1-20-3487/373 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

15.12.2022 Tallinna kohtumaja

Kriminaalasja number

1-20-3487 (kohtueelses menetluses 18221000059)

Kohtukoosseis

kohtunik Anne Rebane, rahvakohtunikud Sten-Patrick

Kreek ja Kati Miller

Kohtuistungi sekretär

Merike Kunnus, Ave Mõistlik, Ülle Karna

Prokurör

Sigrid Nurm ja Alan Rüütel

Kriminaalasi

Tiiu Järviste süüdistuses KarS § 394 lg 2 p 1, 3 ja KarS §

201 lg 2 p 2, 4 - § 25 lg 2 järgi, Andrii Danchak

süüdistuses KarS § 394 lg 2 p 1, 3 järgi ja Aleksei

Dremov süüdistuses KarS § 394 lg 2 p 1, 3 järgi

üldmenetluses

Süüdistatav

Tiiu Järviste, isikukood: 46306290336; elukoht: xxxx;

xxxx kodakondsus; haridus: xxxx; emakeel: xxxx;

töökoht: I OÜ

Kahtlustatavana kinnipidamine

09.12.2019-11.12.2019

Tõkend

Elukohast lahkumise keeld 14.01.2020-05.07.2022

Karistatus

Karistusregistri andmetel kehtivad kriminaal- ja

väärteokaristused puuduvad

Kaitsja

Oliver Nääs ja Kristi Rande (lepingulised kaitsjad)

Süüdistatav

Andrii Danchak, isikukood: 38301200078; elukoht:

xxxx; xxxx kodakondsus; haridus: xxxx; emakeel: xxxx;

töökoht: B OÜ, xxxx

Tõkend

Vahistamine

09.12.2019-12.08.2020,

elukohast

lahkumise keeld 24.05.2021-05.07.2022

Karistatus

Karistusregistri andmetel kriminaal- ja väärteo korras

karistamata

Kaitsja

Stella Veber (määratud korras)

Süüdistatav

Aleksei Dremov, isikukood: 37911210257; elukoht:

xxxx; xxxx kodakondsus; haridus: xxxx; emakeel: xxxx;

töökoht: erakool Xxxx, xxxx

Tõkend

Vahistamine alates 09.12.2019-07.02.2020, elukohast

lahkumise keeld 12.02.2021-05.07.2022

Karistatus

Karistusregistri andmetel kehtivad kriminaal- ja

väärteokaristused puuduvad

Kaitsja

Indrek Västrik (määratud korras)

RESOLUTSIOON

1.1 Tiiu Järviste süüdi tunnistada KarS § 394 lg 2 p 1, 3 järgi ning mõista temale karistuseks 2

(kaks) aastat ja 8 (kaheksa) kuud vangistust.

1.2 Tiiu Järviste süüdi tunnistada KarS § 201 lg 2 p 2, 4 - § 25 lg 2 järgi ning mõista temale

karistuseks 1 (üks) aasta vangistust.

1.3 KarS § 64 lg 1 alusel suurendada üksikkaristustest raskeimat ning mõista Tiiu Järvistele

liitkaristuseks 2 (kaks) aastat ja 10 (kümme) kuud vangistust.

1.4 KarS § 68 lg 1 alusel arvestada Tiiu Järviste karistusaja hulka eelvangistuses viibitud 3

(kolm) päeva (09.12.2019-11.12.2019) ning lugeda tema poolt ärakandmisele kuuluvaks

karistuseks 2 (kaks) aastat, 9 (üheksa) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust.

1.5 KarS § 73 lg 1 ja lg 3 alusel jätta mõistetud vangistus (2 aastat, 9 kuud ja 27 päeva)

täitmisele pööramata tingimusel, et Tiiu Järviste ei pane temale määratud 3 (kolme) aasta

pikkuse katseaja vältel toime uut tahtlikku kuritegu.

1.6 KarS § 78 p 1 alusel arvestada Tiiu Järvistele määratud katseaja kulgemist alates

kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 15.12.2022.a.

1.7 Konfiskeerida Tiiu Järvistelt KarS § 832 lg 1 ja § 84 alusel 224 799,38 eurot. Lugeda

konfiskeerimisenõue osaliselt täidetuks Harju Maakohtu 03.02.2020.a kohtumäärusega nr

1-20-483 laiendatud konfiskeerimise tagamiseks arestitud Tiiu Järvistele kuuluva sularaha

summas 21 060 eurot arvelt, mis on kantud Rahandusministeeriumi Swedbanki

tagatiskontole nr EE932200221023778606. Ülejäänud konfiskeerimisnõude tagamiseks

jätta kehtima Harju Maakohtu 03.02.2020.a kohtumäärusega nr 1-20-483 KrMS § 1414 ja

§ 142 lg 1, 2, 8 ning KarS § 832 lg 1 ja § 84 alusel T. Järvistele kuuluvatele kinnistutele

aadressiga Xxxx (registriosa nr xxxx) laiendatud konfiskeerimise asendamise tagamiseks

Eesti Vabariigi kasuks seatud kohtulik hüpoteek summas 94 817,96 eurot ja Xxxx

laiendatud konfiskeerimise asendamise tagamiseks Eesti Vabariigi kasuks kohtulik

hüpoteek summas 88 468,80 eurot.

1.8 Tiiu Järvistelt välja mõista KrMS § 180 lg 1 alusel menetluskuluna KrMS § 175 lg 1 p 9

ja § 179 lg 1 p 1 alusel sundraha 1635 eurot.

1.9 KrMS § 313 lg 1 p 7 ja KrMS § 180 lg 3 alusel tuleb menetluskulu summas 1635 eurot

tasuda 1 (ühe) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

1.10

Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele

EE351010052031000004 SEB Pank, EE522200221013264447 Swedbank,

EE401700017002872300 Luminor Bank või EE957700771001523585 LHV Pank ning

makse tegemisel märkida viitenumber 99922700043252 ja selgitus „Menetluskulud

kriminaalasjas nr 1-20-3487“. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt

tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse

seadustikus sätestatud korras.

1.11

KrMS § 180 lg 1 alusel jätta valitud kaitsjale makstud tasu Tiiu Järviste enda kanda.

2.1 Andrii Danchak süüdi tunnistada KarS § 394 lg 2 p 1, 3 järgi ja mõista temale karistuseks

2 (kaks) aastat ja 10 (kümme) kuud vangistust.

2.2 KarS § 68 lg 1 alusel arvestada Andrii Danchaki karistusaja hulka eelvangistuses viibitud

8 (kaheksa) kuud ja 3 (kolm) päeva (09.12.2019-12.08.2020) ning lugeda tema poolt

ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 2 (kaks) aastat, 1 (üks) kuu ja 27 (kakskümmend

seitse) päeva vangistust.

2.3 KarS § 73 lg 1 alusel jätta mõistetud vangistus (2 aastat, 1 kuu ja 27 päeva) täitmisele

pööramata tingimusel, et Andrii Danchak ei pane temale määratud 3 (kolme) aasta

pikkuse katseaja vältel toime uut tahtlikku kuritegu.

2.4 KarS § 78 p 1 alusel arvestada Andrii Danchile määratud katseaja kulgemist alates

kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 15.12.2022.a.

2.5 Konfiskeerida Andrii Danchakilt KarS § 832 lg 1 ja § 84 alusel 47 993,12 eurot. Lugeda

konfiskeerimisenõue osaliselt, s.o summas 13 289,64 eurot, täidetuks Harju Maakohtu

17.03.2020.a kohtumäärusega nr 1-20-1487 arestitud kuriteoga saadud vara laiendatud

konfiskeerimise tagamiseks Andrii Danchakile kuuluva sõiduauto Honda Civic reg.nr

xxxx (ligikaudse turuväärtusega ca 8 600,00 eurot), Xxxx AS-i arvelduskontol xxxx

olevate rahaliste vahendite summas 2775,64 eurot ning mobiiltelefonide iPhone 8 IMEI

koodiga xxxx (turuväärtusega 313 eurot), iPhone X IMEI koodiga xxxx (turuväärtusega

454 eurot), iPhone X IMEI koodiga xxxx (turuväärtusega 454 eurot) ning iPhone XS

MAX IMEI1 koodiga xxxx, IMEI2 koodiga xxxx (turuväärtusega 693 eurot) arvelt.

2.6 Andrii Danchakilt välja mõista KrMS § 180 lg 1 alusel menetluskuluna:



KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu 5461,20 eurot;



KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 1 alusel sundraha 1635 eurot.

2.7 KrMS § 313 lg 1 p 7 ja KrMS § 180 lg 3 alusel tuleb menetluskulud summas 7096,20

eurot tasuda 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest vastava kuu

viimaseks kuupäevaks igal kuul 591,35 eurot.

2.8 Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004

SEB Pank, EE522200221013264447 Swedbank, EE401700017002872300 Luminor Bank

või EE957700771001523585 LHV Pank ning makse tegemisel märkida viitenumber

99922700043265 ja selgitus „Menetluskulud kriminaalasjas nr 1-20-3487“. Kui rahalised

nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse

läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

2.9 KrMS § 180 lg 1 alusel jätta valitud kaitsjale makstud tasu Andrii Danchaki enda kanda.

2.10

Jätta rahuldamata Andrii Danchaki kaitsja Stella Veberi taotlus ebeaseadusliku

vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamiseks summas 13 433,33 eurot.

3.1.

Aleksei Dremov süüdi tunnistada KarS § 394 lg 2 p 1, 3 järgi ja mõista temale

karistuseks 2 (kaks) aastat ja 6 (kuus) kuud vangistust.

3.2.

KarS § 68 lg 1 alusel arvestada Aleksei Dremovi karistusaja hulka eelvangistuses

viibitud 1 (üks) kuu ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva (09.12.2019-07.02.2020) ning

lugeda tema poolt ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 2 (kaks) aastat, 4 (neli) kuud ja 1

(üks) päev vangistust.

3.3.

KarS § 73 lg 1 alusel jätta mõistetud vangistus (2 aastat, 4 kuud ja 1 päev) täitmisele

pööramata tingimusel, et Aleksei Dremov ei pane temale määratud 3 (kolme) aasta

pikkuse katseaja vältel toime uut tahtlikku kuritegu.

3.4.

KarS § 78 p 1 alusel arvestada Aleksei Dremovile määratud katseaja kulgemist alates

kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 15.12.2022.a.

3.5.

Konfiskeerida Aleksei Dremovilt KarS § 832 lg 1 ja § 84 alusel 81 022,39 eurot.

Lugeda konfiskeerimisenõue osaliselt kaetuks Harju Maakohtu 12.03.2020.a

kohtumäärusega nr 1-20-1740 arestitud kuriteoga saadud vara laiendatud konfiskeerimise

asendamise tagamiseks Aleksei Dremovile kuuluv varaga, s.o sularahaga summas 670

eurot, mis on

kantud Rahandusministeeriumi Swedbanki

tagatiskontole nr

EE932200221023778606.

3.6.

Aleksei Dremovilt välja mõista KrMS § 180 lg 1 alusel menetluskuluna:



KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu 6086,40 eurot;



KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 1 alusel sundraha 1635 eurot.

3.7.

KrMS § 313 lg 1 p 7 ja KrMS § 180 lg 3 alusel tuleb menetluskulud summas 7721,40

eurot tasuda 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest vastava kuu

viimaseks kuupäevaks igal kuul 643,45 eurot.

3.8.

Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele

EE351010052031000004 SEB Pank, EE522200221013264447 Swedbank,

EE401700017002872300 Luminor Bank või EE957700771001523585 LHV Pank ning

makse tegemisel märkida viitenumber 99922700043278 ja selgitus „Menetluskulud

kriminaalasjas nr 1-20-3487“. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt

tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse

seadustikus sätestatud korras.

3.9.

KrMS § 180 lg 3 alusel jätta riigi kanda ekspertiisi teostamise kulu summas 84 eurot.

3.10.

KrMS § 180 lg 1 alusel jätta valitud kaitsjale makstud tasu Aleksei Dremovi enda

kanda.

3.11.

Jätta rahuldamata Aleksei Dremovi kaitsja Indrek Västriku taotlus ebeaseadusliku

vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamiseks summas 3239,10 eurot.

4. Välja mõista KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 2 alusel Tiiu Järvistelt, Andrii Danchakilt ja

Aleksei Dremovilt solidaarselt tunnistajakulu summas 415,79 eurot, mis tuleb tasuda 1

(ühe) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Menetluskulu tuleb tasuda Maksu- ja

Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE522200221013264447

Swedbank, EE401700017002872300 Luminor Bank või EE957700771001523585 LHV

Pank ning makse tegemisel märkida viitenumber 99922700042651 ja selgitus

„Menetluskulud kriminaalasjas nr 1-20-3487“. Kui rahaline nõue ei ole täies ulatuses

tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile

täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

5. Asitõendid:



CD-ja DVD-plaadid, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures – KrMS § 126 lg 3 p

1 alusel jätta kriminaalasja juurde;



Keskkriminaalpolitsei andmelaos asuvad andmed elektroonilistest andmekandjatest

kustutada kohtuotsuse jõustumisel;



Pakend nr ADR-1, 07.04.2020.a asitõendi vaatlusprotokolli lisa, milles 09.12.2019.a

Aleksei Dremovi elukoha aadressil Xxxx läbiotsimise käigus leitud ja ära võetud

vihik, mis on suletud turvaklambriga nr 015131 ning mis asub kriminaalasja juures

Riigiprokuratuuris – KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada Aleksei Dremovile;



Pakend nr AK-1, 06.04.2020.a asitõendi vaatlusprotokolli lisa, milles 09.12.2019.a A.

K. töö- ja elukohast leitud ja ära võetud dokumendid, mis on suletud turvaklambriga

nr 0001808072 ning mis asuvad kriminaalasja juures Riigiprokuratuuris – KrMS §

126 lg 3 p 2 alusel tagastada A. K.;



Pakend nr AV-1, 23.03.2020.a asitõendi vaatlusprokolli lisa, milles 09.12.2019.a A.

V. elukoha läbiotsimise käigus leitud ja ära võetud dokument, mis on suletud

turvaklambriga nr 0001808951 ning mis asub kriminaalasja juures Riigiprokuratuuris

– KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada A. V.le;



Pakend nr MV-2, 15.04.2020.a asitõendi vaatlusprokolli lisa, milles 09.12.2019.a M.

V. asukohast leitud ja ära võetud dokumendid, mis on kinnitatud turvaklambriga nr

019645 ning mis asuvad kriminaalasja juures Riigiprokuratuuris – KrMS § 126 lg 3 p

2 alusel tagastada M. V.le;



Pakend nr MV-1, 15.04.2020.a asitõendi vaatlusprotokolli lisa, milles 09.12.2019.a M.

V. asukohast leitud ja ära võetud dokumendid, mis on kinnitatud turvaklambriga nr

019643 ning mis asuvad kriminaalasja juures Riigiprokuratuuris – KrMS § 126 lg 3 p

2 alusel tagastada M. V.le;



Pakend nr 2, 09.12.2019.a Tiiu Järviste kasutuses oleva sõiduauto läbiotsimisel leitud

ja ära võetud valgest lahtisest Villeroy & Boch kilekotis Ratiotec xxxx rahadetektor,

mis pakendatud paberkotti ning suletud turvakleebisega nr J13-0287033 ning asub

kriminaalasja juures Riigiprokuratuuris – KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada Tiiu

Järvistele;



Pakend nr 1, 09.12.2019.a Tiiu Järviste kasutuses oleva sõiduauto läbiotsimisel leitud

ja ära võetud Hansab sularaha lugemise masin no xxxx, mis on kinnitatud

turvakleebisega J13-0287034 ning asub kriminaalasja juures Riigiprokuratuuris –

KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada Tiiu Järvistele.

Edasikaebekord

Kui kohtumenetluse pool soovib esitada apellatsiooni, siis KrMS § 319 kohaselt tuleb

apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale

kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest.

Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib teatada ka elektrooniliselt.

Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15

päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast.

Apellatsiooniteate esitamise korral on kohtuotsus tervikuna kättesaadav hiljemalt

06.01.2023.a.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamist võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.

peatüki kohaselt. Sellisel juhul tuleb esitada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa

kuulutamisest teade, et soovitakse vaidlustada menetluskulusid. Seejärel koostab kohus

motiveeritud kohtuotsuse ainult menetluskulude osas, mis on kättesaadav Harju Maakohtu

Tallinna kohtumaja kriminaalkantseleis hiljemalt 06.01.2023.a. Määruskaebus

menetluskulude osas tuleb esitada Harju Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil

motiveeritud otsus menetluskulude osas oli kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks

kättesaadav.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

1. SÜÜDISTUSE SISU

Tiiu Järvistet, A. Š., Andrii Danchaki ja Aleksei Dremovit süüdistatakse selles, et nemad

grupis ühiselt ja kooskõlastatult panid nende juhitavas ja hallatavas äriühingus GFC Good

Finance Company AS (registrikood 12423254; edaspidi- GFC, registreerimiskohaga Tallinn,

Kesklinna linnaosa, Maakri tn 19/1, teo toimepanemise ajal Tallinn, Kesklinna linnaosa,

Rotermanni tn 5), kus neil kõigil olid erinevad rollid, toime suures ulatuses rahapesu.

Tiiu Järviste lõi 04.02.2013 GFC, mis makseasutusena keskendus peamiselt Eesti

mitteresidentidest klientidele ja mitteresidentidest lõppkasusaajate makseteenuste osutamisele.

GFC makseasutusena tegutsemise litsents Eesti Finantsinspektsiooni poolt võeti ära

27.05.2019, kuivõrd Finantsinspektsioon tuvastas ulatuslikud rahapesu tõkestamise reeglite

rikkumised ning äriühingu põhikapitali suurendamise puudused. Tiiu Järviste oli GFC tegelik

kasusaaja ning äriühingu nõukogu esimees alates 04.02.2018 kuni 11.05.2020. Seega lasus

Tiiu Järvistel nõukogu esimehena kontrollida GFC juhatuse tegevust ning tagada GFC

toimimise seaduslikkus.

GFC enamusaktsionär on GFC Holding OÜ, mille juhatuse liige ja osanik oli T. Järviste

15.04.2015 – 20.11.2019 (osanik kuni 15.11.2019), alates 15.11.2019 on äriühingu osanik ja

juhatuse liige A. Š.. Läbi GFC Holding OÜ liikus Tiiu Järviste ja A. Š. korraldusel nii GFC

loomise algkapital kui ka hilisem GFC kapitali suurendamine. Tiiu Järviste oli teadlik, et GFC

algkapital ei tulnud tema äriühingutelt, vaid tuvastamata isikutelt läbi A. Š.i ning raha algne

päritolu ei olnud teada.

GFC näol oli tegemist makseasutusega, mis võimaldas avada maksekontosid ning teostada ja

vahendada mitteresidentide makseid. GFC sulgemisel kattis GFC turust üle 50%, mis näitab

GFC-s olevate klientide arvu ja maksete mahtu ning läbi selle riski, mis GFC Eesti

finantssüsteemile kujutas. Kuigi GFC äriregistri järgne asutaja ja aktsionär (algselt isiklikult,

hiljem läbi tema poolt hallatud äriühingu GFC Holding OÜ) oli Tiiu Järviste, siis tegelik GFC

juht oli tema xxxx A. Š., kes korraldas igapäevaselt äriühingu tööd, võttis tööle töötajaid,

otsustas rahaliste vahendite käsutamise üle ning andis nii juhatuse liikmetele kui ka

nõukogule korraldusi. Lisaks teostati A. Š.i korraldusel kontode avamine ja rahade

liigutamine mitteresidentidest klientidele, kellele äriühingu sisekorrareeglite ja Rahapesu ja

terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse (edaspidi RahaPTS) kohaselt ei oleks tohtinud

teenuseid osutada.

Andrii Danchak oli GFC juhatuse liige alates 27.09.2016 kuni 02.09.2019. A. Danchak juhtis

äriühingut igapäevaselt vastavalt A. Š.ilt saadud korraldustele ning ta omas juurdepääsu GFC

sisemistele programmidele, kus ta sai iseseisvalt teostada ülekandeid, kinnitada tehinguid ning

teha klientidega muid toiminguid. A. Danchaki ülesandeks oli muuhulgas kontrollida

äriühingu toimimise vastavust RahapTS-is toodud nõuetele ning luua äriühingus toimiv

rahapesu tõkestamise süsteem. Samuti oli A. Danchak kontaktiks rahapesu tõkestamiseks

tööle võetud (edaspidi:AML) töötajatele ja halduritele, kes olid kohustatud teavitama teda

rahapesukahtlastest tehingutest.

Aleksei Dremov töötas GFC-s kliendihaldurina ning tema üheks kliendiks GFC-s oli

Crosspoint. International Logistics Ltd (edaspidi Crosspoint. Ltd). Kliendihaldurina oli

Aleksei Dremov Crosspoint. Ltd konto avamise ning edasiste kannete puhul kohustatud

mitteresidentidest klientide (nii Crosspoint.i enda kui ka tema lepingupartnerite) puhul välja

selgitama nende raha tegeliku päritolu, lepingupartnerite usaldusväärsuse, viima läbi

kliendivestluse, täitma tunne-oma-klienti küsitluse (edaspidi: KYC) vormi. A. Dremovi

ülesanne oli Crosspoint. Ltd puhul kontrollida, kes on äriühingu tegelik kasusaaja ja kahtlaste

tehingute korral teavitama GFC AML töötajat ning tehinguid mitte kinnitama.

1. Eelkuritegu - superjaht Alexandra omastamine ja müük

Itaalia Vabariigis alustati Itaalia kriminaalmenetluse seadustiku paragrahvide 624 ja 625

alusel kriminaalasi nr 1538/18 Mod.44 Procura della Republica di Imperia (Itaalia Vabariigi

prokuratuur) poolt, selle kohta, et tuvastamata isikud varastasid Itaalia Vabariigis San Remo

linnas superjahi Alexandra (HIN-kood: xxxx; edaspidi jaht Alexandra).

Jaht Alexandra kuulus Panama Vabariigis registreeritud äriühingule Crosspoint. International

Logistics. S.A. (edaspidi Crosspoint. S.A.) ning oli registreeritud Läti laevaregistris. 2017.

aasta märtsis teavitas jahi kapten A. F. Läti laevaregistrit jahi omanditunnistuse vargusest,

mispeale Läti laevaregister väljastas kaptenile omanditunnistuse duplikaadi.

03.07.2017 muudeti tuvastamata isikute poolt äriühingu Medicure Pharmacy Ltd ärinime ja

uueks ärinimeks võeti Crosspoint. Ltd, eesmärgiga eksitada isikuid ja jätta mulje, et tehinguid

jaht Alexandraga teeb õige omanik Crosspoint. S.A. Samal kuupäeval, s.o 03.07.2017 seati

Crosspoint. Ltd juhi rolli täitma Moldova kodanik D. M..

20.09.2017 vormistasid jaht Alexandra kapten A. F. ja D. M. ostu-müügitehingu summas 3,2

miljonit eurot, mille kohaselt müüs Crosspoint. S.A. jaht Alexandra äriühingule Crosspoint.

Ltd. Crosspoint. S.A. ei olnud volitanud A. F.t jaht Alexandra müümiseks, müügi

vahendamiseks, rentimiseks ega muul moel omandisuhte muutmiseks. Nimetatud tehinguga

viidi jaht algse omaniku Crosspoint. S.A. valdusest välja ning rahalisi vahendeid jahi müügist

Crosspoint. S.A.-le nimetatud tehingust ei ole kunagi laekunud.

2. Rahapesu GFC-s

30.01.2018 saabus Crosspoint. Ltd direktor D. M. Eesti Vabariiki läbi Tallinna Lennujaama

eesmärgiga avada GFC-s konto ning sõlmida kliendileping. Samal päeval avas avati GFC-s

Crosspoint. Ltd-le maksekonto nr xxxx. Lisaks avas GFC kliendihaldur Aleksei Dremov

eelneval kokkuleppel Andrii Danchaki ja A. Š.ga D. M.ile GFC internetikeskkonnas iGFC

kasutajakonto kasutajatunnusega „xxxx“. Sama päeva, s.o 30.01.2018, õhtul lahkus D. M.

Eestist.

A. Š. ja Andrii Danchak olid määranud Crosspoint. Ltd kliendihalduriks Aleksei Dremovi,

kes oli teadlik Crosspoint. Ltd-ga seotud rahapesualastest riskidest ning ühtlasi sellest, et

Crosspoint. Ltd-le tuleb avada maksekonto ilma kontrollita ja teostada makseid kuriteost pärit

rahadega. Crosspoint. Ltd osas jäeti GFC-s konto avamisel vormistamata tavapärased

protseduurid ning konto avati ja tehinguid tehti vaatamata sellele, et GFC enda süsteemis

nähtus, et äriühingu tegelik kasusaaja on tuvastamata. Konto avamiseks näidati muu hulgas

Crosspoint. Ltd ja tema direktori D. M. rahapesualaseid riske madalamana, kui need

tegelikkuses olid.

Peale jahi omandamist Crosspoint. Ltd nimele, koostas ja allkirjastas D. M. 09.03.2018 jaht

Alexandra müüki ettevalmistava lepingu (memorandum of agreement), mille osapoolteks olid

müüjana Crosspoint. Ltd ning ostjana Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigis

registreeritud äriühing Preston Development Limited. Lepingus märgitud tehingu

vahendajateks olid A. M. Y. M. ja B. I..

13.04.2018 väljastas Crosspoint. Ltd äriühingule Preston Development Limited

maksetähtajata arve nr 1/2018 jaht Alexandra eest summas 2,88 miljonit eurot. Arve järgi tuli

raha kanda Crosspoint. Ltd GFC-s asuvale arvelduskontole nr xxxx.

27.04.2018 teostas hetkel kriminaalmenetluses tuvastamata isik A. M. Y. M. S. Credit Mutuel

- CIC Banques kontolt nr xxxx Crosspoint. Ltd maksekontole nr xxxx ülekande summas 2

880 000 eurot, selgitusega „Jaht Alexandra müük“. Seejuures ei olnud Crosspoint. Ltd-l

tegelikult jahi omandiõigust, st puudus ka õigus jahti müüa ja selle eest raha saada.

Crosspoint. Ltd ja D. M. tekitasid jahi ostjas ebaõige ettekujutuse, millele tuginedes tehti

varakäsutus summas 2 880 000 eurot.

Pärast kuritegeliku raha laekumist teostas D. M. alljärgnevad ülekanded Crosspoint. Ltd

maksekontolt nr xxxx Hiina Rahvavabariigis asuvatele pangakontodele:

Kuupäev

Saaja nimi

Saaja konto

Saaja panga

nimetus

Selgitus

Summa

11.05.2018

FUJIAN TIAN

xxxx

BANK OF

PR.

348500

JUCHENG

SUPPLY CHAIN

MANAGEMEN

T CO.LTD

CHINA

(QUANZHOU

BRANCH)

INVOICE

xxxx

15.05.2018

FUJIAN TIAN

JUCHENG

SUPPLY CHAIN

MANAGEMEN

T CO.LTD

xxxx

BANK OF

CHINA

(QUANZHOU

BRANCH)

PR.

INVOICE

xxxx

xxxx

9.05.2018

JUCHENG

SUPPLY CHAIN

MANAGEMEN

T CO.LTD

xxxx

BANK OF

CHINA

(QUANZHOU

BRANCH)

PR.

INVOICE

xxxx

300000

10.05.2018

FUJIAN TIAN

JUCHENG

SUPPLY CHAIN

MANAGEMEN

T CO.LTD

xxxx

BANK OF

CHINA

(QUANZHOU

BRANCH)

PR.

INVOICE

xxxx

16250

23.05.2018

HEBEI HUASHI

DRESS GROUP

CO., LTD

xxxx

CHINA

CONSTRUCTION

BANK

CORPORATION

INVOICE

HHDxxxx

197840

25.05.2018

HEBEI HUASHI

DRESS GROUP

CO., LTD

xxxx

CHINA

CONSTRUCTION

BANK

CORPORATION

INVOICE

HHDxxxx

199792

1.06.2018

HEBEI HUASHI

DRESS GROUP

CO., LTD

xxxx

CHINA

CONSTRUCTION

BANK

CORPORATION

INVOICE

HHDxxxx

198108

24.05.2018

XIAMEN WIN

WORLD CO.,

LTD

xxxx

CHINA

CONSTRUCTION

BANK

CORPORATION

(XIAMEN

BRANCH)

INVOICE

XIxxxx

151500

25.05.2018

XIAMEN WIN

WORLD CO.,

LTD

xxxx

CHINA

CONSTRUCTION

BANK

CORPORATION

(XIAMEN

BRANCH)

INVOICE

XIxxxx

149500

1.06.2018

XIAMEN WIN

WORLD CO.,

LTD

xxxx

CHINA

CONSTRUCTION

BANK

CORPORATION

(XIAMEN

BRANCH)

INVOICE

XIxxxx

153250

1.06.2018

XIAMEN WIN

WORLD CO.,

LTD

xxxx

CHINA

CONSTRUCTION

BANK

INVOICE

XIxxxx

147500

CORPORATION

(XIAMEN

BRANCH)

4.06.2018

XIAMEN WIN

WORLD CO.,

LTD

xxxx

CHINA

CONSTRUCTION

BANK

CORPORATION

(XIAMEN

BRANCH)

INVOICE

XIxxxx

90000

5.06.2018

XIAMEN WIN

WORLD CO.,

LTD

xxxx

CHINA

CONSTRUCTION

BANK

CORPORATION

(XIAMEN

BRANCH)

INVOICE

XIxxxx

97500

5.06.2018

XIAMEN WIN

WORLD CO.,

LTD

xxxx

CHINA

CONSTRUCTION

BANK

CORPORATION

(XIAMEN

BRANCH)

INVOICE

XIxxxx

98000

7.06.2018

XIAMEN WIN

WORLD CO.,

LTD

xxxx

CHINA

CONSTRUCTION

BANK

CORPORATION

(XIAMEN

BRANCH)

INVOICE

XIxxxx

24174

25.05.2018

BAODING

MUNICIPAL

HUIFA

CLOTHES CO.,

LTD

xxxx

BANK OF

CHINA (HEBEI

BRANCH)

INVOICE

xxxx

149250

1.06.2018

BAODING

MUNICIPAL

HUIFA

CLOTHES CO.,

LTD

xxxx

BANK OF

CHINA (HEBEI

BRANCH)

INVOICE

xxxx

146250

4.06.2018

BAODING

MUNICIPAL

HUIFA

CLOTHES CO.,

LTD

xxxx

BANK OF

CHINA (HEBEI

BRANCH)

INVOICE

xxxx

65000

Kokkuvõtvalt teostas D. M. GFC-s avatud Crosspoint. International Logistics Ltd

maksekontolt kokku makseid järgnevalt:



mais 2018 FUJIAN TIAN JUCHENG SUPPLY CHAIN MANAGEMENT CO.LTD

kontole nelja maksega kokku 1 004 500 eurot.



mais ja juunis 2018 HEBEI HUASHI DRESS GROUP CO., LTD kontole kolme

maksega kokku 595 740 eurot.



mais ja juunis 2018 XIAMEN WIN WORLD CO., LTD kontole kaheksa maksega

kokku 911 424 eurot.



mais ja juunis 2018 BAODING MUNICIPAL HUIFA CLOTHES CO., LTD kontole

kolme maksega kokku 360 500 eurot.

Kokku summas 2 872 164 eurot.

Crosspoint. Ltd kontole jahi müügist saadud raha edasikannete osas küsis GFC-s rahapesu ja

terrorismi rahastamise tõkestamise spetsialistina ehk AML isikuna töötanud M. L. konto

haldurilt A. Dremovilt selgitusi, kuna AML-i spetsialistile tundusid kanded kahtlased eelkõige

seetõttu, et firmade tegevusvaldkonnad ei kattunud ja kannetel puudus äriline põhjendatus,

mistõttu ei oleks tohtinud nimetatud kandeid lubada.

A. Dremov selgitusi ei andnud. Andrii Danchak andis seejärel, eelneval kokkuleppel A. Š.ga,

GFC-s töötavale rahapesu tõkestamise eest vastutavale töötajale korralduse Crosspoint. Ltd

tehingud võimalikult kiiresti kontrollist läbi lasta. Kuivõrd M. L., kui rahapesu tõkestamise

eest vastutav töötaja keeldus tehinguid tulenevalt kõrgest rahapesuriskist kontrollist läbi

laskmast ehk kinnitamast, andis korralduse ülekannete lubamiseks Andrii Danchak ise.

3. Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse nõuete rikkumine T.

Järviste, A. Š.i, A. Danchaki ja A. Dremovi poolt

Ajavahemikul 01.01.2018-13.01.2020 kehtinud RahaPTS redaktsioonide kohaselt:

RahaPTS § 1 lg 1 kohaselt on seaduse eesmärk ettevõtluskeskkonna usaldusväärsust ja

läbipaistvust suurendades tõkestada Eesti Vabariigi rahandussüsteemi ning majandusruumi

kasutamist rahapesuks ja terrorismi rahastamiseks.

RahaPTS § 2 lg 1 p 2 järgi kohaldatakse nimetatud seadust finantseerimisasutustele.

MERAS § 5 lg 1 kohaselt on makseasutus äriühing, kelle püsiv tegevus on makseteenuste

osutamine. Makseasutus võib tegutseda üksnes aktsiaseltsina, kui ta osutab mõnda käesoleva

seaduse § 3 lõike 1 punktides 1–5 nimetatud makseteenust. Makseasutus on

finantseerimisasutus krediidiasutuste seaduse § 5 tähenduses.

RahaPTS § 4 lg 1 p 1-3 kohaselt on rahapesu kuritegelikust tegevusest saadud vara või selle

asemel saadud vara:

1) muundamine või üleandmine, kui on teada, et selline vara on saadud kuritegelikust

tegevusest või selles osalemisest, eesmärgiga varjata vara ebaseaduslikku päritolu või abistada

kuritegelikus tegevuses osalenud isikut, et ta saaks hoiduda oma tegude õiguslikest

tagajärgedest;

2) omandamine, valdamine või kasutamine, kui selle saamisel on teada, et see on saadud

kuritegelikust tegevusest või selles osalemisest;

3) tõelise olemuse, päritolu, asukoha, käsutamisviisi, ümberpaigutamise või omandiõiguse

varjamine või varaga seotud muude õiguste varjamine või kui on teada, et selline vara on

saadud kuritegelikust tegevusest või selles osalemisest.

RahaPTS § 4 lg 2 kohaselt rahapesu on ka käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tegevustes

osalemine, seotus nendega, nende toimepanemise katsed ning nendele kaasaaitamine ja

kihutamine või nende soodustamine või nendeks nõuandmine.

RahaPTS § 4 lg 3 kohaselt on rahapesuga tegemist ka juhul, kui kuritegelik tegevus, mille

tulemusel saadi rahapesus kasutatav vara, toimus teise riigi territooriumil.

RahaPTS § 4 lg 5 kohaselt on rahapesuga tegemist ka siis, kui sellise kuritegeliku tegevuse

üksikasjad, mille tulemusel saadi rahapesus kasutatav vara, ei ole kindlaks tehtud.

T. Järviste osales rahapesus võimaldades kasutada enda loodud ja hallatavat äriühingut teades,

et GFC-d juhtinud A. Š. ja A. Danchak ei täida Finantsinspektsiooni ning RahaPTS-i nõudeid

ning äriühingu poolt pakutakse teenuseid mitteresidentidele, kelle vara päritolu ei ole

legaalne. A. Dremov, A. Danchak ja A. Š. korraldasid vahetult Crosspoint. Ltd konto

avamise, ilma tegelikku kasusaajat kontrollimata ning lubasid äriühingul GFC kontot kasutada

ka siis, kui GFC AML-i juht M. L. oli keelanud ülekannete sooritamise rahapesuriski tõttu.

Tegeliku kasusaaja tuvastamise kohustus tuleneb RahaPTS § 9 lg 4 ning sama sätte lg 5

kohaselt oli GFC-l kohustus säilitada dokumendid, mis on kogutud tegeliku kasusaaja

tuvastamiseks.

RahaPTS § 13 kohustab kohustatud isikut riske juhtima, muuhulgas sama sätte lg 3 kohaselt

tuleb kindlaks teha:

1) väiksema ja suurema rahapesu ja terrorismi rahastamise riskiga valdkonnad;

2) riskiisu, sealhulgas äritegevuse käigus pakutavate toodete ja teenuste mahu ning ulatuse;

3) riskijuhtimise mudeli, sealhulgas lihtsustatud ja tugevdatud hoolsusmeetmed, et tuvastatud

riske maandada.

RahaPTS § 14 kohaselt ohustatud isik kehtestab protseduurireeglid, millega tõhusalt

maandatakse ja juhitakse muu hulgas käesoleva seaduse § 13 kohaselt koostatud

riskihinnangu raames tuvastatud rahapesu ja terrorismi rahastamisega seotud riske.

Muuhulgas on kohustus luua mudel kliendi ja tema tegevusega seotud riskide tuvastamiseks

ja juhtimiseks ning kliendi riskiprofiili määramiseks (§ 14 lg 1 p 2), metoodika ja juhendid,

kui kohustatud isikul tekib rahapesu ja terrorismi rahastamise kahtlus või on tegemist

ebatavalise tehingu või asjaoluga, samuti käesoleva seaduse §-s 49 sätestatud

teatamiskohustuse täitmise juhend (§ 14 lg 1 p 3). Sama sätte lõige 3 kohaselt kohustatud isik

korraldab protseduurireeglite ja sisekontrollieeskirja täitmise ning rakendamise kohustatud

isiku töötajate poolt.

A. Danchak, kes oli Crosspoint. Ltd maksekonto avamise ja maksekorralduste teostamise ajal

GFC juhatuse liige oleks pidanud looma süsteemi, mis oleks A. Dremovil välistanud tegeliku

kasusaajat määramata ja tegelikke riske hindamata avada Crosspoint. Ltd-le kontot. Tiiu

Järviste, kes oli nimetatud ajaperioodil GFC nõukogu juht ja kelle kohuseks äriseadustiku §

316 alusel oli juhatuse töö kontrollimine, pidi muuhulgas tagama ka RahaPTS-i nõuete

täitmise. Vaatamata Tiiu Järviste teadmisele, et äriühingut juhib juhatuse asemel A. Š. ning

äriühingu klientide raha päritolu ja ärisuhted ei ole läbipaistvad, ei andnud ta juhatuse

liikmele A. Danchakile korraldust viia GFC tegevus vastavusse seaduse nõuetele, vaid

aktsepteeris GFC-s toimuvat tegevust sekkumata äriühingu töösse ja juhtimisse.

A. Danchakil kui GFC juhatuse liikmel oli RahaPTS § 14 lg 6 kohaselt kohustus tagada

töötajatele, kelle tööülesannete hulka kuulub ärisuhete loomine või tehingute tegemine,

käesolevast seadusest tulenevate kohustuste täitmise alase koolituse, mis peab toimuma, kui

töötaja nimetatud tööülesannete täitmist alustab ja pärast seda regulaarselt või vastavalt

vajadusele, toimumine. Koolitusel peab andma muu hulgas teavet protseduurireeglites ette

nähtud kohustustest, rahapesu ja terrorismi rahastamise toimepanemise nüüdisaegsetest

meetoditest ning sellega kaasnevatest riskidest, isikuandmete kaitse nõuetest, sellest, kuidas

ära tunda võimaliku rahapesuga või terrorismi rahastamisega seotud toiminguid, ja juhiseid

sellistes olukordades tegutsemiseks. Nimetatud koolitused GFC-s puudusid ning töötajaid ei

koolitatud regulaarselt tuvastamaks rahapesuga seotud riske.

Tulenevalt RahaPTS § 19 p 1 ja 2 tuli ärisuhte loomisel Crosspoint. Ltd-ga ning tehingute

tegemisel üle 15 000 euro (või sellega võrdväärne summa muus vääringus), eriti A. Dremovil,

kes oli Crosspoint. Ltd kliendihaldur, kohaldada hoolsusmeetmeid.

RahaPTS § 20 lg 1 p 3 kohaselt tulnuks GFC töötajatel, eriti A. Dremovil, kes oli Crosspoint.

Ltd kliendihaldur, Crosspoint. Ltd-ga tehingute tegemisel tuvastada tegelik kasusaaja ja tema

isikusamasuse kontrollimiseks võtta meetmeid ulatuses, mis võimaldanuks kohustatud isikul

veenduda selles, et ta teab, kes on tegelik kasusaaja, ja saab aru kliendi või juhuti tehtavas

tehingus osaleva isiku omandi- ja kontrollistruktuurist. Punkt 4 kohaselt oleks tulnud juhuti

tehtavast tehingust arusaamiseks koguda täiendavat teavet ja punkt 6 kohaselt teostada

ärisuhete seire.

Eelkõige oli nimetatud kohustuste täitmine A. Dremovi ülesandeks, kes haldurina oleks

pidanud kontrollima Crosspoint. Ltd-ga maksekonto avamisel aga ka hilisemate ülekannete

puhul, kes on äriühingu tegelik kasusaaja, kellega tehinguid tehakse ja kas ärisuhe on tegelik.

Arvestades, et GFC-s ei toiminud rahapesu tõkestamise süsteemid, ning AML-i korraldusi ei

täitnud haldur ega ka juhatuse liige A. Danchak, kes lubas Crosspoint. Ltd-l makseid teostada,

siis saab järeldada, et Tiiu Järviste ei taganud juhatuse seaduspärast tööd ega ka äriühingu

tegevuse vastavust RahaPTS-i nõuetele.

Crosspoint. Ltd-le konto avamisel oli RahaPTS § 36 lg 2 p 1 ja 4 kohaselt kohustus A.

Dremovil ja A. Danchakil kontot avades ja ülekandeid lubades kohaldada hoolsusmeetmeid

tugevdatud korras, kuna konto avamisel ei esitatud tegeliku kasusaaja andmeid, neid ei olnud

tehingute tegemisel GFC andmebaasides ning nii D. M. kui ka Crosspoint. Ltd on pärit

riikidest, mida saab lugeda suure riskiga kolmandaks riigiks. Samuti tuleb arvestada, et

Crosspoint. Ltd rahalised vahendid kanti edasi Hiina äriühingutele ja ka Hiina on loetav suure

riskiga kolmandaks riigiks.

Arvestades, et Crosspoint. Ltd kontole laekus 2,88 miljonit eurot, mille osas oli nii A. Š.il kui

A. Danchakil teadmine, et tegemist on rahapesukahtlase rahaga ning A. Dremov, jättes

täitmata seadusest toodud nõuded avas A. Š.i ja A. Danchaki korraldusel äriühingule konto

ning lubas hilisemalt teostada kontol A. Danchaki nõusolekul edasisi ülekandeid, varjasid nad

oma tegevusega raha algset päritolu ja raha tegelikku omanikku ja panid eelpool toodud

tegevusega grupis olles toime rahapesu suures ulatuses (rohkem kui KarS § 121 lg 2

nimetatud 40 000 eurot).

RahaPTS § 42 lg 1 alusel ei oleks tohtinud nimetatud kontot avada ning tehinguid teostada.

Seega Tiiu Järviste, jättes kontrollimata GFC juhatuse liikme A. Danchaki tegevuse, lubades

äriühingut juhtida A. Š.il ning teades, et GFC-s ei toimi rahapesu tõkestamise reeglid ning

protseduurid oli teadlik rahapesu toimepanemise ohust ning lubas äriühingul toimida

vaatamata korduvatele Finantsinspektsiooni ettekirjutustele, ei muutnud äriühingu juhtkonda

kuuluvaid isikuid ega asendanud rahapesu eest vastutavaid juhtivtöötajaid, lubas äriühingust

läbi tuvastamata päritoluga raha ning seega on ta teadlikult osalenud rahapesus. Ilma T.

Järviste teopanuseta GFC loomisel ja puudulikul juhtimisel, aktsepteerides A. Š.i, A.

Danchaki ja A. Dremovi käitumist, ei oleks saanud sellises mahus rahapesu toimuda.

Tiiu Järviste, pannes grupis toime rahapesu suures ulatuses (enam kui 40 000 eurot),

pani toime KarS § 394 lg 2 p 1, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Andrii Danchak, pannes grupis toime rahapesu suures ulatuses (enam kui 40 000 eurot),

pani toime KarS § 394 lg 2 p 1, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Aleksei Dremov, pannes grupis toime rahapesu suures ulatuses (enam kui 40 000 eurot),

pani toime KarS § 394 lg 2 p 1, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Lisaks süüdistatakse Tiiu Järvistet selles, et tema grupis koos A. Š.ga plaanis kavatsetult

omastada GFC Good Finance Company AS-ile (pankrotis) (registrikood 12423254; edaspidi-

GFC, registreerimiskohaga Tallinn, Põhja-Tallinna linnaosa, Kotzebue tn 9, teo

toimepanemise ajal Tallinn, Kesklinna linnaosa, Rotermanni tn 5) usaldatud ja viimase

kontodel asuvat, kuid makseasutuse klientidele kuuluvat ja teo toimepanijate jaoks võõrast

vara, millele T. Järvistel oli juurdepääs, suures ulatuses.

Tiiu Järviste lõi 04.02.2013 GFC, mis makseasutusena keskendus peamiselt Eesti

mitteresidentidest klientidele ja mitteresidentidest lõppkasusaajate makseteenuste osutamisele.

GFC makseasutusena tegutsemise litsents võeti Eesti Finantsinspektsiooni poolt ära

27.05.2019, kuivõrd Finantsinspektsioon tuvastas ulatuslikud rahapesu tõkestamise reeglite

rikkumised ning äriühingu põhikapitali suurendamise puudused. Tiiu Järviste oli GFC tegelik

kasusaaja ning äriühingu nõukogu esimees alates 04.02.2018 kuni 11.05.2020. Seega lasus

Tiiu Järvistel nõukogu esimehena kohustus kontrollida GFC juhatuse tegevust ning tagada

GFC toimimise seaduslikkus ning takistada makseasutuse klientide huvide kahjustamist.

GFC enamusaktsionär on GFC Holding OÜ, mille juhatuse liige ja osanik oli T. Järviste

15.04.2015 – 20.11.2019 (osanik kuni 15.11.2019), alates 15.11.2019 on äriühingu osanik ja

juhatuse liige A.Š..

A. Š., kui GFC faktiline juht ja Tiiu Järviste GFC asutaja ja nõukogu esimehena tegutsesid

kavatsetult ja kooskõlastatult erinevatel aegadel, st juunis ja juulis 2019, eesmärgiga omastada

ebaseaduslikult GFC valduses olevat võõrast vara suures ulatuses s.o kogusummas 7 811 153,

59 eurot.

A. Š. ja Tiiu Järviste, kes omasid juurdepääsu GFC kontodele, millel asusid neile võõrad

rahalised vahendid, mis kuulusid GFC klientidele, lasid täpselt tuvastamata aegadel

tuvastamata isikul kanda GFC erinevatelt panga- ja maksekontodelt raha Läti Vabariigis

asuva korrespondentpanga Baltic International Bank maksekontole nr xxxx, eesmärgiga see

hilisemalt omastada ja omavahel ära jagada.

09.05.2019 sõlmiti GFC ja AS Baltic International Bank vahel leping nr xxxx

korrespondentkonto nr xxxx avamise kohta. Vastavalt 22.04.2019 kliendi (GFC) koostatud

ankeedis märgitud informatsioonile on korrespondentkontol planeeritud GFC klientide

vahendite kanded. Ajavahemikul alates 09.05.2019 kuni 19.08.2019 oli korrespondentkonto

nr xxxx kreeditkäive 11 352 657,37 EUR, deebetkäive 3 541 503, 78 EUR.

Klientidele kuuluvate vahendite kandmisega Läti Vabariigis asuvasse Baltic International

Banka muutus sisuliselt võimatuks klientidele tagasimaksete tegemine ning igale kliendile

kuuluva nõude väljaselgitamine. Rahaülekannete tegemise ainus eesmärk Lätis asuvasse

panka oli rahalised vahendid saada välisriigi jurisdiktsioonis asuvasse panka, mis oleks nõus

tegema vaatamata Eesti Finantsinspektsiooni poolsele makseasutuse litsentsi äravõtmisele

GFC-lt edasisi rahaülekandeid GFC töötajatelt saadud korralduste alusel. A. Š. mõtles välja

teoplaani, mida tutvustas T. Järvistele ja mis nägi ette järgmist. Kuna GFC kontosid Eesti

pankades hakati Finantsinspektsiooni poolt GFC litsentsi äravõtmise järgselt sulgema, siis

leidis A. Š. Läti Vabariigist Baltic International Banka, kus oli GFC juhatuse liikme A.

Danchaki poolt eelnevalt avatud konto ning lasi tuvastamata isikul GFC valduses olevad

rahalised vahendid kanda nimetatud kontole, millelt plaaniti raha edasi kanda makseasutuse

Payally Limited kontole Saksamaal ja Venemaal ja seejärel juba kasutada antud raha enda

ning T. Järviste hüvanguks ning lahkuda Eesti Vabariigist.

Tulenevalt Makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse § 79 lg 1 p 1 on makseasutus, kes osutab

ühte või mitut käesoleva seaduse § 3 lõike 1 punktides 1–6 nimetatud makseteenust,

kohustatud hoidma lahus makseteenuste osutamisega seoses talle usaldatud kliendi vara enda

ja makseteenuste osutamisega mitteseotud tegevusaladega seotud varast.

Seega makseasutuse korrespondentkontodel asuvad kliendile kuuluvad vahendid on

makseasutusele ning makseasutuse töötajatele usaldatud võõras vara, mille käsutamine on

lubatud ainult kliendi nõusolekul ja mahus (MERAS § 5 lg 3 makseasutus võib tema poolt

hoitavaid maksekontosid kasutada üksnes maksetehingute täitmiseks).

MERAS § 47 lg 6 alusel on makseasutuse ja e-raha asutuse juhid ja töötajad kohustatud

seadma makseasutuse või e-raha asutuse ning tema klientide majanduslikud huvid kõrgemale

oma isiklikest majanduslikest huvidest. Lisaks on makseasutuse ja e-raha asutuse juhid ja

töötajad kohustatud tagama majandustegevuseks vajalike finantsvahendite pideva olemasolu,

osutama teenuseid õiguspäraselt, piisava asjatundlikkuse, täpsuse ja hoolikusega ning andma

kliendile nõuetekohast teavet makseteenuse kohta.

Äriseadustiku § 2892 lg 1 kohaselt oma mõju aktsiaseltsile ära kasutades juhatuse või nõukogu

liiget või prokuristi aktsiaseltsi kahjuks tegutsema mõjutanud isik peab hüvitama aktsiaseltsile

sellega tekitatud kahju. Sama sätte lg 2 ja 3 alusel käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatud

juhul oma kohustusi rikkunud juhatuse või nõukogu liige või prokurist vastutab solidaarselt

teda mõjutanud isikuga, välja arvatud juhul, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud

korraliku ettevõtja hoolsusega. Lisaks vastutavad mõjutanud isikuga solidaarselt ka isikud,

kes said kahjustamisest kasu.

Äriseadustiku § 317 lg 1 kohaselt on nõukogu nõusolek vajalik aktsiaseltsi nimel tehingute

tegemiseks, mis väljuvad igapäevase majandustegevuse raamest.

T. Järviste olles teadlik A. Š.i teoplaanist, selle ebaseaduslikkusest ning GFC klientidele

kuuluvate rahade ülekandmisest välispankadesse, toetas A. Š.i teoplaani ning lõi A. Š.ile

võimaluse omada juurdepääsu GFC kontodele ja realiseerida võimu GFC töötajate üle, kes

täitsid A. Š.i korraldusi teades, et tema on tegelik GFC juht, kelle juhtimisotsuseid toetab ka

T. Järviste, tegutses grupis A. Š.iga ning lõi olukorra, milles said võimalikuks alljärgnevad

tehingud:

Tuvastamata ajavahemikul juuli 2019- 11.10.2019 otsustas A. Š. eelneval kokkuleppel ja

kooskõlastatult Tiiu Järvistega kanda Läti Vabariigis asuva korrespondentpanga Baltic

International Bank maksekontolt nr xxxx kogusummas 7 811 153,59 eurot ettevõtte Payally

Limited järgnevatele kontodele:

1) Deutsche Kontor Privatbank AG kontole nr xxxx selgitusega „PYY20101.0158“;

2) Alfa-Bank (SWIFT: xxxx) kontole nr xxxx selgitusega „PYY20101.0158“.

Ülekannete tegemise eesmärgiks oli GFC klientidele kuuluvad rahalised vahendid liigutada

makseasutuse Payally Limited vahendusel uutele kontodele, et hilisemalt oleks võimalik

nende enda ja kolmandate isikute kasuks pööramine.

10. oktoobril 2019 alustas Läti Vabariigi Riigipolitsei Kriminaalpolitsei kriminaalmenetlust

asjas nr 11816015219. Nimetatud kriminaalmenetluse raames koostati 11.10.2019 vara

arestimise määrus, millega arestiti AS Baltic International Bankas GFC kontol asuvad 7 811

153, 59 eurot ja seega makseid Payally Limited kontodele ei toimunud ja omastamine jäi T.

Järviste ja A. Š.i tahtest olenematutel põhjustel lõpuni viimata.

GFC-le ja tema klientidele kuuluv vara on A. Š. ja Tiiu Järviste jaoks võõras vara, mis on

GFC valduses, ja neil puudus igasugune õigusaktidest ja põhikirjast tulenev õigus vara

isiklikuks otstarbeks või kolmandate isikute kasuks kasutada. Kuivõrd A. Š. ja Tiiu Järviste

üritasid kanda Läti Vabariigis asuvalt korrespondentkontolt rahalisi vahendeid Venemaale ja

Saksamaale need lõpuks kavatsetult ja ühiselt omastada, ning antud tegevus on makseasutust

ning makseasutuse kliente kahjustav ning ebaseaduslik, siis on T. Järviste ning A. Š. toime

pannud omastamise katse.

KarS § 121 lg 2 alusel loetakse suureks kahjuks kahju või süüteo ulatust mis ületab 40 000

eurot. Arvestades, et T. Järviste ja A. Š. püüdsid omastada 7 811 153, 59 eurot, on nimetatud

süüteoga tekitatud kahju loetav suureks KarS § 201 lg 2 p 2 mõttes.

Seega Tiiu Järviste, tegutsedes grupis koos A. Š.ga, vastavalt oma ettekujutusele teost,

mis ei realiseerunud temast mitteolenevatel põhustel, püüdes ebaseaduslikult pöörata

enda ja kolmandate isikute kasuks GFC-le usaldatud võõrast vara, pani toime KarS §

201 lg 2 p 2, 4 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

2. KOHTU SEISUKOHT

Käesoleva kriminaalasja menetlemisel on Harju Maakohtu 27.09.2021.a kohtumäärusega

ühendatud kaks kriminaalasja 18221000059 ja 20221000025 ühte menetlusse. 29.04.2020.a

kriminaalasja eraldamise määrusega eraldati kriminaalasjast nr 18221000059 A. Š.ga seotud

rahapesuepisood ning Tiiu Järviste ja A. Š. omastamise katse materjalid kriminaalasja nr

20221000025 (T2 kd, tl 25-26; T15 kd, tl 1-2). 14.10.2020.a kriminaalasja eraldamise

määrusega eraldati kriminaalasjast nr 20221000025 A. Š.ga seotud rahapesu kuriteoepisood

ning omastamise katsega seotud kuriteoepisood kriminaalasja nr 20221000062. Kriminaalasja

nr 20221000025 jäi alles Tiiu Järvistega seotud omastamise katse kuriteoepisood (T15 kd, tl

3-4). Eraldamised on olnud vajalikud seetõttu, et A. Š. oli siis ja on jätkuvalt Eesti Vabariigis

tagaotsitav.

