kontrollida müüja käivet ja töötajaid või nende

puudumisel vastutada müüja kohustuste eest. TÖR ei ole avalik register ja kaebajal puudub

sellele juurdepääs.

RP kirjaliku volituse kontrollimata jätmine on vormipuudus. RP tegevus pani kaebaja juhatuse

liikme RV uskuma, et RP-l on volitus esindada vaidlusaluseid äriühinguid. Kuna RP korraldas

tööde tegemiseks vajalikud töömehed objektile, puudus RVl alus kahtlustada, et Rolax Team

OÜ, Arox Proff OÜ ja Smek Ehitus OÜ äritegevusel võiks olla ebaseaduslik eesmärk. Kui

kaebaja oleks küsinud RP-lt kirjalikku volitust, oleks RP selle esitanud, sest Rolax Team OÜ,

Arox Proff OÜ ja Smek Ehitus OÜ olid tema kontrolli all.

Alusetu on etteheide, et raamatupidamisdokumentide järgi tasuti teenuste eest osaliselt

sularahas, kuid sularaha jõudmine äriühinguteni ei ole usaldusväärselt tuvastatav. Kaebaja on

selgitanud, et andis sularaha RP kätte. RP on kinnitanud, et sai kaebajalt sularaha ja kasutas

seda raha vastavalt e-kirjas toodud juhistele. Nimetatud asjaolu on kooskõlas MK

kriminaalmenetluses antud ütlustega, et lennujaamas töötades said nad RP käest igal õhtul

töötasu sularahas. Kuna äriühingute nimel tegutses RP ja RV-l oli alust uskuda tema asjaajamise

vastavust äriühingute tahtele ning tööd objektil toimusid, on tõendatud sularaha jõudmine

äriühinguteni.

Maksuhalduri seisukoht tulumaksu määramisel hindamise rakendamata jätmisest ei ole õige.

Tööd teinud inimesed ja neid palganud isik on teada. Tehtud tööde mahtu saab võrrelda kaebaja

poolt tellijale esitatud töödega ja nende mahtudega; isikutele makstud tasu on tuvastatav nende

ütlusega, samuti sedalaadi töö eest makstava keskmise turuhinnaga. Kui tõendid on puudulikud,

ebapiisavad, mitteusaldusväärsed, hävinud või kadunud ja muude tõenditega ei ole võimalik

maksukohustuse aluseks olevaid asjaolusid tuvastada, on hindamine MKS § 94 järgi lubatud.

Seega ei ole asjakohane vaideotsuses toodud seisukoht, et arved ei võimalda tuvastada tehingute

majanduslikku sisu ja teenuste saamist ning kontrollida nende mahtu ja mahu usutavust.

Teenuse saamine ja edasimüümine ei ole kahtluse all.

4. MTA palus jätta kaebus rahuldamata, jäädes maksuotsuse põhjenduste juurde.

Sisendkäibemaksu mahaarvamiseks on oluline välja selgitada, et kaup või teenus on soetatud

teiselt registreeritud käibemaksukohustuslaselt, soetatud kaup või teenus on kasutatav oma

ettevõtluses ja kauba või teenuse saamist kinnitab KMS § 37 lg-s 7 ettenähtud nõuetele vastav

arve. Maksuotsuses on välja toodud asjaolud, millest järeldub, et Rolax Team OÜ, Arox Proff

OÜ ja Smek Ehitus OÜ ei osutanud kaebajale arvetel näidatud teenust ning tegelik teenuse

müüja pole teada. Samuti on maksuhaldur tuvastanud, et kaebaja oli tehingu tegelikest

asjaoludest teadlik. Seega ei ole arved nõuetekohased ning sisendkäibemaksu mahaarvamise

tingimused ei ole täidetud.

Alusetu on kaebaja väide, et MTA on tuvastanud kaebaja teadlikkuse maksupettusest pelgalt

kriminaalmenetluses kogutud tõenditele tuginedes. Kõiki kogutud tõendeid on hinnatud

kogumis ja vastastikuses seoses. Maksuhaldur ei pea maksumenetluses tõendama maksupettuse

toimepanemist või sellest osavõttu, vaid piisav on kaudsetele tõenditele toetuv põhjendatud

kahtlus, mis on eluliselt usutav. MTA on selgitanud, et kuigi kriminaalmenetluses ei uuritud

3-20-1934

4(12)

konkreetselt

nn

arvevabrikute

tehinguid

kaebajaga,

saab

kriminaalmenetluse

ja

maksumenetluse käigus selgunust teha järelduse, et n-ö arvevabriku teenuseid pakuti ka

kaebajale. Selliste äriühingute kasutamine kogemata ja heauskselt (sh kolm korda järjest) ei ole

usutav. Kaebaja väide eksimuses olemisest on otsitud ega ühti maksumenetluses tuvastatud

asjaoludega. Kuna kaebaja ei kontrollinud RP seotust äriühingutega ning tehingute kohta on

koostatud vaid üldsõnalised arved, ei ole kaebaja väited ekslikult tehingutes osalemisest tõsiselt

võetavad.

Maksuhaldur ei andnut liiga suurt kaalu TÖR-i kannetele, mida kaebaja ei saanud näha. Need

kanded (ja väidetavate tehingupartnerite maksudeklaratsioonid) on vaid üheks tõendiks

kogumist. Ostja ei vastuta müüja kohustuste täitmata jätmise eest, vaid selle eest, et ta kajastas

teadlikult oma sisendkäibemaksu arvestuses nõuetele mitte vastavaid arveid.

Sularaha jõudmine arvetel näidatud äriühinguteni ei ole usaldusväärselt tuvastatav. Kaebaja

raamatupidamisdokumentide järgi tasuti teenuste eest osaliselt sularahas. Kaebaja üle kantud

või kassast välja võetud summade puhul esineb tugev ja kaebaja poolt kõrvaldamata jäänud

kahtlus, et fiktiivsete arvete alusel viidi raha äriühingust teadlikult ja tahtlikult välja, et teha

võimalikke varjatud ja maksuvabu väljamakseid n-ö mustale tööjõule.

Hindamise läbiviimine ei ole võimalik. Teenust osutanud isikud ei ole usaldusväärselt

tuvastatavad. Seega ei võimalda arved tuvastada tehingute tegelikku majanduslikku sisu ning

kontrollida nende mahtu ja mahu usutavust.

