2-22-14433/5 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-22-14433

P A N K R O T I M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Hiie Lindmets

Otsuse avalikult teatavaks-

tegemise aeg ja koht

11. jaanuar 2023, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-22-14433

Tsiviilasi

M. M. maksejõuetusavaldus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

avaldaja/võlgnik M. M. (ik xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxx xx-

xxxxxxxxxxxxxx;

telefon

xxxx xxxx;

e-post

xxxxxxxxxxxxxx@xxxxxxxxx);

usaldusisik

M.

N. (xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xx

xxxxxxxxxxxxxxx;

telefon

xxx xxxxxxxxx xxxx;

e-post

xxxxxxxxx@xxxxxxxxx)

Kohtuistungi toimumise aeg

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Kuulutada välja M. M. (isikukood xxxxxxxxxxx) pankrot kell 14.00 ja algatada M. M.

kohustustest vabastamise menetlus.

2. Määrata usaldusisiku M. N. töötasu suuruseks 627 eurot, millele lisandub käibemaks

125,40 eurot, kokku 752,40 eurot.

3. Välja mõista riigi vahenditest usaldusisiku tasu 627 eurot, millele lisandub käibemaks

125,40 eurot, kokku 752,40 eurot, xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx nr

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx).

4. Nimetada

pankrotihalduriks

usaldusisiku

ülesannetes

M.

N. (xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxx;

telefon

xxx xxxxxxxxx xxxx; e-post xxxxxxxxx@xxxxxxxxx).

5. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub 1. veebruaril 2023 kell 13.20 Kalevi 1 Tartus

Tartu kohtumaja saalis nr 347.

6. Kohustada M. M. osalema võlausaldajate esimesel üldkoosolekul.

7. Võlausaldajad, samuti isikud, kellel on õigus rahuldada kolmanda isiku vastu suunatud nõue

pankrotivara arvel pandiõiguse või muu tagatisõiguse alusel, on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul

pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist

oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise

alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Kui võlausaldaja esitab nõude mõjuval põhjusel pärast

nimetatud tähtaja möödumist, ennistab kohus võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja.

Võlausaldaja esitab taotluse koos nõudeavaldusega haldurile, kes edastab selle koos PankrS § 1002

lõikes 1 sätestatud dokumentidega kohtule. Võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu

võtta üksnes haldur.

8. Pankrotihalduril koostada võlausaldajate esimeseseks üldkoosolekuks võlgniku vara- ja

võlanimekiri.

9. Kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku

nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve

teostamises. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb kohtule

esitada pankrotimenetluse lõppemisel, kuid mitte hiljem kui 11. jaanuaril 2024.

10. Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel: tegelema mõistlikult tulutoova

tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule ja

usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti

andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara

kohta (FiMS § 47 lõiked 1 ja 2).

Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab

kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta

määruse (FiMS § 49). Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille

möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada

mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FiMS § 49

lõige 9).

Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad, sealhulgas need

pankrotivõlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud, pöörata sissenõuet võlgniku

varale.

11. Jätta menetluskulud M. M. kanda.

12. Pankrotimäärus on kehtiv ja kuulub täitmisele alates avalikult teatavaks tegemisest.

Määrus toimetada kätte võlgnikule, usaldusisikule ja punkt 3 osas täitmiseks Riigi Tugiteenuste

Keskusele. Avaldada määruse kohta teade PankrS § 33 lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmetega

väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Edasikaebamise kord

Pankrotimääruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest. Usaldusisikule tasu määramise peale

võib usaldusisik või võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule

15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest.

Asjaolud

1.

M.

M. (avaldaja/võlgnik)

esitas

28.09.2022

Tartu

Maakohtule

füüsilise

isiku

maksejõuetusavalduse (tsiviilasi nr 2-22-14433).

Avalduse kohaselt on võlgnik aastatel 2014 kuni 2015 võtnud erinevatelt krediidiasutustelt

tarbimislaenu teiste laenude tagasimaksmiseks, elamiskulude katmiseks ja kaaslasele sõiduki

ostmiseks. Kuna võlgnik oli võtnud laene paljudest kohtadest, ei jõudnud ta laene oma palgast enam

maksta ja pidi võtma uusi laene, et varasemaid maksta. Hiljem aga tekkis olukord, kus ta ei olnud

reaalselt suuteline midagi tagasi maksma ning kolis ära Soome, et parandada oma materiaalset

olukorda. Kuid ka Soomes ei olnud nii kerge nagu paistis, sest asjad ja eluase olid seal tunduvalt

kallimad. Lõpuks purunes Soomes võlgniku kooselu ja ta kolis Eestisse tagasi. Mõnda aega oli

võlgnik uuesti töötu ning ta sõlmis hirmust, et tema arvelduskontod suletakse, kompromissilepinguid

ja maksegraafikuid. Hetkel otsib võlgnik uut ja tasuvamat töökohta ning üritab oma elu ümber

korraldada, et kulud ei läheks suuremaks.

