3-22-892/30 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Reelika Lind

Otsuse tegemise aeg ja koht

11. jaanuar 2023, Tallinn

Haldusasja number

3-22-892

Haldusasi

MTÜ Eesti Loomaarstide Ühing kaebus Põllumajandus- ja

Toiduameti 13.04.2022 otsuse nr 1.1-4/93 osaliseks

tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – MTÜ Eesti Loomaarstide Ühing, volitatud

esindaja vandeadvokaat Enno Heringson ja seaduslik

esindaja Madis Leivits

Vastustaja – Põllumajandus- ja Toiduamet, volitatud esindaja

Tauno Pruli

Kolmas isik – MTÜ Veterinaarravimitootjate Liit, volitatud

esindaja vandeadvokaat Alar Urm

Kolmas isik – OÜ Zoovetvaru, volitatud esindaja

vandeadvokaat Eero Tonka

Asja läbivaatamine

14.12.2022 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Võtta

asjale

juurde

järgmise

dokumendid:

„20210331_poordumine_VTL“,

„EMTAK“, „Äriregistri väljavõte“ ja „Üldkoosoleku protokoll“.

2. Tagastada OÜ-le Zoovetvaru 18.11.2022 esitatud lisa 3 ja 4.

3. Tagastada MTÜ-le Eesti Loomaarstide Ühing 08.11.2022 esitatud lisad 1 ja 2.

4. Jätta rahuldamata Põllumajandus- ja Toiduameti, MTÜ Veterinaarravimitootjate

Liit ja OÜ Zoovetvaru taotlus tagastada MTÜ-le Eesti Loomaarstide Ühing 08.11.2022

esitatud lisad 3-5.

5. Jätta MTÜ Eesti Loomaarstide Ühing kaebus rahuldamata.

6. Mõista MTÜ-lt Eesti Loomaarstide Ühing OÜ Zoovetvaru kasuks välja menetluskulu

summas 1400 eurot. Muus osas jätta menetlusosaliste menetluskulud enda enda kanda.

7. Tühistada Tallinna Halduskohtu 17.05.2022 määrusega kohaldatud esialgne

õiguskaitse.

3-22-892

2(20)

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 10.02.2023 (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 181 lg 1).

Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada

vastuapellatsioonkaebuse

päeva

jooksul

apellatsioonkaebuse

menetlusosalisele

kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui

14 päeva (HKMS § 184).

Esialgse õiguskaitse tühistamine jõustub koos kohtuotsusega (HKMS § 253 lg 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Põllumajandus- ja Toiduamet (vastustaja) kuulutas seoses 01.12.2021 jõustunud uue

veterinaarseadusega (VS) 28.12.2021 välja konkursi1, leidmaks teenusepakkujat, kes tagaks

Eestis kvaliteetse ja järjepideva Euroopa Liidu (EL) lemmikloomapasside trükkimise,

väljastamise ja arvestuse pidamise. Avaldus konkursil osalemiseks tuli esitada hiljemalt

17.01.2022. Vastustaja pikendas konkurssi kuni 24.01.2022.

2. Konkursile laekus kaks pakkumist: 1) MTÜ Eesti Loomaarstide Ühing (kaebaja)

pakkumine2

hinnaga

5,27

eurot

+

käibemaks

passi

kohta;

2)

ühispakkujate

MTÜ Veterinaarravimitootjate Liit ja OÜ Zoovetvaru (kolmandad isikud) pakkumine3 hinnaga

2,4 eurot + käibemaks passi kohta.

3. Vastustaja tunnistas 25.02.2022 käskkirjaga nr 1.1-2/214 konkursi kehtetuks, kuna

konkursi läbiviimise protsessis ilmnes menetlusreeglite eiramisi ja halduslepingu sõlmimine

riigihangete seaduses (RHS) sätestatud tingimustel muutus võimatuks. Rikutud oleks nii võrdse

kohtlemise kui ka läbipaistvuse põhimõtteid ja tagatud poleks enam konkursi objektiivsus.

4. Vastustaja kuulutas välja uue konkursi5 EL lemmikloomapasside trükkija, väljastaja ja

arvestuse pidaja leidmiseks. Avaldus konkursil osalemiseks tuli esitada hiljemalt 06.04.2022.

Konkursil osalemise tingimuste6 kohaselt sõlmitakse konkursi võitjaga halduskoostööleping

2 aastaks (p-d 1.3 ja 1.4). Pakkuja peab omama teadmisi ja varasemat kogemust

veterinaariavaldkonnas ning olema tegutsev erialaorganisatsioon (p 2.1). Pakkuja

kvalifitseerimistingimuste (p 2.1.2) kohaselt:

1) tal on võimalik kasutada haldusülesannete täitmiseks vajaminevaid tehnilisi vahendeid,

tal on nõutavate teadmiste ja oskustega töötajad ning muud eeldused ja kogemused

volitatava haldusülesande täitmiseks;

2) tema suhtes ei ole algatatud likvideerimist ega pankrotimenetlust;

3) ei esine asjaolusid, mis võivad põhjustada tema püsiva maksejõuetuse või tema tegevuse

lõpetamise;

4) tema kohta ei ole karistusandmeid karistusregistris;

5) ta ei ole oluliselt rikkunud temaga sõlmitud halduslepinguid või riigihanke teostamiseks

sõlmitud hankelepinguid;

1 Kaebaja 20.04.2022 esitatud lisa 1.

2 Kaebaja 20.04.2022 esitatud lisa 2.

3 Kaebaja 20.04.2022 esitatud lisa 3.

4 Kaebaja 20.04.2022 esitatud lisa 4.

5 Kohtu poolt 17.05.2022 juurde võetud dokument „Konkurss“.

6 Kaebaja 20.04.2022 esitatud lisa 5.

3-22-892

3(20)

6) tal ei ole maksuvõlga, sh ajatatud maksuvõlga, ega lõivude, trahvide või

sundkindlustuse maksete võlgnevust.

Võitjal tuleb pidada elektroonilisel kujul arvestust EL lemmikloomapasside üle ja säilitada

andmeid 10 aastat (p 2.2.3). Pakkumus peab sisaldama pakutava teenuse kirjeldust,

pädevuse/varasemate kogemuste kirjeldust antud valdkonnas ja pakkumuse maksumust (p 3.1).

Edukaks tunnistatakse madalama maksumusega pakkumus (p 3.2).

5. Konkursile laekusid samade pakkujate pakkumised, kaebaja pakkumine7 hinnaga

5,27 eurot + käibemaks passi kohta ja kolmandate isikute ühispakkumine8 hinnaga 2,28 eurot

+ käibemaks passi kohta.

6. Vastustaja tunnistas 13.04.2022 otsusega nr 1.1-4/939 halduskoostöö seaduse (HKTS)

§ 13 lg-te 1 ja 5, VS § 33 lg-te 8 ja 9 ning RHS § 3 alusel kaebaja ja kolmandad isikud konkursil

kvalifitseerunuks ning kolmandate isikute pakkumise edukaks, sest see oli hindamisel kõige

madalama maksumusega.

7. Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse vastustaja 13.04.2022 otsuse osaliseks

tühistamiseks. Põhjendused:

7.1. Vastustaja otsus on õigusvastane. Kolmandad isikud ei vasta osalemise ega

kvalifitseerimise tingimustele. Järelikult pidanuks kaebaja kui ainus kvalifitseeritud pakkuja

osutuma edukaks.

7.2. OÜ Zoovetvaru ei saa olla erialaorganisatsioon, sest on äriühing. Erialaorganisatsiooniks

ei ole ka MTÜ Veterinaarravimitootjate Liit, mida kinnitab äriregistrist nähtuv EMTAK-kood

9411910 „Muude ettevõtjate ja tööandjate organisatsioonide tegevus“. Seega on tegemist

ettevõtjate liiduga, mitte erialaorganisatsiooniga. Vastava koodi juures on selgitatud:

„− organisatsioonid, mille liikmete huvikeskmes on mingi üksiku ettevõtlus- või

kaubandusala arendamine ja majanduslik heaolu või eripärase geograafilise piirkonna või

haldusüksuse majanduse kui terviku areng sõltumata äritegevuse liigist;

− nende organisatsioonide liitude (föderatsioonide) tegevus;

− kaubandus- ja tööstuskodade jms organisatsioonide tegevus;

− info levitamine, huvide esindamine valitsusasutustes, ettevõtjate ning tööandjate

organisatsioonide suhtekorraldus ja esindamine läbirääkimistel.“

Samas kui erialaorganisatsiooni EMTAK koodi 9412911 juures on selgitatud:

„− organisatsioonid, mille liikmete huvikeskmes on mingi kindel teadusharu, kutse- või

tehniline ala, nt loodusuurijate, sotsioloogide, arstide, juristide, raamatupidajate,

inseneride jms ühendused

− info levitamine, kutsestandardite loomine ja nende järelevalve, huvide esindamine

valitsusasutustes, kutseorganisatsioonide suhtekorraldus“.

Eestis on kitsamas mõttes vaid üks veterinaarravimite tootja, s.o Interchemie Werken De

Adelaar Eesti AS, kes ei kuulu MTÜ Veterinaarravimitootjate Liit liikmete hulka. Seega on

kaheldav, kas ühing on see, millele tema nimi viitab. Kuna kolmandate isikute juhatuse

liikmetel on sama perekonnanimi (Kuklane), siis annab see alust arvamuseks, et tegemist on

7 Kaebaja 20.04.2022 esitatud lisa 6.

8 Vastustaja 05.01.2023 esitatud dokument „20220406 pakkumine (EL loomapasside hankekonkurss)“.

9 Kaebaja 20.04.2022 esitatud lisa 7.

10 Kohtu poolt 17.05.2022 juurde võetud dokument „EMTAK 94119“.

11 Kohtu poolt 17.05.2022 juurde võetud dokument „EMTAK 94129“.

3-22-892

4(20)

vaid ühe perekonna ärihuve esindavate juriidiliste isikutega. Seega ei saa MTÜ

Veterinaarravimitootjate Liit olla kuidagi laiapõhjaline ja arvukalt oma ala spetsialiste ühendav

erialaorganisatsioon.

7.3. Kuna kumbki kolmas isik ei ole erialaorganisatsioon, siis ei ole täidetud ka

kvalifitseerimistingimustest

tulenevad

nõuded

pädevate

töötajate

osas.

Isegi

kui

MTÜ Veterinaarravimitootjate Liit oleks erialaorganisatsioon, puuduvad tal 2021. a

majandusaasta aruande kohaselt töötajad. Töötajate olemasolu ei nähtu ka äriregistrist. Samuti

ei ole teada, kes on selle ühingu liikmeteks. Ühingul on kaks juhatuse liiget – Margus Kuklane

ja Rasmus Kuklane, kelle veterinaaralase pädevuse kohta ei ole ühtegi tõendit esitatud. Rasmus

Kuklane töötab vandeadvokaadina advokaadibüroos. Margus Kuklane on arst anestesioloogia

erialal. Inimeste arst ei või osutada veterinaarabi. Riikliku veterinaararstide registri andmetel ei

ole Eestis ühtegi Kuklase-nimelist veterinaararsti. Ühing ei ühenda veterinaararste, vaid

veterinaarravimitootjaid. Pädevad töötajad peavad olema erialaorganisatsioonil, mitte

äriühingul. Meditsiinisüsteemis on ravitöö tegijad ning ravimite tootmise ja müügiga seotud

isikud hoitud rangelt eraldi. Kui meditsiinitöötaja on seotud ravimite tootja või müüjaga, kuulub

tema tegevusluba peatamisele, et vältida huvide konflikti (ravimiseaduse (RavS) § 47). Seega

isegi kui OÜ-s Zoovetvaru töötaksid veterinaararstid, oleks neil seaduse alusel keelatud

veterinaarteenust osutada. Järelikult ei saa neid käsitleda isikutena, kes saaksid anda

erialaorganisatsiooniga võrreldava pädevuse, mis oli konkursitingimustes nõutud.

