3-22-2523/9 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtunik

Maret Altnurme

Määruse tegemise aeg ja koht

11.01.2023, Tallinn

Haldusasja number

3-22-2523

Haldusasi

X kaebus Keskkonnaagentuuri 31.10.2022 käskkirja nr

1-1/22/181 „Metsakorraldaja tunnistuse kehtetuks

tunnistamine“ tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – X

Vastustaja – Keskkonnaagentuur, esindaja RV

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 09.12.2022 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada X määruskaebus ja tühistada Tallinna Halduskohtu 09.12.2022 määruse

resolutsiooni p 4 haldusasjas nr 3-22-2523.

2. Rahuldada X esialgse õiguskaitse taotlus ja peatada Keskkonnaagentuuri 31.10.2022

käskkirja nr 1-1/22/181 „Metsakorraldaja tunnistuse kehtetuks tunnistamine“ kehtivus

kuni haldusasjas nr 3-22-2523 menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määrus ei ole edasikaevatav (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 252 lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X-le väljastati 01.09.2004 metsakorraldaja kutsetunnistus nr 074 metsakorraldustööde

teostamiseks kehtivusega kuni 01.09.2022.

2. Keskkonnaagentuur teavitas 10.08.2022 teatega nr 8-13/22/1368 „Teade metsakorraldaja

tunnistuse kehtetuks tunnistamise menetluse alustamisest“ X metsakorraldaja tunnistuse nr 074

kehtetuks tunnistamise kaalumisest metsaseaduse (MS) § 122 lg 51 p 1 alusel. Teate kohaselt

tegi Keskkonnaagentuur kokkuvõtte X poolt inventeerimisandmete metsaressursi arvestuse

riiklikkusse registrisse (metsaregistrisse) esitatud taotlustest ajavahemikul 01.09.2021‒

30.06.2022 ning taotlustest oli puudusega 31%, mis annab aluse metsakorraldaja tunnistuse

kehtetuks tunnistamiseks. X-le anti tähtaeg kirjalike arvamuste ja vastuväidete esitamiseks.

3-22-185

2(8)

3. X esitas 26.08.2022 kirjalikud seisukohad Keskkonnaagentuuri 10.08.2022 teatele nr 8-

13/22/1368.

4. Keskkonnaagentuur pikendas 31.08.2022 käskkirjaga nr 1-1/22/158 X metsakorraldaja

tunnistuse nr 074 kehtivust alates 01.09.2022 viieks aastaks.

5. Keskkonnaagentuur tunnistas 31.10.2022 käskkirjaga nr 1-1/22/181 X-le 01.09.2004

väljastatud metsakorraldaja tunnistuse nr 704 kehtetuks alates 07.11.2022. Käskkirja kohaselt

on kaebaja ajavahemikul 01.01.2022‒30.06.2022 esitatud inventeerimisandmetes ületanud

lubatud veaprotsenti (20%, MS § 122 lg 51 p 1), mistõttu on põhjendatud tunnistuse kehtetuks

tunnistamine. Metsakorraldaja töö kvaliteedis on olnud pikema aja jooksul puudusi ning

olenemata korduvatest teavitustest ei ole töö kvaliteet paranenud.

6. X esitas 29.11.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse Keskkonnaagentuuri 31.10.2022

käskkirja nr 1-1/22/181 tühistamiseks ning esialgse õiguskaitse taotluse vaidlustatud käskkirja

kehtivuse peatamiseks.

Pärast metsakorraldaja tegevusloa pikendamist ei olnud vastustajal õigust tegevusloa kehtetuks

tunnistamise menetlust samadel asjaoludel jätkata. Tegevusloa pikendamise otsuses väljendub

vastustaja heakskiit kaebaja tegevusele ning pikendatud tegevusloa tühistamine kaks kuud

hiljem on sõnamurdlik.

Haldusorganil on tegevusloa menetlemiseks 30-päevane tähtaeg alates ettevõtja poolt taotluse

esitamisest. Nimetatud tähtaeg möödus 26.09.2022. Vastustajal puudub mõistlik ajend, miks

tühistada tegevusluba enam kui kuu aega hiljem. Igal järelevalvemenetlusel peaks olema selge

lõpp.

