2-22-11532/5 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Margo Klaar, Imbi Sidok-Toomsalu, Ele Liiv

Otsuse tegemise aeg ja koht

10.01.2023, Tallinn

Kohtuasja number

2-22-11532

Kohtuasi

Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi X vastu võla, intressi,

lepingu haldustasu, sissenõudmiskulu hüvitise ja viivise

väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 19.12.2022 tagaseljaotsus

Kaebuse esitaja ja liik

Aktsiaseltsi PlusPlus Capital apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

2407,25 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja

Aktsiaselts

PlusPlus

Capital

(registrikood

11919806), lepinguline esindaja JM

Kostja X (isikukood XXXXXXXXXXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta Aktsiaseltsi PlusPlus Capital apellatsioonkaebus Harju Maakohtu 19.12.2022

tagaseljaotsuse peale menetlusse.

2. Otsustada asi üksnes apellatsioonkaebuse põhjal (tsiviilkohtumenetluse seadustiku

§ 646).

3. Tühistada Harju Maakohtu 19.12.2022 tagaseljaotsus osas, millega Aktsiaseltsi

PlusPlus Capital hagi esitamise seisuga (08.08.2022) sissenõutavaks muutunud

viivise nõue jäeti 1547,26 euro osas rahuldamata, alates 09.08.2022 viivis

põhinõudelt jäeti välja mõistmata võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud

määra

ületavas

osas,

samuti

menetluskulude

jaotuse

ja

kindlaksmääramise osas. Saata asi tühistatud osas uueks läbivaatamiseks Harju

Maakohtule.

4. Aktsiaseltsi PlusPlus Capital apellatsioonkaebus rahuldada.

5. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.

6. Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus asja uuel

läbivaatamisel.

2-22-11532

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse (v.a resolutsiooni p 1) peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva

jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist

otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Aktsiaselts PlusPlus Capital (hageja) esitas 08.08.2022 Harju Maakohtule hagi X (kostja)

vastu põhivõla 4095,20 eurot, intressi 499,21 eurot, lepingu haldustasu 15 eurot,

sissenõudmiskulu 35 eurot, seisuga 08.08.2022 sissenõutavaks muutunud viivise 2137,69 eurot

ja põhinõudelt jooksva viivise väljamõistmiseks.

2. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid 17.01.2020 laenuandja Fresh Finance OÜ ja kostja

laenulepingu nr 10942 (leping), mille alusel sai kostja laenu 5000 eurot, intressimääraga 29%

aastas. Lepingu lisaks olevate tingimuste p 11.2.1 järgi oli viivisemäär võrdne lepingujärgse

intressimääraga, s.o 29% aastas. Kostja kohustus laenu tagastama maksegraafiku alusel

igakuiste maksetena 15.02.2020–15.12.2021. Kostja tasus osamakseid kuni 15.04.2020 ja

alates 15.05.2020 on osamaksed tasumata. Lähtudes kostja poolsest lepingu rikkumisest ja

juhindudes lepingust, teavitas laenuandja lepingu ennetähtaegsest lõpetamisest ning andis

kostjale tähtaja võla tasumiseks ning kuna kostja nimetatud tähtpäevast kinni ei pidanud, ütles

laenuandja lepingu 19.10.2020 üles. Laenuandja loovutas 08.12.2020 oma nõuded kostja vastu

hagejale. Nõuete loovutamisest teavitati kostjat kirjalikult.

Kostja vastuväited

3. Kostja hagile ei vastanud.

Maakohtu otsus

4. Maakohus rahuldas hagi 19.12.2022 tagaseljaotsusega osaliselt ja mõistis kostjalt hageja

kasuks välja põhivõla 4095,20 eurot, intressi 499,21 eurot, lepingu haldustasu 15 eurot,

sissenõudmiskulu hüvitise 35 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 590,43 eurot ning viivise

põhivõlalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 09.08.2022

kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni. Menetluskulud jättis kohus 70% ulatuses kostja kanda

ja 30% ulatuses hageja kanda ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 549,50

eurot ja viivise. Maakohus tunnistas otsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.

5. Maakohus jättis tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 alusel otsusest välja

kirjeldava ja põhjendava osa. Kohtu hinnangul oli hagi selles märgitud asjaolude õigsuse korral

õiguslikult põhjendatud, v.a osaliselt viivise osas.

2-22-11532

6. Riigikohtu praktikast tulenevalt on VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi eelduslikult tühine

selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset

viivisemäära, ning ebaproportsionaalselt suure viivise kokkuleppimine tüüptingimustes toob

kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja

eeldustel.