5. Tallinna Halduskohus jättis 14.01.2022 otsusega kaebuse rahuldamata ja menetlusosaliste

menetluskulud nende endi kanda. Halduskohus nõustus maksuotsuse ja vaideotsuse

põhjendustega ega korranud neid kõiki (HKMS § 165 lg 1).

Kaebaja sõlmis suusõnalised kokkulepped ehitustööde tegemiseks Tallinna lennujaama objektil

Rolax Team OÜ-ga, Arox Proff OÜ-ga ja Smek Ehitus OÜ-ga, Raasiku villavabriku objektil

Rolax Team OÜ-ga, Reidi tee objektil Arox Proff OÜ-ga ja Smek Ehitus OÜ-ga ning Kroodi

survetõstepumpla ja Veetorni 9 objektidel Smek Ehitus OÜ-ga. Tööde lõpptellijateks olid

Tallinna Lennujaam, Aade Lõng OÜ, Vensen AS ja Alving OÜ. Tööde tegemise eest vastutas

kokkuvõttes kaebaja. Äris mõistlikult käitudes tulnuks sellist kokkulepet sõlmides otsustada

alltöövõtjate ehitusalaste kogemuste, oskuste, võimaluste ja vastutuse üle. Kaebajal puudus

varasem koostöö Arox Proff OÜ, Smek Ehitus OÜ ja Rolax Team OÜ-ga ning kaebaja

kontrollis

oma

tehingupartnerite

puhul

üksnes

seda,

kas

neil

on

olemas

käibemaksukohustuslase number. Kaebaja väitel piisas talle sellest, et kõnealuseid äriühinguid

esindas tehingutes kaebajaga RP, kes oli kaebaja juhatuse liikme ammune tuttav. Kaebaja ei

kontrollinud, kas RP-l oli õigus esindada kõnealuseid äriühinguid (vt kaebaja 19.09.2019

seletuste protokoll). Seega ei kontrollinud kaebaja Arox Proff OÜ, Smek Ehitus OÜ ja Rolax

Team OÜ suutlikkust täita suulisi lepinguid.

MTA on tuvastanud ja puudub vaidlus, et Arox Proff OÜ, Smek Ehitus OÜ ja Rolax Team OÜ

olid n-ö arvevabrikud. RP, kellega kaebaja väidetavalt asju ajas ja kes väidetavalt korraldas

teenuste osutamist Arox Proff OÜ, Smek Ehitus OÜ ja Rolax Team OÜ nimel, ainus

tuvastamist võimaldav seos kõnealuste äriühingutega seisneb selles, et tema ja veel kolme

kuritegelikku ühendusse kuuluva isiku kontrolli all esitasid need äriühingud reaalselt

tegutsevatele äriühingutele võltsarveid, et viimased saaksid varjata tasumisele kuuluva

käibemaksu kohustust (vt RP 06.08.2019 ning JJ 07.08.2019 ja 09.08.2019 kahtlustatavana

ülekuulamise protokollid kriminaalasjas nr 17930000342). RP ülesandeks oli organiseerida

Arox Proff OÜ, Smek Ehitus OÜ ja Rolax Team OÜ kui variühingute kasutuselevõtmine

(samas). RP ütluste kohaselt korraldas ta Arox Proff OÜ, Smek Ehitus OÜ ja Rolax Team OÜ

pangakontode avamise ning võttis pärast pangakontode avamist variisikutelt üle pangakontode

3-20-1934

5(12)

avamisega seotud dokumendid ning pangakontode kasutamiseks vajaminevad vahendid (vt RP

06.08.2019 ütlused). Nimetatud vahendeid ja ID-kaarte kasutas ta ise ning neid kasutasid ka JJ

ja IT. RP kasutas variisikute ID-kaarte ja PIN-kalkulaatoreid mh variühingute e-maksuameti

kontodele logimiseks ning käibedeklaratsioonide esitamiseks, et jätta mulje tegutsevatest

äriühingutest. RP väitis ka, et „[p]aar korda oli minu ülesandeks otsida töötajaid, keda

registreerida variäriühingute töötajateks, sest keegi ei tahtnud teha koostööd äriühingutega,

kellel polnud ühtegi töötajat/…/“. RP tagastas sularaha äriühingutele, kes kasutasid

arvevabrikute teenust; raha jagas ta e-kirja teel saadud tabelis oleva järjekorra alusel. JJ selgitas

07.08.2019 ütlustes, et tema esitas aktide ja hinnapakkumiste põhjal mh Arox Proff OÜ, Smek

Ehitus OÜ ja Rolax Team OÜ nimel arveid aktides ja hinnapakkumistes märgitud ettevõtetele.

Aktid ja hinnapakkumised laekusid talle e-kirja või Telegrami teel DP-lt ning tema saatis arved

vastavatele äriühingutele edasi. Samuti pidas JJ RP-lt saadud teabe põhjal arvestust klientide

raha tagastamise üle (kellele ja kui palju on raha tagastatud ning kui palju on vaja veel kellelegi

tagastada); tal oli tabel, kus olid kirjas arvevabrikute teenuste kasutajate nimed ja summad;

teenustasu oli 5–10% tagastatavast summast. Raha tagastamise arvestus käis aadressil XXX

oleva tabeli alusel. JJ selgitas 09.08.2019, et variühingute esitatud arvetel näidatud tööd tegid

reaalselt ära klientide oma töötajad, üldjuhul ukrainlased. Põhjendamatu on kaebaja seisukoht,

et kui kriminaalmenetluses ei ole tuvastatud kaebaja seost kuritegeliku grupeeringuga, on tema

sidumine maksupettusega ainetu. Asjaolu, et maksuhaldur ei algatanud kriminaalmenetlusi

vaidlusaluste arvevabrikute klientide suhtes, ei välista nende suhtes maksumenetluse

läbiviimist ega maksuotsuse tegemist.

Müüja õigusvastasest käitumisest maksuõigussuhetes ei tulene iseenesest, et ostja on

käibemaksu maha arvanud alusetult. Kui ostja on osalenud tehingutes heauskselt, ei ole ostjal

sisendkäibemaksu mahaarvamise keelamine põhjendatud (Riigikohtu 27.01.2016 otsus nr 3-3-

1-30-15, p 17). Ostja heausksust eeldatakse, kuid ostja heausksuse eeldamise põhimõte ei laiene

juhtumile, kus maksuhalduril on põhjendatud kahtlus, et ostja osales maksupettuses (Riigikohtu

24.01.2011 otsus nr 3-3-1-73-10, p 13). Kui maksuhalduril ei ole võimalik veenduda müüja

deklareeritud andmete õigsuses, sest müüja ei ole esitanud maksuhaldurile vajalikku teavet,

kuid muud asjaolud viitavad veenvalt maksupettusele, on põhjendatud kahtlus, et müüja on

tasunud käibemaksu vähem, kui ostja sisendkäibemaksu maha arvas (Riigikohtu 27.01.2016

otsus nr 3-3-1-30-15, p 16).

