2-20-5509/85 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaie Almere

Otsuse tegemise aeg ja koht

06.01.2023 Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-20-5509

Tsiviilasi

L. V. hagi J. K. vastu kahjunõudes

Tsiviilasja hind

4341,60 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja L. V. (isikukood XXX), lepinguline esindaja

R. S.

Kostja J. K. (isikukood XXX), esindaja riigi õigusabi

korras vandeadvokaat Ilja Sipari

Asja läbivaatamine

Kohtuistungil 23.11.2022

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata L. V. hagi J. K. vastu mittevaralise kahju hüvitamise

väljamõistmise nõudes kohtu õiglasel äranägemisel.

2. Jätta rahuldamata L. V. hagi J. K. vastu väljamõistetud mittevaralise kahju

hüvitiselt viivisenõudes alates hagi esitamisest kuni põhinõude täieliku

rahuldamiseni seadusjärgses määras.

3. Jätta rahuldamata L. V. hagi J. K. vastu varalise kahju 520 euro väljamõistmise

ja viivisenõudes varalise kahju hüvitiselt alates hagi esitamisest kuni põhinõude

rahuldamiseni.

Menetluskulude jaotus

4. Jätta menetluskulud L. V. kanda.

5. Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks pärast käesoleva kohtuotsuse

jõustumist.

EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates

avalikult

teatavaks

tegemisest.

Apellatsioonkaebus

võidakse

lahendada

kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

HAGEJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED

1. Hagiavalduse kohaselt põhjustas kostja hagejale kahju, avaldades 19.11.2019 kl 23.26

Facebookis postituse, mis sisaldas ebaõigeid andmeid, sh „Poolteist aastat tagasi Teie, L. V.,

helistasite mulle /…/“, „Te tegite mulle ettepaneku müüa see number. Mina vastasin

keeldumisega!“, „Seejärel Te palusite sarnane number Teie tüdrukute jaoks lavale tuua. Ma

jällegi ütlesin „Ei“, „/…/ otsustasin jätta seda Teie südametunnistusele“, „Kuid Te ei teinud

seda, Te ei vaevunud isegi oma nime välja mõelda, rääkimata ideest (lavariietus, liikumise

sidumine, nimi) - mulle tundub, et siin tuleb kokku 60% minu (ideesid)...“. Sama postituse all

avaldas kostja ebakohase väärtushinnangu „Tal on hoopis teine talent. See on oskus armsa ja

korraliku inimese kuvandit luua.“. Hageja leiab, et kostja rikkus hageja õiguseid avaldades

järgnevad ebaõiged faktiväited: 1) hageja helistas kostjale ja tegi ettepaneku tantsunumbri

ostmiseks; 2) kui kostja keeldus, palus hageja luua sarnase tantsunumbri hageja tantsijatele;

3) kui kostja keeldus, siis kasutas hageja kostja loodud tantsunumbrit kostja nõusolekuta ja

võitis sellega tantsukonkursil. Hageja leiab, et kostja avaldas väärtushinnangu, et hageja on

oskuslik endast armsa ja korraliku inimese kuju loomisel ehk et hageja on valelik.

2. Kostja on rikkunud hageja au ja väärikust. Hagejal on pikaajaline töökogemus lastega, ta

on olnud tantsuõpetaja juba aastaid. Tants on tema elukutseks ning temale üheks kõige

olulisemaks asjaks tema elus. Hageja töö on igal juhul tänuväärne, kuna ta aitab lastel jõuda

tantsimise kui kunstivormi juurde. Hageja on juba aastaid teinud oma tööd pühendatult.

Kostja poolt hageja karjääri ja kutsumuse hävitamine on mõjunud hageja aule ja

eneseväärikusele laastavalt. Kostja avaldatud väidetest ja hinnangust jääb kõlama mõte, nagu

hageja tegeleks ebamoraalsete ja kõlvatute asjadega ning oleks valelik. Keskmisele

mõistlikule lugejale jääb ekslik mulje kui inimesest, kes võitis oma juhendavate lastega

tantsuvõistlusel esikoha, kasutades selleks kostja loodud tantsu.

