2-22-13345/24 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Kaija Kaijanen ja Ulvi Loonurm

Määruse kuupäev

6. jaanuar 2023, Tallinn

Tsiviilasja number

2-22-13345

Tsiviilasi

X hagi Y vastu abielu lahutamiseks

Vaidlustatud otsus

Harju Maakohtu 15. novembri 2022 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Y apellatsioonkaebus

Tsiviilasja hind

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (vastustaja): X, lepingulised esindajad

vandeadvokaat Urmas Ustav ja vandeadvokaat Ave-Ly

Kõuts

Kostja (apellant): Y

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Keelduda menetlusse võtmast kostja Y apellatsioonkaebust Harju Maakohtu

15. novembri 2022 otsuse peale.

2. Teatada apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumisest pooltele käesoleva

määruse ärakirja kättetoimetamisega.

3. Apellatsioonkaebuse esitamisega seonduvad menetluskulud jätta kostja kanda.

4. Kindlaksmääratavad apellatsioonimenetluse kulud puuduvad.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul alates

määruse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest.

Määruskaebuse võib Riigikohtusse esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei

ole sätestatud teisiti. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetlus-

kulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK

1. X (hageja) esitas 8. septembril 2022 Harju Maakohtule hagi Y (kostja) vastu abielu

lahutamise nõudes. Hageja tõi esile, et poolte abielu sõlmiti 5. oktoobril 2014. Abielusuhted on

2 (2)

pöördumatult lõppenud 8. märtsi 2015, kui pooled kolisid eraldi elama. Kuni 2019. aastani

polnud pooltel üldse kontakti. Hiljem elasid pooled ajutiselt koos, aga mitte perekonnana.

Pooltel pole abielulist kooselu ja hageja ei soovi seda taastada.

2. Kostja vaidles hagile vastu ja leidis, et pooled saavad oma erimeelsused ületada ja

abielusuhted taastada. Lisaks on pooltel varalisi erimeelsusi.

MAAKOHTU OTSUS

3. Maakohus rahuldas hagi 15. novembri 2022 otsusega (vaidlustatud määrus) ja lahutas

poolte abielu. Hageja menetluskuludest jättis maakohus 50% kostja kanda ja määras kindlaks

hüvitatava summa 324,50 eurot, millelt kohustas kostjat maksma ka viivist. Maakohus tuvastas

abielu sõlmimise ja abieluliste suhete lõppemise. Perekonnaseaduse (PKS) § 67 lg 1 järgi tuleb

abielu lahutada. Kostja ei soovinud kohtuväliselt abielu lahutada ja põhjendas seda mh abielu

ajal tehtud kulude kompenseerimis nõudega. Nii pidi hageja abielu lahutamiseks pöörduma

kohtusse, mistõttu on õiglane jätta hageja menetluskulud 50% ulatuses kostja kanda

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 164 lg 2 alusel.

KOSTJA APELLATSIOONKAEBUS

4. Kostja esitas 23. detsembril 2022 apellatsioonkaebuse. Kostja märgib, et maakohtu

istungil vastas hageja kohtu küsimusele abielu lahutamise soovi kohta algselt eitavalt ja alles

hiljem korrigeeris oma vastust. Seda mõjutas istungil olnud kuulaja, kelle mõjutuse lubamine

tähendab kohtuistungi korra rikkumist.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. Ringkonnakohus leiab, et kaebuse menetlusse võtmisest tuleb keelduda. TsMS § 637 lg 1

p 6 kohaselt ei võta kohus apellatsioonkaebust menetlusse, kui kaebuses toodud väidete õigsust

eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada. Käesoleval juhul on tegemist sellise olukorraga.

6. TsMS § 651 lg 1 alusel kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme

kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust osas, mille peale on edasi kaevatud. Kostja

vaidlustas maakohtu otsust abielu lahutamise osas ja tugineb ainsa väitena sellele, et hageja

abielu lahutamise tahe tuvastati maakohtu istungil ekslikult.

7. Kaebuse väited ei võimalda vaidlustatud osas maakohtu otsuse muutmist. Hageja on oma

tahte kujundamisel vaba ja kostja ei saa hageja tahet meelevaldselt tõlgendada. Kaebuses

kirjeldatud menetluslikku rikkumist maakohtu protokollist ega helisalvestisest ei nähtu, samuti

poleks hageja nõupidamine menetlusvälise isikuga menetlusnormi oluline rikkumine. Hageja

tahe nähtub hagiavaldusest ja maakohus kontrollis istungil piisavalt, et hageja jäi sama sisuga

soovi juurde. Seega maakohus tuvastas asjaolud ja kohaldas neile PKS § 67 lg 1 õigesti.

8. Maakohtu menetluskuludega seonduvat kostja kaebuses ei vaidlusta.

9. TsMS § 639 lg 1 ja § 168 lg 1 alusel kannab apellant menetluskulud, kui kohus keeldub

kaebust menetlusse võtmast. Hagejal ei apellatsiooniga seonduvaid kulusid ei tekkinud,

mistõttu pole vaja kulusid rahaliselt kindlaks määrata. Kohtu andmetel ei tasunud kostja

kaebuselt riigilõivu ja ka selle tagastamise küsimust ei teki.

10. TsMS § 638 lg-st 9 tulenevalt on käesolev määrus edasikaevatav.

(allkirjastatud digitaalselt)