Maksuhaldur on teinud kogutud tõendite pinnalt õige järelduse, et Rolax Team OÜ, Arox Proff

OÜ ja Smek Ehitus OÜ ei olnud teenuste tegelikuks osutajaks ning kaebaja oli sellest teadlik.

Esiteks saab nõustuda maksuhalduriga, et kaebaja ei olnud oma tehingupartneri isikusamasuse

tuvastamisel piisavalt hoolas ning kaebaja väide eksituses olemisest on otsitud. Kui

tehingupartneriks on juriidiline isik, tuleb tuvastada ka see, et juriidilise isiku nimel tegutseval

inimesel on esindusõigus. Vastasel juhul ei ole konkreetse inimese tegevust alust omistada

sellele juriidilisele isikule. Kuna kaebajal puudus varasem koostöö Rolax Team OÜ, Arox Proff

OÜ ja Smek Ehitus OÜ-ga, ei saanud asjaolu, et talle usaldusväärne tuttav isik väitis end olevat

nende äriühingute esindaja, tekitada kaebajas veendumust, et ta sõlmis lepingud just nimetatud

äriühingutega. Volituste kontrollimise tulemusel (sh kui RP, kelle valduses olid kõnealuste

äriühingute juhatuse liikmete ID-kaardid, oleks endale kirjaliku volituse organiseerinud), oleks

kaebaja tuvastanud, et RP esindas lühikese aja jooksul kolme äriühingut, kelle juhatuse liikmed

olid välismaalased ning lisaks registreeringu puudumisele majandustegevuse registris ei olnud

neil enne tehinguid kaebajaga märkimisväärset käivet. Äris tavapäraste ja mõistlike

ettevaatusabinõude rakendamata jätmine õigustab järeldust, et kaebaja jaoks ei olnud oluline,

kes on tema tehingupartneriks.

Tehingute mittetoimumist kinnitab ka asjaolu, et poolte vahel ei ole taasesitamist võimaldaval

moel fikseeritud mitte ühtki kokkulepet tööde sisu, maksumuse ega muude tingimuste kohta.

3-20-1934

6(12)

Samuti ei ole pooled pidanud vajalikuks kirjalikult fikseerida tööde üleandmist ja vastuvõtmist.

Maksuotsuses on põhjendatult välja toodud, et arvete alusel ei ole võimalik tuvastada, milliseid

konkreetseid töid ja millises mahus tehti ning kuidas kujunes teenuse hind. Majandustehingute

sisu ei saa tuletada isikute ütlustest, vaid see peab olema üheselt nähtav asjakohasest

dokumentatsioonist (vt Tallinna Ringkonnakohtu 18.10.2021 otsus nr 3-20-1971, p 13). Seega

piisaks

maksukohustuse

tekkimiseks

ka

üksnes

majandustehingute

ebapiisava

dokumenteerimise etteheitest.

Lisaks jätsid Rolax Team OÜ, Arox Proff OÜ ja Smek Ehitus OÜ täitmata maksuhalduri

korraldused teabe andmiseks ja dokumentide esitamiseks seoses kaebajaga tehtud tehingutega

ning ka kõnealuste äriühingute nimel väidetavalt tegutsenud RP ei andnud maksumenetluses

põhjalikke ja üksikasjalikke seletusi kaebajale väidetavalt osutatud teenuste kohta.

Maksumenetluses 13.12.2019 esitatud kirjalikus vastuses on RP küll kinnitanud, et „kõik tööd

olid tehtud 100% mahus“, ent isik ei mäletanud mingeid muid tehingutega seotud asjaolusid

ning maksuhalduri küsimusele, kes kõnealuste äriühingute nimel töid teostasid, vastas ta „ei

tea“. Asjaolu, et RP on 17.04.2020 kaebajat maksumenetluses esindanud advokaadi vahendusel

nimetanud mõned isikud, kes tegid Rolax Team OÜ, Arox Proff OÜ ja Smek Ehitus OÜ nimel

ehitustöid, ei muuda tema seletust usaldusväärseks kinnituseks tehingute toimumise kohta. RP

17.04.2020 seletuse kohaselt tegid Rolax Team OÜ poolt ehitustöid tema ise, tema vend AP,

VZ, MZ ning Ukrainast ja Lätist pärit töötajad, kelle nimesid ja kontakte RP ei mäleta.

Vaidlusaluste arvete kohaselt tegi Rolax Team OÜ ehitustöid ajavahemikul aprill – mai 2018

Tallinna Lennujaama objektil ning juulis 2018 Raasiku villavabriku ja Tallinna Lennujaama

objektidel. AS-i Tallinna Lennujaam esitatud nimekirjadest ei nähtu RP viibimist ega läbipääsu

loa omamist kõnealusel objektil ajavahemikul aprill – mai 2018 ja juuli 2018 ning töölised on

objektile toonud peamiselt kaebaja juhatuse liige RV (vt MTA 12.11.2020 vastuse lisad 9 ja

10). Seega ei vasta tõele RP väide, et tema tegi Rolax Team OÜ poolt vaidlusalustel arvetel

kajastatud ehitustöid, samuti RV väide, et peamiselt tõi Rolax Team OÜ töölised lennujaama

objektile sisse RP (vt kaebaja 19.09.2019 seletuste protokoll). AS-i Tallinna Lennujaam

läbipääsulubade nimekirja kohaselt oli AP-l RKV Building OÜ nimel läbipääsuluba

ajavahemikul 24.01.2018–31.08.2018 ning läbipääsuluba oli ka MZ-l, kuid vastustaja on õigesti

välja toonud, et nimetatud isikutel puudus igasugune seos Rolax Team OÜ-ga. VZ-l oli RKV