Kohtuotsuse tegemisel lahendab kohus esmalt Tiiu Järvistele, Andrii Danchakile ja Aleksei

Dremovile esitatud süüdistuse KarS § 394 lg 2 p 1, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo

toimepanemises ning seejärel Tiiu Järvistele esitatud süüdistuse KarS § 201 lg 2 p 2, 4 - § 25

lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises.

2.1. TIIU JÄRVISTE, ANDRII DANCHAK ja ALEKSEI DREMOV süüdistuses

KarS § 394 lg 2 p 1, 3 järgi

Süüdistuse kohaselt heidetakse Tiiu Järvistele, Andrii Danchakile ja Aleksei Dremovile ette

rahapesu, mis on toime pandud grupi poolt ja suures ulatuses. Rahapesu on süüdistuse järgi

toime pandud GFC Good Finance Company AS-s (edaspidi GFC). Kohtuotsuse parema

mõistmise huvides selgitab kohus enne konkreetse koosseisu analüüsimist, mida GFC endast

kujutab ning kuidas on sellega seotud süüdistatavad T. Järviste, A. Danchak ja A. Dremov.

GFC (registrikood 12423254) oli makseasutus, mis asutati 04.02.2013.a T. Järviste poolt

(äriregistri teabesüsteemi 30.03.2020.a väljatrükk; T1 kd, tl 1-5). Makseasutuse tegevust

reguleerib makseasutuste ja e-raha asutuste seadus (edaspidi MERAS). MERAS § 5 lg 1

kohaselt on makseasutus äriühing, kelle püsiv tegevus on makseteenuste osutamine.

Makseasutus võib tegutseda üksnes aktsiaseltsina, kui ta osutab mõnda MERAS § 3 lõike 1

punktides 1–5 nimetatud makseteenust. Makseasutus on finantseerimisasutus krediidiasutuste

seaduse § 5 tähenduses. Oluline on rõhutada, et oma olemuselt ei ole makseasutus pank ja

makseasutusel ei ole õigust hoiustada klientide raha (MERAS § 5 lg 6) või klientide raha

investeerida ja välja laenata (MERAS § 5 lg 4). Makseasutus allub Finantsinspektsiooni

järelevalvele ning makseasutusena tegutsemiseks ja erinevate teenuste osutamiseks tuleb

taotleda Finantsinspektsioonilt tegevusluba (MERAS § 14 jj). Kuna makseasutus ei tohi

tegeleda hoiuste ja laenamisega (üksnes maksetehingu täitmiseks), siis teenib makseasutus

oma tulu üksnes maksetehingutest. Kuna makseteenuste osutamisega kaasneb rahapesu risk,

siis peab makseasutus oma tegevuses juhinduma ka rahapesu ja terrorismi rahastamise

tõkestamise seaduses (edaspidi RahaPTS) toodud nõuetest.

GFC 17.12.2018.a ja 15.04.2015.a kinnitatud põhikirjade (äriregistri teabesüsteemi

19.06.2019.a väljatrükid; T1 kd, tl 12-21) järgi olid GFC tegevusalad äri- ja majandusalased

konsultatsioonid, makseteenuse osutamine ja finantsteenuste abitegevusalad. GFC

05.06.2019.a kinnitatud põhikirjas kaotati tegevusalana ära makseteenuste osutamine, teised

tegevusalad jäid samaks. Finantsinspektsioon väljastas GFC-le 05.06.2013.a otsusega nr 4.1-

1/22 makseteenuste pakkumiseks vajaliku tegevusloa, sh sularaha sissemaksete ja

väljamaksete tegemiseks maksekontolt, maksetehingute täitmiseks rahaliste vahendite

ülekandmiseks makseteenuse pakkuja juures avatud maksekontole ja maksetehingute

täitmiseks kui rahalised vahendid on makseteenuse pakkuja kliendile antud laenuna ning

rahasiirdeks. 23.10.2015.a otsusega nr 4.1-1/115 andis Finantsinspektsioon lisaks GFC-le

tegevusloa võlaõigusseaduse § 709 lõikes 8 nimetatud makseinstrumentide väljastamiseks ja

maksetehingute vastuvõtmiseks. Lisaks eelnevale oli GFC-le tegevuslubade nimekirja

kohaselt Finantsinspektsiooni poolt väljastatud ka piiriülese teenuse osutamise õigused Poola

Vabariigis, Hispaania Kuningriigis, Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigis, Soome

Vabariigis, Saksamaa Liitvabariigis, Tšehhi Vabariigis ja Slovaki Vabariigis. GFC

tegevusluba tunnistati kehtetuks Finantsinspektsiooni 27.05.2019.a otsusega nr 4.1-1/70

(Finantsinspektsiooni 16.07.2019.a kodulehe www.fi.ee väljatrükk; T8 kd, tl 7-22). GFC

tegevusloa kehtetuks tunnistamise põhjustel peatub kohus edasise kohtuotsuse käigus.

Finantsinspektsiooni faktileht GFC kohta (T8 kd, tl 46-47) tõendab, et seisuga 31.03.2019.a

oli GFC turuosa maksete mahu järgi 51,1% (2018.a 53,3%), varade maht 18,6 mln eurot

(2018.a lõpu seisuga 19,3 miljonit eurot), maksete maht 93,5 miljonit eurot (2018.a 363,9

miljonit eurot), maksete arv 10 271 (2018.a 37 698), piiriüleste maksete osakaal 81% (2018.a

73,9 %), kahjum 26 462 eurot (2018.a kasum 280 351 eurot) ja omavahendite nõude kaetus

136%. Juhtimise poole pealt on faktilehel märgitud, et oluline osalus kuulub GFC Holding

OÜ-le (90,4%), nõukogu liikmed on E. T., Tiiu Järviste ja U. T. ning juhatuse liikmed Andrii

Danchak ja S. G.. Lisaks on faktilehel GFC tegevuse ja Finantsinspektsiooni kontrollide

toimumise ajaline kirjeldus, millel kohus peatub samuti pikemalt allpool.

Finantsinspektsiooni kodulehe 27.09.2019.a väljatrükk – Makseasutuste sektori I kvartali

2019.a ülevaade (T8 kd, tl 48-50) tõendab samuti makseasutuste turujaotust seisuga

31.03.2019.a ja seda, et GFC-l oli 51,1% kogu turuosast.

GFC olemusest annavad hea ülevaate ka majandusaasta aruanded. Nimelt on GFC 2016.a

majandusaasta aruande (äriregistri teabesüsteemi 26.09.2018.a väljatrükk; T1 kd, tl 22-39)

tegevusaruandes märgitud GFC peamiseks tegevuseks klientidele maksekontode avamine,

nende maksete teostamine ning klientidele maksevahendite väljastamine. Enda strateegiana

näeb GFC maksete efektiivsema käitlemise teenuste osutamist, positsioneerides ennast

pankadele alternatiivse makseasutusena. GFC eesmärk on pakkuda klientidele kiiret ja

mugavat makseteenust läbi maksevahendite ja kaasaegsete IT lahenduste. Tegevusaruandest

nähtub, et 2016.a keskendus GFC piiriüleselt osutatavate teenuste lubade taotlemisele

Finantsinspektsioonilt ja Finantsinspektsioon väljastas GFC-le eespool mainitud piiriülese

teenuse osutamise õigused. Lisaks keskendus GFC 2016.a sisemiste protseduuride

uuendamisele ja pakutavate toodete ning teenuste arendamisele klientide paremaks

teenindamiseks. Välja on ka toodud, et GFC on maksekäsundite vahendamise keskkonna

SWIFT liige, mille kaudu teostatakse klientide maksetehinguid ja suheldakse

korrespondentpankadega. Aruandes nähakse 2017. aasta prognoosina ette, et jätkatakse

makseteenuste arendamisega, keskendutakse täiendava personali kaasamisele, tootearendusele

ja IT süsteemide täiustamisele ning kliendibaasi kasvatamisele. GFC omakapital oli

31.12.2016.a seisuga 258 409 eurot. Kasumiaruande kohaselt oli GFC 2015.a kasumi mõttes

miinuses, aruandeaasta kahjum oli -141 281 eurot. Majandusaasta aruande lõpus on ettevõtte

juhtkonna seisukoht, mille kohaselt on ettevõtte tegevus jätkusuutlik. Majandusaasta aruande

on allkirjastanud A. Danchak.

GFC 2017.a majandusaasta aruandes (äriregistri teabesüsteemi 19.09.2018.a väljatrükk; T1

kd, tl 40-61) on GFC peamise tegevusena märgitud endiselt klientidele maksekontode

avamine, nende maksete teostamine ning klientidele maksevahendite väljastamine.

Tegevusaruandes on märgitud, et GFC on rahvusvahelise kaardimaksete vahendaja

MasterCard partner ja suuteline väljastama klientidele kaasaegseid deebet- ning krediitkaarte.

2016.a ja 2017.a keskendus GFC piiriüleselt osutatavate teenuste lubade taotlemisele

Finantsinspektsioonilt. Jätkuvalt toimus pakutavate toodete ja teenuste ning selleks vajaliku

infrastruktuuri arendamine. Märgitud on ka, et 2017.a teises pooles toimus seoses muutunud

turusituatsiooniga oluline hüpe makseteenuste mahtudes ettevõtetest klientidele. Kuna

ettevõtte põhitegevus – makseteenuste osutamine – osas alles arvestatav kasv algas, siis

moodustas olulise osa ettevõtte 2017.a ärituludest (72%) jätkuvalt ettevõtte vähemusosaniku

poolt finantseeritav IT-lahenduse arendusprojekt eraklientidele web-platvormi ja mobiil-

rakenduse väljatöötamiseks. 2018.a moodustab põhitegevus juba enamuse ettevõtte tuludest.

GFC omakapital oli 31.12.2017.a seisuga 341 617 eurot. Kasumiaruande kohaselt oli GFC

2016.a kasum 24 474 eurot. Ettevõtte pangakontodel ja kassas olevatest rahalistest vahenditest

moodustasid klientide nõuded ettevõtte vastu (klientide nõudmiseni hoiused) 9 120 768 eurot

(31.12.2016.a seisuga 3842 eurot). Majandusaasta aruandes on juhtkond kinnitanud, et on

võtnud kasutusele kõik vajalikud meetmed, et tagada GFC jätkusuutlikkus ja kasv praegustes

tingimustes ning et juhtkonna hinnangul on ettevõte jätkuvalt tegutsev. Majandusaasta

aruande on allkirjastanud M. R..

GFC 2018.a majandusaasta aruandes (äriregistri teabesüsteemi 04.11.2019.a väljatrükk; T1

kd, tl 62-77, T23 kd, tl 77-84) on jätkuvalt välja toodud, et tegemist on makseasutusega, mis

tegeleb peamiselt klientidele maksekontode avamisega, nende maksete teotamisega ning

klientidele maksevahendite väljastamisega. Välja on toodud, et 2018.a sai ettevõtte suurimaks

tegevusmahuks ning tulude allikaks 2017.a alguse saanud ettevõtete teenindamine maksete

teostamisel. 2018.a suutis ettevõte oma põhitegevusega, s.o maksete teostamisega saavutada

olulise kasumlikkuse tagamaks jätkuv areng ning võimalike arendusprojektide

finantseerimine. Tuuakse välja ka see, et 2019.a maikuus lõppes ettevõtte litsents

makseteenuste osutamiseks ning sellest alates tegeleb ettevõte senise põhitegevuse

lõpetamisega. Ettevõte vaidlustas tegevuslitsentsi lõppemise ning ei ole seni uusi

tegevussuundi arendanud. Kasumiaruande kohaselt oli GFC 2017.a kasum 83 208 eurot ja

2018.a kasum 282 088 eurot. Ettevõtte pangakontodel ja kassas olevatest rahalistest

vahenditest moodustasid klientide nõuded ettevõtte vastu (klientide nõudmiseni hoiused) 14

383 318 eurot ning „raha teel“ 4 189 838 eurot (31.12.2017.a seisuga 58 671 eurot). GFC

omakapital oli 31.12.2018.a seisuga 623 705 eurot.

Kokkuvõtvalt nähtub GFC 2016-2018.a majandusaasta aruannetest, et GFC peamine tegevus,

s.o klientidele maksekontode avamine, klientide maksete teostamine ja klientidele

maksevahendite väljastamine, püsis läbi aastate muutumatuna. Küll aga tegeleti algselt ka

muude projektidega ning põhitegevusena makseteenuse osutamine sai hoo sisse 2017.a teises

pooles. GFC hüppelisest kasvust annavad märku majandusaasta aruannete kasumiaruanded,

millest nähtub, et GFC on suutnud miinuses olevast kasumist tõusta 282 088 euro suuruse

kasumi peale ning ka klientide nõuded GFC vastu, mis võrreldes 2016. aastaga kasvasid

2018.aastaks märkimisväärselt.

GFC 2017.a majandusaasta aruandes on märgitud, et 2017.a teises pooles toimus oluline hüpe

makseteenuste mahtudes ettevõtetest klientidele seoses muutunud turusituatsiooniga.

Tunnistaja H. S. on 01.04.2021.a kohtuistungil antud ütlustes (K3 kd, tl 196-210) kirjeldanud,

kuidas 2017.a lõpu poole või 2018.a alguses tuli GFC-sse juurde palju kliente ja seetõttu oli

ka palju makseid ning tingitud võis see olla sellest, et Swedbankis suleti paljudel

mitteresidentidest klientidel kontod, Versobank kaotas litsentsi ja litsents võeti ära ka ühelt

Läti pangalt. Tunnistaja M. L. selgitas 15.04.2021.a kohtuistungil antud ütlustes (K4 kd, tl 33-

47) samuti, et GFC võttis üle suletud pankade Versobank ja ABLV Läti kliendid. Ka

süüdistatav A. Danchak on 13.05.2021.a kohtuistungil antud ütlustes (K7 kd, 141-156)

kinnitanud, et neil oli kliente, kelle puhul teised pangad keeldusid neile kontot avamast ja

nemad siiski avasid sellistele klientidele GFC-s konto, seejuures ei selgitanud kliendid, miks

pangad keeldusid neile kontosid avamast. Seega saab majandusaasta aruandes nimetatud

muutunud turusituatsiooniks pidada kliendibaasi kasvatamist teiste pankade ja makseasutuste

endiste klientide näol.

GFC kliendibaasi suurus oli tunnistaja H. S. sõnul 2018.a lõpus või 2019.a alguses kuskil 300

ringis. Kui arvestada, et süüdistatava A. Danchaki sõnul oli GFC-l 2016.a kliente 10 või

natuke rohkem (hilisemate ütluste kohaselt mitukümmend), siis oli GFC kliendibaas paari

aastaga märkimisväärselt kasvanud. GFC peamised kliendid olid juriidilised isikud ja

mitteresidendid. Seda on kinnitanud tunnistajad M. L. ja H. S.. Tõendamist on leidnud, et

GFC-s olid kehtestatud tüüpiliste maksteenuste hinnakirjad eraldi juriidilistele isikutele ja

eraklientidele. Need hinnakirjad asusid GFC kodulehel aadressil xxxx ja olid kehtivad alates

30.10.2018.a (GFC kodulehe hinnakirjade 16.07.2019.a väljatrükid; T6 kd, tl 209-215).

Juriidiliste isikute hinnakirjast nähtub, et hinnad ja teenustasud on odavamad siis, kui ettevõte

on registreeritud Eestis, juhatuseliikmed ja omanikud on Eesti residendid ja äritegevus seotud

Eestiga. Kui aga ettevõte on küll registreeritud Eestis, aga äritegevus ei ole Eestiga seotud või

ettevõte on registreeritud EU-s ja äritegevus ei ole seotud Eestiga või ettevõte on

registreeritud väljaspool EU riike, siis on hinnad ja teenustasud kõrgemad. Kõrgemad näiteks

selliselt, et kui Eestis registreeritud ettevõtte Eesti residendist ja Eestiga seotud äritegevusega

juriidiline isik soovib avada GFC-s maksekonto, siis selleks esitatavate dokumentide analüüs

on sellise juriidilise isiku jaoks tasuta. Seevastu Eestis registreeritud ettevõtte jaoks, kelle

äritegevus ei ole Eestiga seotud, maksab selline teenus 800 eurot ning EU-s registreeritud

ettevõtte jaks, kelle äritegevus ei ole Eestiga seotud, maksab selline teenus 900 eurot ning

väljaspool EU riike registreeritud ettevõtte jaoks lausa 1000 eurot. Lisaks ka näiteks

kontohaldustasu oli Eestis registreeritud ettevõtte Eesti residendist ja Eestiga seotud

äritegevusega juriidilise isiku jaoks üksnes 1 euro kuus, seevastu kõigi teiste juriidiliste

isikute puhul 40 eurot kuus. Ka eraklientidele kehtestatud hinnakirjast nähtub, et hinnad on

taaskord madalamad Eesti residentidele, kallimad EU residentidele ja kõige kallimad mitte

EU residentidele. Seega saab selle tõendi põhjal järeldada, et GFC-le oli kasumlikum omada

mitteresidentidest kliente nii eraklientide kui ka juriidiliste isikute seas ning kriminaalasjas

esitatud tõendite põhjal võib väita, et seda GFC ka tegi.

GFC äridokumendid (äriregistri teabesüsteemi 30.03.2020.a ja 01.04.2019.a väljatrükid; T1

kd, tl 79-98) tõendavad, et GFC on suurendanud aktsiakapitali. Ettevõtte kapitaliseerituse

täiendamiseks suurendati märtsis 2019.a ettevõtte osakapitali 200 010 euro võrra, milleks AS

Swedbanki 04.03.2019.a tõendi kohaselt laekus GFC-le 04.03.2019.a GFC Holding OÜ-lt 180

810 eurot (ülejäänud 19 200 eurot laekus Moncornet Assets Inc-lt). Otsus aktsiakapitali

suurendamise kohta võeti vastu 17.12.2018.a toimunud aktsionäride erakorralisel koosolekul,

kus muu hulgas muudeti ka põhikirja. Koosolekul osalesid GFC Holding OÜ esindaja T.

Järviste ja Moncornet Assets Inc, keda esindas volituse alusel L. R., koosoleku juhataja oli L.

R. ja protokollija M. R.. Aktsionäride otsuse kohaselt on GFC-l 354 aktsiat, millest 320

aktsiat ehk 90,4% aktsiaseltsi aktsiakapitalist ja väärtuses 403 200 eurot kuuluvad GFC

Holding OÜ-le ja 34 aktsiat ehk 9,6% aktsiaseltsi aktsiakapitalist nimiväärtuses 42 840 eurot

kuuluvad Moncornet Assets Inc-le. Otsuse on allkirjastanud T. Järviste ja L. R..

Aktsiakapitali suurendamisele järgnes 2019.a aktsiakapitali vähendamine. Nimelt on

05.06.2019.a võetud vastu aktsionäride korduva erakorralise koosoleku protokolliline otsus

aktsiakapitali vähendamise kohta. Muudetud on ka põhikirja, kuna Finantsinspektsiooni

27.05.2019.a otsusega nr 4.1-1/70 tunnistati kehtetuks GFC-le 05.06.2013.a ja 23.10.2015.a

väljastatud tegevusload, mille tõttu ei ole selts enam Finantsinspektsiooni järelevalve subjekt

ja talle ei kohaldu enam MERAS-st, vaid äriseadustikust tulenevad sätted. Otsuse on

allkirjastanud T. Järviste ja protokollija on olnud S. G.. Lisaks aktsiakapitali suurendamisele

ja vähendamisele on 04.12.2019.a koosoleku protokolliga, kus GFC Holding OÜ-d esindas A.

Š., tagasi kutsutud likvideerija ja nõukogu liikmed T. Järviste, E. T. ja U. T.. Selle protokolli

on allkirjastanud A. Š..

Nagu eelnevast selgub, siis GFC enamusaktsionär on GFC Holding OÜ (registrikood

12834459), mis on asutatud 15.04.2015.a T. Järviste poolt. T. Järviste oli GFC Holding OÜ

juhatuse liige alates äriühingu asutamisest kuni 20.11.2019.a ja osanik alates asutamisest kuni

15.11.2019.a. A. Š. sai GFC Holding OÜ juhatuse liikmeks 18.11.2019.a. ja osanikuks

15.11.2019.a (äriregistri teabesüsteemi 22.11.2019.a väljatrükk; T1 kd, tl 99-101). GFC

Holding OÜ äridokumentidest nähtub (äriregistri teabesüsteemi väljatrükk 30.03.2020.a; T1

kd, tl 140-155), et otsuse juhatuse liikme T. Järviste tagasikutsumise kohta tegi GFC Holding

OÜ ainuosanik A. Š. 19.11.2019.a. Sealjuures on 13.11.2019.a dokumendiga „Kinnitus ja

tahteavaldus“ andnud A. Š. nõusoleku olla valitud GFC Holding OÜ juhatuse liikmeks. Samal

päeval on senise ainuosaniku T. Järviste otsusega nimetatud A. Š. juhatuse liikmeks ning

muudetud ära äriühingu aadress, e-posti aadress ja telefoninumber. Muudatuste kohta on

tehtud ka Tartu Maakohtu Registriosakonnale avaldus, mille alusel kustutati 15.11.2019.a

äriühingu registrikaardilt osanik T. Järviste ja osanikuna kanti registrisse A. Š. (äriregistri

teabesüsteemi 22.11.2019.a väljatrükk; T1 kd, tl 145-155). Lisaks on oluline välja tuua, et T.

Järviste oli GFC Holding OÜ tegelikuks kasusaajaks alates 05.09.2018.a kuni 15.11.2019.a

ning alates 15.11.2019.a sai äriühingu tegelikuks kasusaajaks A. Š. (äriregistri teabesüsteemi

22.11.2019.a väljatrükk; T1 kd, tl 102). GFC Holding OÜ-l on alates asutamisest olnud üks

põhikiri (äriregistri teabesüsteemi 03.06.2019.a väljatrükk GFC Holding OÜ põhikirjade

nimekirjast; T1 kd, tl 137-139), mille kohaselt juhib osaühingut juhatus, mis koosneb ühest

kuni kolmest liikmest ning osaühingut võib kõigis õigustoimingutes esindada iga juhatuse

liige.

GFC Holding OÜ 2015.a majandusaasta aruandest (äriregistri teabesüsteemi 03.06.2019.a

väljatrükk; T1 kd, tl 103-111) nähtub, et GFC Holding OÜ tegevusalaks on tütarühingu GFC

aktsiate hoidmine. GFC tegevusalaks on seejuures Finantsinspektsiooni järelevalve all

finantsteenuse osutamine, milleks on kõik MERAS-s nimetatud makseteenused.

Majandusaasta aruandes on välja toodud, et tütaräriühingus omatakse 90,4% aktsiatest (320

aktsiat 1260 eurose nimiväärtusega). GFC Holding OÜ 2016.a majandusaasta aruandest

(äriregistri teabesüsteemi 03.06.2019.a väljatrükk; T1 kd, tl 112-120) ja 2017.a majandusaasta

aruandest (äriregistri teabesüsteemi 03.06.2019.a väljatrükk; T1 kd, tl 121-128) nähtub, et

äriühingu tegevusvaldkond ei ole muutunud, mingisuguseid muutuseid ettevõtte tegevuses ei

ole aset leidnud ja jätkatakse sama äritegevust. GFC Holding OÜ 2018.a majandusaasta

aruandes (äriregistri teabesüsteemi 30.08.2019.a väljatrükk; T1 kd, tl 129-136) on ettevõtte

peamise tegevusalana jätkuvalt välja toodud GFC aktsiate hoidmine, kuid lisaks on märgitud,

et teostatud on ka IT-alaste projektide arendustöid. Ettevõtte müügitulu 2018. aastal oli 73

797 eurot ja tulem 248 027 eurot (millest peamise osa moodustas tütarettevõtte kasum). Kõik

majandusaasta aruanded on allkirjastatud T. Järviste poolt. GFC Holding OÜ majandusaasta

aruannetest nähtuva põhjal saab seega väita, et GFC majanduslik kasv oli oluline mitte ainult

GFC enda, vaid ka tema enamusaktsionäri GFC Holding OÜ jaoks, sest sellest sõltus

äriühingu tulemuslikkus.

Kohtule on esitatud lisaks ka andmed IO Halduse osaühingu (registrikood 10205233) kohta,

mis tõendavad, et osaühing loodi 29.05.1997.a T. Järviste poolt ning T. Järviste on alates

osaühingu loomisest kuni väljatrüki tegemiseni 30.04.2020.a, olnud selle osaühingu juhatuse

liige ja alates 05.09.2018.a ka tegelikuks kasusaajaks (äriregistri teabesüsteemi 21.06.2019.a

väljatrükk; T1 kd, tl 156-161).

Kui nüüd tulla konkreetselt süüdistatavate juurde, siis süüdistatav T. Järviste kuulus

04.02.2013.a kuni GFC litsentsi lõppemiseni GFC nõukogusse ja oli alates 04.02.2018.a

ka GFC nõukogu esimees (GFC äriregistrikui teabesüsteemi 30.03.2020.a väljatrükk; T1 kd,

tl 1-5). Lisaks sellele oli T. Järviste alates 05.09.2018.a GFC tegelik kasusaaja (äriregistri

teabesüsteemi 19.09.2018.a väljatrükk; T1 tl, tl 78). GFC põhikirjade (äriregistri

teabesüsteemi 19.06.2019.a väljatrükid; T1 kd, tl 6-21) kohaselt on nõukogu pädevuseks

planeerida äriühingu tegevust, korraldada selle juhtimist ja teostada järelevalvet juhatuse

tegevuse üle ning võtta vastu otsuseid seadusega või põhikirjaga sätestatud küsimustes.

Samuti esitab nõukogu üldkoosolekule aruande oma tegevusest majandusaastal ja see aruanne

sisaldab hinnangut majandusaasta aruandele. Nõukogu määrab ka kohale ja kutsub tagasi

siseaudiitori ja juhatuse liikmed. Nõukogu liikmed valivad endi hulgast esimehe, kes

korraldab nõukogu tööd. GFC-s oli selleks alates 04.02.2018.a T. Järviste. Kuigi GFC

põhikirja on aja jooksul muudetud (kohtule on esitatud 15.04.2015.a kinnitatud 20.04.2015-

07.03.2019.a põhikiri, 17.12.2018.a kinnitatud 07.03.2019-12.06.2019.a põhikiri ning

05.06.2019.a kinnitatud ja alates 12.06.2019.a kehtima hakanud põhikiri), siis on nõukogu

pädevus jäänud samaks. Eelnev tõendab seega, et T. Järviste oli GFC nõukogu esimees ka

süüdistuses nimetatud Crosspoint Ltd tehingute ajal.

Süüdistuses on ette heidetud, et kuigi GFC äriregistri järgne asutaja ja aktsionär (algselt

isiklikult, hiljem läbi tema poolt hallatud äriühingu GFC Holding OÜ) oli T. Järviste, siis

tegelik GFC juht oli tema xxxx A. Š., kes korraldas igapäevaselt äriühingu tööd, võttis tööle

töötajaid, otsustas rahaliste vahendite käsutamise üle ning andis nii juhatuse liikmetele kui ka

nõukogule korraldusi. Kohus märgib, et kuna A. Štšmelev on tagaotsitav ja ei ole käesolevas

kriminaalasjas süüdistatav, siis kohus ei võta seisukohta tema süüküsimuses, vaid üksnes

analüüsib tema rolli seonduvalt GFC ja GFC töötajatega.

Selles, et A. Š. võttis GFC-sse tööle uusi töötajaid, vaidlust ei ole. Lisaks sellele, et A. Š.iga

tutvuse kaudu sai GFC-sse tööle süüdistatav A. Dremov, kes käis 23.05.2022.a kohtuistungil

antud ütluste (K7 kd, tl 162-167) kohaselt koos A. Š.iga 48. Keskkoolis ning A. Danchak,

kelle samuti A. Š. tööle kutsus, sai selliselt tööle ka süüdistuses nimetatud perioodil GFC-s

töötanud AML kontaktisik M. L.. Nimelt on tunnistaja M. L. andnud kohtuistungil ütlusi,

mille kohaselt kohtas ta tänaval A. Š.i, kes ütles, et hakkab looma ühte panka ja andis M. L.

võimaluse liituda. Ka tunnistaja K. S. poolt 09.04.2021.a kohtuistungil antud ütluste (K4 kd, tl

25-28) kohaselt tegi GFC likvideerijaks asumise ettepaneku temale A. Š..

Lisaks töötajate tööle võtmisele on mitmed tunnistajad kirjeldanud, kuidas A. Š. käis pidevalt

GFC kontoris, suhtles juhatuse liikmetega ja andis töötajatele korraldusi. Tunnistaja M. L.

sõnul tundus temale, et A. Š.il on GFC-s juhtiv roll just nimelt seetõttu, et ta käis kontoris iga

nädal, kui ta oli Eestis, rääkis tehingutest ja klientidest ning suhtles juhatuse liikmetega.

Samuti nähtub M. L. ütlustest, et A. Š. küsis temalt tehingute kohta, kuidas miski on, kui

kaugel on ja kas tunnistaja on midagi jõudnud vaadata. Tunnistaja H. S. ütluste kohaselt oli A.

Š. algselt GFC-s tööl arendusjuhina. Kui H. S. läks GFC-sse tööle, siis tegeleti Mastercardi

väljastamise projektiga (käisid läbirääkimised ja kohe-kohe hakati kaarte väljastama), mille

arenduspoolega tegeles just A. Š. ja väljastpoolt oli võetud veel ka üks projektijuht I. S., kes

tegeles kaartide väljastamisprojektiga. Tunnistaja H. S. ei osanud öelda, millega tegeles A. Š.

siis, kui see projekt läbi sai. Küll aga käis tunnistaja sõnul A. Š. GFC kontoris nädalas mitu

korda ja kuigi tunnistaja ei osanud täpselt öelda, mida A. Š. seal tegi, siis talle tundus, et ta

andis mingisugustele töötajatele korraldusi. H. S. järeldab seda sellest, et kui A. Š. suhtles

juhatuse liikmetega (A. Danchaki ja M. R.iga), siis kõneviisist oli aru saada, et seal midagi

jagati. A. Š.i poolt korralduste andmine nähtus ka sellest, et teatud arutelud juhatuse

liikmetega olid väga kõvahäälsed ja sellest tunnistaja järeldas, et A. Š. on mingist asjas

huvitatud. Tunnistaja T. V. kinnitas 05.04.2021.a kohtuistungil antud ütlustes (K3 kd, tl 225-

234) samuti, et nägi A. Š.i GFC-s võib-olla korra nädalas või korra kahe nädala jooksul. A. Š.

veetis siis aega koosolekute ruumis, oli arvuti taga ja rääkis telefoniga ning suhtles kindlasti

ka A. Danchakiga ja võib-olla ka teiste töötajatega. Tunnistaja S. G. on andnud 05.04.2021.a

kohtuistungil samuti ütlusi (K3 kd, tl 215-225), mille kohaselt oli A. Š. GFC-s väga tihe

külaline. Kui S. G. käis kontoris, et arutada mingisuguseid dokumentide asju (kui ta ei olnud

veel juhatuse liige), siis oli A. Š. pidevalt seal ja tema oli küll tunnistaja sõnul igapäevane

külaline, kes tellis sinna endale pakke, tundis ennast seal väga vabalt ja oli pidevalt kohal. A.

Š. ei olnud S. G. sõnul GFC-ga mingisuguses tööalases suhtes kui ta seal juhatuse liige oli.

Lisaks on S. G. kirjeldanud A. Š.i rolli osas, et tema räägib seda kui anekdooti, et kõigepealt

ta arvas, et A. Š. on turvamees, sest keegi teda talle ei tutvustanud, aga mis ta roll oli, sellest

ei saanud tunnistaja lõpuni aru. S. G. sõnul kohtus A. Š. ka pidevalt A. Danchakiga, nad

istusid GFC kohtumiste ruumis ja rääkisid kogu aeg midagi, arutasid omavahel või käisid

koos tööreisil Saksamaal ja lõpupoole olid ka pidevalt kontorist väljas koos (tunnistaja nägi,

kuidas nad läksid koos ja tulid koos). S. G. ütluste kohaselt oli A. Š.il GFC kontorisse

saamiseks ka oma kaart.

Süüdistatava A. Danchaki poolt 21.03.2022.a kohtuistungil antud ütluste kohaselt töötas A. Š.

GFC-s arendusjuhina, aga oli süüdistatava tunnetuse järgi omaniku huvide eest seisev.

Tunnetus tekkis nende ülesannete ja suundade järgi, mis tulid A. Š.i poolt töötajatele ja ka

juhatusele. Ülesanded ja plaanid, mis tulid juhatusele (tollel hetkel M. R. ja A. K.), võeti

töösse ja sellest tegi süüdistatav järelduse, et A. Š. väljendab omaniku huve ning kui ta esitas

selle küsimuse M. R.ile, kas see tõesti vastab tõele, siis M. R. kinnitas seda. Lisaks kirjeldas

A. Danchak, et kui ta tuli GFC-sse tööle, siis M. R. tutvustas talle A. Š.i kui ettevõtte

omanikku ja inimest, kes võtab vastu äriühingus vastu otsuseid. Hiljem toetas seda asjaolu

süüdistatava jaoks see, et vastused teatud küsimustele, mis esitati juriidilise äriühingu

omanikule ehk T. Järvistele, olid samasugused, mida andis A. Š. pika perioodi jooksul.

Samuti andis süüdistatav ütlusi, et kui A. Š. ta Ukrainast GFC-sse tööle kutsus, siis oli tal

info, et A. Š. on selle ettevõtte esindaja või omanik. Ka süüdistatava A. Dremovi ütluste

kohaselt oli A. Š. GFC-s arendusjuht, kuid tema oma töös temaga kokku ei puutunud, A. Š.

talle töökorraldusi ei andnud ja ei pöördunud süüdistatava poole palumaks tal mõne kliendi

tehinguid kiiremini vaadata või dokumente kiiremini koguda. Võis aga olla, et A. Š. edastas

talle või GFC-le mingite klientide dokumente.

Eelnevale lisaks teostati süüdistuse kohaselt A. Š.i korraldusel ka kontode avamine ja rahade

liigutamine mitteresidentidest klientidele, kellele äriühingu sisekorrareeglite ja RahaPTS

kohaselt ei oleks tohtinud teenuseid osutada. Selles osas on tunnistaja H. S. kinnitanud, et A.

Š. tõi GFC-sse ka kliente, kuna nad pidid kliendikonto avamise juhendit ükskord muutma just

sellepärast, et A. Š.il oleks klienti võimalik tuvastada ka väljaspool GFC kontorit. Seega ei

olnud, et ainult kliendihaldur tuvastab kliendi, vaid ka GFC töötaja sai tuvastada klienti.

Olgugi, et A. Š.i poolt GFC-sse klientide toomine on käesolevas kriminaalasjas tõendamist

leidnud, siis nõustub selle süüdistuses etteheidetud lause osas kohus T. Järviste kaitsja

seisukohaga. Nimelt ei selgu sellest lausest konkreetselt ei see, milliste kontode avamine on

A. Š.i korraldusel tehtud ega ka see, milliste mitteresidentidest klientide raha ta on liigutanud

ning miks neile ei oleks tohtinud teenust osutada. Sellise üldsõnalise väite alusel ei ole

võimalik kohtul tuvastada, kas see väide vastab tõele või mitte ning milline on selle väite seos

käesoleva rahapesu süüdistusega. Seega jätab kohus selle lause tähelepanuta.

Maksu- ja Tolliameti 17.07.2019.a vastus nr 7.1-4/018460-1 menetleja 25.06.2019.a

nõudekirjale nr 3.2-1/14214-1 koos CD-plaadiga (T7 kd, tl 7-13, CD-plaadil Exceli fail

nimega GFC Good Finance Company AS TÖR kanded) tõendab, et A. Š. töötas GFC-s

töölepingu alusel ajavahemikul 27.10.2014-22.11.2018.a ning tema tööleping lõpetati TLS §

79 alusel poolte kokkuleppel.

Eeltoodu põhjal leiab kohus, et tõendamist on leidnud, et A. Š. korraldas GFC igapäevast

tööd, võttis tööle töötajaid (või vähemalt kutsus neid GFC-sse tööle ja soovitas neid GFC

juhatusele), käis pidevalt GFC kontoris kohapeal ja suhtles peamiselt GFC juhatuse

liikmetega, tõi GFC-sse kliente ja tundis huvi klientide tehingute vastu. Kuigi Maksu- ja

Tolliameti andmetel töötas A. Š. GFC-s töölepingu alusel ning oli süüdistatavate sõnul

arendusjuht (tegeledes näiteks Mastercardi projektiga), siis tegelikkuses võib tunnistajate ja

süüdistatavate ütluste põhjal väita, et keegi ei saanud lõpuni aru, mis A. Š.i roll GFC-s oli.

Küll aga saadi kohtu hinnangul aru sellest, et A. Š.i roll on juhtiv ja tema antud korraldusi

tuleb täita. See, miks kohus sellisel seisukohal on ning kuidas A. Š. on seotud käesoleva

rahapesu süüdistuse aluseks olevate Crosspoint Ltd tehingutega, selgub aga järgneva

kohtuotsuse analüüsi käigus.

Süüdistatav A. Danchak oli GFC juhatuse liige alates 27.09.2016.a kuni 02.09.2019.a

(GFC äriregistri teabesüsteemi 30.03.2020.a väljatrükk; T1 kd, tl 1-5). Maksu- ja Tolliameti

andmed (T7 kd, tl 7-13; CD-plaadil Exceli fail nimega GFC Good Finance Company AS TÖR

kanded) tõendavad, et A. Danchak töötas GFC-s ajavahemikul 01.06.2016-27.11.2017.a

töölepingu alusel ja alates 27.11.2017.a oli ta juhtimis-, kontrollorgani liige. GFC põhikirjade

(äriregistri teabesüsteemi 19.06.2019.a väljatrükid; T1 kd, tl 6-21) kohaselt äriühingut juhib ja

küsimusi lahendab seaduse, põhikirja, üldkoosoleku ja nõukogu poolt antud pädevuse raames

äriühingu juhatus, kuhu kuulub 1 kuni 3 liiget. Juhatuse kompetentsi ja ülesannete hulka

kuulub muu hulgas äriühingu töötajatega töölepingute sõlmimine ja lõpetamine,

raamatupidamise korraldamine, vajalike selgituste ja ettekannete koostamine ning nõukogule

esitamine, korralise üldkoosoleku kokkukutsumine ja selle toimumisest seaduses sätestatud

juhtudel järelevalve organitele teatamine, vajaduse korral errakorraliste üldkoosolekute

kokkukutsumine ja selle toimumisest seaduses sätestatud juhtudel järelevalve organitele

teatamine, raamatupidamise aastaaruande ja tegevusaruande koostamine ning äriühingu

audiitoritele esitamine, majandusaasta aruande, sealhulgas kasumi jaotamise ettepaneku,

üldkoosolekule esitamine, seadusest, käesolevast põhikirjast, nõukogu või üldkoosoleku

otsusest tulenevate ülesannete koostamine ja teostamine ning äriregistrile, maksu- ja

tolliametile, finantsinspektsioonile ja muudele ametiisikutele vajalike dokumentide esitamine.

Põhikirja kohaselt on igal juhatuse liikmel õigus äriühingut eraldi esindada. Nii nagu nõukogu

pädevuse puhul ei ole ka GFC juhatuse liikmete pädevus ja kohustused hoolimata põhikirjade

muutmisest aja jooksul muutunud.

Vahemärkusena toob kohus välja, et süüdistatav A. Danchak on üle kuulatud järgmistel

kohtuistungitel: 21.12.2021.a (K7 kd, tl 93-98), 14.03.2022.a (K7 kd, tl 102-112),

21.03.2022.a (K7 kd, 114-126), 22.03.2022.a (K7 kd, 129-137), 13.05.2022.a (K7 kd, tl 141-

156) ja 23.05.2022.a (K7 kd, tl 158-162). Kohus analüüsib süüdistatava poolt antud ütlusi

jooksvalt kohtuotsuse koostamise käigus.

A. Danchak kirjeldas 21.12.2021.a kohtuistungil, kuidas ta asus GFC-sse algselt tööle

projektijuhina ja tegeles Mastercardi kaardiprojekti käivitamise tagamisega koostöös Poola

ettevõttega. Kui temast sai juhatuse liige, siis hakkas A. Danchak vastavalt 06.09.2016.a

sõlmitud juhatuse liikme lepingule, mis jõustus 07.09.2016.a (20.02.2020.a vaatlusprotokoll

CD-plaadil koos lisadega, fail 15; T8 kd, tl 133-158), vastutama turunduse, tootearenduse,

protsessijuhtimise, kliendisuhete halduse ja IT arenduse eest. Juhatuse liikme lepingu kohaselt

peab A. Danchak kui juhatuse liige alluma ja andma aru nõukogule ning teavitama nõukogu

kõikidest olulistest tehingutest (välja arvatud, kui nõukogu on asjaomase tehingu juba heaks

kiitnud) või asjaoludest, mis kahjustavad või võivad kahjustada ettevõtte huve. Juhatuse liige

on kohustatud võtma kõik mõistlikud meetmed, et hoida ettevõttele mis tahes kahju

tekitamist. A. Danchaki töötasuks on juhatuse liikme lepinguga määratud 1300 eurot kuus

(bruto). Juhatuse liikme leping on sõlmitud L. R. ja A. Danchaki vahel ning on nende mõlema

poolt ka allkirjastatud. 03.04.2017.a leping juhatuse liikmega GFC ja A. Danchaki vahel

(juhatuse liikmega 06.09.2016.a sõlmitud lepingu lisa 1) tõendab, et A. Danchaki juhatuse

liikme lepingu lõpetamisel makstakse talle 9000 eurot (20.02.2020.a vaatlusprotokoll CD-

plaadil koos lisadega, fail 14; T8 kd, tl 133-158). 10.01.2018.a sõlmitud juhatuse liikme

lepingu lisa (20.02.2020.a vaatlusprotokoll CD-plaadil koos lisadega, fail 16; T8 kd, tl 133-

158) kohaselt täidab juhatuse liige omal algatusel ja vajaduse korral kõiki tema ametikohaga

ettevõttes seotud või lepingust, Eesti seadustest ning ettevõtte aktsionäride koosoleku ja

nõukogu otsustest tulenevaid kohustusi ning eelkõige juhib ettevõtte igapäevast tegevust

vastavalt ettevõtte organisatsioonilisele struktuurile. Juhatuse liikme lepingu lisa on taaskord

sõlmitud L. R. ja A. Danchaki vahel ning mõlema poolt ka allkirjastatud. Juhatuse liikme

lepingu lisa tõendab seega, et 2018.a kaotati ära konkreetsed valdkonnad, mille eest pidi A.

Danchak vastutama ehk tema vastutust laiendati ja ta hakkas vastutama kogu GFC igapäeva

tegevusega seotud valkondade eest. Samasuguse sisuga juhatuse liikme lepingu lisa sõlmiti

samal kuupäeval ka teise juhatuse liikme M. R.iga, kes varasema temaga 01.06.2014.a

sõlmitud juhatuse liikme teenuselepingu kohaselt vastutas selliste valdkondade nagu

rahavoogude juhtimine, klienditeenused ja maksed ning õigustoimingute eest (20.02.2020.a

vaatlusprotokoll CD-plaadil koos lisadega, fail 42; T8 kd, tl 133-158). Kuigi A. Danchak on

21.12.2021.a kohtuistungil öelnud, et kui ta õigesti mäletab, siis hakkas ta juhatuse liikmena

vastutama AML valdkonna ja seadusandlusele vastavuse eest 01.10.2018.a, siis

kriminaalasjas kogutud muud tõendid tõendavad, et ta tegeles sellega ka juba varasemalt.

Süüdistatav A. Dremov töötas Maksu- ja Tolliameti andmetel (T7 kd, tl 7-13; CD-plaadil

Exceli fail nimega GFC Good Finance Company AS TÖR kanded) GFC-s töölepingu alusel

ajavahemikul 23.10.2017-11.01.2019.a. Täpsemini töötas A. Dremov alates 23.10.2017.a

töölepingu nr 23102017-1 alusel kliendihalduri ametikohal (20.02.2020.a vaatlusprotokoll

CD-plaadil koos lisadega, fail 23 ja 29; T8 kd, tl 133-158). Töölepingu kohaselt on A.

Dremovi põhiülesanded, õigused ja kohustused tööülesannete täitmisel ning vastutus

määratletud ametijuhendis, mis on töölepingu lahutamatuks lisaks. Töölepingu järgi on A.

Dremovi põhipalk 430 eurot kuus, kuid talle võidakse sõltuvalt töö tulemuslikkusest maksta

ka preemiat või lisatasu vastavalt juhatuse otsusele. Töölepingu on A. Dremoviga sõlminud

A. Danchak ning tööleping on mõlema poolt allkirjastatud. A. Dremov kinnitas 23.05.2022.a

kohtuistungil antud ütlustes, et töötas GFC-s kliendihaldurina ajavahemikul september 2017.a

kuni jaanuar või veebruar 2019.a. A. Dremovi töötamine kliendihaldurina on tõendamist

leidnud ka tunnistajate M. L., H. S. ja T. V.i ning süüdistatava A. Danchaki ütlustega. A.

Dremovi brutopalk oli 24.11.2017.a töölepingu nr 23102017-1 lisa 1 alusel alates

01.12.2017.a 500 eurot kuus, töölepingu 31.01.2018.a lisa 2 alusel alates 01.02.2018.a

1167,01 eurot kuus ning töölepingu 31.08.2018.a lisa 3 alusel alates 01.09.2018.a 1296,68

eurot kuus (20.02.2020.a vaatlusprotokoll CD-plaadil koos lisadega, failid 24, 25 ja 26; T8

kd, tl 133-158). Süüdistatava A. Dremovi poolt kohtuistungil anud ütluste kohaselt lahkus ta

GFC-st töölt, sest sel momendil oli vähem tööd ja vähem kliente. Maksu- ja Tolliameti

andmetest (T7 kd, tl 7-13) ning koondamisteatest (20.02.2020.a vaatlusprotokoll CD-plaadil

koos lisadega, fail 28; T8 kd, tl 133-158) nähtub, et A. Dremov koondati 11.01.2019.a. M. R.i

poolt seoses GFC töömahu vähenemise ning sellega seoses ettevõttes ühe kliendihalduri

ametikoha kadumisega.

Enne GFC-sse tööle minekut tegeles A. Dremov kohtuistungil antud ütluste kohaselt

eraettevõtlusega ja polnud makseasutuses või pangas töötamisega varem kokku puutunud.

GFC-sse tööle asudes tehti talle väike koolitus, kus M. R. selgitas dokumentide kogumist ja

A. Danchak normatiivaktidega seonduvat. Tööle asudes tegeles süüdistatav üksnes

juriidilistest isikutest klientidega. GFC kliendihaldurina töötamise ametijuhendis

(20.02.2020.a vaatlusprotokoll CD-plaadil koos lisadega, fail 27; T8 kd, tl 133-158) on

märgitud ametipositsioonil töötamisele esitatavad nõuded, mille kohaselt peab kliendihalduril

olema bakalaureusekraad finants-/majandus- või sellega seotud valdkonnas, eelnev

töökogemus majanduse valdkonnas, suurepärane eesti, vene ja inglise keele oskus kõnes ja

kirjas, head arvutioskused, sealhulgas dokumentide ja tabelite redigeerimise oskus,

disainirakenduste ja elektrooniliste arhiivide/andmebaaside kasutamise oskus,

klienditeeninduse toe pakkumise kogemus, tugevad kliendiga suhtlemise ja suhtlusoskused,

kõrgtasemel probleemide lahendamise ja mitme ülesande täitmise oskused, suunitlus

klienditeenindusele ning lisaks peab kliendihaldur olema tähelepanelik, positiivne, aktiivne,

sõltumatu, töökas, stressitaluvusega, võimeline töötama meeskonnas ja esinduslik.

Arvestades, et A. Dremov tegeles enne GFC-sse tööle asumist eraettevõtlusega ja tal puudus

kokkupuude makseasutuses või pangas töötamisega, sealhulgas kokkupuude kliendihalduri

tööga, siis ei vastanud ta GFC kliendihalduri ametijuhendis toodud nõudmistele. Olenemata

sellest, võeti A. Dremov GFC-sse tööle ja talle tehti küll tema sõnul väike koolitus, kuigi on

selge, et üksnes sellest ei piisa kliendihalduri töö selgeks saamiseks.

Ametijuhendi (20.02.2020.a vaatlusprotokoll CD-plaadil koos lisadega, fail 27; T8 kd, tl 133-

158) kohaselt on kliendihalduri ametikoha eesmärk pakkuda suurepärast klienditeenindust ja

edendada seda ideed kogu ettevõttes. Kliendihaldur peab tagama, et GFC klientide vajadused

on rahuldatud. Kliendihalduri konkreetsed ülesanded on ametijuhendi kohaselt järgmised:

klientide hankimine, klientide identifitseerimine ja kontrollimine, klientide hindamine sise-

eeskirjade alusel, hoolsusmeetmete kohaldamine vastavalt sisedokumentidele ja

protseduuridele, korrektne andmete säilitamine ja klienditeeninduse toimingute

dokumenteerimine, klientide õigustoimikute koostamine ja hõlbustamine, klientide päringute

käsitlemine, nõuetekohase töövoo säilitamine vastavalt prioriteetidele, klienditeeninduse

vilumuse parandamine, kaasatud klientide loomine ja ettevõtte sisekasvule kaasa aitamine,

klientidega seotud küsimuste valdamine ja probleemide lahendamine ning võimaluste

leidmine klientide rahulolu mõõtmiseks ja teenuste parendamiseks. Lisaks on ametijuhendis

märgitud, et kliendihaldur on kohustatud olema eespool kirjeldatud ülesannete täitmisel

nõuetekohaselt hoolikas ja kaalutlev. Kohtuistungil kirjeldas süüdistatav A. Dremov oma

tööülesannetena kommunikatsiooni kliendiga, sealhulgas klientide taotluste töötlemine

arveldusarvete avamiseks ja selle jaoks vajalike dokumentide kogumine ning ka

kommunikatsiooni seonduvalt tehingutega, täpsemalt kommunikatsiooni tagamine kliendi

ning GFC backoffice töötajate ja AML ohvitseri vahel, kui kliendilt taheti tehingutega seoses

lepinguid või veel mingit lisainformatsiooni. Lisaks kinnitas A. Dremov, et tema

tööülesandeks oli ka tunda oma kliendi äritegevust ja saada sellest aru, kuid klientide

tehingute puhul selle kontrollimine, kas tegemist on nende tavapärase majandustegevusega

või lähevad need kanded sellest tegevusest välja, oli A. Dremovi sõnul AML ohvitseri töö. A.

Dremovi ütluste kohaselt tema kliendi edaspidist monitooringut ei teostanud, vaid üksnes

vahendas kliendile AML töötaja ja juhatuse poolt tulnud küsimusi. Eelnevast nähtub, et

olenemata kliendihaldurile ametijuhendiga kehtestatud arvukatest tööülesannetest pidas A.

Dremov oma peamiseks, kui mitte ainukeseks, tööülesandeks kliendiga suhtlemist ja

kliendiga suhtlemise vahendamist teiste GFC töötajatega.

Kohtule on esitatud ka mitmeid Maksu- ja Tolliameti vastuseid menetleja nõudekirjadele, mis

annavad samuti aimu sellest, kellel ja millised volitused mingil ajahetkel olid, sealhulgas

milline oli kellegi vastutusvaldkond. Maksu- ja Tolliameti 15.02.2019.a vastus menetleja

11.02.2019.a nõudekirjale koos CD-plaadiga (T7 kd, tl 1-6) tõendab GFC

maksudeklaratsioonide andmeid (tulu- ja sotsiaalmaks, kohustuslik kogumispensioni makse ja

töötuskindlustusmakse) perioodil jaanuar 2017.a kuni jaanuar 2019.a. Esitatud andmed

tõendavad muu hulgas, et nii A. Danchak kui ka A. Dremov on GFC-s töötanud ja saanud

kogu selle perioodi, milles GFC-le on esitatud süüdistus ehk kõikide Crosspoint Ltd tehingute

ajal, palka.

Maksu- ja Tolliameti 17.07.2019.a vastus menetleja 25.06.2019.a nõudekirjale koos CD-

plaadiga (T7 kd, tl 7-13) tõendab GFC volitatud esindajaid. Esitatud andmete hulgast on

käesoleva kriminaalasja kontekstis oluline välja tuua järgmine: M. R.il oli GFC raamatupidaja

pakett alates 27.09.2017-05.07.2019.a ning volituste ja õiguste administreerimine alates

04.05.2019-05.07.2019; A. Danchakil oli juriidilise isiku esindaja pakett ja juriidilise isiku

andmete vaataja pakett alates 04.05.2019.a. Vastusele on lisatud ka Exceli tabel andmetega

töötamise registri kannetest seisuga 17.07.2019.a, väljatrükid TSD deklaratsioonidest ja nende

lisadest ning väljatrükid KMD deklaratsioonidest ja nende lisadest.

Maksu- ja Tolliameti 14.03.2019.a vastusest menetleja 15.02.2019.a nõudekirjale koos CD-

plaadiga (T7 kd, tl 14-20) nähtub, et Maksu- ja Tolliamet on edastanud GFC poolt

elektroonselt 2017.a jaanuar kuni 2019.a jaanuar esitatud käibedeklaratsioonide (KMD

põhivorm, KMD INF A osa ja KMD INF B osa) väljatrükid. Maksu-ja Tolliameti vastus

tõendab, et perioodil 01.01.2017-14.03.2019.a oli GFC nimel volitatud e-maksuametit

kasutama järgmised isikud: M. R. - volituste ja õiguste administreerimine alates 03.06.2015.a

ning raamatupidaja pakett alates 27.09.2017.a; A. K. - volituste ja õiguste administreerimine

ning raamatupidaja pakett alates 01.06.2016.a kuni 15.03.2017.a ning A. K. - raamatupidaja

pakett alates 01.06.2016.a. Ühtlasi on vastuses välja toodud, et GFC Holding OÜ on

registreeritud käibemaksukohustuslasena alates 01.06.2017.a ning esitanud Maksu- ja

Tolliametile 2017.a juuni kuni detsembri käibedeklaratsioonid, mis edastati samuti koos

vastusega. GFC ja GFC Holding OÜ on registreeritud ühe käibemaksukohustuslasena

(käibemaksugrupp) alates 01.01.2018.a. Käibemaksugrupi esindusisikuks on GFC.