3. Kostja avaldatud ebaõiged faktiväited ja ebakohane väärtushinnang põhjustavad hagejale

ebamugavustunnet avalikes kohtades viibides ning ka teiste inimestega suheldes, kusjuures

viimane häirib oluliselt hageja igapäevaelu. Inimesed pöörduvad hageja poole küsimustega

seoses kostja laimutegevusega, lapsevanemad kahtlevad hageja kõlbelisuses ja sobivuses

lastele tantsimist õpetada. Hagejal on esinenud olulisi meeleolulangusi ning negatiivseid

emotsioone. Kostja avaldatud ebaõiged andmed on toonud kaasa negatiivseid muudatusi

hageja elukorralduses, kuivõrd hageja peab korduvalt ja väsimatult selgitama kostja avaldatud

andmete ebaõigsust ning seda, et ta pole kostja tantsuga ühtegi tantsuvõistlust võitnud. Samuti

on hagejal tema au teotamise tulemusena tekkinud hingeline valu ja psüühiline häiritus, mis

segavad teda oma tavapärase elu elamisel. Hageja leiab, et talle on tekitatud mainekahju ning

kostja süü on suur. Kostja tegevus rikub hageja maine ära aastateks, kui mitte jäädavalt.

4. Hageja varalise kahju hüvitamise nõue hõlmab kohtuvälise nõude esitamisega seotud

õigusabikulude hüvitamise nõuet. Hagejal puuduvad õigusalased eriteadmised ning seetõttu

on eriteadmistega isiku abi kasutamine põhjendatud. Hageja edastas kostjale 07.01.2020

nõudekirja ebaõigete andmete eemaldamise ja kahju hüvitamise nõudes. Kostja keeldus

mistahes kohtueelsest kokkuleppest. Kohtueelset lahendust ei toonud ka hilisem kirjavahetus

kostja esindajaga.

5. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista mittevaralise kahju hüvitis kohtu

õiglasel äranägemisel ning mõista määratud mittevaralise kahju hüvitiselt viivis alates hagi

esitamisest kuni põhinõude täieliku rahuldamiseni seadusjärgses määras. Hageja peab

õiglaseks hüvitiseks vähemat 4000 eurot. Samuti palub hageja mõista kostjalt hageja kasuks

välja varalise kahju hüvitis summas 520 eurot ning viivis varalise kahju hüvitiselt alates hagi

esitamisest kuni põhinõude täieliku rahuldamiseni seadusjärgses määras. Hageja palub jätta

kõik menetluskulud kostja kanda ja mõista need hageja kasuks välja.

6. 30.07.2021 menetlusdokumendis märgib hageja, et hageja ei palu kohtult mittevaralise

kahju hüvitise väljamõistmist kostjalt väidete 1 ja 2 eest. Kostja avaldatud väited 1 ja 2

koosmõjus väitega 3 moodustavad terviku, mille järgi jääb hagejast mulje (st hagejale

omistatakse väärtusotsustus), mille järgi oleks hageja justkui ebaaus inimene, kes keeldumise

korral teiste tantsunumbreid varastab. Kuna mittevaraline kahju tuleb välja mõista faktiväite

nr 3 eest (mille järgi hageja väidetavalt plagieeris tantsunumbri), siis ei saa väited 1 ja 2

mõjutada hagi sisulist lahenemist hageja suhtes.

KOSTJA VASTUVÄITED

7. Kostja vaidles hagile vastu ja leiab, et ei ole ebaõigeid andmeid esitanud. Hageja helistas

kostjale ja soovis osta tantsunumbri. Kostja ei vaidle vastu, et kostja on avaldanud 19.11 kell

23.26 sotsiaalmeediavõrgustikus Facebook postituse. Kostja eesmärgiks oli just tegelike

asjaolude avaldamine kolmandatele isikutele ja vaidlusaluse küsimuse arutamine.

8. Hageja helistas kostjale isiklikult ja jääb arusaamatuks, miks ja kuidas pidanuks kostja

veel andmeid kontrollima, kui kostja ise on vaidlusaluste andmete allikaks. Kostja vaidleb

vastu hageja väitele, nagu oleks kostja eesmärk hagejat mustata ning kahjustada tema mainet

teiste samas valdkonnas tegutsevate inimeste ees.

9. Hagiavalduse väide, nagu oleks kostja väitnud, et hageja võitis tantsuvõistlusel esikoha

kostja tantsunumbrit kasutades on väär ega põhine tõenditel. Kostja küll kirjutas sõbranna

kõnest (selle faktiväite tõele vastavust hageja ei vaidlusta) ja tema nördimusest, ja et sõbranna

jutustas faktiväite, nagu oleks hageja võitnud tantsuvõistlusel esikoha kostja tantsunumbrit

kasutades.