Käskkiri on põhjendamata ning vastustaja on kuritarvitanud kaalutlusõigust. Käskkirjast ei

selgu, miks on võetud aluseks 6 kuu statistika. Nii valitud periood kui ka kontrollimenetluse

aeg ei ole vähetähtsad, kuivõrd sageli läheb metsaregistrisse kantud mets aktiivsesse kasutusse

ning selle tuvastamine, kas eksis metsakorraldaja või tema tegevust kontrollinud ametnik, võib

osutuda üsna kiiresti võimatuks.

Statistikas esitatud andmed ei lange kokku lisatud tabeliga, mistõttu on ilmne, et käskkirja

aluseks olnud vigade statistika ei vasta tegelikkusele, on moonutatud ega saa olla

usaldusväärne. Vastustajal puuduvad usaldusväärsed kontrollandmed, mille alusel hinnata

kaebaja vigu. Reeglina on vastustaja töötaja mõõtmisandmete kohta märkinud, et takseeritud ja

kaebaja poolt metsaregistrisse kandmiseks esitatud metsaeraldise vanus, täius, kõrgus või muu

füüsikalise suurusena väljendatud näitaja ei vasta metsa korraldamise juhendi mingile nõudele.

Mitte ühelgi juhul ei ole väljendatud väidetavat mõõdetavat viga konkreetse numbri või

suhtarvuna ega teostatud mõõtmisi. Sellisel kujul on vigade hindamine sisuliselt võimatu ja

kaalutlusõiguse teostamisel vead paratamatud.

Mitmete metsade inventariseerimisel võis olla viga, kuid see oli lubatud vea piirides. Korduvalt

on noorendike andmetes tuvastatud vigu, mis on lubatud vea piirides. Vastustaja võis vigade

hulka lugeda küsitavusi, mis ei ole vigadeks metsa korraldamise juhendi järgi. Nii ei pea metsa

korraldamisel kirjeldama üksikuid kahjustumisi ega alati märkima kuivendamise tunnust.

Kasvukohatüübi määramisel loetakse eksimuseks seda, kui määratud kasvukohatüüp ei asu

kasvukohatüüpide ordinatsiooniskeemil kõrvuti. Looduses on väga raske hinnata, kas lageraie

on tehtud 10 või 11 aastat tagasi. Metsa korraldamise juhend nõuab viimase 10 aasta tehtud

tööde kirjeldamist. Kui noorendik on 15 aastat vana, siis on selge, et sel eraldusel toimus

lageraie enam kui 10 aastat tagasi.

3-22-185

3(8)

Sageli on vastustaja metsaspetsialist märkinud otsuses, et kaebaja ei ole märkinud metsa

päritolu. 60‒80-aastase metsa puhul on väga raske määratleda selle päritolu (nt kas hooldatud

männik-kuusik on seemnetekkeline, külvatud, või istutatud). Nõustuda ei saa vastustaja

arvamusega, et päritolu on tuvastatav aerofotodelt. Mõnel juhul on omanik hooldanud

seemnetekkelist noorendikku viisil (metsa uuenemisel võsa harvendamise ja selekteerimise

teel), mis paistab aerofotolt korrapärasena ehk istutatuna. Paljuski on selline järeldus oletuslik

ega anna keskkonna ega metsamajanduslikult palju midagi juurde. Kui ei ole võimalik teha

kindlaid järeldusi, ei saa oletuste puudumist esitatud andmetes pidada veaks.

Igal veal metsa inventariseerimisel on keskkonnakaitseline, tuleohutusalane ja majanduslik

kaal. Kui vastustajal pole andmeid eksimuse ulatuse ega sisu osas, pole võimalik viga

kaalutlusõiguse teostamisel hinnata. Veelgi enam ‒ eksimusteks, mis saanuks minna kaebaja

negatiivsesse statistikasse, ei tohi lugeda subjektiivseid arvamusi, millel puudub metsanduslik

tähendus. Vastustaja on väitnud, et kaebaja poolt välja toodud probleemid pole olnud

tegevusloa kehtetuks tunnistamise aluseks, kuid ei ole viidanud mitte ühelegi vea kogumile,

mis oleks õigustanud tegevusloa kehtetuks tunnistamist. Kui kaalutlusõiguse teostamine pole

tajutav ehk on viidatud üksnes kontrollimatule suhtarvule, ei saa sellist kaalutlusõiguse

teostamist pidada õiglaseks ja seaduslikuks. Kaebaja ei väida, et tema töös pole olnud eksimusi,

kuid need eksimused eraldi ega kogumis pole olnud sellised, mis õigustaksid metsakorraldaja

tegevusloa kehtetuks tunnistamist.

Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine toob kaebaja jaoks kaasa raskesti kõrvaldatavaid

tagajärgi. Kaebaja on 12 aastat tegutsenud metsakorraldajana ning see on olnud nii tema kui ka

tema pere jaoks peamiseks sissetulekuks. Kui kaebaja ei saa pikemat aega metsakorraldajana

tegutseda, kaotab ta sissetuleku. Samuti kaovad tema praegused kliendid ning nende

tagasivõitmine, ka kaebuse kaebaja kasuks lahendamise korral, on võimatu või peab kaebaja

tegema erakorralisi möönduseid enda kahjuks. Vaidlustatud käskkirja tagajärjed võivad olla

pöördumatud ja põhjustavad kaebajale reaalset kahju. Esialgse õiguskaitse korras soovitud

abinõu rakendamine ei puuduta avalikku huvi ega riku vastustaja õigusi.

7. Keskkonnaagentuur palus 05.12.2022 vastuses jätta esialgse õiguskaitse taotlus

rahuldamata.

Kaebaja ei ole esitanud konkreetseid ja veenvaid selgitusi selle kohta, kuidas ja millised

pöördumatud või raskesti kõrvaldatavad tagajärjed tooks temale kaasa esialgse õiguskaitse

kohaldamata jätmine. Asjaolu, et kaebaja on tegutsenud 12 aastat metsakorraldajana, ja oht

kaotada sissetulek ning praegused kliendid, ei ole asjakohane, kuna metsakorraldaja tegevus ja

metsakorraldustööde nõuetele vastavuse tagamine on olnud isiku enda mõjusfääris. Vastustaja

andis 10.11.2022 käskkirjaga nr 1-1/22/187 ettevõttele OÜ Metsakorralduskeskus, mille

juhatuse liige on kaebaja, metsakorraldustööde tegevusloa. Seega ei esine kaebajale

pöördumatuid tagajärgi ning asjakohane ei ole kaebaja väide, et ta on metsakorraldaja

tunnistuse kehtetuks tunnistamisega kaotanud sissetuleku.

Kaebaja on rikkunud MS § 122 lg 51 p-s 1 sätestatud nõudeid, mistõttu on kaebus perspektiivitu.

MS § 122 lg 51 p 1 annab Keskkonnaagentuurile õiguse otsustada metsakorraldaja tunnistuse

kehtetuks tunnistamise, kui tunnistust omav isik on rikkunud metsakorraldustöödele esitatavaid

nõudeid kuue kuu jooksul 20 protsendil katastriüksustel, mille metsade inventeerimisandmed

on esitatud metsaregistrisse kandmiseks. Kaebaja kuue kuu perioodi veaprotsendiks on 31%.

Metsakorraldaja tunnistuse kehtetuks tunnistamise võimalusega on võimalik turult kõrvaldada

valeandmeid või vigaseid andmeid esitavad metsakorraldajad, mille tulemusena väheneb

metsaregistrisse esitatavate andmete tagasilükkamine vigade tõttu. See omakorda vähendab

korduskontrolle ja halduskulusid. Avalikkus ootab metsakorraldustöid tegevate isikute ja

3-22-185

4(8)

tunnistusi omavate isikute poolt kvaliteetset teenust. Kui lubada turul tegutseda isikutel, kes ei

täida seaduse nõudeid, ei oleks tagatud metsaregistrisse kantavate andmete õigsus. Tunnistuse

kehtetuks tunnistamine on vajalik ja proportsionaalne meede saavutatava eesmärgi suhtes,

milleks on metsakorraldustööde tunnistusi omavate isikute töö kvaliteedi tagamine ja

metsaregistri andmete usaldusväärsus. Esialgse õiguskaitse kohaldamine ei järgiks avalikkuse

huvi, samuti ei oleks tagatud metsaregistri andmete usaldusväärsus.