Käibemaksugruppi kuuluvate ettevõtete nimel esitab ühise käibedeklaratsiooni

käibemaksugrupi esindusisik. Vastusest nähtub ka, et GFC Holding OÜ nimel oli perioodil

01.01.2017-14.03.2019.a volitatud e-maksuametit kasutama järgmised isikud: A. K. -

raamatupidaja pakett alates 21.07.2017.a ja T. Järviste - volituste ja õiguste administreerimine

alates 21.07.2017.a.

Maksu- ja Tolliameti 09.10.2019.a vastusest menetleja 02.10.2019.a nõudekirjale koos CD-

plaadiga (T7 kd, tl 21-26) nähtub, et Maksu- ja Tolliamet on edastanud GFC juuni 2019.a

kuni august 2019.a käibedeklaratsioonid ning tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku

kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonid koos lisadega, samuti

väljavõtte töötamise registrist perioodi 01.06.2019-09.10.2019.a kannete osas. Vastus

tõendab, et GFC volitatud kasutajad olid/on: A. K. alates 01.06.2016.a „I“ raamatupidaja

pakett ja üksikõigustena FATCA-deklaratsioonide esitamine alates 01.06.2016.a, töötamise

registris (TÖR) andmete vaatamine alates 01.06.2016.a, laoarvestuse ja -aruandluse

andmekogu (LAAK) sisestaja alates 22.01.2019.a, aktsiisideklaratsioonide haldamine (alates

01.02.2019.a) alates 28.01.2019.a; A. V. alates 03.09.2019.a juriidilise isiku esindaja ja

andmete vaataja pakett; A. Danchak alates 13.06.2019.a kuni 03.09.2019.a juriidilise isiku

esindaja ja andmete vaataja pakett; M. R. alates 27.09.2017.a kuni 05.07.2019.a „I“

raamatupidaja pakett ja üksikõigustena käibedeklaratsiooni (KMD) lisa INF1 haldamine

alates 27.09.2017.a kuni 05.07.2019.a, FATCA-deklaratsioonide esitamine alates

27.09.2017.a kuni 05.07.2019.a, töötamise registris (TÖR) andmete vaatamine alates

27.09.2017.a kuni 05.07.2019.a, laoarvestuse ja -aruandluse andmekogu (LAAK) sisestaja

alates 22.01.2019.a kuni 05.07.2019.a, aktsiisideklaratsioonide haldamine (alates

01.02.2019.a) alates 28.01.2019.a kuni 05.07.2019.a, isiku esindaja õigus rakenduste

kasutamise õiguste haldamiseks alates 04.05.2019.a kuni 05.07.2019.a.

Kohtule on esitatud hulgaliselt ka mitmete pankade vastuseid menetleja nõudekirjadele, mis

tõendavad samuti erinevate isikute juurdepääse ja volitusi GFC-ga seotud kontodele. Ka

nendest vastustest toob kohus välja üksnes käesolevas kriminaalasjas tähtsust omava.

AS SEB Pank vastused menetleja nõudekirjadele (T6 kd, tl 113-117, tl 128-132, tl 142-143, tl

165-170, tl 183-201) tõendavad, et GFC omab AS-is SEB Pank arvelduskontot xxxx ja

kogumiskontot xxxx, mille internetipanga kasutamisõigust omavad A. Danchak alates

11.04.2018.a, M. R. alates 14.04.2015.a ja A. K. alates 08.06.2018.a. Allkirjaõiguslikud

isikud ja pangakaardid GFC-l puudusid. Lisaks omavad eraisikuna AS-i SEB Pank

arvelduskontot ja pangakaarte A. Danchak ja T. Järviste, seejuures on T. Järvistel veel lisaks

kaks tagatishoiust, EVK väärtpaberikonto ja pangasisene väärtpaberikonto. Lisaks on välja

toodud, et AS-s SEB Pank on veel M. R.il arvelduskonto ja kaks pangakaarti (deebetkaart ja

krediitkaart), A. Š.il on kaks arvelduskontot ja deebetkaart, H. S.l on kaks arvelduskontot ja

deebetkaart, A. K. on arvelduskonto ja kaks deebetkaarti ning M. G. on arvelduskonto ja

kogumishoius. GFC arvelduskonto xxxx suleti 09.04.2019.a, konto sulgemise allkirjastas A.

Danchak ja sulgemisel teostati ülekanne GFC kontole xxxx. Ühtlasi tõendab AS SEB Pank

vastus, et GFC pöördus 12.06.2019.a e-posti teel panga poole, esitades A. Danchaki poolt

allkirjastatud avalduse pangakonto avamiseks. Avalduses on konto avamise eesmärgiks

märgitud: 1) koguda rahalisi vahendeid (USA dollarites ja eurodes) GFC

korrespondentpankadelt: Venemaa Sberbank (Moskva, Venemaa Föderatsioon) ja Baltic

International Bank (Riia, Läti). Oodatavate ligikaudsete rahaliste vahendite maht on 8 miljonit

eurot ja 5 miljonit USA dollarit; 2) saadud rahaliste vahendite ülekandmine GFC klientide

maksekontodele teistes krediidiasutustes- või makseasutustes. Avalduses on lisaks selgitatud,

et GFC kliendibaas koosneb äriklientidest (82%) ja üksikisikutest (18%). Klientide arv kokku

on 192 (registreerimisriikide hulka kuuluvad Eesti, Ühendkuningriik, Läti, Rootsi, Leedu,

Ukraina, Venemaa, Taani, Saksamaa, Itaalia, Hongkong, Bahama). Ühtlasi on märgitud, et

vastavalt Finantsinspektsiooni otsusele tühistada GFC litsents makseteenuste osutamiseks, ei

suuda GFC enam oma klientide ees kohustusi täita. Seetõttu palutakse avalduses panga abi.

AS SEB Pank vastas 14.06.2019.a kirjaga, et otsustas kontot mitte avada tuginedes

Krediidiasutuste seaduse § 89 lg-le 9, mille kohaselt krediidiasutus on vaba otsustama, keda

teenindamisele võtta või mitte võtta.

AS Swedbank vastused menetleja nõudekirjadele (T6 kd, tl 118-120, tl 121-127, tl 138-141, tl

171-177, tl 202-208) tõendavad, et GFC omas AS Swedbankis 3 arvelduskontot. Konto nr

xxxx avati 06.07.2012.a ja suleti 11.06.2019.a (kuna klient ei vastanud päringutele) ning

kontojääk kanti Swedbanki vahekontole. Kontot kasutas GFC igapäevases majandustegevuses

(palgamaksed, majanduskulud, jms maksed) ning selle allkirjaõiguslikud isikud olid A.

Danchak (06.10.2016-11.06.2019.a), M. R. (02.04.2015-29.03.2019.a) ja S. G. (16.04.2019-

11.06.2019.a). Konto nr xxx avati 30.01.2014.a ja suleti 20.04.2017.a kliendi M. R.i avalduse

alusel. Kontot kasutas GFC maksete tegemiseks oma kontode vahel ja selle allkirjaõiguslikud

isikud olid A. Danchak (06.10.2016-20.04.2017.a) ja M. R. (02.04.2015-20.04.2017.a). Konto

nr xxxx avati 05.11.2013.a ja suleti 20.12.2016.a kliendi M. R.i avalduse alusel. Kontot

kasutas GFC maksete tegemiseks oma kontode vahel ja konto allkirjaõiguslikud isikud olid A.

Danchak (06.10.2016-20.12.2016.a) ja M. R. (02.04.2015-20.12.2016.a). Lisaks oli GFC-l

2013.a avatud kaks tähtajalist hoiust, mis suleti 2013.a ja 2014.a I. S. poolt. AS Swedbank

teleteenuste kasutajad olid M. R., I. S., A. Danchak, T. Järviste ja A. K. ning M. R.ile ja A.

Danchakile olid väljastatud ka pangakaardid. Eraldi on veel välja toodud, et internetipanga

kasutajad olid A. Danchak (06.10.2016-11.06.2019.a), S. G. (16.04.2019-11.06.2019.a), A. K.

(08.06.2018-11.06.2019.a), T. Järviste (08.06.2018-11.06.2019.a) ja M. R. kuni 29.03.2019.a.

Lisaks on väljastatud kaks pangakaarti, üks M. R.ile, mis suleti 28.02.2019.a ja teine A.

Danchakile. AS Swedbank vastus tõendab ka, et GFC pöördus panga poole konto avamise

avaldusega 14.06.2019.a, kuid pank ei avanud uut kontot. Panga poole on A. Danchak

pöördunud täpselt samasuguse avaldusega nagu ta pöördus AS SEB Pank poole.

AS LHV Pank vastused menetleja nõudekirjadele (T6 kd, tl 133-137, tl 144-146, tl 178-182)

tõendavad, et GFC omas AS-s LHV Pank kahte arvelduskontot. Konto xxxx avati

11.05.2016.a ja suleti 09.05.2019.a. Konto allkirjaõiguslikud/volitatud kasutajad olid A. K.

(11.05.2016-31.03.2017.a), A. Danchak (31.03.2017-08.05.2019.a), M. R. (17.01.2018-

12.04.2019.a) ja konto volitatud kasutaja oli S. G. (25.04.2019-08.05.2019.a). Konto xxxx

avati 20.04.2018.a ja suleti 09.05.2019.a. Konto allkirjaõiguslikud/volitatud kasutajad olid A.

Danchak (20.04.2018-08.05.2019.a), M. R. (20.04.2018-12.04.2019.a) ja konto volitatud

kasutaja oli S. G. (25.04.2019-08.05.2019.a). GFC Holding OÜ omas arvelduskontot xxxx,

mis avati 18.03.2015.a ja suleti 04.11.2019.a. Konto allkirjaõiguslik isik/volitatud kasutaja oli

T. Järviste (22.06.2015-04.10.2019.a) ja konto volitatud kasutaja oli A. K. (14.03.2019-

04.10.2019.a). Lisaks omas GFC Holding OÜ kontot xxxx, mis avati 05.08.2019.a ja suleti

04.11.2019.a. Konto allkirjaõiguslik isik/volitatud kasutaja oli T. Järviste (05.08.2019-

04.10.2019.a) ning konto volitatud kasutajad olid A. Danchak (05.08.2019-03.10.2019.a) ja

A. K. (07.08.2019-04.10.2019.a). Lisaks omasid veel eraisikuna arvelduskontot A. Danchak

ja T. Järviste.

COOP Pank AS vastus menetleja nõudekirjale (T6 kd, tl 147-156) tõendab, et GFC

allkirjaõiguslikud isikud on I. S., M. R., A. Danchak ja A. K..

AS TBB pank vastus menetleja nõudekirjale (T6 kd, tl 157-161) tõendab, et GFC omas AS

TBB pangas kolme kontot, millest konto nr xxxx oli avatud perioodil 23.04.2014-

09.06.2014.a, konto nr xxxx perioodil 11.06.2014-02.09.2016.a ja konto nr xxxx perioodil

05.04.2018-07.06.2019.a. Pangakonto kasutamise eesmärgina on 12.05.2015.a ankeedis

juriidilisele isikule märgitud kliendimaksete teostamine ja 23.04.2018.a ankeedis juriidilisele

isikule korrespondentsuhte loomine makseasutuse klientidele makseteenuste osutamiseks.

Volitatud esindajad on A. L. alates 23.04.2014.a, V. L. alates 12.05.2015.a, M. R. alates

12.05.2015.a, T. Järviste (tegelik kasusaaja) alates 14.05.2015.a ja A. Danchak alates

05.04.2018-26.09.2021.a.

AS Versobank vastus menetleja nõudekirjale (T6 kd, tl 162-164) tõendab, et GFC omas

Versobank AS-is (likvideerimisel) arvelduskontot xxxx alates 14.08.2017-16.08.2018.a, konto

kasutaja oli juhatuse liige M. R., konto kasutamise eesmärgid olid laekumised kontole ja

äriühingu põhitegevusega seotud kulude katmine ning konto jääk kanti sulgemisel GFC-le AS

SEB Panka. GFC omas Versobank AS-is ka korrespondentkontot xxxx, mille leping

allkirjastati M. R.i poolt 28.08.2014.a ja konto suleti 10.08.2018.a.

Kokkuvõtlikult tõendavad pangapäringute vastused muu hulgas, et lisaks GFC juhatuse

liikmetele A. Danchakile ja M. R.ile omas GFC kontodele juurdepääsu ka T. Järviste, kes oli

AS Swedbank teleteenuste kasutaja, omades AS Swedbank internetipangale juurdepääsu

perioodil 08.06.2018-11.06.2019.a ning lisaks oli ta ka AS TBB pank volitatud esindaja alates

14.05.2015.a. T. Järviste oli ka GFC aktsionäri GFC Holding OÜ AS-s LHV Pank avatud

kahe arvelduskonto allkirjaõiguslik isik, omades seega juurdepääsu ka nendele kontodele.

GFC kontodele juurdepääsu omamine andis T. Järvistele võimaluse hoida ennast kursis GFC

tegevusega, vähemalt GFC kontodel toimuvaga.

Eelnev on üksnes ülevaatlik kokkuvõte sellest, kellena süüdistatavad GFC-s töötasid ning

millised olid nende ülesanded ja kohustused tulenevalt seadusest, põhikirjadest ja GFC

ametijuhenditest. Sellel, kas süüdistatavad on käesoleva kriminaalasja aluseks oleva rahapesu

toimumise ajal täitnud kõiki neilt oodatavaid seadusest tulenevaid nõuded ja kohustusi, peatub

kohus pikemalt kui analüüsib konkreetselt käesoleva süüdistuse aluseks oleva rahapesuga

seotud asjaolusid.

Süüdistatavatele etteheidetav KarS § 394 on blanketne süüteokoosseis, mille objektiivsed

tunnused tuleb avada rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduses sätestatud

rahapesu mõiste kaudu. Süüdistuses kirjeldatud tegude toimepanemise ajal kehtinud RahaPTS

§ 4 lg 1 kohaselt on rahapesu kuritegelikust tegevusest saadud vara või selle asemel saadud

vara: 1) muundamine või üleandmine, kui on teada, et selline vara on saadud kuritegelikust

tegevusest või selles osalemisest, eesmärgiga varjata vara ebaseaduslikku päritolu või abistada

kuritegelikus tegevuses osalenud isikut, et ta saaks hoiduda oma tegude õiguslikest

tagajärgedest; 2) omandamine, valdamine või kasutamine, kui selle saamisel on teada, et see

on saadud kuritegelikust tegevusest või selles osalemisest; 3) tõelise olemuse, päritolu,

asukoha, käsutamisviisi, ümberpaigutamise või omandiõiguse varjamine või varaga seotud

muude õiguste varjamine või kui on teada, et selline vara on saadud kuritegelikust tegevusest

või selles osalemisest. Sama sätte lõike 2 kohaselt on rahapesu ka käesoleva paragrahvi lõikes

1 nimetatud tegevustes osalemine, seotus nendega, nende toimepanemise katsed ning nendele

kaasaaitamine ja kihutamine või nende soodustamine või nendeks nõuandmine ning lõike 3

järgi on rahapesuga tegemist ka juhul, kui kuritegelik tegevus, mille tulemusel saadi

rahapesus kasutatav vara, toimus teise riigi territooriumil. Lõike 4 kohaselt võib lõigetes 1-3

nimetatud teadmist või eesmärki järeldada teo objektiivsete faktiliste asjaolude põhjal.

Rahapesuga on lõike 5 kohaselt tegemist ka siis, kui sellise kuritegeliku tegevuse üksikasjad,

mille tulemusel saadi rahapesus kasutatav vara, ei ole kindlaks tehtud.

Sisuliselt seisneb seega rahapesu kuritegeliku päritoluga vara ning selle allikaks olnud kuriteo

vahelise seose näilises kaotamises, näiteks varjamise, peitmise, vahetamise või muude

manipulatsioonide teel ja selle vara suunamises majanduskäibesse.

Rahapesu objekt on kuritegelikust tegevusest saadud vara või selle asemel saadud vara. Seega

tuleb vara kuritegeliku päritolu tuvastamiseks ja käesolevas kriminaalasjas süüdistatavate

süüküsimusele hinnangu andmiseks tuvastada kuritegelik tegevus ehk asjaolu, et faktiliselt on

aset leidnud eelkuritegu ja et teo objektiks olnud vara on pärit sellest eelkuriteost. Riigikohtu

praktika kohaselt ei eelda isiku süüditunnistamine rahapesus varasemat jõustunud

süüditunnistavat otsust eelkuriteo osas (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 11. aprilli 2011.a

määrus kriminaalasjas nr 3-1-1-97-10). Riigikohus on selgitanud, et ka rahvusvahelises

õiguses on tunnustatud, et eelkuriteo kindlakstegemisel ei pea alati tuginema

süüditunnistavale kohtuotsusele, vaid selle tuvastab rahapesuasja menetlev kohus. Sellisel

juhul peab rahapesu kohta esitatud süüdistus vastama eelkuriteo osas samasugustele nõuetele,

nagu on esitatud muudele koosseisuelementidele ehk eelkuritegu puudutavad asjaolud on vaja

süüdistuses välja tuua. Rahapesuasja menetlev kohus peab ülejäänud koosseisutunnuste

kõrval tegema otsuses kindlaks eelkuriteo asetleidmise (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

22. juuni 2015.a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-94-14 p 170).

Kohtupraktika kohaselt peab eelkuritegu ehk see tegu, millest pärineb kuriteoga saadud vara,

olema kuritegu selle toimepanemise ajal ja olema karistatav ka pärast seda perioodi. KarS §

394 kontekstis ei saa isikut süüdi tunnistada raha pesemise eest, mille ta sai teoga, mis oli

toimepanemise hetkel kuritegu, hilisema seadusemuudatuse kohaselt aga mitte (vt Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 22. juuni 2015.a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-94-14 p-d 181-185).

Oluline on ka rõhutada, et rahapesu süüdistuses ei tee kohus isikutele karistusõiguslikku

etteheidet eelkuriteo toimepanemises ning ei lahenda ka eelkuriteosündmuse fakti

tuvastamisel eelkuriteo toimepanijate süüküsimust ja selles menetluses ei ole eelkuriteo

toimepanijate suhtes võimalik kohaldada ka õiguslikke järelmeid. KarS § 394 lg-s 1 sätestatud

rahapesu süüetteheide taandub vaid vara kuritegeliku päritolu varjamisele ja teo toimepanijat

on võimalik karistada üksnes varjamistegude toimepanemise eest (vt Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 12. oktoobri 2018.a määrus kriminaalasjas nr 1-17-5176/37 p 21).

Seega järgnevalt kohus tuvastabki, kas aset on leidnud eelkuritegu.

Eelkuritegu

Eelkuriteo tuvastamiseks on Rahapesu Andmebüroo (edaspidi RAB) 18.09.2019.a väljastanud

menetlejale andmed nr 3.4-4/997-2 koos CD-plaadiga (T1 kd, tl 162-280), mis RAB on

saanud oma koostööallikate kaudu. Need andmed sisaldavad esmalt Läti Vabariigi

vandeadvokaat A. L. poolt 24.08.2018.a edastatud informatsiooni Riigiprokuratuurile,

Kaitsepolitseiametile, RAB-le ja Finantsinspektsioonile Eesti Vabariigi kaudu toimunud

rahapesu juhtumi kohta (T1 kd, tl 164-168). Informatsiooni kohaselt varastasid 2018.a

maikuus grupp isikuid Itaalias Läti Vabariigi laevaregistris registreeritud ning Läti Vabariigi

lipu all oleva superjaht (kaater) M/Y Alexandra. Kuritegelik ühendus võltsis M/Y Alexandra

omandiõigust tõendavad dokumendid, müüs aluse tundmatutele isikutele ning kasutas

rahapesuks variettevõtteid ja Eesti finantssüsteemi. Eesti Vabariigi finantssüsteemi kaudu

kuriteo tulemusena saadud summa on ligikaudu 3,2 miljonit eurot. Lisaks on informatsioonis

välja toodud, et jaht Alexandra on ümbernimetatud ja registreeritud Ühendkuningriigi

laevaregistrisse, olles samal ajal registreeritud ka Läti Vabariigi laevaregistris. Seega ühel ja

samal ajal üks ja sama jaht on registreeritud kahes erinevas riigis. Samuti on kirjeldatud,

kuidas D. M. on GFC-s avanud arvelduskonto Crosspoint International Logistics Ltd-le

(edaspidi Crosspoint Ltd) ja kuidas rahakanded on toimunud. Informatsioonis on lisaks

nimetatud, et tegelikult kuulub jaht Alexandra Crosspoint International Logistics S.A.-le

(edaspidi Crosspoint S.A.) ja selle jahi kadumise osas on Itaalias alustatud kriminaalmenetlus.

Eelnevale lisaks on A. L. pöördunud 28.01.2019.a avaldusega kuriteo toimepanemise kohta

(T2 kd, tl 1-24) Politsei- ja Piirivalveameti kriminaalpolitseiosakonna, Riigiprokuratuuri,

Kaitsepolitseiameti ja RAB poole seoses jaht Alexandra vargusega. Avaldusele on lisatud

notari poolt apostillitud 24.01.2019.a tõend, mille kohaselt on A. G. pädev esindama

Crosspoint S.A.-d ja volikiri selle kohta, et Crosspoint S.A. volitatud isik kõikide tehingute

tegemiseks on A. G.. Lisaks on avaldusele lisatud Crosspoint S.A. esindaja A. G.i poolt

vandeadvokaat A. L. nimele tehtud volikiri, mille kohaselt on A. L. volitatud haldama,

lahendama ja esindama Crosspoint S.A. huve seoses jaht Alexandra vargusega.

A. L. on pöördunud ka Läti Vabariigi ametiasutuste poole samasisulise avaldusega nagu ta

pöördus Eesti Vabariigi poole (T1 kd, tl 169-186). Kahtlust selles, et A. L. on Läti Vabariigi

vandeadvokaat, kohtul ei ole. Seda tõendavad 15.08.2018.a order nr 032560 ja Läti

vandeadvokaatide kolleegiumi kokkulepe nr 451, mille kohaselt osutab A. L. õigusabi

Crosspoint S.A.-le seoses jaht Alexandra vargusega (T1 kd, tl 187-192).

Läti Vabariigi Transpordiministeeriumi Läti Merendusameti 28.06.2018.a tõend nr 14-12/168

omandisertifikaat ja koormatised (T1 kd, tl 193-195) tõendab, et Läti Laevaregistris olev jaht

Alexandra (registreerimise nr xxxx) on registreeritud 07.07.2014.a Riia sadamasse. Jaht on

ehitatud 2014.a Suurbritannias. Jahi kogupikkus on 23,99 m ja laius 6,27 m. Jahi HIN kood

on xxxx. Jahi mootorid on MTU 12V 2000 M94 numbritega xxxx ja xxxx. Vastavalt tõendile

on jaht Crosspoint S.A. omand asukohaga Cuba avenüü, 34. tänav, 34-20, Panama, Panama

vabariik. Laeva toimik ei sisalda mingeid andmeid seoses omaniku vahetumisega ega Läti

laevaregistrist andmete kustutamisega, samuti ei ole nimetatud jahi suhtes registreeritud

hüpoteeke, kinnipidamisõigusi ega muid koormatisi. Tõend on allkirjastatud Läti

Laevaregistri juhataja G. A. poolt. Läti Vabariigi Transpordiministeeriumi Läti

Mereadministratsiooni 21.08.2018.a tõendi kohaselt vastab 28.06.2018.a Laevade registri

poolt välja antud dokumendi nr 14-12/168 „Certificate of Ownership and Encumbrances“

skaneering PDF formaadis originaalile (T1 kd, tl 196-198).

Osalise prahtimise 11.12.2013.a hinnapakkumine nr 46096 (T1 kd, tl 203-210) tõendab, et

jaht Alexandra väärtus on 4 058 000 eurot. Jaht on palutud prahtida Southamptonist

Savonasse 2014. aastal. Hinnapakkumise juurde on lisatud see, millistel tingimustel toimub

jahi liigutamine ühest asukohast teise.

Läti Vabariigi 07.07.2015.a registreerimistunnistus nr xxxx (T1 kd, tl 211-213) tõendab, et

jaht Alexandrale (registreerimise nr xxxx) on 07.07.2014.a kodusadamaga Riia väljastatud

registreerimise tunnistus. Tunnistuse kohaselt on registreeritud omanikuks Crosspoint S.A.

Tunnistus on kehtiv kuni 07.07.2020.a. Samasisuline tunnistus on lisaks välja antud

07.07.2014.a kehtivusega kuni 07.07.2019.a (T1 kd, tl 214-216).

22.03.2017.a välja antud omandiõiguse tunnistuse kordustunnistus nr xxxx (T1 kd, tl 217-

221) tõendab endiselt, et jaht Alexandra omanik on Crosspoint S.A. Kordustunnistus on välja

antud, sest originaal on kadunuks tunnistatud ja loetakse kehtetuks alates 14.03.2017.a.

Crosspoint S.A. on 17.03.2014.a volikirjaga (T1 kd, tl 222-231) volitanud A. F.t olema

ettevõtte volitatud advokaat ja tegutsema ettevõtte nimel, tegema ja viima täide igal pool

maailmas kõiki volikirjas toodud toiminguid, sealhulgas müüma ettevõtte omandis olevat jahti

Sea Line 42/5 Alexandra, HIN koodiga xxxx ja tegutsema ettevõtte eest kõiges müügiga

seonduvas ja registratsioonimuutmise protseduurides (nt allkirjastama müügilepingut,

eemaldama jahti laevaregistrist, allkirjastama üleandmisakte, teostama kõiki makseid, mis

kaasnevad jahi registrist eemaldamisega või muid vajalikke makseid). Volikirjaga määratakse

A. F. tegutsema individuaalselt ettevõtte nimel, olema ettevõtte tõene ja seaduspärane

esindaja tegutsedes üksikult ja eraldiseisvalt ettevõtte jaoks, selle nimel, asemel ja tegema

kõiki toiminguid ja kõik vajaliku uue jahi Princess 88 Alexandra registreerimiseks Läti lipu

all. A. F. on volikirja alusel seaduslik isik ja võib tegutseda uue jahi Alexandra

laevajuhtimisega ilma piiranguteta. Volikirja on allkirjastanud V. A. M..

Sellele volikirjale lisaks on väidetavalt samal kuupäeval Crosspoint S.A. volitanud A. F.t

müüma ka uut jahti Alexandra (T3 kd, tl 143-148). Kui volikirju võrrelda, siis oma sisult ja

vormilt on need volikirjad identsed, üksnes erisusega, et teise volikirja kohaselt on A. F.el

õigus müüa uus jaht Alexandra, kuigi esimese volikirjaga anti talle üksnes õigus teha selle

jahi registreerimisega seotud toiminguid. Nimetatu tõendab, et teine volikiri peab olema

võltsitud.

22.07.2014.a arve nr 07/2014 (T1 kd, tl 263-265) tõendab Linkdiamond Consultants Limited

poolt jaht Alexandra müüki Crosspoint S.A.-le summas 4 142 790 naela.

17.01.2018.a koostas SIA FINIKS arve nr FIN2018-01-17 (T1 kd, tl 232-234) Gente di Mare

S.r.l.-le seonduvalt jaht Alexandra suunamistasudega summas 31 000 eurot.

Väljavõtted A. F.e dokumentidest (T1 kd, tl 271-280) tõendavad, et A. F.ele on Läti Vabariigi

poolt antud õigus erinevaid aluseid juhtida, sealhulgas nii suuri nagu on jaht Alexandra ning

tal on ka õigus tegutseda kaptenina.

Eelkuriteo tuvastamiseks vajalike dokumentide saamiseks on Eesti Riigiprokuratuur

edastanud 30.04.2019.a ka Euroopa Uurimismääruse (EIO) Itaalia Vabariiki. Itaalia Vabariiki

edastatud EIO-st ja Itaalia Vabariigi vastusest EIO-le (T2 kd, tl 27-33, 34-90) nähtub Itaalia

Vabariigi poole pöördumise fakt ja see, kuidas Eesti Riigiprokuratuur on käesolevas

kriminaalasjas tõendeid kogunud. Samuti see, kuidas Eesti Riigiprokuratuuri poolt Itaalia

Vabariiki edastatud Euroopa Uurimismäärus on liikunud ühelt asutuselt teisele.

Itaalia Vabariigis on alustatud kriminaalasi nr 1538/18 Mod 44 Procura della Repubblica di

Imperia (Itaalia Vabariigi prokuratuuri) poolt seoses tundmatute isikute poolt San Remos

Portosole sadamas 2018.a aprillikuu lõpus toime pandud Itaalia kriminaalmenetluse

seadustiku paragrahvides 624 ja 625 nimetatud kuriteoga jaht Alexandra suhtes.

Itaalia Vabariigi poolt esitatud dokumentidest selguvad järgmised asjaolud. Sadamaasutuse

Imperia Rannavalve poolt 26.06.2018.a koostatud protokollis nr 10576-26.6.18 (T2 kd, tl 91-

99) on kirjeldatud ajalises järjestuses uurimistegevusi, mis on läbi viidud seoses jaht

Alexandra varguse kaebuse uurimisega. A. G. esitas Crosspoint S.A. esindajana 27.06.2018.a

avalduse Imperia Politseijaoskonnale seoses jaht Alexandra kadumisega (T2 kd, tl 111-121).

Imperia Politseijaoskond on 27.06.2018.a kinnitanud A. G.i avalduse vastuvõtmist (T2 kd, tl

122-124). Lisaks on Imperia politseijaoskond 27.06.2018.a koostanud protokolli A. G.i poolt

esitatud kaebus-süüdistuse vastuvõtmisest (T2 kd, tl 125-134). Kuigi nimetatud dokumendi

puhul ei ole tegemist A. G.i ülekuulamisega, vaid refereeritud on tema poolt suuliselt esitatud

kuriteokaebust, siis ei too kohus selle sisu üksikasjalikult välja ja üksnes nendib, et A. G. on

sellise kuriteoteatega Itaalia Vabariigi Imperia politseijaoskonna poole pöördunud ning tema

avaldus on politsei poolt vastu võetud ja dokumenteeritud. Kohus analüüsib A. G.i ütlusi

allpool, kuivõrd A. G. on Eesti Vabariigis käesolevas kriminaalasjas tunnistajana üle

kuulatud.

A. G.i poolt esitatud kaebus edastati 28.06.2018.a Itaalia Vabariigi prokuratuurile (T3 kd, tl

24-33) koos selgitustega, mida senini on menetluses tehtud. 10.07.2018.a protokollis nr 11375

Itaalia Vabariigi prokuratuurile, Imperia üldkohtule ja politseiprefektuurile (T14 kd, tl 171-

198) on kirjeldatud seni menetluses tuvastatud asjaolusid, sealhulgas tuues välja Gente di

Mare S.r.l. töötajate P. C. ja P. M. poolt ülekuulamisel räägitut.

Marine Claim Services MC Sarl jaht Alexandra kahjuaruandest (T2 kd, tl 215-225), mis

sisaldab ettevõtte Gente di Mare personali poolt antud informatsiooni, selgub, et ainuke isik,

kellega on 2014.a kevadest alates jahi teemal Itaalia sadama poolt suheldud, on olnud jahi

kapten A. F.. 2018.a märtsis võttis A. F. telefoni teel sadamaga ühendust seoses

elektriprobleemiga, kuna jahi pardal olid tema poolt saadetud isikud, kes ei suutnud jahi

pardal elektrisüsteemi käivitada. Jahi juurde minnes oli seal A. L., kes tutvustas ennast

ettevõtte A. M. maaklerina, kes tegeleb jaht Alexandra müügiga. Kui rike oli kõrvaldatud ja

sadamatöötaja A. F.ele sellest teada andis, siis teatas ta, et ei tegele enam edaspidi jaht

Alexandraga, kuna asus tööle ühele teisele jahile ja kõnealune jaht on pandud müüki.

14.04.2018.a helistas sadamasse D. M., tutvustades end jahi omanikuna ja paludes edaspidi

kirjavahetus saata e-posti aadressile xxxx. 22.04.2018.a teavitas D. M. sadamat jahi müügist.

08.06.2018.a tuli sadamasse A. F. ja väitis, et ei ole kursis jahi müügiga. Sadamas näidati talle

internetis avaldatud artiklit jaht Alexandra müügist ettevõtte A. M. maakleri A. L. poolt ühe

Hispaania vahendusettevõtte Breeze Days poolt vahendatud ostjale hinnaga 3 500 000 eurot.

A. F. võttis sadamaga uuesti ühendust 18.06.2018.a ja teatas, et läheb järgmisel päeval

omanikuga politseisse, et teha laeva varguse kohta avaldus. Järgmisel päeval ilmus A. F.

sadama kontorisse ja jättis oma uue telefoninumbri, kuna oli vahepeal numbrit vahetanud.

Samal päeval kirjutati ka D. M.ile tasumata arve osas, kuid e-kiri tuli veateatega tagasi, kuna

aadress polnud enam kasutuses.

Gente di Mare töötajate P. C. ja A. M. e-kirjadest (T2 kd, tl 100-110) nähtub, et 16.04.2018.a

on edastatud e-postile xxxx arve kulude tasumiseks. D. M. on kirjale 22.04.2018.a vastanud

selgitusega, et kai on nende oma ja nad kasutavad seda ka edaspidi ühe teise paadi jaoks.

07.06.2018.a teavitatakse D. M.it, et arve on endiselt tasumata. 19.06.2018.a kirjas

märgitakse, et juhul kui jahi kulud ei saa tasutud, siis võetakse alates 01.07.2018.a tagasi kai

nr 44 valdamine, mida Crosspoint S.A. rentis sadamalt kuni 24.08.2018.a, hüvitisena

tasumisele kuuluva summa eest.

Itaalia Vabariigi Imperia kohus väljastas 12.07.2017.a ennetava arestimise määruse nr

2457/18 (T2 kd, tl 187-194) jaht Alexandra ennetavaks arestimiseks. Määrus edastati

Hispaania Kuningriigi pädevale asutusele aluse arestimiseks (T2 kd, tl 195-214), kuna jahi

signaal määras jahi asukohaks sadama Ibiza saarel, Hispaanias. Itaalia Prokuratuuri

20.08.2018.a kiri Hispaania Kuningriigi pädevale asutusele (T3 kd, tl 18-20) tõendab, et

arestimismäärus on Hispaaniasse edastatud.

Itaalia Vabariigi Imperia politseijaoskonna poolt 22.10.2018.a ja 31.10.2018.a koostatud

kriminaalmenetluse nr 1538/18/44 R.G.N.R ajakohastamise dokumentidest (T2 kd, tl 251-

272) nähtub senini kriminaalmenetluses kogutud teave ja süüdistuse esitamine isikule A. F..

Kokkuvõttest selgub ka, et jaht on üles leitud ja arestitud Hispaania politsei poolt Ibiza

sadamas ning jaht kandis sel hetkel nime „LS1(one)“, sõitis Suurbritannia lipu all ja kuulus

ettevõttele Preston Development Limited. Kokkuvõttest selgub lühidalt, et jahi „kadumise“

hetkel oli selle käsutamine A. F.e käes, talle oli väljastatud Crosspoint S.A. esindaja A. G.i

poolt nende äriühingu eelmise jahi müümiseks ja käesoleva jahi ostmiseks volikiri.

14.03.2017.a väljastati jahi Alexandra omanditunnistuse duplikaat kuna originaal oli

väidetavalt kadunud. 2014.a augustis oli jaht ankrus San Remos Portosole sadamas. A. F. oli

isikuks, kes võttis ühendust ja leppis kokku tingimused ettevõttega Gente di Mare S.r.l. jahi

haldamiseks. A. F. oli ainuke isik, kes Panama ettevõtte poolt oli jaht Alexandrat

puudutavates küsimustes sadamaga suhelnud. 2018.a veebruaris palus A. F. sadama käest jahi

pardale viiva jalakäijate silla kaugjuhtimispuldi kolmanda eksemplari väljastamist. 2018.a

märtsis palus A. F. sadama kontaktisikut P. C.t, et viimane aitaks tal lahendada jahil tekkinud

elektriprobleemi. Probleemi lahendades kohtas kontaktisik jahil A. L., kes tutvustas end kui

A. M. maakler ja tegeles jahi müümisega. 09.03.2018.a kirjutati alla eelleping jahi

hindamiseks, jaht kandis siis Hollandi lippu. 26.03.2018.a lahkus jaht sadamast hindamisele,

naastes 28.03.2018.a sadamasse. Hindamisaktil on tellijaks märgitud ettevõtte Preston

Development Limited ja põhjusena võimalik ost. 14.04.2018.a võttis P. C.ga ühendust D. M.,

tutvustades end jahi omanikuna. 22.04.2018.a teavitas D. M. sadamat, et jaht on müüdud.

25.04.2018.a lahkus jaht Alexandra Portosole sadamast lõplikult. 08.06.2018.a kohtus P. C.

Portosoles juhuslikult A. F.ega, kes oli sinna tulnud jahile uut jeti paigaldama. 18.06.2018.a

informeeris A. F. A. G.it jahi kadumisest. 27.06.2018.a andis A. G. sisse kaebus-süüdistuse.

Jaht Alexandra „omanikuvahetuse“ dokumentidest nähtub, et 30.05.2014.a on Linkdiamond

Consultants Limited müünud jahi Crosspoint Logistics S.A.-le, 20.09.2017.a on Crosspoint

S.A müünud jahi Crosspoint Ltd-le ning 13.04.2018.a on Crosspoint Ltd müünud jahi Preston

Development Limited-le. A. G. kinnitas, et dokumendid peavad olema võltsitud, kuivõrd

30.05.2014.a ja 20.09.2017.a dokumentidel ei ole tema allkiri. Kokkuvõttes leitakse kõige

ülaltoodu valguses, et selles loos on oluline roll A. F.el.

Itaalia Vabariigi prokuratuurile A. G.i poolt esitatud dokumenditest jahi omandiõiguse

kuuluvuse osas, mille alusel täiendati 07.11.2018.a avaldust aresti alt vabastamise ja

tagastamise taotlus kriminaalmenetluses nr 1538/18 mod. 44 R.G.N.R (T2 kd, tl 281-311)

selguvad järgmised asjaolud. 22.03.2017.a välja antud duplikaat omandiõiguse tunnistuse

originaalist, mis anti välja 07.07.2014.a, tõendab, et jaht kuulus A. G.ile alates 2014.a

juulikuust. Läti laevaregistri poolt 28.06.2018.a välja antud omandiõiguse tunnistus tõendab,

et Crosspoint S.A. ei müünud kunagi alust kolmandatele isikutele. 24.07.2014.a ehitaja

Princess Yacht International PLC poolt Crosspoint S.A.-le antud tõendist nähtub, et aluse

ehitamise kuu on 2014.a juulikuu. Lisaks on esitatud ka Läti laevaregistri 07.07.2014.a välja

antud tõend ja raadioseadmete paigaldamise ja kasutamise luba, mis on välja antud

05.07.2016.a kehtivusajaga 01.07.2016-30.06.2021.a.

Pantaenius GMBH 28.06.2018.a esindaja nimetamise dokumendi (T3 kd, tl 53-55) kohaselt

on Pantaenius GMBH Crosspoint S.A. kindlustusandja seoses jaht Alexandraga. Pantaenius

GMBH advokaat S. R. 13.11.2018.a e-kiri M. D. (T2 kd, tl 315-317) tõendab advokaadi poolt

erinevate dokumentide esitamist, mis kinnitavad jaht Alexandra omandiõiguse kuulumist

Crosspoint S.A.-le. Dokumentide seas on nii 30.05.2014.a müügileping, 22.07.2017.a arve,

24.07.2014.a omandiõiguse tunnistus, 18.06.2018.a kindlustuspoliis, kadumist puudutav

21.06.2018.a avaldus, Läti transpordiministeeriumi 28.06.2018.a tõend, 29.06.2018.a avaldus

C. C. G., A. F.e kaptenina tööle võtmise 28.07.2014.a tööleping, jahi hooldamisega seotud

arved alates 2015.a keskpaigast kuni kadumiseni ja kontoväljavõtted A. F.e kasutuses oleva

krediitkaardi kohta. Lisaks on advokaat S. R. 04.12.2018.a e-kirjaga M. D. (T2 kd, tl 321-325)

edastanud jaht Alexandra 18.12.2013.a ostumüügilepingu Linkdiamond Consultants Limited

ja Crosspoint S.A. vahel. Imperia Rannavalve 12.12.2018.a telegraaf Compamare Imperiale

(T3 kd, tl 34-36) tõendab, et Pantaenius GMBH on Itaalia politseile edastanud jaht Alexandra

müügilepingu kirillitsas. Itaalia Vabariigi uurimisasutuse poolt 12.12.2018.a Itaalia Vabariigi

Prokuratuurile dokumentide edastamise saatekiri (T2 kd, tl 318-320) tõendab prokuratuurile

uurimisasutuse poolt jaht Alexandra venekeelse ostu-müügilepingu edastamist.

Itaalia Vabariigi uurimisasutuse poolt 21.11.2018.a Itaalia Vabariigi Prokuratuurile saadetud

täiendav informatsioon (T2 kd, tl 312-314) tõendab Itaalia kriminaalmenetluse käigus

tuvastatud uusi asjaolusid, muuhulgas seda, et A. F.e ja A. M. M.vahel oli minevikus ärisuhe,

mis puudutas 24.07.2017.a. Seabobi ostu.

Itaalia Vabariigi prokuratuuri 27.11.2018.a kiri menetlus nr 1538/44 kohta (T3 kd, tl 21-23)

tõendab, et A. F.ele esitati Itaalia Vabariigi karistusseadustiku § 624, § 625 ja § 61 nr 7 ja 11

alusel süüdistus seoses 25.04.2018.a San Remos toime pandud jaht Alexandra vargusega.

S. R. 25.01.2019.a e-kiri M. P. M. (T3 kd, tl 56-58) tõendab advokaadi teabenõuet seoses jaht

Alexandra omandiõigusega ja sellega, kas vahepeal on midagi otsustatud esialgse õiguskaitse

abinõu küsimuses.

A. G.i esindaja õigusbüroo Morbidelli advokaat F. M. 15.04.2019.a kiri Itaalia Vabariigi

Prokuratuurile (T3 kd, tl 59-63) tõendab advokaadibüroo taotlust lisada uurimisaluste

nimekirja ka A. R. äriühingust Hayholt Business LLP ja A. T. äriühingust Alextar Group OÜ.

Äriühingut Preston Development Limited esindav advokaat G. P. esitas 21.05.2019.a taotluse

Itaalia Vabariigi Prokuratuurile saamaks teavet jaht Alexandra arestimise kohta ning

prokuratuur andis 28.05.2019.a korralduse selline teave taotlejale väljastada (T3 kd, tl 46-52).

Itaalia Vabariigi prokuratuuri 28.05.2019.a taotlusest nr 4348/19 N.R kohtule

eeluurimismenetluse tähtaja pikendamiseks (T3 kd, tl 43-45) nähtub, et Itaalia Vabariigi

prokuratuur menetleb A. F.e osas kriminaalasja karistusseadustiku (codice penale) artiklite

624, 625 ja 61 lõike 7 alusel ning palub Imperia kohtult pikendada uurimise läbiviimise

kuuekuulist tähtaega.

Itaalia Vabariigi prokuratuuri 06.06.2019.a arestitud vara tagastamise dekreet nr 4348/19/21

RGNR (T3 kd, tl 7-11) tõendab Itaalia Vabariigi prokuratuuri otsust vabastada jaht Alexandra

ennetava aresti alt ning tagastada see omanikule A. G. kui Crosspoint S.A. seaduslik esindaja.

07.06.2019.a pöördus prokuratuur määruse täitmiseks Imperia kiirreageerimisrühma ja

sadama ametivõimude poole (T3 kd, tl 4-6). Itaalia Vabariigi prokuratuuri 07.06.2019.a kiri

Imperia kiirreageerimisrühmale ja Imperia sadama ametivõimudele (T3 kd, tl 37-39) tõendab

korralduse andmist, et kohapeal tuleb kõikidel politseijõududel tagada selle jahi vabastamise

dekreediga seotud toimingud.

Imperia Politsei peakorteri 13.06.2019.a kirjas

Siseministeeriumile (T3 kd, tl 1-3) märgitakse, et jahti tuleb endiselt andmebaasidest otsida,

kuna Hispaania ametiasutustelt ei ole saadud kinnitust jahi arestimise täideviimise kohta.

Lisaks on Imperia Politsei peakorter 13.06.2019.a kirjaga prokuratuurile ja sadama

ametivõimudele teatanud, et asjaomased välisasutused on edastanud rahvusvahelise

politseikoostöö teenistuse kaudu asjaomase laeva tagastamise dekreedi, sealhulgas tõlke

Hispaania keelde (T2 kd, tl 326-328). Itaalia Vabariigi Siseministeeriumi 19.06.2019.a teade

Politsei peakorterile Imperias (T3 kd, tl 15-17) kinnitab, et aresti alt vabastamise dekreet on

edastatud Hispaania Kuningriigi pädevale asutusele. Imperia Politseijaoskonna 27.06.2019.a

teade Taristu ja Transpordiministeeriumi sadamabüroole (T3 kd, tl 40-42) tõendab, et Itaalia

Vabariik on Hispaania Kuningriigi pädevale asutusele edastanud dokumendid jahi

tagastamiseks. Imperia Politsei peakorteri 27.06.2019.a kirjas prokuratuurile ja sadama

ametivõimudele (T3 kd, tl 12-14) kinnitatakse Itaalia politsei poolt Hispaania pädevatele

asutustele jahi aresti alt vabastamise dokumentide edastamist.

Kohus toob ka eraldi välja väidetavad jaht Alexandra omandiõigust puudutavad dokumendid,

mis justkui kinnitavad jahiga tehtud tehinguid ja jahi kuulumist erinevatele äriühingutele.

Esmalt on 30.05.2014.a ostukinnitusakti kohaselt Crosspoint S.A. jahi Princess 88 Y025, kere

identifitseerimise koodiga xxx ja seerianumbriga xxxx ja mootorite 2 x Twin XXXX

(mootorid Port xxxx, Stbt xxxx), ostnud äriühingult Linkdiamond Consultants Limited.

Crosspoint S.A.-d esindas volikirja alusel A. F.. Jahi soetamiseks on 22.07.2014.a väljastatud

arved nr 07/2014 summas 4 142 790 naela ja nr 08/2014 summas 25 794 naela (T1 kd, tl 235-

238, T2 kd, tl 135-144).

20.09.2017.a ostukinnitusakti kohaselt on Crosspoint S.A. esindaja J. A. R. F. müünud jahi

Princess 88, seerianumbriga xxxx ja mootorite twin MTU 12V 2000 M94 (port xxxx, Stbd

xxxx) Crosspoint Ltd-le, keda esindas D. M. (T1 kd, tl 239-241, T2 kd, tl 158-161). Selle

ostukinnitusakti puhul väärib märkimist, et see on ülesehituselt, vormistuselt ja sõnastuselt

väga sarnane 30.05.2014.a ostukinnitusaktile, millega väidetavalt Crosspoint S.A. algselt jahi

Alexandra ostis. Lisaks on ostukinnitusaktides erisuseks, et kui 30.05.2014.a ostukinnitusaktis

on jahi mootoriteks märgitud 2 x Twin xxxx, siis 20.09.2017.a ostukinnitusaktis on

mootoriteks märgitud twin MTU 12V 2000 M94.

Väljatrükist Hollandi laevaregistrist (T1 kd, tl 248-250) nähtub, et jaht Alexandra omanikuna

on Hollandi laevaregistrisse sisse kantud Crosspoint Ltd. Sertifikaat on välja antud

12.10.2017.a ja aegub 12.10.2019.a. Hollandis asuva alalise asukoha sertifikaadist (T1 kd, tl

251-253) nähtub, et Hollandi jahiregistri kohaselt omab jaht Alexandra alates 12.10.2017.a

juriidilist aadressi Hollandis. Väljavõtetest Hollandi mereregistrist (T1 kd, tl 254-259)

nähtuvad jaht Alexandra mereside mobiilteenuse andmed otsingu- ja päästeoperatsioonide

tarbeks ning veesõiduki raadioloa andmed.

17.01.2018.a on jaht Alexandra omaniku Crosspoint Ltd esindaja D. M.i ja A. M. Service

esindaja A. B. vahel sõlmitud ainumüügiõiguse leping “Princess 88’ – Alexandra“ müügiks

(T2 kd, tl 145-154). Lepingu kohaselt oli tehingu vahendajaks A. M., kes sai lepinguga jahi

ainumüügiõiguse minimaalselt 12. kuuks alates kuupäevast, mil mõlemad pooled

allkirjastavad lepingu. Lepingust nähtub, et alus pannakse müüki hinnaga 3 500 000 eurot

koos käibemaksuga.

09.03.2018.a kokkuleppe memorandumist Crosspoint Ltd ja Preston Development Limited

vahel nähtub, et Crosspoint Ltd on müünud jaht Alexandra Preston Development Limited-le

ning selle tehingu vahendajad on olnud A. M. Y. M. ja B. I. Coorporation. Jahi müügihind oli

3,2 miljonit eurot, millest sissemakse moodustas 320 000 eurot. Kokkuleppe memorandumi

kohaselt on jaht Alexandra Hollandi, Amsterdami lipu all sõitev ja asub San Remos Portosole

sadamas (T1 kd, tl 199-202, T2 kd, tl 226-250).

Crosspoint Ltd esitas 13.04.2018.a Preston Development Limited-le arve nr 01/2018 jaht

Princess 88 Alexandra twin 12V2000 M94 laevakere numbriga xxxx mootoriga eest summas

2 880 000 eurot (T1 kd, tl 260-262, T2 kd, tl 155-157). Nimetatud arvelt nähtub ka, et

Crosspoint Ltd omab GFC-s arveldusarvet nr xxxx. Crosspoint Ltd poolt esitatud arve nr 01

viitab sellele, et tegemist on äriühingu 2018.a. esimese arvega.

Briti registri sertifikaadist (T1 kd, tl 242-247) nähtub, et jaht seerianumbriga xxxx on

01.05.2018.a registreeritud Briti laevaregistris ja selle järgi on jahi omanik Preston

Development Limited. Sertifikaat aegub 30.04.2023.a. Briti laevaregistri ärakirjast (T1 kd, tl

266-270) nähtub samuti, et jahi omanik on alates 01.05.2018.a Preston Development Limited.

Itaalia Vabariigi prokuratuurile on jaht Princess 88 Alexandra omandiõiguse küsimusega

seoses dokumendid edastanud ka M. M. esindades L. K. ja IQ FinTec OÜ-d (T2 kd, tl 273-

280). Edastatud teabepäring, uurimisse kaasamise palve ja palve anda üle vallasvara otsene

valdus tõendab, et jaht Alexandra oli registreeritud ka Eesti Maanteeameti purjejahtide

registris. Jahi mudelina on märgitud Princess 88, HIN/CIN-kood xxxx, ehitusaasta 2014).

Teate kohaselt ostis IQ FinTech selle jahi 15.03.2018.a osaühingult Alextar Grupp OÜ,

sõlmides tagatud rahastamislepingu, mille alusel andis IQ FinTech Alextarile rahastamiseks

vajalikku laenu ning tagatisena andis Alextar selle jahi omandi ja kaudse valduse üle IQ

FinTechile, samas kui otsene valdus jäi Alextarile. Kuna Alextar jättis saadud summa

tagastamiseks mõeldud maksed tasumata, siis ütles IQ FinTech lepingu 01.10.2018.a üles.

Alextar ei andnud jahi valdust üle IQ FinTechile. IQ FinTech sai teada, et Ibiza sadamas

arestiti sama Princess 88 jaht, mille kaubamärk ja mudel on sama ning et varem kandis see

nime „Alexandra“. Eelneva tõttu arvab IQ FinTech, et Ibizas arestitud jaht on sama jaht, mis

on Eestis registreeritud IQ FinTechile kuuluvana. Nimetatud teabe puhul on oluline välja

tuua, et kirjas märgitud jahi seerianumbris on G asemele C (originaalis on jahi seerianumber

xxxx).’’

08.11.2018.a nõudekirjast ja e-kirjast Maanteeametile ning Maanteeameti 15.11.2018.a

vastusest nõudekirjale koos CD-plaadiga (T6 kd, tl 216-268) nähtub, et Maanteeamet on

edastanud veesõiduki Alexandra, HIN-kood xxxx, registreerimisnumbriga xxxx,

registritoimingute aluseks olnud dokumentide koopiad ja registriväljavõtte. Vastuse kohaselt

võeti veesõiduk Alexandra liiklusregistris arvele 11.01.2018.a, HIN-koodiga xxxx. Antud

HIN-kood sisestati liiklusregistrisse Eesti Veeteede Ameti akti alusel. Päringu vastuse

koostamise käigus avastas Maanteeamet, et sõiduki HIN-kood on hoopis xxxx. Maanteeamet

pöördus sõiduki omaniku poole palvega saata kinnituseks foto veesõiduki HIN-koodist. Pärast

HIN-koodi kinnituse saamist teeb Maanteeamet vastavad parandused ka liiklusregistris.

Ühtlasi selgub vastusest, et Liiklusregistri andmetel ei ole Eestis registreeritud veesõidukit,

mille nimetus on LS1 või veesõidukit, mille HIN-kood on xxxx. Esitatud registriväljavõtte

kohaselt toimus jaht Alexandra omanikuvahetus 17.03.2018.a, taotluse selleks tegi IQ

FinTech OÜ ja palus vastutavaks kasutajaks määrata Alextar Grupp OÜ (T6 kd, tl 221-222,

vastutava kasutaja nõusolek asub T6 kd, tl 239). Laenulepingust nr xxxx (T6 kd, tl 223-236)

nähtub, et laenuandja IQ FinTech OÜ esindaja juhatuse liige B. A. ja laenusaaja Alextar

Grupp OÜ esindaja juhatuse liige A. T. on sõlminud laenulepingu 1 000 000 euro väärtuses ja

selle laenulepingu tagatiseks on veesõiduk Princess 88 HIN-koodiga xxxx. Esitatud ka

Tallinna notari M. O.poolt 01.03.2018.a kinnitatud volikiri (T6 kd, tl 237-238), mille kohaselt

Osaühing Alextar Grupp esindaja A. T. volitab A. A. volitaja nimel tegutsema. Dokumentides

on ka 11.01.2018.a väikelaeva registreerimistunnistuse xxxx koopia (T6 kd, tl 240-241),

millest nähtuvalt on Alexandra omanik Osaühing Alextar Grupp. IQ FinTech OÜ on

12.10.2018.a esitanud registreerimistunnistuse kaotamise avalduse ja teatise (T6 kd, tl 242-

243). Alextar Grupp OÜ on esitanud 11.01.2018.a avalduse sõiduki Princess 88

registreerimiseks (T6 kd, tl 244-245). Dokumentides on ka Tallinna notar E. P. poolt

28.08.2017.a kinnitatud volikiri (T6 kd, tl 246-247), mille kohaselt Osaühing Alextar Grupp

esindaja A. T. volitab I. L. volitaja nimel tegutsema. Lisaks on müüja Hayholt Business LLP

esindaja A. R. ja ostja Alextar Grupp OÜ esindaja A. T. vahel 16.11.2017.a sõlmitud

ostukinnitusakt mootorjahi Princess 88 Y025, seerianumbriga xxxx müümiseks (T6 kd, tl

248-251). Samuti 06.12.2017.a vastuvõtu- üleandmisakt, millega Hayholt Business LLP

annab üle ja Alextar Grupp OÜ võtab vastu mootorjaht Princess 88 seerianumbriga xxxx

valduse (T6 kd, tl 252-254). Lisatud on ka St Kitts & Nevise rahvusvahelise laevade registri

kustutamistunnistuse väljavõte (T6 kd, tl 255-257), mille kohaselt on jaht Alexandra

laevaregistrist 13.12.2017.a kustutatud. Ehitaja sertifikaadi kohaselt, mis on allkirjastatud

24.07.2014.a, on Princess Yachts International plc ehitanud Crosspoint S.A. tellimuse peale

juulis 2014.a jahi Princess xxxx, laevatehase numbriga xxxx xxxx (T6 kd, tl 258-260).