10. Kostja tantsutrupp on esitanud kostja lavastatud tantsu “7 elu” juba rohkem kui 10 aastat.

Kostja lavastatud tants „8 elu“ sarnaneb tantsuga „7 elu“ olulises ulatuses ja kostja hinnangul

on kõnealuse sarnasuse näol tegemist vähemalt osaliselt plagiaadiga. Kokkupuuted plagiaadi

kahtlusega ei ole hageja jaoks võõrad. EuropeStage tantsuvõistlustel diskvalifitseeriti hageja

tantsutrupi 4/8 Dance Studio tants "Лето лети” just plagiaadi tõttu. Seega vastab kostja

postituses esitatud faktiväide, et „Te ei vaevunud isegi oma nime välja mõelda, rääkimata

ideest (lavariietus, liikumise sidumine, nimi) - mulle tundub, et siin tuleb kokku 60 % minu

(ideesid)...“ ka tegelikkusele ega ole õigusvastane.

11. Kostja vaidleb vastu sellele, et lausega nagu oleks hageja oskuslik endast armsa ja

korraliku inimese kuju loomisel on kostja avaldanud väärtushinnangu. Kostja on seisukohal,

et hagiavalduse vastavad põhjendused on otsitud ja selline lause ei saa kellegi au teotada.

Käesoleval juhul tuleb arvesse võtta, et andmed avaldati väga väikesele isikute ringile,

rikkumine ei ole jätkuv ning puuduvad tõendid ja asjaolud, millest võiks järeldada hageja

õiguste rikkumise kordumise ohtu tulevikus.

12. Kostja leiab 30.07.2021 menetlusdokumendis, et hageja ei ole vaielnud vastu kostja

väitele, et hageja tantsutrupp on esitanud tantsu „8 elu“. Samuti ei vaidle pooled iseenesest

selle üle, et tantsunumber „8 elu“ on võitnud tantsukonkursil. Poolte vaidlus taandub sellele,

kas hageja kasutas kostja loodud tantsunumbrit „7 elu“ ja kas kostja on suutnud seda

tõendada. Kostja on dokumentaalsete tõenditena esitanud asjatundjate arvamused, mis

tõendavad seda, et tants „8 elu“ sarnaneb tantsuga „7 elu“ olulises ulatuses. Kostja peab

vajalikuks märkida, et väitest (hageja on oskuslik endast armsa ja korraliku inimese kuju

loomisel) ei ole võimalik tuletada, et hageja on valelik. 11.02.2016 avaldatud artiklist

nähtuvalt puudus hagejal nii pedagoogiline haridus kui treenerikutse, samas kui hageja treenis

lapsi ja „rääkis pidevalt oma kõrgest treeneri kvalifikatsioonist“ laste vanematele. 11.02.2016

seisuga puudusid hageja andmed Eesti spordiregistri andmebaasis. Kostja hinnangul laste

treenerina tegutsemine olukorras, kus isikul tegelikkuses puudub vastav kvalifikatsioon, kuid

samas kui isik vastava kvalifikatsiooni olemasolu jaatab, ongi samastatav oskusega luua

endast korraliku inimese kuju.

KOHTU PÕHJENDUSED

13. Kohus jätab hagi rahuldamata.

14. Kohus tuvastab asja lahendamiseks järgmised tähtsust omavad asjaolud. Vaidlus puudub

selles, et hageja on tantsu „8 elu“ autor ja kostja tantsu „7 elu“ autor. Vaidlus puudub, et

hageja võitis tantsuvõistlusel oma trupiga tantsuga „8 elu“ esikoha. Kostja avaldas

19.11.2019 kell 23.26 sotsiaalmeediavõrgustikus Facebook hagejat puudutava postituse,

milles muu hulgas kirjutas järgmist: „Poolteist aastat tagasi Teie, L. V., helistasite mulle ja

ütlesite, et kuidagimoodi ei leia interneti avarustest minu (tantsu)numbrit „7 elu“, mis on

Teile hinge langenud (need on Teie sõnad). Te tegite mulle ettepaneku müüa see number.

Mina vastasin keeldumisega!!“ „Oma äraütlemist seletasin ma sellega, et see on juba

muutunud minu „visiitkaardiks“, need aga ei ole müüdavad, pealegi publikule see number

meeldib... Seejärel Te palusite sarnane number Teie tüdrukute jaoks lavale tuua. Ma jällegi