7.4. Oluline pole, kas kolmandad isikud saaksid iseenesest lemmikloomapasside väljastamise

ülesandest aru ja saaksid sellega hakkama, või see, et seadus ei kehtesta nõudeid

lemmikloomapassidele. Oluline on, kas kolmandad isikud vastasid konkursitingimustele.

Konkursitingimusi ei ole vaidlustatud, seega on need täitmiseks kohustuslikud. Avalikes

huvides on, et konkurss viidaks läbi menetlusreegleid järgides.

7.5. Kvalifitseerimistingimuste järgi ei või esineda asjaolusid, mis võivad põhjustada pakkuja

maksejõuetuse või tema tegevuse lõpetamise. Vastustaja eesmärk oli leida omale usaldusväärne

partner, kellel oleks võimekus sõlmitavat halduslepingut täita ja tagada konkursi eesmärkide

täitmine. Antud juhul jääb arusaamatuks, mille alusel vastustaja vastava nõude täitmist

kontrollis. RHS § 100 lg 1 p 3 järgi on pakkuja majandusliku ja finantsseisundi

kvalifitseerimisetingimustele vastavuse kontrollimiseks kohane allikas mh kuni viimase

3 majandusaasta kinnitatud aruanded, mis näitavad nõutud varade ja kohustuste vahelist

suhtarvu taset. MTÜ Veterinaarravimitootjate Liit ei ole 2021. a majandusaasta aruannet

esitanud. 2020. a majandusaasta aruanne esitati hilinemisega, s.o 22.04.2022, ja see on

käsitletav pigem põgusa tegevusaruandena. Raamatupidamise seaduse (RPS) § 14 lg 2 p 1 järgi

hõlmab majandusaasta aruande koostamine raamatupidamise aastaaruande koostamist ja see

nõue laieneb ka mittetulundusühingutele (mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 36 lg 1).

MTÜ Veterinaarravimitootjate Liit 2020. a majandusaasta aruanne ei sisalda ühtegi

raamatupidamise aastaaruande elementi (RPS § 15 lg-d 1 ja 2). Sama kehtib ka tema 2019. a

majandusaasta aruande kohta. Seega ei ole RHS § 100 lg 1 p-s 3 nimetatud dokumentide alusel

kuidagi võimalik kindlaks teha kvalifitseerimistingimuste täitmist. Küsitav on, kas selline

pakkuja suudab vastustaja püstitatud eesmärke täita. Ei ole välistatud, et esinevad asjaolud, mis

võivad põhjustada tema püsiva maksejõuetuse või tema tegevuse lõpetamise. Majandusaasta

aruanded on esitatud hilinemistega sisuliselt igal aastal. 30.04.2018 ja 16.03.2016 on tehtud ka

hoiatusmäärused äriregistrist kustutamise kohta. Seega on tegemist oma kohustusi rikkuva

isikuga.

7.6. Maaeluministeerium selgitas kaebaja esindaja järelepärimise peale, et erialaorganisatsiooni

tunnuste hulka kuulub liikmeskond mingil konkreetsel erialal. Erialaorganisatsiooni eristab

muudest MTÜ-dest või muus vormis juriidilistest isikutest see, et erialaorganisatsioon on

3-22-892

5(20)

asutatud üldjuhul mingi kutse- või eriala edendamiseks, propageerimiseks ja sellel kutse- või

erialal tegutsevate isikute huvide esindamiseks ja kaitsmiseks. Nii on kutseala esindajate

erialaorganisatsiooni eesmärgiks üldjuhul tõsta oma liikmete kutsealast kvalifikatsiooni ja

kutse-eetikat, korraldada täienduskoolitust, nõustada oma liikmeid, olla kutsehuvide esindajaks

ja kaitsjaks, arendada koostööd teiste riikide asjaomaste organisatsioonidega ning propageerida

mingil kutsealal töötamist. Maaeluministeerium pidas VS-i tähenduses erialaorganisatsiooniks

veterinaararste ühendavat vabatahtlikku organisatsiooni, kelle erialane pädevus tuleb oma

liikmeskonnast. Teise eriala esindajaid ühendav erialaorganisatsioon (nt Eesti Kirjanike Liit,

Eesti Jõuluvanade Ühendus vms) ei saa asendada veterinaararstide erialaorganisatsiooni

pädevust. Seejuures on erialaorganisatsioon ja kutseorganisatsioon sünonüümid. Konkurss viidi

läbi VS-i täitmiseks, seetõttu tuleb erialaorganisatsiooni mõistet tõlgendada selle seaduse alusel.

Maaeluministeerium kui VS-i väljatöötaja on pädev enda välja töötatud seaduse kohta selgitusi

jagama (märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise

seaduse § 3). Vastustaja on Maaeluministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus ja peab

järgima ministeeriumi antud selgitusi.

8. Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Põhjendused:

8.1. Vaidlusalune otsus on õiguspärane. Vastustaja ei täpsustanud erialaorganisatsiooni nõuet,

kuid pidas silmas, et pakkuja peab aru saama vastustaja tellimusest ja olema võimeline seda

oma erialase ettevalmistuse poolest täitma. Erialaorganisatsioonina tegutseva isiku tingimus on

põhjendatud sellega, et pakkujal on loodud võrgustik või süsteem, mis tagab teenuse pakkumise

(trükkimine, väljastamine ja aruandlus) sihtgrupile. Erialaorganisatsiooni määratlemisel lähtus

vastustaja konkursi läbiviimise eesmärgist. Eesmärgiks oli leida isik, kes suudaks tagada

avaliku teenuse pakkumise. VS ega vastustaja konkurss ei näinud ette, et lemmikloomapasside

blankettide trükkimist ja veterinaararstile väljastamist ning sellekohase arvestuse pidamist

korraldav isik peaks olema veterinaararste ühendav organisatsioon. Muul viisil tingimuste

tõlgendamine oleks vastuolus seaduses sätestatuga ja ebamõistlikult konkurentsi piirav.

8.2. Tõendamata on kaebaja väide, et ühispakkujatel puuduvad pädevad ja nõutavate oskustega

töötajad. Konkursitingimuste p 2.1.1 ja HKTS § 12 lg 2 p 1 mõtteks ja eesmärgiks on tagada,

et isikul, kellele volitatakse täitmiseks haldusülesanne, oleks konkreetse haldusülesande

täitmiseks olemas vajalik ja sobiv (inim)ressurss. Konkreetsed nõuded sõltuvad

haldusülesandest. Vastustaja ei pidanud vajalikuks sätestada konkursitingimustes konkreetseid

täiendavaid nõudeid pakkuja juures töötavate isikute arvule ega kogemusele, sest õigusaktidele

vastava EL-i lemmikloomapasside blankettide trükkimise korraldamine mõnes trükikojas ja

seejärel nende väljastamine veterinaararstile ning väljastamise üle arvestuse pidamine pole

tehniliselt keeruline ega ressursimahukas tegevus. Kolmandad isikud esitasid ühispakkumise ja

vajadusel saab MTÜ Veterinaarravimitootjate Liit tugineda haldusülesande täitmisel

OÜ Zoovetvaru vahenditele, sh kasutada selle töötajaid. OÜ Zoovetvaru üks juhatuse liikmetest

on hariduselt veterinaar ja tegutsenud kauaaegselt veterinaarvaldkonnas. Lisaks tegutseb

OÜ Zoovetvaru

juures

kokku

üle

veterinaarvaldkonnaga

seotud

spetsialisti.

MTÜ-l Veterinaarravimitootjate Liit on kaks pikaajaliselt veterinaarvaldkonnas tegutsenud

juhatuse liiget, kel on pädevus konkursil osalemaks.

8.3. Tõendamata on kaebaja väited kolmanda isiku maksejõuetuse või tegevuse lõpetamise

kohta. Vastustaja toetus otsust tehes äriregistris avaldatud teabele. Vastustajal puudub alus

kahelda kolmanda isiku usaldusväärsuses.

8.4. Kuna lemmikloomapasside nõuded tulenevad õigusaktidest, siis sõltub vastustaja jaoks

pakkumise majanduslik soodsus üksnes pakkumise hinnast. Kaebaja pakutud teenuse

maksumus oli enam kui 2 korda kõrgem konkursil edukaks tunnistatud pakkujaga võrredes.

3-22-892

6(20)

8.5. Kaebaja ei ole tõendanud tema õiguste rikkumist. Kaebuse eesmärgiks on menetlust

pahatahtlikult venitades jätkata kaebajale soodsatel tingimustel lemmikloomapasside

väljastamist. See toob loomaomanike jaoks kaasa suuremaid kulusid. Kaebaja erahuvi ei saa

olla kõrgema avalikust huvist, milleks on avaliku teenuse kättesaadavus loomapidajatele

võimalikult madalate kuludega.

8.6. Kaebaja 08.11.2022 esitatud lisad tuleb tagastada. Maaeluministeeriumi seisukoht ei anna

vastust praeguses asjas vaidluse all olevale küsimusele, kas kolmas isik on erialaorganisatsioon

konkursi tingimuste tähenduses. Kaebaja on ebaõigesti sidunud vaidlusaluse konkursi VS

§-ga 20. Lemmikloomapasside trükkimine ja veterinaararstidele väljastamine ning nende üle

arvestuse pidanud ei ole kuidagi seotud veterinaararsti kutsetegevusega. Erialaorganisatsiooni

mõistet ei olnud konkursil kitsendatud, sest see ei oleks olnud põhjendatud, oleks olnud

konkurentsi moonutav ega oleks aidanuks kaasa konkursi eesmärgi saavutamisele. Vastustajale

on seaduse alusel antud pädevus hindamaks, milliseid kriteeriume seada pakkujatele seadusest

tulenevate ülesannete täitmiseks. Kaebajal ei saa olla õigustatud ootust, et ainult tema

kvalifitseeruks konkursil osalejaks.

9. Kolmas isik MTÜ Veterinaarravimitootjate Liit palus jätta kaebuse rahuldamata.

Põhjendused:

9.1. Vastustaja korraldas konkursi lemmikloomapasside trükkimise, väljastamise ja arvestuse

pidaja leidmiseks. Tegemist on ainuõiguse andmisega. Seni tegeleb sellega kaebaja, kes nõuab

passide eest oluliselt kõrgemat hinda, kui on trükkimise kulu. Kaebus on esitatud pahauskselt

ja menetlusõigust kuritarvitades. Kaebaja ei ole välja toonud ühtegi asjaolu ega tõendit, mis

oleks kaebuse rahuldamise aluseks. Kaebaja ainus eesmärk on vähemalt kohtumenetluse aja

võrra pikendada enda praegust ainuõigust ja teenida seeläbi hõlptulu. Kaebaja ei täida oma

kohustusi passide väljastajana korrektselt, sest ei pea arvestust passide osas. Avaliku teenuse

osutamise eesmärgiks ei saa olla ebamõistliku kasumimarginaali saamine. See on vastuolus

lemmikloomaomanike huvidega.

9.2. Kaebaja ei ole tõendanud kolmandatel isikutel veterinaarvaldkonnas teadmiste ja

kogemuste puudumist. Samuti ei ole kaebaja tõendanud temal selliste teadmiste ja kogemuste

olemasolu.

Teadmiste

ja

kogemuste

puudumist

ei

näita

EMTAK-kood

ega

raamatupidamisaruanded.

EMTAK

on

tegevusalade

klassifikatsiooni

alus,

mitte

pädevustunnistus.