12.10.2018.a volikirjaga volitasid IG Fintech OÜ esindajad B. A. ja D. E. A. K. kätte saama

uue registreerimistunnistuse veesõidukile Princess 88 registreerimisnumbriga xxxx (T6 kd, tl

261-263). 16.03.2018.a volikirjaga volitas IG Fintech OÜ esindaja B. A. A. A.t esindatava

nimel sisse kandma veesõiduki Princess 88, HIN-kood xxxx, omanikuna IG Fintech OÜ-d ja

vastutava kasutajana Alextar Grupp OÜ-d (T6 kd, tl 264-266).

Kõigele eelnevale lisaks on kohtule esitatud ka Crosspoint S.A esindaja O. R. poolt edastatud

erinevad jaht Alexandra omandiõigusega seonduvad dokumendid. O. R. 05.02.2019.a e-kirjast

menetlejale (T3 kd, tl 64-78) nähtub tema poolt 18.12.2013.a kauba ostu lepingu nr xxxx

edastamine, mis on sõlmitud müüja Linkdiamond Consultants Limited ja ostja Crosspoint

S.A. vahel jaht Princess xxxx mootoriga Twin xxxx (kerenumber xxxx, mootorite numbritega

xxxx ja xxxx) müümiseks ja ostmiseks hinnaga 4 050 000 naela. Lepingust nähtub, et jahi

planeeritav üleandmine on hiljemalt 20.07.2014.a, kuna mootorjahti alles ehitatakse.

Lisaks jaht Alexandra ostulepingule on O. R. 07.02.2019.a e-kirjaga menetlejale (T3 kd, tl 79-

157) edastanud järgmised dokumendid. Väljavõte 19.01.2016.a taotlusest allkirjastatuna A.

F.e poolt jaht Alexandra registreerimiseks lõbusõidulaevana St Kitts & Nevis laevaregistrisse,

millel nähtub jahi omanikuna Crosspoint S.A. (T3 kd, tl 80-91). 11.12.2017.a taotlusest jaht

Alexandra kustutamiseks St Kitts & Nevis laevaregistrist nähtub jaht Alexandra omanikuna

Hayholt Business LLP ning kustutamise põhjusena omaniku vahetus ja lipu vahetus Eesti

omaks. Taotluse on esitanud A. R.. Kustutamistunnistuse kohaselt on jaht Alexandra St Kitts

& Nevis laevaregistrist 13.12.2017.a kustutatud (T3 kd, tl 92-98). 26.07.2015.a mootorpaadi

vastuvõtu-üleandmisaktiga on Linkdiamond Consultants Limited andnud üle jahi valduse

Crosspoint S.A.-le ja valduse võttis üle A. F. (T3 kd, tl 99-101). 24.07.2014.a ehitaja

sertifikaadist nähtub Princess Yachts International plc poolt Crosspoint S.A. tellimuse peale

juulis 2014.a jahi Princess xxxx, laevatehase numbriga xxxx ehitamine (T3 kd, tl 102-107).

04.02.2016.a volikirja kohaselt määras Hayholt Business LLP A. R.i enda ettevõtte esindajaks

tegemaks jaht Alexandraga seotud toiminguid. Inglismaa ja Walesi äriregistri piiratud

vastutusega partnerluse 02.02.2016.a registreerimistunnistuse kohaselt on Hayholt Business

LLP registreeritud piiratud vastutusega partnerlusega äriühinguna. RSR Law Limited

02.02.2016.a kinnituse kohaselt on Hayholt Business LLP nõuetekohaselt asutatud,

registreeritud ja eksisteerib piiratud vastutusega partnerlus. 02.02.2016.a

usaldusdeklaratsiooni kohaselt omab PKD Insights Limited 50% osalust (500 aktsiat) piiratud

vastutusega partnerluse kapitalis ning nad on loonud äriühingu Hayholt Business LLP

omaniku A. R.i volitatu ja usaldusisikuna. 02.02.2016.a usaldusdeklaratsiooni kohaselt omab

Nowi Setlus Corp. 50% osalust (500 aktsiat) piiratud vastutusega partnerluse kapitalis ning

nad on loonud äriühingu Hayholt Business LLP omaniku A. R.i volitatu ja usaldusisikuna.

Sertifikaat nr 002 tõendab, et PKD Insights Limited omab 50% osalust ja sertifikaat nr 001

tõendab, et Nowi Setlus Corp.omab 50% osalust äriühingus Hayholt Business LLP (T3 kd, tl

108-130). 06.05.2016.a taotlusest jaht Alexandra registreerimiseks lõbusõidulaevana St Kitts

& Nevis laevaregistrisse nähtub, et jahi omanik on Hayholt Business LLP. Taotluse on

esitanud A. R. (T3 kd, tl 131-136). 18.02.2016.a mootorpaadi vastuvõtu-üleandmisakti

kohaselt on Crosspoint S.A. advokaat J. A. R. F. üle andnud ja Hayholt Business LLP

advokaat A. R. oma valdusesse võtnud mootorjahi Princess xxxx (T3 kd, tl 137-139).

Nimetatud mootorpaadi vastuvõtu-üleandmisakti puhul on oluline märkida, et see on

praktiliselt identne 26.07.2015.a mootorpaadi vastuvõtu-üleandmisaktiga, mille kohaselt andis

Linkdiamond Consultants Limited üle mootorjahi Princess xxxx Crosspoint S.A. valdusesse.

Mootorpaadi vastuvõtu-üleandmisaktid on identsed nii ülesehituselt, struktuurilt kui ka

vormistuselt.

O. R. poolt edastatud 10.02.2016.a ostu-müügilepingust nähtub Crosspoint S.A. poolt jahi

Princess xxxx müümine Hayholt Business LLP-le. Crosspoint S.A.-d esindas J. A. R. F. ja

Hayholt Business LLP-d A. R. (T3 kd, tl 140-142). Ühendkuningriikide äriregistri väljavõttest

16.01.2019.a seisuga nähtub, et Hayholt Business LLP asutati 02.02.2016.a, deklareeriti

tegevusetu äriühinguna 20.03.2017.a, kustutati registrist 24.04.2018.a ja likvideeriti

10.07.2018.a (T3 kd, tl 149-157). Kohtu hinnangul on Hayholt Business LLP äriühingu puhul

kahtlustäratav, et äriühing deklareeriti tegevusetu äriühinguna juba aasta pärast äriühingu

asutamist. Nimetatu annab alust kahtlustada, et tegelikkuses äriühing mingi püsiva

äritegevusega ei tegelenudki, vaid loodi üksnes konkreetsete tehingute tegemiseks.

Eelnevale lisaks on O. R. 15.04.2019.a e-kirjaga menetlejale (T3 kd, tl 158-161) edastanud ka

dokumendi, mille kohaselt soovis A. M. Y. M. S. 26.04.2018.a äriühingule Crosspoint Ltd

kanda 2 880 000 eurot selgitusega jaht Alexandra müük, aga tehingut ei toimunud.

O. R. 11.07.2019.a vastusest menetleja 04.07.2019.a nõudekirjale koos CD-plaadiga (T3 kd, tl

162-221) nähtub, et Crosspoint S.A. on saanud jaht Alexandra valduse tagasi, kuid jaht on

saanud kannatada rüüstamise tagajärjel. Ühtlasi on O. R. selgitanud, et kahjuks osa

dokumentidest, mida menetleja päringus küsis, ei eksisteeri üksikdokumendina. Küll aga

selgub O. R. poolt esitatud dokumentidest, et Crosspoint S.A., alalise asukohaga Panama

linnas, on asutatud 12.12.2007.a notariaalakti nr 18583 alusel (T3 kd, tl 167-169), äriühing on

13.12.2007.a tasunud aktsiaseltside ja eraõiguslike sihtasutuste ühekordse aastamakse (T3 kd,

tl 170-174), kantud Panama avalikku registrisse (T3 kd, tl 175-177), 12.12.2007.a

notariaalakti kohaselt on äriühingu esimees J. A. R. F. (T3 kd, tl 178-184), Panama avaliku

registri 21.12.2007.a kinnituse nr 650590 kohaselt on äriühing registreeritud alates

14.12.2007.a. (T3 kd, tl 185-190), 03.09.2018.a aktsionäride erakorralise protokolliga

kinnitati äriühingu presidendiks P. S. ja laekuriks Y. C. (T3 kd, tl 195-202), 07.09.2018.a on

äriühingule välja antud õigusliku seisundi tunnistus (T3 kd, tl 203-206), 14.05.2013.a üldise

volikirja alusel on ettevõtte esindajaks määratud üksnes A. G. (T3 kd, tl 213-217) ning

01.08.2016.a usaldusdeklaratsiooniga on A.B.C. Grandeservus Limited kinnitanud, et omavad

100 täielikult makstud aktsiat pariteediga 100 USA dollarit Crosspoint S.A. kapitalis usalduse

alusel A. G.ile (T3 kd, tl 218-220).

Crosspoint S.A. esindaja O. R. 08.01.2020.a vastusest menetleja 06.01.2020.a nõudekirjale

koos CD-plaadiga (T3 kd, tl 222-249) nähtuvad Crosspoint S.A. poolt kasutatavate

pangakontode (kokku neli pangakontot) andmed pangas EFG Bank AG (Zurich) ning kontode

väljavõtted perioodi september 2017.a kohta. Kontode väljavõtete kohaselt on enamik

kontode jääke null ning kohus ei tuvastanud ühtegi ülekannet, miks võiks olla seotud jaht

Alexandra müügiga.

Lisaks dokumentaalsetele tõenditele on kriminaalasjas tunnistajana

13.12.2021.a

kohtuistungil ütlusi andnud A. G. (K7 kd, tl 81-82). A. G.i sõnul on ta Crosspoint S.A. tegelik

kasusaaja alates firma asutamisest aastal 2007-2010. Äriühing on registreeritud Panamas ja

selle president oli kuni pensionile minekuni, kas 2016.a lõpus või 2017.a, J. R.. Äriühingule

kuulub jaht Alexandra. Kuni selle jahi varguskatseni, seisis see San Remo sadamas Itaalias.

Jahi kapten oli A. F.. Jaht varastati märtsis 2018.a. Äriühing pole kunagi seda jahti müünud

ega plaaninud müüa. Samuti ei olnud jahi kaptenil õigust seda jahti müüa või sellega

tehinguid teha, vaid tal oli üksnes volitus selleks, et juhtida seda laeva ja teha registrites

toiminguid seoses registreerimisega. A. G. selgitas, et jahi kapten pidi mittehooajal jahti

külastama vähemalt korra kuus, kuna ta oli Lätis, aga jaht asus Itaalias. Pärast iga külastust

teavitas kapten jahi seisundist ja tehtud töödest. Märtsis-aprillis, mais 2018.a ei õnnestunud

kaptenil jahti külastada, tuues selleks igasuguseid põhjendusi ja öeldes näiteks kord, et

politsei pidas teda Lätis kinni. Ütluste kohaselt sai A. G. jahi vargusest teada 18.06.2018.a,

kui küsis jahi kohta kaptenilt ja viimane vastas, et käis seal umbes 10 päeva tagasi ja jahti

enam ei olnud. A. G. käskis siis kaptenil kohe Itaaliasse politseisse minna ja avaldus teha.

Hiljem pidi ka A. G. jahi omanikuna Itaaliasse minema. Tänaseks on A. G. jahi kätte saanud.

Jaht oli tagaotsitav erinevates riikides ja arestiti juunis Hispaanias. Jaht oli kättesaamisel

praktiliselt paljaks varastatud ja see, mis alles oli, oli rikutud. A. G.i sõnul ei ole ta kunagi

teinud tehinguid äriühinguga Crosspoint Ltd. Samuti selgitas A. G., et nad on aru saanud, et

see äriühing on loodud varifirmana kriminaalse skeemi teostamiseks. Nende äriühingul on

ainult üks arve, mis oli siis ja on ka praegu ühes teises krediidiasutuses, mitte makseteenuse

osutaja juures Argentaria Holding Incorporated. Hilisemalt on nad ka teada saanud, et seda

jahti on veel kaks korda müüdud. Väidetavalt on kapten mingite võltsitud dokumentide alusel

registreerinud selle jahi Läti registrist ümber St Kitts & Nevise registrisse, kuigi jaht ei ole

olemasolevate andmete järgi kunagi lahkunud Lätist. Pärast seda müüdi jaht uuesti ja see

sattus panti T. kuuluva firma kaudu IQ Fintech. A. G. andis ütlusi, et need protsessid kulgesid

peaaegu paralleelselt, sest registreerimine toimus St Kitts & Nevises paar aastat enne paadi

vargust (orienteeruvalt 2016-2017 a) ning kõik ülejäänud tehingud T. ja teistega seoses

toimusid 2017. aasta lõpus.

Kohtu hinnangul on A. G.i poolt seoses jaht Alexandra omandiõiguse ja vargusega antud

ütlused usaldusväärsed ja kooskõlas teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega. A. G.i ütlused

tõendavad, et Crosspoint S.A. ei ole jaht Alexandrat müünud ning kõik jahiga seotud tehingud

on toimunud ilma jahi tegeliku omaniku nõusolekuta ja teadmiseta.

Tunnistajana on 23.04.2021.a kohtuistungil ütlusi andnud ka A. F. (K4 kd, tl 63-65). A. F.

selgitas, et ta on elukutseline kapten ja töötas jaht Alexandra kaptenina kolm aastat enne kui

see San Remos ärandati. Jahi kapten oli ta alates 2014.a kuni aprill või mai 2018.a, mil

temaga lõpetati leping. Jahi omanik oli A. G., kes on firma Crosspoint S.A. omanik. Jaht asus

Portosoles, San Remo sadamas. A. F.e sõnul ei ole tal jahil töötamiseks kunagi töölepingut

olnud. Jaht ärandati 2018.a märtsi lõpus. A. F. sai jahi ärandamisest teada kui lendas koos

meeskonnakaaslasest madruse Kirill Mahankoviga juuni alguses sadamasse, et jahi peale

laadida jeti või skuuter, kuid siis jahti seal enam ei olnud. Nad läksid sellest teatama Gente di

Mare sadamakapteni juurde, kuid kuna teda ei olnud ja kohal oli vaid sadamakapteni abi, siis

mingit juttu jahist ei olnud. Nad helistasid päev otsa ka A. G.ile, kuid võttes arvesse, et neil ei

olnud üldse mingeid dokumente, mis kinnitaks, et neil on mingi kokkupuude või suhe selle

jahiga ja A. G. ei vastanud, siis võttis A. F. vastu otsuse sealt ära sõita. Selle kolme aasta

jooksul, mis ta seal töötas, oli korduvalt selline asi, et seda jahti püüti maha müüa ja siis

kuskile teistesse sadamatesse viia. See info oli A. G.ile teada. A. F. selgitas, et eelneva aja

jooksul, kui ta pidevalt kuulis seda, et jaht on müügis, siis ei olnud selle kohta mingit kinnitust

A. G.ilt, et tema seda laeva müüb. A. Feldmani sõnul teab ta kindlalt, et A. G.i ei saanud seda

teha, sest see jaht oli ostetud tema naise auks. Politseisse pöördusid nad siis, kui ilmus välja

A. G.i, sest enne ei olnud neil mingeid volitusi ega teadmisi (dokumente ja töölepingut ei

olnud) ning A. F.e sõnul oli tal tegelikult ka täiesti ükskõik. Kui A. G. võttis A. F.ega juuni

lõpu poole ühendust, siis teatas A. F. talle jahi kadumisest. Ühtlasi selgitas A. F. kohtuistungil

antud ütluses, et jaht oli lahkunud sadamast sellisel moel nagu tavaliselt laevad ei lahku.

Nimelt ei kutsunud nad lootsi, kes aitaks neil välja sõita ja laeva köied olid lihtsalt eemale

visatud, mis näitab, et see oli kiire lahkumine. Lähtudes sellest, milline oli A. G.i reaktsioon,

siis on A. F.e hinnangul selge, et A. G. ei teadnud jahi lahkumisest, A. G.i jaoks oli see

samasugune üllatus ja ootamatus nagu kõikide teiste jaoks. Hiljem kui jaht Interpolis

tagaotsitavaks kuulutati, siis sai A. F. teada, et see jaht on Hispaanias. A. F.e sõnul ei eristu

jaht Alexandra millegi poolest teistest jahtidest, see on täiesti tavalises formaadis ehitatud

jaht.

Kohus leiab, et olenemata sellest, et A. F.ele on Itaalia Vabariigis esitatud süüdistus jahi

vargusega seonduvalt, siis saab tema poolt kohtus antud ütlused lugeda usaldusväärseks osas,

mis puudutavad seda, kuidas tema oli jahiga üldse seotud ja kes oli jahi tegelik omanik, sest

need asjaolud on tõendatud ka teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega. Küll aga ei loe kohus

usaldusväärseks A. F.e ütlusi jahi vargusest teadasaamise ja jahi müügist mitteteadmise osas,

sest eelnevalt kirjeldatud tõendite kohaselt oli A. F. teadlik sellest, et jahi pardal käis jahi

müügiga tegelev maakler (A. F. helistas ise sadamasse ning kinnitas, et jahil on tema saadetud

inimesed ja neil on elektriga probleem). Kuigi on tõendatud, et A. F. läks juuni alguses 2018.a

jahile jeti paigaldama, siis ei vasta tõele, et tal ei olnud jahi kadumise avastamisel sellest

kellegagi juttu. Eelnevalt analüüsitud tõendite kohaselt näidati A. F.ele tol päeval

sadamatöötajate poolt lausa internetist jahi müügi kohta avaldatud artiklit. On selge, et A. F.

üritab vähendada oma osalust jahiga seonduvalt ning annab seeläbi ennastõigustavaid ütlusi.

Kui A. F. ei oleks jahi vargusega seotud, siis oleks ta kohtu hinnangul kohe politseisse

pöördunud, mitte teinud seda alles siis, kui jahi tegelik omanik jahi vargusest teada sai.

Üksnes sellele tuginemine, et väidetavalt ei olnud A. F.el mingeid volitusi ega dokumente ei

selgita kohtu hinnagul piisavalt, miks politseisse pöörduti alles mitu nädalat pärast jahi

vargusest teadasaamist.

Tunnistaja O. R. poolt 16.04.2021.a kohtuistungil antud ütlustest (K4 kd, tl 51-54) nähtub, et

T. Järvistet tunneb ta umbes 10 aastat, nad on suhelnud ainult isiklikel teemadel, A. Danchaki

tunneb ta ligikaudu 4 aastat, nad suhtlesid väga vähe ja A. Dremovi tunneb ta kuskil 6 aastat.

GFC-ga kokku puutumises osas selgitas tunnistaja, et tema sõber A. Š. oli väga uhke selle üle,

et ta suutis luua sellise ettevõtte. Tunnistaja kuulis tihti A. Š.ilt selle ettevõtte tegevusest.

Tunnistaja on olnud mitmeid kordi ka GFC büroos, kus tutvus A. Danchakiga. O. R. sõnul

tegeleb ta jaht Alexandra vargusega 2018.a augusti esimesest dekaadist alates ja see uurimine

toimub siiamaani. Tunnistaja selgitas, et 2018.a augusti esimestel päevadel (5. august, võib-

olla pluss miinus üks päev) võttis temaga ühendust jaht Alexandra peremees, Suurbritannia

kodanik A. G., kes on tunnistajale isiklikult tuttav 10 aastat ja teatas talle, et temale kuuluv

jaht Alexandra on varastatud San Remo sadamast Itaalias. Selle sama jutuajamise käigus

teatas A. G. ka tunnistajale, et kurjategijad sooritasid jahiga seotud makse läbi GFC. Umbes

tund aega pärast seda jutuajamist võttis tunnistaja ühendust A. Š.iga ning teatas, et tema

kliendil on toimunud raske kuritegu tema vara suhtes ja selle kuriteoga võib olla seotud

ettevõtte GFC tegevus. A. Š. palus saata seda kinnitavad dokumendid. O. R. saatis A. Š.ile

Läti Mereregistrist tõendi, kus jaht Alexandra oli alates 2014.a registreeritud. 08.08.2018.a

saatis A. Š. tunnistajale e-kirja, mille põhjal võis teha järelduse, et ta ei uskunud tunnistaja

poolt esitatud fakte. Nimelt edastas A. Š. tunnistajale fotod tõendi uurimise kohta ja sellest sai

järeldada, et ta pidas Läti Mereregistri tõendit võltsituks. Suhtlus A. Š.iga käis Messengeri

kaudu, dokumendid saatis tunnistaja talle enda meelest iMessage kaudu ja A. Š. saatis oma

vastuse tunnistaja e-posti aadressile. Tunnistaja sõnul ei ole tal ettevõtte GFC tegevusest

mingit reaalset ettekujutust. Kui O. R. käis politseis ülekuulamisel, siis näitas ta uurijatele

enda telefonis olevat e-maili ja uurijad tegid telefonist ka fotod. Kuivõrd tunnistaja ei

mäletanud, kas ta protokollile lisatud lisasid ka allkirjastas, siis näidati tunnistajale KrMS §

288 lg 9 p 3 alusel meenutuseks uurijate poolt tehtud fotosid. Fotosid vaadates meenus

tunnistajale, et need fotod said allkirjastatud ülekuulamise käigus, fotodel on tema telefon,

SMS kirjavahetus A. Š.iga ja tema e-kiri. Seoses jaht Alexandraga on tunnistaja pöördunud

prokuratuuri poole 4 korda, kuid talle öeldi ära. Samuti erinevatesse ettevõtetesse Läti

Vabariigis, Europoli, Luksemburgi rahapesuvastasesse büroosse ja Nizza prokuratuuri

Itaalias, Imperia linnas. Tunnistajale teadaolevalt on jaht Alexandraga seotud mitu

kriminaalmenetlust. O. R. ütluste kohaselt ta teab, kus jaht Alexandra täna on, tema klient on

jahi tagasi saanud. Itaalias käimasolevas kriminaalmenetluses esindab klienti Itaalia advokaat

F. M.. O. R. on pöördunud lisaks ka Eesti Vabariigi halduskohtu poole ja pidanud nendega

kirjavahetust kord kuus.

Tunnistaja O. R. ülekuulamise protokolli lisad (T14 kd, tl 274-285) tõendavad O. R. ja A. Š.i

vahelist suhtlust. A. Š.i nimeks on vestluses E.. Vestluses küsib A. Š. 07.08.2018.a kuidas jaht

Hollandi registrisse sattus, mille peale O. R. vastab, et seal on tähtis aru saada, mis register

see on, seal on mitteusaldusväärne, ühesõnaga ta/see on siiani Lätis arvel. O. R. soovitab saata

päringu Läti registrisse, öeldes, et juunis on paat seal ja täna on samuti seal. Samuti, et A. Š.

teab ja on näinud ümberkirjutamise protseduuri dokumentidest. Dokumentides on Photoshopi

viga ja et ta loodab, et A. Š. ei hakka venitama selle, kes selle kõigega tema juurde tuli,

andmetega. 08.08.2018.a edastab O. R. Hollandi registri väljavõtte ja ütleb, et see pandi sinna

2017.a ja et 2018.a juunis, peaaegu aasta pärast, on see ikka veel Läti registris, et Hollandi

dokumentides on 3 moonutamist ja inspektsiooni ei tehtud. A. Š. küsib selle peale, et kus

nimelt on moonutamine. O. R. vastab, et kui dokumente kontrolliti, siis on peale firma kõik

näha, ta ei ole midagi varjanud, see on faktiline informatsioon, aga vastuseks on vaikus.

Seepeale küsib A. Š. uuesti, aga mida nimelt on näha, noh, reaalselt, kus on Hollandi paberites

altvedamine, mille peale O. R. küsib, kas sa ei räägi mulle midagi? Edasi on 08.08.2018.a E.

saatnud O. R.le sõnumi sisuga, et dokument, mille ta talle saatis, on Photoshopis koostatud,

kogu dokument on screenshotidest kokku lõigatud, samuti on blanketil skannerile iseloomulik

parem riba, kui skaneeriti tühja blanketti. Samuti lisab A. Š., et Adobe illustraatoriga sa

töötada ei oska, soovitan tungivalt kursustel käia.

Kohtu hinnangul on tunnistaja O. R. ütlused usaldusväärsed ja kooskõlas teiste tõenditega. O.

R. ütlused tõendavad, et A. Š. sai augustis 2018.a teada, et jaht Alexandraga on tehtud

ebaseaduslike tehinguid ja üks tehingutest on toimunud läbi GFC. Nagu nähtub O. R. ütlustest

ja tema ülekuulamise protokolli lisadest, siis A. Š. ei uskunud teda või vähemalt jättis ta O.

R.le sellise mulje ning arvas hoopis, et O. R. ise on need dokumendid Photoshopis koostanud.

Eelneva valguses on ka oluline märkida, et augustiks 2018.a olid käesoleva rahapesu

kriminaalasja aluseks olevad Crosspoint Ltd tehingud GFC-s juba toimunud.

Kõiki eelkirjeldatud tõendeid kogumis arvesse võttes selgub, et jaht Alexandra kuulus

Panama Vabariigis registreeritud äriühingule Crosspoint S.A., oli registreeritud Läti Vabariigi

laevaregistris ja sõitis Läti Vabariigi lipu all. Crosspoint S.A. ostis mootorjahi 18.12.2013.a

Linkdiamond Consultants Limited-lt ja jaht ehitati juulis 2014.a Crosspoint S.A. tellimuse

peale. Jahi kapteniks oli A. F.. Crosspoint S.A. ja äriühingu esindaja A. G.i poolt ei ole tehtud

ühtegi tehingut jaht Alexandra müümiseks või teise laevaregistrisse kandmiseks. Küll aga on

menetluse käigus selgunud, et jaht Alexandra on erinevatel ajahetkedel erinevate registrite ja

dokumentide andmetel kuulunud erinevatele äriühingutele, olles nimetatud erinevate riikide

registrites ja sõites erinevate riikide lippude all. On selge, et sellised kanded ja

registreerimised on saanud võimalikuks tänu omandiõiguse tunnistuse võltsimisele, sest jahi

tegelik omanik ei ole jahi müümisesse kaasatud olnud. Kohtule esitatud arvukate

dokumentide põhjal on jaht Alexandraga tehtud järgmised tehingud. Esmalt ostis Crosspoint

S.A. jahi 30.05.2014.a äriühingult Linkdiamond Consultants Limited. Seejärel müüs

Crosspoint S.A. 20.09.2017.a jahi Crosspoint Ltd-le. Tehingu järgselt registreeriti jaht

Hollandi laevaregistris. Crosspoint Ltd kandis varasemalt nime Medicure Pharmacy LTD ja

nime muutmise otsuse vastuvõtmisega samal päeval sai äriühingu direktoriks D. M., kes

kannab käesolevas kriminaalasjas olulist rolli. Crosspoint Ltd müüs jahi 09.03.2018.a Preston

Development Limited-le hinnaga 3 200 000 miljonit eurot, millest 2 880 000 liikus läbi Eesti

makseasutuse GFC. Selle raha liikumist läbi Eesti makseasutuse analüüsib kohus edasise

kohtuotsuse käigus. Preston Development Limited registreeris jahi Briti laevaregistris. Lisaks

Läti, Hollandi ja Briti laevaregistritele oli jaht registreeritud ka Eesti Maanteeameti

purjejahtide registris (kuigi vale HIN-koodiga) ning kuulus äriühingule IQ FinTech, kes

omakorda ostis selle 15.03.2018.a äriühingult Alextar Grupp OÜ. Menetluse käigus on ka

selgunud, et väidetavalt müüs Crosspoint S.A. jahi 10.02.2016.a ka Hayholt Business LLP-le

ning jaht registreeriti St Kitts & Nevis laevaregistris. Eeltoodu põhjal saab kahtlemata väita, et

jaht Alexandraga on tehtud mitmeid tehinguid, mille tegemiseks on võltsitud omandiõigust

tõendavaid dokumente.

Kuigi kohus ei A. siinkohal hinnangut sellele, kes täpselt on kuriteo toimepanemises süüdi,

sest selle selgitab välja Itaalia Vabariigis läbiviidav kriminaalmenetlus, siis on selge, et ühe

müügitehingu tegemiseks on kasutatud Eesti Vabariigis asuvat makseasutust. Kuivõrd tehingu

tegemiseks õiguslik alus puudus, sest tehingu objektiks olev jaht Alexandra oli varastatud ja

seda müüdi ilma tegeliku omaniku nõusolekuta, siis sellisel teel saadud raha on kuritegeliku

päritolu. Itaalia ametivõimud on esitanud jaht Alexandra varguse osas süüdistuse jahi

kaptenile A. F., kes oma süüd ei ole tunnistanud ja kelle osas puudub ka jõustunud

kohtulahend. Eesti õiguses kvalifitseeritaks kirjeldatud tegu mitte varguse, vaid omastamisena

KarS § 201 lg 2 p 2 ja 4 järgi. Omastamisena just seetõttu, et jaht Alexandra kaptenil A. F.el,

kellele on Itaalia Vabariigis esitatud jahi varguse süüdistus, oli juurdepääs jahile ning seega

oli tema valduses võõras vallasasi, mis oli temale usaldatud jahi tegeliku omaniku poolt

erinevate jahiga seotud toimingute teostamiseks (nt jahi hooldamiseks sellel ajal, mil jahti ei

kasutatud). Omastamine oleks Eesti õiguse kohaselt pandud toime suures ulatuses KarS § 121

p 2 tähenduses, sest jahi väärtus on kohtule esitatud tõendite kohaselt mitu miljonit eurot ning

ületab seega mitmekordselt KarS § 121 p-s 2 sätestatud 40 000 eurot. Lisaks nähtub kohtule

esitatud tõenditest, et A. F. ei tegutsenud temale süüks arvatava teo toimepanemisel üksi ja

sellega on seotud ka teised jahi pardal käinud isikud, keda ei ole tänaseks suudetud tuvastada.

Seega saab öelda, et Eesti õiguse kohaselt on omastamine toime pandud grupi poolt. Eeltoodu

tõttu puudub käesolevas kriminaalasjas vaidlus selle üle, et jaht Alexandra väljus tegeliku

omaniku valdusest ebaseaduslikult ehk toimunud on eelkuritegu ning nimetatud vara

edasimüümisel saadud tulu on käesoleva rahapesukuriteo vahetuks objektiks.

Rahapesu GFC-s

GFC kasutas klientide ja nende tehingute haldamiseks keskset pangasüsteemi Lennuk

(edaspidi Lennuk või süsteem) ning klientide teenindamiseks oli neil ka online pank

nimetusega iGFC. Tunnistaja V. T., kes töötas GFC-s IT juhina alates september 2016.a kuni

november 2019.a, selgitas 07.05.2021.a kohtuistungil antud ütlustes (K4 kd, tl 147-157), et

kõik ettevõttes GFC toimuv läbis süsteemi Lennuk, sealhulgas sisestati sinna kõikide klientide

ja nende tehingute kohta käiv info, peeti arvestust sissetulevate ja väljaminevate tehingute

kohta, teostati AML kontrolli ja lülitumist maksesüsteemidesse (SWIFT ja SEPA) ning

bilansi, kulude ja tulude arvestust ja valuutatehinguid. Süsteem Lennuk saadi V. T. sõnul

Krediidipangast ja tänasel päeval kasutatakse seda Coop Pangas. Lennuki serverid asusid

ettevõttes Võrguvara, mis oli põhimõtteliselt pilveteenuseks. Võrguvara väljatöötaja oli

ettevõtte Starsoft, kes pakkus ka iGFC teenust, mis oli osaks Lennuki süsteemist, kujutades

endast sisuliselt internetipanka klientide distantsilt teenindamiseks. Ligipääs iGFC-le oli

klientidel, kes said sinna sisestada sisenevaid makseid, teostada valuuta konventeerimist, näha

oma sissetulevaid operatsioone, saada arvete kaupa väljatrükke ja näha saldoseisu ning pidada

ka panga kliendihalduritega kirjavahetust.

GFC-s kasutatava süsteemi kohta on ütlusi andnud ka tunnistaja H. S., kes töötas Maksu- ja

Tolliameti andmetel (T7 kd, tl 7-13, CD-plaadil Exceli fail nimega GFC Good Finance

Company AS TÖR kanded) ja töölepingu nr 13042016 (20.02.2020.a vaatlusprotokoll CD-

plaadil koos lisadega, fail 39; T8 kd, tl 133-158) alusel GFC-s alates 16.05.2016.a kuni

15.07.2019.a arvelduste osakonna juhi ametikohal. H. S. ütluste kohaselt oli GFC tugiteenuste

juhina tema tööülesanneteks maksete töötlemine GFC süsteemis, pangakaartide tellimine ja

nende administreerimine, süsteemis kaarditehingute töötlemine, kliendiandmete muutmine,

kaardilimiitide muutmine, suhtlemine korrespondentpankadega (ta oli korrespondentpankade

Europank, Versobank ja Sberbank kontaktisik), GFC vahekontode korrashoid ning

raporteerimine Finantsinspektsioonile, Eesti Pangale ja Mastercardile. H. S. sõnul kasutas

GFC maksete töötlemiseks Starsofti süsteemi, mida kutsutakse ka põhisüsteemiks või core-

süsteemiks ning selle süsteemi algne nimetus oli Lennuk, aga GFC-s kutsuti seda süsteemi

MMS-iks. H. S. selgitas veel, et Lennukisse kanti kuupäevad, millal mingi dokument on

esitatud, mis selle dokumendi peal on ja dokumendi nimetus, kuid dokumente failina juurde ei

lisatud.

H. S. ütluste kohaselt oli süsteemile Lennuk juurdepääs lisaks temale endale veel AML

inimesel, M. R.il ja A. Danchakil ning assistendil, kes sisestas kliendiandmeid enne

kliendikonto avamist. Lisaks oli kliendihalduritel süsteemi vaatamise võimalus, kuid neil

puudus võimalus teha muudatusi. Tunnistaja V. T. kinnitas samuti, et süsteemile Lennuk oli

juurdepääs kõikidel töötajatel, kuid see ligipääs oli piiritletud. Näiteks oli üksnes V. T.l kui

administraatoril õigus näha andmebaasi sisu ja teostada operatsioone, sisestada andmeid uute

töötajate kohta, luua paroole, uute aruannete kirjutamise võimalusi ja funktsioone. GFC

töötajatel oli aga Lennuki kasutamise õiguste valik vastavuses tööülesannetega, st et igaühel

oli oma roll ja ligipääs konkreetses ulatuses. V. T. selgitas, et näiteks andmeid said Lennukis

näha kõik, aga arveid avada ja neid aktiveerida said ainult backoffice töötajad (H. S. ja A. K.),

kes võisid ka saata ja vastu võtta makseid, arveid blokeerida ja sulgeda. Samuti, et

kliendihaldur sai küll sisestada uue kliendi ja tema andmed ning uuendada neid andmeid, kuid

arveid kliendihaldur avada ei saanud.

GFC likvideerija K. S.i 11.03.2020.a ja 25.03.2020.a vastused menetleja 10.03.2020.a

nõudekirjale nr 3.2-1/6256-1 (T8 kd, tl 113-126) tõendavad süsteemi Lennuk kõiki

kasutajatunnuseid koos kasutajatunnuse kasutaja ja kasutamise ajaperioodiga. Kohus toob

nendest välja üksnes käesolevas kriminaalasjas tähtsust omada võivad:



A. – A. K. 07.09.2016-12.08.2018



A. – A. K. 09.04.2018-01.07.2019



A. – A. V. 01.09.2019



ALEKSEI – Aleksei Dremov 07.09.2016-11.01.2019



A. – A. Z. 19.03.2018



A. – A. Š. 30.03.2015-02.06.2016



ANDRII – Andrii Danchak 07.09.2016



A. – A. S. 09.04.2018-01.07.2019



H. – H. S. 02.06.2016



I. – I. S. 13.09.2014-02.06.2016



J. – J. P. 23.10.2017-06.05.2019



M. – M. G. 19.09.2018-01.07.2019



M. – M. R. 13.09.2014-15.03.2019



M. – M. L. 07.09.2016-30.10.2018



S. – S. G. 19.09.2018-13.06.2019



S. – S. K. 07.09.2016-18.08.2017



S. – A. Š. 23.08.2017-01.01.2019



T. – T. V. 11.02.2019-01.07.2019



V. – V. T. 12.08.2016

Tunnistaja H. S. ütluste kohaselt oli süsteemis Lennuk muudatuste tegemisel see muudatus

nähtav ka teistele kasutajatele. Näiteks kui süsteemis muudeti riskitaset, siis seda oli

süsteemis võimalik näha, sest Lennukisse jäi logi maha sellest, kes mingil ajal on mingeid

muudatusi teinud. Süsteemi Lennuki logidest on seega võimalik tuvastada, milline kasutaja,

millisel ajahetkel ja milliseid tehinguid teostas ning eespool toodud Lennuki kasutajatunnuste

loetelu aitab seejuures tuvastada, kes on selle kasutajatunnuse taga olev isik päriselus.

Siinkohal on oluline ka rõhutada, et süüdistatava A. Danchaki poolt 13.05.2022.a

kohtuistungil antud ütluste kohaselt oli süsteemis Lennuk igal isikul ainult üks roll ja seda ei

olnud võimalik muuta, kõik süsteemis jäi seotuks ainult oma kasutajanimega.

GFC kliendiks saamiseks pidi klient avaldama soovi kas suuliselt GFC kontoris või

kirjalikult, võttes ühendust elektrooniliste kanalite kaudu. Seejuures oli kord selline, et kui

klient võttis ühendust elektrooniliste kanalite kaudu, siis oli kliendikonto avamisel kohustus

ka kliendiga isiklikult kohtuda. Eelnevat on kinnitanud nii tunnistaja H. S. kui ka

süüdistatavad A. Dremov ja A. Danchak. Kliendiga kohtumised võisid tunnistaja H. S. sõnul

toimuda nii GFC kontoris kui ka kontorist väljas. Süüdistatav A. Danchak andis ütlusi, mille

kohaselt oli GFC sisemise korraldusliku dokumendiga loetletud GFC töötajate nimekiri, kellel

oli õigus teostada klientide identifitseerimist, kuid eelkõige olid nendeks töötajateks

kliendihaldurid. Kliendikonto avamiseks pidi tunnistaja H. S. ütluste kohaselt klient esmalt

esitama vajalikud dokumendid, kliendihaldur vaatas need üle, täitis vajalikud dokumendid ja

küsis vajadusel dokumente ka juurde. Dokumendid saabusid GFC-sse eeskätt e-maili kaudu,

kuid A. Dremovi sõnul võis klient käia ka kontoris, kaasas täielik originaaldokumentide

pakett. Kliendikonto avamisel koguti A. Dremovi ütluste kohaselt ankeet „Tunne oma

klienti“, ettevõtte asutamisega seotud dokumendid, passi koopia (kas firma esindaja, omaniku

või direktori oma), direktori CV ja lepinguliste osapoolte kohta andmed. Kui kliendihaldur oli

kliendiga kohtunud ja temalt vajalikud dokumendid saanud, siis tegi H. S. sõnul AML

kontaktisik avalikest andmebaasidest päringuid ja kui kõik oli korras, siis avati kliendile

konto. Kui kliendile oli süsteemis avatud eelkonto ja juhatuse poolt oli antud nõusolek

kliendile konto avamiseks, siis kontrollis H. S. üle kliendiandmete dokumendipaki, sealhulgas

kas dokumentidel on olemas vajalikud allkirjad, kuupäevad ja kas juba andmebaasi kantud

info vastab dokumentidel olevale infole. Kui kõik andmed klappisid, juhatuse liikme allkiri

oli kõrge riskiga klientide puhul all ja olid olemas ka kõik vajalikud dokumendid, siis tegi H.

S. kliendi konto aktiivseks.

Tunnistaja M. L., kes töötas Maksu- ja Tolliameti andmetel (T7 kd, tl 7-13, CD-plaadil Exceli

fail nimega GFC Good Finance Company AS TÖR kanded) GFC-s töölepingu alusel

18.08.2017.a kuni 31.10.2018.a, selgitas kohtuistungil, et AML kontaktisikuna olid tema

tööülesanneteks kliendi onboardimisel taustakontrolli läbiviimine, tehingute kontroll,

järelmonitoorimine, regulaarsete ülevaadete andmine juhatusele, ettepanekute tegemine

seonduvalt leitud kitsaskohtadega, sisemiste reeglitega ja juhenditega, koolitamine, jooksvalt

kliendihaldurite juhendamine ning üldiste riskide kaardistamine lähtuvalt jooksvatest

tööülesannetest. Lisaks oli ta ka RAB kontaktisikuks ja seonduvalt sellega olid tema

ülesanneteks ärisuhte seire, onboardimisel hinnangu andmine kliendile, teatiste tegemine

kahtluste esinemise korral, registri pidamine esitatud teatiste alusel, juhiste või koolituste

andmine teistele töötajatele ning perioodiliste ülevaadete andmine juhatusele. Klientide

taustauuringu tegemiseks kasutas M. L. andmebaase LexisNexis või WorldCompliance, kus

sai kontrollida sanktsioonilisi kontrolle ehk siis ajakirjandusest välja tulnud negatiivset

informatsiooni. Lisaks kontrollis M. L., kas ettevõttel on kodulehekülg ja mis on tema

tegevusaadress, sealhulgas mitu äri või n-ö tööpinda sellel tegevusaadressil on ja mitu

ettevõtet seal asub ning ka seda, kas Google mapsis on see maja üldse olemas. Samuti

kontrollis M. L. tehingupartnereid, st kas kliendi ja tehingupartnerite tegevus ühtib.

GFC sisemise töökorralduse järgi oli seega kliendihaldur esimene isik, kes kliendiga kohtus,

kliendikonto avamiseks esitatud dokumentidega tegeles ja kliendiga suhtles. Seejärel tegelesid

kliendi poolt esitatud dokumentide ülevaatamisega AML kontaktisik ja GFC tugiteenuste juht.

Nimetatu tõendab süüdistatava A. Dremovi ütlusi, mille kohaselt ei võtnud kliendikonto

avamise otsust vastu tema ainuisikuliselt, vaid see sisaldas ka teiste töötajate tööd. Ühtlasi

selgitas A. Dremov, et tal ei olnud ka volitusi selleks, et võtta vastu lõplik otsus, kas avada

konto või mitte. Seda kinnitas ka A. Danchak 23.05.2022.a kohtuistungil antud ütlustes.

Kriminaalasjas puudub vaidlus selle üle, et Crosspoint Ltd oli GFC klient ja tema

kliendihaldur oli süüdistatav A. Dremov. Need asjaolud on tõendatud nii tunnistajate kui ka

süüdistatavate ütlustega, lisaks GFC andmebaasides sisalduvaga ja teiste kriminaalasjas

kogutud tõenditega, millel kohus allpool pikemalt peatub.

Tunnistaja H. S. ütluste kohaselt olid kliendid kliendihaldurite vahel ära jagatud ja klientide

jagamise otsuse tegi kliendihaldurite juht A. Danchak. 14.03.2022.a kohtuistungil antud

ütlustes selgitas A. Danchak, et üldjuhul määrati uus klient sellele kliendihaldurile, kellel oli

parasjagu kõige vähem tööd. Küll aga võis olla erandeid, kus klienti teenindas kliendihaldur,

kes kliendi GFC-sse meelitas või teda varem tundis. Erand tehti ka kliendi Crosspoint Ltd

puhul. Nimelt kuulis süüdistatav A. Danchak esmalt A. Š.i käest, et on olemas mingi ettevõtte

(äriühingu nime siis süüdistatav veel ei teadnud), kes soovib GFC-s avada konto ja teostada

maksetehinguid vastavalt oma äritegevusele, milleks oli kaubandus. Kuna A. Š. tegi

ettepaneku määrata selle kliendi kliendihalduriks A. Dremov ja A. Dremovil oli tol hetkel ka

kõige vähem tööd, siis süüdistatav ei olnud sellele vastu. Seega esimese kommunikatsiooni

kliendiga Crosspoint Ltd teostas süüdistatava A. Danchaki sõnul tegelikkuses hoopis A. Š.,

mitte kliendihaldur A. Dremov. Lisaks märkis A. Danchak, et kuna A. Š. oli tema

veendumusel A. Dremovi lähisõber, siis tundus loogiline see klient anda just selle

kliendihalduri juhatamise alla. Seejuures selgitas A. Danchak, et kliendihaldurid omasid GFC-

s õigust saada boonuseid, mis sõltus uute klientide meelitamisest ja nende klientide poolt

teostatud maksetehingute arvust.

Eelnev tõendab seega, et kuigi klientide jagamise otsustus pidi tulema A. Danchakilt, siis

kliendi Crosspoint Ltd puhul lähtuti kliendihalduri määramisel A. Š.i poolt tehtud

ettepanekust. A. Danchak on seesuguse ettepanekuga nõustumist õigustanud seeläbi, et

väidetavalt oli A. Dremovil sel hetkel ka kõige vähem tööd, kuid samas on ta ka nentinud, et

klient määrati just A. Dremovile ka seetõttu, et ta oli A. Š.i lähisõber. On selge, et

makseasutuse juhatuse liige peaks klientide määramisel lähtuma üldistest makseasutustes

kehtestatud reeglitest, mitte juhinduma seesuguse otsuse tegemisel kellegi teise ettepanekust

või veel vähem sellest, et keegi on kellegi sõber. Sellise otsustuse tegemine loob juba eos

soodsa pinnase kahtlaste tehingute tegemiseks.

Crosspoint Ltd puhul on esmalt oluline märkida, et 19.07.2017.a väljastatud nime muutmise

registreerimistunnistuse kohaselt kandis äriühing varasemalt nime Medicure Pharmacy LTD.

Otsus äriühingu nime muutmise kohta kinnitati ja võeti vastu liikmete poolt 03.07.2017.a ning

samal päeval sai äriühingu direktoriks Moldova kodanik D. M.. Companies House registri

andmetel on Crosspoint Ltd puhul tegemist aktiivse osaühinguga, mis asutati 07.05.2013.a

ning äritegevuse olemuseks on sõitjatevedu merel ja rannavetes, kaubavedu sisevetel ja muud

mujal liigitamata äritegevust abistavad tegevused (Crosspoint Ltd dokumendid; T2 kd, tl 162-

186).

Tõendamist on leidnud, et Crosspoint Ltd-le avati GFC-s konto 30.01.2018.a. Võrguvara OÜ,

milles asusid Lennuki serverid, on 09.12.2019.a vastusega menetleja nõudekirjale nr 3.2-

1/27524-1 väljastanud GFC virtuaalserveritest tehtud koopia (T5 kd, tl 310-313), mida on

vaadeldud 04.03.2020.a vaatlusprotokollis (T6 kd, tl 102-112). Vaatluse käigus otsiti

Crosspoint Ltd ja D. M.iga seotud dokumente (kasutades märksõnu „crosspoint“ ja

„mincov“). Vaatlusega on tõendatud, et 30.01.2018.a kell 15:49 sisestas kasutaja A.

(tuvastatud kui A. K.) kliendina D. M.i andmed kliendinumbriga 251, märkides muu hulgas

kontaktmeilina xxxx ja kontakttelefonina xxxx. Kliendiga kontakteerumise ajaks on märgitud

28.04.2018.a. Crosspoint Ltd sisestati kliendina 30.01.2018.a kell 15:54 samuti kasutaja A.

poolt kliendinumbriga 252. Crosspoint Ltd kliendihalduriks märgiti kasutaja ALEKSEI

(tuvastatud kui Aleksei Dremov) ning kontaktandmeteks telefon xxxx ja e-posti aadress xxxx.

Oluline on ka välja tuua, et Crosspoint Ltd-ga kaasnes teavitus, et ettevõtte tegeliku kasusaaja

esindaja on esitamata. Tegeliku kasusaaja tuvastamise kohustus tuleneb RahaPTS § 9

lõigetest 4 ja 5 ning § 20 lg 1 p-st 3. Oluline on see seetõttu, et tegeliku kasusaaja tuvastamine

on aluseks kõigi ülejäänud hoolsusmeetmete kohaldamisele, st tegelikku kasusaajat tundmata

ei ole võimalik hinnata konkreetse ärisuhte eesmärki ja ka seda, kas esitatud informatsioon

kattub ehk kas tegelik kasusaaja omab kogemust ja on suuteline tegema tema poolt märgitud

tehingupartneritega äritegevust. Kui kliendi ja sealjuures tegeliku kasusaaja suhtes ei ole

õigesti või piisavalt kohaldatud hoolsusmeetmeid, siis ei ole makseasutus võimeline

tuvastama ka kahtlaseid ja ebaharilike tehinguid.

Süüdistatava A. Dremovi poolt kohtuistungil antud ütlustest selgub, et ta oli Crosspoint Ltd

kliendihaldur kogu aja, mil äriühing oli GFC klient, sealhulgas ka konto avamisel. Konto

avamiseks käis Crosspoint Ltd esindaja D. M. 30.01.2018.a GFC kontoris. Nimetatut tõendab

lisaks A. Dremovi ütlustele Politsei- ja Piirivalveameti 18.10.2019.a vastus menetleja

23.09.2019.a nõudekirjale ja menetleja 18.10.2019.a täpsustavale nõudekirjale (T8 kd, tl 60-

67), millest nähtub, et D. M. käis Tallinna Lennujaama kaudu Moldova biomeetrilise passi nr

xxxx alusel 30.01.2018.a Eestis ja ka lahkus Eestist samal päeval.

Enne kui kohus uurib GFC poolt Crosspoint Ltd-ga seoses kogutud dokumente on oluline

välja tuua, et A. Dremovi ütluste kohaselt oli GFC dokumentide kogumise süsteem

korraldatud selliselt, et kuigi dokumendid võisid olla edastatud ka meili teel, siis kohtumisele

pidi klient kaasa võtma kõik originaaldokumendid. Originaaldokumentidest tehti koopiad, mis

köideti kokku ja kui dokumendid olid kontrollitud, siis hoiustati dokumentide kausta GFC

seifis. Lisaks säilitati dokumendid ka programmis SharePoint. Tunnistaja H. S. on andnud

samuti ütlusi, et füüsiliselt hoiti dokumente GFC kontoris tulekindlas rauast kapis ja

elektrooniliselt skaneeriti dokumendid sisse SharePointi. Tunnistaja V. T. selgitas aga veel

täpsemalt, et GFC-s kasutatav Microsoft SharePoint on andmete ja dokumentide pilveteenuses

säilitamine ja hoidmine ning GFC kasutas seda kui peamist dokumentide hoidlat. Ligipääs

GFC-s SharePointi oli kõikidel töötajatel, kes võisid sinna ka üles laadida ja salvestada

dokumente. Kui keegi mingisuguse faili üles laadis või seda muutis, siis jäi see näha.

SharePointi sisenemiseks peab olema ettevõtte töötaja, sest siseneda saab ettevõtte

meiliaadressilt. V. T. teab, et tänasel hetkel on säilinud ligipääs SharePointile temal, A.

Danchakil ja A. Š.il. Lisaks selgitas V. T., et andmebaase Lennuk ja SharePoint tuleks

vaadata koos, sest kui näiteks Sharepointis on mingi volituse koopia, siis süsteemis Lennuk on

ainult selle volituse number, kehtivustähtaeg ja kellele see on välja antud.

Kriminaalasjas teostati 05.12.2019.a läbiotsimise taotluse (T4 kd, tl 211-215) alusel Martval

Grupp Osaühingu ja osaühingu Martval aadressil Sära tee 5, Peetri alevik, Rae vald,

Harjumaa läbiotsimine. Mõlema äriühingu juhatuse liige on M. V. (äriregistri teabesüsteemi

28.11.2019.a väljatrükid Martval Grupp Osaühingu ja osaühing MARTVAL osas; T4 kd, tl

200-209). Martval OÜ aadressi tõendab ka Martval kodulehe 28.11.2019.a väljatrükk (T4 kd,

tl 210). Sellelt aadressilt leiti ja võeti ära 09.12.2019.a läbiotsimisprotokolli (T4 kd, tl 216-

249) kohaselt suures koguses erinevaid GFC-le kuuluvad kaustasid, dokumente ja

andmekandjaid. M. V. selgitas, et need tõi sinna 2019.a suvel A.. 16.12.2019.a

vaatlusprotokoll tõendab M. V. asukoha läbiotsimise käigus ära võetud andmekandjate

(lauaarvuti Dell OPTILEX 750 ja lauaarvuti ANTEC) kopeerimist (T4 kd, tl 250-251).

M. V. asukoha läbiotsimise käigus leitud ja ära võetud dokumente on vaadeldud 01.05.2020.a

vaatlusprotokollis koos lisadega (T5 kd, tl 1-267). Vaadeldud dokumentidest omavad

käesolevas kriminaalasjas tähtsust järgmised dokumendid:



30.01.2018.a GFC konto avamine juriidilise isikule Crosspoint Ltd (vaatlusprotokollis

lisa 12), mis on allkirjastatud kliendi D. M.i ja GFC esindaja poolt. Dokumendi üleval

paremas servas on käsikirjaline kirje „Suletud 10.10.18“ ja H. S. allkiri ning dokumendi

alumises ääres käsikirjaline kirje „Kinnitan 30.01.18“ ja H. S. allkiri koos templiga „H.

S.“ (T5 kd, tl 88-90);

Nimetatud dokument tõendab, et kui D. M. saabus 30.01.2018.a Eestisse, siis avati talle samal

kuupäeval GFC-s kliendikonto. Süüdistatav A. Danchak selgitas 21.03.2022.a kohtuistungil,

et H. S. kinnitus ja tempel on sellel dokumendil seetõttu, et backoffice töötaja pidi panema

oma kinnituse selle kohta, et kõikide dokumentide kontroll on teostatud. Seega saab selle

tõendi põhjal öelda, et Crosspoint Ltd-le avati 30.01.2018.a kliendikonto ja selleks hetkeks oli

dokumentide kontroll teostatud.