ütlesin „Ei“, seletades seda sellega, et isegi kui ma sellise numbri ka lavastaksin, ei

garanteeriks see Teile esikohti konkurssidel.“ „Meievaheline jutt läks mul meelest ära. Kuid

sel kevadel saatis üks minu kolleegidest mulle Teie numbri ning ütles, et minu oma on tal ikka

meeles ja Teie „8 elu“ tõi mälestused temast tagasi. Ma vaatasin teie numbri läbi ja nägin

palju oma tantsulahendusi, pärast mõtlesin selle peale ja otsustasin jätta seda Teie

südametunnistusele, ... kuigi ei saa öelda, et ka riietus meie oma ei meenutaks...“ „Eile

helistas mulle sõbranna (samuti kolleeg) ja jutustas, kuidas nädalavahetusel Te võitsite

toreda koha - koguni esikoha!“ „Kui Te oleksite kasutusele võtnud sama muusika, kuid

oleksite loonud numbri oma nägemuse, ma oleksin Teile aplodeerinud. Miks ka mitte? See

oleks isegi huvitav!“ „Kuid Te ei teinud seda, Te ei vaevunud isegi oma nime välja mõelda,

rääkimata ideest (lavariietus, liikumise sidumine, nimi) - mulle tundub, et siin tuleb kokku

60% minu (ideesid)...“ Sama postituse all, kommentaaride alal kirjutas kostja järgmist: „Tal

on hoopis teine talent. See on oskus armsa ja korraliku inimese kuvandit luua“ (I kd, tl 28-28

pöördel).

15. Hageja leiab, et kostja rikkus hageja õiguseid avaldades 19.11.2019 kl 23.26

sotsiaalmeediavõrgustikus Facebook järgnevad ebaõiged faktiväited: 1) hageja helistas

kostjale ja tegi ettepaneku tantsunumbri ostmiseks; 2) kui kostja keeldus, palus hageja luua

sarnase tantsunumbri hageja tantsijatele; 3) kui kostja keeldus, siis kasutas hageja kostja

loodud tantsunumbrit kostja nõusolekuta ja võitis sellega tantsukonkursil. Hageja hinnangul

avaldas kostja väärtushinnangu, et hageja on oskuslik endast armsa ja korraliku inimese kuju

loomisel ehk et hageja on valelik.

16. Kohus täitis 01.07.2022 tõendite kogumise määrusega ühtlasi ka selgituskohustuse ning

andis muu hulgas kostja poolt avaldatud väidetele esialgse hinnangu. Samuti selgitas kohus

nimetatud määrusega käesolevale vaidlusele kohalduvat õigust ja poolte tõendamiskoormist (I

kd, tl 144-145 pöördel).

Mittevaraline kahjunõue

17. Teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju

hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt

seadusele (VÕS § 1043 lg 1). Kahju tekitamine on õigusvastane, kui see tekitati kannatanu

isikliku õiguse rikkumisega (VÕS § 1045 lg 1 p 4). Isikuõiguste rikkumine on võimalik au

teotava väärtushinnanguga ning isiku kohta ebaõigete faktiväidete avaldamisega (VÕS § 1046

ja § 1047). Faktiväide on väide, mille tõesus on kohtumenetluses kontrollitav. Väärtushinnang

on väide, mida saab küll põhjendada, kuid mille tõesus pole tõendatav. Vaidluse korral

tuvastab kohus, mida kostja mõistliku inimese arusaama järgi üldsusele avaldas (RKTKo 3-2-

1-80-13, p 36). Riigikohus on selgitanud, et väärtushinnang võib olla ebakohane tulenevalt

selle faktilisest põhjendamatusest või ebasündsast väljendusviivist (RKTKo 3-2-1-159-14, p

17). Ebasündsat väljendust on kohus täpsustanud järgnevalt. Ebakohane on väärtushinnang,

mille vulgaarne, inimväärikust alandav ja inimest mõnitav tähendus on mõistlikule lugejale

ilmne (RKTKo 3-2-1-152-09, p 15).

18. Süül põhineva deliktilise vastutuse aluseks on kolmeastmeline delikti üldkoosseis, mille

elementideks on 1) objektiivne teokoosseis; 2) õigusvastasus ja 3) süü. Seega peab kohus

tuvastama rikkumise (kostja tegu – väidete avaldamine, väidete ebaõigsus või hinnangute au

teotavus, hagejale tekkinud kahju ja põhjusliku seose kahju ja kostja teo vahel), teo

õigusvastasuse ja kostja süü (teo toimepanemine vähemalt hooletusest). Objektiivse

teokoosseisu alaelementideks on tegu, kahju ning teo ja kahju vaheline põhjuslik seos.

Seejuures

toimub

loetletud

elementide

olemasolu

tuvastamine

etapiviisiliselt,

eespoolnimetatud järjekorras. Juhul kui ei ole täidetud objektiivne teokoosseis, puudub

vajadus hinnangu andmiseks õigusvastasuse ja süü osas jne.