Kolmas

isik

ühendab

enda

liikmeid,

kes

kõik

on

tegevad

veterinaarvaldkonnas. Kolmanda isiku tegevus on suunatud enda liikmete huvide kaitsmisele.

Kolmas isik on asutamisest alates 2009. a tegutsenud veterinaaralal. Tal on veterinaaralased

teadmised ka enda liikmete kaudu ja enda seaduslike esindajate kaudu, kes on samuti

pikaajaliste

veterinaariaalaste

teadmistega.

Veterinaariavaldkonnas

on

tegev

ka

OÜ Zoovetvaru, kes on asutatud 1998. a ja tegelenud veterinaarravimite hulgimüügiga.

Tegemist on Eesti suurima veterinaarravimite müüja ja maaletoojaga. Osaühingul on

veterinaariaalased teadmised enda seaduslike esindajate ja töötajate kaudu, kes on samuti

pikaajaliste veterinaariaalaste teadmistega. Kaebaja seevastu ei ole tõendanud, et ta oleks

erialaorganisatsioon ja et tema liikmeteks oleksid loomaarstid. Kaebaja ei saa oma liikmete

kvalifikatsiooni üle kanda endale. Terminit erialaorganisatsioon seadus ei piiritle. Antud

menetluses tuleb lähtuda konkursil kehtestatud reeglitest, mis kaebaja välja toodud piiravaid

tingimusi ei sea. Veterinaariaalaste teadmiste ja kogemuste nõue on väga üldine ning sellele

vastab iga isik, kellel on veterinaariaalane tegevus ja teadmine. Tegemist võib olla ka

äriühinguga, sest organisatsioon ei tähenda eesti keeles kindlasti vaid mittetulundusühingut.

9.3. Kolmandad isikud esitasid ühispakkumise. Osaühingul on töötajad ja mittetulundusühingul

on võimalik neid töötajaid kasutada.

3-22-892

7(20)

9.4. Kumbki kolmas isik ei ole maksejõuetu ja nende krediidivõimekus ületab kaebaja oma

tuhandeid kordi. Ka ei ole kummagi kolmanda isiku lõpetamiseks mingit alust ega ohtu. Kriitika

aruandluse vormistamise kohta on asjatundmatu. Aruanne esitati ettevõtja äriregistriportaali

kasutades. Kasutaja ei saa registripidaja pakutavate lahenduste kujundust muuta. Praegust

vaidlust ei puuduta see, kui äriregister on loonud süsteemi, mis on vastuolus RPS-iga.

9.5. Kaebaja 08.11.2022 esitatud lisad tuleb tagastada. Need ei kvalifitseeru tõenditeks. Kaebaja

päring Maaeluministeeriumile ja ministeeriumi vastus ei saa olla tõend ega tõendada ühtegi

asjaolu. Ministril ei ole õigust anda õiguse tõlgendamise kohta arvamusi ega keeleteaduslikke

arvamusi. Kuvatõmmised veebilehtedest ei tõenda pädevuse puudumist. Kaebaja on teinud

veterinaararstide registrist otsingu väikese esitähega.

9.6. Konkursil ei seatud veterinaariaalase pädevuse nõuet, samuti ei seatud nõudeid varalise

seisundi kohta. Passide väljastamiseks ei ole vaja tunda veterinaariat. Lemmikloomapassid ei

ole dokumendid, mille ettevalmistamine ja üle arvestuse pidamine oleks keerulisem kui

õpilaspiletite või töötõendite väljastamine. Sisuliselt saab sellega hakkama iga isik. Vastustaja

eeldus, et selleks võiks olla erialaorganisatsioon, on sisutu. Kaebaja väited, nagu eeldaks

lemmikloomapasside väljastamine olulist rahalist võimekust või veterinaariaalaseid teadmisi,

on valed. Konkursi eeskirjad ei

sea

mingeid

nõudeid

finantsvõimekusele

ega

veterinaariateadmistele. Kaebaja on püstitanud kaebuses nõuded, mida konkursil ei esitatud.

10. Kolmas isik OÜ Zoovetvaru palus jätta kaebuse rahuldamata. Põhjendused:

10.1. Eesti õigusaktides pole defineeritud erialaorganisatsiooni mõistet. RavS-ist ega VS-ist

ei saa tuletada erialaorganisatsiooni mõistet. Asjaomases valdkonnas ei mõisteta seda terminit

kaebaja arvamuse kohaselt. Erialaorganisatsioonil on laiem tähendus kui veterinaararstide

erialaorganisatsioon. RavS reguleerib kitsapiiriliselt üksnes ravimitega seotud valdkondi. VS

reguleerib väga laia valdkonda. Seetõttu pole RavS-i sätted analoogia korras kohaldatavad

veterinaarvaldkonnas. Veterinaarias peetakse erialaorganisatsioonideks paljusid erinevaid

organisatsioone, nt Eesti Lihaveisekasvatajate Selts, Eesti Kennelliit. Kuna VS § 33 lg 8 järgi

korraldab EL-i lemmikloomapasside blankettide väljastamist vastustajaga halduslepingu

sõlminud isik, siis on meelevaldsed kaebaja väited, justkui saaks selliseks isikuks olla üksnes

veterinaararstide erialaorganisatsioon. Seda ei nõudnud ka konkursitingimused.

10.2. EMTAK-i loetelus ei ole sellist sõnaühendit nagu erialaorganisatsioon. EMTAK-koodil

puudub õiguslik või õigustloov tähendus ja koodi eesmärk seondub statistikaga. Kood ei anna

ega piira tegutsemisõigust ja isikul võib olla mitu EMTAK-koodi. Lisaks kaebajale on olemas

Eesti Hobusearstide Selts (EMTAK kood 75001), Eesti Veterinaaranesteesia ja Intensiivravi

Selts (EMTAK kood 75001), Eesti Varjupaikade Loomaarstide Selts (EMTAK kood 96091),

Eesti Metsloomaühing (EMTAK kood 94996), Eestimaa Loomakaitse Liit (EMTAK kood

94996) jne. Kõigi nende näol on vaieldamatult tegemist erialaorganisatsioonidega VS-i

tähenduses.

10.3. Sisustades erialaorganisatsiooni mõistet konkursi eesmärgist lähtudes, kvalifitseeruksid

vaid lemmikloomakasvatajaid koondavad ühendused (nt Eesti Kassikasvatajate Liit Felix,

Põhja-Eesti Piirkondlik Koertekasvatajate Klubi). Kaebaja ei vasta seega erialaorganisatsiooni

tunnustele rohkem kui kolmandad isikud.

10.4. MTÜ Veterinaarravimitootjate Liit on erialaorganisatsioonina osalenud erinevate

töörühmade töös, avaldanud aktiivselt õigusloomes eelnõudele seisukohti ja erinevates

küsimustes hinnanguid. Kaebaja ei ole tõendanud, et teda saab pidada erialaorganisatsiooniks.

3-22-892

8(20)

10.5. Eesti keele seletav sõnaraamat ei kirjelda erialaorganisatsiooni mõistet. Ilmselt saab

selle sõna all mõista organisatsiooniliselt seotud ja ühiste eesmärkide saavutamiseks tegutsevate

suhteliselt kindlamini piiritletud ala isikute liitu või rühmitust. Nii võib erialaorganisatsiooniks

olla mistahes juriidiline isik, nt sihtasutus, mittetulundusühing, osaühing, seltsing.

Erialaorganisatsiooniks pole üksnes mingi kindla EMTAK-koodiga mittetulundusühing. Kui

juriidiline isik on muus vormis, kuid selle tegevus on teatud eriala keskne või asutajaid,

liikmeid,

omanikke

või

töötajaid

seob

teatud

eriala,

on

kahtlusteta

tegemist

erialaorganisatsiooniga,

nt

veterinaarkliinik,

veterinaarravimite

müüja.

Tähtis

on

veterinaaralane kompetents, mitte õiguslik vorm – sellele ei ole konkursitingimused mingit

tähtsust omistanud. Kui erialaorganisatsioon ei tohiks tulu teenida, siis ei ole kaebaja ise vastav

erialaorganisatsiooni tunnustele.

10.6. Kuna konkursitingimustes polnud erialaorganisatsiooni nõuet konkreetsemalt

määratletud, tuli vastustajal konkursi läbiviimisel ise kaalutlusõiguse alusel määratleda,

milliseid isikuid või isikute ühendusi konkursi raames erialaorganisatsioonina käsitletakse.

Vastustaja selgitas kolmandatele isikutele, et MTÜ Veterinaarravimitootjate Liit on käsitletav

erialaorganisatsioonina ja ühispakkumise esitamine on lubatud. MTÜ Veterinaarravimitootjate

Liit liikmeteks võivad olla kõik Eestis veterinaarravimite tootmisega tegelevad isikud ja

müügilubade hoidjad ning ühingul on arvukalt liikmeid.

10.7. Vastustaja ei näinud konkursitingimustes ette konkreetseid täiendavaid nõudeid pakkuja

juures töötavate isikute arvule ega nende kogemusele. See polnud vajalik, sest õigusaktidele

vastava lemmikloomapasside blankettide trükkimise korraldamine mõnes trükikojas ja seejärel

trükitud blankettide veterinaararstile väljastamine ning nende üle arvestuse pidamine pole

tehniliselt keeruline ega ressursimahukas tegevus. Sellega saaks hakkama iga füüsiline isik.

MTÜ-l Veterinaarravimitootjate Liit on kaks juhatuse liiget, kes on väga pädevad ja suure

kogemuste pagasiga ning tegutsenud veterinaarvaldkonnas üle 20 aasta. Ka ühingu liikmed ja

nende töötajad on tegevad veterinaarvaldkonnas. Seega on ühing võimeline osalema

lemmikloomapasside konkursil. Kuna esitati ühispakkumine, saab ühing tugineda vajadusel

OÜ Zoovetvaru vahenditele, sh kasutada tema töötajaid. OÜ Zoovetvaru juhatuse liige on

hariduselt veterinaar ja tegutsenud veterinaarvaldkonnas üle 25 aasta. Lisaks tegutseb

OÜ Zoovetvaru juures 23 veterinaarvaldkonnaga seotud spetsialisti. Seega ületab kolmandate

isikute võimekus, pädevus ja inimressurss kordades kaebaja oma. Kolmandate isikute

kvalifitseerimisega kinnitas vastustaja kolmandate isikute usaldusväärsust ja nõuetekohasust

haldusülesande täitmiseks vajamineva ressursi küsimuses. Kaebaja ei ole vastupidist isegi

põhistanud. Majandusaasta aruandest pole võimalik tuletada, kui mitu töötajad juriidilisel isikul

on. Seda pole võimalik tuletada ka äriregistrist.

10.8. Kaebaja pole tõendanud kolmandate isikute maksejõuetust ja tegevuse lõpetamise ohtu.

Kolmandad isikud ei ole rahalistes raskustes ega kavatse oma tegevust lõpetada. Samuti pole

teada ühtegi asjaolu, mis võiks nende tegevuse lõpetamise põhjustada. Kolmandate isikute

krediidivõimekus ületab kaebaja oma ilmselt tuhandeid kordi. Kaebaja kriitika aruandluse

vormistamise kohta on asjatundmatu ja vastuolus kehtiva õigusega. Äriregistri süsteem ei

aktsepteeri ebaõigesti koostatud majandusaasta aruandeid. Kui äriregister on loonud süsteemi,

mis ei vasta seadusele, ei kuulu see küsimus lahendamisele praeguses asjas.