2. Kohus võttis 24.10.2022 määrusega M. M. maksejõuetusavalduse menetlusse ja nimetas tema

usaldusisikuks M. N. .

3. Usaldusisik on 30.11.2022 esitanud kohtule Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) §-s 17

sätestatud vara- ja võlanimekirja ning arvamuse võlgniku maksevõime ja makseraskuste ületamiseks

sobivaima menetluse liigi kohta.

Kohtu põhjendused

4. Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada

võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust

olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgniku maksejõuetus on tõendatud usaldusisiku esitatud andmetega

võlgniku varade ja kohustuste kohta ning hinnanguga võlgniku majandusliku olukorra kohta.

Üldandmed

Võlgnik on vallaline ja ülalpeetavaid tal ei ole. Võlgnikul ei ole käesoleval ajal töökohta, kust laekuks

kindel igakuine piisav sissetulek võlgade tasumiseks mõistliku aja jooksul. Võlgnik on Eesti

Töötukassas töötuna arvel alates 02.11.2022. Töötukassa 24.11.2022 otsusega määrati võlgnikule

ajavahemiku 02.11.2022 kuni 24.02.2023 eest töötuskindlustushüvitis 9,73 eurot kalendripäevas,

so keskmiselt 291,90 eurot kuus. Töötuskindlustushüvitis on käesoleval ajal ainus võlgniku

sissetulek.

Vara

Võlgniku sissetulekuks kuni 24.02.2023 on töötuskindlustushüvitis keskmiselt 291,90 eurot kuus.

24.11.2022 seisuga oli võlgniku kontodel kokku 93,43 eurot. Võlgnikul puudub olemasolevate

võlgade tasumiseks realiseeritav vara.

Kohustused

M. M. on tuvastatud pandiga tagamata kohustusi kokku 11 601,55 eurot, millest igakuised maksed

kommunaalkuludele on 200 eurot ja sideteenustele 40 eurot.

Teadaolevad võlgniku kohustused on järgmised:

Võlausaldaja nimi:

Võlasumma:

1. OÜ GS Core

1072,39 €

2. Aktsiaselts PlusPlus Capital

8859,47 €

3. Kohtutäitur Oksana Kutšmei

683,06 €

4. Tarmo Kase

746,63 €

KOKKU:

11 361,55 €

Maksejõuetus

Usaldusisik on seisukohal, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu, ta ei suuda rahuldada võlausaldajate

nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Suutmatus

võlgasid tasuda ja rahuldada võlausaldajate sissenõutavaks muutunud nõudeid on kestnud pikemat

aega. Võlgnikul on kohustusi vähemalt 11 601,55 euro ulatuses ning tal puudub vara nende

kohustuste täitmiseks. Võlgniku sissetulek on keskmiselt 291,90 eurot kuus. Võlgniku sissetuleku

arvel ei ole kohustuste täitmine mõistliku aja jooksul võimalik.

Võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on tema vähene finantsteadlikkus ning oskamatus hinnata

pädevalt laenulepingute sõlmimise järel tekkivate maksekohustuste suurust ja oma võimalusi neid

täita, so muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 tähenduses.

Usaldusisiku hinnangul on õigem valik makseraskuste ületamiseks pankroti väljakuulutamine ja

kohustustest vabastamise menetluse algatamine. Kuigi võlgnik ise oli esialgu arvamusel, et

makseraskused saavad ületatud võlgade ümberkujundamise menetlusega, siis pärast usaldusisiku

selgitusi võlgnikule tema vara ja võlgade vahekorra kohta ning nii võlgade ümberkujundamise kui ka

pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse perspektiivide kohta, avaldas võlgnik, et

soovib samuti pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist.

5. Usaldusisiku aruande kohaselt koosneb võlgniku teadaolev vara töötuskindlustushüvitisest

291,90 eurot kuus. Võlgniku teadaolevate kohustuste suurus on 11 601,55 eurot. Seega on

vähetõenäoline, et võlgnik suudaks mõistliku aja jooksul kohustusi oma sissetuleku arvel

märkimisväärses mahus täita. Kuna ei ole teada muid kohustuste täitmise katteallikaid peale võlgniku

jooksva sissetuleku, mille arvel suudab võlgnik rahuldada aga väga väikese osa tema vastu suunatud

varalistest nõuetest, ei ole võlgniku makseraskused ületatavad võlgade ümberkujundamise menetluse

läbiviimisega.