Building OÜ nimel läbipääsuluba 18.12.2018–06.12.2019 ning ka temal puudub igasugune

seos Rolax Team OÜ-ga. RP väide kõnealuste isikute töötamisest Raasiku villavabriku objektil

pole kontrollitav, sest lisaks sellele, et neil isikutel puudub igasugune tuvastamist võimaldav

seos Rolax Team OÜ-ga (v.a RP), ei kinnita nende töötamist Raasiku villavabriku objektil ka

kaebaja juhatuse liikme ega peatöövõtja Aade Lõng OÜ juhatuse liikme seletused. Kaebaja

juhatuse liige, kes enda sõnul jagas Rolax Team OÜ väidetavatele töötajatele Raasiku

villavabriku objektil tööülesandeid ja kontrollis nende tegevust, ütles, et erinevatel päevadel

tegi Rolax Team OÜ-st tööd 3–5 isikut, kelle nimesid ta ei tea (ei mäleta). Peatöövõtja Aade

Lõng OÜ juhatuse liikme seletuse kohaselt oli neil leping RKV Building OÜ-ga ning nad ei

kontrollinud, kelle töötajaid kasutatakse ja kes olid need isikud nimeliselt. Ei ole eluliselt

usutav, et ise töölistega suheldes ja neile tööülesandeid jagades, ei oska kaebaja juhatuse liige

nimetada ühtegi nime, eriti kui üheks töid teinud isikuks oli tema ammune tuttav RP. Samuti

pole võimalik, et RP-le meenub asjaolu, et ta tegi Rolax Team OÜ nimel töid, alles pärast

kaebaja advokaadi pöördumist tema poole.

Maksuhaldur on kontrollinud RP väidet, mille kohaselt teostasid Arox Proff OÜ ja Smek Ehitus

OÜ töötajatena ehitustöid RP, I (K) V (Arox Proff OÜ juhatuse liige), FO ja MK (Smek Ehitus

OÜ juhatuse liikmed), OB, AM ja ZR. Maksuotsuse p-des 1.1.2.2 ja 3.14 on veenvalt

põhjendatud, miks ei ole tõendatud, et need isikud tegid tööd kõnealuste äriühingute nimel.

Üksnes asjaolust, et need isikud (kellest kolmel puudub Arox Proff OÜ-ga ja Smek Ehitus OÜ-

3-20-1934

7(12)

ga igasugune puutumus) on ajavahemikul 25.11.2018–27.12.2018 viibinud Tallinna

Lennujaama objektil ning Arox Proff OÜ ja Smek Ehitus OÜ variisikutest juhatuse liikmed

tegid dokumentide vormistamise perioodil mõned päevad lennujaama objektil mingisugust tööd

ja said selle eest sularahas tasu, ei tõenda tehingute toimumist kaebajaga. Lisaks lennujaama

objektile tegi Arox Proff OÜ vaidlusaluste arvete kohaselt 2018. a novembris ehitustöid ka

Reidi tee objektil ning Smek Ehitus OÜ 2018. a detsembris Reidi tee objektil ja 2019. a

veebruaris Kroodi survetõstepumpla ja Veetorni 9 objektidel. Nende objektidega puudub RP

poolt 17.04.2020 nimetatud isikutel igasugune tuvastamist võimaldav seos. Seega ei vasta tõele

kaebaja väide, et töid teinud isikud on teada. Asjaolu, et RP on koostöös kaebaja advokaadiga

suutnud nimetada mõned isikud, kellest osal on puutumus teenust osutanud äriühingute või

lennujaama objektiga, ei anna alust järelduseks, et tema nimetatud isikud tegid reaalselt Rolax

Team OÜ, Arox Proff OÜ ja Smek Ehitus OÜ nimel kaebajale mingisuguseid töid.

Ei

saa

nõustuda

kaebaja

etteheitega,

et

vaidlustatud

maksuotsus

on

oluliste

põhjendamispuudustega ning tehtud järeldused põhinevad oletustel ja üldistustel, mitte

tõenditel. Vaidlusaluseid tehinguid kajastavad tõendid on tehingu poolte valduses ja neile teada.

Kohtupraktikas on leitud, et „[m]aksuhalduri ülesanne on MKS §-st 11 tuleneva

uurimispõhimõtte kohaselt koguda tõendeid ja tuvastada maksukohustuse seisukohast tähtsad,

nii maksukohustust suurendavad kui ka seda vähendavad asjaolud. Tõendada on üldjuhul

võimalik aga positiivseid asjaolusid ehk mingisuguse sündmuse toimumist või teo tegemist.

Negatiivse asjaolu ehk sündmuse mittetoimumise tõendamine ei ole üldjuhul võimalik ning

selliste negatiivsete asjaolude esinemine on võimalik tuvastada selle kaudu, et neile vastanduva

positiivse asjaolu kohta ei ole piisavalt veenvaid tõendeid. Sellest tulenevalt on maksuhalduril

ülesanne koguda oluliste olevate asjaolude kohta nii palju tõendeid kui võimalik ning kui need

ei veena teda maksustamise aluseks olevate soorituste reaalses toimumises, siis põhjendada,

miks need tõendid ei ole piisavad. Kui maksuhaldur on seda teinud, tuleb maksukohustuslasel

MKS §-st 150 tulenevalt esitada tõendid, mis kinnitavad vastavat sooritust (positiivset asjaolu).

/…/ MKS § 150 ei jäta maksukohustuslasele võimalust vaidlustada maksuotsust üksnes väitega,

et maksuhalduri kogutud tõendid ja tuvastatud asjaolud ei tõenda piisavalt mingisuguse

negatiivse asjaolu esinemist“ (vt Tallinna Halduskohtu 13.11.2013 otsus nr 3-13-567, p 22).

Praegusel juhul on tõendamiskoormus kaebajal ning kui kaebaja ei ole pidanud vajalikuks

dokumenteerida tehingutega seotud asjaolusid ega oska anda teavet, mis kontrollimisel veenvalt

kinnitaks tehingute toimumist, ei saa ta nõuda, et maksuhaldur aktsepteeriks tehingute

toimumist pelgalt üldsõnaliste arvete ning kaebaja ja RP üld- ja paljasõnaliste ning vastuoluliste

selgituste alusel. Samuti ei saa kaebaja vaidlustada maksuotsust soovitusega, et maksuhaldur

võiks ise tuvastada vaidlusaluste teenuste sisu ja mahud, võrreldes konkreetsetel

ehitusobjektidel teostatud töid kaebaja poolt edasimüüdud teenuste mahtude ja hindadega.