30.01.2018.a GFC internetipanga iGFC kasutaja avamine D. M.ile (vaatlusprotokollis lisa

13) kasutajatunnusega xxxx, mis on allkirjastatud D. M.i ja GFC esindaja poolt (T5 kd, tl

91-95);

Nimetatud dokument tõendab, et D. M.ile avati 30.01.2018.a GFC-s lisaks kliendikontole ka

juurdepääs internetipangale.



D. M.i nimele väljastatud Moldova Vabariigi passi nr xxxx isikuandmete lehe koopia

(vaatlusprotokollis lisa 14). Dokumendil on templi kujutis „Aleksei Dremov, 30 JAN

2018, KOOPIA ÕIGE“ (T5 kd, tl 96-98);

Nimetatud dokument tõendab samuti D. M.i saabumist 30.01.2018.a Eestisse ning asjaolu, et

A. Dremov oli kliendihalduriks, kes temaga tegeles ja tema dokumentidest koopiaid tegi. A.

Dremov kinnitas kohtuistungil, kui talle nimetatud dokumenti näidati, et tema on sellest

koopia teinud ja koopia oma allkirjaga kinnitanud. Koopia tegi A. Dremov enda sõnutsi

originaaldokumentidest kliendi verifitseerimise protsessi käigus, kui D. M. käis GFC kontoris.



Dokument kirjetega “VIZE/VISAS/VISAS“, templi jäljendiga „EST“ ja kirjega „30.01.18

71“ (vaatlusprotokollis lisa 15). Dokumendil on templi kujutis „Aleksei Dremov, 30 JAN

2018, KOOPIA ÕIGE“ (T5 kd, tl 99);

Ka nimetatud dokument tõendab D. M.i saabumist 30.01.2018.a Eestisse ja A. Dremovi poolt

dokumendist koopia tegemist.



GFC „Tunne oma klienti“ küsimustik Crosspoint Ltd osas (vaatlusprotokollis lisa 16),

mis on allkirjastatud 30.05.2018.a D. M.i ja A. Dremovi poolt (T5 kd, tl 100-110);

GFC kliendiks saamisel oli oluline roll „Tunne oma klienti“ (edaspidi KYC, rahvusvaheliselt

kasutatav lühend inglise keelsele väljendile Know Your Customer) küsimustikul, mille klient

ise täitis ja mille abil hinnati kliendi riskiastet. Nimetatud 30.05.2018.a KYC ankeedist

nähtub, et Crosspoint Ltd puhul on tegemist inglise äriühinguga, keda esindab Moldova

kodanik D. M.. Äriühingu tegevusalaks on ankeedis märgitud muud teenindustegevused,

hulgi- ja jaekaubandus, mootorsõidukite ja mootorrataste remont ning muu tekstiilitootmise

müük ja tarnimine. Selgitusena on ankeedis lisatud, et Crosspoint Ltd tegeleb Hiinast

tekstiilitoodete ostmisega Euroopa turul müümise eesmärgil ja see suund on ettevõtte jaoks

uus, seega on veel selle tegevuse korraldamise ja õppimisprotsess. Äriühingul on 7 töötajat.

Ankeedis on toodud ka äriühingu peamised partnerid, millest enamik nimedest viitab sellele,

et tegemist on Hiina äriühingutega. Äriühingu rahaallikatena on märgitud laenusaamine

Ventorro INC-st. GFC-s soovitakse teha rahaülekandeid ja igapäevased makseid, nimetades

konto eeldatavaks käibeks seejuures 2 500 000 eurot. Plaanitakse teha ka välismakseid EL-s

ja Hiinas. Äriühingul on pangakonto maksuasutuses Argnetaria Holdings Inc, mis asub

Panamal. Tegeliku kasusaajana on ankeedis märgitud D. M..



Dokument nimetusega „iGFC kaudu saadetud teade“ (vaatlusprotokollis lisa 17) (T5 kd,

tl 111-112; T10 kd, tl 1-13, CD-plaadil fail nr 5);

Dokumendist nähtub, et 14.05.2018.a kell 15:10:12 saatis D. M. läbi iGFC küsimuse, mille

registreeris A. Z. 14.05.2018.a kell 15:19:08. Teate teema on Swift-makse ja sisu järgnev:

„Kallis härra/proua, me palume teil saata meile Swift-maksekorraldus Hiinale tasutud arve

348 500 euro eest. Palju tänu.“ Dokumendi keskel on käsikirjaline kirje „Crosspoint

International Logistics LTD“.



Dokument nimetusega „iGFC kaudu saadetud teade“ (vaatlusprotokollis lisa 18) (T5 kd,

tl 114-115);

Dokumendist nähtub, et 04.05.2018.a kell 17:18:45 saatis D. M. läbi iGFC küsimuse, mille

registreeris A. K. 10.05.2018.a kell 16:36:47. Teate teema on makse suurendamise taotlus ja

sisu järgnev: „Tere pärastlõunast, austatud härra/ proua. Meie kui Crosspoint International

Logistics Ltd konto- ja fondivalitsejad ning kontohaldurid palume teil suurendada 2018.a

maikuu makseid 3 miljoni euro võrra kuus. Taotlus on seotud meie lepingu-/ärimaksetega

Hong Kongi. Palume teil kaaluda ja võimalikult kiiresti tegutseda, kuna leping on tegelik ja

meie ettevõtte jaoks väga oluline. Suur tänu ja toredat päeva.“ Dokumendi keskel on

käsikirjalised märkmed „Daily limit (tõlgituna: päevalimiit): 350k EUR, Monthly limit

(tõlgituna: kuulimiit): 2,0 mln EUR ja 03.05.2018 (allkiri) Andrii Danchak.“

Kuna selliseid teateid limiitide suurendamise kohta on kohtule esitatud mitmeid, siis peatub

kohus sellel pikemalt. Tunnistaja H. S. andis kohtuistungil ütlusi, et iGFC-s olid vaikimisi

limiidid ja kui klient soovis sellest suuremat, siis pidi selle jaoks küsima eraldi kinnitust

juhatuselt (vastavalt juhisele, millistele limiitideni võisid nad ise tõsta ja milliste limiitide

puhul tuli küsida lisakinnitust). Algselt oli H. S. sõnul kõikidel klientidel sarnane limiit, aga

kliendil oli konto avamisel võimalus avaldada soovi teistsuguse limiidi saamiseks. Limiitide

tõstmiseks oli tabel ja kui limiit ületas tabelis näidatut, siis pidi kliendihaldur pöörduma

juhatuse liikme poole ja suutma ära põhjendada, milleks kliendile sellist limiiti on vaja ning

kui juhatus andis selleks aktsepti, siis sai selle muudatuse süsteemis teha. H. S. ütluste

kohaselt tegeles aktseptide andmisega põhiliselt A. Danchak, sest temale allusid

kliendihaldurid. Kui juhatuse liige andis oma allkirjaga nõusoleku limiidi tõstmiseks, siis

andis kliendihaldur selle dokumendi tugiteenustele edasi ja tugiteenused tõstsid süsteemis

limiiti. A. Danchak on andnud 21.03.2022.a kohtuistungil ütlusi, mille kohaselt pandi

klientidele limiidid paika sõltuvalt kliendi poolt esitatud äritegevusest ja selle mahust.

Eelneva pinnalt saab seega nimetatud D. M.i limiitide suurendamise taotluse osas öelda, et A.

Danchak on oma allkirjaga andnud nõusoleku limiidi tõstmiseks ning selline nõusolek

tähendab, et limiidi suurendamise vajadus oli A. Danchaki hinnangul piisavalt põhjendatud ja

kontrollitud. Seejuures väärib märkimist, et limiidi suurendamise taotlus on rahuldatud üksnes

osaliselt, s.o kuulimiiti on suurendanud 2 miljoni euroni, mitte taotluses märgitud 3 miljoni

euroni. Lisaks on kahtlustäratav, et taotlusele märgitud käsikirjalise märke ja A. Danchaki

allkirja juurde on märgitud kuupäev 03.05.2018.a, kuigi teade limiitide suurendamiseks

saadeti D. M.i poolt alles järgmisel päeval, s.o 04.05.2018.a.



Dokument nimetusega „iGFC kaudu saadetud teade“ (vaatlusprotokollis lisa 19) (T5 kd,

tl 117-119; T10 kd, tl 1-13 CD-plaadil fail nr 3);

Dokumendist nähtub, et 24.05.2018.a kell 22:41:25 saatis D. M. läbi iGFC avalduse, mille

registreeris A. S. 25.05.2018.a kell 08:32:12. Teate teema on maksesumma suureneb ja sisu

järgnev: „Lugupeetud härrad/madam. Palume teil tõsta päeva ülempiiri kuni 500000 euroni,

sest meie tarnijate kogust suurendatakse praegu ja meil on vaja, et tehingute päevamäär

oleks 500000 eurot. Kõik meie partneritega suhtlemiseks vajalikud dokumendid esitame Teile.

Täname ja head päeva!“ Dokumendi keskel on käsikirjalised kirjed „350/2 mln, 2,5 KYC,

25.05.2018, Not ok Under explanation provided below (tõlgituna: Mitte Ok allpool esitatud

selgituste järgi)“ ja allkiri.

Dokumendil olevad käsikirjalised märkmed tõendavad, et D. M.i taotlust limiitide

suurendamiseks ei kooskõlastatud. A. Danchak kinnitas 21.03.2022.a kohtuistungil, et selle

taotluse kontrolli teostas tema ja taotlusel on ka tema allkiri.



Dokument nimetusega „iGFC kaudu saadetud teade“ (vaatlusprotokollis lisa 20) (T5 kd,

tl 120-122; T10 kd, tl 1-13 CD-plaadil fail nr 2);

Dokumendist nähtub, et 24.05.2018.a kell 22:41:25 saatis D. M. läbi iGFC avalduse, mille

registreeris A. S. 25.05.2018.a kell 13:27:47. Teate teema on maksesumma suureneb ja sisu

järgnev: „Lugupeetud härrad/madam. Palume teil tõsta päeva ülempiiri kuni 500000 euroni,

sest meie tarnijate kogust suurendatakse praegu ja meil on vaja, et tehingute päevamäär

oleks 500000 eurot. Kõik meie partneritega suhtlemiseks vajalikud dokumendid esitame Teile.

Täname ja head päeva!“ Dokumendi keskel on käsikirjalised kirjed: „25.05.2018, Daily

(tõlgituna: päevas) - 500K, Monthly (tõlgituna: kuus) – 2000K, for 1 day (roll back to - 350K,

2000K) (tõlgituna: üheks päevaks tagasi muutmine).“

Dokumendil olevad käsikirjalised märkmed tõendavad, et D. M.i avaldus limiitide

suurendamiseks kooskõlastati. Kui võrrelda seda iGFC kaudu saadetud teadet eelmises

punktis oleva teatega, siis selgub, et need teated on täiesti identsed ehk tegelikkuses ongi

tegemist samal kuupäeval, samal kellaajal ja sama sisuga D. M.i poolt saadetud teatega. Küll

aga nähtub kahe dokumendi võrdlusest, et need on GFC-s registreeritud küll sama isiku poolt

(A. S.), kuid erinevatel kellaaegadel, üks hommikul kell 08:32 ja teine pärast lõunat kell

13:27. Samuti nähtub, et esimene D. M.i poolt esitatud limiitide suurendamise taotlus on

jäetud kooskõlastamata, kuid teine samasisuline taotlus on samadel tingimustel

kooskõlastatud.

Süüdistatav A. Danchak selgitas 21.03.2022.a kohtuistungil antud ütlustes, et D. M.i esialgne

taotlus limiitide suurendamiseks ei saanud kooskõlastust, sest ei olnud piisavalt põhjendatud

selle vajadust. Seejuures kirjeldas A. Danchak, et limiidi suurendamise protsess ei piirdu

üksnes iGFC-sse päringu esitamise ja suulise selgitusega, vaid limiidi suurendamiseks peab

klient esitama ka vastavad dokumendid, mis kinnitaksid tema taotlust. Kui taotlusele on

märgitud not okei (nagu on eelmises punktis olevale taotlusele), siis see tähendab, et kliendi

poolt esitatud selgitused, info ja dokumendid ei ole majanduslikult põhjendatud või loogilised

ning kontrollija ei aktsepteeri seda selgitust. Süüdistatav tõi ka välja, et lisaks taotlusele, mida

ei kooskõlastatud, oli Crosspoint Ltd poolt veel mitu taotlust limiitide suurendamiseks ning

kuna need pöördumised olid kõik piisavas mahus põhjendatud (Crosspoint Ltd vastas

vajalikele küsimustele ja esitas vajalikud dokumendid), siis need rahuldati ja backoffice

töötajad suurendasid limiite. A. Danchaki sõnul tegeles ta nende taotlustega, sest need

puudutasid riskijuhtimist. Crosspoint Ltd limiitide suurendamise otsused arutas ta läbi ka

kliendihalduri A. Dremoviga.

Tunnistaja S. G., kes töötas GFC-s juhatuse liikmena 26.03.2019-12.06.2019.a (GFC

äriregistri teabesüsteemi 30.03.2020.a väljatrükk; T1 kd, tl 1-5), kirjeldas kohtuistungil antud

ütlustes, et esines üsna tihti olukordi, kus kliendil oli mingisugusel põhjusel vaja teha oma

makselimiidist suurem ülekanne ja selle peale siis klienditeenindaja saatis nii S. G.le kui A.

Danchakile küsimuse, kuhu oli koopiasse lisatud ka AML kontaktisik, et kas võib seda limiiti

tõsta lühiajaliselt. Selle 3 kuu jooksul, mis S. G. GFC-s juhatuse liikmena töötas vastas A.

Danchak sellistele küsimustele alati nõusolekuga, tunnistaja ei näinud selle aja jooksul ühtegi

keeldumist ühestki tehingust. Kui S. G. nägi, et see ei ole õige ja arutas seda ka M. G.ga ning

nende mõlema nägemus oli, et tegelikult tuleks eelnevalt läbi viia uus KYC protseduur, siis

said nad selle peale A. Danchakilt tagasisideks, et aga nii ehk nii on ju selle ülekande aluseks,

ta esitab need dokumendid, lepingu, mingisuguse põhjuse, mille jaoks seda makset on vaja

teha ja see on siis nende garantii, et tegemist ei ole keelatud tegevusega.

Kuigi S. G. GFC-s töötamise perioodi jooksul Crosspoint Ltd tehingutega seonduvalt limiitide

suurendamisi enam ei tehtud, siis kinnitavad kahe täiesti identse teate alusel tehtud kaks

teineteist välistavat otsust, et limiitide suurendamisi otsuseid võeti GFC juhatuse liikme A.

Danchaki poolt vastu kergekäeliselt, ilma vajalike dokumente kontrollimata. Kui dokumente

oleks kontrollitud nii nagu seda A. Danchak väidab, siis ei oleks ta saanud jõuda sama teate

puhul kahele täiesti erinevale järeldusele. Kohtu hinnangul tõendab lisaks seesugune sama

päeva jooksul kahe teineteist välistava otsuse tegemine, et Crosspoint Ltd tehinguid tehti

kiirustades, ilma alusdokumente kontrollimata või neisse süvenemata.



Dokument nimetusega „iGFC kaudu saadetud teade“ (vaatlusprotokollis lisa 21) (T5 kd,

tl 123-125; T10 kd, tl 1-13 CD-plaadil fail nr 4);

Dokumendist nähtub, et 31.05.2018.a kell 15:29:36 saatis D. M. läbi iGFC küsimuse, mille

registreeris A. S. 31.05.2018.a kell 15:31:30. Teate teema on kuulimiidi suurendamise taotlus

ja teate sisu järgnev: „Tere päevast, palun tõstke maksete piirsumma 2 600 000 00 euroni.“.

Dokumendi keskel on käsikirjalised kirjed „Crosspoint, KYC – 2,5, Ceuros 350/2,3,

31.05.2018, Confirmed: monthly limit charge to 2,6 mln for 1 day (tõlgituna: kinnitatud

igakuise piirnormi muutus 2,6 mln 1 päevaks), (01.06.2018- roll back to 2,3 mln)(tõlgituna:

tagasi muutmine 2,3 mln peale).“

Dokumendil olevad käsikirjalised märkmed tõendavad, et D. M.i taotlus kuulimiidi

suurendamiseks kooskõlastati üheks päevaks.



Crosspoint Ltd osas väljatrükk Companies House kodulehelt (vaatlusprotokollis lisa 22).

Dokumendil on templi kujutis „Aleksei Dremov, 30 JAN 2018, KOOPIA ÕIGE“ ja allkiri

(T5 kd, tl 126-132);

Dokument tõendab, et Crosspoint Ltd on aktiivne osaühing, mis asutati 07.05.2013.a,

äritegevuse olemus on 99999 – mittetoimiv ettevõte ja äriühingu direktor on alates

03.07.2017.a D. M.. Seega 30.01.2018.a seisuga, mil Crosspoint Ltd-le avati GFC-s konto, oli

äriühingu registrikaardil märgitud äritegevus mittetoimivaks. Süüdistatav A. Danchak selgitas

21.03.2022.a kohtuistungil, et mittetoimiv ettevõtte on justkui magav ettevõtte, mittetöötav.

Äriühingu staatusena märgitud aktiivne tähendab aga, et ettevõtte on olemas, reaalne ja

registreeritud, kuid kuna on magav staatus, siis sellisele ettevõttele on lubatud aruandlust

mitte esitada. A. Danchaki ütlustest nähtub, et juhul kui ettevõtte tegevusvaldkonnaks oleks

jäänud dormant ehk magav või uinuv, siis sellele oleks pidanud tähelepanu pöörama esmalt

kliendihaldur enne kliendiga ärisuhte loomist ning juhul, kui kliendihaldur seda ei oleks

märganud (kas kuna ei teadnud või ei olnud piisavalt tähelepanelik), siis oleks pidanud sellele

tähelepanu pöörama backoffice töötaja, kes kontrollib dokumente ja avab kontod. Antud juhul

aga kliendihaldur A. Dremov, kes dokumendid vastu võttis ning H. S., kes dokumente

kontrollis ja maksekonto avas, rikkumisi ei tuvastanud, kuna konto avamise hetkel esitati

ajakohane dokument, kus ei olnud seda märget dormant company ehk magav ettevõte. A.

Danchaki sõnul oli läbirääkimiste, dokumentide kogumise ja konto avamise vahel pikk

ajaperiood. Samuti, et GFC sisedokumentide järgi on nii, et kui klient esitab avalduse konto

avamiseks ning kahe kuu jooksul ei vasta küsimustele ja ei esita infot, siis sellise kliendi

puhul keeldutakse konto avamisest. Seejuures nentis süüdistatav, et Crosspoint Ltd info ja

vastused esitati järgemööda, aga küsimused ei jäänud vastuseta rohkem kui kahe kuu jooksul.

A. Danchaki ütluse kohaselt alustas A. Dremov Crosspoint Ltd-ga 30.01 ärisuhte loomise

protsessi ja maksekonto avati mais või aprilli lõpus, kui kliendilt oli saadud täielik ja

ammendav dokumentide kogum.

Kohtu hinnangul ei lähe süüdistatava A. Danchaki poolt kohtuistungil antud ütlused

Crosspoint Ltd-le konto avamise kohta kokku teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega.

Nimelt nähtub eelnevalt analüüsitud tõenditest, et tegelikkuses ei alustanud A. Dremov

Crosspoint Ltd-ga 30.01.2018.a läbirääkimisi, vaid talle avati 30.01.2018.a kliendikonto.

Ühtlasi toob kohus siinkohal ka juba etteruttavalt välja, et aprillis ja mais, millal süüdistatava

A. Danchaki sõnul toimus alles kliendile maksekonto avamine, toimusid tegelikkuses juba

maksekontol tehingud. Kuivõrd Companies House kodulehelt on Crosspoint Ltd osas tehtud

registrikaardi väljatrükk, millest A. Dremov on 30.01.2018.a koopia teinud ja selle koopia

oma allkirjaga kinnitanud, siis saab öelda, et kliendikonto avamisel on lähtutud just nendest

andmetest, mis sellel registrikaardil on välja toodud. Seega avati Crosspoint Ltd-le

kliendikonto olenemata sellest, et tema registrikaardile oli äritegevuse olemusena märgitud

mittetoimiv ettevõte. On raske uskuda, et A. Dremovil jäi selline asi lihtsalt märkamata ning

kui minna seda teed, et A. Dremov lihtsalt ei teadnud, et ka sellist asja peab äriühingu

registrikaardilt kontrollima, siis ei oleks ta tohtinud makseasutuses kliendihaldurina üldse

töötadagi. Kohus on veendunud, et see asjaolu jäeti Crosspoint Ltd-le kliendikonto avamisel

lihtsalt tahtlikult tähelepanuta.



Crosspoint Ltd äridokumendid (vaatlusprotokollis lisa 23). Kõigil dokumentidel on

templi kujutis „Aleksei Dremov, 30 JAN 2018, KOOPIA ÕIGE“ ja allkiri (T5 kd, tl 133-

177);

Need äriühingu dokumendid sisaldavad Leanne Coxoni (CFS Secretaries Limited volitatud

esindaja) avaldust Crosspoint Ltd-ga seotud dokumentide õigsuse kohta kinnitatuna notari

poolt, äriühingu 19.07.2017.a registreerimistunnistust nime muutmise kohta (endine nimi

Medicure Pharmacy LTD), Medicure Pharmacy LTD osaühingu asutamistunnistust ja

apostilli, Medicure Pharmacy LTD osanike memorandumit, Medicure Pharmacy LTD

põhikirja, Conmpanies House raportit ja Crosspoint Ltd registriandmeid (ka selles

dokumendis on märgitud äriühingu olemuseks mittetoimiv ettevõte ja et viimane

raamatupidamisarvestus on koostatud 31.05.2017.a). Süüdistatav A. Dremov kinnitas

kohtuistungil, et on kliendi verifitseerimise käigus temale esitatud originaaldokumentidest,

mis hõlmasid ka Crosspoint Ltd-ga seotud äridokumente, teinud koopiad ja need koopiad oma

allkirjaga kinnitanud.



Crosspoint Ltd osas väljatrükk Companies House kodulehelt (vaatlusprotokollis lisa 24)

(T5 kd, tl 178-182);

Dokument tõendab, et 22.06.2018.a (nimetatud kuupäev on märgitud dokumendi lehekülje

lõpus oleva veebilehekülje juurde) seisuga omab D. M. Crosspoint Ltd-s aktsiate

omandiõigust 75 % või rohkem ning on äriühingu aktiivne osaline.



Hollandi majandusministeeriumi laeva raadiojaamaloa väljatrükk laeva Alexandra kohta

(vaatlusprotokollis lisa 25). Dokumendil on templi kujutis „Aleksei Dremov, 30 JAN

2018, KOOPIA ÕIGE“ ja allkiri (T5 kd, tl 183-185);

Dokument tõendab, et Crosspoint Ltd kliendikonto avamisel 30.01.2018.a on A. Dremovile

esitatud ka jaht Alexandraga seotud dokument, mille sisuks on jahile laeva raadiojaamaloa

väljastamine koos raadiojaama, loa omaniku ja varustuse andmetega. A. Dremov on

dokumendist koopia teinud ja selle oma allkirjaga kinnitanud.



Hollandi majandusministeeriumi laeva mereside mobiilteenuste väljatrükk laeva

Alexandra kohta (vaatlusprotokollis lisa 26). Dokumendil on templi kujutis „Aleksei

Dremov, 30 JAN 2018, KOOPIA ÕIGE“ ja allkiri (T5 kd, tl 186-188);

Dokument tõendab, et Crosspoint Ltd kliendikonto avamisel on A. Dremovile esitatud ka jaht

Alexandraga seotud dokument, mille sisuks on mereside mobiilteenustega seonduv koos

kasutaja, laeva, saatja, otsingu- ja päästeoperatsioonide ning värvuse andmetega. Ka sellest

dokumendist on 30.01.2018.a A. Dremov koopia teinud ja koopia oma allkirjaga kinnitanud.



Hollandi jahiregistri Hollandis asuva alalise asukoha sertifikaat jahi Alexandra kohta

(vaatlusprotokollis lisa 27). Dokumendil on templi kujutis „Aleksei Dremov, 30 JAN

2018, KOOPIA ÕIGE“ ja allkiri (T5 kd, tl 189-192);

Dokument tõendab, et Crosspoint Ltd kliendikonto avamisel on A. Dremovile esitatud ka

Hollandi laevaregistri sertifikaat jaht Alexandra andmete kohta, millest muu hulgas nähtub, et

jahi tootemark on Princess ja mudel F88 ning jahile on väljastatud sertifikaat numbriga 606

83. Dokumendi kohaselt omab jaht juriidilist aadressi Hollandis ja registreerimisperioodiks on

märgitud 12.10.2017-12.10.2019.a. Sertifikaat tõendab, et jahi omanik on Crosspoint Ltd, jahi

kerenumber on xxxx, jahi mootorid 2 x MTU M94 2000 (seerianumbritega xxxx ja xxxx). A.

Dremov on nimetatud dokumendist taas 30.01.2018.a koopia teinud ja selle koopia oma

allkirjaga kinnitanud.



GFC juriidiliste isikute 30.01.2018.a koostatud riskihinnang Crosspoint Ltd kohta

(vaatlusprotokollis lisa 28, T5 kd, tl 193-198). Sama dokumenti on vaadeldud ka

19.02.2020.a jälitustoimingu protokollis koos CD-plaadiga (T10 kd, tl 1-13; CD-plaadil

tabelis 1 fail nr 9);

Dokument tõendab, et A. Dremov on 30.01.2018.a kliendi Crosspoint Ltd osas koostanud

riskihinnangu, mille tulemusel sai Crosspoint Ltd hindepunktide kogusummaks 29,22 ja selle

alusel riskitasemeks madala riski. Seesuguse riskihinnangu koostamise kohustus tuleneb

makseasutusele RahaPTS §-st 13.

Kohtuistungil selgitas A. Dremov, et GFC-s kasutatakse riskide hindamiseks Exceli tabelit,

kuhu sisestatakse andmed ankeedist „Tunne oma klienti“ ja seejärel tabel genereerib kliendile

riskiastme. Tabelist nähtub, et GFC-s olid kasutusel järgmised kliendi poolt esitatud andmete

alusel kogutud punktisummadele vastavad riskitasemed:  = 30 - madal risk;  = 50 -

keskmine risk; = 80 - kõrge risk; = 90 - eriti kõrge risk; = 95 - eriti kõrge risk (piirangud);

= 100 – loobuda kliendisuhte alustamisest.

Tabeli poolt genereeritav riskiaste sõltub tunnistaja M. L. sõnul indikaatoritest nagu summa,

kas klient on Euroopa majandusühistu liige või kolmandate riikide territooriumilt, mis on

kliendi käive ja planeeritav tehingute maht. Asjaolu, et kliendi esmase riskiastme määramise

teostab GFC-s kliendihaldur ja seejärel on seda riskiastet võimalik hilisemalt, kas AML

kontaktisiku või juhatuse liikmete poolt muuta, kinnitavad tunnistajad M. L. ja S. G..

Seejuures selgitas tunnistaja M. L., et kliendi riskiastet muudeti näiteks siis, kui ta vaatas, et

see info, mis talle esialgselt esitati kliendi kohta, ei olnud enam vastav tema tehingutele. M. L.

määras siis tunnistaja riskiastme kõrgeks, et hoida silma peal sellel kliendil. Samamoodi oli

selleks õigus ka juhatuse liikmel. Lisaks tuli ette ka kliendi riskiastme alandamist, kui oli

ammendavalt kliendilt küsitud küsimusi ja täiendavaid andmeid, tehtud selleks taaskord

taustauuring ning tehingud vastasid tema tegevusprofiilile. Riski tõstmine ei pidanud saama

juhatuse liikme nõusolekut. Tunnistaja M. L. sõnul oli võimalik riskiastet tõsta või alandada

ilma tema teadmata ning seda tuli tema GFC-s töötamise ajal ka ette, kui A. Danchak alandas

kliendi riskitaset. Eelnev tõendab seega, et kuivõrd kliendi riskiaste kujuneb vastavalt Exceli

tabelisse lisatud andmetele, siis on äärmiselt oluline, et need andmed saaksid sinna õigesti

kantud ja et tabelisse ei jääks kandmata midagi, mis võiks kliendi riskiastet mõjutada.

Kliendile õige riskitaseme määramine on oluline ka seetõttu, et vastavalt riskitasemele toimus

edasiselt kliendi ja tema tehingute kontrollimine AML kontaktisiku poolt ning juhul, kui

kliendile oli tegelikkusest määratud madalam risk, siis võimaldas see kliendil teostada

kergemini tehinguid.

Kui nüüd võrrelda Crosspoint Ltd poolt KYC ankeedis esitatud andmeid (01.05.2020.a

vaatlusprotokolli lisa 16; T5 kd, tl 100-110) ja kliendihalduri A. Dremovi poolt 30.01.2018.a

riskihindamise tabelisse märgitud andmeid, siis selguvad järgmised erisused:



riskihindamise tabelisse on märgitud eeldatava käibena 108 333 eurot, kuigi KYC

ankeedi kohaselt on eeldatavaks käibeks 2 500 000 eurot;



riskihindamise tabelisse on märgitud partneritena Ühendkuningriik ja Läti, seevastu

KYC ankeedis on peamiste partneritena märgitud ka Hiina äriühingud.

Kuigi algselt sai Crosspoint Ltd madala riskitaseme, siis hilisemalt muudeti see riskitase A.

Danchaki sõnul juhatuse poolt kõrgeks. Kui kohtuistungil küsiti A. Dremovilt, kuidas sai ühe

programmi kasutamisest tekkida riskitasemetel nii suur vahe, siis vastas A. Dremov, et kui ta

õigesti mäletab, siis see ei ole üks ja sama programm. A. Dremov ei osanud öelda, kas juhatus

kasutas mingit teist programmi, aga arvab, et seda tehti manuaalselt, kuid ei tea mil viisil

(võibolla programmis Lennuk muudeti manuaalselt riskitaset). Küsimusele, kas see Exceli

programm, kuhu A. Dremov pidi andmeid sisestama, kas see riskitase olenes sellest, kui palju

andmeid sinna sisestada, vastas süüdistatav jaatavalt, et see sõltus koostööpartneri riikidest.

Küsimusele, kas olukorras, kus näiteks mingisugune riik jätta sinna riskianalüüsi märkimata,

kas siis on võimalik saada madalamat riski, vastas süüdistatav, et ta ei ole tehniline spetsialist

ja ei tea kuidas see täpselt töötab. Asjaolu, et Crosspoint Ltd peamise tehingupartnerina ei ole

riskihindamise tabelisse märgitud Hiinat, selgitas süüdistatav sellega, et see ei ole ainus KYC

ankeet ja ilmselt 30.01.2018.a seisuga esitati ankeet, milles Hiinat ei olnud tehingupartnerina

märgitud.

Süüdistatava A. Dremovi seesugune selgitus riskihindamise tabeli ja KYC ankeedi vaheliste

erisuste osas ei ole kohtu hinnangul usutav. Eelnevalt on kohus juba välja toonud, et

SharePoint oli GFC peamine dokumentide hoidla ning väidetavalt tuli sinna üles laadida kõik

kliendiga seotud dokumendid. GFC sisevõrgus olevast info- ja failivahetus platvormist

SharePoint laeti alla failid, mis sisaldasid Crosspoint Ltd-ga seotud e-kirjavahetusi ning

kirjavahetusega seotud saadetud ja vastu võetud manuseid (19.02.2020.a jälitustoimingu

protokoll koos CD-plaadiga; T10 kd, tl 1-13). Nende dokumentide seast leiti küll accepted

documents (tõlgituna: aktsepteeritud dokumendid) kaustast 11.05.2018.a loodud kujutis

Crosspoint Ltd KYC ankeedist, mis on allkirjastatud 22.01.2018.a D. M.i poolt, kuid

dokumendil puudub GFC esindaja allkiri (T10 kd, tl 1-13, CD-plaadil tabelis 1 fail nr 7). Isegi

kui leida, et A. Dremov on riskihindamisel lähtunud 22.01.2018.a KYC ankeedist, siis ka

selles ankeedis on Crosspoint Ltd peamise tehingupartnerina märkinud Hiina (nagu ka

30.05.2018.a KYC ankeedis) ning hoolimata sellest ei ole Hiina 30.01.2018.a koostatud

riskihinnangu tabelisse Crosspoint Ltd peamise tehingupartnerina märgitud (kuigi võiks

öelda, et andmed selle kohta olid kliendi poolt kindlasti esitatud). Ja tegelikkuses kui neid

kahte KYC ankeeti, s.o 22.01.2018.a ja 30.05.2018.a võrrelda, siis nähtub, et need ankeedi on

täiesti identsed. Seega leiab kohus, et puudub võimalus tõendada, et Hiina ei olnud algusest

peale Crosspoint Ltd tehingupartnerina KYC ankeeti märgitud, sest sellist tõendit kohtule

esitatud ei ole. Eelneva põhjal saab lisaks väita, et kuivõrd SharePointis ja ka arhiveerituna

Crosspoint Ltd füüsiliste dokumente hulgas puudub KYC esialgne ankeet, mis oleks

allkirjastatud nii kliendi kui ka GFC esindaja poolt, siis jääb tegelikkuses arusaamatuks,

millisest KYC ankeedist on esialgse riskihindamise tegemisel üldse lähtutud. Seda enam, et

tunnistajad ja süüdistatavad on kohtuistungil kõik kinnitanud, et kliendiga seotud dokumendid

tuli kõik SharePointi üles laadida, kuid kliendi Crosspoint Ltd puhul seda millegipärast ei

tehtud. Kohtu käsutuses olevate andmete pinnalt jääb eeltoodu tõttu paratamatult mulje, et

kliendihaldur A. Dremov on jätnud Crosspoint Ltd tehingupartnerina Hiina märkimata

tahtlikult, et saada äriühingule madalam riskitase. Kuivõrd A. Dremov on kohtuistungil

kinnitanud, et kliendi riskitase kujunes vastavalt tabelisse sisestatud andmetele ja lisatud

koostööpartnerite riikidele, siis oli A. Dremov kohtu hinnangul väga hästi kursis sellega, et

nende andmete lisamata jätmisega saab kliendi riskistasemega manipuleerida.

Siinkohal tuleks lisada, et kohtule esitatud tõenditest nähtub, et GFC-l oligi KYC ankeedi ja

riskihindamisega seoses mitmeid probleeme. Tunnistaja S. G., kes tegeles GFC

rahapesuvastase võitluse sisekorraeeskirjade korrastamisega ja oli hilisemalt ka GFC juhatuse

liige, kirjeldas kohtus, et KYC dokumentide puhul oli selgelt näha või olid dokumendis sees

arusaamatud lõigud, mida kas GFC-s ei tehtud või mis oli segane. Seetõttu ei saanud päris

täpselt aru, mida siis see inimene, kes selle KYC protseduuriga tegeleb, tegema peab, et kuhu

suunda ta läheb või mis on täpselt need sammud, mida ta järgima peab. Lisaks on S. G. välja

toonud, et väga segased ja arusaamatud olid ka riskihindamise dokumendid. Riskihindamiseks

oli koostatud A. Danchaki poolt Exceli tabeli põhine maatriks, mis võttis arvesse, mis riigist

klient pärit on ja millised on kliendi tegevusvaldkonnad. Seda süsteemi oli vaja uuendada, sest

ohuriikideks peetavate riikide nimekirjad muutusid pidevalt tulenevalt FATF-ist või ka RAB-

ist ning seetõttu oli vaja üle vaadata ja karmistada neid protseduure, et keda üleüldse

lubatakse kliendiks. Ja täpselt samamoodi oli ka tegevusvaldkondadega, et kes on lubatud ja

kes mitte. Tunnistaja selgitas kohtus, et FATF on rahvusvaheline ÜRO juures tegutsev

organisatsioon, mis tegeleb rahapesu ja terrorismi rahastamise vastase ja organiseeritud

kuritegevuse vastase võitlusega üle maailma ja abistab nii-öelda lonkavaid riike, et nende

süsteemid jõuaksid vajalikule tasemele, et nad oleksid võimelised ise enda riigi sees rahapesu

ja terrorismi rahastamise vastase võitlusega, aga ka muu kuritegevusega tegelema.

Riskihindamise eeskirjade segasuses osas selgitas S. G. veel, et oli kaks erinevat dokumenti,

üks oli mõeldud eraklientide jaoks ja teine äriklientide jaoks. Eraklientide puhul oli S. G.

jaoks selge, mis on see metoodika ja kuidas see justkui toimib, aga äriklientide puhul oli S.

G.l raskusi selle dokumendiga suhestumisega, et aru saada, mis on need praktilised sammud

või kuidas see praktikas toimib, see riskihinnangu tegemine ja analüüsimine selle dokumendi

põhjal.

Tunnistaja S. G. ei olnud aga ainuke, kes märkas probleeme seonduvalt KYC ja

riskihindamisega seotud dokumentidega, vaid nendele probleemidele on osutanud ka

tunnistaja M. L. 04.10.2018.a e-kirjas „Kliendifailide kontrollimise kokkuvõte“ juhatuse

liikmetele A. Danchak ja M. R. (T14 kd, tl 199-203). Sellest e-kirjast ja tunnistaja M. L. poolt

kohtuistungil antud ütlustest nähtub, et probleemid olid ka selles, et KYC küsimustik oli

tihtipeale edastatud e-posti teel, kuigi tegelikkuses peaks seal olema kliendi allkiri ja see

peaks olema edastatud posti teel. Samuti oli probleemiks, et kliendiandmete uuendamine kui

selline ei tähenda ainult KYC küsimustiku uuendamist, vaid ka kõikide teiste kogutud

dokumentide uuesti kontrollimist (kas klient on aktiivne, kes on tegelikud kasusaajad jne).

Kui M. L.lt küsiti kohtuistungil, kas KYC ankeedi allkirjastamata jätmine oli süsteemne ehk

pidev probleem, vastas M. L., et ta nii täpselt ei mäleta, kuid kui ta on selle välja toonud, siis

ju see nii oli. E-kirjas välja toodud parenduste osas märkis M. L. veel kohtuistungil, et kuigi

talle jäeti mulje, et need viiakse ellu ja A. Danchak oli sellepärast ka mures, siis kuna tema

tööperioodi lõpul esines tema poolt välja toodud tähelepanekuid tihti, siis ta ei olnud enam nii

kindel nende täideviimise efektiivsuses.



LexisNexis kirjega väljatrükid (vaatlusprotokollis lisa 29). Dokumentidel on templi

kujutised „M. L., 24 JAN 2018, VÄLJATRÜKK ÕIGE“ ja allkiri või „M. L., 22 JUN

2018, VÄLJATRÜKK ÕIGE“ (T5 kd, tl 199-222);

Väljatrükid tõendavad, et M. L. on 24.01.2018.a teinud andmebaasis LexisNexis päringud

Crosspoint Ltd ja D. M.i osas ning 22.06.2018.a päringud Medicure Pharmacy Ltd, AP Home

and Design, W H Malcolm Ltd, Premier Modular Limited, BAUHU Europe Ltd ja jaht

Alexandra osas. Andmebaasis LexisNexis 24.01.2018.a tehtud väljatrükid Crosspoint Ltd ja

D. M.i kohta tõendavad ühtlasi, et GFC esimene kokkupuude selle kliendiga ei olnud

kliendikonto avamisel 30.01.2018.a, vaid juba varasemalt. Seda kinnitavad ka teised tõendid,

millel kohus peatub allpool. Samuti tõendavad väljatrükid, et enne Crosspoint Ltd-le

kliendikonto avamist kontrollis äriühingut ka AML kontaktisik M. L. ning ei tuvastanud ei

äriühingu ega selle esindaja osas andmebaasidest konto avamist välistavaid andmeid. Ka

22.06.2018.a väljatrükkidega ei tuvastatud andmeid, mis võiks äriühinguga seonduvalt

kahtlust äratada. LexisNexis väljatrükid 22.06.2018.a kuupäevast tõendavad ühtlasi, et

Crosspoint Ltd-ga seotud äriühinguid ja jaht Alexandraga seonduvat kontrolliti pärast

Crosspoint Ltd tehingute teostamist. Seda, kas ka enne Crosspoint Ltd tehingute teostamist

kontrolliti andmebaasidest jaht Alexandraga seonduvat või näiteks tehingupartnereid, kohus

kontrollida ei saa, sest selle kohta andmed puuduvad.



Crosspoint Ltd äridokumentide väljatrükid (vaatlusprotokollis lisa 30). Kõikidel

dokumendi lehekülgedel on templi kujutis „Aleksei Dremov, 30 JAN 2018, KOOPIA

ÕIGE“ (T5 kd, tl 223-267);

Väljatrükid tõendavad, et Crosspoint Ltd kliendikonto avamisel on A. Dremovile esitatud ka

Medicure Pharmacy LTD 03.07.2017.a koosolekuprotokoll, millega nimetati direktoriks D.

M., 19.07.2017.a registreerimistunnistus nime muutmise kohta, Crosspoint Ltd ettevõtte

dokumendid, äriühingu osade üleandmise dokument, Companies House registripidaja

04.01.2018.a kinnitus äriühingu asutamise ja direktori kohta ning Leanne Coxoni avaldus ja

apostill. A. Dremov on nendest dokumentidest teinud koopiad ja koopiad oma allkirjaga

kinnitanud.

Eespool nimetatud 01.05.2020.a vaatlusprotokollis (T5 kd, tl 1-267) vaadeldud dokumendid

tõendavad kohtu hinnangul kokkuvõtvalt seda, et GFC kliendikonto avamisel kliendile

Crosspoint Ltd kogus kliendihaldur A. Dremov küll mitmeid kliendikonto avamiseks vajalike

dokumente (sealjuures tutvus mõningate originaaldokumentidega ja tegi nendest koopiad),

kuid nagu tõendamist on leidnud, siis nende dokumentide alusel ei ole näiteks riskihindamise

tabelisse märgitud andmeid õigesti ja osa andmeid on jäetud ka kandmata.

Kliendiks saamisele järgnev samm oli GFC-s kliendi tehingutega seonduv, millega tegeles

peamiselt tugiteenuste osakond ja AML kontaktisik. Tunnistaja H. S. ütluste kohaselt nägi

maksete töötlemine välja nii, et kui klient oli algatanud makse oma elektroonilise kanali

kaudu, siis see info jõudis Lennukisse ja tunnistaja pidi vaatama, et need maksed, mis olid

saatmisvalmis, saaksid üheks failiks kokku pakitud ja majast välja saadetud. H. S. sõnul ei

olnud võimalik selline olukord, et klient teeb makse ja see läheks kuidagi GFC süsteemidest

sõltumatult läbi, oli vaja ikkagi fail koostada ja fail edasi saata, et see fail läheks töötlusesse ja

majast välja. Nende maksete osas, mis olid kas ootel või mingisuguses teises staatuses, pidi H.

S. uurima, mis põhjusel see staatus ei ole saatmisvalmis ja vastavalt siis edasi tegutsema. Kui

makse jäi AML kontrolli alla, siis pidi H. S. teavitama kliendihaldurit, kes pidi tellima

lisadokumente vastavalt AML-i inimese poolt küsitule. Kui AML oli kontrolli teostanud ja

vabastas makse, siis muutus see automaatselt saatmisvalmiks ning H. S. sai selle faili panna ja

ära saata.

Tunnistaja M. L. andis kohtus tehingute kontrollimise osas järgmisi ütlusi. See, kas maksed

vajasid AML kontrolli, sõltus riskimaatriksist. Tunnistaja kontrollis neid makseid, mis jäid

süsteemis Lennuk kinni. Olukorras, kus mingisugune tehing jäi AML-i kinni ja tunnistaja oli

selle üle vaadanud, puudus tal õigus seda tehingut ise füüsiliselt teostada ning tehingu teostas

H. S. või mõnikord ka M. R.. Kuigi süsteem selekteeris ise välja kontrolli vajavad kanded, siis

sai ka M. L. ise panna märke, kui tahtis mingi kande üle kontrollida. Kui tehing ületas

kindlaks määratud summaarse piiri, siis pidi tehingu üle vaatama ka juhatuse liige. Kontrolli

teostasid mõlemad juhatuse liikmed. Kontrollist jäi Lennukisse märge maha, selleks pidi

rippmenüüst valima, et kontrollitud ja kinnita. Kandeid oli võimalik ka teha ilma

tunnistajapoolse kinnituseta. See volitus oli M. L. asendajal ja ülemusel A. Danchakil. M. L.

ütluste kohaselt oli A. Danchakil õigus üle teha tema otsustust, kui näiteks ta ei leidnud

sisemist veendumust kande tegemiseks. M. L. mäletab ka selliseid olukordi, kus ta oli küsinud

kliendilt dokumente või täiendavad küsimusi ja siis enda üllatuseks märkas, et tehing on juba

tehtud. M. L. sai siis kontrollida Lennukist, kes selle tehingu lubas (kord üks ja kord teine

juhatuse liige). M. L. sõnul pidi ta klientide andmeid üle vaatama lisaks onboardimisele ka

muul ajal. See, kui tihti ja mis perioodi tagant pidi kliendi andmeid üle vaatama, sõltus samuti

riskiastmest. Järelkontroll tulenevalt riskiastmest toimus vastavalt sisereeglitele, mille raames

vaadati tagasiulatuvalt tehinguid, kas need vastavad kliendi tegevusprofiilile ja uuendati

andmeid.

Tehnilise poole pealt kirjeldas GFC IT-juht V. T. kohtuistungil antud ütlustes, et kui makse

tuli selline, mida tuli AML-i poolt kontrollida, siis edasi ei saanud see makse liikuda ilma, et

AML-i inimene oleks pannud linnukese selle kohta, et AML kontroll on tehtud. Kui on

ilmunud märge ehk linnuke mingisugusesse kastikesse, et AML kontroll on tehtud, siis

süsteem muudab automaatselt makse olekut ja järgmine aste on „saatmisvalmis“. Edasi juba

backoffice töötaja võis saata makse ära ja sama toimus ka makse vastuvõtmisega. Kui makse

vajas AML kontrolli, siis kliendile saadeti süsteemi poolt automaatne kiri, et selle makse

kohta on vaja edastada dokumendid. See kiri läks kas info meililt või siis ka support meililt.

Tunnistaja selgitas, et oli kaks parameetrit – makse summa ja kliendi riskitase ning sõltuvalt

nendest makse kas vajas AML-i kontrolli või mite.

Seda, et kliendi andmete uuendamine sõltus kliendile määratud riskiastmest, kinnitas ka

tunnistaja H. S., kelle mäletamist mööda oli kõrge riskiga klientide puhul kliendiandmete

uuendamine kohustuslik iga poole aasta tagant ning madala ja keskmise riskiastmega klientide

puhul tuli kontrolli teha iga aasta. Kui klient ei esitanud uuendatud dokumente või

isikuandmeid, siis talle saadeti mitu teavitust ja mingi aja möödudes kliendi konto blokeeriti

ja siis mingi aja pärast konto suleti, kas siis kliendi enda soovil või kliendihalduri või juhatuse

liikme otsusel. Konto sulgemisel andis klient rekvisiidid, kuhu konto ülejääk tuleks kanda.

Lisaks oli ka vähe juhuseid, kus kliendil ei olnud teist kontot ja siis tehti kliendile sularaha

väljamakse (kui summa oli väike, alla tuhande) või kanti jääk kliendikontolt GFC

vahekontole. A. Dremovi ütluste kohaselt tuli kõrge riskiga klientide puhul KYC ankeeti

uuendada kord kolme kuu jooksul, seejuures mõned kliendid kontrolliti kord kolme kuu

jooksul ja mõned kontrolliti kord kuue kuu jooksul.

Enne konkreetsete Crosspoint Ltd tehingute vaatlemist on oluline korraks peatuda GFC

töötajate asendamise korral. Crosspoint Ltd tehingute toimumise ajal olid GFC juhatuse

liikmed M. R. ja A. Danchak. M. R. oli GFC juhatuse liige 11.06.2014.a kuni 26.03.2019.a

(GFC äriregistri teabesüsteemi 30.03.2020.a väljatrükk; T1 kd, tl 1-5) ning temale allus

backoffice ehk tugiteenuste osakond, ta tegeles vastavuskontrolli, raamatupidamise ja

personaliküsimustega. M. R. oli seega GFC tugiteenuste juhi H. S. vahetu juht ja H. S.

puudumisel asendas teda. Nimetatu on tõendamist leidnud nii H. S. ametijuhendi, tunnistajate

H. S. ja M. L. kui ka süüdistatava A. Demovi ütlustega. Nagu eelnevalt juba öeldud, siis A.

Danchak oli GFC juhatuse liige alates 27.09.2016.a kuni 02.09.2019.a ning ta tegeles

kliendihalduritega ja temale allus ka AML kontaktisik. Seda on kinnitanud tunnistajad H. S. ja

M. L.. Seega kliendihaldur A. Dremov ja AML kontaktisik M. L. allusid A. Danchakile ning

kui AML kontaktisik puudus, siis teda asendas A. Danchak. Seda on kinnitanud A. Danchak

ka 21.12.2022.a kohtuistungil antud ütlustes. Seejuures on oluline märkida, et GFC ainuke

AML töötaja Crosspoint Ltd tehingute ajal oligi M. L.. Kuigi A. Danchak ise ja ka tema

kaitsja on üritanud väita, et M. L. otsene ülemus oli juhatuse liige M. R., kellele viimane ka

allus, siis tegelikkuses näitavad kriminaalasjas kogutud tõendid, et ametlikult dokumentides

võis see nii kirjas olla, kuid tegelikkuses teadsid kõik, sealhulgas ka AML töötaja M. L. ise, et

ta allub A. Danchakile.

Kriminaalasjas on tõendamist leidnud, et läbi Crosspoint Ltd GFC arvelduskonto on liikunud

jaht Alexandra müügi eest saadud 2 880 000 eurot, mis on kantud edasi erinevatele Hiina

äriühingutele. Kriminaalasja peamine vaidlus seisneb kohtu hinnangul selles, kas nende

tehingute teostamisel on järgitud kõiki seadusest tulenevaid nõudeid ning kogutud ja

kontrollitud piisava põhjalikkusega tehingute aluseks olevaid dokumente. Selleks, et

tuvastada, kuidas GFC sai Crosspoint Ltd tehingutega seotud alusdokumente ja mil moel need

GFC siseselt erinevate isikute vahel liikusid, on äärmiselt oluline GFC sisevõrgus olevast

SharePointist alla laetud Crosspoint Ltd-ga seotud e-kirjavahetus, kirjavahetusega saadetud ja

vastu võetud manused ning nendest manustest loodud dokumentide kujutised (19.02.2020.a

jälitustoimingu protokoll koos CD-plaadiga; T10 kd, tl 1-13). Selleks, et aru saada, kas selle

kirjavahetuse tulemusena on toimunud Crosspoint Ltd kontol ka ülekandeid või tehinguid,

vaatleb kohus samaaegselt ka Võrguvara OÜ poolt väljastatud GFC virtuaalserverite

tagavarakoopiate vaatlusega tuvastatud andmeid (04.03.2020.a vaatlusprotokoll koos CD-

plaadi ja väljatrükiga; T6 kd, tl 102-112). Kirjavahetuse puhul märgib kohus ka kohe ära, et

tunnistaja V. T. ja süüdistatava A. Danchaki ütlustega on tõendatud, et meiliaadressid xxxx,

xxx ja xxxx on GFC üldised postkastid, millele oli juurdepääs mitmetel GFC töötajatel.

Tunnistaja V. T. on lisaks selgitanud, et kõiki neid postkaste kasutati kirjavahetuse

pidamiseks klientidega, et see kirjavahetus ei oleks GFC töötaja isiklikus postkastis, vaid

nähtav korraga üheaegselt mitmele GFC töötajale.

Vaadeldud dokumentidest nähtub esmalt, et 21.01.2018.a on loodud kujutis D. M.i isikut

tõendavatest dokumentidest (T10 kd, tl 1-13; tabel 3 fail nr 8). Loodud kujutisel on koopia D.

M.i passist ja tema ID-kaardist pilt. Kuigi tegemist ei ole kinnitatud koopiatega, siis tõendab

see kujutis, et enne kliendikonto avamist 30.01.2018.a on D. M.i isikut tõendavate

dokumentidega tutvutud.

04.05.2018.a kell 00:28 on kasutaja D. M. e-posti aadressilt xxxx saatnud 28 manusega e-kirja

kasutajatele A. Dremov xxxx ja Info xxxx (T10 kd, tl 1-13; tabel 3 fail nr 28). Kirja sisu on

järgmine: „Tere päevast. Nagu lubasime, siis 10 tööpäeva jooksul saadame teile välja

dokumentatsiooni, mis puudutab MY Alexandra müügitehingut. Lisas leiate te

dokumentatsiooni, samuti teie küsimustele antud vastustega kirja. Me hindame teiega

koostööd ja püüame, et meie koostöö poleks ainult efektiivne vaid ka meie ja teie jaoks

maksimaalselt meeldiv. Lugupidamisega, CROSSPOINT INTERNATIONAL LOGISTICS LTD

M. D..“ Kirjaga on edastatud järgmised dokumendid: 26.09.2017.a mootorjahi vastuvõtu-

üleandmisakt Crosspoint S.A.-lt Crosspoint Ltd-le, 24.07.2014.a ehitaja sertifikaat,

20.09.2017.a müügileping Crosspoint S.A. ja Crosspoint Ltd vahel, 25.04.2018.a müügileping

Crosspoint Ltd ja Preston Development Limited vahel, maakleri A. M. Y. M. andmed, EL

vastavusdeklaratsioon väikelaeva Direktiivi 2013/53/EL projekteerimist, ehitamist ja

müraheidet käsitlevatele nõuetele vastavuse kohta, Companies House 15.03.2018.a kinnitus

Crosspoint Ltd kohta, Crosspoint Ltd 13.04.2018.a arve nr 01/2018 Preston Development

Limited-le, raadiojaamaloa väljatrükk ja inventari loetelud jahi Alexandra kohta, Argentaria

Holdings INC 01.08.2017.a kinnitus Ventorro Inc konto kohta, Crosspoint Ltd ja Ventorro Inc

vahel 15.09.2017.a sõlmitud laenuleping, 09.03.2018.a kokkuleppe memorandum Crosspoint

Ltd ja Preston Development Limited vahel, Crosspoint Ltd Argentaria Holdings INC

kontoväljavõte, 27.04.2018.a loodud kujutis D. M.i CV-st, 26.04.2018.a ja 03.05.2018.a

vastused GFC küsimustele, Crosspoint Ltd Argentaria Holdings INC kontoväljavõtted

sissetulevate ja väljaminevate maksete kohta, Crosspoint Ltd ja Preston Development Limited

vahel 25.04.2018.a sõlmitud vastuvõtu-üleandmisakt, Crosspoint Ltd 15.03.2018.a juhatuse

otsuse jaht Alexandra müümise kohta Preston Development Limited-le, aruanne jaht

Alexandral 2017.a teostatud töödest, Hollandi jahiregistri Hollandis asuva alalise asukoha

sertifikaat jahi Alexandra kohta, jaht Alexandra 16.08.2013.a tehniliste andmete väljavõte,

Crosspoint Ltd 03.04.2018.a kinnitus jaht Alexandra koormatiste ja laenude puudumisest ning

jaht Alexandra asukoha andmed.