19. Riigikohus on selgitanud, et avaldamine VÕS § 1046 ja § 1047 tähenduses on isiku kohta

andmete või väärtushinnangute kolmandatele isikutele teatavaks tegemine ning avaldajaks on

isik, kes teeb kolmandatele isikutele need hinnangud ja andmed teatavaks (RKTKo nr 3-2-1-

43-09, p 14). Kolmandate isikutena peetakse silmas kõrvalisi isikuid. Vaidlus puudub, et

kostja avaldas 19.11.2019 kell 23.26 sotsiaalmeediavõrgustikus Facebook hagejat puudutava

postituse ja sama postituse all, kommentaaride alal kirjutas kostja, et hagejal on hoopis teine

talent. See on oskus armsa ja korraliku inimese kuvandit luua“ (I kd, tl 28-28 pöördel). Seega

on kostja avaldaja.

20. Kohus analüüsib, kas kostja on avaldanud faktiväiteid või väärtushinnanguid. Samuti

tuvastab kohus, kas väärtushinnang on hageja au teotav ja ebakohane ning kas faktiväited

vastavad tegelikkusele.

21. Hageja leiab, et kostja rikkus hageja õiguseid avaldades järgnevad ebaõiged faktiväited:

1) hageja helistas kostjale ja tegi ettepaneku tantsunumbri ostmiseks; 2) kui kostja keeldus,

palus hageja luua sarnase tantsunumbri hageja tantsijatele; 3) kui kostja keeldus, siis kasutas

hageja kostja loodud tantsunumbrit kostja nõusolekuta ja võitis sellega tantsukonkursil.

Kohus leiab, et tegemist on faktiväidetega, kuna nende õigsust on võimalik jah/ei skaalal

kontrollida.

22. Kohus leiab, et väited 1 ja 2 ei ole hageja au teotavad. Tegemist on kirjeldavate

väidetega. Ka hageja ise on märkinud, et eraldi seistes ei ole tegemist au teotavate väidetega.

Kohtu hinnangul ei muuda väiteid au teotavaks asjaolu, et postituse lõpus on kostja avaldanud

ka väite 3, mida kohus peab hageja au teotavaks. Kohus on seisukohal, et väited 1 ja 2 ei

kujuta hagejat negatiivselt. Hageja selgitas, et ei palu kohtult mittevaralise kahju hüvitise

väljamõistmist kostjalt väidete 1 ja 2 eest. Põhjus, miks väited 1 ja 2 on hagiavalduses

väljatoodud, seisneb asjaolus, et need ilmestavad kogu kostja avaldatud teksti ning kui kogu

kostja avaldatut lugeda, siis kontekstist järeldub justkui oleks hageja esmalt palunud kostjalt

tantsunumbri kasutamist ning keeldumise tõttu selle varastanud. Hageja hinnangul

moodustavad kostja avaldatud väited 1 ja 2 koosmõjus väitega 3 1-3 terviku, mille järgi jääb

hagejast mulje (st hagejale omistatakse väärtusotsustus), mille järgi oleks hageja justkui

ebaaus inimene, kes keeldumise korral teiste tantsunumbreid varastab.

23. Kohus on seisukohal, et kostja poolt avaldatust (väide 3) ei saa mõistlik inimene

järeldada, et hageja oleks justkui ebaaus inimene, kes keeldumise korral teiste tantsunumbreid

varastab. Kogu postitust tervikuna hinnates ei saa mõistlik inimene avaldatust aru, et kui

kostja keeldus numbrit müümast, siis kasutas hageja kostja loodud tantsunumbrit kostja

nõusolekuta ja võitis sellega tantsukonkursil esikoha. Keskmine inimene ei mõista avaldatust,

et kostja väitel on tegemist plagiaadiga. Plagiaat ehk loomevargus on võõra teose või selle

osade avaldamine enda omadena. Kohtu hinnangul saab keskmine inimene avaldatust aru, et

hageja loodud tantsunumber on kostja omaga väga sarnane, umbes 60%. Seega tuleb

tuvastada, kas kostja avaldatud faktiväide tantsude sarnasuse kohta on õige.

24. Hageja võttis 05.04.2022 toimunud kohtuistungil õigeks, et poolte vahel toimus

telefonikõne (II kd, tl 9). Vande all ütlusi andes avaldas hageja aga kohtule, et telefonikõne oli

2 või 3 aastat varem, kui see kuupäev mis istungil nimetati. Hageja ei ole pakkunud kostjale

ükskõik millise tantsunumbri eest raha. Ta ei pakkunud kostjale võimalust lavastada endale

mingi tantsunumber. Hageja helistas kostjale seoses tantsuvõistlusega „Sinilinnu lend“.