Kui äriühing on teinud väljamakse väidetavalt soetatud teenuse eest, kuid teenust osutanud isik

ei ole usaldusväärselt tuvastatav, siis tuleb üldjuhul kogu väljamakse lugeda ettevõtlusest

väljaviidud rahaks ning maksustada täies ulatuses (Riigikohtu 05.06.2014 otsus nr 3-3-1-33-14,

p 15.2 ja 01.12.2012 otsus nr 3-3-1-60-11, p 33). Kuna vaidlusalustel arvetel kajastatud tööde

tegelik teostaja ei ole usaldusväärselt tuvastatav, on maksuhaldur õigesti maksustanud teenuse

eest tehtud väljamakse tulumaksuga. Maksuhaldur ei pidanud kaaluma tulumaksu määramist

hindamise teel. Üldjuhul ei ole teenuse, sh ehitamise, puhul tulumaksu määramine hindamise

teel võimalik (Riigikohtu 01.12.2012 otsus nr 3-3-1-60-11, p 33; 17.12.2013 otsus nr 3-3-1-49-

13, p 20; 30.07.2014 otsus nr 3-3-1-65-13, p 21; 19.11.2014 otsus nr 3-3-1-55-14, p 19) ning

see saab toimuda üksnes erandlikel asjaoludel. Praeguses asjas ei esine selliseid erandlikke

asjaolusid.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

3-20-1934

8(12)

6. RKV Building OÜ palub apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsus ning teha uus

otsus, millega kaebus rahuldada, või alternatiivselt saata asi halduskohtule uueks

läbivaatamiseks.

Halduskohtu otsus ei ole nõuetekohaselt motiveeritud. Kaebaja esitatud tõendid ja väited on

jäänud hindamata ning maksuhalduri esitatud tõendeid on hinnatud valesti. See on toonud kaasa

ebaõige kohtulahendi. Halduskohus rikkus menetlusnõudeid, kui piiras kaebaja õigust tutvuda

Rolax Team OÜ, Arox Proff OÜ ja Smek Ehitus OÜ TÖR-i väljavõtetega. Sellega võeti

kaebajalt võimalus vaielda tõhusalt vastu maksuhalduri seisukohtadele tööd teinud isikute

kohta. Halduskohtu määruse põhjendused ei ole asjakohased ja on ebapiisavad. Kuna

maksuhalduri arvates oli tegemist variühingutega, ei saanud neil olla sellist huvi ärisaladuse

kaitseks, mis on kaebaja huvist kaalukam. See oli oluline menetluslik rikkumine, mis mõjutab

asja lõpptulemust. Halduskohus on oma otsuse kirjeldavas osas sõna-sõnalt refereerinud

maksuotsust (24 lk), kuid kajastanud menetlusosaliste seisukohti ainult 2,5 lk-l. Kohtu viide

maksuotsuse põhjendustega nõustumisele on üldsõnaline.

Vaidluse lahendamisel on oluline, kuidas kvalifitseerida RP tegevust. Selles osas on eksinud

nii maksuhaldur kui ka halduskohus. RP tegutses vahendajana, viies kaebaja kokku

allhankijatega (Rolax Team OÜ, Arox Proff OÜ ja Smek Ehitus OÜ). See tegevus on käsitatav

käsundi täitmisena, maakleri- või agendisuhtena. Kaebajale loodi veendumus, et RP tegutseb

nimetatud äriühingute ja esindusõiguslike isikute huvides. Äriühingute suutlikkus lepingut täita

oli täiendavalt tagatud RP soovituse ja lubadustega. RP oli töödega seotud ja viibis kogu aeg

objektidel – selle kohta on esitatud maksumenetluses arvukalt tõendeid. RP-le oli antud luba

siseneda Tallinna Lennujaama turvaalale ning sellist luba ei anta põhjendatud vajaduseta. Seda

tõendit ei ole sisuliselt hinnatud ja kaebaja esitatud teave on jäetud kontrollimata, kuigi asjas

oli vaidlus RP objektil viibimise üle. Kaebaja usaldust tehingupartnerite ja tööd tegevate isikute

vastu suurendas see, et suurem osa töödest toimusid Tallinna Lennujaama kõrgendatud

turvalisusega alal, kuhu sisenemiseks peavad olema isikud tuvastatavad ja läbima eelneva

taustakontrolli. Kaebaja heausksust tõendab ka asjaolu, et tema tehingud toimusid samal ajal

kui kriminaalmenetluses uuritud tehingud, kuid kaebaja tegevuses ei tuvastatud midagi

kriminaalset. Eeltoodust tulenevalt ei põhine tõenditel halduskohtu seisukoht, et RP ainus

tuvastatav seos kaebaja alltöövõtjatega oli see, et RP ja veel kolme kuritegelikku ühendusse

kuuluva isiku kontrolli all esitasid need äriühingud reaalselt tegutsevatele äriühingutele

võltsarveid, et viimased saaksid varjata käibemaksu tasumise kohustust.

Maksuhalduri uurimiskohustuse rikkumine puudutab selle välja selgitamata jätmist, kes

nimeliselt tegid ära töö, mille kohta nimetatud äriühingud esitasid arved. Sellest sõltub kaebaja

tulumaksukohustus. Maksuhalduri käsutuses olid AS-i Tallinna Lennujaam esitatud andmed

objektil liikunud isikute kohta, samuti RP 17.04.2020 seletus, kus olid välja toodud isikute

nimed. Maksuhaldur ei pöördunud maksumenetluses nende isikute poole ega küsinud, millise

äriühingu töötajad nad olid. RP 17.04.2020 seletuse kohaselt tegi tema ise vaidlusalustel arvetel

näidatud töid, sh Tallinna Lennujaamas. Kokkuvõttes ei saanud maksuhaldur asjaolusid

täiendavalt kontrollimata väita, et kaebaja ehitusobjektidel tegid töid tundmatud kolmandad

isikud. Kuna tööd on tehtud ja töid teinud isikud on teada ning nende seos tööandjatega ja

töötasudelt maksude tasumine on kontrollitav, toob maksuhalduri seisukoht kaasa väljamaksete

topeltmaksustamise. Maksuhaldur oleks pidanud hindama, kas Rolax Team OÜ, Arox Proff

OÜ ja Smek Ehitus OÜ asemel võis tehingutes osaleda RP-ga seotud RPI Group OÜ.

Maksuhalduri järeldused hindamise võimatusest on ekslikud. Tulumaksu määramine hindamise

teel oli praeguses asjas vajalik ja võimalik.

7. MTA palus jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, jäädes varasemate seisukohtade juurde.

3-20-1934

9(12)

Halduskohus ei eksinud seaduse kohaldamisel ega tõendite hindamisel. Halduskohtu

14.12.2021 määrus, millega piirati kaebaja juurdepääsu TÖR-i andmetele, on õiguspärane.