04.05.2018.a kell 07:58 on kasutaja Info xxxx D. M.i poolt 04.05.2018.a kell 00:28 saadetud

kirja edastanud kasutajatele A. Z. xxxx, A. Danchak xxxx, H. S. xxxx, M. L. xxxx ja A.

Dremov xxxx (T10 kd, tl 1-13; tabel 3 fail nr 35).

Kirjaga edastatud dokumentidest on GFC-s kasutusel oleva SharePointi Crosspoint Ltd kausta

loodud ka kujutised, millest kõiki kohus eraldi välja ei too (T10 kd, tl 1-13; failid 6, 42 ja 44-

51). Lisaks soovib kohus eelnevalt nimetatud dokumentide osas märkida, et kuivõrd jaht

Alexandra müügitehinguga seoses esitatud dokumendid on edastatud e-posti kaudu, siis ei ole

võimalik tõendada, kas GFC töötajad on tutvunud ka originaaldokumentidega.

Eelnevalt nimetatud dokumentidest peatub kohus eraldi Argentaria Holdings Inc-ga seotud

dokumentidel. Dokumendist nimega Argentaria statement.pdf“ (T10 kd, tl 1-13; tabel 5 fail

nr 44) nähtub, et Crosspoint Ltd on esitanud oma kontoväljavõtte ajavahemikul 11.09.2017-

30.09.2017.a makseasutuses Argentaria Holdings Inc. Esitatud dokument on tuvastamata isiku

poolt 30.09.2017.a käsitsi allkirjastatud. Kontoväljavõte tõendab, et D. M. on Crosspoint Ltd-

e makseasutuses konto avanud 11.09.2017.a ning esitatud perioodil on ülekanded toimunud

üksnes Ventorro Inc ja Crosspoint S.A. vahel. Kontoväljavõttest nähtub justkui oleks

Crosspoint Ltd kandnud jahi müügitehingu eest Crosspoint S.A.-le 25.09.2017.a 500 000

eurot ja 29.09.2017.a 1 500 000 eurot. Dokumendist nimega „Letter 1284-17.pdf“ (T10 kd, tl

1-13; tabel 5 fail nr 50) nähtub, et Argentaria Holdings Inc on 01.08.2017.a edastanud

Ventorro Inc kontosaldo päringule vastuse, et konto kasutaja on A. S. ja 01.08.2017.a seisuga

oli kontojääk 19 475 058,36 eurot. Vastuse on allkirjastanud Argentaria Holdings Inc

finantsdirektor A. K.. Vastusest nähtub ka makseasutuse e-posti aadressina xxxx (T10 kd, tl 1-

13; tabel 5 fail nr 50). Dokumendist nimega „Loan Agreement.pdf“ (T10 kd, tl 1-13; tabel 5

fail nr 51) nähtub, et Crosspoint Ltd ja Ventorro Inc vahel on 15.09.2017.a sõlmitud

laenuleping nr 17-1/CR. Laenu eesmärgina on laenulepingus märgitud mootorjahi ostmine

ning laenulepinguga kohustub Crosspoint Ltd andma Ventorro Inc-le viivitamata asjakohase

dokumentaalse kinnituse laenu kasutamise kohta laenuandja taotlusel. Laenuleping on

sõlmitud 2 miljoni euro suuruse summa peale, mis kantakse Crosspoint Ltd pangakontole

hiljemalt 30.09.2017.a. Laen on saadaval perioodi kohta alates laenu andmise kuupäevast kuni

31.12.2019.a. Aastase intressimäärana on lepingus märgitud 5%. Laenulepingus on toodud ka

mõlema lepingupoole arvelduskontod, mis asuvad mõlemad makseasutuses Argentaria

Holdings Inc. Lepingus puuduvad andmed selle kohta, kuidas toimub näiteks laenu

tagastamine või intresside tasumine.

Ventorro Inc on märgitud Crosspoint Ltd laenuandjana nii äriühingu poolt 22.01.2018.a (fail

nr 7 nimega „New KYC.pdf“) kui ka 30.05.2018.a (fail nr 11 nimega „KYC 30.05.2018.pdf“)

allkirjastatud KYC ankeetidesse. Seejuures väärib märkimist, et Crosspoint Ltd poolt

13.07.2018.a allkirjastatud KYC ankeedis (fail nr 12 nimega „New KYC 13.07.2018.pdf“)

Ventorro Inc-i enam laenuandjana märgitud ei ole.

SharePointist alla laetud Crosspoint Ltd kaustas on ka 04.05.2018.a kell 15:36 loodud kujutis

Argentaria Holdings Inc koduleheküljest nimega „Argentaria Holdings (PSP) - company

website 04052018.pdf“, mille autoriks on suvandite kirjelduse järgi kasutaja adanchak (T10

kd, tl 1-13; tabel 5 fail nr 43). Kujutisest nähtub üksnes, et Argentaria Holdings Inc reklaamib

ennast litsentseeritud finantseerimisasutusena, mis spetsialiseerub rahaülekande- ja

valuutavahetusteenustele rahvusvahelistele kaubandusettevõtetele ja neile, kes pakuvad neile

finantsteenuseid ning pakub neid teenuseid 24 tundi päevas, 7 päeva nädalas ja 52 nädalat

aastas. Lisaks on kodulehel märgitud, et Argentaria Holdingsi meeskonnal on ainulaadne

väljapääs alates struktuuride, baastehnoloogia ja finantsteenuste protsesside määratlemisest

kogu maailmas. Eelnev tõendab, et makseasutuse Argentaria Holdings Inc koduleheküljest

tehtud väljatrükk on väga pealiskaudne, see ei sisalda mingit informatsiooni ei

kontaktandmete ega ka näiteks pakutavate teenuse kirjelduse kohta. Selline makseasutuse

kirjeldus oleks pidanud ilmtingimata kahtluse alla seadma selle ettevõtte usaldusväärsuse.

06.04.2020.a vaatlusprotokoll koos lisadega CD-plaadil (T6 kd, tl 96-101) tõendab, et

Crosspoint Ltd poolt makseasutuse Argentaria Holdings Inc koduleheküljena märgitud xxxx

ei avanenud vaatluse käigus, kuigi seda prooviti avada erinevates veebilehitsejates. Domeeni

argentaria.biz metaandmetest nähtub, et domeen loodi 04.04.2014.a ja seda uuendati

17.04.2018.a. Registreeringu aegumise tähtajaks on märgitud 03.04.2019.a ning domeeni

registreerinud isiku ja administraatori e-posti aadressiks xxxx. Lisaks on vaatlusprotokollis

välja toodud, et veebileht kasutab HTTP protokolli, mitte turvalist HTTPS protokolli.

04.05.2018.a kell 16:52 saadeti e-posti aadressilt xxxx e-posti aadressile xxxx ja koopiana

aadressidele xxxx ja xxxx kiri, kus paluti D. M.ilt infot selle kohta, mis allikatest ja kuidas

planeeritakse laenu tagastamine firmale Ventorro Inc, kas esitati mingisugune pant või mingid

muud garantiid laenu tagasisaamiseks Ventorro Inc-le, näidata Ventorro Inc tegevuse liik ja

ärisuhete iseloom firmaga Crosspoint Ltd ning esitada täiendavate dokumentidena Crosspoint

Ltd konto väljavõte viimase 12 kuu eest, kehtiv teave panga- ja makseasutustes avatud

kontodest (kuna KYC ankeedis ei olnud näidatud kontot Argentaria Holdingsis) ja tõend

Argentaria finantsasutusena töötamise litsentsi olemasolust (T10 kd, tl 1-13; tabel 3 fail nr

34).

D. M. GFC kirjale 04.05.2018.a ei vastanud, kuid edastas iGFC kaudu 04.05.2018.a kell

17:19:44 teate, milles palus suurendada Crosspoint Ltd kuumaksete limiiti 3 miljoni euroni.

Teade registreeriti A. Z. poolt 07.05.2018.a kell 13:39:30. Nimetatud teatest on loodud

10.05.2018.a ka dokumendi kujutis, mille suvandite kirjelduse järgi on autoriks kasutaja A.

(tuvastatud kui A. K.). Dokumendil on käsikirjalised märkmed, mis tõendavad, et D. M.i

taotlus on 09.05.2018.a kooskõlastatud A. Danchaki poolt soovitust väiksemas mahus ehk et

kuulimiit on tõstetud üksnes 1 miljoni euroni (T10 kd, tl 1-13; tabel 3 fail nr 31).

07.05.2018.a kell 10:49 on D. M. e-posti aadressilt xxxx saatnud kirja koos 7 manusega e-

posti aadressidele xxxx ja xxxx (T10 kd, tl 1-13; tabel 3 fail nr 34). Kirjale on lisatud

järgmised dokumendid: Crosspoint Ltd Argentaria Holdings Inc kontoväljavõte perioodil

11.09.2017-04.05.2018.a, Argentaria Holdings Inc litsentsi kinnitav 04.05.2018.a väljavõte,

D. M.i 15.09.2017.a garantiikiri laenu tagamise kohta ja 04.05.2018.a vastused GFC

küsimustele. Argentaria Holdings Inc litsentsi tõestamiseks esitatud dokumendist nimega

„CERTIFICADO DE AVISO DE OPERACION.pdf“ nähtub, et see tõend on väljastatud

04.05.2018.a kell 09:05 ja kannab Panama Kaubandus- ja tööstusministeeriumi (Ministerio

De Comercio e Industrias) Panama Emprende teatise väljatrüki kujutist. Dokumendi

suvandite järgi on dokument loodud 04.05.2018.a kell 19:39. Arvestades, et dokument on

loodud samal õhtul, mil GFC esitas palve sellise dokumendi esitamiseks, siis on prokuröri

sõnul tegemist Emprende süsteemisiseselt genereeritava dokumendiga (mis ühtib Emprende

funktsiooniga). Esitatud teatise päise ja lõpposa moodustavad logode pildid, mis oleks sinna

justkui eraldi kleebitud. Esitatud dokumendist nimega „Guarantee Letter.pdf“ (salvestatud

eraldi ka failis 40) nähtub, et D. M. kinnitab, et vastutab Crosspoint Ltd-le väljastatud laenu

tagasimakse eest füüsilise isikuna kogu oma varaga. Garantiikirjal on Crosspoint Ltd tempel

koos D. M.i allkirjaga ja Ventorro Inc käsikirjaline nimi ja allkiri koos templiga „Aceptado“.

Kirjale lisatud dokumendis nimega „Letter 2. Answers.pdf“ (salvestatud eraldi ka failis 41) on

Crosspoint Ltd edastanud vastused GFC küsimustele ja öelnud, et Crosspoint Ltd ja Venturro

Inc laenulepingu lõpptähtaeg on 31.12.2019.a. Ühtlasi on vastuses selgitatud, et Crosspoint

Ltd planeerib osta sisse Hiinast moodulmaju ja realiseerida neid Euroopa Liidu territooriumil

ning majandustegevusest saadud raha läheb laenu põhisumma tagasimakseks, samuti

laenuprotsentide tasumiseks ja ülejäänud summa jääb käibevahendina kasutusele edasiseks

ettevõtte majandustegevuseks. Sellisele selgitusele ei ole D. M. ühtegi täiendavat tõendit

esitanud.

Arvestades, et üheski Crosspoint Ltd poolt esitatud KYC ankeedis, mida käesoleva

kriminaalasja raames on uuritud, ei ole nimetatud äriühingu tegevusalana Hiinast

moodulmajade ostmist ja nende realiseerimist Euroopa Liidus, siis oleks seesugune selgitus

D. M.i poolt pidanud koheselt A. Danchakis kahtlust tekitama. Liiati kuna seniselt oli

tegevusalana mainitud üksnes tekstiiltoodete müüki, mis on oma olemuselt väga kaugel

moodulmajade ostmisest. Ja ka seda enam, et A. Danchak on 14.03.2022.a kohtuistungil

kirjeldanud, et kui kliendil on mitu tegevusala ja selgelt väljendatud põhitegevust, siis on see

risk, mis on kõrgem kui tavaline. Seega oleks sellele tulnud tähelepanu pöörata, kuna KYC

ankeedi puhul on oluline aru saada, kas kliendi eesmärk konto avamiseks läheb kokku tema

tegeliku tegevusega. Kohtu hinnangul Crosspoint Ltd puhul seda tehtud ei ole.

Crosspoint Ltd kontol andmebaasis Lennuk nähtub, et laekuvate maksete all on toimunud

viitega 00C75A järgmine laekumine – 27.04.2018.a on A. M. Y. M. S. sooritanud Credit

Mutuel – Cic Banques kontonumbrilt xxxx Crosspoint Ltd-le makse summas 2 880 000 eurot

kirjeldusega „Jaht Alexandra müük“. Vaatluse kohaselt oli tehingu väärtuspäev ja esmane

andmebaasi sisestamine 27.04.2018.a. Tehingu logi järgi toimus 07.05.2018.a kell 15:55 kaks

värskendust kasutaja ANDRII (tuvastatud kui A. Danchak) poolt ja kell 17:08 teostati tehing

kasutaja H. (tuvastatud kui H. S.) poolt (T6 kd, tl 102-112).

27.04.2018.a on loodud dokumendi kujutis nimega „Letter 1..pdf“, kus D. M. vastab

26.04.2018.a kirjaga GFC poolt esitatud küsimustele Crosspoint Ltd ja jaht Alexandra kohta

(T10 kd, tl 1-13; tabel 3 fail nr 48). Kirjas on D. M. loetlenud dokumendid, mis on Crosspoint

Ltd poolt 26.04.2018.a esitatud ning kinnituse, et garanteerib ülejäänud dokumentatsiooni

esitamise, samuti ka vastused kõigile küsimustele 10 tööpäeva jooksul alates päringu saamise

hetkest.

Kui süüdistatavale A. Danchakile näidati 22.03.2022.a kohtuistungil 04.03.2020.a

vaatlusprotokolli, siis selgitas ta, et 27.04.2018.a Crosspoint Ltd kontole laekunud raha osas

tehti 07.05.2018.a kaks kontrolli toimingut. Esmalt AML kontroll ja teiseks suurmakse

kontroll, mille järel backoffice töötaja H. S. arvas rahalised vahendid kliendi kontole. Lisaks

märkis süüdistatav, et kohtule esitatud logi ei ole täielik, kuna täielik logi sisaldaks ka tehingu

toimumise aega, mitte ainult tehingu kuupäeva.

09.05.2018.a on loodud kujutis 04.05.2018.a lepingust Crosspoint Ltd ja Fuijan Tian Jucheng

Supply Chain Management Co. Ltd vahel summas 2 890 750 eurot (T10 kd, tl 1-13; tabel 3

fail nr 24).

09.05.2018.a kell 17:56 sisestati Lennukisse tehing viitega 00D29D äriühingule Fuijan Tian

Jucheng Supply Chain Management kirjeldusega „arve nr xxxx“ summas 300 000 eurot (T6

kd, tl 102-112).

Siinkohal on veel oluline 09.05.2018.a kuupäeva puhul märkida, et 28.09.2018.a

sideettevõtjalt saadud andmete protokoll (T5 kd, tl 314) tõendab, et A. Dremovi kasutuses

olevale abonendile number xxxx toimus 09.05.2018.a kaks kõnet kell 17:49 ja kell 17:50

abonendilt numbriga xxxx. Kriminaalasjas on tõendamist leidnud, et see number kuulus D.

M.ile, kuivõrd antud number on näiteks märgitud D. M.i kontakttelefoniks temale GFC-s

kliendikonto loomisel. Seega on tõendatud, et vahetult enne 09.05.2018.a tehingu viitega

00D29D sisestamist Lennukisse suhtlesid A. Dremov ja D. M. omavahel.

10.05.2018.a kell 13:54 sisestati Lennukisse tehing viitega 00D36B äriühingule Fuijan Tian

Jucheng Supply Chain Management Co. Ltd kirjeldusega „arve nr xxxx“ summas 16 250

eurot (T6 kd, tl 102-112).

10.05.2018.a kell 14:12 sisestati Lennukisse tehing viitega 00D375 A. M. Service-le

kirjeldusega „Jaht Alexandra kulutused“ summas 5535,12 eurot (T6 kd, tl 102-112).

10.05.2018.a kell 23:38 loodi dokumendi kujutis nimetusega „App_1 – Payments flow.pdf“,

mille suvandite kirjelduse järgi on autoriks kasutaja Andrey Danchak. Dokument sisaldab

endast joonist Crosspoint Ltd maksete struktuurist, kus on märgitud sisenevate ja väljuvate

maksetega seotud tehingupartnerid ja –suunad koos tehingupartnerite loeteluga, sealhulgas

nende kodulehekülje aadressidega (T10 kd, tl 1-13; tabel 1 fail nr 1). Selline dokument

nimega „App_1 - Payments flow 30.05.2018.pdf“ Crosspoint Ltd maksete struktuurist on

loodud ka 30.05.2018.a kell 22:39 autori Andrey Danchak poolt (T10 kd, tl 1-13; tabel 1 fail

nr 10). Tähelepanu väärib, et kummalgi joonisel ei ole märgitud äriühingut A. M. Y. M. S.,

kuigi selleks hetkeks oli sellelt äriühingult laekunud Crosspoint Ltd kontole märkimisväärne

summa. A. Danchak selgitas selle dokumendis osas 13.05.2022.a kohtuistungil, et see

dokument on tehtud algselt Microsoft Wordis, kus on näha, kelle poolt see dokument on

loodud ja muudetud. Süüdistatava nimi on seal seetõttu, et tema on „Tunne oma klienti“

ankeedi autor, mille lisa on „Rahaliste vahendite liikumise skeem“. See skeem esitatakse

klientidele täitmiseks Wordi formaadis, klient lisab ankeeti oma andmed ja pärast salvestab

selle pdf-i, mille tõttu jääb autoriks ikka süüdistatav, kuigi tema ei ole seda dokumenti

koostanud. Kohtu hinnangul võib süüdistatava seesugune selgitus küll usutav olla, kuid see ei

selgita seda, miks Crosspoint Ltd maksete struktuuri ei ole märgitud äriühingut A. M. Y. M.

S. ning miks selle äriühingu puudumisele tähelepanu ei ole juhitud. Olgugi, et tegemist oli

ühekordse maksena laekuva summaga, siis oli see äriühing Crosspoint Ltd tehingupartneriks

ning oleks pidanud samuti sellel maksete struktuuril olema kajastatud.

Crosspoint Ltd maksete struktuuris märgitud äriühingute osas on loodud järgmised kujutised:

17.05.2018.a loodud kujutis lepingust Crosspoint Ltd ja SIA Ervitex vahel (T10 kd, tl 1-13;

tabel 3 fail nr 19), 14.05.2018.a loodud kujutis lepingust Crosspoint Ltd ja Giewont SP Z O O

vahel (T10 kd, tl 1-13; tabel 3 fail nr 20), 16.05.2018.a loodud kujutis lepingust Crosspoint

Ltd ja UAB Quality Development vahel (T10 kd, tl 1-13; tabel 3 fail nr 21), 14.05.2018.a

loodud kujutis lepingust Crosspoint Ltd ja UBANG babblechat vahel (T10 kd, tl 1-13; tabel 3

fail nr 22), 10.05.2018.a loodud kujutis lepingust Crosspoint Ltd ja SIA V.O.V.A vahel (T10

kd, tl 1-13; tabel 3 fail nr 23). Nendest lepingutest nähtub, et Crosspoint Ltd müüb Hiinast

tarnitud tekstiiltooteid erinevatele äriühingutele Lätis, Leedus, Poolas ja Taanis ning

tarnitavate kaupade eest tuleb tasuda 50% ettemaksu enne kauba kättesaamist Crosspoint Ltd

GFC-s asuvale arvelduskontole xxxx. Kriminaalasjas on aga tõendamist leidnud, et kuigi läbi

GFC-s oleva Crosspoint Ltd arvelduskonto toimusid ülekanded Hiina äriühingutele, siis

ühtegi ülekannet Crosspoint Ltd kontole edasise tarne eest, s.o kaupa ostvate äriühingute

poolt, ei laekunud.

11.05.2018.a kell 11:07 saadeti kasutaja E. e-posti aadressilt xxxx tuvastamata isikult saadud

kirja sisu koos 5 manusega kasutajale A. Danchak xxxx. Kirjaga edastatakse Crosspoint Ltd

maksete struktuur, 22.01.2018.a allkirjastatud KYC ankeet, Exceli tabel maksete kohta ja 2

arvet (Pr. Invoice xxxx ja xxxx). Kirjale on lisatud ka andmed Crosspoint Ltd seniste ja uute

klientide kohta. A. Danchak edastab selle kirja kell 13:54 kasutajale Aleksei Dremov xxxx

pealkirjaga: „00D4B5 - @CROSSPOINT INTERNATIONAL LOGISTICS LTD >> FUJIAN

TIAN JUCHENG SUPPLY CHAIN MANAGEMENT CO.LTD - 2018-05-11 - 348500.00 EUR

(PR. INVOICE xxxx)“ ja sisuga: „Aleksei, siin on KYC ankeet parandustega+ rahaliste

vahendite voo kirjeldamine. Ka on siin kaasdokumendid tehingu jaoks firmaga FUIJAN TIAN

JUCHENG SUPPLY CHAIN MANAGEMENT CO.LTD. Paiguta SharePointi“ (T10 kd, tl 1-

13; tabel 3 fail nr 15).

Kasutaja E. e-posti aadress xxxx kuulub kriminaalasjas esitatud tõendite kohaselt A. Š.ile.

Nimelt nähtub T. Järviste elukoha ja sõiduauto läbiotsimise käigus ära võetud

tehnikaseadmete vaatlusest (16.04.2020.a asitõendi vaatlusprotokoll koos lisadega CD-

plaadil; T3 kd, tl 294-302), et T. Järviste kasutuses olevalt e-posti aadressilt xxxx ja Skype

kontolt tiiujr on suheldud kasutajaga E. xxxx ja kasutaja A. ning peetud kirjavahetuste sisust

(saadetakse üksteisele filmisoovitusi ja internetilehekülgi, samuti räägitakse hotelli

broneerimist ja reisile minemisest) saab järeldada, et nende kasutajate alt kirjutava isiku puhul

on tegemist A. Š.iga. Lisaks on A. Danchak 21.03.2022.a kohtuistungil kinnitanud, et

kasutajalt E. saadetud kiri on kindlasti saadetud A. Š.i poolt, sest hiljem sai ta veel A. Š.ilt

küsimusi selle kohta, kas ta on selle kirja kätte saanud ja neid saadetud dokumente vaadanud.

11.05.2018.a kell 13:12 sisestati Lennukisse tehing viitega 00D4B5 äriühingule Fuijan Tian

Jucheng Supply Chain Management Co. Ltd kirjeldusega „arve nr xxxx“ summas 348 500

eurot (T6 kd, tl 102-112).

15.05.2018.a kell 11:07 sisestati Lennukisse tehing viitega 00D7D4 äriühingule Fuijan Tian

Jucheng Supply Chain Management Co. Ltd kirjeldusega „arve nr xxxx“ summas 339 750

eurot (T6 kd, tl 102-112).

17.05.2018.a kell 13:44 sisestati Lennukisse tehing viitega 00DB28 äriühingule Fuijan Tian

Jucheng Supply Chain Management Co. Ltd kirjeldusega „arve nr 854371 osaline tasumine“

summas 178 00 eurot, mis tagastati tagastuskoodiga RR04 (regulatoorne põhjus). Samal

päeval kell 13:46 sisestati ka tehing viitega 00DB2D äriühingule Fuijan Tian Jucheng Supply

Chain Management Co. Ltd kirjeldusega „arve nr 854371 lõplik tasumine“ summas 170 00

eurot, mis tagastati tagastuskoodiga MS02 (deebitor keeldus raha vastuvõtmisest). Tehingute

logide järgi teostasid tehingute värskendusi kasutaja M. ja ANDRII (tuvastatud kui M. R. ja

A. Danchak), tehingud teostas kasutaja H. (tuvastatud kui H. S.) (T6 kd, tl 102-112). Nende

tehingute aluseks olevat arvet nr 854371 kogusummas 348 000 eurot ei ole SharePointi

Crosspoint Ltd kausta salvestatud.

Kuivõrd äriühinguga Fuijan Tian Jucheng Supply Chain Management sõlmitud lepingumaht

oli praktiliselt samas suurusjärgus (2 890 750 eurot), mis jaht Alexandra tehingust laekunud

summa, siis ilmselt oli Crosspoint Ltd-l esmalt plaan sooritada sellele äriühingule võimalikult

palju ülekandeid. Viimased kaks tehingut aga enam läbi ei läinud, need tühistati/tagastati ja

edasised ülekanded jätkusid teiste Hiina äriühingutega. Selle kohta, miks nimetatud kanded

tühistati/tagastati, rohkem kohtule andmeid esitatud ei ole. Asjaolu, et algne lepingumaht

konkreetse äriühinguga jäetakse teadmata põhjusel täitmata ja rahalisi vahendeid hakatakse

kandma teistesse äriühingutesse, oleks pidanud kohtu hinnangul ilmtingimata äratama

kahtlust. Seega nõustub kohus prokuröriga, et selle asjaolu pinnalt oleks nii A. Danchak kui

ka A. Dremov pidanud edaspidiselt veelgi põhjalikumalt kontrollima Crosspoint Ltd poolt

esitatud dokumente ja nende alusel tehtavaid tehinguid.

17.05.2018.a kell 14:59 loodi dokumendi kujutis nimega „Contracts – Buyers –

17052018.docx“, mida muudeti 18.05.2018.a kasutaja Andrey Danchak poolt. Dokument

sisaldab nimekirja ettevõttetest, kellega on Crosspoint Ltd-l sõlmitud lepingud ja kes on uued

kliendid ning ka nende klientide lepingumahtusid eurodes. Dokument sarnaneb ülesehituselt

11.05.2018.a kell 11:07 kasutaja E. (tuvastatud kui A. Š.) e-posti aadressilt edastatud

tuvastamata isikult saadud kirjale (T10 kd, tl 1-13; tabel 3 fail nr 26).

18.05.2018.a kell 10:40 saatis kasutaja A. Danchak kasutajale A. Dremov ning koopiana M.

L. ja M. R.ile kirja, milles palub, et Aleksei esitaks kõik Fuijan Tian Jucheng Supply Chain

Management Co. Ltd tehingutega kaasnevad arved. Tehingud on kirjas märgitud tabeli kujul.

Tabelis on kollasega markeeritud 17.05.2018.a tehingud, mis on olekuga ootel (blokeeritud)

ning nende osas märgib A. Danchak, et on nende tehingute osas nõus ilma

transpordidokumentideta (kuna esitati lepingud ostjatega) ja küsib, milline on M. arvamus

(T10 kd, tl 1-13; tabel 3 failid nr 29 ja 33).

23.05.2018.a kell 15:57 sisestati Lennukisse tehing viitega 00E1F2 äriühingule Hebei Huashi

Dress Group Co., Ltd kirjeldusega „arve nr HHDxxxx“ summas 197 840 eurot (T6 kd, tl 102-

112).

23.05.2018.a kell 16:13 saadeti e-posti aadressilt xxxx kiri e-posti aadressile xxxx, et saata

tuleks eelnevale tehingule 00E1F2 tehingu toimumist tõendavad dokumendid. D. M. vastas

kirjale kell 16:56 ning edastas Crosspoint Ltd ja Hebei Huashi Dress Group Co., Ltd vahel

18.05.2018.a sõlmitud lepingu ja tehingule vastava arve nr HHDxxxx. D. M.i vastus koos

manustega on kell 17:00 xxxx poolt edasi saadetud kasutajatele M. L., H. S., A. S., A.

Danchak, A. K. ja koopiana A. Dremov (T10 kd, tl 1-13; tabel 3 fail nr 25, 30 ja 36).

23.05.2018.a kell 16:46 on kasutajalt A. Danchak saadetud kasutajale M. L. 3 manusega e-

kiri, mis edastati koopiana ka kasutajale A. Dremov. Kirjas palub A. Danchak kasutajal M. L.

tutvuda tõenditega, mis on esitatud esimeste maksete tegemiseks FUJIANile. Kiri sisaldab

tabelit Crosspoint Ltd ja Fuijan Tian Jucheng Supply Chain Management Co. Ltd tehingute

kohta (sealhulgas ka 17.05.2018.a tühistatud ja tagastatud makseid) ning kirjale on lisatud

Fuijan Tian Jucheng Supply Chain Management Co. Ltd veodokumendid koos arvetega

(arved nr SHxxxx, SHxxxx ja SHxxxx) Crosspoint Ltd-le. Samas kirjas on A. Danchak

palunud ka Alekseil esitada M. kogu Tarnijate > > Crosspoint > > Ostjate ketilogi (T10 kd, tl

1-13; tabel 3 fail nr 14).

Süüdistatav A. Danchak selgitas 21.03.2022.a kohtuistungil selle kirja osas, et kirja

eesmärgiks oli kliendi täiendav kontrollimine, st nende tehingute kontroll, mis on märgitud

selles e-kirjas. A. Danchaki sõnul ei saanud ta detailseid selgitusi, aga enamjaolt. Enamjaolt

tähendab, et mõningate tehingute poolest, mida kontrolliti pisteliselt, esitati selgitused ja

kinnitavad dokumendid ning pärast nende analüüsi tekkisid veel uued küsimused, seoses

sellega, et ettevõttel kadus mingil hetkel side kliendiga, ta ei vastanud enam kirjadele, siis

mõningad küsimused jäidki vastuseta, aga just täiendavad küsimused. A. Danchak kinnitas, et

kõikidele olulistele küsimustele vastused esitati, selleks, et tal tekiks sisemine kindlustunne

nende tehingute läbiviimiseks. A. Danchaki ütlustest selgub seega, et kuigi ta küsis kliendilt

küsimusi, siis ta ei saanud kõigile küsimustele vastust ja leppis olukorraga, kus osad

küsimused jäidki vastuseta. Samas on ta kinnitanud, et hoolimata sellest oli tal sisemine

kindlustunne, et tehingu saab läbi viia. Kohtu hinnangul on A. Danchaki seesugused ütlused

vastuolulised ja jääb arusaamatuks, milleks neid küsimusi siis üldse küsida, kui neile vastuste

saamine ei ole oluline.

24.05.2018.a kell 15:52 sisestati Lennukisse tehing viitega 00E34F äriühingule Xiamen Win

World Co., Ltd kirjeldusega „arve nr XIxxxx“ summas 151 500 eurot (T6 kd, tl 102-112).

24.05.2018.a kell 17:09 saadeti e-posti aadressilt xxxx kiri e-posti aadressile xxxx, paludes

saata tehingule 00E34F tehingu toimumist tõendavad dokumendid. D. M. vastab kirjale

24.05.2018.a kell 17:37 ning edastab Crosspoint Ltd ja Xiamen Win World Co., Ltd vahel

22.08.2018.a sõlmitud lepingu ja tehingule vastava arve nr XIxxxx (T10 kd, tl 1-13; tabel 3

fail nr 38).

25.05.2018.a kell 9:27 on kasutaja E. (tuvastatud kui A. Š.) e-posti aadressilt xxxx saatnud 2

manusega e-kirja pealkirjaga „Tähtis!!!“ kasutajale A. Danchak, kes edastab selle kell 10:28

kasutajale A. Dremov. Kirja sisu on „Arve ja leping Xiamen Win World-ga. Saadan

parandatud variandid!“ Kirja manusena on lisatud Crosspoint Ltd ja Xiamen Win World Co.,

Ltd vahel 22.05.2018.a sõlmitud leping ning arve XIxxxx (T10 kd, tl 1-13; tabel 3 fail nr 18).

Kui võrrelda neid manuseid Crosspoint Ltd poolt saadetud manustega, siis nähtub, et lepingu

osas on muutunud üksnes lepingu kuupäev (Crosspoint Ltd kirjas 22.08.2018.a ja A. Š.i kirjas

22.05.2018.a) ja muus osas on lepingud identsed. Dokumentide suvanditest nähtub, et kui

Crosspoint Ltd poolt edastatud dokument on loodud 24.05.2018.a kell 23:42, siis A. Š.i poolt

edastatud dokument on loodud 25.05.2018.a kell 09:15 ehk vahetult enne selle dokumendi

edastamist GFC-le. Arvestades, et dokumendid on peale kuupäeva täiesti identsed, sealhulgas

on täiesti identsed dokumendil olevad allkirjad ja templid (asuvad samal kohal), siis on ilmne,

et dokument on töödeldud A. Š.i poolt. Dokumentidena esitatud arve osas on kahe dokumendi

vahel samuti ainult üks erisus, nimelt on A. Š.i poolt edastatud dokumendil märgitud arve

numbri alla kuupäev 23.05.2018.a, samas kui Crosspoint Ltd pool edastatud dokumendil

sellist kuupäeva ei ole. Crosspoint Ltd poolt edastatud arve dokument on loodud 24.05.2018.a

kell 23:41 ja A. Š.i poolt edastatud dokument taaskord vahetult enne GFC-le dokumendi

edastamist ehk 25.05.2018.a kell 09:16. Arvestades, et A. Š. on kirjas märkinud, et edastab

parandatud variandid, siis ei ole kohtul kahtlust, et dokumendid on just nimelt A. Š.i poolt

parandatud.

25.05.2018.a kell 15:23 on kasutaja D. M. e-posti aadressilt xxxx saatnud 4 manusega e-kirja

kasutajale Info. Kirjaga on edastatud Crosspoint Ltd ja Baoding Municipal Huifa Clothes Co.,

Ltd vahel 23.05.2018.a sõlmitud leping ja arve nr xxxx, Hebei Huashi Dress Group Co., Ltd

arve nr HHD298-69168/255-83 ja Xiamen Win World Co., Ltd arve nr XIxxxx (T10 kd, tl 1-

13; tabel 3 fail nr 16 ja 37).

A. Danchak selgitas 21.03.2022.a kohtuistungil antud ütlustes, et kui toimub finantstehing,

siis tehakse päring dokumentide kohta, mida on vaja esitada täiendava infona, et teha läbi

verifikatsioon. Klient esitab seejärel esmased dokumendid, mis on seotud selle

finantstehinguga, antud juhul on selleks arved teatud tarnijatega, aga samuti leping.

Süüdistatava sõnul oli GFC-s selline reegel, et info tuli esitada vastusena päringule.

Nimetatud kirja puhul on aga klient kirja nimetanud suvaliselt, lisanud sinna mõned

dokumendid ja seetõttu on raske kindlaks teha, millise finantstehingu kohta need dokumendid

konkreetselt käivad.

Eelmise kirja jätkuks on 25.05.2018.a kell 16:10 saadetud kasutajalt Info xxxx e-posti

aadressile xxxx kiri, milles palutakse lisainformatsiooni maksmise kohta äriühingutele

Baoding Municipal Huifa Clothes Co., Ltd ja Hebei Huashi Dress Group Co., Ltd D. M. on

kirjale kell 16:55 vastanud ja selgitanud, et mõlemad firmad töötavad tekstiiltoodangu

valmistamise ja realiseerimise valdkonnas. Hebei Huashi Dress Group CO. osas märgib D.

M., et firma töötab juba üle 25 aasta, firmas on umbes 1000 töötajat, äri tegemise asukoht on

Hiina. Lisaks, et mõlemad firmad on Hiina omad, kuid orienteeritud toodangu ekspordile

Euroopasse ja mitte ainult sinna ning põhimõtteliselt neil koostöö ajalugu ei ole, teevad alles

koostöös esimesi samme (T10 kd, tl 1-13; tabel 3 fail nr 17).

Kogu 25.05.2018.a kirjavahetusele järgnes, et sellel päeval sisestati Lennukis Crosspoint Ltd

kontole kolm makset:



25.05.2018.a kell 13:30 sisestati Lennukisse tehing viitega 00E473 äriühingule Hebei

Huashi Dress Group Co., Ltd kirjeldusega „arve nr HHDxxxx“ summas 199 792 eurot

(T6 kd, tl 102-112);



25.05.2018.a kell 15:46 sisestati Lennukisse tehing viitega 00E4D9 äriühingule

Baoding Municipal Huifa Clothes Co. Ltd kirjeldusega „arve nr xxxx“ summas 149

250 eurot (T6 kd, tl 102-112);



25.05.2018.a kell 15:49 sisestati Lennukisse tehing viitega 00E4DB äriühingule

Xiamen Win World Co., Ltd kirjeldusega „arve nr XIxxxx“ summas 149 500 eurot

(T6 kd, tl 102-112).

29.05.2018.a kell 09:13 on M. L. saatnud kirja A. Danchakile ja A. Dremovile, milles vastab

A. Danchaki 18.05.2018.a kirjale, kus küsiti tema arvamust tehingute kohta. Kirja sisu on

järgmine: „Lihtsalt tegin kiire ülevaate ja ma ei näe ühtegi vastuvõetavat dokumenti, minu

arvates on need kõik kompileeritud just meie kliendi või tehingupoole poolt. Ma ei ole

selliseid BOL dokumente näinud … Sorry, aga ma võin ka sarnaseid kompileerida. Ma

sooviksin näha kohadatud dokumente või midagi muud, mis tõestaks, et arved EI ole

fiktiivsed. Praegu on mul selline tunne. M.“ (T10 kd, tl 1-13; tabel 3 failid nr 29 ja 33).

30.05.2018.a kell 12:32 on kasutajalt Info xxxx saadetud e-posti aadressile xxxx 3 manusega

kiri, mis edastati koopiana ka kasutajatele Info ja A. Dremov. Kirjas palutakse selgitada, miks

manusena lisatud veodokumentidel puuduvad B/L numbrid ja konteineri numbrid ning paluti

ka esitada koorma/laadungi tollivormistuse dokumendid (T10 kd, tl 1-13; tabel 3 fail nr 13).

Kirjale on lisatud Fuijan Tian Jucheng Supply Chain Management Co. Ltd veodokumendid

koos arvetega (arved nr SHxxxx, SHxxxx ja SHxxxx), mis A. Danchak edastas 23.05.2018.a

kell 16:46 ka M. L. kontrollimiseks.

Süüdistatav A. Danchak kinnitas 21.03.2022.a kohtuistungil antud ütlustes, et tema on selle

kirja Info postkasti kaudu saatnud. Süüdistatava sõnul sisaldab kiri transpordidokumente,

mida kontrolliti spetsiaalse tööriista abil, mis võimaldab saadetise numbri järgi jälgida

konteineri numbrit. Kui kaitsja küsis A. Danchakilt, kas nende dokumentide pinnalt tekib

kahtlus, et need võivad olla võltsitud, siis vastas süüdistatav, et seda on raske kindlaks teha.

Ütluste kohaselt ei tekkinud A. Danchakil kahtlust ega aluseid, et neis kahelda, sest tegi

selleks spetsiaalsete tööriistade abil dokumentide kontrolli ja kuna tal tekkis täiendavalt

küsimusi nagu on näha ka sellest kirjast, siis need küsimused esitas ta otse kliendile. Kliendilt

saadi täiendavad dokumendid, kaasaarvatud transpordidokumendid ja augustikuus ka

selgituskiri, aga need vastused ei andnud A. Danchakile lõplikke selgitusi, aga enamjaolt sai

vastused. Kohtu hinnangul on taaskord kahtlustäratav, et olenemata sellest, et A. Danchak

nägi vajadust küsida kliendilt täiendavaid küsimusi, siis leppis ta sellega, et sai nendele

küsimustele üksnes enamjaolt vastused. Kui esitatud küsimustele ei ole oluline saada täielike

vastuseid, siis milleks neid üldse küsida. Seda enam, et selliste enamjaolt vastuste pinnalt on

tehtud kandeid.

31.05.2018.a on loodud kujutis Crosspoint Ltd KYC-ankeedist (T10 kd, tl 1-13; tabel 2 fail nr

11). KYC ankeet on allkirjastatud 30.05.2018.a D. M.i poolt, kuid ankeedil puudub GFC

esindaja allkiri. Kui seda ankeeti võrrelda 22.01.2018.a esitatud KYC ankeediga, siis nähtub,

et kõik ankeedis toodud andmed on jäänud samaks. A. Danchak on 21.03.2022.a kohtuistungil

andnud ütlusi, et selline olukord, kus klient esitab ankeedi, mis on tema poolt kinnitatud ja

skaneeritud allkirjaga läbi verifitseerimise kanali iGFC, oli lubatud. Dokumendi saatmisel läbi

iGFC oldi kindlad, et ankeedi on teinud just see teatud klient, sest selleks, et saata iGFC-st

dokumenti või sõnumit, oli kohustuslik kliendi identifitseerimine ja verifitseerimine. Antud

juhul ei olnud Crosspoint Ltd ankeedil kliendihalduri allkirja, sest see saadeti e-posti teel koos

kliendi allkirjaga, kliendihaldur printis selle dokumendi välja ja pani allkirja sinna käsitsi.

31.05.2018.a kell 16:09 sisestati Lennukisse tehing viitega 00EBEF äriühingule Hebei Huashi

Dress Group Co., Ltd kirjeldusega „arve nr HHD298- 6916/255-87 “ summas 198 108 eurot

(T6 kd, tl 102-112).

31.05.2018.a kell 16:12 sisestati Lennukisse tehing viitega 00EBF3 äriühingule Xiamen Win

World Co., Ltd kirjeldusega „arve nr XIxxxx“ summas 147 500 eurot (T6 kd, tl 102-112).

01.06.2018.a kell 12:14 sisestati Lennukisse tehing viitega 00ED28 äriühingule Xiamen Win

World Co., Ltd kirjeldusega „arve nr XIxxxx“ summas 153 250 eurot (T6 kd, tl 102-112).

01.06.2018.a kell 12:16 sisestati Lennukisse tehing viitega 00ED2B äriühingule Baoding

Municipal Huifa Clothes Co. Ltd kirjeldusega „arve nr xxxx“ summas 146 250 eurot (T6 kd,

tl 102-112).

04.06.2018.a kell 16:56 on M. L. saatnud kirja kasutajale A. Dremov ja küsinud, kas neil on

olemas transpordidokumente Fuijan Tian Jucheng Supply Chain Management Co. Ltd osas

(T10 kd, tl 1-13; tabel 3 failid nr 29 ja 33).

04.06.2018.a kell 15:31 sisestati Lennukisse tehing viitega 00EFA3 äriühingule Xiamen Win

World Co., Ltd kirjeldusega „arve nr XIxxxx“ summas 90 000 eurot (T6 kd, tl 102-112).

04.06.2018.a kell 15:33 sisestati Lennukisse tehing viitega 00EFA5 äriühingule Baoding

Municipal Huifa Clothes Co. Ltd kirjeldusega „arve nr xxxx“ summas 65 000 eurot (T6 kd, tl

102-112).

05.06.2018.a kell 16:23 on A. Dremov kirjutanud M. L. ja selgitanud vastusena 04.06.2018.a

kirjale, et nende tehingute kohaselt ilmuvad transpordidokumendid alles pärast kauba

Euroopasse toimetamist, see laaditakse maha ja edastatakse seejärel klientidele (T10 kd, tl 1-

13; tabel 3 failid nr 29 ja 33).

05.06.2018.a kell 16:49 on kasutaja Andrey Danchak loonud Exceli tabeli nimega „Payments

- details 05062018.xlsx“, mis sisaldab Crosspoint Ltd tehinguid ja nende andmeid perioodil

09.05.2018-05.06.2018.a (T10 kd, tl 1-13; tabel 3 fail nr 32).

05.06.2018.a kell 17:46 on kasutaja A. Dremov saatnud kirja tuvastamata kasutajale G. e-

posti aadressile xxxx ja palunud täita manusena lisatud tabeli (vaja märkida tehingutega

seotud kauba teelesaatmise kuupäev, transpordi dokumendi number ja kuupäev, laeva nimi,

teelesaatmise sadam, sihtsadam ja oodatav/eeldatav saabumise kuupäev, algus- ja sihtkohad,

tarneajad, transpordidokumendi number ja kuupäev, veoks kasutatava aluse nimi). Genesise

kasutaja on kell 18:02 A. Dremovile tabeli osaliselt täidetuna tagasi saatnud (T10 kd, tl 1-13;

tabel 3 fail nr 39). Nimetatud tabel on täpselt sama, mille 05.06.2018.a A. Danchak koostas,

kuid erineb A. Danchaki tabelist selle poolest, et tema poolt koostatud ja SharePointi

salvestatud tabel on kõigi tehingute osas täidetud, kuid Genesise poolt A. Dremovile

edastatud tabelis on täidetud ainult 4 esimese tehingu osas andmed.

05.06.2018.a kell 15:23 sisestati Lennukisse tehing viitega 00F1AD äriühingule Xiamen Win

World Co., Ltd kirjeldusega „arve nr XIxxxx“ summas 97 500 eurot (T6 kd, tl 102-112).

05.06.2018.a kell 15:25 sisestati Lennukisse tehing viitega 00F1B2 äriühingule Xiamen Win

World Co., Ltd kirjeldusega „arve nr XIxxxx“ summas 98 000 eurot (T6 kd, tl 102-112).

07.06.2018.a kell 11:49 sisestati Lennukisse tehing viitega 00F480 äriühingule Xiamen Win

World Co., Ltd kirjeldusega „arve nr XIxxxx“ summas 24 174 eurot (T6 kd, tl 102-112).

Viimasena nimetatud Lennukisse sisestatud tehing oli ka viimane, mis Crosspoint Ltd kontolt

sooritati.

Politsei- ja Piirivalveameti vastusest (T8 kd, tl 60-67) menetleja nõudekirjale nähtub, et D. M.

käis Tallinna Lennujaama kaudu Eestis 10.06.2018.a ja lahkus Eestist 11.06.2018.a.

Kohtuistungil andis A. Dremov ütlusi, mille kohaselt kohtus ta Crosspoint Ltd esindajaga ka

2018.a suvel, kuid ta ei mäleta, milliseid dokumente ta sellel kohtumisel sai. Seega saab

järeldada, et A. Dremovi poolt mainitud kohtumine D. M.iga 2018.a suvel ja D. M.i Eestis

käimine 10.06.2018.a on omavahel seotud.

05.07.2018.a kell 17:29 on A. Dremov saatnud kirja Genesisele xxxx, kus palub uuendada

informatsiooni

Fuijan Tian Jucheng Supply Chain Management Co. Ltd

transpordidokumentide kohta (T10 kd, tl 1-13; tabel 3 fail nr 29).

14.07.2018.a on loodud kujutis Crosspoint Ltd KYC-ankeedist (T10 kd, tl 1-13; tabel 2 fail nr

12). KYC ankeet on allkirjastatud 13.07.2018.a D. M.i poolt, kuid ankeedil puudub GFC

esindaja allkiri. Ankeedis on äriühingu tegevusalana märgitud muud tegevusliigid, koos

selgitusega, et tekstiiltoodangu müük ja kättetoimetamine on 90% ja jahtlaeva müük

(ühekordne tehing) on 10 %. Äriühingu peamiste partneritena on KYC ankeedis sissetulevate

maksetena märgitud: A. M. Y. M. – maakleri makse jahi eest ja riigina Monaco; Preston

Development Limited – jahi ostja ja riigina Inglismaa; Giewont SP ZOO – tekstiili eest ja

riigina Poola; Zaps Fashion Group Katarzyna Arendt Spolka Jawna – tekstiili eest ja riigina

Poola ja viimaks SIA Ervitex – tekstiili eest ja riigina Poola. Väljaminevate maksetena on

toodud Fuijan Tian Jucheng Supply Chain Management Co. Ltd, Hebei Huashi Dress Group

Co.,Ltd, Baoding Municipal Huifa Clothes Co., Ltd ja Xiamen Win World Co.,Ltd – kõigi

maksete eesmärgiks tekstiiltoodangu tarnete eest ja registreeritud riigina Hiina. Äriühingu

teiste pankadena on ankeedis endiselt välja toodud Argentaria Holdings INC, mille käive oli

viimase 12 kuu jooksul 2 000 000 eurot. Äritegevuse finantseerimise vahenditena on märgitud

firma kasum põhitegevusest ja laenatud vahendid. Äriühingu käive on kontode järgi 3 000

000 eurot ja aktivate suurus 100 000 – 1 000 000 eurot. GFC-s planeeritakse teha makseid,

planeeritav kuukeskne raharinglus on 2 500 000 eurot, kuumaksete arv 10-15 ning maksete

eesmärgiks on tasu teenuste ja tarne eest. Ankeedi lisana on esitatud ka teave tegelike

omanike (kasusaajate) kohta, kelleks on andmete alusel D. M.. Nagu eelnevalt juba mainitud

on selle KYC ankeedi puhul oluline märkida, et kuigi ankeedis on äritegevuse finantseerimise

vahenditena märgitud ka laenatud vahendid, siis Ventorro Inci pole enam laenuandjana

märgitud (nagu kahes varasemas KYC ankeedis). See oleks tingimata pidanud kahtlust

äratama või vähemalt oleks tulnud täpsustada, mida on KYC ankeedis märgitud laenatud

vahendite all silmas peetud.

23.08.2018.a kell 17:37 on A. Dremov saatnud kirja e-posti aadressile xxxx ja koopiana xxxx,

kus tuletab meelde vajadust esitada transpordidokumendid vastavalt tehingutele, mis on

näidatud tabelis (T10 kd, tl 1-13; tabel 3 fail nr 29).

23.08.2018.a kell 17:49 on A. Danchak edastanud kirja A. Dremovile ning koopiana M. L. ja

M. R.ile. Kirjas pöördub A. Danchak Aleksei poole ja ütleb, et ootab tõendavaid dokumente

tema poolt 05.06.2018.a kell 16:54 edastatud palvele. Kirjale on lisatud tabel Crosspoint Ltd

tehingute kohta. Lisaks ütleb A. Danchak kirjas, et kui enne homse lõppu andmeid ei ole, siis

tuleb konto sulgeda AML põhjusel ja teavitada RAB-i. Kirja lõpus pöördub A. Danchak M.

poole ja palub see kontrolli alla panna (T10 kd, tl 1-13; tabel 3 failid nr 29 ja 33).

23.08.2018.a kell 18:23 on A. Dremov edastanud kirja kasutajatele Info ja A. Danchak ning

koopiana M. L. ja M. R.ile, kus pöördub Andrey poole ja märgib, et neil on arvete veokirjad

xxxx, xxxx, xxxx ja saadab järgmise meeldetuletuse kliendile. Kirjas avaldab A. Dremov

lootust, et klient esitab varsti ülejäänud dokumendid (T10 kd, tl 1-13; tabel 3 failid nr 33).

24.08.2018.a kell 16:45 on kasutaja A. Dremov kirjaga A. Danchakile ja M. L. vastanud, et ta

sai kõik vajalikud saatelehed ja need on salvestatud SharePointi. Kirjale on manusena lisatud

11 transpordidokumenti (T10 kd, tl 1-13; tabel 3 failid nr 29).

24.08.2018 kell 16:47 on kasutaja A. Dremov saatnud kasutajale A. Danchak ja koopiana M.

L. 6 manusega kirja, milles edastab Crosspoint Ltd veodokumendid. Manustes on Baoding

Municipal Huifa Clothes Co., Ltd veodokumendid ning arved nr xxxxDN, xxxxDN ja xxxxDN.

Lisaks ka juba varasemalt korduvalt esitatud Fuijan Tian Jucheng Supply Chain Management

Co. Ltd veodokumendid ning arved nr SH8544348, SHxxxx ja SHxxxx (T10 kd, tl 1-13; tabel

3 fail nr 27).

Crosspoint Ltd GFC arvelduskonto suleti 10.10.2018.a (01.05.2020.a vaatlusprotokoll lisa 12,

T5 kd, tl 88-90).

Kogu eelnevalt toodud kirjavahetus Crosspoint Ltd ja GFC töötajate (peamiselt A. Danchaki

ja A. Dremovi) vahel ning nende kirjavahetuste alusel tehtud tehingud Lennuki andmebaasis,

tõendavad, et kuigi GFC-s koguti tehingutega seotud alusdokumente, siis ei pööratud piisavalt

tähelepanu nende dokumentide autentsusele. Ka siis, kui AML kontaktisik M. L. juhtis

tähelepanu sellele, et Crosspoint Ltd poolt esitatud dokumendid ei ole vastuvõetavad ja neid

võiks sisuliselt koostada igaüks ja et esitatud ei ole dokumente, mis tõestaksid, et arved pole

fiktiivsed, siis tehti sellest hoolimata Lennukis ülekandeid. Märkimist väärib ka asjaolu, et

ülekandeid tehti ka siis, kui tehingu alusdokumendid ei olnud veel saabunud. Ja kuigi viimane

ülekanne toimus 07.06.2018.a, siis viimased tehingudokumendid saabusid Crosspoint Ltd

poolt alles 24.08.2018.a, seega rohkem kui kaks kuud pärast tehingu toimumist. Seega

aktsepteeriti GFC-s olukorda, kus tehing tehti ilma selle tehingu aluseks olevate

dokumentideta ning dokumendid küsiti alles hiljem, kui tehingut enam tagasi võtta ei oleks

saanud. Tegelikkuses oleks sellises olukorras, kus mõne tehinguga on kahtlus või tehingu

alusdokumendid ei ole veel saabunud, pidanud jätma tehingu ootele ja selle teostama alles

siis, kui kõik vajalikud andmed on kogutud ja kontrollitud. Kokkuvõtvalt saab eeltoodu põhjal

ka öelda, et GFC ei olnud kliendi poolt esitatud andmete kogumisel ja säilitamisel püsiv, kõiki

kliendiga seotud andmeid ei ole Sharepointi salvestatud. Süüdistatav A. Danchak on selles

osas muidugi 21.03.2022.a kohtuistungil selgitanud, et nõue, et paberkujul dokument peab

olema täies mahus skaneeritud ja SharePointi paigutatud, tekkis alles suvel 2018.a. Seega ei

saa A. Danchaki sõnul ilmtingimata öelda, et reegleid oleks rikutud, kui SharePointis ei ole

kõiki paberkujul asja dokumente. Kohtu hinnangul on A. Danchaki seesugune selgitus üksnes

otsitud ettekääne selleks, et põhjendada kuidagigi asjaolu, miks kõiki kliendiga seotud

dokumente ei ole Sharepointi salvestatud, samas kui selline nõue väidetavalt kehtis. Lisaks ei

saa eeltoodu põhjal väita, et GFC oleks kõiki kliendi poolt esitatud dokumente ka kogumis

vaadelnud ja neid omavahel võrrelnud, et leida erisusi, mis võiks äratada kahtlust. Näiteks ei

ole tähelepanu pööratud sellele, et esimestes KYC ankeetides on märgitud Ventorro Inc

Crosspoint Ltd laenuandjana ja hilisemas, s.o 13.07.2018.a KYC ankeedis, selline info

puudub.