MTÜ Veterinaarravimitootjate Liit 2020. a majandusaasta aruanne vastab kõigile

asjassepuutuvatele õigusaktidele. 2020. a majandusaasta aruanne ei oma mingit tähtsust, sest

sellest ei järeldu kolmanda isiku majandusseis 2021. a ega 2022. a. Kolmandal isikul on

piisavalt rahalisi vahendeid, ei tasuda oma esindajale ja kanda muid jooksvaid kulutusi. Kuna

esitati ühispakkumine, siis saab mittetulundusühing tugineda ka OÜ Zoovetvaru rahalistele

vahenditele. Kuna vastustaja polnud konkursitingimustes täpsemalt määratlenud majanduslikke

kriteeriume pakkujate usaldusväärsuse hindamisel, siis tuligi vastustajal kolmandate isikute

3-22-892

9(20)

usaldusväärsuse, sh majandusliku võimekuse, hindamisel lähtuda konkursitingimustest ning

kaalutlusõiguse alusel ise määratleda, milliseid pakkujaid ta usaldusväärseks peab. Vastustaja

tunnistas kolmandad isiku kvalifitseerunuks ehk usaldusväärseks.

10.9. Vaidlusalune otsus on õiguspärane ja põhjendatud. Soodustavat haldusakti ei pea

põhjendama. Otsus on piisavalt põhjendatud kolmandate isikute edukaks tunnistamise

küsimuses, sest antud juhul on piisavaks põhjenduseks asjaolu, et kolmandate isikute

pakkumine oli madalaima maksumusega pakkumine. Ka HKTS § 12 annab haldusorganile

ulatusliku diskretsiooni pakkujate usaldusväärsuse hindamisel. Kuigi määratlemata

õigusmõistete sisustamine on kohtu poolt kontrollitav, piirab kohtulikku kontrolli haldusorgani

ulatuslik otsustusruum määratlemata õigusmõiste sisustamisel. Haldusorgani diskretsiooni

õiguspärasuse kontroll piirneb reeglina sellega, kas pädev ja konkreetsetest asjaoludest lähtuv

haldusorgan on teinud olulise kaalumisvea. Kui kohus sisustab määratlemata õigusmõiste

kitsapiiriliselt, võib tekkida oht, et haldusorgani diskretsioon väheneb nullini, mis ei ole

haldusmenetluses ega HKTS-i mõtteks ega eesmärgiks.

10.10. Kaebaja motiiv on labane ja seisneb üksnes rahas ning oma monopoolse seisundi

säilitamises. Kaebaja on monopoolselt lemmikloomapasse väljastanud juba väga pikka aega

(alates 2004. a). Kaebaja väljastab lemmikloomapasse uskumatult ebamõistlikult kõrge hinna

ja kasumimarginaaliga. Kaebaja kasumilootus ei ole avaliku teenuse osutamisega seonduva

tegevuse puhul kohane ja õigustab vastustaja poolt teenuse tellimist mõistliku hinnaga muult

isikult. Lemmikloomapasside väljastamine on muutunud kaebaja jaoks äärmiselt tulusaks

majandustegevuseks ja peamiseks tuluallikaks. Seega pole kaebaja motiiviks avalikule huvile

vastavate kvaliteetsete passiblankettide väljastamine, vaid oma ainuõiguse ja tuluallika

säilitamine. Avalikes huvides on kvaliteetse ja õigusaktidele vastavate ning tarbijatele

võimalikult soodsate EL-i lemmikloomapasside blankettide väljastamine ja selle üle kohase

arvestuse pidamine. Kindlasti pole avalikes huvides ebamõistlikult kallid ja ebakvaliteetsed

passiblanketid, pidevad tarnehäired ja õigusaktides nõutud arvestuse pidamise kohustuse

täitmata jätmine. Kaebaja erahuvid ei kaalu üles avalikku huvi.

10.11. Kaebaja küsimus Maaeluministeeriumile ja ministeeriumi vastus ei käsitle küsimust, kas

kolmandad isikud on erialaorganisatsioonid. Seega on tegemist asjakohatute tõenditega, mis

tuleb tagastada. Kaebaja on oma arutluses jätnud teadlikult välja viited ravimite või

veterinaarravimite tootjaid ühendavatele organisatsioonidele. Juhul, kui kaebaja oleks ka nende

kohta küsinud, võinuks Maaeluministeerium ka nende kohta jaatavalt vastata. Kui kaebajale jäi

ebaselgeks, mida vastustaja konkursil erialaorganisatsiooni tingimuse all silmas pidas, tulnuks

esitada küsimus vastustajale, mitte Maaeluministeeriumile. Ministeerium ei saa vastustaja eest

vastata küsimusele, mida vastustaja konkursi tingimusega mõtles või silmas pidas. Tulenevalt

vastustaja tegevusalast ja konkursi eesmärgist, tuleb konkursi tingimuste tähenduses

erialaorganisatsiooniks lugeda igat liiki veterinaariavaldkonnas tegutseva eriala esindajaid

ühendavat vabatahtlikku organisatsiooni. Kaebaja ei saa oma suva järgi anda konkursi

tingimustes kasutatud mõistele oma subjektiivset ja tema huvidest lähtuvat erapooletut, piiratud

ja kitsendavat tõlgendust.

10.12. Kaebajale tuleb tagastada ka 08.11.2022 esitatud lisad 3-5, mis on asjassepuutumatud.

KOHTU PÕHJENDUSED

Vaidluse eseme piiritlemine ja tõendite tagastamine

11. Asjaoludest nähtuvalt kuulutas vastustaja 2022. a kevadel VS § 33 lg 9 alusel välja

konkursi, et leida VS § 33 lg-s 8 nimetatud isik, kellega sõlmida haldusleping

3-22-892

10(20)

lemmikloomapassi

blankettide

trükkimise

ja

veterinaararstile

väljastamise

ning

lemmikloomapasside veterinaararstile väljastamise kohta arvestuse pidamise korraldamiseks.

Konkursil esitasid oma pakkumise nii kaebaja kui ka kolmandad isikud. Viimased esitasid

ühispakkumise. Vastustaja kvalifitseeris 13.04.2022 otsusega ehk luges konkursitingimustele

vastavaks kõik pakkujad ja luges edukaks ühispakkumise, sest see oli madalaima hinnaga.

Kaebaja vaidlustas vastustaja 13.04.2022 otsuse, sest tema arvates ei vastanud kolmandad

isikud konkursitingimustele.

12. Eeltoodust tulenevalt on praeguse vaidluse esemeks vastustaja 13.04.2022 otsuse

õiguspärasus kolmandate isikute kvalifitseerimise ja edukaks tunnistamise osas. Kui kolmandad

isikud ei vastanud konkursitingimustele, tulnuks nad jätta kvalifitseerimata ja nende pakkumist

ei oleks saanud tunnistada edukaks sõltumata nende pakutud hinnast. Hind omab tähtsust alles

juhul, kui pakkujad vastavad konkursitingimustele. Seega tuleb eelnevalt tuvastada kolmandate

isikute vastavus konkursitingimustele ja alles seejärel asuda võrdlema pakutud hindu. Kaebaja

pakutud kõrgem hind ei anna alust teha kolmandatele isikutele kvalifitseerimistingimustele

vastamise osas järeleandmisi.

13. Kolmandad isikud ei ole vaidlustanud vastustaja 13.04.2022 otsust kaebaja

kvalifitseerimise osas. Seega ei ole vaidluse esemeks see, kas kaebaja ise vastab

konkursitingimustele. Kuna vastustaja on kaebaja kvalifitseerinud ja selles osas otsus kehtib,

siis tuleb lähtuda sellest, et kaebaja vastab konkursitingimustele. Kohus jätab asja lahendamisel

tähelepanuta

kõik

menetlusosaliste

väited,

mis

puudutavad

kaebaja

vastavust

konkursitingimustele, mh kaebaja vastamine erialaorganisatsiooni tunnustele, kaebaja

majanduslik olukord, kaebaja töötajate arv ja nende pädevus.

14. Kohus tagastab OÜ-le Zoovetvaru asjakohatute tõenditena 18.11.2022 esitatud lisad 3 ja 4,

milleks on kaebaja 2020. a ja 2021. a majandusaasta aruanded. Kolmas isik soovis nendega

tõendada, et kolmandate isikute majanduslik olukord on kaebaja omast parem. Kohus selgitas

menetlusosalistele juba 21.05.2022 määruses, mis on vaidluse esemeks ja millised tõendid on

asjas asjakohased. Sellele vaatamata esitas kolmas isik uuesti kohtule asjakohatud tõendid.

Kohus selgitab, et eduka pakkuja valimisel ei olnud oluline, kes pakkujatest vastab paremini

kvalifitseerimistingimustele,

vaid

et

kõik

pakkujad

peavad

vastama

kvalifitseerimistingimustele, vastasel juhul ei saa tema esitatud pakkumisega konkursil

arvestada.

15. Samuti ei ole praeguses asjas vaidlustatud vastustaja poolt 2021. a lõpus välja kuulutatud

konkursi õiguspärasust. Seetõttu ei oma asjas tähtsust, mis põhjusel vastustaja selle konkursi

tühistas ja uue konkursi välja kuulutas. Kohus jätab kõik vastavad väited tähelepanuta.

16. Kohus jääb 21.05.2022 määruses võetud seisukoha juurde, et kaebajal on asjas kaebeõigus.

Kui kolmandad isikud ei vastanud konkursitingimustele ja nad tulnuks menetlusest kõrvaldada,

siis jääb kaebaja ainsaks kvalifitseeritud pakkujaks, kellega vastustajal tuleb sõlmida konkursil

haldusleping. Seega kaitseb kaebaja oma õigust sõlmida konkursi tulemusel vastustajaga leping

ja asuda seda täitma ning selle täitmise kaudu tulu teenima. Kaebust ei ole esitatud eesmärgiga

säilitada kaebajal praegu olemas olevat õigust lemmikloomapassi blankette väljastada. Sellise

eesmärgi saavutamiseks tulnuks vaidlustada vastustaja poolt konkursi korraldamine. Kaebaja ei

ole seda teinud, vaid on osalenud ka ise konkursil. Seetõttu ei ole asjakohased menetlusosaliste

viited kaebaja poolt praegu osutatavale teenusele, selle kvaliteedile ega hinnale. Kolmandad

isikud ei ole kaebaja praegust teenuse osutamise õigust ega selle alust vaidlustanud, mistõttu ei

ole tegemist vaidluse esemesse kuuluvate asjaoludega. Kohus peab siiski vajalikuks välja tuua,

et kaebaja soov teenida lemmikloomapassi blankettide väljastamise kaudu tulu ei ole kuidagi

taunimist väärt ja kolmanda isiku väide, justkui oleks tegemist labase eesmärgiga, on selgelt

3-22-892

11(20)

pahatahtlik. Kohus juhib tähelepanu asjaolule, et ka kolmandatel isikutel on sama eesmärk. Ka

nemad ei soovi osutada hangitud teenust heategevuslikul eesmärgil tasuta. Kolmandate isikute

tuluteenimise soov ei ole kuidagi õilsam kaebaja samast soovist. Seepärast jätab kohus asja

lahendamisel tähelepanuta kõik menetlusosaliste viited kaebaja tuluteenimise soovile.

17. Menetlusosalised ei ole vaidlustanud vastustaja korraldatud konkursi tingimusi. Seepärast

ei kuulu praeguses asjas lahendamisele küsimused, kas vastustaja seatud konkursitingimused

olid õiguspärased ja kas nad piirasid põhjendamatult konkurentsi. Konkursitingimusi tuleb

käsitleda eeldushaldusaktina, mis määravad õiguslikult siduvalt kindlaks asja lõplikul

lahendamisel tähtsust omavad asjaolud, st selle, kes saab konkursi osaleda ja seda võita

(haldusmenetluse seaduse (HMS) § 52 lg 1 p 2). Tegemist on kehtiva haldusaktiga, mis on

vaatamata võimalikule õigusvastasusele täitmiseks kohustuslik ka vastustajale endale (HMS

§-d 60 ja 61). Seetõttu ei saa asja lahendamisel konkursitingimustest kõrvale kalduda.