8. Tallinna Halduskohus jättis 09.12.2022 määruse resolutsiooni p-ga 4 esialgse

õiguskaitse taotluse rahuldamata.

Esialgse õiguskaitse vajadust ei saa välistada. 12 aastat kutsetunnistuse alusel aktiivselt

metsakorraldajana tegutsenud kaebaja jaoks toob metsakorraldaja kutsetunnistuse kehtetuks

tunnistamine paratamatult kaasa tema valitud erialal tegutsemise piirangud. Kaebaja kaotab

võimaluse teostada metsakorraldaja kutsetunnistust nõudvaid töid ja seeläbi vähemalt teatud

osa oma sissetulekust.

Esialgse õiguskaitse vajaduse olemasolu ei õigusta siiski praegusel juhul esialgse õiguskaitse

kohaldamist, sest kaebuse eduväljavaated ja kaebaja huvi esialgse õiguskaitse kohaldamise

vastu ei ole niivõrd suured ning esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmist õigustab avalik huvi.

Praeguses menetlusstaadiumis ei ole kohtul veendumust, et vastustaja on kaebaja tehtud

metsakorraldustöid kaalutlusõigust kohaldades valesti hinnanud.

Keskkonnaministri 21.12.2006 määruse nr 82 „Metsakorraldaja katsetöödele ja eksamitele

esitatavad nõuded, katsetööde ja eksamite korraldamise, tulemuste hindamise ning

metsakorraldaja tunnistuse andmise, pikendamise ja kehtetuks tunnistamise kord“ § 122 lg-st 2

tuleneb, et tunnistuse kehtetuks tunnistamise aluseks olevad rikkumised ei tohi olla vanemad

kui

üks

kalendriaasta.

Vastustaja

on

teinud

kokkuvõtte

metsakorraldaja

poolt

inventeerimisandmete

metsaregistrisse

kandmiseks

esitatud

taotlustest

ajavahemikul

01.01.2022–30.06.2022 (dtl 71‒76). Kaebaja on kontrolliperioodil 01.01.2022–30.06.2022

esitanud kokku 194 (katastriüksuste arv) taotlust, millest puudustega oli esitatud 60. Puudustega

esitatud taotlused moodustavad kõikidest esitatud taotlustest perioodil 01.01.2022–30.06.2022

kokku ligikaudu 31%. Seega näib esialgsel hinnangul, et vastustaja on talle antud

kaalutlusõigust teostanud õiguspäraselt.

Keskkonnaministri 28.08.2017 määruse nr 32 „Metsaressursi arvestuse registri põhimäärus“ §

2 kohaselt on metsaregistri pidamise eesmärk koguda ja säilitada andmeid metsa paiknemise,

pindala, tagavara, kasutamise ja seisundi kohta. Metsaregistri andmetel on informatiivne

tähendus (§ 3), kuid keskkonnaandmetele juurdepääs on oluline erinevate eesmärkide

saavutamiseks,

nt

keskkonnateadlikkuse

tõstmine,

parem

informeeritus

keskkonnakasutustegevusest. Riik peab oma metsandusalaste ülesannete täitmiseks (loetletud

MS § 6 lg-s 1) arvestust metsa paiknemisest, pindalast, tagavarast, seisundist ja kasutamisest

metsaregistris vastavalt MS § 9 lg-le 1. Metsa korraldatakse eesmärgiga saada andmeid metsa

seisundi ja varude suuruse kohta, nõustada metsaomanikku ja kavandada pikaajalisi

metsamajanduslikke tegevusi (MS § 11 lg 1). Metsakorraldaja on füüsiline isik, kes on

sooritanud eksami ja katsetöö metsakorraldustööde teoorias ja praktikas MS alusel kehtestatud

korras ning kellel on selle kohta kehtiv metsakorraldaja tunnistus (MS § 122 lg 1). Seega on

metsakorraldajal kutsetunnistuse omamine vajalik tõendamaks, et isik valdab ja rakendab

jätkuvalt piisavas ulatuses tööks vajalikke üldteoreetilisi ja kutsespetsiifilisi teadmisi ja oskusi.

Avalikes huvides on tagada metsakorraldaja töö kvaliteet seeläbi, et isikud, kellel ei ole

piisavalt teadmisi ega oskusi, ei saaks metsakorraldaja tunnistust nõudvaid ülesandeid täita.

