3-23-48/3 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

1(5)

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Ragne Piir

Määruse tegemise aeg ja koht

10.01.2023, Tallinn

Haldusasja number

3-23-48

Haldusasi

Maksu- ja Tolliameti taotlus täitmist tagavate toimingute

tegemiseks loa saamiseks OÜ X suhtes

Menetlusosalised

Taotleja – Maksu- ja Tolliamet

Isik, kelle suhtes loa andmist taotletakse – OÜ X

(registrikood XXXXXXX)

Menetlustoiming

Haldustoiminguks

loa

andmise

taotluse

lahendamine

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Maksu- ja Tolliameti taotlus.

2. Anda Maksu- ja Tolliametile luba taotleda Eesti Vabariigi kasuks (Maksu- ja

Tolliameti kaudu):

2.1. OÜ-le X (registrikood XXXXXX) kuuluva AS-s LHV Pank asuva

arvelduskonto nr XXXXXXXXXXXX arestimist summas 19 294,62 eurot;

2.2. OÜ X tulevikus tekkivate rahaliste õiguste AS X, OÜ X ja OÜ X vastu

arestimist summas, mis jääb puudu määratavast maksusummast peale

arvelduskonto nr XXXXXXXXXXXX aresti ning mis kokku ei ületa 19 294,62

eurot. Keelata OÜ-l X käsutada tulevikus tekkivaid nõudeid AS X , OÜ X ja

OÜ X vastu. Anda Maksu- ja Tolliametile luba kohustada AS-i X , OÜ-d X ja

OÜ-d X tasuma rahaline nõue selle tekkimisel Maksu- ja Tolliameti tagatiste

kontole SEB Pank AS-is kontole nr XXXXXXXXXXXX või Swedbank AS-is

kontole nr XXXXXXXXXXXXX.

3. Toimetada määrus kätte Maksu- ja Tolliametile, kellel tuleb kohut viivitamata

teavitada käesoleva loa alusel täitetoimingute sooritamisest. Seejärel toimetada

määrus kätte OÜ-le X.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättetoimetamisest arvates.

KOHTU PÕHJENDUSED

1. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seaduses

sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt esitab

2(5)

taotluse loa saamiseks selleks volitatud haldusorgan kirjalikult koos põhjendusega. HKMS

§ 264 lg 4 kohaselt otsustab kohus loa andmise viivitamatult kirjaliku määrusega ainuisikuliselt

lihtmenetluses. MKS § 1361 ei sätesta maksukohustuslase seletuse esitamist maksuhalduri

täitetoimingute sooritamiseks loa andmise menetluses. Kuna seadus ei näe ette seletuse

küsimist isikutelt, kelle suhtes sooritatavaks toiminguks loa andmist otsustatakse ega sätesta

kohustust lahendada asi kohtuistungil, otsustab kohtunik loa andmise ainuisikuliselt, viivituseta

ja kohtuistungit pidamata. Ka Riigikohus on selgitanud, et täitmist tagavate toimingute

sooritamiseks loa taotlemise menetluses ei pea osalema isik, kelle suhtes luba taotletakse, ning

sellise isiku kaasamine ei oleks kooskõlas taotletava loa eesmärgiga. Isikutele, kelle vara suhtes

halduskohus täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa andis, on tagatud vastuväidete

esitamise õigus edasikaebemenetluses (nt Riigikohtu lahend nr 3-3-1-24-14, p 11.5).

2. MKS § 1361 lg 1 sätestab, et kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud

kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle

sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks,

võib maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha halduskohtule taotluse loa saamiseks,

et sooritada MKS § 130 lg-s 1 sätestatud täitetoimingud. Maksuhalduril on muu hulgas pöörata

sissenõue rahalisele õigusele (MKS § 130 lg 1 p 3).