18. Vastustaja ja kolmandad isikud taotlesid kaebaja 08.11.2022 esitatud tõendite tagastamist.

18.1. Kaebaja 08.11.2022 esitatud lisa 1 on kaebaja esindaja 23.05.2022 taotlus

Ravimiametile ja Maaeluministeeriumile erialaorganisatsiooni mõiste selgitamiseks. Kaebaja

08.11.2022 esitatud lisa 2 on Maaeluministeeriumi 03.06.2022 vastus kaebaja esindaja

järelepärimisele. Kaebaja leidis, et kuna konkurss korraldati VS-i alusel, siis on

Maaeluministeerium pädev seda seadust ja selles kasutatud õigusmõisteid selgitama. Samuti on

vastustaja näol tegemist Maaeluministeeriumi allasutusega.

Kohus nõustub vastustaja ja kolmandate isikute seisukohaga, et Maaeluministeeriumi antud

tõlgendusel ei ole praeguses asjas tähtsust. Vastustaja korraldas konkursi VS § 33 lg-te 8 ja 9

alusel. Viidatud normid ei näe ette, et konkursil võivad osaleda ja lemmikloomapasside

blankette väljastada vaid erialaorganisatsioonid. Viidatud normid ei näe üldse ette mingeid

tingimusi, millele konkursil osaleja või teenusepakkuja peab vastama. Vastustaja kujundas selle

konkursitingimuse omal äranägemisel. Seetõttu ei oma tähtsust, kuidas erialaorganisatsiooni

mõistet VS-i või RavS-i tähenduses mõistetakse või kuidas nende seaduste väljatöötajad või

rakendajad seda mõistet sisustavad. Kuna vastustaja poolt ette nähtud konkursitingimus

erialaorganisatsiooni osas ei tugine VS-ile ega muudele valdkonna õigusaktidele, vaid on

autonoomne, siis tuleb konkursitingimust tõlgendada nii, nagu keskmine mõistlik isik seda

mõistma pidi (tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 75 lg 2 ls 2), sest tegemist oli avalikkusele

suunatud tahteavaldusega. Maaeluministeeriumi antud tõlgendus on üks võimalikest, kuid

kindlasti mitte siduv vastustajale ega kohtule. Vastustaja ei pea lähtuma ministeeriumi antud

tõlgendusest, sest tal ei olnud kohustust konkursitingimusi ministeeriumiga kooskõlastada.

Seetõttu tagastab kohus kaebaja 08.11.2022 esitatud lisad 1 ja 2.

18.2. Kaebaja 08.11.2022 esitatud lisa 3 on väljavõte OÜ Advokaadibüroo Keevallik &

Partnerid veebilehelt, millelt nähtub, et Rasmus Kuklane töötab selles advokaadibüroos

vandeadvokaadina.

Kohus ei pea esitatud tõendit sobimatuks või asjakohatuks ega tagasta seda. Kuna kaebaja

väidab, et kolmandatel isikutel puudub konkursil nõutud pädevus, siis on asjakohane ka

dokument, mis näitab, millises valdkonnas ja tegevusalal MTÜ Veterinaarravimitootjate Liit

juhatuse liige tegutseb. Kolmandad isikud ei ole väitnud, et tõend sisaldab valeinformatsiooni

ja tegelikult MTÜ Veterinaarravimitootjate Liit juhatuse liige Rasmus Kuklane advokaadina ei

tööta.

18.3. Kaebaja 08.11.2022 esitatud lisa 4 on väljavõte Terviseameti tervishoiutöötajate

registrist, mis näitab, et Margus Kuklane on arst anestesioloogia erialal.

3-22-892

12(20)

Kohus ei pea samadel põhjendustel asjakohatuks ega sobimatuks ka seda tõendit ning jätab selle

tagastamata. Kolmandad isikud ei ole väitnud, et esitatud tõend sisaldab valeteavet ja tegelikult

MTÜ Veterinaarravimitootjate Liit juhatuse liige Margus Kuklane arstina ei tööta.

18.4. Kaebaja 08.11.2022 esitatud lisa 5 on väljavõte vastustaja veterinaararstide registrisse

tehtud päringust. Sellest nähtub, et ühtegi Kuklase-nimelist veterinaararsti registrisse kantud ei

ole.

Kohus ei pea esitatud tõendit asjakohatuks või sobimatuks ega tagasta seda. Seda, kas

erialaorganisatsioonina saab käsitleda vaidlusalusel konkursil vaid veterinaararstide

kutseühingut, analüüsib kohus asja sisulise lahendamise käigus. Kuna kaebaja ise peab seda

võimalikuks, siis on ka selle kohta esitatud tõendid asjakohased. Nimetatud register12 ei ole

päringu tegemisel suurtähetundlik, seetõttu on kolmandate isikute pahameel väikese

algustähega tehtud nimepäringu osas põhjendamatu. Ka suure algustähega tehtud päring ei anna

registrist tulemust. Kolmandad isikud ei ole väitnud, et kaebaja esitatud tõend sisaldab

valeväidet ja et tegelikult on registris olemas mõni Kuklase nime kandev veterinaararst.

Vastustaja 13.04.2022 otsuse õiguspärasus

19. HMS § 54 järgi on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt

andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta

ning vastab vorminõuetele.

20. Kaebaja ei ole teinud etteheiteid vastustaja pädevusele. VS § 33 lg-test 8 ja 9 nähtub, et

konkursi korraldamise ja halduslepingu sõlmimise pädevus on vastustajal.

21. Etteheiteid ei saa teha ka haldusakti vormile. Haldusakt on antud kirjalikus vormis, sellest

on näha haldusakti andnud organ, selles on vaidlustamisviide, viidatud on kohaldatud

õigusnormidele ja see on allkirjastatud.

22. HMS § 56 lg 1 ls 1 järgi peab kirjalik haldusakt ja soodustava haldusakti andmisest

keeldumine olema kirjalikult põhjendatud. Sama paragrahvi lg 2 järgi tuleb haldusakti

põhjenduses märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus. Vaidlusalust haldusakti ei

ole põhjendatud. Ainus põhjendus, mis haldusaktist nähtub, on see, et edukaks tunnistati

ühispakkumine põhjusel, et see oli kõige madalama maksumusega. Haldusaktist ei nähtu ühtegi

põhjendust selle kohta, miks leiti pakkujad olevat konkursitingimustele vastavad. HMS § 56

lg 4 järgi ei pea haldusakti andmise faktilist alust põhjenduses näitama, kui haldusakti

adressaadi taotlus rahuldati ja kolmanda isiku õigusi ega vabadusi ei piirata. Praegusel juhul ei

olnud tegemist üksnes soodustava haldusaktiga. Haldusakt oli soodne üksnes kolmandate

isikute, mitte kaebaja jaoks.

23. Vastustaja viitas vaidlusaluses otsuses HKTS § 13 lg-le 1. Selle sätte järgi juhindutakse

isikuga haldusülesande täitmiseks volitamise halduslepingu sõlmimisel RHS-is teenuste

hankelepingu sõlmimise tingimustest ja riigihanke läbiviimise korrast, arvestades samas

paragrahvis sätestatud erisusi. Lemmikloomapasside väljastamise teenus ei mahu ühegi HKTS

§ 13 lg-s 11 sätestatud erandi alla, mil riigihangete korda ei tule järgida. Samas näeb VS § 33

lg 9 ette konkursi korraldamise. Arvestades, et VS on eriseadus ja hilisem, siis tuleb järeldada,

et seadusandja on soovinud teha lemmikloomapasside väljastamise teenuse pakkuja leidmise

osas erandi ja riigihangete kord ei kohaldu. Seega ei tulnud vastustajal RHS-ist lähtuda ja viide

HKTS §-le 13 ei ole asjakohane.

12 Kättesaadav veebilehel https://jvis.agri.ee/jvis/avalik.html#/vetarstparing.

3-22-892

13(20)

24. Riigihankeasjades on võimaldatud hankijal jätta haldusakt põhjendamata osas, milles

kontrollitakse pakkujate vastavust esitatud nõuetele ja pakkujad vastavad esitatud nõuetele.

Sellisel juhul on aga pakkujad esitanud hankijale koos pakkumusega või eraldi hankija

järelepärimise peale dokumendid, mis pakkuja vastavust kinnitavad, või on hankija neid

andmeid ise avalikest allikatest kontrollinud. Kolmandate isikute ühispakkumine on napi sisuga

ega võimalda kontrollida kõikidele konkursitingimustele vastamist. Vastustaja ei ole ka

vaidlusaluses haldusaktis selgitanud, milliste andmetel pinnalt on ta järeldanud, et kolmandad

isikud vastavad konkursitingimustele. Seetõttu kontrollib kohus ise, kas kolmandate isikute

vastavust saab järeldada avalike andmete alusel. Kui need seda ei võimalda, on vastustaja otsus

kontrollimatu ja tuleb tühistada.

25. HKTS § 12 lg 1 sätestab, et kui füüsiline isik või eraõiguslik juriidiline isik volitatakse

täitma haldusülesannet, kontrollib volitamist otsustama õigustatud ametiisik või organ isiku

usaldusväärsust. Sama paragrahvi lg 2 järgi kinnitavad isiku usaldusväärsust mh järgmised

asjaolud:

1) tal on võimalik kasutada haldusülesannete täitmiseks vajaminevaid tehnilisi vahendeid,

tal on nõutavate teadmiste ja oskustega töötajad ning muud eeldused ja kogemused volitatava

haldusülesande täitmiseks;

2) tema suhtes ei ole algatatud likvideerimist ega pankrotimenetlust;

3) ei esine asjaolusid, mis võivad põhjustada tema püsiva maksejõuetuse või tema tegevuse

lõpetamise;

4) tema kohta ei ole karistusandmeid karistusregistris;

5) ta ei ole oluliselt rikkunud temaga sõlmitud halduslepinguid või riigihanke teostamiseks

sõlmitud hankelepinguid;

6) tal ei ole maksuvõlga, sealhulgas ajatatud maksuvõlga, ega lõivude, trahvide või

sundkindlustuse maksete võlgnevust.

26. Samad HKTS § 12 lg-s 2 nimetatud tingimused on vastustaja sätestanud ka

konkursitingimuste p-s 2.1.2. Lisaks on vastustaja välja toonud, et pakkuja peab omama

teadmisi

ja

varasemat

kogemust

veterinaariavaldkonnas

ning

olema

tegutsev

erialaorganisatsioon (p 2.1). Viimased tingimused on vastustaja sätestanud omal initsiatiivil.

VS, ükski muu valdkondlik siseriiklik ega EL-i õigusakt ei reguleeri selliseid tingimusi

lemmikloomapasside blankettide väljastaja osas. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12.06.2013

määrus nr 576/201313 ning Euroopa Komisjoni 28.06.2013 rakendusmäärus nr 577/201314

reguleerivad lemmikloomapasside vormi ja sisu, kuid mitte seda, millistele tingimustele vastav

isik on õigustatud sellisete passide trükkimist korraldama.

27. Nagu kohus eespool selgitas, ei ole keegi vastustaja kehtestatud konkursitingimusi

vaidlustanud, seega on tegemist kehtiva eelhaldusaktiga, mis on täitmiseks kohustuslik, mh ka

vastustajale endale. Kohtul ei ole võimalik praeguses asjas hinnata, kas vastustaja seatud

tingimused on põhjendatud ja õiguspärased. Kohus saab kontrollida, kas kolmandad isikud

vastasid vastustaja poolt kehtestatud konkursitingimustele.