Kaebaja iseenesest kaalukas õigus enda valitud erialal tegutseda ei kaalu üles samuti olulist

avalikku huvi, et metsakorraldustöid teostataks kvaliteetselt ning andmeid esitataks õigesti ja

3-22-185

5(8)

töid teostaksid isikud, kel on piisavad teadmised ja oskused metsakorralduse usaldusväärsest

teostamisest. Metsakorraldustööde nõuetekohase läbiviimise suhtes on huvi ka metsaomanikel,

st nii kaebaja senistel kui võimalikel uutel klientidel, kuivõrd inventuur on eeltingimus raiete

planeerimiseks. Avalikkus ootab metsakorraldustöid tegevate isikute poolt kvaliteetset teenust.

Kui lubada turul tegutseda isikutel, kes ei täida metsamajandustegevuses kehtestatud nõudeid,

ei ole tagatud metsaregistrisse kantavate andmete õigsus ega usaldusväärsus. Vastav kaalutlus

on olnud aluseks ka MS-sse metsakorraldajate kutsetunnistuse kehtetuks tunnistamise

regulatsiooni loomisel (vt seletuskiri).

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

9. X palub 23.12.2022 määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 09.12.2022 määruse

resolutsiooni p 4 ja rahuldada esialgse õiguskaitse taotlus.

Halduskohtu seisukoht, et kaebaja saab OÜ Metsakorralduskeskus kaudu teenida sissetulekut,

on ekslik. Metsakorraldaja põhitegevus on metsa looduses takseerimine (mõõtmine,

hindamine), andmete töötlemine kaardi- ja andmefailideks ning andmete esitamine

metsaregistrisse kandmiseks. Viimast saab teha üksnes metsakorralduse kutsetunnistust omav

isik. Ükski OÜ Metsakorralduskeskus töötaja ei ole nõus oma nime all esitama andmeid, milles

välitööd, mõõdistused ja andmetöötlused on teinud keegi kolmas isik. Y tegutseb pensionärina

metsatakseerimisega enam-vähem hobi korras, C mahud on väikesed. Kaebaja ei saa neile

ainult töö vahendamisega ja raamatupidamise teenuse pakkumisega tagada endale piisavalt

teenistust. Suur osa kaebaja senisest sissetulekust on tulnud tema enda poolt teostatud töödest

ja esitatud andmetest. Seega on kaebajale kutsetunnistus oluline, et saada elatusvahendeid.

Vastustaja ei ole peale matemaatilise tehte (194-st 60 on 31%) teinud ühtegi sisulist analüüsi ja

sellega on kaalutlusõiguse teostamine piirdunud. Kaebaja on esitanud selgitusi ja põhistusi selle

kohta, et kaebaja vead pole metsakorraldamise juhendi kohaselt vead, vaid pigem on tegemist

koolkondliku, stilistilise lahknevusega (nt kasvukohatüüpide määratlemine, väikeste

metsaeraldiste moodustamine, kuivenduse mõju, kahjustuste kirjeldamine jne). Vastustaja ei

ole esitanud ühtegi kvalitatiivset analüüsi väidetavate mõõtmisvigade kohta. Igal

metsakorraldaja veal on oma keskkonnaalane, majanduslik kaal. Kuna vastustaja on lähtunud

üksnes matemaatilisest tehtest, ei ole ta sisuliselt kaalutlusõigust teostanud.

Kaebaja ei vaidlusta halduskohtu kirjeldatud metsakorraldaja töö kvaliteedile seatud eesmärki.

Kaebaja ei ole ka väitnud, et tema töö oleks olnud alati 100% korrektne. Kasvava metsa

kirjeldamine ja mõõtmine on paratamatult väljakutse. Kui ei ole tegemist istutatud metsaga,

toimub selle vanuse, kõrguse, puude jämeduse ja täiuse mõõtmine subjektiivsel valikul tehtud

mudelpuude järgi. Samuti sõltub täiuse (s.o mitu puud hektaril kasvab) mõõtmine ja seejärel

rinnaspindala (s.o rinna kõrgusel puude ristlõikepindalade summa hektaril) arvutamine

bitterlichi lihtrelaskoobi mõõtetoimingute asukoha valikutest ja valgustingimustest. Tähendust