7. Praeguses asjas leppisid pooled kokku tarbijalaenu lepingu sõlmimisel, et viivis on võrdne

intressimääraga, s.o 29% aastas. Kuna seadusjärgne viivisemäär oli lepingu sõlmimise ajal 8%,

siis ületab kostjaga kokku lepitud viivise määr seadusjärgset viivisemäära enam kui

kolmekordselt (24%). Tegemist on seega eelduslikult tühise tingimusega.

8. Hageja õigus nõuda tarbijalt enam kui kolmekordset seadusjärgset viivisemäära ületavat

viivist ei tulene ka asjaolust, et lepinguga on kokku lepitud sellises intressimääras (VÕS § 113

lg 1 kolmandas lause). Maakohus leidis, et selline tõlgendus ei kaitse tarbijat ülemäära suurte

viivisemäärade eest, kahjustab tarbijat ebamõistlikult, eirab tarbija kaitseks kehtestatud

regulatsiooni ja Riigikohtu praktikat.

9. Kuna lepingust tulenev viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära, on

poolte kokkulepe viivisemäära kohta tühine ja hagejal on võimalik nõuda kostjalt viivise

väljamõistmist seadusjärgses määras vastavalt üksnes VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatule

nii sissenõutavaks muutunud viivise kui ka edasiulatuva viivise puhul.

Apellatsioonkaebus

10. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse

tühistada osas, milles maakohus jättis rahuldamata hagi esitamise ajaks sissenõutavaks

muutunud viivise nõude (1547,26 eurot) ja põhinõudelt alates 09.08.2022 arvestatava viivise

nõude VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määra ületavas osas, ja saata tsiviilasi tühistatud

osas uueks läbivaatamiseks maakohtule. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

11. Riigikohus on VÕS § 415 lg 1 tõlgendamisel leidnud, et VÕS § 415 lg 1 esimene lause

viitab ka VÕS § 113 lg 1 kolmandale lausele. Laenuandjal on põhimõtteliselt õigus nõuda

tarbijalt viivist samas ulatuses, mis pooled näevad ette tarbijakrediidilepingus intressimäärana

(Riigikohtu 14.01.2009 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-120-08, p 12).

12. Lepingu eritingimuste kohaselt on intressimäär 29% aastas. Lepingu tingimuste p 11.2.1

sätestab, et viivist arvestatakse intressimääraga võrdses määras, kui pooled ei ole teisiti kokku

leppinud, iga viivituses oldud päeva ees.

13. VÕS § 42 lg 3 p 5 mõttes ei saa pidada ebamõistlikuks sellist hüvitist, mida seadusandja

lubab tarbijalt nõuda. Kuna seadusandja lubab VÕS § 415 lg 1 ja VÕS § 113 lg 1 kolmanda

lause alusel tarbijalt nõuda viivist samas ulatuses, mis on tarbijakrediidilepingus

intressimäärana ette nähtud, siis ei saa sellist viivise kokkulepet pidada VÕS § 42 lg 3 p 5

mõttes tarbijat ebamõistlikult kahjustavaks ja VÕS § 42 lg 1 alusel tühiseks.

14. Tarbijakrediidilepingus kokkulepitava intressimäära suurus on VÕS § 4062 lg 1 ja § 406

lg 1 järgi piiratud krediidi kulukuse määra ülempiiriga, mis ei tohi ületada lepingu sõlmimise

ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele

antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Kuna tarbijakrediidilepingus

kokkulepitava intressimäära suurus on piiratud krediidi kulukuse määra ülempiiriga ja

intressimäära suurus määrab ära viivise suuruse, on võlaõigusseaduses tarbijakrediidilepingule

2-22-11532

kohalduvates eelviidatud sätetes reguleeritud tarbijakrediidilepingule kohalduva viivise

ülempiir.

15. Kostja on sõlminud 17.01.2020 lepingu krediidikulukuse määraga 38,06% aastas. Alates

30.11.2019 oli Eesti Panga avaldatud eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr

20,61% (20,61% x 3 = 61,83%). Eeltoodust tulenevalt ei ületanud lepingu sõlmimise hetkel

krediidikulukuse määr Eesti Panga avaldatud eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi

kulukuse määra enam kui kolm korda.