Kõiki eelnevalt nimetatud GFC andmebaasi Lennuk sisestatud tehinguid Crosspoint Ltd

kontol tõendavad ka 19.11.2019.a vaatlusprotokoll (T8 kd, tl 127-132) ning GFC likvideerija

K. S.i 05.03.2020.a ja 09.03.2020.a e-kirjad koos CD-plaatidega menetleja 02.03.2020.a

nõudekirjale nr 3.2-1/5476-1 ja 05.03.2020 e-kirjale (T8 kd, tl 89-112). K. S. on välja andnud

GFC logid Exceli tabelites andmetega selle kohta, kes on GFC andmebaasides, millisel ajal ja

milliseid kandeid teinud ning samuti ka GFC kliendi Crosspoint Ltd konto väljavõtte alates

kliendisuhte algusest kuni lõpuni. Kohus toob selguse huvides Crosspoint Ltd kontol

toimunud tehingud veel kord kokkuvõtvalt välja. Crosspoint Ltd kontoväljavõte ajavahemikul

01.01.2018-31.12.2018.a tõendab samuti, et kogu GFC kliendisuhte jooksul on Crosspoint

Ltd kontol olnud ainult üks sissetulev makse:



27.04.2018.a A. M. Y. M. S. poolt Credit Mutuel – Cic Banques kontonumbrilt xxxx

kirjeldusega „jaht Alexandra müük“ sooritatud makse summas 2 880 000 eurot.

Sellele maksele järgnes ühekordne makse Prantsuse Vabariiki:



10.05.2018.a sooritati makse A. M. Service-le kirjeldusega „Jaht Alexandra

kulutused“ summas 5535,12 eurot.

Seejärel sooritati Crosspoint Ltd kontolt erinevas suurusjärgus makseid erinevatele Hiina

äriühingutele:



10.05.2018.a sooritati makse äriühingule Fuijan Tian Jucheng Supply Chain

Management Co. Ltd Bank of China (Quanzhou Branch) kontole nr xxxx selgitusega

„PR. Invoice xxxx“ summas 300 000 eurot;



10.05.2018.a sooritati makse äriühingule Fuijan Tian Jucheng Supply Chain

Management Co. Ltd Bank of China (Quanzhou Branch) kontole nr xxxx selgitusega

„PR. Invoice xxxx“ summas 16 250 eurot;



11.05.2018.a sooritati makse äriühingule Fuijan Tian Jucheng Supply Chain

Management Co. Ltd Bank of China (Quanzhou Branch) kontole nr xxxx selgitusega

„PR. Invoice xxxx“ summas 348 500 eurot;



15.05.2018.a sooritati makse äriühingule Fuijan Tian Jucheng Supply Chain

Management Co. Ltd Bank of China (Quanzhou Branch) kontole nr xxxx selgitusega

„PR. Invoice xxxx“ summas 339 750 eurot;



24.05.2018.a sooritati makse äriühingule Hebei Huashi Dress Group Co., Ltd China

Construction Bank Corporation kontole nr xxxx selgitusega „Invoice HHDxxxx“

summas 197 840 eurot;



24.05.2018.a sooritati makse äriühingule Xiamen Win World Co., Ltd China

Construction Bank Corporation (Xiamen Branch) kontole nr xxxx selgitusega „Invoice

XIxxxx“ summas 151 500 eurot;



25.05.2018.a sooritati makse äriühingule Xiamen Win World Co., Ltd China

Construction Bank Corporation (Xiamen Branch) kontole nr xxxx selgitusega „Invoice

XIxxxx“ summas 149 500 eurot;



25.05.2018.a sooritati makse äriühingule Hebei Huashi Dress Group Co., Ltd China

Construction Bank Corporation kontole nr xxxx selgitusega „Invoice HHDxxxx“

summas 199 792 eurot;



25.05.2018.a sooritati makse äriühingule Baoding Municipal Huifa Clothes Co., Ltd

Bank of China (Hebei Branch) kontole nr xxxx selgitusega „Invoice xxxx“ summas 149

250 eurot;



01.06.2018.a sooritati makse äriühingule Hebei Huashi Dress Group Co., Ltd China

Construction Bank Corporation kontole nr xxxx selgitusega „Invoice HHDxxxx“

summas 198 108 eurot;



01.06.2018.a sooritati makse äriühingule Xiamen Win World Co., Ltd China

Construction Bank Corporation (Xiamen Branch) kontole nr xxxx selgitusega „Invoice

XIxxxx“ summas 153 250 eurot;



01.06.2018.a sooritati makse äriühingule Xiamen Win World Co., Ltd China

Construction Bank Corporation (Xiamen Branch) kontole nr xxxx selgitusega „Invoice

XIxxxx“ summas 147 500 eurot;



01.06.2018.a sooritati makse äriühingule Baoding Municipal Huifa Clothes Co., Ltd

Bank of China (Hebei Branch) kontole nr xxxx selgitusega „Invoice xxxx“ summas 146

250 eurot;



04.06.2018.a sooritati makse äriühingule Xiamen Win World Co., Ltd China

Construction Bank Corporation (Xiamen Branch) kontole nr xxxx selgitusega „Invoice

XIxxxx“ summas 90 000 eurot;



04.06.2018.a sooritati makse äriühingule Baoding Municipal Huifa Clothes Co., Ltd

Bank of China (Hebei Branch) kontole nr xxxx selgitusega „Invoice xxxx“ summas 65

000 eurot;



05.06.2018.a sooritati makse äriühingule Xiamen Win World Co., Ltd China

Construction Bank Corporation (Xiamen Branch) kontole nr xxxx selgitusega „Invoice

XIxxxx“ summas 97 500 eurot;



05.06.2018.a sooritati makse äriühingule Xiamen Win World Co., Ltd China

Construction Bank Corporation (Xiamen Branch) kontole nr xxxx selgitusega „Invoice

XIxxxx“ summas 98 000 eurot;



07.06.2018.a sooritati makse äriühingule Xiamen Win World Co., Ltd China

Construction Bank Corporation (Xiamen Branch) kontole nr xxxx selgitusega „Invoice

XIxxxx“ summas 24 174 eurot.

Kui nimetatud rahaülekanded kokku arvutada, siis selgub, et Crosspoint Ltd kontolt on

teostatud makseid järgmiselt: Fuijan Tian Jucheng Supply Chain Management Co. Ltd-le

summas 1 004 500 eurot, Hebei Huashi Dress Group Co., Ltd-le summas 595 740 eurot, Xiamen

Win World Co., Ltd-le summas 911 424 eurot ja Baoding Municipal Huifa Clothes Co., Ltd-le

summas 360 500 eurot. Seega kokku on Hiina äriühingutele teostatud makseid summas 2 872 164

eurot. Lisaks on teostatud ühekordne makse Prantsuse Vabariiki summas 5535,12 eurot. Kui

nimetatud maksed kokku liita, siis selgub, et tehinguid on tehtud kokku summas 2 877 699,12

eurot. Arvestades, et algselt laekus Crosspoint Ltd kontole summa 2 880 000 eurot, siis

maksetega erinevatele Hiina äriühingutele on nimetatud summa praktiliselt täielikult edasi

kantud. Mingeid muid tehinguid, peale eespool nimetatute, ei ole Crosspoint Ltd kontol

kontoväljavõtte kohaselt tehtud ja konto lõppjääk on viidud nulli. Crosspoint Ltd

kontoväljavõttest ei nähtu ka ühtegi tavapärast ettevõtte äritegevusega seotud kulutust või

makset, nt tööjõukulusid või mingisuguste teenuste eest tasumist. Süüdistatav A. Danchak

märkis selles osas 22.03.2022.a kohtuistungil antud ütlustes, et äritegevusega seotud kulutuste

(töötajate töötasude maksmise kanded, kommunaalkulud, büroo üür) puudumine ei takista

makseasutuse kliendiks saamist, sest seadus ei näinud ette sellist nõuet, et need kulud peavad

olema. Selline nõue tekkis A. Danchaki sõnul Eestis Finantsinspektsiooni soovitusel pärast

rahapesu tõkestamise seaduse muutmist jaanuaris 2018.a ja reguleerija soovitused anti välja

märgatavalt hiljem kui toimus ärisuhete loomine ettevõttega Crosspoint Ltd. Süüdistatava

ütluste põhjal saab seega järeldada, et kuigi Crosspoint Ltd tehingute ajal ei olnud veel otsest

nõuet äritegevusega seotud kulutuste näitamiseks äriühingu kontoväljavõttel, siis tegelikult

hiljem on leitud, et see on siiski oluline ja selline nõue sellest lähtuvalt ka kehtestati.

K. S.i poolt 30.01.2020.a väljastatatud GFC kreeditorite nimekirjast ja nende nõuetest GFC

vastu (T8, tl 78-88) nähtub, et võlausaldajate hulgas ei ole Crosspoint Ltd-d. See tõend

tõendab samuti, et likvideerimise hetkeks ei olnud Crosspoint Ltd kontol mitte ühtegi vaba

vahendit ehk et kogu raha, mis liikus Crosspoint Ltd kontole GFC-s, liikus sealt kontolt ka

kohe edasi.

Crosspoint Ltd kontol toimunud tehingud on tõendatud ka GFC kliendihalduri A. K.

mobiiltelefoni vaatluse käigus leitud tabeliga. Nimelt on ühe teise kriminaalasja raames

teostatud läbiotsimine A. K. suhtes (16.12.2018.a läbiotsimise taotlus ja 19.12.2018.a

läbiotsimisprotokoll kriminaalasjas nr 17700000076; T5 kd, tl 315-317; T6 kd, tl 1-80) ja selle

käigus leiti A. K. elukohast mobiiltelefon iPhone X (mudel A1901, IMEI-kood xxxx). A. K.

elukoha läbiotsimise käigus ära võetud elektrooniliste andmekandjate kopeerimine nähtub

10.01.2019.a vaatlusprotokollist kriminaalasjas nr 17700000076 (T6 kd, tl 81-82). Leitud

elektroonilistest andmekandjatest koopiate tegemine nähtub ka 11.02.2019.a

vaatlusprotokollist kriminaalasjas nr 17700000076 (T6 kd, tl 83-84), mille käigus tuvastati ka

mobiiltelefonis kasutatav e-posti konto: xxxx. Sellelt e-posti kontolt tuvastatud andmeid

seoses äriühinguga Crosspoint Ltd on vaadeldud 18.04.2019.a vaatlusprotokollis koos

lisadega CD-plaadil (T6 kd, tl 85-89). Vaatlusega tuvastati, et A. Danchak on saatnud

31.07.2018.a kell 12:44 kirja A. K.e, J. P. ja A. Dremovile ning koopiana A. Z.le, A. S. ja M.

R.ile. Kirja pealkiri on „Kliendid teistest pankadest - ARUANNE“ ja kirjas palub A. Danchak

halduritel operatiivselt (enne kella 15:00) vaadata üle oma klientide nimekiri ja täita tulp

BANK within relationship ehk et tuleb valida nimekirjast pank, kus klienti varem teenindati,

enne GFC-sse tulekut (ja jätta valimata, kui sellist ei olnud). Kirjas ütleb A. Danchak, et

andmed panga kohta, kus klienti teenindati või teenindatakse saavad nad võtta KYC ankeedist

ja samuti onboardingul esitatud väljavõtetest. Lisaks on kirjas märgitud, et tulp Transactions

ütleb ette kliendid, kelle suhtes ta valis oma kontode vahel raha ülekandmise operatsioonid.

Kirjale on lisatud SharePointi link tabelile juurdepääsemiseks. A. K. on nimetatud kirjale

31.07.2018.a kell 14:04 vastanud ja küsinud: „Kas nii on ok?!“, edastades manusena Exceli

tabeli, milles on muu hulgas Crosspoint Ltd tehingud perioodil 27.04.2018-04.06.2018.a ja

Crosspoint Ltd kliendihaldurina märgitud Aleksei. Tehingute andmed kattuvad varasemalt

kohtu poolt analüüsitud andmetega, mistõttu ei hakka kohus neid siinkohal kordama.

Süüdistatav A. Danchak selgitas 21.03.2022.a kohtuistungil, et see tabel on koostatud tema

poolt ja päring kliendihalduritele tehti täiendava riski hindamise eesmärgil. Sellest tabelist

nähtub lisaks, et Crosspoint Ltd konto avamisena on märgitud kuupäev 07.03.2018.a. A.

Danchak selgitas 21.03.2022.a kohtuistungil, et kui tabelis on Crosspoint Ltd puhul kirje

märtsikuus, siis tähendab see, et selles kuus on kas avatud või tehtud mingisugune tegevus

kliendiga. Isegi kui nõustuda, et Crosspoint Ltd-le avati konto alles 07.03.2018.a ja

30.01.2018.a avatud konto puhul oli tegemist eelkontoga, nagu on kaitsjad üritanud väita, siis

ka eelkonto avamine Crosspoint Ltd-le näitab, et GFC hinnangul olid Crosspoint Ltd poolt

esitatud andmed ja dokumendid konto avamiseks piisavad.

A. K. poolt A. Danchakile edastatud e-kiri koos tabeliga tõendab, et kui mitte varem, siis

vähemalt 31.07.2018.a sai A. Danchak tänu sellele kirjale tervikuna ülevaate Crosspoint Ltd

kontol toimunud tehingutest. Arvestades, et kogu kliendisuhte ajal toimus Crosspoint Ltd

kontole üksnes üks laekumine, mis kanti tervikuna edasi erinevatele Hiina äriühingutele ning

pärast seda ei toimunud Crosspoint Ltd kontol mitte ühtegi tehingut, siis oleks see pidanud

äratama A. Danchakis kahtlust. Seda enam, et A. Danchaki ütluste kohaselt oli ta enne GFC-

sse tulekut töötanud selles valdkonnas enam kui 11 aastat, töötades algselt Ukraina pangas

väliskapitali ja riskijuhtimise valdkonnas, seejärel äriüksuses klienditeenindajana (teenindades

ettevõtete suuri laene) ja hiljem üksuse ülemana, omades 28 alluvat. A. Danchaki sõnul

tegeles tema juhitav üksus pangateenuste täisspektriga (makseteenused, sealhulgas

pangakaardid, arveldusarved, laenude väljastamine, kassatöö, töötamine teiste laenuturul

olevate vahenditega, töötasudega seotud dokumendid, väärismetalli müük ja palju muud, mis

on pangategevuse ülesanded). Pärast seda töötas A. Danchak enda sõnutsi veel Ukraina

Raiffeiseni panga keskkontoris projektijuhina, tegeledes muuhulgas koos juriidilise

osakonnaga töötajate ametijuhendite väljatöötamise ja kehtestamisega. Lisaks on A. Danchak

öelnud, et tal on majandusalane kõrgharidus, bakalaureuse kraad ja magistrikraad maksude

valdkonnas. Kohus on seisukohal, et sellise taustaga inimene nagu oli A. Danchak peaks

olema vägagi kursis sellega, milline on ühe äriühingu tavapärane majandustegevus ja selle

alusel tehtavad tehingud ning et Crosspoint Ltd majandustegevus ja tehingud ei olnud

tavapärased. Sellest hoolimata ühtegi teadet RAB-i sellel ajahetkel A. Danchak ei teinud,

kuigi tal selline kohustus AML kontaktisiku ülesandeid täites oli. Nimetatut tõendab RAB-i

01.11.2019.a vastus nr 3.4-4/1351-2 menetleja 01.10.2019.a, 08.10.2019.a ja 14.10.2019.a

nõudekirjadele koos lisadega CD-plaadil (T8 kd, tl 68-77), millest nähtuvad äriühingute

andmed, kelle osas GFC on esitanud RAB-le teavituse kahtlastest tehingutest alates

01.01.2017.a kuni 31.10.2019.a, sealhulgas, kes on kahtlasest tehingust teavitanud. RAB

vastuse kohaselt ei ole käesoleva kriminaalasja aluseks olevate Crosspoint Ltd kannetega

(27.04.2018-07.06.2018.a) seoses RAB-le teateid esitatud. Lisaks on RAB selles vastuses

kinnitanud, et GFC rahapesuvaldkonna kontaktisik oli alates 25.10.2017.a kuni täpsustamata

ajani M. L., seega A. Danchak, täites M. L. ülesandeid, vastutas ka RAB-le

rahapesukahtlastest tehingutest teavitamise eest. Sellel, miks A. Danchak oleks saanud ja

võinud ka ise RAB-i teavitada, peatub kohus pikemalt allpool.

Finantsinspektsiooni 26.11.2018.a vastus nr 4.12-3/5496-1 menetleja 19.11.2018.a

nõudekirjale koos lisadega CD-plaadil (T7 kd, tl 27-34) tõendab, et Finantsinspektsioon on

uurimisasutusele edastanud FIS § 54 lõigete 4 ja 5 ning KrMS § 32 lõike 2 ja § 215 lõike 1

alusel GFC suhtes teostatud järelevalvemenetluse käigus saadud andmed. Andmed sisaldavad

muuhulgas nimekirja 01.01.2018.a kuni 09.07.2018.a perioodil 20 suurima maksete käibega

kliendist ja GFC klientide aruandeid klientide poolt tehtud maksetehingute mahtude kohta

jaanuar kuni oktoober 2018.a. Andmed on esitatud Exceli tabelina. Suurima maksete käibega

klientide nimekirjas on ka Crosspoint Ltd, kelle osas on sissetuleva maksete summana

(käibena) märgitud 2 880 000 eurot. Crosspoint Ltd riskiastmena on tabelis märgitud kõrge

risk, lisaks et tegemist on Suurbritannia ettevõttega, konto on avatud 07.03.2018.a ja

kliendihalduriks on olnud A. Dremov. Ettevõtte esindajaks on tabelis märgitud Moldova

kodakondsusega D. M., ettevõtte partneriteks A. M. Y. M. S., Fujian Tian Jucheng Supply

Chain Management Co. Ltd, Xiamen Win World Co., Ltd, Hebei Huashi Dress Group Co.,

Ltd ja Baoding Municipal Huifa Clothes Co., Ltd. Tabeli andmetel ei ole Crosspoint Ltd

kohta RAB-le teavitusi tehtud. Klientide aruannetest nähtub, et Crosspoint Ltd tekib kliendina

nimekirja alles mai 2018.a, seejuures on ettevõtte äritegevuseks märgitud hulgi- ja

jaekaubandus, mootorsõidukite ja mootorrataste rent ning ettevõtte maksete mahuks on 1 857

917 eurot. Juunikuus on ettevõtte maksete mahuks märgitud 1 019 782 eurot, juuli- ja

augustikuus 0 eurot ning septembrikuu ja oktoobrikuu tabelis ettevõtet enam kliendina

märgitud ei ole. Klientide aruannete koostaja on H. S., kes kinnitas kohtuistungil

Finantsinspektsioonile seesuguste aruannete esitamist. Samuti selgitas H. S., et sellise raporti

sai ta IT-spetsialisti käest, kes selle süsteemist tõmbas ning ta kontrollis üksnes pisteliselt üle,

et raportis ja süsteemis olevad summad klapiksid.

Lisaks eelnevalt välja toodud andmetele on Finantsinspektsiooni 26.11.2018.a vastuses ka

Exceli tabel nimega „Lisa 2 – Andmed ja dokumendid spetsiifiliste klientide kohta“. Selles

tabelis märgitud andmed kattuvad suures osas suurima maksete käibega tabelis toodud

andmetega Crosspoint Ltd kohta, küll aga on teatud erisused. Nimelt on tabelis märgitud

Crosspoint Ltd konto avamise kuupäevana 30.01.2018.a, kuigi teises tabelis oli selleks

kuupäevaks 07.03.2018.a. Kohus leiab selle vastuolu osas, et kuivõrd eelnevalt on tõendamist

leidnud, et Crosspoint Ltd-le avati süsteemis Lennuk konto 30.01.2018.a, siis tuleb just seda

kuupäeva arvestada konto avamise kuupäevana. Seda enam, et A. Danchak on istungil

selgitanud, et märgitud kuupäev märtsis võib olla seotud ka mingisuguse teise tegevusega,

mis kliendiga on tehtud.

Crosspoint Ltd kui kliendi osas tehti RAB-i teade alles 20.12.2018.a M. G. poolt, kes oli GFC

rahapesuvaldkonna kontaktisikuks alates 19.09.2018.a kuni Finantsinspektsiooni poolt GFC

tegevusloa äravõtmiseni (T8 kd, tl 68-77). Crosspoint Ltd oli M. G. poolt edastatud klientide

nimekirjas, kellega GFC keeldus alustamast kliendisuhteid 2018. aastal ja kelle kontod suleti

2018.a aastal.

Kohtule esitatud Finantsinspektsiooni 25.02.2019.a vastusest menetleja 12.02.2019.a

nõudekirjale koos CD-plaadiga (T8 kd, tl 3-6), milles on toodud Finantsinspektsiooni poolt

GFC järelevalvemenetluste käigus saadud andmed GFC klientide poolt tehtud maksetehingute

mahtude kohta novembris ja detsembris 2018.a ning jaanuaris 2019.a nähtub, et Exceli

tabelina esitatud klientide aruannetes ei ole enam Crosspoint Ltd-d märgitud.

Kohtu hinnangul on Crosspoint Ltd ülekannete puhul GFC maksekontolt erinevatele Hiina

äriühingutele tegemist rahapesu kihistamise faasiga. Ülekannetega on liigutatud eelkuriteost

saadud raha ühelt kontolt teistele (kihistatud raha), et peita raha päritolu ning varjata seoseid

toime pandud kuriteo ja kurjategijate vahel.

RahaPTS § 4 lg 1 p 1 sätestab rahapesuna kuritegelikust tegevusest saadud vara või selle

asemel saadud vara muundamise või üleandmise, kui on teada, et selline vara on saadud

kuritegelikust tegevusest või selles osalemisest, eesmärgiga varjata vara ebaseaduslikku

päritolu või abistada kuritegelikus tegevuses osalenud isikut, et ta saaks hoiduda oma tegude

õiguslikest tagajärgedest. Vara muundamine on seejuures ka vara vormi muutmine sama

vormi raames, kui muutub selle vormi õiguslik alus (nt vara kandmine arvelduskontolt sama

isiku arvelduskontole samas või teises pangas, mis õiguslikult tähendab ühe nõudeõiguse

asendamist teisega).1 Riigikohtu kriminaalkolleegium on seisukohal, et rahapesu koosseisu

realiseerimiseks peab vara ebaseadusliku päritolu ja selle tegeliku omaniku varjamisel olema

kuritegelikul teel saadud varaga tehtavates õigustoimingutes keskne osa. Rahapesust ei saa

rääkida juhul kui vara ebaseadusliku päritolu ja tegeliku omaniku varjamine on varaga

tehtavates toimingutes üksnes kõrvaleesmärk või -tagajärg. Nii ei ole rahapesuga tegemist

üldjuhul olukorras, kus kuritegelikul teel saadud vara suunatakse lihtsalt n.-ö. vahetusse

lõpptarbimisse (nt ostetakse tarbeesemeid) (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 27. juuni

2005.a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-34-05 p 25).

Kohtu hinnangul tõendab käesolevas kriminaalasjas vara ebaseadusliku päritolu varjamist see,

et Crosspoint Ltd kontole laekus ühekordne suur summa, mis kanti lühikese ajavahemikul

jooksul samas mahus peaaegu täielikult edasi. Mingeid muid tehinguid kontol ei tehtud ning

Crosspoint Ltd kontol puudusid ka tavapärase äriühingu tegevusega seotud kulutused. Kui

ülekanded olid sooritatud, siis makseasutuses avatud kontot enam ei kasutatud, uusi laekumisi

ei toimunud.

1 J. Sootak, P. Pikamäe. Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne. 4., täiendatud ja ümbertöötatud

väljaanne. Tallinn: Juura 2015, lk 946.

Rahapesu koosseisuga kaitstav õigushüve sisustatakse RahaPTS § 1 kaudu. RahaPTS § 1 lg 1

kohaselt on seaduse eesmärk ettevõtluskeskkonna usaldusväärsust ja läbipaistvust

suurendades tõkestada Eesti Vabariigi rahandussüsteemi ning majandusruumi kasutamist

rahapesuks ja terrorismi rahastamiseks. Rahapesu on kahjustusdelikt. Kuritegelikult saadud

vara raha- või majanduskäibesse toomisega moonutatakse konkurentsi, soodustatakse

varimajandust, suurendatakse kapitali volatiilsust, destabiliseeritakse majandussüsteemi,

raskendatakse rahapoliitika kujundamist, kahjustades seeläbi riigi majandus- ja

finantssüsteemi usaldusväärsust. Rahandus- või majandussüsteemi kui terviku toimimist ei

kahjusta esmalt kuritegeliku päritoluga vara käitlemine, mille sisuks on isiklik tarbimine ja

mis ei ole suunatud rahandus- või majandussüsteemi ärakasutamisele, kus puhastatakse vara

esmalt selle algsest kuritegelikust taustast ja alles seejärel kasutatakse seda mis tahes legaalsel

otstarbel. Rahapesu koosseisu aluseks olev õigushüve on kõige laiemalt määratletuna

rahandus- ja majandussüsteemi korrapärane toimimine, konkreetselt aga legaalse majandus- ja

rahakäibe kindlustamine (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 13. detsembri 2010.a otsus

kriminaalasjas nr 3-1-1-68-10 p-d 11-15). Rahapesu kooseisu eesmärk on kaitsta riigi

rahandus- ja majandussüsteemi kuritegelikku päritolu rahavoogude negatiivse mõju eest,

samuti pärssida kuritegelike struktuuride mõjuvõimu kasvu (vt Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 11. aprilli 2011.a määrus kriminaalasjas nr 3-1-1-97-10 p 24). Seega

tuleb rahapesu koosseisu tuvastamiseks näidata ära ka asjaolu, et kuritegeliku vara

kasutamisel kui rahapesul on reaalne potentsiaal majanduse normaalse toimimise

kahjustamiseks.

KarS § 394 koosseisus kirjeldatud käitumise eest karistusõigusliku vastutuse kehtestamisel on

seadusandja eesmärgiks seadnud riigi rahandus- ja majandussüsteemi kaitsmise kuritegeliku

varaga manipuleerimise eest, mitte aga igasuguse kuritegelikul teel saadud vara kasutamise

kriminaliseerimise, mille käigus jääb vara tegelik päritolu varjatuks. Nii pole rahapesuna alust

käsitada toiminguid, mille sisuks on kuritegeliku päritoluga vara käitlemine isiklikuks tarbeks

ja mis pole suunatud rahandus- või majandussüsteemi ärakasutamisele (näiteks kuritegelikul

teel saadud vara suunamine vahetusse lõpptarbimisse) (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

03. juuni 2011.a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-41-11 p 23.3).

Kohtu hinnangul ei saa käesolevas kriminaalasjas kahtlust olla selles, et jaht Alexandra müügi

eest saadud 2 880 000 eurol, mis laekus Crosspoint Lt kontole GFC makseasutuses ja kanti

sealt edasi Hiina äriühingutele, on mõju Eesti Vabariigi rahandus- ja majandussüsteemi

tervikuna toimimisele, sealhulgas finantssektori läbipaistvusele ja aususele. Sellist mõju

kinnitab ka eelnevalt viidatud Finantsinspektsiooni faktileht GFC kohta ja

Finantsinspektsiooni kodulehe 27.09.2019.a väljatrükk – Makseasutuste sektori I kvartali

2019.a ülevaade (T8 kd, tl 46-50), mille kohaselt oli seisuga 31.03.2019.a Eesti turul

tegutsenud makseasutuste arvestuses GFC turuosa maksete mahu järgi 51,1 %. Märkimata ei

saa ka jätta, et GFC on ise Finantsinspektsioonile edastatud andmetes (T7 kd, tl 27-34)

nimetanud Crosspoint Ltd ühena suurimate maksete käibega klientidest. Arvestades, et GFC

oli Eestis asutatud äriühing ja pakkus makseasutusena teenuseid Eesti territooriumil, siis

omavad kahtlemata GFC-s toimuvad ebaseaduslikud tehingud mõju Eesti Vabariigi rahandus-

ja majandussüsteemi tervikuna toimimisele. Seda enam, et GFC kaotas makseasutusena

tegutsemise litsentsi just nimelt oluliste RahaPTS ja MERAS-e rikkumiste tõttu.

Kuivõrd eespool nimetatud tõendid tõendavad, et Crosspoint Ltd tehingutega seotud

alusdokumendid tulid tihtipeale ka A. Š.ilt, kes justkui vahendas Crosspoint Ltd esindaja

vastuseid teistele GFC töötajatele, siis peatub kohus siinkohal A. Š.i rollil seonduvalt

Crosspoint Ltd tehingutega.

Tunnistaja H. S. poolt kohtuistungil antud ütlustest nähtub, et seonduvalt jahi tehinguga käis

GFC-s kõva vaidlus. Jahi tehing oli siis AML kontrollis ja küsiti dokumente selle tehingu

kohta. Vaidlusega olid seotud lisaks M. L. ja kliendihaldurile ka juhatuse liige A. Danchak ja

lisaks A. Š.. Tunnistaja sõnul ei olnud tavapärane, mitte igapäevane, et A. Š. mingisuguste

maksete osas sekkus vaidlustesse. Kuna tunnistaja vene keeles kõigest aru ei saa, siis sai ta

lihtsalt hääletoonist aru, et tegu on vaidlusega. Neil on selline kontor, kus kõik istusid koos,

v.a nõupidamiste ruum ja kui seal toimusid mingid suuremad vaidlused, siis seda oli kuulda.

Tunnistaja M. L. on samut kohtus andnud ütlusi, mille kohaselt tundis A. Š. suhtluses temaga

väga huvi ühe jahi tehingu vastu. Jahi tehing jäi talle meelde, sest ta tundis selles osas survet

A. Š.i ja A. Danchaki poolt. Surve seisnes selles, et tunnistaja tuli alles puhkuselt ja selle

tehinguga tegeles eelnevalt A. Danchak ning siis anti see justkui tunnistajale, et ta peaks mõne

päevaga selle küsimuse ära lahendama. Kuna tunnistaja oli just puhkuselt tulnud, siis leidis ta,

et peab ikkagi otsast peale süvenema. Tunnistaja soovis jahiga seoses täiendavaid dokumente,

et aru saada, kuidas jaht on soetatud ja kust pärinevad need rahalised vahendid, kust jaht osteti

algselt, vara päritolu ning küsis lisaks veel täiendavaid küsimusi. Lõppjäreldus seoses jahi

tehinguga oli M. L.l see, et ta ei jõudnud sisemise veendumuseni ja andis sellest teada A.

Danchakile. A. Danchak kinnitas selle tehingu. Kui M. L. oli tehingule vastu ja temas

siseveendumust ei tekkinud, siis fikseeris ta selle üldjuhul kas siis e-maili teel või

suusõnaliselt. Prokuröri küsimusele, kas tunnistaja ei olnud nõus selle tehingu tegemisega

vastas M. L., et seda ei saa päriselt nii öelda, ta ei jõudnud lihtsalt sisemise veendumuseni, et

oleks seda ise teinud. Tunnistaja ei mäleta, kas ta sellest tehingust ka RAB’i teavitas.

Kohtu poolt analüüsitud tõendid, sealhulgas mitmed kirjavahetused, tõendavad M. L. ütlusi, et

A. Š.il oli huvi jahi tehingu vastu. A. Š. edastas GFC-le Crosspoint Ltd tehingutega seotud

alusdokumente ja tundis huvi selle vastu, et need tehingud saaksid tehtud. Kahtlust ei ole

selles, et A. Š.i poolt edastatud dokumentidest lähtuti kliendi Crosspoint Ltd-ga seotud

tehingute osas otsuste vastuvõtmisel (kas need kinnitada ja lubada või tagasi lükata).

Süüdistatav A. Danchak on 13.05.2022.a kohtuistungil A. Š.i meili pealt laekunud

dokumentide osas kinnitanud, et dokumendid peavad igal juhul laekuma ametlikult ja nii palju

kui temal on teada Crosspoint Ltd osas, siis just nii oligi. A. Danchaki seesugused ütlused

lähevad aga vastuollu tema poolt 11.05.2018.a kell 13:54 A. Dremovile saadetud kirjaga,

milles ta annab A. Dremovile korralduse A. Š.i poolt edastatud dokumendid paigutada

SharePointi. Nimetatu tõendab, et A. Š.ilt saadud dokumendid laeti ikkagi üles SharePointi,

kuigi need ei tulnud n-ö ametliku teed pidi ja seega ei saa kindel olla selles, et need

dokumendid oleks veel kliendilt topelt üle küsitud. Seda enam, et kliendihaldur A. Dremov,

kes dokumentide kogumisega oleks pidanud tegelema või vähemasti vahendama juhatuse

liikme ja AML kontaktisiku poolt esitatud küsimusi, on kohtuistungil öelnud, et ta ei mäleta

midagi seoses sellega, et oleks topelt kliendilt küsinud üle nende dokumentide kohta, mis olid

juba A. Š.ilt tulnud.

A. Danchaki poolt 21.03.2022.a kohtuistungil antud ütluste kohaselt on tema postkastis kokku

e-kirju, mis puudutavad kliendi Crosspoint Ltd teenindamist 57, millest 13 on saadud A. Š.i

käest (kliendi ankeedid, e-kirjad selgitustega finantsoperatsioonide kohta, arved ja lepingud

toodete tarnijatega). Kaitsja küsimusele, miks just A. Š. vastas kliendiga seotud küsimustele

või saatis mingisuguseid dokumente, vastas A. Danchak, et selline protsess ei vastanud

ettevõttes kombeks olnud kommunikatsioonile, sest õige protseduur käis läbi kliendihalduri ja

spetsiaalse postkasti. Samas polnud see ka midagi väga erilist, kuna mõned kliendid, keda

teenindati ettevõttes GFC, olid otse A. Š.i poolt toodud ettevõttesse ning A. Š. pöördus tihti

juhatuse ja isegi ettevõtte töötajate poole küsimusega, miks mõni tehing ei saa tehtud või

tehakse seda liiga aeglaselt ning vahel ta üritas seda infot edastada otse. Otse dokumentide

edastamine A. Š.i poolt oli selleks, et protsessi kiirendada. Kuigi A. Danchak andis ütlusi, et

tema ja teine juhatuse liige M. R. tahtsid ikkagi, et oleks rakendatud ametlik protseduur, kõik

oleks fikseeritud kirjalikus vormis ja vastavalt GFC-s kombeks olnud protseduurile, siis

tegelikkuses on tõendamist leidnud, et A. Danchak nii ei toiminud. Vastasel korral ei oleks ta

nõustunud vastu võtma A. Š.i poolt edastatud dokumente, ilma veendumata nende autentsuses

ja selles, kas need on kindlasti kliendi enda poolt edastatud. Samuti ei oleks A. Danchak

andnud ka korraldust lisada need SharePointi, mis oli GFC peamine dokumentide hoidla ja

milles hoitud dokumentidest lähtuti tehingute tegemisel.

Crosspoint Ltd tehingutega seotud kirjavahetus on tuvastatud ka A. Danchaki elukoha

läbiotsimise käigus ära võetud andmekandjatelt ja meiliaadressidelt. Nimelt on 05.12.2019.a

läbiotsimise taotluse alusel teostatud 09.12.2019.a läbiotsimine A. Danchaki elukohas Xxxx

ja tema kasutuses olevas sõiduautos Honda Civic registreerimismärgiga xxxx (T4 kd, tl 1-18).

Läbiotsimisprotokoll koos fototabeli ja CD-plaadiga tõendab, et A. Danchaki elukoha

läbiotsimisel võeti ära erinevad andmekandjad, kalender-märkmik, sõiduki

registreerimistunnistus sõidukile registreerimismärgiga xxxx, Baltic Logistic Service OÜ

pitsat koos karbiga, erinevad pangakaardid ja SIM kaardid, dokumendid ning sõiduauto

läbiotsimisel võeti ära erinevad arved koos kviitungitega, liikluskindlustuse sertifikaat, halli

värvi plastikust võti, sinist värvi plastikust pult Nice ja videoregistraator 7OMAI. A.

Danchaki elukoha ja sõiduauto läbiotsimise käigus leitud ja äravõetud andmekandjate (2

iPhone, mobiiltelefonid Samsung GT-i8190, Samsung Galaxy S7, iPhone 8, Nokia, iPhone

A1660, iPhone A1660, Nokia TA-1034 ja iPhone X, kaks kõvaketast, SIM kaart 8 tk,

telefonid Samsung Galaxy S8 ja iPhone XS MAX, telefon Samsung GT-I9060I, kõvaketas

Kimax BS-U35WF, auto videoregistraator 7OMAI ja Apple watch, sülearvuti Lenovo G780,

tahvelarvuti Microsoft Surface mudel 1724) kopeerimist tõendab

18.03.2020.a

vaatlusprotokoll (T4 kd, tl 19-22). A. Danchaki 09.01.2020.a kiri (T4 kd, tl 93-95) tõendab

tema poolt elukoha läbiotsimisel ära võetud arvuti Microsoft Surface Pro ning

mobiiltelefonide iPhone X ja iPhone 7 paroolide avaldamist.

A. Danchaki elukoha ja sõiduauto läbiotsimiselt leitud ja ära võetud andmekandjatel olevaid

faile ja kirjavahetust on vaadeldud 30.04.2020.a vaatlusprotokollis koos CD-plaadiga (T4 kd,

tl 23-31). Vaadeldud kirjavahetused tõendavad, et Crosspoint Ltd-ga seotud dokumente on A.

Danchakile ja A. Dremovile edastatud nii A. Š.i poolt kui ka tuvastamata meiliaadressidelt.

Näiteks on kasutajalt G. xxxx edastatud 25.04.2018.a kell 15:04 A. Dremovile jaht

Alexandraga seotud dokumendid, mille A. Dremov on samal päeval kell 15:34 A. Danchakile

edasi saatnud (CD-plaadil lisa 8). Vaadeldud on ka A. Danchaki poolt 25.04.2018.a kell 17:37

A. Dremovile edastatud kirja, milles ta annab korralduse 25.04.2018.a edastatud jaht

Alexandraga seotud dokumendid lisada SharePointi ning esitab seoses jahi müügiga

täiendavaid küsimusi. Sellele kirjale järgneb A. Danchaki poolt 27.04.2018.a kell 10:13 A.

Dremovile edastatud kiri, milles ta palub täiendavat infot seoses tehinguga viitega 00C75A,

millega laekus Crosspoint Ltd kontole jaht Alexandra müügist 2 880 000 eurot. Sellele

päringule on A. Š. samal kuupäeval kell 10:22 vastanud ja öeldnud järgmist: „Jaht ostetakse

brokeri kaudu, päringu võib anda brokeri kohta, kuid mitte ostja kohta, see on vastuolus

mistahes ärieetikaga ja see ei ole täpselt meie asi, kes ostab, ostja on kolmas osapool…“

(CD-plaadil lisa 17). Lisaks on vaadeldud kirjavahetust, kus kasutaja G. xxxx on 08.05.2018.a

kell 14:49 edastanud aristoonale xxxx dokumendid, mis sisaldavad Crosspoint Ltd KYC

ankeeti allkirjastatuna 22.01.2018.a D. M.i poolt, Crosspoint Ltd ja Fuijan Tian Jucheng

Supply Chain Management Co. Ltd vahel sõlmitud lepingut ja arvet ning ka Crosspoint Ltd

maksete struktuuri, millest nähtub, et algselt on plaanitud tehinguid teha üksnes Fuijan Tian

Jucheng Supply Chain Management Co. Ltd-ga. Kirjas on viidatud ka tarnija xxxx

koduleheküljele. Nimetatud kirja koos dokumentidega on A. Š. e-posti aadressilt xxxx

08.05.2018.a kell 15:07 edastanud A. Danchakile (CD-plaadil lisa 13). Samuti on kasutaja E.

xxxx edastanud 06.06.2018.a kell 17:05 A. Danchakile Crosspoint Ltd ja Xiamen Win World

Co., Ltd vahel sõlmitud lepingu ja arved (CD-plaadil lisa 12).

Eeltoodu tõendab veel kord, et kuigi osad Crosspoint Ltd-ga seotud dokumendid on tulnud

tuvastamata meiliaadressidelt ja mitte n-ö ametliku kanalit pidi nagu A. Danchak kinnitas, et

dokumente kogutakse, siis on need dokumendid sellest hoolimata salvestatud SharePointi

Crosspoint Ltd kausta. Süüdistatav A. Danchak on 23.05.2022.a kohtuistungil oletanud, et A.

Š.ilt saadud dokumendid on temale üle antud otse kliendi poolt või siis kliendi esindaja poolt

ning eeldanud, et A. Š.ile e-kirja saatnud e-posti aadress kuulub kliendile. Nimetatu tõendab,

et tegelikkuses ei kontrollinud ei A. Danchak ega ka A. Dremov üle, kes dokumendid päriselt

GFC-le edastas ja koostas, vaid lähtuti üksnes oletusest, et küllap need on kliendi poolt A. Š.i

kaudu edastatud. Kohus nõustub prokuröriga, et juba ainuüksi selliste dokumentide

aktsepteerimine näitab, et sisulist kontrolli dokumentidele ei tehtud ja dokumente aktsepteeriti

üksnes seetõttu, et täita dokumentide kogumise kohustus.

Ühes eelnevas kirjas viidatud veebilehekülge

xxxx

on vaadeldud

06.04.2020.a

vaatlusprotokollis koos lisadega CD-plaadil (T6 kd, tl 90-95). Kuna veebilehekülg enam

vaatluse hetkel ei avanenud, siis vaadeldi veebilehekülge salvestatud veebilehtede ajaloo abil,

mille tulemusena selgus, et veebilehte on salvestatud ajavahemikul 14.06.2017-28.12.2018.a

kokku 5 korral. Domeeni xxxx on esmakordselt nähtud 18.10.2015.a ja viimast korda

18.06.2019.a. Veebileht on hiinakeelne. Vaatlus tõendab, et koduleht viitab äriühingule Fujian

Tian Jucheng Supply Management Co. Ltd ehk samale Hiina äriühingule, kellele tegi

Crosspoint Ltd ülekandeid. Lisaks nähtub sellest tõendist, et kodulehel ei olnud teavet selle

kohta, et tegemist oleks tekstiilide müügiga tegeleva äriühinguga (tekstiilitoodetest olid

üksnes üksikud jopede pildid), vaid transpordiga tegeleva äriühinguga. Vaatluse käigus selgus

ka, et kodulehel olevad allviited ei vii mitte kuhugile, avanevad üksnes tühjad valged lehed.

Eelnev tõendab, et Hiina äriühingu tegevusala ei olnud see, mida tehingute sooritamisel üritati

näidata.

Prokurör on süüdistuskõnes märkinud, et GFC-s olid läbivad protseduurireeglite rakendamise

puudujäägid ning RahaPTS reeglite rikkumised, mille tõttu ei osanud GFC töötajad rahapesu

tõkestada ja see tõi muuhulgas kaasa ka Crosspoint Ltd tehingute lubamise. Seejuures tugineb

prokurör Finantsinspektsiooni ettekirjutustele, leides, et Finantsinspektsiooni üldised

järeldused on üle kantavad ka Crosspoint Ltd tehingutele.

Finantsinspektsiooni 26.08.2019.a vastus menetleja 05.09.2019.a ja 11.06.2019.a

nõudekirjadele (T8 kd, tl 51-59) tõendab, milliseid dokumente on Finantsinspektsioon GFC

suhtes läbi viidud menetluste käigus kogunud ja koostanud, sealhulgas on toodud

kuupäevaliselt ajatelg, millal mingi otsus on GFC suhtes Finantsinspektsiooni poolt vastu

võetud. Peamised olulised kuupäevad ja toimingud seonduvalt Finantsinspektsiooni poolt

GFC suhtes tehtud otsustest nähtuvad kokkuvõtvalt ka Finantsinspektsiooni juhatuse

27.05.2019.a otsusest nr 4.1-1/70 (T8 kd, tl 23-45), millega GFC-lt võeti ära tegutsemisluba.

Sellest otsusest selgub muuhulgas, et Finantsinspektsioon on teinud GFC-le järgmised

ettekirjutused:

1) Finantsinspektsioon viis GFC-s perioodil 02.10.2017.a kuni 27.10.2017.a läbi esimese

kohapealse kontrolli, mille käigus tuvastas olulisi rikkumisi ja puudusi kõigis

kontrollitud valdkondades. Kontrollakt 1 toimetati GFC-le kätte 06.02.2018.a kirjaga

nr 4.7.-1.12/4010-11 ja 02.04.2018.a tegi juhatus otsusega nr 4.1-1/50 GFC-le esimese

ettekirjutuse Kontrollaktiga 1 tuvastatud puuduste kõrvaldamiseks;

2) Finantsinspektsioon viis GFC-s perioodil 09.07.2018.a kuni 03.08.2018.a läbi teise

kohapealse kontrolli (T7 kd, tl 35-43), mille käigus tuvastas ulatuslikke

õigusrikkumisi kontrollitud valdkondades. Kontrollakt 2 toimetati GFC-le kätte

04.02.2019.a kirjaga nr 4.7-1.12/2910-20. Omavahendite minimaalsuuruse nõude

rikkumise tõttu tehti 21.01.2019.a otsusega nr 4.1-1/1 GFC-le teine ettekirjutus

rikkumise kõrvaldamiseks. GFC ei täitnud omavahendite minimaalsuuruse nõuet ja

Finantsinspektsiooni teist ettekirjutust, mistõttu rakendas Finantsinspektsioon GFC

suhtes 26.02.2019.a kirjaga nr 4.5-1.16 sunniraha summas 1600 eurot teise

ettekirjutuse täitmiseks ning hoiatas teistkordse mittetäitmisega kaasneva sunniraha

rakendamisest. Kuna teise ettekirjutuse täitmiseni ei viinud ka sunniraha kohaldamine,

rakendas Finantsinspektsioon teise ettekirjutuse jätkuvast mittetäitmisest tulenevalt

GFC suhtes 04.03.2019.a kirjaga nr 4.5-1.16/123-8 veelkord sunniraha summas 3200

eurot ning hoiatas jätkuvate rikkumistega kaasnevast sunniraha rakendamisest. GFC

likvideeris omavahendite minimaalsuurusega seotud mittevastavuse ja täitis teise

ettekirjutuse alles 07.03.2019.a, s.o ligikaudu 1 aasta pärast Finantsinspektsiooni

esimest hoiatust omavahendite minimaalsuuruse nõude võimaliku rikkumise kohta,

rohkem kui 2 kuud pärast rikkumise tekkimise kuupäeva ja ligikaudu 1,5 kuud pärast

teist ettekirjutust. 27.05.2019.a otsusega nr 4.1-1/70 tunnistas Finantsinspektsioon

GFC tegevusloa kehtetuks.

Eeltoodust selgub, et teine kohapealne kontroll viidi Finantsinspektsiooni poolt GFC-s läbi

09.07.2018-03.08.2018 ja selle kohapealse kontrolli kohta koostati kontrollakt 04.02.2019.a.

Teise kohapealse kontrolli käigus tuvastatud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise

õigusaktidega kehtestatud korra rikkumised on need, millele prokuratuur süüdistusaktis

eelkõige tugineb. Süüdistuse kohaselt toimus rahapesu GFC-s perioodil 30.01.2018.a-

07.06.2018.a, seega enne Finantsinspektsiooni poolt GFC-s teise kohapealse kontrolli

teostamist. Samas ei saa märkimata jätta, et Finantsinspektsiooni 27.05.2019.a GFC

tegevuseloa kehtetuks tunnistamise otsusest selgub, et GFC-s tuvastati olulisi rikkumisi ja

probleeme GFC rahapesuvastases tegevuses ja tunne-oma-klienti protseduuride rakendamises

juba 2016. aastal, kui GFC lepinguline siseaudiitor viis läbi siseauditi. Olenemata sellest, et

Crosspoint Ltd tehingute toimumise ajaks ei olnud Finantsinspektsiooni poolt GFC-s veel teist

kohapealset kontrolli läbiviidud, siis on selge, et Finantsinspektsiooni poolt tuvastatud

rikkumised ei juhtunud üleöö, vaid need rikkumised kujunesid pikema ajaperioodi jooksul.

See ajaperiood hõlmab ka Crosspoint Ltd tehinguid, olgugi, et nende kohta ei ole kontrollaktis

midagi eraldi välja toodud. Iga mõistlik inimene, kes Finantsinspektsiooni poolt välja toodud

puuduste ja rikkumistega tutvub, saab aru, et need rikkumised ei esinenud üksnes selle ca kuu

aja jooksul, mil Finantsinspektsioon kontrolli teostas, vaid tuvastatud puudused näitavad, et

see oli pikemaajaline protsess. Seega nendele rikkumistele ja tuvastatud puudustele

tuginemine on igati asjakohane.

Finantsinspektsiooni 13.07.2018.a elektronkirjast M. R.ile ja A. Danchakile (T21 kd, tl 134-

139) nähtub, et Finantsinspektsioon edastas Finantsinspektsiooni juhatuse liikme 18.06.2018.a

korralduse nr 4.7-1.12/2910, milles teavitas ajavahemikul 09.07.2018.a kuni 03.08.2018.a

GFC-s toimuvast kohapealsest kontrollist ning ettevõtetest, kelle puhul soovitakse kõiki GFC-

l olemasolevaid andmeid ja dokumente. Edastatud algne kiri on olnud eesti keeles ning A.

Danchak on tõlkinud selle vene keelde ja edastanud M. R.ile, L. R.le ja A. Š.ile. Oluline on

selle kirja puhul see, et Crosspoint Ltd-d selles nimekirjas välja toodud ei ole ehk et

Finantsinspektsioon selle kliendi vastu tollel hetkel huvi ei tundnud.

Finantsinspektsiooni poolt GFC-s teostatud teise kohapealse kontrolli (Finantsinspektsiooni

13.02.2019.a vastus nõudekirjale nr 4.12-3/5496-4 koos CD-plaadiga ja koopiaga

vastuskirjast ning 15.02.2019.a õiend koos CD-plaadiga; T7 kd, tl 35-43) ja GFC tegevusloa

27.05.2019.a kehtetuks tunnistamise otsuse nr 4.1-1/70 (T8 kd, tl 23-45) kohaselt on GFC

rikkunud:



MERAS § 50 lõikes 1 ja RahaPTS § 14 lõigetes 1 ja 3 sätestatud kohustust, sest on

jätnud kehtestamata asjakohased või nõuetele vastavad protseduurireeglid. Muu hulgas

on tuvastatud, et (i) protseduurireeglid on laialivalguvad ja süstematiseerimata, nad on

erinevates keeltes ning neil puudub hierarhia; (ii) nende keel ei ole ühtne; (iii) need on

puudulikud ja ei sisalda selgeid käitumisjuhiseid; (iv) ei vasta tegelikkusele

(tähelepanek 4);



RahaPTS § 20 lg 1 punktis 3 sätestatud nõuet ning ei ole õigesti tuvastanud tegelikku

kasusaajat ja ei ole aru saanud klientide omandi ja kontrollistruktuuridest

(tähelepanekud 1, 8 ja 14);



RahaPTS § 20 lg 1 punktis 4 ja lõikes 2 sätestatud nõuet ning ei ole õigesti tuvastanud

ärisuhte ja tehingu eesmärki ning olemust, sh kliendi tegevusala/tegevusvaldkonda,

maksetavasid (sh kogemust deklareeritud tegevusalal) ja olulisemaid äripartnereid

(tähelepanekud 1 ja 8);



RahaPTS § 20 lõikes 4 sätestatud nõuet ning ei ole kogunud teavet kliendi rikkuse

päritolu kohta (tähelepanekud 1 ja 8);



RahaPTS § 20 lg 1 punktis 6 ja § 23 lg 2 punktis 1 ja 3 sätestatud nõudeid, kuna ei ole

ärisuhtes teostanud tehingute kontrolli ning ei ole õigesti tuvastanud tehingus

kasutatavate vahendite allikat ja päritolu (tähelepanekud 1 ja 10–16);



RahaPTS § 20 lõiget 6 ja §-i 36 jj ning ei ole hoolsusmeetmeid kohaldanud vastavalt

ärisuhte riskile või kliendile määratud riskiastmele ja ei ole kohaldanud

tavapärasemast kõrgema riskiga klientide puhul tugevdatud hoolsusmeetmeid

(tähelepanekud 1 ja 7-16);



RahaPTS § 49 lõikes 1 sätestanud kohustust ning ei teinud RAB-le rahapesu

kahtlusega teateid (tähelepanekud 1 ja 17).

Lisaks on eraldi välja toodud, et GFC juhatus on rikkunud:



MERAS § 47 lõikes 5 sätestatud ning ei ole tegutsenud nendelt oodatava

ettenägelikkuse ja kompetentsusega ning vastavalt nende ametikohale esitatavatele

nõuetele ja lähtudes makseasutuse ning tema klientide huvidest (tähelepanekud 1 kuni

3 ja 5 kuni 6);



MERAS § 47 lõikes 6 sätestatud ning ei ole taganud, et teenust osutatakse

õiguspäraselt, piisava asjatundlikkuse, täpsuse ja hoolikusega (tähelepanek 1);



MERAS § 47 lõikes 7 sätestatud ning ei ole taganud, et oleks kehtestatud riskide

tuvastamise, mõõtmise, juhtimise, pideva jälgimise ja nendest raporteerimise

protseduurid, mis on makseasutuse tegevuse laadi, ulatust ja keerukuse astet

arvestades piisavad ja proportsionaalsed (tähelepanekud 1 kuni 4).

Eelnevast nähtub, et Finantsinspektsioon on tuvastanud hulgaliselt puudusi, millega GFC on

väidetavalt rikkunud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamiseks õigusaktidega

kehtestatud korda ja need tuvastatud rikkumised olid aluseks, miks Finantsinspektsioon

tunnistas GFC tegevusloa kehtetuks. Kuigi kohus tõi Finantsinspektsiooni poolt tuvastatud

peamised rikkumised ja tähelepanekud välja ning leiab, et nendele tuginemine on asjakohane,

siis on ka oluline märkida, et Finantsinspektsiooni juhatuse 27.05.2019.a otsus nr 4.1-1/70 on

GFC, T. Järviste, A. Danchaki ja L. R. poolt vaidlustatud. Tallinna Halduskohtu 25.09.2019.a

kohtumäärusega haldusasjas nr 3-19-1196 (T22 kd, tl 83-86) on nende kaebus võetud

menetlusse. Kuigi 14.03.2022.a on Tallinna Halduskohus teinud otsuse ning jätnud esitatud

kaebuse mingis osas läbi vaatamata ja ülejäänud osas rahuldamata, siis otsusele on esitatud

apellatsioonikaebus, mis on 10.05.2022.a küll võetud menetlusse, kuid lõpliku lahendit selles

osas tänaseks selgunud ei ole.

A. Danchak selgitas 22.03.2022.a kohtuistungil antud ütlustes, et GFC hinnangul olid

Finantsinspektsiooni poolt kontrollaktis tehtud tähelepanekutest ja järeldustest ligikaudu

kolmandik valed, ligikaudu 40% olid osalised õiged ja kolmandik olid õiged. Põhjusena, miks

suurem osa Finantsinspektsiooni järeldustest olid tehtud valesti, tõi süüdistatav välja, et kui on

suur osa tähelepanekuid, mis on valed ja veel rohkem on järeldusi, mis on osalised õiged, siis

Finantsinspektsioon analüüsis neid valesid ja osaliselt valesid tähelepanekuid ja tegi nende

põhjal omad järeldused, mis olid täiesti valed selliselt, et üldised järeldused GFC tegevuse

kohta olid valed. A. Danchak tõi kohtuistungil ka välja, et Finantsinspektsiooni kõige rängem

viga puudutas IP-aadresside analüüsi.