omab ka see, kas puud on takseerimise ajal raagus või on tegemist aktiivse kasvufaasiga. Paljud

takseerimisel tehtud valikud on oletuslikud (nt selguseta ala peapuuliik, kas metsamajandustööd

on tehtud alla 10 aasta tagasi, kuivenduse tähendus, päritolu). Ühelgi juhul ei saa vastustaja

väita, et kaebaja võimalikud eksimused on olnud süsteemsed või tahtlikud või kaebajal

puuduvad metsandusalased teadmised ja kogemused metsakorraldamiseks. Paljasõnalisel

suhtarvuga manipuleerimisel pole kohtul olnud võimalik hinnata, millist teoreetilist kahju

väidetavatele määruses kirjeldatud väärtustele teeks see, kui kaebaja jätkaks kutsetegevust.

Arvestada tuleb ka kohtuvaidluse ajalist kestust. Kaebaja ei suuda olla poolteist aastat

teenistuseta. Kahjuhüvitis ei leevenda kõiki kannatusi, mida ebaõiglane ja -seaduslik olukord

kaebajale tekitab.

3-22-185

6(8)

10. Keskkonnaagentuur palub 04.01.2022 vastuses jätta määruskaebus rahuldamata.

Kaebaja ei ole põhistanud, millised pöördumatud või raskesti kõrvaldatavad tagajärjed tooks

talle kaasa esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine. Asjaolu, et kaebaja on tegutsenud 12

aastat metsakorraldajana ning kaotab esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel sissetuleku ja

kliendid, ei ole asjakohane, sest metsakorraldaja tegevus ja metsakorraldustööde nõuetele

vastavuse tagamine on olnud isiku enda mõjusfääris. Lisaks on vastustaja andnud 10.11.2022

käskkirjaga OÜ-le Metsakorralduskeskus, mille juhatuse liige on kaebaja, metsakorraldustööde

tegevusloa.

Kaebaja on rikkunud MS § 122 lg 51 p-s 1 sätestatud nõudeid, mistõttu on kaebus perspektiivitu.

Kaebaja on esitanud ajavahemikul 01.01.2022–30.06.2022 taotlusi metsaregistrisse

inventeerimisandmete kandmiseks 194 katastriüksuste kohta, millest puudustega on olnud 60

katastriüksuse inventeerimisandmed. Kaebajale on edastatud „ei otsused“ ja neid ei ole

vaidlustatud. Vaidlus asjaolude üle, kas kaebaja eksimused on olnud sellise kaaluga, mis

õigustaksid metsakorraldaja tunnistuse kehtetuks tunnistamist, on perspektiivitu.

Avalikkus ootab metsakorraldustöid tegevatelt isikutelt ja tunnistusi omavatelt isikutelt

kvaliteetset teenust. Kui lubada turul tegutseda isikutel, kes ei suuda täita seaduse nõudeid, ei

oleks tagatud metsaregistrisse kantavate andmete õigsus. Tunnistuse kehtetuks tunnistamine on

vajalik ja proportsionaalne meede saavutatava eesmärgi suhtes, milleks on metsakorraldustööde

tunnistusi omavate isikute töö kvaliteedi tagamine ja metsaregistri andmete usaldusväärsus.

Kaebaja õiguste kõrval tuleb samaväärselt arvestada ka avalike huvidega ja võimalike

kolmandate isikute õigustega saada kvaliteetset teenust ja andmeid.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

11. HKMS § 249 lg-test 1 ja 3 tulenevalt peab kohus esialgse õiguskaitse kohaldamisel

arvestama kaebuse eduväljavaateid ning erinevate lahenduste tagajärgi kaebajale, avalikule

huvile ja kolmandatele isikutele. Esialgse õiguskaitse kohaldamine peab olema eesmärgipärane

ja proportsionaalne. Kohtupraktika kohaselt on esialgse õiguskaitse kohaldamine vajalik siis,

kui on kahjuliku tagajärje oht, kaebus ei ole ilmselgelt perspektiivitu ning kahjulike tagajärgede

kõrvaldamine põhiasjas tehtava hilisema kohtulahendiga on võimatu või ebamõistlikult raske

(nt Riigikohtu 27.06.2017 määrus nr 3-3-1-19-17, p 15). Esialgse õiguskaitse vajaduse

vältimatuteks eeltingimusteks on subjektiivse õiguse olemasolu, mida esialgse õiguskaitsega

soovitakse kaitsta, ning oht selle õiguse kahjustamiseks juba käimasoleva menetluse ajal

(Riigikohtu 22.09.2014 määrus nr 3-3-1-59-14, p-d 11 ja 12).