16. Lähtudes eeltoodust ei ole tarbijakrediidilepingu tüüptingimustes sisalduv viivisemäär, mis

on võrdne samas tarbijakrediidilepingus kokku lepitud intressimääraga, VÕS § 42 lg 1 ja lg 3

p 5 alusel tühine tüüptingimus.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

17. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb võtta menetlusse ja maakohtu

tagaseljaotsus tuleb vaidlustatud osas TsMS § 646, § 656 lg 1 p 5 ja lg 2 teise lause ning § 657

lg 2 alusel tühistada apellatsioonkaebuse põhjal ja saata asi tühistatud osas uueks

läbivaatamiseks samale maakohtule. Maakohtu otsus tuleb tühistada ja maakohtule uueks

läbivaatamiseks

saata

ka

menetluskulude

jaotuse

ja

kindlaksmääramise

osas.

Apellatsioonkaebus rahuldatakse.

18. TsMS § 651 lg 1 järgi kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras maakohtu otsuse

seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Hageja vaidlustab

maakohtu otsuse rahuldamata jäetud viivise nõude osas. Ülejäänud osas maakohtu otsust

vaidlustatud ei ole.

19. Hageja nõuab kostjalt laenulepingust tulenevalt põhivõlalt (4095,20 eurot) alates

20.10.2020 kuni hagi esitamiseni sissenõutavaks muutunud viivist 2137,69 eurot ja alates

09.08.2022 jooksvat viivist. Hagiavalduse kohaselt lähtub hageja viivise arvestamisel kostja ja

laenuandja Fresh Finance OÜ vahel lepingus kokkulepitud intressimäärast 29%. Maakohus

rahuldas viivisenõude osaliselt, mõistes nii hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud

viivise kui ka jooksva viivise välja VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Maakohus

leidis, et lepingus kokkulepitud viivisemäär ületab seadusjärgset viivisemäära rohkem kui kolm

korda, mistõttu on tegemist tarbijat ebamõistlikult kahjustava ja seega tühise tüüptingimusega

VÕS § 42 lg 1 ja lg 3 p 5 järgi.

20. Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et maakohus eksis hageja viivisenõuet osaliselt

rahuldades materiaalõiguse normide tõlgendamisel ja kohaldamisel. Maakohus viitas

asjakohaselt tarbijakrediidilepingule kohalduvale VÕS § 415 lg-le 1 ja § 113 lg 1 kolmandas

lauses viidatud viivisemäärale, kuid jättis need vastuolus järjepideva kohtupraktikaga ekslikult

kohaldamata, leides, et poolte viivisemäära kokkulepe on tühine, kuna lepingust tulenev

viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära.

21. VÕS § 415 lg 1 esimese lause kohaselt ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega

viivitamisel nõuda VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. Sama lõike

teise lause kohaselt ei välista ega piira see krediidiandja õigust nõuda tarbijalt viivist ületava

kahju hüvitamist. Riigikohus on leidnud, et kuna seadusandja ei ole VÕS § 415 lg 1 esimeses

lauses täpsustanud, millist VÕS § 113 lg 1 lauset see viide hõlmab, siis viitab VÕS § 415 lg 1

ka VÕS § 113 lg 1 kolmandale lausele (Riigikohtu 14.01.2009 otsus tsiviilasjas nr

2-22-11532

3-2-1-120-08, p 12; 15.01.2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-170-13, p 16). VÕS § 113 lg 1

kolmanda lause kohaselt, kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne

viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kui pooled on

kehtivas tarbijakrediidilepingus lepinguvabaduse põhimõtet järgides kokku leppinud

seadusjärgsest viivisemäärast kõrgemas intressimääras, siis peab võlgnik arvestama sellega, et

maksetega viivitamisel järgnevad VÕS § 415 lg 1 ja § 113 lg 1 kolmandas lauses sätestatud

sanktsioonid, s.t kohustus maksta viivist lepinguga ettenähtud intressimäära järgi (Riigikohtu

14.01.2009 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-120-08, p 12). Seega on laenuandjal õigus nõuda tarbijalt

viivist samas määras, nagu pooled on lepingus kokku leppinud intressimäärana.

22. Kostja ja laenuandja Fresh Finance OÜ on hageja esile toodud asjaoludel laenulepingus

kokku leppinud intressi- ja viivisemääras 29% aastas (laenulepingu üldtingimuste p-s 11.2.1).

Seega oli tarbijakrediidilepingus kokku lepitud viivisemäär kõrgem kui VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud seadusjärgne viivisemäär, mistõttu VÕS § 113 lg 1 kolmanda lause kohaselt

tuleb lugeda viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär ehk 29% aastas. Hageja on

omandanud Fresh Finance OÜ-lt nõude kostja vastu koos õigusega nõuda kõrvalnõuete täitmist.

Eelnevast tulenevalt on hagejal hagi aluseks olevatel asjaoludel õigus nõuda kostjalt hagi

esitamise ajaks põhinõudelt sissenõutavaks muutunud viivist määras 29% aastas.