28. HKMS § 2 lg 3 ls 1 järgi lahendab kohus asja üksnes kaebuses või seaduses sätestatud muus

avalduses nõutud ulatuses. Seega on kohus asja lahendamisel seotud kaebuse piiridega. Kaebaja

13 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12.06.2013 määrus nr 576/2013 lemmikloomade mittekaubandusliku liikumise

kohta, millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 998/2003.

14 Euroopa Komisjoni 28.06.2013 rakendusmäärus nr 577/2013, mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruses nr 576/2013 ettenähtud identifitseerimisdokumentide näidiseid koerte, kasside ja valgetuhkrute

mittekaubanduslikuks liikumiseks, territooriumide ja kolmandate riikide loetelude kehtestamist ning nõudeid

teatavatele tingimustele vastavust tõendavate deklaratsioonide vormi, kujunduse ja keelte kohta.

3-22-892

14(20)

tugines oma kaebuses sellele, et kolmandad isikud ei vasta erialaorganisatsiooni tingimusele,

teadmiste ja kogemuste ning pädevate töötajate tingimustele, samuti maksejõuetust/tegevuse

lõpetamist puudutavale tingimusele. Muudele konkursitingimustele mittevastamist ei ole

kaebaja väitnud ega põhjendanud, seetõttu ei kontrolli kohus kolmandate isikute vastavust

muudele tingimustele.

29. Eesti õigusaktid ei defineeri erialaorganisatsiooni mõistet, kuid seda on käsitletud

mõningates õigusaktides.

− VS käsitleb erialaorganisatsioone üksnes §-s 20 ja sellise ühinguna, kes korraldab

veterinaararstidele erialaseid

infopäevi,

õppepäevi,

kursuseid,

seminare või

konverentse, seega veterinaararstide kutseühinguna.

− Erialaorganisatsiooni terminit kasutatakse ka RavS-is ning seda arstide kutseühingu

tähenduses (§ 21 lg 7 p 1, § 997 lg 3 p 2), apteekrite kutseühingu tähenduses, kes

korraldab farmaatsiaalaseid täienduskursuseid, seminare, konverentse või muid

sarnaseid õppepäev (§ 45 p 42), meditsiiniharidusega isikute kutseühingu tähenduses,

kes korraldab arstiteaduslikke või farmaatsiaalaseid üritusi (§ 86 lg-d 2 ja 5), ja

veterinaararstide kutseühingu tähenduses (§ 9910 lg 3 p 2).

− Maaeluministri 23.11.2021 määruse nr 66 „Veterinaararsti sobivustesti koostamise,

korraldamise ja hindamise ning sobivustesti tulemustest teatamise kord“ § 3 lg-s 5

käsitletakse erialaorganisatsiooni kui veterinaararstide kutseühingut, kes osaleb

veterinaararsti sobivustesti eksamikomisjonis.

− Sotsiaalministri 18.02.2005 määruses nr 31 „Ravimiameti eriluba nõudvate kaupade

sisse- ja väljaveo ning ravimite isiklikuks tarbimiseks kaasavõtmise või saatmise

tingimused“ käsitletakse erialaorganisatsiooni arstide kutseühinguna (§ 1 p 4, § 6 lg 4).

− Tervise- ja tööministri 20.05.2016 määruse nr 36 „Ravimiregistri põhimäärus“ § 9 lg 6

p-des 2 ja 3 käsitletakse erialaorganisatsiooni arstide kutseühinguna.

− Sotsiaalministri 18.02.2005 määruse nr 30 „Ravimite väljakirjutamine ja apteekidest

väljastamine ning retsepti vorm“ § 6 lg-s 81 käsitletakse erialaorganisatsiooni arstide

kutseühinguga, kel on õigus taotleda Eestis kehtivat müügiluba mitteomavate ravimite

sissevedu ja kasutamist.

30. Nagu kohus eespool välja tõi, siis ei näe VS ette, et lemmikloomapasside blankettide

väljastaja peab olema erialaorganisatsioon. Tegemist on vastustaja enda kehtestatud

tingimusega. Seega ei ole põhjust selle mõiste defineerimisel lähtuda VS-is kasutatud

tähendusest. Lähtuda tuleb selle termini tavatähendusest, st kuidas keskmine mõistlik inimene

sellest mõistest aru sai. Eesti keele seletav sõnaraamat „erialaorganisatsiooni“ mõistet ei selgita,

kuid selle sõnaraamatu järgi tähendab „eriala“15 teaduse, tehnika, kunsti vms kitsamat,

suhteliselt kindlamini piiritletud ala, spetsiaalala, spetsialiteeti ning „organisatsioon“16 tähendab

ühiste eesmärkide saavutamiseks tegutsevate isikute koondist, ühingut, seltsi. Seega saab

erialaorganisatsiooni all silmas pidada ühel konkreetsel alal või valdkonnas tegutsevate isikute

ühendust. Tegemist võib olla kutseühinguga (nt MTÜ Eesti Arstide Liit, MTÜ Eesti Juristide

Liit jms). Samuti saab erialaorganisatsiooni mõiste alla liigitada teised ühingud, mis liidavad

konkreetses valdkonnas tegutsevaid isikuid (nt MTÜ Eesti Kennelliit, MTÜ Eesti Loomakaitse

Selts jms). Kohtu hinnangul vastab ka MTÜ Veterinaarravimitootjate Liit erialaorganisatsiooni

15 Vt http://www.eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=eriala&F=M.

16 Vt http://www.eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=organisatsioon+&F=M.

3-22-892

15(20)

tunnustele. See liidab oma nimest ja põhikirjast nähtuvalt konkreetses valdkonnas tegutsevaid

tootjaid. Kohtu hinnangul ei ole põhjust pidada erialaorganisatsiooni all silmas üksnes

kutseühingut. Konkursitingimused sellist kitsast lähenemist kuidagi ei toeta.

31. Kohus ei nõustu aga kolmandate isikute seisukohaga, et erialaorganisatsiooniks tuleb

pidada ka äriühinguid. Äriühingu eesmärgiks ei ole liita ühe eriala inimesi, vaid sinna võivad

kuuluda ja sageli kuuluvadki erinevate erialade inimesed (juristid, raamatupidajad,

personalijuhid, müügijuhid jms). Neid ei ühenda mitte ühine eriala, vaid ühine majanduslik

eesmärk. Seetõttu ei vasta OÜ Zoovetvaru erialaorganisatsiooni mõistele.

32. Kuna kolmandad isikud esitasid ühispakkumise, siis ei pea mõlemad ühispakkujad

konkursitingimustele vastama, vaid piisab, kui nad kahepeale kokku täidavad tingimused.

Vastasel korral puudunuks vajadus ühispakkumist esitada. Seega ei ole oluline, et OÜ-d

Zoovetvaru ei saa pidada erialaorganisatsiooniks.

33. Vastustaja ei näe konkursitingimustes ette, millisel erialal tegutseva organisatsiooniga peab

olema tegemist. Vastustaja toob välja vaid selle, et pakkuja peab omama teadmisi ja varasemat

kogemust

veterinaariavaldkonnas.

Seega

ei

pidanud

pakkuja

iseenesest

olema

veterinaariavaldkonnas tegutsev erialaorganisatsioon, kuid arvestades temalt nõutavaid

teadmisi ja kogemust, siis on tõenäoliseks pakkujaks veterinaarvaldkonnas tegutsev

erialaorganisatsioon.

34. „Veterinaaria“17 tähendab eesti keele seletava sõnaraamatu kohaselt loomaarstiteadust,

veterinaarmeditsiini. Kuna vastustaja ei täpsustanud konkursitingimustes, millist konkreetset

veterinaariavaldkonna haru või allvaldkonda ta silmas peab, siis olid järelikult aktsepteeritavad

ka kõik allvaldkonnad. Veterinaarravimeid ja nende tootmist saab pidada üheks

veterinaariavaldkonda kuuluvaks allvaldkonnaks, sest loomade ravimine eeldab neile sobivate

ravimite kasutamist.

35. Seetõttu on ekslik kaebaja seisukoht, et aktsepteeritavaks oleks olnud vaid veterinaararste

ühendav ühing. Kaebaja seisukohta ei põhjenda ka konkursi eesmärk. Lemmikloomapasside

trükkimise ja nende väljajagamise korraldamine ning nende üle arvestuse pidamine ei eelda

veterinaararsti teadmisi ega kogemusi, vaid valdkonnas kehtivate õigusaktide tundmist, sest

lemmikloomapassidele esitatavad nõuded on reguleeritud EL-i määrustes nr 576/2013 ja

577/2013. Arvatavasti pidas vastustaja konkursitingimuste kehtestamisel silmas seda, et

veterinaariavaldkonnas tegutsevad erialaorganisatsioonid on tulenevalt oma erialast

valdkonnaga tihedamalt seotud, tunnevad selles kehtivaid õigusnorme ning suudavad

valdkonnas tehtavate nõuete ja muudatustega kursis olla. Tingimust, et konkursil võib osaleda

üksnes veterinaararstide kutseühing, ei ole kehtestatud.

36. MTÜ Veterinaarravimitootjate Liit põhikirja18 p 1 järgi on liit veterinaarravimite tootjaid

ja Eesti Vabariigis veterinaarravimite müügiloa hoidjaid vabatahtlikkuse alusel ühendav

ühendus. Liidu põhieesmärkideks on esindada ja kaitsta liidu liikmete huvisid, sh riigi- ja

kohaliku

omavalitsuse

organite

ning

avalikkuse

ees,

ettepanekute

tegemine

veterinaarravimipoliitika suunamiseks ning seisukohtade avaldamine vastavasisuliste

õigusaktide ja nende eelnõude kohta, veterinaarravimitega seonduva teadustöö toetamine ning

liidu liikmete teadmiste täiendamine ja liidu liikmete nõustamine. Äriregistrist ega avalikest

veebiandmetest ei nähtu kolmanda isiku liikmete nimekirja, kuid äriregistris on olemas

2009. a-st pärinev üldkoosoleku protokoll19, mille järgi oli ühingul 9 veterinaarvaldkonnas

17 Vt http://www.eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=veterinaaria&F=M.

18 Kaebaja 12.05.2022 esitatud lisa 1.

19 Vt kohtu poolt asjale juurde võetud dokument „Üldkoosoleku protokoll“.

3-22-892

16(20)

tegutsevat

liiget.

Kohus

peab

eeltoodut

arvestades

usutavaks,

et

tegemist

on

veterinaariavaldkonna erialaorganisatsiooniga. Puudub igasugune alus arvata, et kolmas isik ei

ole tegelikult see, keda väidab end olevat. Konkursitingimused ei näinud ette, et

erialaorganisatsiooni tegevus peab olema laiapõhjaline ja liikmete arv suur. Seetõttu on

sellekohased etteheited asjakohatud.

37. Kohus ei pea praeguses asjas EMTAK-koodist lähtumist vajalikuks. Eesti Majanduse

Tegevusalade Klassifikaator (EMTAK)20 on rahvusvaheliselt ühtlustatud klassifikaatori NACE

Eesti rahvuslik versioon. EMTAK on aluseks tegevusala määramisel, mis on omakorda

oluliseks allikaks erineva valdkonnastatistika tootmisel. Samuti võimaldab tegevusaladesse

liigendamine rahvusvahelist võrreldavust vastava valdkonna sees. Eeltoodust nähtub, et

EMTAK-koodi kasutatakse statistilisel eesmärgil. Tegemist ei ole õigustloovat tähendust

omava koodiga, mis keelaks muus valdkonnas tegutsemise.