Hageja koostas programmi ja pidi kõik osalejad üle helistama. Hageja ei tea kas kostja grupp

osales sellel võistlusel. Hageja ei ole kindel, et ta on üldse kunagi kostjale helistanud. Jah, ta

võis kostjale helistada (II kd, tl 10 ja 190 pöördel). Kohus leiab, et hageja ütlused on

vastuolulised. Esmalt enne vande all ütluste andmist võttis hageja telefonikõne toimumise

õigeks. Vande all ütlusi andes hakkas hageja telefonikõne toimumises kahtlema. Seega on

hageja ütlused vastuolulised ja kohus jätab hageja vande all antud ütlused nende

vastuolulisuse tõttu arvestamata.

25. Kostja andis 05.04.2022 toimunud kohtuistungil vande all ütlusi selle kohta, et hageja

helistas kostjale 2017. aasta sügisel, septembris. Hageja esitles end ja alustas oma juttu sellest,

et kostjal on olemas tants nimega „7 elu“. See meeldis talle väga, aga ta ei leia seda

internetist. Hageja hakkas paluma, et kostja müüks selle numbri talle. Kostja ütles, et väga

harva tuleb hea number välja ja teda tuvastatakse selle numbri järgi ja see on nagu tema

visiitkaart. Hageja vestles kostjaga päris kaua ja pakkus siis, et kostja võiks luua või lavastada

talle sarnase numbri tellimuse järgi. Kostja ütles hagejale, et kui sama muusika alusel, siis

sellest tuleb välja sama number, aga kui teise muusika alusel, siis tuleb number väga sarnane

ja te ei saa esikohti. Kostja keeldus (II kd, tl 9 pöördel). Seega on kohtu hinnangul tõendatud

asjaolu, et hageja soovis kostjalt tantsunumbrit osta ja keeldumise korral palus hageja kostjal

lavastada sarnane number.

26. Kohus leiab, et tõendamist on leidnud, et hageja loodud tants „8 elu“ on sarnane kostja

loodud tantsuga „7 elu“. Nimetatu on tõendatud eriteadmistega isiku J. G. kirjaliku

arvamusega (I kd, tl 118-122) ja 23.11.2020 toimunud kohtuistungil J. G. ütlustega. J. G. on

Rahvusooper Estonia balleti esisolist ja koreograaf (I kd, tl 116 ja II kd tl 41 pöördel). J. G.

andis kohtuistungil ütlusi selle kohta, et tantsud on sarnased. Muidugi on muudetud kõik need

joonised ja liikumised. Sarnane idee ja sarnased liigutused, kombinatsioonid, tõsted,

kostüümid, nimetused jne. Saaks aru, kui mõni asi kordub või juhuslikult oleks mõni asi

sarnane, aga siin on liiga palju sarnasusi. Ütleks, et 25% sarnasust. On näha kindlasti, et on

võetud absoluutselt peaaegu kõik sellest originaalnumbrist. Tantsukombinatsioonid on

võetud, liigutused mis tulevad järjest samasugused. Selle vahel on tehtud siis nö omad

liigutused või jooksmised. Tantsust „7 elu“ on võetud lausa tantsude kombinatsioonid. See on

visuaalselt näha ja ei saa olla juhus (II kd, tl 41 pöördel). Samuti andis J. G. ütlusi selle kohta,

et kui tema on koreograaf siis ta seab liigutused, nende liigutuste kombinatsioonid. Kui ta

näeb, et teda kopeeritakse, siis seda on kohe näha. See ei saa olla juhus. Kui on näiteks 3-4

liigutust pandud sama järjestikusega, siis seda on kohe näha. Saab aru, et liigutused võivad

olla sarnased ja liigutused korduvad tantsus, aga mitte nii, et järjest. Et on näiteks käeliigutus,

siis läheb alla ja siis läheb küljele ja siis pöörame paremale ja samas videos on korduv see

kombinatsioon. See ei saa olla nii. Ei saa teha koreograafiat juhuslikult samade liigutustega

(II kd, tl 41 pöördel ja 42).

27. Samuti on sarnasus tõendatud hageja poolt esitatud D. I. arvamusega. Hageja poolt

esitatud D. I. arvamuse kohaselt ei ole tegemist plagiaadiga, vaid lihtsalt sarnaste töödega. On

täiesti võimalik, et „7 elu“ paelus „8 elu“ loojat, kui talle oli „7 elu“ kättesaadav. Sarnasusi

muidugi on, kuid need pole kaugeltki koopiad (I kd, tl 142 pöördel). Kostja esitas

kohtuistungil väite, et D. I. on hageja töötaja. D. I. on alates 2021 aasta veebruarist

tantsustuudio „4/8 Dance Stuudio koreograaf“ (I kd, tl 187). Kostja esitas nimetatud väite

alles kohtuistungil. Seega on esitatud vastuväide hilinenult ning kohus jätab selle arvestamata.