12. Kaebajal on esialgse õiguskaitse vajadus. Kaebus on esitatud kaebaja subjektiivsete õiguste

kaitseks ja kaebaja on esialgse õiguskaitse vajadust piisaval määral põhistanud. Taotlusest

nähtuvalt on kaebaja eesmärgiks tagada talle võimalus jätkata kohtumenetluse ajal oma

kutsealal tegutsemist ja teenida sellest tulenevalt sissetulekut. Kaebaja on OÜ

Metsakorralduskeskus juhatuse liige ning ta on viimased 12 aastat tegutsenud

metsakorraldajana, millest saadav tulu on kaebaja ja tema perekonna peamine sissetulek.

Kaebaja on selgitanud, et tema põhitegevus on metsa looduses takseerimine (mõõtmine,

hindamine), andmete töötlemine kaardi- ja andmefailideks ning andmete esitamine

metsaregistrisse ning üksnes äriühingu juhatuse liikmeks olek ega nende tegevuste tegemine,

mis ei nõua metsakorraldaja kutsetunnistust, ei taga talle elatusvahendeid. Metsakorraldaja

kutsetunnistuse

kehtetuks

tunnistamise

tõttu

kaotab

kaebaja

võimaluse

teostada

metsakorraldaja kutsetunnistust nõudvaid töid ja sellega seotud sissetuleku. Põhjendatud on

kaebaja kartus senise klientuuri kaotuse suhtes. Vaidlustatud käskkirja kehtivuse peatamata

jätmine tooks seega kaebajale kaasa tarbetult koormavad negatiivsed tagajärjed. Esialgse

3-22-185

7(8)

õiguskaitse vajadust ei välista hilisem kahju hüvitamise võimalus, kui praeguse asja

lahendamisel selgub, et kutsetunnistuse kehtetuks tunnistamine oli õigusvastane.

13. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa kaebust praeguses menetlusstaadiumis pidada ilmselgelt

perspektiivituks ja jätta esialgse õiguskaitse taotlus sel põhjusel rahuldamata. Asja materjalidest

nähtuvalt on Keskkonnaagentuur edastanud kaebajale 10.08.2022 teate nr 8-13/22/1368

metsakorraldaja tunnistuse kehtetuks tunnistamise menetluse alustamisest, mille kohaselt

kaalub Keskkonnaagentuur kaebaja metsakorraldaja tunnistuse nr 074 kehtetuks tunnistamist.

Menetluse alustamise aluseks on olnud kokkuvõte kaebaja poolt metsaregistrisse esitatud

inventeerimisandmete taotlustest ajavahemikul 01.09.2021‒30.06.2022. Teates anti kaebajale

tähtaeg kirjaliku arvamuse ja vastuväidete esitamiseks. Pärast kaebaja vastuväidete esitamist

pikendas Keskkonnaagentuur 31.08.2022 käskkirjaga nr 1-1/22/158 kaebaja metsakorraldaja

tunnistuse nr 074 kehtivust alates 01.09.2022 järgmiseks viieks aastaks. Keskkonnaagentuuri

01.11.2022 e-kirjaga edastati kaebajale 31.10.2022 käskkiri nr 1-1/22/181, millega tunnistati

kaebaja metsakorraldaja tunnistus nr 074 alates 07.11.2022 kehtetuks. Tunnistuse kehtetuks

tunnistamise õiguslikuks aluseks on MS § 122 lg 51 p 1, mille kohaselt võib Keskkonnaagentuur

tunnistuse kehtetuks tunnistada, kui tunnistust omav isik on rikkunud metsakorraldustöödele

esitatavaid nõudeid kuue kuu jooksu 20 protsendil katastriüksustel, mille metsade

inventeerimisandmed on esitatud metsaregistrisse kandmiseks. Vaidlustatud käskkirja kohaselt

on kaebaja kuue kuu (01.01.2022‒30.06.2022) metsaregistrisse esitatud inventeerimisandmete