3. MKS § 1361 lg-s 1 nimetatud loa andmine eeldab esiteks seda, et maksuhaldur on läbi viimas

menetlust, mille eeldatavaks tulemuseks on isiku maksukohustuse kindlaksmääramine, ning

teiseks peab esinema põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude

või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda

oluliselt raskemaks või võimatuks. Kohus ei kontrolli seejuures üksikasjalikult seda, kas

käimasoleva maksumenetluse tulemusena maksuhalduri poolt eelduslikult tehtav maksuotsus

oleks õiguspärane. Võimaliku maksuotsuse sisuline kohtulik kontroll on võimalik pärast sellise

otsuse tegemist esitatava kaebuse alusel. MKS § 1361 lg-s 1 nimetatud loa andmisel saab kohus

lähtuda maksuhalduri kinnitusest, et maksumenetlus on käimas. Taotluse rahuldamiseks ei

oleks alust, kui maksuhalduri esitatud andmete põhjal oleks kavandatava maksuotsuse või

vastutusotsuse tegemine ilmselgelt õigusvastane. Halduskohus otsustab maksuhaldurile täitmist

tagavate toimingute sooritamiseks loa andmise olukorras, kus tuleb tegutseda ennetavalt ja

puuduvad kindlad tõendid isiku käitumise kohta tulevikus. Seega on tegemist prognoosiga, kus

maksuhalduril ja halduskohtul tuleb hinnata isiku käitumise võimalikkust ja kahjulike

tagajärgede saabumise tõenäosust.

4. MKS § 1361 lg 2 kohaselt peavad taotluses olema märgitud järgmised andmed: 1) põhjendus,

millest nähtub võimaliku maksukohustuse sissenõudmise oluline raskenemine või võimatus;

2) võimaliku rahalise nõude või kohustuse hinnanguline suurus; 3) andmed tagatise kohta, mille

esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud; 4) üks või mitu käesoleva seaduse § 130 lg-s 1

või täitemenetluse seadustikus sätestatud täitetoimingutest ning põhjendus, miks maksuhaldur

peab valitud toimingu tegemist vajalikuks.

5. Kohus leiab, et taotlus vastab MKS § 1361 lg-s 2 sätestatud nõuetele ja on vajalikul määral

põhistatud. Kohtule on esitatud taotluse lahendamiseks vajalikud tõendid ja selgitused.

7.1. Taotlusest ja selle lisadest nähtub, et täidetud on MKS § 1361 lg-s 1 sätestatud eeldus, et

maksuhaldur peab kontrollima maksude tasumise õigsust. Taotluse lahendamise hetkel on

MTA alustanud 05.09.2022 korralduse nr 12.2-3/059200-2 alusel kontrolli OÜ X erijuhtude

tulumaksu ja tööjõumaksude arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsuse tuvastamiseks

ajavahemikul juuni-juuli 2022. Lisaks alustas MTA 03.06.2022 korralduse nr 12.2-3/058658-1

ja 26.08.2022 korralduse nr 12.2-3/058658-5 alusel kontrolli OÜ X (kuni 03.08.2022 OÜ X;

edaspidi: OÜ X) erijuhtude tulumaksu ja tööjõumaksude arvestamise, deklareerimise ja

tasumise õigsuse tuvastamiseks ajavahemikul veebruar-juuli 2022. Seega on olemas

3(5)

maksumenetlus, mille raames saab MTA taotleda luba täitmist tagavate toimingute

sooritamiseks.

7.2. Taotluse ja selle lisade kohaselt on kontrollimenetluste eesmärk maksuotsuse koostamine,

mille tõenäoliseks tulemuseks on OÜ-le X 19 294,62 euro suuruse maksukohustuse määramine.

MTA on 05.09.2022 korralduse nr 12.2-3/059200-2 alusel teostatud kontrolli käigus jõudnud

kontrolliakti projekti kohaselt (taotluse lisa nr 2, dtl 18-37) järeldusele, et OÜ X

maksukohustust suurendatakse kinnipeetud tulumaksu (2413,47 eurot), erijuhtude tulumaksu

(792,58 eurot), sotsiaalmaksu (4349,52 eurot), töötuskindlustusmakse (295,69 eurot) ja

kohustusliku kogumispensioni makse (57,73 eurot) võrra (kokku 7908,99 eurot). Äriühingu

maksuvõlg koosneb ka 03.06.2022 korralduse nr 12.2-3/058658-1 ning 26.08.2022 korralduse

nr 12.2-3/058658-5 alusel teostatud kontrolli käigus (ajavahemiku veebruar-juuli 2022 kohta)

tuvastatud asjaoludest, mille kogumis hinnates on MTA kontrollakti projektis (taotluse lisa nr

3, dtl 38-55) jõudnud seisukohale, et toimus varjatud ettevõtte üleminek OÜ-st X OÜ-sse X

ning OÜ X maksuvõla eest vastutab OÜ X. OÜ X perioodi veebruar-juuli 2022 kohta läbi

viidud maksukontrollis selgus, et OÜ X on jätnud deklareerimata ja tasumata erijuhtude

tulumaksu ja tööjõumakse kokku summas 11 385,63 eurot.

7.3. Kohus leiab, et tõenäolise maksusumma kujunemine on taotlusest ja sellele lisatud

kontrollakti projektidest jälgitav. Kohtu hinnangul ei saa ka kontrollakti projektides sisalduvaid

järeldusi pidada ilmselgelt põhjendamatuteks. Taotluse asjaolude pinnalt ei saa väita, et

maksuotsuse tegemine oleks välistatud või ilmselgelt võimatu. Seega on täidetud MKS § 1361

lg-s 1 sätestatud eeldus, et kontrolli tõenäoliseks tulemuseks on rahalise nõude või kohustuse

määramine. Maksukohustuse määramise aegumistähtaeg ei ole möödunud (MKS § 98 lg 1).

8. Kohus leiab, et on täidetud eeldus, et kontrolli tulemusel antava haldusakti sundtäitmine

võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Maksuhaldur tugineb põhjendustes selle kohta,

miks võib eeldatava maksuotsuse sundtäitmine osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks,

peaasjalikult sellele, et äriühingul puuduvad eeldatavalt rahalised vahendid maksukohustuse

tasumiseks ning äriühingu juhatuse liikme varasemast käitumisest tulenevalt ei saa välistada, et

OÜ X käivet ei juhita mujale, nt teiste ettevõtete pangakontodele, jättes maksukohutuse

täitmata.

Maksuhaldur on näidanud, et OÜ-l X ei pruugi maksukohustuse määramise hetkeks olla

piisavalt rahalisi vahendeid määratava kohustuse täitmiseks. MTA-l puudub teave OÜ X

pangakonto ja sularaha jäägi kohta taotluse esitamise ajal. Äriühing ei oma kinnisvara,

sõidukeid, samuti väärtpaberite kontosid ega väärtpabereid. Kohtule esitatud OÜ X pangakonto

(taotluse lisad 13-14) väljavõttest nähtub, et 06.07.2022 oli konto lõppsaldo 0,00 eurot ja

algsaldo 01.02.2022 seisuga 5204,88 eurot. Pangakontolt on välja võetud ka sularaha. Kohtule

esitatud OÜ X pangakonto (taotluse lisa 36, dtl 528-532) väljavõttest nähtub, et 31.07.2022

seisuga oli konto lõppsaldo 3072,23 eurot, väljaminekuid kokku 30 352,89 eurot ning

sissetulekuid 33 365,27 eurot. Pangakontolt on kontrollitaval perioodil välja võetud sularaha

3780 eurot. Äriühingu juhatuse liikme 07.12.2022 selgituste kohaselt on sularaha saldo seisuga

13 000 eurot (taotluse lisa 25, dtl 297).

Olukorras, kus maksuhalduril on kogutud dokumentide alusel tekkinud mõistlik kahtlus, et

maksukohustuslane on teadlikult maksude tasumisest kõrvale hoidnud, ei saa põhjendamatuks

pidada ka maksuhalduri kahtlust, et maksukohustuslane võib oma tegevusega muuta

tõenäoliselt määratava maksusumma hilisema sissenõudmise võimatuks või senisest oluliselt

raskemaks. Selliseks kahtluseks annavad alust maksumenetluses kogutud tõendid, mis viitavad

juhatuse liikme ebausaldusväärsele käitumisele maksuõigussuhetes, sest kui isik on varem

korraldanud äriühingu tegevust eesmärgiga vältida maksukohustuse täitmist, on põhjendatud

eeldada, et selline soovimatus säilib ka tulevikus (nt Riigikohtu 28.01.2013 määrus nr 3-3-1-

4(5)

16-12, p 10.4). MTA on taotluses põhjendanud, et esineb kahtlus äriühingu poolt maksupettuse

toime panemises seeläbi, et äriühing maksab pangakontolt väljavõetud sularaha arvelt varjatult

töötasu ning jätab tegelikud tööjõumaksud deklareerimata ja tasumata. Äriühingu poolt

pangakontodelt vaba raha sularahas välja võtmine seab ohtu tulevikus määratava

maksukohustuse täitmise. Arvestades, et esineb kahtlus äriühingu poolt maksupettuse

toimepanemises, ei pruugi pangakonto arestimine hilisemas menetlusstaadiumis eesmärki täita,

kuna kontrolli käigus on pangakonto analüüsimisel selgunud, et äriühing viib ettevõtte

pangakontolt sularahas välja vahendeid, mille kasutamine ettevõtluse tarbeks on tõendamata.

Eeltoodut arvestades on maksude maksmisest kõrvale hoidumise vältimiseks vajalik anda

maksuhaldurile luba võimaliku tulevase maksuotsuse täitmist tagavate toimingute

sooritamiseks enne kohustuse kindlaksmääramist maksuotsusega.

9. Riigikohtu 27.11.2012 määruse nr 3-3-1-15-12 kohaselt peab kohus lisaks taotluse

rahuldamise eelduste täidetusele arvestama ka kohaldatava meetme põhjendatust ja

proportsionaalsust (p 57). Seega peab kohus täitetoimingu valiku puhul andma hinnangu, kas

valitud meede riivab ebaproportsionaalselt isiku õigusi. Üldjuhul ei tohiks eeltäitetoimingute

tõenäoliseks tagajärjeks olla reaalselt tegutseva ja jätkusuutliku ettevõtte majandustegevuse

halvamine. Avalik huvi maksuvõla laekumise vastu kaalub maksukohustuslase õigused siiski

üles juhul, kui maksu laekumise tagamiseks ei ole muud tõhusat meedet ning äriühingu või selle

seadusliku esindaja senise tegevuse põhjal on alust arvata, et arvelduskontode arestimiseta jääks

maksusumma riigile üldse laekumata (nt Tallinna Ringkonnakohtu 16.11.2020 määrus nr 3-20-

1838, p 12). Seejuures on olulise kaaluga isiku tegevus ja sellest järelduv usaldusväärsus, nt

tema osalus maksuvõla põhjustanud sündmustes ja käitumine maksumenetluse jooksul

(Riigikohtu 12.02.2020 määrus nr 3-19-1672, p 27; vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 10.12.2021

määrus nr 3-21-2657, p 15).

10. Taotluses on piisavalt põhistatud täitetoimingu valikut. MTA taotleb luba OÜ X AS LHV

Pangas asuvale arvelduskontole XXXXXXXXXXXX aresti seadmiseks. Kuigi pangakontode

arestimine on äriühingu majandustegevust tugevalt riivav abinõu, puudub OÜ-l X muu vara,

mille arvelt oleks võimalik ja otstarbekas tulevikus tehtavat maksuotsust täita. Maksukohustuse

täitmine on avalikes huvides ning juhul, kui maksusumma laekumise tagamiseks ei ole võimalik

rakendada ühtegi muud tõhusat meedet ning äriühingu või selle seadusliku esindaja senise

tegevuse põhjal on alust arvata, et arvelduskonto arestimiseta jääks maksusumma riigile üldse

laekumata, ei saa arvelduskonto arestimist pidada ilmselgelt ebaproportsionaalseks meetmeks.

Kohus ei näe praegusel juhul pangakontode arestimisele vähem koormavat alternatiivi. Kohus

märgib, et MKS § 131 lg 4 kohaselt võib arestitud pangakontolt teha väljamakseid

maksuhalduri loal, st vajadusel on maksuhalduri nõusolekul tagatud äriühingu kohustuste

täitmine. Eelnevat arvestades peab kohus äriühingu pangakontode arestimist 19 294,62 euro

ulatuses põhjendatuks ja proportsionaalseks.

11. MTA on põhjendanud, et ei ole teada, milline on hetkel äriühingu AS-is LHV Pank asuva

arvelduskonto jääk. Seetõttu on võimalik, et kontol olev raha ei pruugi tagada maksotsusega

määratava maksusumma laekumist nin pärast pangakontole aresti seadmist võib

maksukohustuslane juhtida ettevõtte käibe mujale ja välistada täiendavad laekumised

pangakontole. Sellest tulenevalt on kohtu hinnangul põhjendatud äriühingu tulevikus tekkivate

rahaliste nõuete arestimine, mis tekivad peale akteerimist järgmiste lepingute alusel:

-

OÜ X vastu lepingu nr 93-AL-11_1MK ja lepingu nr 93-AL-18_2MK alusel;

-

AS-i X vastu lepingu nr 144-AL96 alusel;

-

OÜ-ga X vastu lepingu nr 2022-27 alusel.

5(5)

Tulevikus tekkiva rahalise nõude arestimine riivab intensiivselt maksukohustuslase õigusi, kuid

ei takista äriühingul majandustegevusega tegelemist. Kolmandate isikute vastu suunatud

tulevikus tekkivate nõuete arestimine ja kolmanda isiku kohustamine nõue tasuda selle

tekkimisel maksuhalduri tagatiste kontole ei koorma kolmandat isikut edaspidises

maksumenetluses.

12. Kohus arvestab maksuhalduri kinnitusega, et MTA lõpetab selle määruse alusel lubatud

täitetoimingud, kui äriühing esitab maksuhaldurile vastavalt MKS § 120 lg 1 p-le 3 ja §-le 121

tagatise, mis katab maksekohustuse ja võimalikud sundtäitmise kulud, valides tagatise liigi

vastavalt MKS §-s 122 loetelule. Kui OÜ X soovib tagatissumma kanda deposiiti, on kantava

deposiidi väärtuseks 19 294,62 eurot. Eelnevast nähtub, et maksuhalduriga koostööd tehes ning

tagatist esitades saab äriühing ise kontode aresti alt vabastamisele kaasa aidata.

13. Arvestades taotleja põhjendusi ning maksumenetluse ja võimaliku kohtumenetluse

pikkust, on vajalik, proportsionaalne ja põhjendatud täitmist tagava toimingu sooritamine enne

rahalise nõude või kohustuse määramist, kuna ennetavate meetmete mitterakendamise korral

võib haldusakti täitmine olla raskendatud või muutuda võimatuks. Seega vastab taotlus

seaduses sätestatud nõuetele ja tuleb rahuldada.

14. Eelnevast tulenevalt rahuldab kohus maksuhalduri taotluse ning annab loa taotleda Eesti

Vabariigi kasuks (Maksu- ja Tolliameti kaudu) OÜ-le X kuuluva AS-s LHV Pank asuva

pangakonto arestimiseks summas 19 294,62 eurot ning sissenõude pööramiseks OÜ X tulevikus

tekkivatele rahalistele õigustele AS X, OÜ X ja OÜ X vastu summas, mis jääb peale pangakonto

aresti määratavast maksusummast puudu.

15. Määrus toimetatakse kätte MTA-le, kellel tuleb kohut viivitamata teavitada käesoleva loa

alusel täitetoimingute sooritamisest. OÜ-le X toimetatakse määrus kätte pärast kohtu

teavitamist täitetoimingute sooritamisest.

(allkirjastatud digitaalselt)