28. Kohus jätab kõrvale asjatundja R. Nõmmiku arvamuse, kuna see on allkirjastamata. R.

Nõmmiku ülekuulamisest kostja loobus.

29. Eeltoodust tulenevalt on tõendamist leidnud, et kõnealused tantsud on sarnased. Kohus

tutvus mõlema tantsuga (videosalvestised on esitatud kostja 30.07.2021 menetlusdokumendi

lisadena 2 ja 3). Teostel on sarnased nimed, sarnased kostüümid ning kombinatsioonid.

Sarnasusi on liiga palju ning tegemist ei saa olla juhusega. Kohtu hinnangul ei oma tähtsust

tantsude erinev pikkus. Seega on tegemist õige faktiväitega. Kuna nimetatud väite avaldamine

hageja õigusi ei rikkunud, siis ei ole mittevaralise kahju hüvitamise nõude esmane eeldus –

objektiivne teokoosseis täidetud. Edasi ei ole vaja analüüsida teisi kahju hüvitamise nõude

rahuldamise eeldusi.

30. Kohus leiab, et väide „Tal on hoopis teine talent. See on oskus armsa ja korraliku inimese

kuvandit luua“, on väärtushinnang. Tegemist on subjektiivse hinnanguga hagejale. Võimalik

on hinnata kostja hinnangu põhjendatust, st kas hageja käitumine andis alust selliseks

hinnanguks. Väärtushinnangu põhjendatus ei tähenda seejuures mitte millegi tõesuse

kindlakstegemist, vaid eelkõige seda, kas väärtushinnangu avaldajal (kostjal) oli mõistlik

õigustus hageja kohta sellist hinnangut anda. Tegemist on negatiivse hinnanguga. Kohus ei

nõustu hagejaga, et kostja avaldas väärtushinnangu, et hageja on oskuslik endast armsa ja

korraliku inimese kuju loomisel ehk et hageja on valelik. Mõistlik inimene ei saa avaldatust

aru, et hageja on valelik. Mõistlik inimene saabki aru, et hagejal on teine talent ja see on

oskus armsa ja korraliku inimese muljet jätta.

31. Kohus võtab seisukoha, kas hinnang „Tal on hoopis teine talent. See on oskus armsa

ja korraliku inimese kuvandit luua“,“ on kohane. Väärtushinnang on isiku au teotav juhul, kui

sellel on vastavat konteksti arvestades konkreetses kultuurikeskkonnas halvustav või

negatiivne tähendus. Nimetatud hinnang anti hagejale avalikkuse ees. Teise isiku kohta

negatiivse arvamuse omamine ja väärtushinnangu avaldamine ei ole iseenesest keelatud ega

õigusvastane.

32. Enne seda, kui tuleb hinnata väärtushinnangu ebakohasust, tuleb tuvastada

väärtushinnangu au teotav iseloom. Väärtushinnang on isiku au teotav juhul, kui sellel on

vastavat konteksti arvestades konkreetses kultuurikeskkonnas halvustav või negatiivne

tähendus. Väärtushinnang võib olla ebakohane tulenevalt selle põhjendamatusest või

ebasündsast väljendusviivist (vt RKTKo nr 3-2-1- 159-14, p 17). Väärtushinnangu

põhjendatus tähendab eelkõige seda, kas väärtushinnangu avaldajal oli mõistlik õigustus teist

isikut üldsuse ees halvustada. Kohasus võib mh sõltuda sellest, kas isik, kelle kohta hinnang

käib, on andnud põhjust (alust) selliseks hinnanguks (RKTKo 3-2-1-63-02, p 7). Riigikohus

on lugenud au teotavaks väite, „mille vulgaarne, inimväärikust alandav ja inimest mõnitav

tähendus on mõistlikule lugejale ilmne.“ Väärtushinnangu põhjendamatus võib olla tingitud

ka üksnes ebakohasest väljendusviisist, mh võib olla ebakohane isiku avalikkuse ees

sõimamine (RKTKo 3-2-1-161-05, p 12). Põhiseaduse § 17 ei keela teravalt väljendatud

objektiivset ning heas usu tehtud kriitikat. Avaldused võivad olla tehtud ka viisil, mis isegi

ründavad, šokeerivad ja häirivad.

33. Hageja ei ole esile toonud asjaolusid, millest saaks kohus järeldada, et kostja eesmärk oli

nimetatud väite puhul hageja inimväärikust alandada. Kohus leiab ka, et kuigi kostja poolt

avaldatud väärtushinnang oli hageja suhtes negatiivne, ei olnud kostja väljendusviis

ebasünnis, vulgaarne või hageja suhtes vaenu õhutav. Teise isiku kohta negatiivse arvamuse

omamine ja väärtushinnangu avaldamine ei ole iseenesest keelatud ega õigusvastane.