vigade protsent ületanud MS-s viidatud sättes lubatut. Kaebaja on seisukohal, et pärast

tunnistuse pikendamist 31.08.2022 käskkirjaga ei saanud vastustaja jätkata tunnistuse kehtetuks

tunnistamise menetlust samadel asjaoludel (kontrolliobjektiks oli samuti 2022. a esimene

poolaasta); käskkiri on sisuliselt põhjendamata ja kaalutlusõigust on kuritarvitatud, ning

kaebaja eksimused eraldi ega kogumis ei õigusta tunnistuse kehtetuks tunnistamist.

Ringkonnakohus leiab, et isegi juhul, kui jaatada kaebaja metsakorraldustöödele esitatavate

nõuete rikkumist kuue kuu jooksul 20 protsendil katastriüksustest, näeb MS § 122 lg 51 p 1

metsakorraldaja tunnistuse kehtetuks tunnistamise otsustamisel ette kaalutlusõiguse, st, et

matemaatilise tehte automaatseks tulemuseks ei ole kutsetunnistuse kehtetuks tunnistamine.

Kaebaja väidete ja vaidlustatud käskkirja õiguspärasuse kontrollimiseks on vajalik tõendite

uurimine, mida saab teha asja sisulise läbivaatamise käigus. Praeguses menetlusetapis ei ole

ilmne, et kaebaja kutsetunnistus oleks tulnud igal juhul kehtetuks tunnistada ja kaebus ei ole

seetõttu igasuguse eduväljavaateta.

14. Arvestatav avalik ja kolmandate isikute huvi peab olema nii oluline, et see õigustab kaebaja

esialgse õiguskaitse vajadusega arvestamata jätmist. Mida pöördumatud ja raskemad on

võimalikud tagajärjed, seda suurem kaal on selle menetlusosalise õigustel, keda taolised

tagajärjed ohustavad. Esialgse õiguskaitse meetme kohaldamata jätmisel kaotaks kaebaja

võimaluse tegeleda kutsetegevusega ja peamise osa oma sissetulekust enne asjas tehtava lõpliku

lahendi jõustumist. Kuna kaebajal on olnud metsakorraldaja tunnistus ning seda on ka

pikendatud, siis eelduslikult on teda seni peetud oma kvalifikatsioonilt pädevaks seda ametit

pidama (MS § 122 lg 3) ja MS § 122 lg 42 alusel on ta kutsetunnistuse pikendamiseks pidanud

kahel korral osalema ka Keskkonnaagentuuri korraldatud koolitusel, millest vähemalt ühel

harjutatakse takseerimist. Arvestades eelnevat ning kaebaja senist pikaaegset samal kutsealal

tegutsemist, ei ole kolmandate isikute õigused ja avalik huvi sellises ohus, et kaebajale tuleks

keelata kutsetegevuses osalemine juba enne kohtumenetluse lõppu. Kaebaja kutse äravõtmist

kohtumenetluse ajal ja sellega kaasnevate raskete tagajärgede saabumist ei saa pidada

proportsionaalseks meetmeks. Kutsetunnistuse puudumine mõjutab oluliselt kaebaja

ettevõtlusvabadust ja tema elukvaliteeti peamise elatusallika kadumise näol. Vajadus kaitsta

metsakorraldustööde kvaliteeti on küll oluline avalik huvi, kuid ringkonnakohtu hinnangul ei

ole praegusel juhul avalik huvi nii ülekaalukas, et ületaks kaebaja õiguskaitsevajaduse.

3-22-185

8(8)

15. Eelneva põhjal rahuldab ringkonnakohus X määruskaebuse ja tühistab halduskohtu

09.12.2022 määruse resolutsiooni p-i 4 ning teeb selles osas uue määruse, millega rahuldab

kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse ja peatab vaidlustatud käskkirja kehtivuse. Olukorras, kus

31.10.2022 käskkiri nr 1-1/22/181 ei kehti, taastub kaebaja kutsetunnistuse kehtivus. Esialgse

õiguskaitse abinõu kehtib kuni praeguses asjas tehtava lõpliku lahendi jõustumiseni. Käesolev

määrus jõustub selle teatavakstegemisest.

(allkirjastatud digitaalselt)