38. Kuid ka äriregistrist nähtuv MTÜ Veterinaarravimitootjate Liit EMTAK-kood ei võimalda

teha järeldust, et kolmas isik ei kvalifitseeru erialaorganisatsiooniks. Lisaks kaebaja näidatud

EMTAK-koodile 94119 (muude ettevõtjate ja tööandjate organisatsioonide tegevus)21 on

äriregistris

kolmanda

isiku

registrikaardil

ka

EMTAK-kood

94129

(muude

kutseorganisatsioonide tegevus)22. Seega ei vii kaebaja EMTAK-koodidel põhinevad

põhjendused tema soovitud järelduseni.

39. Konkursitingimuste

kohaselt

pidi

pakkuja

näol

olema

tegemist

tegutseva

erialaorganisatsiooniga.

Kolmandate

isikute

ühispakkumises

on

kirjas,

et

MTÜ Veterinaarravimitootjate Liit omab väga pikaajalist kogemust veterinaariavaldkonnas, sh

selles valdkonnas erinevate ürituste korraldamisel (mh reklaammaterjali, trükiste koostamisel),

riigiasutustega suhtlemisel, õigusloomes osalemisel jne. Vaidlusalusest otsusest ja ka vastustaja

poolt kohtumenetluses esitatud seisukohtadest ei nähtu, mille järgi vastustaja kontrollis või

järeldas, et kolmanda isiku näol on tegemist tegutseva erialaorganisatsiooniga. Äriregistrist

nähtus 13.04.2022 otsuse tegemise ajal 2019. a majandusaasta aruanne, mis esitati äriregistrile

28.12.202023. 2020. a majandusaasta aruanne esitati alles 14.04.2022, s.o pärast vaidlusaluse

otsuse tegemist. Tegutsemine 2019. a-l ei saa kinnitada, et ühing on tegutsev ka 2022. a-l. Siiani

puudub äriregistris ühingu 2021. a majandusaasta aruanne. Samuti puudub teadmine, kas ja

millega tegeles ühing 2022. a-l.

40. OÜ Zoovetvaru esitatud e-kirjad MTÜ Veterinaarravimitootjate Liit tegutsemist ei tõenda.

OÜ Zoovetvaru soovis 18.05.2022 esitatud lisaga 4 tõendada, et MTÜ Veterinaarravimitootjate

Liit on esitanud 24.11.2021 Sotsiaalministeeriumile e-kirja teel seisukoha RavS-i muutmise

eelnõu kohta. Tegelikult esitatud dokument mingit seisukohta ei sisalda. Tegemist on vaid

e-kirja koopiaga. Sellise e-kirja ja seisukoha esitamist ei kinnita ka päring Sotsiaalministeeriumi

dokumendiregistrisse.

OÜ Zoovetvaru soovis 18.05.2022 esitatud lisaga 3 tõendada, et MTÜ Veterinaarravimitootjate

Liit on esitanud Maaeluministeeriumile seisukoha veterinaarravimite tegevuskava osas. Kuigi

Maaeluministeeriumi 16.04.2021 e-kirjast nähtub, et küsiti MTÜ Veterinaarravimitootjate Liit

seisukohta, on 09.03.2021 seisukoha esitanud MTÜ Eesti Veterinaarravimite Hulgimüüjate

Liit, mitte kolmas isik.

20 Vt kohtu poolt juurde võetud dokument „EMTAK“. Avaldatud veebilehel https://www.rik.ee/et/e-

ariregister/emtak-tegevusalad.

21 Vt kaebaja 20.04.2022 esitatud lisa 9.

22 OÜ Zoovetvaru 18.05.2022 esitatud lisa 2.

23 Vt kaebaja 20.04.2022 esitatud lisa 12.

3-22-892

17(20)

Seega ei ole kolmandad isikud tõendanud oma väidet, et MTÜ Veterinaarravimitootjate Liit on

osalenud veterinaariavaldkonnas õigusaktide ja tegevuskavade väljatöötamisel. Samuti ei ole

tõendatud, et kolmas isik oleks üldse aktiivne ja tegutsev olnud.

41. Kohus tegi ise MTÜ Veterinaarravimitootjate Liit nimega päringu erinevate asutuste

dokumendiregistritesse. Päringu tulemusel selgus, et kolmas isik esitas 31.03.2021

Sotsiaalministeeriumile, Maaeluministeeriumile, vastustajale ja Ravimiametile pöördumise24

seoses

inimtervishoius

kasutamiseks

mõeldud

ravimite

jätkuva

ja

suuremahulise

väärkasutamisega veterinaarias. Kohtu hinnangul võib sellest dokumendist järeldada kolmanda

isiku aktiivsust ja tegutsemist veterinaariavaldkonnas vähemalt 2021. a kevadel. Arvestades, et

konkurss toimus 2022. a kevadel, jääb sinna vahele aastapikkune periood. Samas ei saa eeldada,

et mittetulundusühing peaks tegutsema aktiivselt igapäevaselt. Arvestades, et ühingu

eesmärgiks ei ole teenida tulu, vaid kaitsta oma liikmete huve ja tegeleda sisuliselt lobitööga,

siis võib arvata, et sellise tegevuse aktiivsus on periooditi erinev. Äriregistrist ega veebis

olevatest avalikest andmetest ei järeldu, et ühing oleks oma tegevuse lõpetanud. Seega võib

ühispakkumises toodud teabe, kohtu kogutud info ja menetlusosaliste selgituste koosmõjus

järeldada, et MTÜ Veterinaarravimitootjate Liit on tegutsev erialaorganisatsioon.

42. Konkursitingimuste kohaselt peab pakkujal olema nõutavate teadmiste ja oskustega

töötajad ning kogemused volitatava haldusülesande täitmiseks. Lisaks oli tingimuseks, et

pakkuja peab omama teadmisi ja varasemat kogemust veterinaariavaldkonnas. Siinkohal tuleb

tähele panna, et pädevad töötajad pidid olema pakkujal, mitte tingimata erialaorganisatsioonil.

Arvestades, et konkursitingimused ei välistanud ühispakkumise esitamist ja kolmandad isikud

esitasid ühispakkumise, siis saab pädevate töötajate, teadmiste ja kogemuste nõude täita ka teine

ühispakkujatest, s.o OÜ Zoovetvaru. OÜ Zoovetvaru 2020. a ja 2021. a majandusaasta

aruannete25 kohaselt on OÜ Zoovetvaru peamisteks tegevusaladeks veterinaarravimite

turustamine, sh tootmine, registreerimine ja hulgimüük ning söödalisandite hulgimüük. Kohus

leidis eespool, et veterinaarravimeid puudutav valdkond on veterinaaria allvaldkond, seega saab

pidada

OÜ-d

Zoovetvaru

veterinaariavaldkonnas

tegutsevaks.

Arvestades

tema

tegevusvaldkonda, peab äriühingul (õigemini selle töötajatel ja juhatuse liikmetel, kelle kaudu

äriühing tegutseb) olema valdkonnas vajalikud teadmised. Majandusaasta aruannetest nähtuvalt

oli äriühingul mõlemal aastal 16 töötajat. OÜ Zoovetvaru selgitas kohtumenetluses, et tema

juhatuse liige on hariduselt veterinaar ja tegutsenud veterinaarvaldkonnas üle 25 aasta. Lisaks

tegutseb OÜ Zoovetvaru juures 23 veterinaarvaldkonnaga seotud spetsialisti. Vastustaja väitis

kohtumenetluses, et OÜ Zoovetvaru juures tegutseb kokku üle 20 veterinaarvaldkonnaga seotud

spetsialisti. Lisaks nähtub kolmandate isikute ühispakkumisest, et OÜ Zoovetvaru omab

pikaajalist kogemust lemmikloomapasside väljastamisel, olles esimeste Eestis käibeolevate

passide väljastaja. Seega saab järeldada, et OÜ-l Zoovetvaru on olemas konkursitingimustes

nõutud teadmised ja kogemused ning pädevad töötajad.

43. Välistada ei saa ka seda, et MTÜ Veterinaarravimitootjate Liit vastab eeltoodud

tingimusele. 2019. a ja 2020. a majandusaasta aruanded26 ei kinnita, et ühingul oleks töötajaid.

Töötajate olemasolu ei ole näha ka äriregistrist ega avalikest veebiandmetest. Samas on ühingul

kaks juhatuse liiget, kes töötajate puudumisel töötajate ülesandeid täidavad. Kaebaja esitatud

24 Vt kohtu poolt juurde võetud dokument „20210331_poordumine_VTL“. Kättesaadav Sotsiaalministeeriumi

dokumendiregistris

https://adr.rik.ee/som/dokument/8857280,

Maaeluministeeriumi

dokumendiregistris

https://dhsavalik.agri.ee/?page=pub_view_dynobj&pid=31464622&tid=&desktop=10016&u=&r_url=%2F%3Fp

age%3Dpub_view_dynobj%26pid%3D31635321%26tid%3D11179690%26u%3D20230104145511

ja

Ravimiameti dokumendiregistris https://adr.rik.ee/ra/dokument/9231643.

25 OÜ Zoovetvaru 18.11.2022 esitatud lisad 1 ja 2.

26 Kaebaja 20.04.2022 esitatud lisad 11 ja 14.

3-22-892

18(20)

tõendite27 kohaselt on Rasmus Kuklane vandeadvokaat ja Margus Kuklane arst anestesioloogia

erialal. Kohtu hinnangul ei saa väita, nagu välistaks veterinaariavaldkonnast erinev haridus ja

amet juhatuse liikmete veterinaariavaldkonna alaseid teadmisi ja kogemusi. Nagu kohus eelpool

välja tõi, ei eeldanud konkursitingimused veterinaararsti teadmisi ja kogemusi. Ühingut, kes

tegutseb veterinaarravimitootjate katuseorganisatsioonina, tegutseb nende huvide ja ühiste

eesmärkide nimel, avaldab veterinaariavaldkonnas riigiasutustele arvamusi, võib pidada

veterinaariavaldkonnas teadmisi ja kogemusi omavaks. Õigusalaste teadmiste omamine ja

advokaadina tegutsemine võimaldab Rasmus Kuklasel vajadusel kergema vaevaga valdkonna

õigusaktidega ja vastava kohtupraktikaga tutvuda, samuti õigusolustiku muutumist jälgida.

Meditsiinivaldkonnas haridust ja kogemusi omav Margus Kuklane suudab kergemini

veterinaariavaldkonnas orienteeruda, organismi toimimisest, haigustest ja ravimitest paremini

aru saada. Oluline pole, et tal ei ole lubatav tegutseda veterinaararstina või ravimite tootmise

korral ka inimeste arstina. Huvide konflikt ei võta olemasolevaid teadmisi ega kogemusi.

Eeltoodut arvestades loeb kohus ka MTÜ Veterinaarravimitootjate Liit käsitletud

konkursitingimusele vastavaks.

44. Viimaks nägid konkursitingimused ette, et pakkuja puhul ei tohi esineda asjaolusid, mis

võivad põhjustada tema püsiva maksejõuetuse või tema tegevuse lõpetamise. Vaidluse all ei ole

OÜ Zoovetvaru maksevõimelisus. Tema tegevus on olnud majandusaasta aruannete järgi

kasumlik ja puudub alus arvata, et tema tegevus võiks kuuluda lõpetamisele.