Kohus, vaadanud M. M. maksejõuetusavalduse läbi, kuulutab tema püsiva maksejõuetuse tõttu välja

pankroti ja algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse vastavalt PankrS §-s 31 ja FiMS §-

s 45 sätestatule (FiMS § 18 lg 2 p 2). Pankroti väljakuulutamise tagajärjel kaotab füüsilisest isikust

võlgnik õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga. TMS § 51 lg 1 alusel lõpeb võlgniku pankroti

väljakuulutamisel täitemenetlus.

6. Kohus nimetab pankrotihalduriks M. N. , kes vastab PankrS §-s 56 sätestatud haldurile esitatavatele

nõuetele.

7. FiMS § 45 lg-te 1 ja 2 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

algatamise pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib FiMS § 45 lg-s 3 nimetatud asjaolule

tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui kohus

algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti

väljakuulutamisega. Kui esineb PankrS § 29 lg-tes 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja

võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja

üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. Kohustustest

vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik pankrotimenetluses täitmata

jäänud kohustustest (FiMS § 2 lg 4).

FiMS § 45 lg 3 kohaselt võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata,

kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo,

rahapesualase kuriteo, kelmuse või karistusseadustiku (KarS) §-s 214, 2172, 381 või 3811 nimetatud

kuriteo toimepanemises; 2) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või

pärast seda andnud tahtlikult või raske hooletuse tõttu ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma

majandusliku olukorra kohta, et saada toetusi või muid soodustusi riigilt, kohaliku omavalitsuse

üksuselt või sihtasutuselt või vältida maksude maksmist; 3) kohus on viimase kümne aasta jooksul

enne usaldusisiku nimetamist otsustanud võlgniku kohustustest vabastamise; 4) võlgnik on viimase

kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda tahtliku või raske hooletuse tõttu

takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist, seejuures loetakse võlausaldajate huvide

kahjustamiseks ka vara raiskamine; 5) võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud

võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma

kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu muid oma käesolevas seaduses

sätestatud kohustusi.

8. Eeltoodust tulenevalt algatab kohus ühtlasi võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. Kohus

kontrollis, et antud juhul puuduvad FiMS § 45 lg-s 3 sätestatud võlgniku kohustustest vabastamise

menetluse algatamata jätmise alused. FiMS § 46 lg 1 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab

usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise

menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse

lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku

ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka

juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. Kohus on seisukohal, et M. N. on vajalike

erialaste teadmiste ja kogemustega isik ühtlasi võlgniku usaldusisiku ülesannete täitmiseks. FiMS

§ 46 lg 3 kohaselt esitab usaldusisik võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta kohtule igal

aastal aruande. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb esitada

kohtule pankrotimenetluse lõppemisel, eeldades, et füüsilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus ei

kesta üle aasta. Kui pankrotimenetlus kestab kauem kui aasta, tuleb usaldusisiku aruanne esitada

hiljemalt 11.01.2024.

Usaldusisiku tasu

9. FiMS § 54 lg 1 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille

suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist,

mida tasu ei kata. Kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu

ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete

kohaselt. Kohus võib määrata usaldusisiku tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise PankrS § 23 lg 4

alusel ka juhul, kui pankrot kuulutatakse välja FiMS § 45 lg 2 alusel ja võlgniku varast ei jätku

vajalikeks väljamakseteks. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FiMS § 18

lg-s 2 nimetatud otsuse tegemisel. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv

aeg. Usaldusisiku tasu katab ka usaldusisiku tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo

pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Usaldusisik peab kohtule esitama tööaja arvestuse

andmed. Usaldusisik on esitanud kohtule tööaja arvestuse, mille järgi kulus tal ülesannete täitmisele

9 tundi ja 30 minutit.

PankrS § 23 lg 4 kohaselt võib kohus pankroti väljakuulutamisel ja kohustustest vabastamise

menetluse algatamisel ning võlgnikul vara puudumisel vajalikeks väljamakseteks, usaldusisiku tasu

hüvitamise määrata riigi vahenditest mitte suuremas summas, kui on tasu määramise ajal Vabariigi

Valitsuse kehtestatud kuutasu alammäär. Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi

vahenditest hüvitamise korra § 2 lg 1 järgi on tasu 33 eurot poole tunni kohta, kusjuures tasu

arvestatakse poole tunni täpsusega ning ümardatuna järgmise täiseuroni. Kohus leiab, et arvestades

usaldusisiku ülesannete täitmisele kulunud aega (19 pooltundi) tuleb M. N. tasuks usaldusisiku

ülesannete täitmise eest määrata 627 eurot, millele lisandub käibemaks 125,40 eurot, kokku

752,40 eurot. Kuna võlgnikul puudub vara vajalikeks väljamakseteks, tuleb usaldusisiku tasu

hüvitamine määrata riigi vahenditest. FiMS § 54 lg 9 alusel tuleb usaldusisiku tasu määrata büroole,

mille kaudu usaldusisik tegutseb, so xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik