Legislator Case Law & Legislation
2-22-131573/5 AI generated

2-22-131573/5 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Case Number 2-22-131573/5
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Välja mõista kostjalt S. K.’ilt hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks kostja ja Mõista kostjalt S. K.’ilt välja hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks hagi

Legislator headnote

AI generated

2-22-131573/5 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Välja mõista kostjalt S. K.’ilt hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks kostja ja Mõista kostjalt S. K.’ilt välja hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks hagi

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Tiia Bergson

Otsuse tegemise aeg ja koht

10. jaanuar 2023, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-22-131573

Tsiviilasi

Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi S. K. vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

1174,55 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja:

Aktsiaselts

PlusPlus

Capital

(registrikood

11919806, asukoht Tartu mnt 83-601, Tallinn 10115)

Hageja lepinguline esindaja Jekaterina Morozova (e-post xxx)

Kostja: S. K. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega kostja S. K. suhtes.

2. Välja mõista kostjalt S. K.’ilt hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks kostja ja

Fresh Finance OÜ vahel 08.04.2021 sõlmitud krediidilimiidilepingust nr 11531

tulenev põhivõlgnevus 500,00 eurot, intress 87,12 eurot, sissenõutavaks muutunud

viivis 314,93 eurot ning sissenõudekulu 35 eurot.

3. Mõista kostjalt S. K.’ilt välja hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks hagi

esitamise ajaks veel mitte sissenõutavaks muutunud viivis põhinõudelt (500,00

eurolt) alates 15.12.2022 kuni põhinõude täitmiseni määras 47,50% aastas, kuid

kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses.

4. Toimetada käesolev kohtuotsus menetlusosalistele kätte.

5. Käesolev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

6. Jätta menetluskulud kostja S. K.’i kanda.

7. Rahuldada hageja menetluskulude avaldus osaliselt ning mõista välja kostjalt S.

K.’ilt hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks hageja menetluskuludena

menetluses tasutud riigilõiv 280 eurot ning õigusabikulud 50 eurot.

8. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda hagejale alates

käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamiseni viiviseid

VÕS § 113 lg 1 teise lauses ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30

päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada Harju Maakohtu tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema

esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või

elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada

tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte

avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või

selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse

seadustikus (TsMS) § 416 sätestatud nõuetele. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja

ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt riigilõiv Rahandusministeeriumi

arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099

Swedbank AS, EE221700017003510302 Luminor Bank AS või EE567700771003819792 LHV

Pank AS. Kajalt tuleb riigilõivuna tasuda summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid

mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot (riigilõivuseadus § 59 lg 19).

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab

menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagi alus

Kostja ja Fresh Finance OÜ (kreeditor) sõlmisid lepingu, mille kohaselt võimaldas kreeditor

kostjale arvelduskrediidi limiidi 500 euro kasutamist. Kostja asus kreeditori poolt võimaldatud

krediidisummat kasutama ja kohustus tasuma intressid kasutatud krediidisummalt järgmise kuu

10. kuupäevaks lepingus toodud tingimuste kohaselt. Kostja rikkus tingimuste p-i 5.1 ning ei

tagastanud krediiti ega tasunud intressi. Lepingu tingimuste punkti 13.1 kohaselt oli kreeditoril

õigus leping kostja makseviivituse tõttu üles öelda, kui kostja on täielikult või osaliselt viivituses

vähemalt kolme järjestikuse arve tasumisega ning kreeditor on andnud kostjale edutult vähemalt

14-päevase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos kirjaliku või kirjalikku

taasesitamist võimaldavas vormis tehtud avaldusega, milles on kliendile pakutud võimalust

kokkuleppele jõudmiseks ning välja toodud, et kreeditor ütleb krediidilimiidi lepingu üles ja

nõuab kogu krediidilimiidi lepingu järgse võla kohest tasumist, kui kostja ei tasu puudujäävad

summat avalduses märgitud täiendava tähtaja jooksul. Lähtudes kostja poolt toime pandud

lepingu rikkumisest ja juhindudes lepingust, teavitas kreeditor kostjat lepingu lõpetamisest kui

kostja ei tasu täiendava tähtaja jooksul võlgnevust. Kuna kostja võlgnevust ei tasunud, luges

kreeditor tähtpäeva saabunuks 18.08.2021. Lepingu ülesütlemise seisuga oli kostjal kasutusel

krediidisumma 500 eurot. 03.12.2021 loovutas kreeditor oma nõuded kostja vastu PlusPlus

Capital AS-ile.

Kostjale toimetati hagimaterjalid kätte 19.12.2022 nende allkirja vastu üleandmisega Xle, kes

rahvastikuregistri andmetel on kostja ema, aadressil xxx, mis on kostja rahvastikuregistri järgne

elukoht. Kostja hagile õigeaegselt nõuetekohast hagivastust ei esitanud.

Kohtu selgitused

Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja

põhjendava osata.

Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja ja neid kulusid tõendavad dokumendid,

millest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks menetluses tasutud riigilõiv 280 eurot ja

õigusabikulu 420 eurot.

Kohus peab põhjendatuks riigilõivu väljamõistmist kostjalt summas 280 eurot ja juhindudes

TsMS § 175 lg-st 1 õigusabikulud summas 50 eurot, arvestades käesoleva tsiviilasja hinda ning

keerukust. Olukorras, kus tegemist on vähekeeruka vaidlusega ning vaidlus lahendati

tagaseljaotsusega, samuti arvestades hagi hinda ei pea kohus võimalikuks kostjalt

õigusabikulusid suuremas summas kui 50 eurot välja mõista. Kohus toetub siinjuures ka Tallinna

Ringkonnakohtu seisukohale analoogses tsiviilasjades nr 2-19-11647 ja 2-18-129072, milles

ringkonnakohus leidis, et „tegemist tüüphagiga, mille sarnaseid on hageja kohtute infosüsteemist

nähtuvalt esitanud sadu kui mitte tuhandeid. Seejuures kattuvad hagide põhjendused peaaegu

sõna-sõnalt. Esitatud hagides erinevad sisuliselt üksnes kostjate andmed, summad ja kuupäevad.

Sellise hagi koostamisel on esindaja tööks sisuliselt arvutada kokku nõude suurus, täita lüngad

ja komplekteerida hagi lisad. Ringkonnakohus ei pea usutavaks, et sellise hagi koostamisel teeks

esindaja mingisuguse õigusliku analüüsi või nõustaks kuidagi hagejat. Samuti ei ole esindajal

vaja lugeda lepingute tüüptingimusi, kuna need on erinevate esitatud hagide puhul samad.

Ringkonnakohtu hinnangul on ilmselge, et sellise hagi koostamiseks ei ole põhjendatud ajakulu

3,5 tundi. Tõenäoliselt on hagi koostamine võimalik vähem kui tunniga. Samuti ei ole mõne

arvutustehte tegemine ja lünkade täitmine keeruline ega nõua kõrget kvalifikatsiooni, mistõttu ei

ole ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud ka tunnitasu suurus 100 eurot. Oma raskusastmelt ei

erine praeguses asjas hagi koostamine oluliselt võla kohtueelsest sissenõudmisest, mille puhul

on võlaõigusseaduse § 1132 lg 2 p 3 kohaselt maksimaalne tarbijalt nõutav sissenõudmiskulu

samuti 50 eurot.“.

Hageja ei ole kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohuslane. Eeltoodu alusel määrab kohus hageja

lepingulise esindaja põhjendatud õigusabikuludeks 50 eurot (käibemaksuta).

TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks

hüvitatavate menetluskulude suurus.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiia Bergson

kohtunik