1-22-7787/7 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Otsuse kuulutamise aeg ja koht

11. jaanuar 2023. a, Tartu kohtumaja

Kriminaalasja nr

1-22-7787

Kohtunik

Marju Persidskaja

Kohtuistungi sekretär

Merili Riga

Kriminaalasi Eva Urb süüdistuses KarS § 424 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses

Prokurör

Silva Rood

Süüdistatav Eva Urb, isikukood: 48204176518; XXX kodanik; emakeel: XXX; elukoht XXX; XXX; tel: XXX; e-post: XXX; XXX, XXX. Kriminaalkorras karistamata. Kahtlustavana oli kinni peetud 20.-21.08.2021.a. Tõkendit kohaldatud ei ole.

RESOLUTSIOON

Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 248 lg 1 p-st 5 ja §-st 249, kohus otsustas: 1. Süüdi tunnistada Eva Urb KarS § 424 lg 1 järgi ning karistuseks mõista 3 (kolm) kuud vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg 20.-21.08.2021. a, s.o 2 (kaks) päeva karistusaja hulka ning lugeda kandmata karistuseks 2 (kaks) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.

KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel jätta 2 (kaks) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust tingimisi kohaldamata ning täielikult täitmisele pööramata, kui Eva Urb ei pane 1 (ühe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab temale määratud kontrollnõudeid ning kohustusi.

KarS § 75 lg 1 on süüdlane kohustatud käitumiskontrolli ajal järgima järgmisi kontrollnõudeid:  elama kohtu määratud alalises elukohas: XXX;  ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

 alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;  saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;  saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks;  saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

KarS § 75 lg 2 p 21 alusel määrata Eva Urbile käitumiskontrolli ajaks lisakohustus mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid.

KarS § 78 p 1 alusel hakata katseaega arvestama alates kohtuotsuse kuulutamisest, kontrollnõudeid ja lisakohustust kohaldada kohtuotsuse jõustumisest.

KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta lisakaristusena Eva Urbilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 (kolmeks) kuuks.

Lisakaristuse kandmise aeg hakkab kulgema alates kohtuotsuse jõustumisest. Juhul, kui kohtumenetluse pooled ei kasuta apellatsiooniõigust, jõustub kohtuotsus 27.01.2023. a.

Liiklusseaduse § 127 kohaselt on isik, kelle suhtes on jõustunud juhtimisõiguse äravõtmise otsus, kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Transpordiametile.

2. Menetluskulu

Jätta Eva Urbi sundrahast 597 eurot riigi kanda.

KrMS § 175 lg 1 p-de 3, 4, 9, § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1, § 189 lg 2 alusel mõista Eva Urbilt välja menetluskulu riigieelarvesse järgmiselt:

- joobeseisundi tuvastamise kulu 87 eurot; - kaitsjatasu 162 eurot; - sundraha 490,50 eurot.

KrMS § 180 lg 3 ning § 313 lg 1 p-de 7 ja 12 alusel määrata, et Eva Urbil on õigus tasuda temalt välja mõistetud menetluskulu kokku 739,50 (seitsesada kolmkümmend üheksa eurot ja viiskümmend senti) eurot ositi 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust, tasudes 11 kuu jooksul igakuiselt vähemalt 61,63 eurot ja viimasel 12. kuul tasuda 61,57 eurot.

Riigituludesse välja mõistetud menetluskulu tuleb tasuda kohtu määratud tähtaja jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE502200221014193355 (Swedbank AS) või EE401700017002872300 (Luminor Bank AS), märkides ära viitenumbri 99923700001099 ning selgituse “Eva Urb, otsus nr 1-22-7787, menetluskulu“.

Menetluskulu on võimalik vabatahtlikult tasuda kohtuotsuses määratud aja jooksul. Kui rahalised kohustused pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebe kord ja tähtaeg Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Süüdistus Eva Urbi süüdistatakse selles, et tema XXX kella 05.40 paiku XXX tänavate ristmikul juhtis mootorsõidukit XXX reg nr XXX, olles narkootiliste ja psühhotroopse aine amfetamiin, metamfetamiin, oksükodoon tarvitamisest põhjustatud joobeseisundis. Eva Urb rikkus Liiklusseaduse § 69 lg 1 sätteid, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund tuvastatakse korrakaitseseaduses kehtestatud korras. Korrakaitseseaduse § 36 lg

1 kohaselt on joobeseisund alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Korrakaitseseaduse § 36 lg 4 p 2 alusel on joobeseisundi liigiks narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove. Sellega pani Eva Urb toime KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis. Kokkuleppe sisu KarS § 424 lg 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 3 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 20.08-21.08.2021.a. s.o. 2 päeva ja lõplikuks karistuseks mõista 2 kuud 28 päeva vangistust. Rakendades KarS § 74 sätteid määrata, et tingimisi jäetakse mõistetud tähtajaline vangistus kohaldamata ja mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele kui süüdlane ei pane 1-aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle KarS § 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid: elama kohtu poolt määratud alalises elukohas; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

KarS § 75 lg 2 p 2` alusel, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut määrata, et Eva Urb on käitumiskontrolli ajal kohustatud mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid. KarS § 50 lg 1 alusel võtta Eva Urbil mootorsõiduki juhtimise õigus ära kolmeks kuuks.

Kriminaalmenetluse kulud kohtueelsel uurimisel on kokku 1230 eurot: joobeseisundi tuvastamise kulud 35+52 eurot=87 eurot, sundraha 981 eurot, õigusabi tasu kaitsjale Eve Laine 13.12.2022 summas 162 eurot. KrMS § 180 lg 3 võimaldada Eva Urbil menetluskulusid tasuda ositi 1 aasta vältel alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta ½ sundrahast s.o. 490,50 eurot riigi kanda, kuna Eva Urb XXX, kuna XXX. Seega kuuluvad tasumisele menetluskulud kokku 739,50 eurot. Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kriminaalasja kohtulikul arutamisel tegi kohus kindlaks, et kokkulepet sõlmides sai süüdistatav Eva Urb aru kokkuleppe sisust ja nõustus sellega. Kohtuistungil kinnitas süüdistatav, et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Süüdistatav nõustus nii toimepandud teo, selle kvalifikatsiooni kui ka prokuröri poolt taotletud karistusega. Süüdistatav kinnitas, et on teadlik menetluskulu tasumise kohustusest ning taotles menetluskulude vähendamist ja tasumise ajatamist. Prokurör ja süüdistatav jäid sõlmitud kokkuleppe juurde ning palusid selle otsuse tegemisel aluseks võtta. Kohtuliku arutamise ja süüdistatava selgituste põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239245 sätteid. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse Eva Urbi süüdi tunnistada KarS § 424 lg 1 järgi ning mõista talle karistuse vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kohtu seisukoht menetluskulu osas Eva Urbi menetluskuluks on KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt joobe tuvastamisega tekkinud kulu

87 eurot ja KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt kaitsjatasu 162 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis on vastavalt KrMS § 179 lg 1 p-le 2 teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 1087,50 eurot (alates 1. jaanuarist 2023. a on kuupalga alammäär 725 eurot). Kokku on menetluskulude summa 1336,50 eurot. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Alaealise puhul võib menetluskulud tervikuna jätta riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi.

Eva Urb avaldas, et XXX, XXX XXX. Eeltoodud põhjusel taotleb ta menetluskulude vähendamist ja väljamõistetud menetluskulude ositi tasumise võimalust 12 kuu jooksul. Kohus leiab, et menetluskulude korraga tasumine ning täismahus käib Eva Urbile ilmselgelt üle jõu. Eva Urb kinnitas, et temale on jõukohane tasuda igakuiseid makseid. Seega, võttes arvesse Eva Urbi varalist seisundit ning tema resotsialiseerumisväljavaateid, nõustub kohus prokuröriga, et on põhjendatud jätta sundrahast 490,50 eurot riigi kanda. Samuti, kuivõrd käesolevast aastast on teise astme kuriteo toimepanemisel sundraha 1087,50 eurot varasema

981 euro asemel, tuleb täiendavalt jätta riigi kanda sundrahast veel 106,50 eurot. Eva Urbile tuleb tema kanda jäävate menetluskulude tasumiseks anda vastavalt kokkuleppele pikem tähtaeg. KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p-de 7 ja 12 alusel tuleb välja mõista Eva Urbilt sundraha 490,50 eurot, joobe tuvastamisega tekkinud kulu 87 eurot ja kaitsjatasu 162 eurot ning anda talle võimalus tasuda menetluskulu kokku 739,50 eurot ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust.

/allkirjastatud digitaalselt/ Marju Persidskaja kohtunik