23. Vastupidiselt maakohtule on ringkonnakohus seda meelt, et VÕS § 42 lg 3 p 5 mõttes ei saa

pidada ebamõistlikuks sellist viivist, mida seadusandja lubab tarbijalt nõuda. Kuna seadusandja

lubab VÕS § 415 lg 1 ja § 113 lg 1 kolmanda lause alusel tarbijalt nõuda viivist samas ulatuses,

mis on tarbijakrediidilepingus intressimäärana kehtivalt ette nähtud, siis ei saa sellist viivise

kokkulepet pidada VÕS § 42 lg 3 p 5 mõttes tarbijat ebamõistlikult kahjustavaks ja VÕS § 42

lg 1 alusel tühiseks. Laenulepingu üldtingimustes sisalduv viivisemäär, mis on võrdne samas

lepingus kokku lepitud intressimääraga, ei ole VÕS § 42 lg 1 ja lg 3 p 5 alusel tühine

tüüptingimus. Maakohus ei tuginenud sellistele asjaoludele, millega võiks kaasneda lepingus

sisalduva intressimäära kokkuleppe või kogu lepingu tühisus. Muu hulgas ei tuvastanud

maakohus, et tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr ületaks VÕS § 4062 lg-s 1

sätestatud krediidi kulukuse ülempiiri.

24. Põhjendatud ei ole maakohtu tuginemine Riigikohtu seisukohtadele tsiviilasjas nr

3-2-1-25-16 tehtud lahendis. Viidatud asjas ei olnud tegemist tarbijakrediidilepinguga ning

lepingus ei olnud kokku lepitud intressimääras, vaid üksnes viivisemääras.

25. Eeltoodud maakohtu eksimused annavad aluse vaidlustatud otsuse tühistada osas, milles

maakohus jättis rahuldamata hageja sissenõutavaks muutunud viivise nõude 1547,26 eurot ja

põhinõudelt alates 09.08.2022 arvestatava viivise nõude VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määra ületavas osas. Kuna vaidlustatud on tagaseljaotsus, ei saa ringkonnakohus teha tühistatud

osas ise uut otsust, vaid TsMS § 657 lg 2 kohaselt tuleb tagaseljaotsuse tühistamise korral saata

asi uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule. TsMS § 646 alusel võib ringkonnakohus

otsustada asja üksnes apellatsioonkaebuse põhjal, kui kohus leiab, et asja arutamisel esimese

astme kohtus rikuti menetlusõiguse normi, mis toob ilmselgelt kaasa otsuse tühistamise

apellatsioonimenetluses. Sel juhul otsus tühistatakse ja asi saadetakse esimese astme kohtusse

uueks läbivaatamiseks. Kuna ringkonnakohtul ei ole praeguses asjas võimalik teha tühistatud

osas ise uut sisulist otsust, on põhjendatud ja menetlusökonoomia kaalutlustel mõistlik teha

otsus TsMS § 646, § 656 lg 1 p 5 ja lg 2 teise lause ning § 657 lg 2 järgi üksnes

apellatsioonkaebuse põhjal. TsMS § 646 kohaldamisel ei ole ringkonnakohtul kohustust küsida

teiselt poolelt apellatsioonkaebuse vastust ega analüüsida apellatsioonkaebuse põhjendusi

(Riigikohtu 24.01.2018 otsus tsiviilasjas nr 2-13-56825, p 11).

2-22-11532

26. Ringkonnakohtul tuleb ka tagaseljaotsuse tühistamisel arvestada apellatsioonkaebuse

piiridega (TsMS § 651 lg 1). Olukorras, kus tagaseljaotsus on vaidlustatud osaliselt, saab selle

ka tühistada ja maakohtule uueks läbivaatamiseks saata üksnes osaliselt. Eelnevast tulenevalt

tuleb maakohtu otsus tühistada osas, millega kohus jättis kostjalt hageja kasuks välja mõistmata

hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 1547,26 eurot ja rahuldamata alates

09.08.2022 arvestatava viivise nõude VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määra ületavas

osas.

27. Kuna maakohtu otsus osaliselt tühistatakse ja saadetakse maakohtule uueks

läbivaatamiseks, tuleb tühistada ka maakohtu otsusega määratud menetluskulude jaotus ja

kindlaksmääramine. TsMS § 173 lg 3 teise lause ja § 174 lg 6 kohaselt otsustab menetluskulude

jaotuse ja rahalise kindlaksmääramise maakohus asja uuel läbivaatamisel sõltuvalt asja

lahendamise tulemusest.

(allkirjastatud digitaalselt)