MTÜ Veterinaarravimitootjate Liit majandusliku seisu kohta andmed puuduvad. Tema

majandusaasta aruanded ei anna mingisugust teavet tema sissetulekute ega olemasolevate

rahaliste vahendite kohta. Kohus ei nõustu kolmandate isikute seisukohaga, et ka siinkohal

piisas tuginemisest OÜ Zoovetvaru majanduslikule seisule. Lisaks OÜ-le Zoovetvaru peab ka

MTÜ Veterinaarravimitootjate Liit olema halduslepingu täitmise ajal piisavalt maksejõuline, et

tegevust mitte lõpetada. Kui MTÜ Veterinaarravimitootjate Liit tegevus kuulub lõpetamisele,

ei vasta OÜ Zoovetvaru üksinda konkursitingimustele, sest ta ei ole erialaorganisatsioon. Ei ole

põhjust kulutada avalikke piiratud ressursse selle peale, et korraldada konkurss ja sõlmida

leping ühinguga, kes lõpetab varsti oma tegevuse, mistõttu tuleks leping lõpetada, uus konkurss

korraldada ja uus lepingupartner otsida. Samuti ei nõustu kohus seisukohaga, nagu olnuks

tingimustele vastamine vajalik vaid konkursi läbimise, mitte lepingu täitmise ajal.

Konkursitingimustes esitati nõuded lepingu täitjale, seega tuleb tingimusi täita ka lepingu

täitmise ajal, vastasel korral võimaldab see kuritarvitusi ja konkursitingimuste moonutamist –

erialaorganisatsioon kaasatakse vaid konkursi läbimise ajaks, edaspidi täidab lepingut äriühing.

See võimaldab tingimustele mittevastaval äriühingul konkursi edukalt läbida ja sõlmida

halduslepingu, mida konkursitingimuste järgi ei oleks võinud temaga sõlmida. Sellisel juhul

muutuvad konkursitingimused sisutuks ja konkursi läbiviimine mõttetuks. Kohtu arvates ei saa

õigust tõlgendada selliselt, et haldustegevus muutuks mõttetuks ja äriühingul oleks võimalik

kehtivatest nõuetest kõrvale hiilida. Samuti ei nõustu kohus kolmanda isiku poolt kohtuistungil

väljendatuga, et haldusmenetlus kestab kuni lepingu sõlmimiseni ja leping ise on tsiviilõiguslik.

VS § 33 lg 8 sätestab selgesõnaliselt, et sõlmitakse haldusleping. HKTS § 3 lg 4 võimaldab

sõlmida ka tsiviilõigusliku lepingu, kui seadus ei näe ette üksnes halduslepingu sõlmimist.

Praegusel juhul näeb seadus ette halduslepingu sõlmimise kohustuse. Tsiviilõiguslikele

lepingutele HKTS-i ei kohaldata (HKMS § 1 lg 3). Vastustaja on lähtunud konkursi

korraldamisel mh HKTS-ist. Üksnes see, et halduslepingule kohaldatakse teatud juhtudel ka

tsiviilõiguslikke sätteid (nt HMS § 102 lg 1), ei muuda lepingut ennast tsiviilõiguslikuks ega

suhet lepingupoolte vahel tsiviilõiguslikuks.

45. Kuigi kohtule ei ole esitatud mingeid andmeid MTÜ Veterinaarravimitootjate Liit

majandusliku olukorra kohta, puudub põhjus arvata, nagu võiks teda ohustada püsiv

27 Kaebaja 08.11.2022 esitatud lisad 3 ja 4.

3-22-892

19(20)

maksejõuetus. Kaebaja esitatud äriregistri väljavõttelt28 nähtub, et ühingul puudub 19.04.2022

seisuga maksuvõlg. Kui ühing on suutnud oma maksukohustusi täita, siis puudub põhjus arvata,

et ta võiks olla püsivalt maksejõuetu. Kolmanda isiku maksejõuetust kinnitavaid andmeid ei

leia ka veebist. Kaebaja viide RHS § 100 lg 1 p-le 3 ei ole asjakohane esiteks põhjusel, et

vastustajal ei olnud kohustust vaidlusaluse konkursi läbiviimisel riigihanget läbi viia, ja teiseks

põhjusel, et viidatud säte annab hankijale õiguse nõuda pakkujalt majandusliku ja

finantsseisundi kvalifitseerimise tingimustele vastavuse kontrollimiseks 3 viimase aasta

majandusaasta aruannete esitamist, praeguses asjas vastustaja sellist nõuet konkursitingimustes

ei esitanud.

46. Kaebaja viitas ühingu poolt majandusaasta aruannete esitamisega viivitamisele. MTÜS

§ 36 lg 5 järgi tuleb majandusaasta aruanne esitada 6 kuu jooksul arvates majandusaasta

lõppemisest. Äriregistri andmetel on MTÜ Veterinaarravimitootjate Liit majandusaastaks

kalendriaasta, seega on ühing kohustatud esitama majandusaasta aruanded hiljemalt iga aasta

30. juuniks. Äriregistrist29 nähtub, et MTÜ Veterinaarravimitootjate Liit hilineb järjepidevalt

majandusaasta aruannete esitamisega. Ainus õigeaegselt esitatud majandusaasta aruanne on

2017. a kohta. Kaebaja esitatud tõendist30 nähtuvalt on ühingule tehtud kahel korral

majandusaasta aruande esitamata jätmise tõttu hoiatus äriregistrist kustutamise kohta.

16.03.2016 tehtud hoiatuse alusel kõrvaldas kolmas isik puuduse samal päeval ja 03.04.2018

tehtud hoiatuse alusel kõrvaldas kolmas isik puuduse 05.05.2018. Sellest järeldub, et kolmas

isik reageerib hoiatustele suhteliselt kiiresti ja väldib tema tegevuse sundlõpetamist. Seda, kas

kolmanda isiku koostatud majandusaasta aruanded sisaldavad piisavalt seaduses ette nähtud

teavet, ei ole vastustaja pädev kontrollima ja üksnes selle pinnalt ei saa tegevuse lõpetamise

ohtu järeldada. Kokkuvõtteks leiab kohus, et kuigi MTÜ Veterinaarravimitootjate Liit ei ole

näidanud üles kohusetundlikku suhtumist riigi kehtestatud kohustusesse esitada majandusaasta

aruanded tähtaegselt, ei saa sellest praegusel juhul järeldada tegevuse lõpetamise ohtu.

Majandusaasta aruande esitamisega hilinemine või selle esitamata jätmine ei too automaatselt

kaasa sundlõpetamist. Eelnevalt tehakse ühingule hoiatus. Kolmas isik on hoiatustele piisavalt

kiiresti reageerinud. Seega pole põhjust arvata, et ta edaspidi seda ei tee ja see toob kaasa tema

tegevuse sundlõpetamise.

47. Seega tuleb mõlemad kolmandad isikud lugeda maksejõuetust/tegevuse lõpetamise ohtu

käsitlevale konkursitingimusele vastavaks.

48. Järelikult vastasid kolmandad isikud ühispakkujatena konkursitingimustele ja nende

kvalifitseerimine oli õiguspärane. Kuna kolmandad isikud pakkusid madalamat hinda kui

kaebaja, siis oli nende pakkumise edukaks tunnistamine samuti õiguspärane, sest

konkursitingimuste järgi tunnistatakse edukaks madalaima hinnaga pakkumine.

49. Neil põhjustel leiab kohus, et kuigi vaidlusalune otsus on põhjendamata, on see sisuliselt

õiguspärane ja üksnes põhjendamispuuduste tõttu ei ole põhjust otsust praeguses asjas tühistada,

sest kohus on saanud kontrollida otsuse aluseks olevaid asjaolusid ja vastustajal tuleks otsuse

tühistamisel võtta vastu uus samasisuline otsus. Seega ei ole otsuse tühistamine

menetlusökonoomia põhimõttega kooskõlas (HMS § 58).

Otsus ja menetluskulude jaotus

50. Eeltoodud põhjendustel jääb kaebus rahuldamata.

28 Kaebaja 20.04.2022 esitatud lisa 9.

29 Vt kohtu poolt asjale juurde võetud dokument „Äriregistri väljavõte“.

30 Kaebaja 20.04.2022 esitatud lisa 15.

3-22-892

20(20)

51. Kohus rahuldas 17.05.2022 määrusega kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse, peatas

vastustaja 13.04.2022 otsuse kehtivuse kuni asja menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni

ning keelas vastustajal sõlmida kolmandate isikutega lepingut EL-i lemmikloomapasside

konkursil. Kaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb kohaldatud esialgne õiguskaitse tühistada.

HKMS § 253 lg 3 kolmanda lause kohaselt jõustub esialgse õiguskaitse tühistamine koos

kohtuotsusega.

52. Kuna kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, jäävad menetluskulud kaebaja kanda (HKMS

§ 108 lg 1).

52.1. Vastustaja ei ole taotlenud tema menetluskulude väljamõistmist kaebajalt ega ole

esitanud kohtule tähtaegselt tema menetluskulusid tõendavaid dokumente, seepärast jäävad

vastustaja võimalikud menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1).

52.2. Kolmandate isikute menetluskulud jäävad samuti kaebaja kanda (HKMS § 108 lg 8).

MTÜ Veterinaarravimitootjate Liit ei ole taotlenud tema menetluskulude väljamõistmist

kaebajalt ega ole esitanud kohtule tähtaegselt tema menetluskulusid tõendavaid dokumente,

seepärast jäävad tema võimalikud menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1).

52.3. OÜ Zoovetvaru taotleb esindajakulude väljamõistmist kokku summas 2280 eurot.

Menetluskulude tõendamiseks esitati Osaühing Advokaadibüroo Keevallik & Partnerid

31.05.2022 arve nr 220511 summas 1044 eurot, 30.11.2022 arve nr 221107 summas 972 eurot,

13.12.2022 arve nr 221203 summas 432 eurot ja 19.12.2022 arve nr 221204 summas 288 eurot.

Arved sisaldavad käibemaksu. Arvetelt nähtuv kulu seondub praeguse haldusasjaga. Kohus ei

pea kogu kulu põhjendatuks ja vähendab väljamõistetavat kulu (HKMS § 109 lg 6). Kolmanda

isiku esitatud avaldused sisaldasid palju asjakohatuid väiteid ja kolmas isik esitas korduvalt

mitmeid asjakohatuid tõendeid, mis tuli talle tagastada. Kohus leiab, et advokaadist esindaja

peab suutma vaidluse sisust asjakohaselt aru saada, kaebuse piire mõista ja sellest tulenevalt

oma seisukohtade esitamisel vaidluse piiresse jääda. Asjakohatute põhjenduste vormistamiseks

ja asjakohatute tõendite esitamiseks kulunud aega ei saa pidada põhjendatuks ning seda kulu ei

ole põhjendatud kaebajalt välja mõista. Kohus loeb põhjendatud kuluks 1400 eurot, mille

mõistab kaebajalt OÜ Zoovetvaru kasuks välja.

/allkirjastatud digitaalselt/

Osaliselt jõustunud Tallinna Ringkonnakohtu otsusega

Jätta Eesti Loomaarstide Ühingu apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu

11.01.2023 otsuse haldusasjas nr 3-22-892 resolutsiooni punkt 5 muutmata. 2. Rahuldada

Osaühingu Zoovetvaru vastuapellatsioonkaebus osaliselt ja tühistada Tallinna Halduskohtu

11.01.2023 otsuse haldusasjas nr 3-22-892 resolutsiooni punkt 6 Osaühingu Zoovetvaru kasuks

väljamõistetavate menetluskulude osas. Teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista Eesti

Loomaarstide Ühingult Osaühingu Zoovetvaru kasuks välja menetluskulud 1800 eurot. 3. Mõista

Eesti Loomaarstide Ühingult Osaühingu Zoovetvaru kasuks välja teise kohtuastme menetluskulud

2084 eurot. Muus osas jätta menetlusosaliste teise kohtuastme menetluskulud nende endi kanda.