Piirangu põhjuseks oli asjaolu, et TÖR-i väljavõte sisaldab kolmandate isikute maksusaladust

ja isikuandmeid. Kaebaja ei ole ära näidanud, kuidas juurdepääsupiirang mõjutas asja

lahendust. Kohus sai tõenditega tutvuda ja hinnata, kas maksuhaldur on rikkunud

uurimiskohustust. Etteheide maksuotsuse ebaproportsionaalselt suures mahus refereerimisest

võrreldes kaebaja väidetega ei ole põhjendatud, sest maksuotsuses kajastuvad ka kaebaja

maksumenetluses esitatud vastuväited ja maksuhalduri vastused. Kaebaja kinnitas

kohtumenetluses, et jääb kontrollakti peale esitatud eriarvamuses toodud väidete juurde.

Etteheited kohtuotsuse ebapiisavast motiveerimisest on otsitud.

Kaebaja ei ole ära näidanud asjaolusid, mille pinnalt ta oleks saanud mõistlikult eeldada, et RP-

l oli volitus tegutseda Rolax Team OÜ, Arox Proff OÜ ja Smek Ehitus OÜ nimel. Puudusid ka

objektiivsed asjaolud, mis võinuks tekitada kaebajale usaldust väidetavate tehingupartnerite

suhtes. Kaebaja käitumine on omane olukorrale, kus ollakse teadlik, et tegemist ei ole tegelike

teenuse osutajatega. Maksuhaldur on hinnanud kõiki tõendeid, kuid leidnud, et RP 17.04.2020

seletused ei ole usaldusväärsed. Tõenditest nähtub vaid see, et RP on viibinud Tallinna

Lennujaamas RKV Building OÜ objektil. Väär on kaebaja väide, et Tallinna Lennujaama

julgestuspiirangualale pääsenud isikud peavad olema eelnevalt läbinud Kaitsepolitseiameti

taustakontrolli, mis omakorda sai tugevdada kaebaja usaldust tehingupartnerite ja tööd teinud

isikute suhtes. Sellise kontrolli peavad läbima üksnes n-ö vastuvõtja õiguse saanud

läbipääsuloaga isikud. Kõigi arvevabriku teenust kasutanud isikute suhtes ei alustatud

tõepoolest kriminaalmenetlust, vaid mh kaebaja suhtes viidi läbi maksumenetlus, kuid see ei

tõenda kaebaja heausksust.

Maksuhaldur ei rikkunud uurimiskohustust ja tulumaksu määramine oli põhjendatud.

Maksuhaldur peab kontrollima eeskätt seda, kas tehingud toimusid maksukohustuslase

väidetud viisil. Kui mõistliku pingutusega on võimalik teha kindlaks, kes on tegelik teenuse

osutaja, peab sellega maksu määramisel arvestama. Maksuhaldurilt oleks aga ülemäärane

nõuda, et igal juhul tuleb välja selgitada teenust tegelikult osutanud isik, eriti kui

maksukohustuslase enda selgitused on selles osas üldsõnalised ja vastuolulised. Tallinna

Lennujaamas kaebaja nimel turvaalas käinud isikute nimekiri hõlmab kõiki, kes aja jooksul on

kaebaja nimel sinna pääsenud, mitte vaid neid, kes võisid teha vaidlusalustel arvetel märgitud

töid. Arved ja muud dokumendid ei võimalda isegi osutatud teenuseid üheselt identifitseerida.

Praeguses asjas ei olnud võimalik määrata tulumaksu hindamise teel.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Maksuhaldur lisas 25.03.2022 vastusele kaks tõendit: väljavõte FO aadressidest ja MTA

29.10.2019 korraldus FO-le kui kolmandale isikule. Vastustaja soovib nende dokumentidega

ümber lükata apellatsioonkaebuses esitatud väidet, et maksuhalduri uurimiskohustuse

rikkumine seisnes mh FO-lt seletuste küsimata jätmises. Esitatud tõendid on asjakohased ja

ringkonnakohus võtab need asja õigemaks lahendamiseks vastu (HKMS § 62 lg 2 ja § 198 lg

3). Kaebajal oli võimalus tõenditega tutvuda ja esitada nende kohta oma arvamus.

9. Apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Halduskohus leidis

õigesti, et Rolax Team OÜ, Arox Proff OÜ ja Smek Ehitus OÜ ei osutanud kaebajale arvetel

näidatud teenuseid ning kaebaja oli sellest teadlik, mistõttu ei ole kaebajal õigust nende arvete

alusel sisendkäibemaksu maha arvata (KMS § 29 lg 1 ja lg 3 p 1 ning § 31 lg 1; MKS § 83 lg

4). Kõnealuste arvete alusel tehtud väljamaksed tuleb täies ulatuses maksustada tulumaksuga

kui ettevõtlusega mitteseotud kulu (TuMS § 51 lg 2 p 3). Ringkonnakohus nõustub halduskohtu

otsuse põhjendustega ega korda neid kõiki (HKMS § 201 lg 4).

3-20-1934

10(12)

10. Kaebaja ei ole veenvalt ära näidanud, mille põhjal kujunes tal veendumus, et RP-l oli volitus

tegutseda Rolax Team OÜ, Arox Proff OÜ ja Smek Ehitus OÜ nimel või nende äriühingute

huvides. Kaebaja ei teinud enne tehingute toimumist mingeid toiminguid, et veenduda RP

volitustes esindada nimetatud äriühinguid või vahendada nende teenust. Rolax Team OÜ, Arox

Proff OÜ ja Smek Ehitus OÜ olid kaebajale varasemast tundmatud, kuid ta ei uurinud enne

tehingute tegemist äriühingute võimekust ehitusteenuseid osutada. Tehingute kohta ei koostatud

mingeid muid dokumente peale arvete, mille põhjal ei ole identifitseeritav kaebajale müüdud

teenuse täpne sisu ja maht. Seega puudus kaebajal igasugune garantii olukorraks, kus

väidetavad alltöövõtjad ei tee töid õigeaegselt või nõutava kvaliteediga, kuigi kaebaja vastutas

tööde nõuetekohasuse eest oma tellijate ees. Halduskohus leidis õigesti, et selline ükskõiksus ja

pealiskaudsus on iseloomulik olukorrale, kus ostjale on teada, et arvele märgitud äriühing ei ole

tegelik teenuse osutaja.

11. Põhjendatud pole kaebaja etteheide, et maksuhaldur jättis hindamata tõendid, mis

kinnitavad RP seotust arvetel näidatud töödega (Viberi vestlused kaebaja juhatuse liikme ja RP

vahel, fotod lennujaama objekti tööprotsesside kohta, RP 17.04.2020 seletus, RP läbipääsuluba

lennujaama turvaalale), ning ka halduskohus ei pööranud asjaomastele kaebaja väidetele

piisavalt tähelepanu. Maksuhaldur hindas kaebaja esitatud tõendeid kontrollakti p-des 1.1.1.2

(lk 9), 1.1.2.2 (lk 17) ja 1.1.3.2 (lk 25) ning maksuotsuse p-des 3.13–3.18. Halduskohus nõustus

maksuotsuse põhjendustega ja esitas täiendavad põhjendused kohtuotsuse p-s 8.5.3.

Ringkonnakohus nõustub maksuhalduri ja halduskohtuga, et RP 17.04.2020 advokaadi

vahendusel antud seletus (MTA 12.11.2020 vastuse lisa 13) ei ole usaldusväärne, mistõttu ei

tõenda see kaebaja seisukohti tehingute toimumisest arvetel märgitud äriühingutega. Viberi

vestluse ja fotode põhjal ei ole tuvastatav, millise objektiga on tegemist, samuti ei nähtu

vestlusest RP seos Rolax Team OÜ, Arox Proff OÜ ja Smek Ehitus OÜ-ga (vt MTA 12.11.2020

vastuse lisad 46–66). Vastustaja toob õigesti välja, et kaebaja esitatud tõenditest nähtub RP

viibimine Tallinna Lennujaamas kaebaja ehitusobjektil, kuid tõendid ei võimalda seostada RP

objektil viibimist Rolax Team OÜ, Arox Proff OÜ ja Smek Ehitus OÜ nimel kaebajale teenuste

osutamisega. Õige on ka vastustaja seisukoht, et Kaitsepolitseiameti poolset taustakontrolli ei

pea läbima kõik Tallinna Lennujaama julgestuspiirangualale pääsenud isikud, vaid üksnes

läbipääsuluba

omavad

isikud,

kes

pääsevad

julgestuspiirangualale

ilma

saatjata

(lennundusseaduse § 469 lg 2 p 1). Nende isikute puhul, kes sisenevad julgestuspiirangualale

koos läbipääsuluba omava isikuga, fikseeritakse vastustaja selgituse kohaselt vaid nimi,

isikukood ning saabumise ja lahkumise aeg (vt ka MTA 12.11.2020 vastuse lisad 9 ja 10). Seega

ei ole põhjendatud kaebaja väide, et tema usaldust tehingupartnerite vastu tugevdas see, et töid

tegevad isikud olid läbinud taustakontrolli. Tõendatud ei ole RP viibimine muudel vaidlusaluste

arvetega seostatud ehitusobjektidel, kus väidetavalt tegi samuti töid mh RP.

12. Halduskohus on otsuse p-des 8.2 ja 8.3 piisavalt ja asjakohaselt selgitanud, miks RP ja JJ

kriminaalasjas nr 17930000342 antud ütlusi, et Rolax Team OÜ, Arox Proff OÜ ja Smek Ehitus

OÜ olid tegeliku majandustegevuseta „arvevabrikud“, saab laiendada ka kaebajaga tehtud

tehingutele, sh miks ei ole määravat tähtsust, et kaebaja suhtes ei alustatud kriminaalmenetlust,

vaid otsustati maksumenetluse kasuks. Need asjaolud ei kinnita maksumenetluses kogutud

tõendeid kogumis hinnates kaebaja heausksust ega välista maksu määramist.

13. Nõustuda ei saa kaebaja etteheitega, et maksuhaldur oleks pidanud välja selgitama kaebaja

ehitusobjektidel tegelikult töid teinud isikud ja määrama tulumaksu hindamise teel.

Maksuhaldur on põhjendanud kahtlust, et arvetel märgitud teenuse osutajaks ei ole Rolax Team

OÜ, Arox Proff OÜ ja Smek Ehitus OÜ ning kaebaja oli sellest teadlik. Halduskohus selgitas

õigesti, et kui äriühing on teinud väljamakse soetatud teenuse eest (nt ehitustööde eest), kuid

teenust osutanud isik ei ole usaldusväärselt tuvastatav, siis tuleb üldjuhul kogu väljamakse

lugeda ettevõtlusest väljaviidud rahaks ning maksustada täies ulatuses tulumaksuga (Riigikohtu

3-20-1934

11(12)

11.12.2014 otsus nr 3-3-1-61-14, p 18). Teenuse puhul ei ole hindamine üldjuhul võimalik (nt

Riigikohtu 19.11.2014 otsus nr 3-3-1-55-14, p 19).

14. Maksuhaldur andis kaebajale kontrollakti p-s 1.2.1.3 juhised, millised tõendid tuleb esitada,

et maksuhaldur saaks hinnata, millises osas on väljamaksed seotud kaebaja ettevõtlusega.

Kaebaja ei esitanud selliseid tõendeid. Maksuhaldur leidis õigesti, et maksumenetluses kogutud

tõendite põhjal ei ole võimalik hindamist läbi viia. Vaidlusaluste arvete sisuks on erinevate

teenuste osutamine, kuid arved on üldsõnalised ja teenuse osutamise kohta ei ole vormistatud

mingeid muid dokumente. Seega ei ole võimalik tehingu kohta koostatud dokumentide põhjal

tuvastada teenuste täpset sisu ja mahtu ning tööde tegemise aega.