Demokraatlikus ühiskonnas ei saa ära keelata igat negatiivset hinnangut. Tegemist on

negatiivse väitega, kuid väide ei ole au teotav. Kostja andis nimetatud hinnangu lähtuvalt

sellest, et hageja poolt loodud tants „8 elu“ on väga sarnane kostja loodud tantsuga „7 elu“.

Seega ei saa antud kontekstis pidada kostja poolt avaldatud väärtushinnanut au teotavaks.

Seega ei ole vaja edasi analüüsida kõnealuse hinnangu puhul delikti üldkoosseisu teisi

elemente ning puudub vajadus hinnangu andmiseks õigusvastasuse ja süü osas.

34. Eeltoodust tulenevalt on tõendamist leidnud, et kostja ei rikkunud hageja isikuõigusi

ebaõigete faktiväidete ega ebakohase väärtushinnangu avaldamisega. Seega ei ole täidetud

nimetatud faktiväite ja väärtushinnangu puhul objektiivne teokoosseis.

Mittevaralise kahju hüvitise nõudelt viivisenõude

35. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult

viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni

(VÕS § 113 lg 1 ls 1). Viivise määraks loetakse seadusjärge intressimäär, millele lisandub

kaheksa protsenti aastas (VÕS § 113 lg 1 ls 2). Kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole

kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt

rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha

sissenõudmiseks hagi (VÕS § 113 lg 2). Kohus jättis mittevaralise kahjuhüvitise välja

mõistamta. Vastavalt tuleb jätta rahuldamata ka viivisenõue.

Varaline kahjunõue

36. Hageja on esitanud kostja vastu varalise kahjunõude 520 eurot, mis seisneb kulutuses

kohtueelsele õigusabiteenusele. Õigusabikulud seisnesid nõudekirja koostamises. Riigikohus

on kohtueelsete õigusabikulude kohta leidnud, et need on VÕS § 128 lg 3 ja VÕS § 115 lg 1

alusel kahjuna põhimõtteliselt hüvitatavad (RKTKo nr 3-2-1-138-10). Advokaadi kaasamine

kohtueelsetele läbirääkimistele võib aidata kaasa kokkuleppele ning samuti aitab see pooli

valmistuda kohtuvaidluseks, aidates teha kohtusse nõuete esitamiseks vajalikke või vähemalt

mõistlikke kohtuväliseid toiminguid (RKTKo nr 3-2-1-138-10, p 29). Kui võlgnik rikub

kohustust, võib võlausaldaja nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju (VÕS § 115 lg 1).

Kahju hüvitamise suuruse määramisel arvestab kohus, et kahju oleks kahju tekitanud teoga

põhjuslikus seoses (VÕS § 127 lg 4). Hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline (VÕS §

128 lg 1). Otsene varaline kahju hõlmab kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus

kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju

hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks (VÕS § 128 lg 3).

37. Hageja varalise kahju hüvitamise nõude lahendamiseks tuleb esmalt tuvastada, kas

hagejal oli alust kostjale nõudekirja esitada, mis eeldab hindamist, kas kostja avaldatu oli

ebaõige või solvav hageja suhtes. Nõudekirjas nõudis hageja samuti mittevaralise kahju

hüvitamist ja ka ebaõigete andmete eemaldamist. Kohus tuvastas, et ühegi väite puhul ei ole

täidetud kolmeastmeline delikti üldkoosseis ja jättis mittevaralise kahju hüvitamise nõude

rahuldamata. Vastavalt ei ole põhjendatud ka hageja varaline kahjunõue. Seega ei tule edasi

analüüsida varalise kahju hüvitamise eeldusi ning varaline kahjunõue rahuldamisele ei kuulu.

Vastavalt tuleb jätta rahuldamata ka viivisenõue.

38. Eeltoodust tulenevalt jääb hagiavaldus tervikuna rahuldamata.

39. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid ei oma kohtu

hinnangul käesoleva asja lahendamisel tähtsust ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitlenud.

MENETLUSKULUD

40. Kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS § 173

lg 1). Hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (TsMS § 162 lg 1). Kohus

jättis hagi rahuldamata. Seega tuleb menetluskulud jätta hageja kanda.

41. Kooskõlas TsMS § 174 lõikega 4 määrab tsiviilasja lahendanud maakohus

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist TsMS

§ 177 lõikes 2 sätestatud korras.

42. TsMS 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaie Almere

kohtunik