15. Kaebaja ja RP seletused on samuti üldsõnalised ja osaliselt ka vastuolulised. Muu hulgas ei

osanud kaebaja juhatuse liige 19.09.2019 seletuses (MTA 20.11.2020 vastuse lisa 3) nimetada,

kes olid vaidlusaluste arvete alusel teenuseid osutanud isikud ja alles hiljem asus kaebaja

väitma, et teenuse osutajaks oli RP. Maksuhaldur palus 04.12.2019 korralduse p-s 9 RP-l

nimetada inimesed või äriühingud, kes tegid töid, mis kajastusid Rolax Team OÜ, Arox Proff

OÜ ja Smek Ehitus OÜ arvetel (MTA lisa 11). RP vastas seepeale, et ta ei tea (MTA 12.11.2020

vastuse lisa 12). Kuna RP 17.04.2020 seletus (MTA 12.11.2020 vastuse lisa 13), milles RP-le

olid meenunud mõned (kuid mitte kõik) arvetel märgitud töid teinud isikute nimed (sh see, et

töid tegi tema ise), ei ole usaldusväärne, ei saanud maksuhaldur selle tõendi põhjal

usaldusväärselt kindlaks teha, kes nimeliselt tegid arvetel näidatud töid. RP ei ole seejuures

üheski, sh 17.04.2020 seletuses välja toonud, et tegelik teenuse osutaja oli temaga seotud

äriühing RPI Group OÜ. AS-i Tallinna Lennujaam esitatud nimekirjad hõlmavad kõiki isikuid,

kes on käinud kontrolliperioodil kaebaja nimel Tallinna Lennujaama julgestuspiirangualal,

mitte üksnes isikuid, kes väidetavalt osutasid kaebajale teenust Rolax Team OÜ, Arox Proff

OÜ ja Smek Ehitus OÜ nimel. Kui teenuse sisu ja maht ning teenuse osutamise aeg ei ole

identifitseeritav, ei ole võimalik seostada julgestuspiirangualale pääsenud isikuid

vaidlusalustele arvetele märgitud teenustega. Kaebaja ei ole ka ise kohtumenetluses täpsemalt

selgitanud, millised lennujaama objektil viibinud isikud olid seotud konkreetsetel arvetel

märgitud töödega. Seejuures näiteks 2018. a aprillis, mais ja juunis tõi töölised

julgestuspiirangualale kaebaja juhatuse liige, kellel pidi seega olema teada, millise äriühinguga

olid need töölised seotud ja millised töid nad tegid.

16. Muude kaebaja ehitusobjektide puhul ei ole tuvastatud nende isikute nimesid, kes reaalselt

töid tegid, v.a RP 17.04.2020 seletus, mida võib mõista nii, et lennujaama objektil töid teinud

isikud töötasid ka muudel objektidel. See seletus ei ole aga usaldusväärne ning on vastuolus ka

nt kaebaja 07.11.2019 seletusega (MTA 12.11.2020 vastuse lisa 14), et muudel objektidel RP

ise ei töötanud, samuti MK 22.07.2019 ütlustega (MTA 12.11.2020 vastuse lisa 7).

17. Kaebaja ei vaidlustanud halduskohtu 14.12.2021 määrust, millega piirati kaebaja

juurdepääsu Rolax Team OÜ, Arox Proff OÜ ja Smek Ehitus OÜ TÖR-i väljavõtetele (MTA

02.12.2021 vastuse lisad 1–3), ega esitanud ka apellatsioonkaebuses taotlust anda juurdepääs

vaidlusalustele tõenditele. Kaebaja väidab, et nende tõendite varjamine tema eest oli nii oluline

menetlusviga, et halduskohtu otsus (ja maksuotsus) tuleks tühistada. Ringkonnakohus ei nõustu

selle seisukohaga. Rolax Team OÜ, Arox Proff OÜ ja Smek Ehitus OÜ nimel maksupettust

korraldanud RP 06.08.2019 ning JJ 07.08.2019 ja 09.08.2019 ütluste (MTA 12.11.2020 vastuse

lisad 4 ja 6) kohaselt ei töötanud TÖR-is registreeritud isikud tegelikult kõnealustes

äriühingutes ning need isikud kanti TÖR-i vaid põhjusel, et jätta mulje tegutsevatest

äriühingutest; kõik tööd tegid ära teised, registrisse kandmata isikud, sh klientide oma töötajad.

Rolax Team OÜ, Arox Proff OÜ ja Smek Ehitus OÜ töötajatena TÖR-i kantud inimeste nimed

ei kattu kaebaja ja RP nimetatud inimestega, kes väidetavalt tegid tööd lennujaama objektil,

samuti AS-i Tallinna Lennujaam esitatud nimekirjas loetletud inimestega, kellel oli

3-20-1934

12(12)

läbipääsuluba või kes sisenesid kaebaja objektidele, mis asusid julgestuspiirangualal. Erandiks

oli Smek Ehitus OÜ töötajana registreeritud DK, kes viibis 31.12.2018 kaks tundi lennujaama

objektil. Kuna Smek Ehitus OÜ esitas arved lennujaama objekti kohta 11.12.2018, 16.12.2018

ja 21.12.2018 ning seejärel alles 18.02.2019, ei saa DK objektil viibimist seostada kaebajale

esitatud arvetel märgitud tööde tegemisega. DK-ga seonduvat on maksuhaldur selgitanud

kontrollakti p-s 1.1.3.2 (lk 25). Seega sisuliselt varjatakse kaebaja eest selliste inimeste

isikuandmeid, kellel puudub seos praeguse vaidlusega. Maksuotsuse aluseks olnud tõendite

kogumis ei olnud TÖR-i kanded ka ainus ega isegi mitte peamine tõend. Eeltoodut arvestades

ei ole jäänud kaebaja õigused kaitsmata põhjusel, et ta ei ole saanud vahetult tutvuda TÖR-i

väljavõtetega. Juurdepääsu piiramine neile tõenditele ei saanud kaebajal ka takistada

maksuhalduri abistamist, et teha kindlaks vaidlusalustel arvetel näidatud töid tegelikult teinud

isikud.

18. Halduskohus tsiteeris tõepoolest väga suures ulatuses maksu- ja vaideotsust, eristamata

praeguse vaidluse seisukohast olulisi ja ebaolulisi asjaolusid. Samas jäid nii kaebaja kui ka

vastustaja maksu- ja vaidemenetluses esitatud seisukohtade juurde ning halduskohus omakorda

nõustus HKMS § 165 lg 2 alusel maksu- ja vaideotsuse põhjendusega ega korranud neid kõiki.

Selliselt on kohtuotsusest kokkuvõttes jälgitav, millised olid kaebaja väited ja maksuhalduri

vastuväited ning halduskohtu seisukoht. Seega ei teinud halduskohus selliseid menetluslikke

vigu, mille tõttu tuleks kohtuotsus tühistada.

19. Eelneva põhjal jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata.

20. Menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (HKMS § 108 lg 1). Menetluskulude

vastaspoolelt väljamõistmise eelduseks on menetluskulude nimekirja ja kuludokumentide

esitamine (HKMS § 109 lg 1). Otsus tehakse kaebaja kahjuks, kuid vastustaja ei ole taotlenud

kaebajalt menetluskulude väljamõistmist. Seega jäävad menetluskulud ringkonnakohtus poolte

endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)