Asjaolu, et Finantsinspektsioon on teinud IP-aadresside osas valed järeldused, on kinnitanud

ka GFC-s IT-juhina töötanud tunnistajana üle kuulatud V. T.. Ütluste kohaselt on V. T.l

kõrgem haridus elektroonika ja rahanduse valdkonnas ning varasem 11 aasta pikkune Ukraina

pankades töötamise kogemus, sealjuures 10 aastane kogemus IT juhina. GFC-s tegeles

tunnistaja kõigega, mis puudutas pangasüsteeme ja posti (elektrooniline post, serverid,

võrguühendused, seadmed, automatiseerimine ja protsesside käsitsi teostamine). Tunnistaja

V. T. selgitas kohtuistungil, et tema koostas Finantsinspektioonile aruande, milles olid

andmed GFC töötajate liikumise kohta andmebaasis. V. T. hinnangul oli Finantsinspektiooni

poolt nende andmete pinnalt tehtud arusaamatu järeldus, mis oli täiesti ebaõige ja jääb talle

alatiseks meelde. Nimelt olid kõik arvud, mis puudutasid GFC kontorit, korrutatud 1048-ga.

Tunnistaja selgitas, et GFC office on ettevõtte GFC kontori IP aadress ja vastavalt siis ka

klientide aadressid ning need andmed olidki korrutatud. Sisenemiste arv oli korrutatud

mingite imelike arvudega. Number 1048 oli tunnistaja sõnul see number, kui palju kordi üldse

iGFC internetipanka oldi sisenetud ettevõtte kontorist kogu töötamise aja jooksul. V. T.

ütluste kohaselt oli tema Finantsinspektsiooni aruande kohaselt teinud üle 300 000

sisselogimise, kuid kui ta võttis enda tegeliku sisenemiste arvu ja jagas selle

Finantsinspektsiooni poolt saadud summaga, siis sai ta jagatiseks 1048. Lisaks oli näiteks J. P.

sisenenud kõigest 12 korda, aga Finantsinspektsiooni andmetel oli ta sisenenud kuskil 14 000

korda. Ka J. P.i tegeliku sisenemiste arvu ja Finantsinspektsiooni poolt märgitud sisenemiste

arvu omavahelisel jagamisel sai ta tulemuseks arvu 1048. V. T.le näidati kohtuistungil

Finantsinspektsioonile saadetud vastust ja kontrollakti ning tunnistaja märkis, et GFC vastuse

tabelis punasega tähistatud lahter nimetusega „technical data used by GFC for own analysis“

ongi see 1048, milles ta rääkis. See arv räägib sellest, mitu korda selles tabelis üldse kohtab IP

aadressi, mis on lõpuga 226. See arv on ligilähedane kogu sisenemiste arvule iGFC kontorist.

Finantsinspektsioon ongi õige numbri korrutanud selle 1048-ga. Näiteks on näha, et J. P.

sisenes 12 576 korda ning kui see arv jagada 1048-ga, siis on tulemuseks 12, mis sisaldab nii

õnnestunud kui ka ebaõnnestunud sisenemisi iGFC-sse. Selleks, et aga aru saada sisenemiste

arvust, tuleb V. T. ütluste kohaselt ära lugeda tabelis olevad kanded. Kui inimene sisenes kell

14:25, siis ei saanud ta samal hetkel siseneda 1048 korda. Tunnistaja selgitas kohtuistungil, et

väli 1048 on sisestatud kellegi GFC töötaja poolt oma isikliku analüüsi tegemiseks, et kiiresti

näha, mitu korda üldse on sellelt IP aadressilt sisenetud ja ilmselt see jäi siis

Finantsinspektsioonile vastuse edastamisel eemaldamata. V. T. kinnitas ka kohtuistungil, et

Finantsinspektsiooni poolt märgitud arv, mille kohaselt on A. Danchak sisenenud IP-

aadressile 80 696 korda, on vale. Tunnistaja märkis lisaks, et kui sisenetud oleks nii palju

kordi nagu on märkinud Finantsinspektsioon, siis nad oleksidki ainult sellega tegelenud.

Tunnistaja V. T. ütlusi IP-aadresside kohta tehtud järelduste osas kinnitavad ka asjatundja M.

V. poolt 30.04.2021.a kohtuistungil antud ütlused (K4 kd, tl 95-98) ja asjatundja

ülekuulamisel kasutatud GFC internetipanga kasutamise logifailid koos CD plaadiga (T22 kd,

tl 96-252). Ütluste kohaselt on M. V. lõpetanud Nõo Reaalkooli programmeerija kutsega ja

pärast seda õppinud 5 aastat TTÜ-s arvuti- ja süsteemitehnika õppesuunal ning lõpetanud

selle inseneri kutsega. Alates 1995.a on ta töötanud erinevate internetiteenuse operaatorite

juures, hetkel töötab Xxxx. Ekspertiiakti palvega pöördus Mikronet OÜ poole, keda

asjatundja esindab, Cuesta Advokaadibüroo. Kuigi esialgne tellija oli Cuesta

Advokaadibüroo, siis lõpuks läks ekspertiisiakt GFC Holding OÜ-le. Esimene kontakt oli L.

R.ga ning materjalid ekspertiisiks, seahulgas Finantsinspektsiooni kontrollakt, GFC

vastuväited ja logifailid, tulid samuti kõik advokaadibüroo kaudu. Kui asjatundjale näidati

logifaile, siis kinnitas ta, et see on peamine fail, mille pealt on kokku loetletud erinevad

logimised ning need peaksid kajastama erinevaid tehinguid selle panga keskkonnas. Küll aga

on asjatundja sõnul väheusutav, et need logifailid kajastavad ainult sisselogimisi, kuna kanded

on väga tihti kellaajaliselt lähestikku. Hinnangu andmiseks käis asjatundja ka GFC kontoris,

vestles A. Danchakiga ja küsis küsimusi. Kohtumise juures olid ka Cuesta Advokaadibüroo

esindajad. Kohapeal olles vaatas asjatundja üle ka ühe kontori IP aadressi ja tuvastas, et see IP

aadress oli seal kõigile kasutatav, näiteks said seda kasutada ka kontori külastajad.

Asjatundjale näidati kohtuistungil GFC Finantsinspektsiooni kohapealse kontrollakti

lehekülgedel 59 ja 60 asuvat tabelit. Tabelile tuginedes selgitas asjatundja T. Järviste osas, et

tabelis toodud IP aadressid on küll vastavuses logifailidega, kuid vastavuses logifailidega ei

ole sisselogimise numbrid. Asjatundja kinnitas, et number IP-aadressi real, mis on

lõpuga .226 ja kus on märgitud, et sellelt aadressilt logis T. Järviste sisse 3872 korda, ei ole

õige. Asjatundja tõi välja, et selles logifailis on nimetatud IP-aadressiga 11 rida. See IP-

aadress kuulub GFC kontorile ja ka teised isikud, kes on kas kontoris olnud või kontorit

külastanud, on seda IP-aadressi kasutanud. Asjatundja märkis ka, et kui vaadata logifailist

selle IP-aadressiga tehinguid, siis neid on küll kokku 11, aga paljud tehingud on väga

lähestikku. Seega asjatundja ütleks, et seda IP-aadressi on kasutatud 3 korda ehk 3 korral on

täiesti erinevatel aegadel neid toiminguid tehtud. Kuna paljud toimingud on ajaliselt väga

lähestikku, siis võibki tegemist olla näiteks sisselogimise ja kontojäägi vaatamisega või

sisselogimisee ja ülekande tegemisega. Asjaolu, et tabelile järgnevas lõigus on viidatud selle

sama IP-aadressi osas, et GFC Holding OÜ poolt on sisselogimisi olnud 11 528 korda ja

tabelis üleval pool, kus on samamoodi GFC Holding OÜ ehk T. Järviste, on märgitud sama IP

aadressi juurde 3872 korda ehk esineb praktiliselt 3-kordne vastuolu, ei osanud asjatundja

kuidagi kommenteerida. Ta ei leia, kust see number 3872 on tulnud. Alumise numbri osas

selgitas asjatundja, et tabelis on tulbad A, B, C, D ja järgmine on F, seega üks tulp on varjatud

ning GFC on selle kohta oma vastuväites öelnud, et seal on tehnilised andmed.

Finantsinspektsioon on aga seda tulpa kasutanud sisselogimiskordade arvutamisel. Selles

tulbas on asjatundja arusaamiste järgi number, mitu korda on selle rea peal olevat IP aadressi

kokku kasutatud. Näha on aadressi, mis lõppeb .82 ja neil kõigil on IP count täpselt

samasugune. Kui nüüd otsida sellest failist välja T. Järviste ehk kui teha otsing „Tiiu“ ja

vaadata uuesti neid esimesi tulpasid, siis on näha, et aadressi, mis lõpeb .226 lõpuga, IP count

tulbas on number 1048. See tähendab, et seda IP-aadressi on selles logifailis 1048 korda. See

on võimalik üle lugeda ja Finantsinspektsioon ongi võtnud selle tulba numbri T. Järviste

kohta ja need omavahel kokku liitnud, kuna seda aadressi kasutas T. Järviste 11 korda. Kui

nüüd 11 korrutame 1048-ga, siis me saamegi numbri 11 528. Asjatundja ütluste kohaselt on

aga sellise arvutuse puhul tegemist täiesti suvaliste numbrite korrutamistega ja see tulemus ei

näita seda, kui palju T. Järviste on sinna internetipanka loginud. Asjatundja kinnitas

kohtuistungil, et ka väidetavad T. Järviste poolt IP-aadressi real lõpuga .3 märgitud

sisselogimised 275 korda (õige number 5), real lõpuga .155 märgitud sisselogimised 320

korda (õige number 8), real lõpuga .51 märgitud sisselogimised 45 korda (õige number 3),

real lõpuga .82 märgitud sisselogimised 40 korda (õige number 4), real lõpuga .117 märgitud

sisselogimised 28 korda (õige number 2), on kõik valed. Asjatundja selgitas kohtuistungil

lisaks, et Finantsinspektsiooni poolt tehtud järeldused ei ole pädevad, on väga tihti

pealiskaudsed ja kui alamärkusena on toodud, et tegemist võib olla tehnilise küsimusega, siis

ei ole vaevutud üle küsima, kas see siis on tehniline küsimus või mitte. Samuti ei ole

Finantsinspektsioon vaevunud uurima, miks näiteks sisselogimisi on rohkem kui logifailis

ridu, et kuidas selline asi on võimalik. Asjatundja sõnul luges ta ka GFC poolt tehtud analüüsi

ja selles analüüsis tundus numbriliselt kõik väga korrektne.

Kohtu hinnangul on tunnistaja V. T. ja asjatundja M. V. ütlused usaldusväärsed ning

omavahel kooskõlas. Kuivõrd mõlemad isikud on selles valdkonnas, mille kohta nad on ütlusi

andnud, pikaaegselt töötanud ja omavad ka vastavat haridust, siis puudub alus nende ütlustes

kahtlemiseks. Seega tunnistaja V. T. ja asjatundja M. V. ütlused tõendavad, et

Finantsinspektsiooni poolt tehtud järeldused GFC töötajate liikumiste kohta iGFC

internetipangas, s.o IP-aadresside osas, on valed. Küll aga ei saa üksnes selle põhjal öelda, et

kõik Finantsinspektsiooni otsuses tehtud järeldused GFC kohta on automaatselt valed, vaid

nimetatu puudutab üksnes IP-aadresside osas tehtud järeldusi.

Kohus leiab, et olenemata sellest, et Finantsinspektsiooni otsus GFC tegevusloa äravõtmise

kohta on edasi kaevatud, siis on selles otsuses toodud puudustele ja rikkumistele võimalik

tugineda osas, mis on leidnud tuvastamist ka käesolevas kriminaalasjas. Näiteks on sarnaselt

Finantsinspektsiooni otsusele leidnud käesolevas kriminaalasjas kinnitust, et GFC on jätnud

kehtestamata asjakohased või nõuetele vastavad protseduurireeglid. Seejuures on selge, et

puudulikud protseduurireeglid takistavad rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisega

vajalikus ulatuses tegelemist.

T. Järviste kaitsja poolt on kohtule esitatud hulgaliselt erinevaid GFC sisekontrollieeskirju

puudutavaid dokumente, mis kõik on seotud kas kliendisuhete loomise, haldamise või

lõpetamisega ning ka rahapesu kontrollreeglitega. Need dokumendid on järgmised:



„Makseasutuse GFC Austria, Malta, Belgia, Bulgaaria, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi,

Horvaatia, Rumeenia, Iirimaa, Itaalia, Kreeka, Sloveenia, Küpros, Leedu, Taani,

Luksemburg, Läti, Ungari, Madalmaad territooriumil piiriüleselt osutatavate

makseteenuste kirjeldus“ (T21 kd, tl 140-142);



LEADELL Pilv Advokaadibüroo AS 20.01.2018.a „Note of advice. Re: Customer

Identification Rules of GFC Good Finance Company AS for cross-border payment

services (the “cross-border activity”)“ (Nõuanne. Vs. GFC Good Finance Company

AS-i klientide identifitseerimise reeglid piiriüleste makseteenuste puhul (“piiriülene

tegevus”)) (T21 kd, tl 143-147). Dokumendist nähtub, et advokaadibüroo on

analüüsinud seda, kas eelnevalt nimetatud dokument on kooskõlas nende EL-i

sihtriikide siseriiklike seadustega, kus GFC 12.01.2018.a piiriülese tegevuse

rakendamise otsusest tulenevalt makseteenuseid piiriüleselt osutama hakkab ning

leidnud, et nad ei suuda lähtuvalt neile GFC poolt esitatud dokumentidest ja teabest

välja tuua asjaolusid, mis viitaksid GFC piiriülese tegevuse protseduuride nõuetele

mittevastavusele. Seejuures on allmärkusena toodud, et on soovitatav, kuid mitte

väljapääsmatu, küsida asjakohast nõu ka asjaomastest jurisdiktsioonidest;



„Juhised Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamiseks“ (T21 kd, tl 148-161) –

kehtiv alates 16.06.2016.a ja vastu võetud juhatuse otsusega nr 16062016, koostaja S.

K., AML officer;



„Management and Organizational Structure“ („Juhtimine ja organisatsiooni

struktuur“) (T21 kd, tl 162-175) – kehtiv alates 20.12.2017.a ja vastu võetud juhatuse

otsusega nr 20122017, koostaja A. Danchak;



„Huvide konfliktide vältimise kord“ (T21 kd, tl 176-177) – kehtiv alates

13.06.2016.a ja vastu võetud juhatuse otsusega nr 13062016, koostaja A. K.;



„Internal governance policy“ („Sisejuhtimise poliitika“) (T21 kd, tl 178-192) –

kehtiv alates 01.10.2018.a ja vastu võetud juhatuse otsusega nr 11022018, koostaja A.

Danchak;



„Customer due diligence of GFC Good Finance Company AS“ („Klientide

hoolsuskohustuse audit GFC Good Finance Company AS-is“) (T22 kd, tl 1-9);



„Maksekonto sulgemise ja kliendisuhte lõpetamise juhend“ (T22 kd, tl 10-13) –

kinnitatud 01.08.2016.a juhatuse otsusega nr 01/08/2016;



„Operatsiooniriskide juhtimine ja järelevalve“ (T22 kd, tl 14-17) – kehtiv alates

19.10.2016.a ja vastu võetud juhatuse otsusega nr 19102016, koostaja A. K.,

krediidiriski spetsialist;



„Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise poliitika“ (T22 kd, tl 18-19) –

kehtiv alates 11.06.2018.a ja vastu võetud juhatuse 08.06.2018.a otsusega, koostaja

M. L.;



„Ärisuhte ja maksekonto avamine“ (T22 kd, tl 20-34) – kehtiv alates 27.04.2017.a ja

vastu võetud juhatuse otsusega nr 25042017.a, koostaja H. S.;



„Riskide hindamine ehk RCSA“ (T22 kd, tl 35-38) – kehtiv alates 21.12.2017.a ja

vastu võetud juhatuse 20.12.2017.a otsusega, koostaja M. L.;



„Üldsisekorraeeskiri“ (T22 kd, tl 39-48) – kehtiv alates 08.08.2017.a ja vastu võetud

juhatuse otsusega nr 08082017, koostaja M. R.;



„Customer identification and verification“ („Klientide identifitseerimine ja

verifitseerimine“) (T22 kd, tl 44-55) – kehtiv alates 03.07.2018.a ja vastu võetud

juhatuse otsusega nr 03072018, koostaja A. Danchak;



„Juhised Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamiseks“ (T22 kd, tl 56-69) –

kehtiv alates 22.02.2018.a ja vastu võetud juhatuse 22.02.2018. a otsusega, koostaja

M. L.;



„Kliendi riskiastme määramine“ (T22 kd, tl 70-75) – kehtiv alates 22.02.2018.a ja

kinnitatud juhatuse otsusega nr 22022018, koostaja M. L.;



„Description of the AML module integrated in MMS“ („MMS-i integreeritud

rahapesu tõkestamise mooduli kirjeldus“) (T22 kd, tl 76-80) – kehtiv alates

01.11.2017.a;



„Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise poliitika“ (T22 kd, tl 81-82) –

kinnitatud 12.07.2016.a ja vastu võetud juhatuse otsusega nr 12/07/2016, koostaja S.

K., RAB kontaktisik.

Need kohtule esitatud sisekontrollieeskirjad tõendavad kogumis, et GFC-s olid olemas

erinevad reeglid ja juhised GFC töö korraldamiseks ning rahapesu kahtlaste klientide ja

tehingute tuvastamiseks. Seega seda väita, et GFC-l mingeid eeskirju või reegleid töö

korraldamiseks üldse ei olnud, ei saa. Vaidlust ei ole ka selles, et neid protseduurireegleid

aitasid teatud juhtudel kirjutada advokaadibürood. Nimelt tõendavad T. Järviste kaitsja poolt

kohtule esitatud advokaadibüroo TARK OÜ arved (kokku 14 arvet) perioodil 30.04.2012-

31.05.2017.a (T21 kd, tl 1-44) GFC-le õigusabi osutamist, muu hulgas seoses dokumentide

menetlemisega Finantsinspektsioonis ja sisedokumentide koostamisega. Nendelt arvetelt

nähtub, et õigusabi on teiste hulgas osutanud ka L. R.. Kuigi üldjoontes on arvetega

tõendatud, et GFC on protseduurireeglite koostamisel kasutanud advokaadibüroode abi, siis

tuleb märkida, et õigusabi kasutamine protseduurireeglite koostamiseks jääb nende arvete

alusel ajavahemiku 2012-2017.a. Seega perioodi, mil Finantsinspektsioon ei olnud veel GFC-

s kohapealset kontrolli läbi viinud (viimane õigusabi arve 31.05.2017.a ja esimene

Finantsinspektsiooni kohapealne kontroll 02.10.2017.a kuni 27.10.2017.a). Arvestades

asjaolu, et Finantsinspektsiooni kohapealse kontrolli käigus tuvastati olulisi rikkumisi ja

puudusi kõigis kontrollitud valdkondades, sealhulgas sise-eeskirjades ning ka seda, et näiteks

RahaPTS ja rahapesualased nõuded on pidevas muutumises ning valdkonna olulisuse tõttu

eeldavad need pidevat ajakohastamist, siis ei piisa üksnes sellest, et protseduurireeglid

töötatakse üks kord koostöös advokaadibüroodega välja ja enam nendega ei tegeleta. Tõsi,

kohus küll ei väida, et protseduurireeglitega ei ole rohkem tegeletud, kuid nende kohtule

esitatud advokaadibüroode arvete põhjal saab üksnes järeldada, et õigusabi protseduurireeglite

koostamiseks on kasutatud 2015-2017.a. Samas on ka kaitsja nentinud, et kohtule esitatud

arved on ainult osa, mis neil on õnnestunud kätte saada ja tõendina esitada. Peamine küsimus

seonduvalt GFC-s kehtestatud eeskirjade ja juhenditega seisnebki selles, kas need olid

piisavad ja arusaadavad selleks, et GFC töötajad saaksid nendest oma töös juhinduda.

Süüdistatava A. Danchaki poolt 13.05.2022.a kohtuistungil antud ütluste kohaselt oli juhatuse

kohustus tagada, et GFC-s oleksid olemas kõik vajalikud sisekorrad litsentseeritud tegevuse

osutamiseks ning tema arvamusel olid need GFC-s olemas. Lisaks ei oleks A. Danchaki sõnul

pidanud T. Järvistel tekkima sellist kahtlust või oletust, et GFC-s ei ole tööks vajalikke

sisekordasid. A. Danchak kinnitas, et eespool nimetatud sisekorrad on tema poolt T. Järviste

kaitsjatele edastatud ning need samad sisekorrad on edastatud ka Finantsinspektsioonile.

Kohtu hinnangul saab üksnes sellele sisekontrollieeskirjade loetelule peale vaadates öelda, et

GFC-s puudus protseduurireeglite osas ühtne süsteem, protseduurireeglid on erinevates

keeltes ning kui lähemalt nende sisu vaadata, siis saab ka nõustuda, et protseduurireeglid on

laialivalguvad, segased ja raskesti mõistetavad. Sellist kohtu seisukohta kinnitavad ka teised

käesolevas kriminaalasjas analüüsitud tõendid, sealhulgas S. G. ja M. L. ütlused, mille

kohaselt olid näiteks rahapesuvastase võitluse sisekorraeeskirjad GFC-s arusaamatud ja

segased, mistõttu oli GFC töötajatel neist raske juhinduda. Nimetatu aga omakorda tõendab,

et ainuüksi asjaolu, et GFC-l on kehtestatud erinevad eeskirjad, ei taga seda, et töötajad

nendest ka aru saaks või nendest oma töös juhinduks. On selge, et kui kehtestatud

sisekorraeeskirjad on arusaamatud ja segased, siis tegelikkuses keegi neid kasutada ei soovigi

ja nendest oma töös ei juhindu.

Siinkohal on sobilik viidata ka M. L. ütlustele, kes kirjeldas kohtuistungil, et tegi GFC-s

töötades juhatuse liikmetele korduvalt tähelepanekuid ja ettepanekuid parendusteks nii

klientide ja nende tehingutega seonduvalt kui ka üldiselt GFC protsessi osas, kuid talle jäeti

üksnes mulje, et sellega tegeletakse, sest kõik need samad ettepanekute aluseks olevad

asjaolud ikkagi justkui kordusid. Tunnistaja M. L. ütlustest nähtub veel, et GFC-st lahkus ta

just nimelt seetõttu, et tema nägemus GFC portfellist (tema arvates liiga suur mitteresidentide

osakaal) ja lähtudes temapoolsetest ettepanekutest, ei ühtinud juhatuse liikmetega. M. L.

selgitas, et kui võtta teiste litsentsi kaotanud pankade kliendid endale, siis see tähendab seda,

et ettevõtte määratud due diligence meetodid peavad olema veelgi kõrgemad ning sellest

tulenevalt tema tähelepanekud pöörata veelgi suuremat tähelepanu sellistele klientidele ja

tema ettepanekute n-ö mitte lõplik arvesse võtmine tingis juhatusega mitte nõus olemise. M.

L. ei eita seda, et tema GFC-st lahkumise hetkel olid üleval pinged, sest ta leidis koguaeg

puudusi ja jätkas ettepanekute tegemisega. M. L. ütluste kohaselt võeti GFC-sse tööle jurist T.

(tuvastatud kui T. V.), et temapoolseid ettepanekuid ellu viia ja ettevõtet parendada.

Tunnistaja T. V.i poolt kohtuistungil antud ütlustest nähtub, et ta töötas GFC-s 2019.a

veebruarist kuni juuni lõpuni. Tema töö oli juriidiline, ta vaatas üle GFC-ga seotud lepinguid

ja avaldas nende kohta arvamust ning vaatas ka üle GFC klientide poolt esitatud dokumente.

Tema tööülesanded puudutasid varasemalt sissetulnud kliente. T. V. allus juhatusele, A.

Danchakile ja S. G.le (enne teda M. R.ile). Enne GFC-sse tulekut töötas T. V. AS-s

Versobank ja teda kutsus GFC-sse A. Danchak. Enne ametliku töölepingu sõlmimist, tegeles

tunnistaja 2018.a teises pooles samuti GFC olemasoleva kliendibaasi klientide poolt esitatud

dokumentide ülevaatamisega ja oma hinnangu andmisega sellele, kas vajalikud dokumendid

on olemas. T. V.i ütluste kohaselt leidis ta dokumente, mis ei olnud päris korrektsed, näiteks

ei olnud mõned dokumendid korrektselt legaliseeritud. T. V. selgitas, et kui mitteresident

esitab dokumendid Eesti äriühingule, siis need dokumendid peavad olema kas kinnitatud

apostilliga või legaliseeritud. Kliendi GFC-sse võtmisel kontrollis T. V. neid dokumente, mis

puudutasid klienti kui juriidilist isikut. Dokumendid esitas temale kliendi kliendihaldur.

Lõpliku hinnangu kliendi sobivusele andsid juhatuse liikmed. Ütluste kohaselt tegeles T. V.

lisaks ka GFC rahapesuvastase võitluse reeglite või dokumentide ülevaatamisega.

Siseaudiitorid viisid läbi kontrolli, kas need dokumendid vastavad seaduse nõuetele ja tegid

omad ettepanekud ning siis arutati seda audiitorkontrolli läbiviidud dokumenti ja pandi paika

edasised tegevuskavad. Tunnistaja ei mäleta, millal siseaudit toimus, aga see sai valmis kuskil

2019.a mais. Sisedokumentide osas selgitas T. V., et GFC-s olemasolevad erinevad

protseduurireeglid olid nii venekeelsed, inglisekeelsed kui ka eestikeelseid. Nende plaan oli,

et kõik dokumendid peaksid olema ühekeelsed ning vastama Eesti Vabariigi ja Euroopa Liidu

õigusaktidele. Siseaudiitori hinnang oli, et dokumendid tuleks teha karmimad kui on praegune

õigusraamistik, et tagada sellega seda, et nad ka pikemas perspektiivis oleksid korrektsed (kui

õigusaktid muutuvad). T. V.i GFC-s töötamise ajal tegeles tehingute kontrollimisega M. G.

ning kui M. G. oli ära, siis asendas teda A. Danchak. T. V.i poolt antud ütluste kohaselt

puutus ta oma töös kokku ka GFC enda lepingute sõlmimisega. T. V. kinnitas ka, et nad küll

alustasid siseaudiitori poolt läbiviidud kontrolli käigus tehtud ettepanekutega protseduuride

muutmiseks, kuid ei jõudnud sellega kuhugile. GFC-st lahkus T. V. koondamise tõttu.

Tunnistaja sõnul puutus ta juhatuse liikme S. G.ga kokku just nimelt seoses siseaudiitori poolt

tehtud dokumendiga. Lisaks nähtub T. V.i ütlustest, et tema töö eesmärgiks oli see, et kõik

failid oleksid korrektsed ja vastaksid seaduses sätestatud nõuetele.

Tunnistaja T. V.i ütlused tõendavad, et juhatuse liige A. Danchak võttis küll GFC-sse tööle

inimese, kes tegeles nii kliendi poolt esitatud dokumentide kui ka GFC sisedokumentide

ülevaatamisega, kuid selline isik võeti tööle alles siis, kui Finantsinspektsioon oli GFC-s

teostanud teise kohapealse kontrolli ja tuvastanud mitmed rikkumised. Seega hakati GFC-s

esinevate dokumentidega seotud probleemidega päriselt tegelema alles siis, kui sellele

Finantsinspektsiooni poolt tähelepanu juhiti, mitte siis, kui sellele korduvalt GFC enda

töötajad tähelepanu juhtisid.

Tunnistaja S. G., kellega sõlmiti 15.03.2019.a juhatuse liikme leping (20.02.2020.a

vaatlusprotokoll CD-plaadil koos lisadega, fail 44; T8 kd, tl 133-158), mille kohaselt on tema

vastutuse valdkondadeks vastavus, riskijuhtimine ning rahapesu ja terrorismi rahastamise

tõkestamine on andnud kohtuistungil järgmisi ütlusi. Algselt GFC-s töötades aitas ta üle

vaadata sisekorraeeskirjasid ja sisedokumente, sealhulgas rahapesu ja terrorismi rahastamise

tõkestamisega seotud dokumente. Enne GFC-sse tööle asumist, töötas tunnistaja üle 12 aasta

Välisministeeriumis, kus tegeles enamuse või suurema osa ajast rahvusvaheliste

sanktsioonidega, terrorismivastase võitlusega, sealhulgas terrorismi rahastamisega seotud

küsimustega ja võõras ei olnud tema jaoks ka rahapesu valdkond, sest see on nii tihedalt

terrorismi rahastamisega seotud. Dokumente oli GFC-s vaja üle vaadata, sest tunti, et nendes

on puudujääke ja nagu tunnistaja hiljem aru sai, siis oli ka tulnud Finantsinspektsioonilt

ettekirjutus, et ei täideta kõike nii nagu on vaja või ei ole dokumendid vastavuses nii nagu on

vaja. Dokumentide läbivaatamiseks registreeris S. G. oma ettevõtte, sõlmis non-disclosure

agreementi ja koostöölepingu GFC-ga. Kui S. G. oli jõudnud läbi vaadata 5 või 6 dokumenti,

siis kutsus A. Danchak ta juhatuse liikmeks ning temaga sõlmiti alates 15.03.2019.a juhatuse

liikme leping. Juhatuse liikmena kuulus S. G. vastutuse alla kogu rahapesu ja terrorismi

rahastamisega seotud pool ehk kogu AML/CFT. Paberite järgi jäid A. Danchaki vastutada

sellel hetkel kõik muud valdkonnad. Kuigi rahapesu valdkond oleks pidanud olema S. G.

vastutada, siis tegelikkuses jäi tunnistajale mulje, et A. Danchak tegeleb sellega võimalikult

palju ise. Näiteks kui AML-i ametnik läks puhkusele, siis selle asemel, et tunnistaja oleks

teinud sellel hetkel monitooringut, taustakontrolli ja lubanud mingisuguseid makseid läbi viia,

siis tegi seda ikkagi A. Danchak. A. Danchak jäigi seda tegema kogu selle 3 kuu vältel, mis

tunnistaja seal oli, ta isegi mitte ei üritanud tunnistajale õpetada ja selgeks teha, mismoodi see

toimib. Tööle minnes anti S. G.le väga ähmaselt ülevaade töö põhisisust ja M. R. ütles, et

tunnistaja võib alati temale poole küsimustega pöörduda. S. G. ei teinud AML-i kontrolli, sest

talle ei tehtud seda selgeks, kuigi ta näitas selleks korduvalt üles oma valmisolekut. S. G.

alluvuses oli M. G., kes teostas maksete aluseks olevate dokumentide kontrolli. Seadusest

tulenevalt peavad AML-i rollid olema selgelt jaotatud, kes juhatuse liikmetest sellega tegeleb

ja kes mitte ning tunnistaja tundis, et temal tegelikult ei lasta või ei taheta lasta täies ulatuses

sellega tegeleda. S. G. ütluste kohaselt oli tal M. G.ga korduvalt jutuajamisi selle üle, et M. G.

tundis, et selle asemel, et S. G. luba või ütlemine pädeks, pidi ta üle küsima või tundis

mingisugusel põhjusel, et ta peab üle küsima A. Danchaki käest. S. G. ütles ka korduvalt M.

G.e, et kui tema midagi ütleb, siis nii on. Samuti, et M. G. ei peaks üldse mitte kellelegi

teisele infot jagama, et ta kavatseb RAB-i teate esitada. Kui M. G. oli haige või töölt eemal,

siis teda asendas A. Danchak, kuigi see oleks pidanud rollide järgi olema S. G. kohustus.

Alguses, kui S. G. oli alles GFC-sse tööle läinud ja ei tundnud süsteemi ning M. G. jäi esimest

korda töölt eemale paariks päevaks, siis A. Danchak ütles, et teeb tema asendamise ise ära,

kuna tunneb süsteemi ja kui S. G. edaspidi tundis huvi selle vastu, et ta saaks M. G. asendada,

siis tema koolitamiseni kunagi ei jõutud.

S. G. sõnul M. G. on öelnud S. G.le, et temale on öeldud A. Danchak’i poolt: kiirusta selle

makse tegemisega, sest et see või teine klient on Š. sõber ja selle makse peaks kiiremini läbi

laskma või ära esita seda või teist teadet RAB-ile juhtudel, kui näiteks G. oli kahtlus.

Kohtu hinnangul on S. G. ütlused usaldusväärsed ja kooskõlas teiste tõenditega. S. G. ütlused

tõendavad, et kuigi A. Danchak on kohtuistungil korduvalt selgitanud, et tema ei vastutanud

AML-i töö eest, siis tegelikkuses oli olukord teine. A. Danchak mitte ainult ei vastutanud

AML-i töö eest ja ei teinud AML-i tööd, vaid ta ka ei lasknud ega andnud sellele töötajale,

kes tegelikkuses pidi AML-i töö eest vastutama ja seda tegema, võimalust seda teha. S. G.

andis kohtuistungil ka ütlusi selle kohta, mida ütles temale M. G., kuid kuna ta kuulis seda M.

G. käest ning ise vahetult neid asjaolusid pealt ei näinud ja ei tajunud, siis on tegemist

kuuldusega ning kuna puuduvad KrMS § 66 lg-s 21 nimetatud erandid, siis kohus tema ütlusi

selles osas tõendina arvesse ei võta.

Süüdistatav A. Danchak on 21.12.2022.a kohtuistungil kirjeldanud, et S. G. sai tööle üksnes

L. R. soovitusel, tema algne töö konsultandina oli süüdistatava hinnangul rahuldav ja juhatuse

liikmeks sai S. G. üksnes seetõttu, et M. R. lahkus ja nad olid sunnitud uue juhatuse liikme

võtma ning üksnes S. G. oli nõus ja tema profiil sobis selleks. Kuigi A. Danchak on

kirjeldanud, et S. G. ei suutnud juhatuse liikme ülesandeid piisavalt täita varasemate

töökogemuste puudumise tõttu selles valdkonnas, siis läheb see kohtu hinnangul vastuollu A.

Danchaki enda ütlustega, mille kohaselt otsustas A. Danchak algselt S. G. tööle võtta, sest tal

oli kogemus töötamisest Välisministeeriumis ja sanktsioonidega. Selline töötamise kogemus

on tõendatud ka S. G. enda ütlustega. Seega kohtu hinnangul ei olnud kogemuse puudumine

see, miks S. G. oma tööd teha ei saanud, vaid see, et A. Danchak tegeles AML valdkonnaga

ise ja ei soovinudki seda S. G.le selgeks teha.

Süüdistuses on A. Danchakile lisaks ette heidetud GFC-s koolituste puudumist, sealhulgas

töötajate koolitamist regulaarselt tuvastamaks rahapesuga seotud riske. Nimelt on RahaPTS §

14 lg 6 kohaselt juhatuse liikmel kohustus tagada töötajatele, kelle tööülesannete hulka kuulub

ärisuhete loomine või tehingute tegemine, RahaPTS seadusest tulenevate kohustuste täitmise

alane koolitus, mis peab toimuma, kui töötaja nimetatud tööülesannete täitmist alustab ja

pärast seda regulaarselt või vastavalt vajadusele. Koolitusel peab andma muu hulgas teavet

protseduurireeglites ette nähtud kohustustest, rahapesu ja terrorismi rahastamise

toimepanemise nüüdisaegsetest meetoditest ning sellega kaasnevatest riskidest, isikuandmete

kaitse nõuetest, sellest, kuidas ära tunda võimaliku rahapesuga või terrorismi rahastamisega

seotud toiminguid, ja juhiseid sellistes olukordades tegutsemiseks.

Tunnistajad H. S., M. L., T. V. ja S. G. on andnud ütlusi, mille kohaselt toimusid GFC-s

regulaarsed juhatuse poolt läbiviidavad koosolekud, mis olid algusaegadel inglise keeles ja

hiljem rohkem vene keeles. Kuna kõik GFC töötajad vene keelt ei vallanud, siis M. R. tõlkis

koosolekuid. Seega toimusid GFC-s üldised koosolekud.

Sellist järeldust, et GFC-s ei oleks üldse toimunud rahapesualaseid või mingeid muid

koolitusi, teha ei saa. Näiteks on tunnistaja M. L. ütlustega tõendamist leidnud, et ta tegi

töötajatele AML alase koolituse ning sellise koolituse toimumist on kinnitanud ka tunnistaja

H. S.. Lisaks nähtub H. S. ütlustest, et tema GFC-sse tööle asumisel käis RAB-st inimene

rääkimas rahapesu ja terrorismivastase võitluse teemadel. Tunnistaja M. L. on veel täpsemalt

kirjeldanud, et koolitusi korraldati vastavalt vajadusele või siis vähemalt korra aastas.

Koolitusel antud soovituste kasutamist töös kontrollis M. L. selliselt, et tegi iga kvartal valimi

klientidest ja kontrollis, kas kliendihaldurid on oma tööülesandeid täitnud. Kontrolli käigus

tehtud järeldused jõudsid ka juhatuse liikmeteni. Koolituste toimumist on kinnitanud ka T. V.,

kes viis A. Danchaki palvel 2018.a teises pooles läbi mitteresidentidega seotud koolituse

suunatuna kogu GFC personalile. Koolitus oli pühendatud sellele, milliseid dokumente on

vaja kontrollida, seahulgas milliseid dokumente peavad mitteresidentidest kliendid esitama

ning kas need peavad olema notariaalselt või apostilliga kinnitatud. Süüdistatava A. Danchaki

ütluste kohaselt toimusid AML ja compliance alased koolitused 31.08.2017.a, september ja

detsember 2017.a, 22.11.2017.a, 08.12.2017.a, 18.12.2017.a, 22.02.2018.a, 01.03.2018.a ja

07.05.2018.a. Koolitused toimusid teemade kaupa ja iga juhatuse liige pidi tagama nende

koolituste korraldamise, mis puudutas tema vastutusvaldkonda. Koolituste läbiviimist

perioodiliselt kinnitab ka süüdistatav A. Dremov. Seega eelnev tõendab, et mingid

rahapesualased ja ka dokumentide kogumisega seotud koolitused GFC-s toimusid. Küll aga

on näiteks M. L. ka märkinud, et soovis omaalgatuslikult RAB-ga kohtuda, et saada ülevaade

antud valdkonna riskidest ja koolitus, kuna tööle asumisel sellist põhjalikku ja

spetsialiseeritud koolitust tunnistaja ei tundnud, et oleks saanud. Nimetatu viitab aga jällegi

sellele, et kuigi GFC-s teatud koolitusi tehti ja sellega justkui täideti seadusest tulenev

koolituste korraldamise nõue, siis tegelikkuses ei olnud need koolitused piisavad ja

põhjalikud, et GFC töötajad nendest oma töös juhinduda saaks.

Viimaks peatub kohus ka jälitustoimingute protokollidel, mis prokuröri hinnangul tõendavad,

et T. Järviste oli teadlik GFC tegelikust toimimisest, rahade päritolust ja klientide poolt

kahtlaste rahade GFC-sse toomisest. Enne jälitustoimingute protokollide sisulist analüüsimist

märgib kohus, et kuigi mitmes kaitseaktis on esitatud taotlus, et kohus kontrolliks

jälituslubade alusel teostatud jälitustoimingute seaduslikkust, siis 27.09.2021.a toimunud

kohtuistungil kaitsjad seesugusest taotlusest loobusid, mistõttu kohus sellist kontrolli ei teosta.

Küll aga märgib kohus, et jälitustoimingute teostamiseks kohtueelses menetluses kohtule

esitatud taotlused ja kohtu poolt väljastatud load osaliselt kinnikaetuna asuvad kriminaalasja

materjalide juures (T9 kd, 1-267), kuna kohtunik M. Ninaste (kohtunik, kelle menetluses oli

kriminaalasi enne selle määramist kohtunik A. Rebasele) kontrollis nimetatud jälituslubades

sisalduvate andmete tuvastamata jätmise seaduslikkust.

Kohtu hinnangul on lisaks oluline märkida, et kõik jälitustoimingute protokollides kajastatud

kõned ja vestlused on aset leidnud pärast Crosspoint Ltd tehingute toimumist, s.o alates

oktoobrist 2018.a. Riigikohus on korduvalt väljendanud seisukohta, et ehkki käitumisaktid,

mis jäävad väljapoole süüdistuse ajalisi piire, ei saa süüdistust sisustada, võib süüdistuse

ajalistest piiridest väljapoole jäänud käitumisel olla tähendus süüdistuse tõendatuse hindamise

seisukohalt. Kuriteo toimepanemine on ajaliselt piiritletud käitumisakt, mis on samas seotud

süüdlase käitumisega nii enne kui ka pärast kuriteosündmust. Süüdlase käitumine

kuriteosündmusele eelnenud või sellele järgnenud ajal võib anda kaudset teavet, mis aitab

tuvastada ka seda, milline oli isiku käitumine kuriteosündmuse ajal (vt nt Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 20. novembri 2015.a otsus asjas nr 3-1-1-93-15 p 74). Seega olenemata

sellest, et jälitustoimingutega kogutud info puudutab perioodi, mil Crosspoint Ltd tehingud

olid juba tehtud, siis on need siiski olulised andmaks kaudset teavet selle kohta, milline oli

isiku käitumine kuriteosündmuse ajal. Kohtu hinnangul annavad pealtkuulatud kõned ja

vestlused tervikpildi sellest, milline oli GFC töökorraldus ja erinevate isikute roll.

Kohus toob käesolevas kriminaalasjas tähtsust omavad pealtkuulatud kõned ja vestlused välja

nende ajalise toimumise järjestuses.

02.10.2018.a kell 11:53 telefonikõnes A. Danchaki ja T. Järviste vahel (26.11.2019.a

jälitustoimingu protokoll koos CD-plaadiga; T10 kd, tl 68-92) palub A. Danchak T. Järvistelt

volitust, et saaks A. ühest ettevõttest teise viia ning lisaks T. Järvistelt käsikirjalist allkirja

mineviku kuupäevaga dokumendile. Nimetatud kõne tõendab, et T. Järviste oli kursis GFC

töötajate liikumisega ja et GFC-s vormistati dokumente ka mineviku kuupäevaga.

04.10.2018.a kell 17:19 telefonikõnes A. Danchaki ja T. Järviste vahel (04.03.2020.a

jälitustoimingu protokoll koos CD-plaadiga; T10 kd, tl 97-382) vesteldakse sellest, et A.

Danchak soovib T. Järvistega kohtuda. A. Danchak selgitab: „E-ee, m-mm, ma tahan homme

arutada e-ee, noh, üldiselt ma näitan sulle veel numbreid. Lihtsalt me suhtlesime sinuga, ma

rääkisin nii üldiselt. Ma võtan kaasa numbrid, mis, kuhu, kuidas, kui palju teeniti, kus, kus ja

mis? Ja on hetked meie töös e-ee, noh, see on nii, et sa mõistaksid, millest homme juttu tuleb,

see tähendab. Me oleme finantsfirma, mis /…/ on regulaatori järelevalve all, me e-ee oleme

juhatuse liikmed, kes kannavad vastutust. /…/ Me peame olema sobivad ja nõuetekohased ja

nii edasi ja nii edasi. Ja samal ajal on meil firmas e-ee osa arvutusi, e-ee, mis on seotud e-ee

töötasuga, noh, seal... mm minu oma, M., seal, noh, seal veel S. oma, noh, väike osa. Aga mis

nõuab küsimuste lahendamist.“ Kui T. Järviste küsib, kas jutt on preemiafondist, siis vastab

A. Danchak: “Ei, mitte preemiafond. Ma räägin praegu ainult sellest rahast, mis e-ee, milles

me algselt kokku leppisime. Aga see tuleb sisse veidi teistmoodi. Ma pean silmas, et..“ A.

Danchak küsib veel, kas T. Järviste mõistab ja T. Järviste vastab, et ta sai juba aru ja kinnitab,

et nad on ebamugavas olukorras. Ühtlasi küsib A. Danchak, et „E-ee, kas mäletad minu sõnu

sellest, et ma eeldan olla aus, avatud ja teda seaduse järgi ? /…/ Ma ei taha, noh, ma ei taha

midagi liigset, rohkem ja nii edasi. Aga ma lihtsalt tahan e-ee, selles situatsioonis, mis meil

edasi tekib, kindlustada üle nii ennast kui firmat eriti.“ T. Järviste küsib veel A. Danchakilt,

kas ta näeb väljapääsu ja kas tema A. teab sellest samuti. A. Danchaki sõnul ei ole ta A. veel

rääkinud.

A. Danchak väitis 22.03.2022.a kohtuistungil eelneva kõne kohta, et nad rääkisid T.

Järvistega töötasust, mis osaliselt kanti palgana ja teine osa ettevõtete kontodele (nii A.

Danchakile kui ka M. R.ile). Edaspidi selle asemel, et neid vahendeid kanda ettevõtete

kontole, maksti neid A. Danchaki sõnul välja sularahas. Kõne tulemusena sõlmiti A.

Danchaki ütluste kohaselt uued töölepingud. Täpsustuseks märgib kohus veel nii palju, et A.

Danchaki poolt 13.05.2022.a kohtuistungil antud ütluste kohaselt soovitas A. Š. tal GFC-sse

tööle minnes, et osa tema töötasust, s.o 1300 eurot makstakse eraisiku arvele ja teine osa, s.o

1500 eurot kantakse tema ettevõtte kontole. Raha tuli IO Halduselt. Töötasu selliselt sai A.

Danchak enda sõnutsi 2016.a lõpuni või 2017.a alguseni, seejärel hakkas samasugust summat

saama sularahas A. Š.i käest kuni novembrini 2018.a kui allkirjastas juhatuse liikme lepingu.

Olenemata sellest, kas toimunud telefonikõne sisuks oli tõepoolest töötasu üle arutamine, siis

saab selle kõne põhjal öelda, et T. Järvistet hoiti kursis GFC-s toimuvaga ja ta oli teadlik

sellest, et GFC-s ei toimita vastavalt seadusele (ka töötasu maksmine sellisel kujul ei ole

seaduslik).

05.10.2018.a kell 17:28 telefonikõnes A. Danchaki ja T. Järviste vahel (04.03.2020.a

jälitustoimingu protokoll koos CD-plaadiga; T10 kd, tl 97-382) arutatakse, miks A. Danchak

saab rohkem palka kui teine juhatuse liige M. R.. Samuti selgitab A. Danchak T. Järvistele, et

kuna neid veel kinni ei pandud, siis neil on veel kaks kuud aega kliente koguda. A. Danchak

lisab, et koguda rohkem kliente selleks, et isegi kui neile midagi keelatakse, siis võiksid nad

ennast rahulikult tunda ja võiksid omada varuks kliente, et neilt raha võtta. Seejärel selgitab

A. Danchak, et managerid küll leiavad kliente, aga M. ei ava kontosid tema hinnangul piisava

kiirusega, vaid tegeleb kontori olmega. A. Danchak ütleb veel, et M. asemele tuleks uus

inimene otsida ning T. Järviste kinnitab vestluse lõpus, et on kõigega nõus. Nimetatud kõne

tõendab, et T. Järviste oli kursis Finantsinspektsiooni kontrolli käigus GFC-s tuvastatud

puudustega, kuid sellest hoolimata nõustub juhatuse liikme A. Danchaki tegevusega koguda

juurde kliente ja neilt raha vastu võtta. A. Danchaki poolt välja toodud asjaolu, et teine

juhatuse liige M. R. ei ava kontosid piisava kiirusega viitab samuti selline, et oluline oli

üksnes kliendilt kiiresti tema raha kättesaamine.

05.10.2018.a kell 17:53 telefonikõnes A. Danchaki ja M. R.i vahel (04.03.2020.a

jälitustoimingu protokoll koos CD-plaadiga; T10 kd, tl 97-382) arutatakse klientidele kontode

avamist, et tuleks maha istuda ja seda arutada. M. R. ütleb, et ta ei saa panna oma allkirja kui

T. on dokumentide peale kirjutanud lihtsalt „TV OK.“ Seejärel arutatakse, mida üldse T.

kontrollima peaks. M. R.i sõnul peaks ta kontollima kõikide dokumentide ehtsust. A. Danchak

selgitab, et kõik dokumendid taanduvad kolmele asjale: kas sellel inimesel on õigus esindada

ettevõtet? kas nimetatud firmad on tõepoolest osanikud ? kas see inimene on tõepoolest

kasusaaja? Kogu dokumentide hunnik on A. Danchaki sõnul nende kolme asja kinnitamise

viis. A. Danchak lisab veel „Sellepärast ta hakkab panema oma allkirja KYC ankeedi alla, et

ta on kontrollinud esindajat, kasusaajast omanikku ja osanikke. Kõik!“ Telefonikõne lõpus

räägib A. Danchak veel, kuidas tal on plaan selleks, kui midagi peaks nihu minema ja et temal

pole kaotada midagi. Sellest kõnest saab justkui järeldada, et kuigi A. Danchak oli GFC-sse

tööle võtnud juristi, kes tegeleks kliendi ja tehingute alusdokumentide kontrolliga, siis oli see

kontroll selline, et dokumentidele kirjutati lihtsalt peale „OK“. Nagu selgub, siis selline

kontroll ei olnud teisele juhatuse liikmele M. R.ile meeltmööda ja see on ka arusaadav, sest

üksnes kirjest „OK“ ei ole võimalik välja lugeda midagi teostatud kontrolli kohta. A.

Danchaki poolt öeldu põhjal saab järeldada, et temale selline dokumentide kontroll sobis.

Eelnevas kõnes A. Danchaki poolt M. R.ile etteheidetu, et ta ei ava klientide kontosid piisava

kiirusega näitab koostoimes selle kõnega, et A. Danchaki jaoks oligi oluline mitte niivõrd

dokumentide kontrollimine, vaid see, et klientidele oleksid kontod võimalikult kiiresti avatud.

13.10.2018.a kell 18:26 telefonikõnes A. Dremovi ja A. Š.i vahel (04.03.2020.a

jälitustoimingu protokoll koos CD-plaadiga; T10 kd, tl 97-382) ütleb A. Š., et Danchak andis

reedel A. Dremovi jaoks tuhat.

17.10.2018.a kell 19:45 telefonikõnes A. Dremovi ja A. Š.i vahel (04.03.2020.a

jälitustoimingu protokoll koos CD-plaadiga; T10 kd, tl 97-382) ütleb A. Š., et tahtis A.

Dremovile raha tuua ja nad lepivad kokku kohtumise.

A. Dremov väitis kohtuistungil, et ta ei ole A. Š.ilt sularaha saanud. Kui talle näidati

13.10.2018.a toimunud telefonikõne tema ja A. Š.i vahel, siis ütles ta, et ei mäleta, millest

selles kõnes jutt oli ja talle ei meenu ka see, kas tegemist oli rahaga. Kui A. Dremovile aga

näidati 17.10.2018.a telefonikõne tema ja A. Š.i vahel, siis arvas ta, et võib-olla oli A. Š. talle

võlgu ning tema arust ei olnud see kuidagi seotud 13.10.2018.a kõnega. Kohus on seisukohal,

et kuigi ei saa väita, et 13.10.2018.a ja 17.10.2018.a telefonikõnedes räägitakse samast rahast,

siis on esiteks selge, et 13.10.2018.a nimetatud tuhat tähendab siiski raha (sest mis see muu

olla saakski). Lisaks tõendavad need kõned, et A. Dremov sai A. Š.ilt mingil põhjusel

sularaha, mis oli temale antud GFC juhatuse liikme A. Danchaki poolt.

23.10.2018.a kell 10:41 telefonikõnes A. Danchaki ja L. R. vahel (04.03.2020.a

jälitustoimingu protokoll koos CD-plaadiga; T10 kd, tl 97-382) räägib A. Danchak, kuidas

rääkis juba kuu ja rohkem tagasi Tiiule, et vajab tema aktiivsemat osavõttu firma elus ja

otsuste vastuvõtmisel ning Tiiu nõustus sellega. Lisaks ütleb A. Danchak, et rääkis eile T.

Järvistele, kes on nende kliendid, millised ja näitas ka numbreid ning selle kõige eesmärgiks

on see, et näidata Finantsinspektsioonile enne nende aruande kirjutamist, et omanik osaleb

firma tegevuses ja nii-öelda kehtestab kontrolli. Kõnes märgib A. Danchak, et T. Järviste

võiks kaks korda nädalas käia tund või poolteist päevas ja anda nõu, et näidata

Finantsinspektsioonile, et omanik tuli ja lõi korra majja. Sellest kõnest nähtub, et T. Järviste

viidi enne GFC-lt tegevusloa äravõtmist täpsemalt kurssi GFC tegevusega, sealhulgas GFC

klientide ja numbritega.

07.11.2018.a kell 10:43 telefonikõnes M. R.i ja T. Järviste vahel (04.03.2020.a

jälitustoimingu protokoll koos CD-plaadiga; T11 kd, tl 1-269) selgitab M. R., et PWC teeb

GFC-le hinnangut klientide kohta ning ütleb selles osas „Neid ei ole palju, aga need on

natukene nagu siuksed... /…/… pahad kliendid.“ T. Järviste ütleb seepeale: „Keerulised,

öelgem! (Arusaamatu) kultuursete sõnadega. Aga...“ M. R. vastab „Ei, nad ei ole keerulised,

seal on nagu A. enda firma, A., D., noh, siuksed … Saad aru, et … Et nad otsivad mingeid

seotud firmasid, omavahelisi tehinguid.“ T. Järviste ütleb, et ta ei tea, kes D. on ja lisab „Ei

tea. Mul on parem, kui ma ei teagi üldse, ütlen ma selle peale kogu aeg. (Arusaamatu) täiesti

klaaride silmadega vaatan kõikidele otsa. /…/ Või nagu ma olen ise öelnud, et raamatupidaja

ei pea üldse palju teadma. Kui teda välja kutsutakse, siis ta räägib täpselt seda, mida tema

teab. (Naerab) Läbirääkimisi raamatupidajaga ei ole mõtet pidada. Tuleb nagu ise otsustada

ja teada, mis on tõsi ja mis ei ole. Või noh, kuidas asjad käivad... Aa, okei. Aga selle teed... Te

saate midagi sinna kokku pusitud vä?“ M. R. selgitab seejärel, kuidas küsitakse palju

statistilisi andmeid.

07.11.2018.a kell 13:00 telefonikõnes A. Danchaki ja T. Järviste vahel (04.03.2020.a

jälitustoimingu protokoll koos CD-plaadiga; T10 kd, tl 97-382) ütleb A. Danchak, et kohtus

A. ja nad arutasid ettevõtte praegust finantssituatsiooni ning saatis selle kohta ka T. Järvistele

e-maili. A. Danchak selgitab kõnes, kuidas GFC Holdingus olevad 20 tuhat tuleb viia GFC-

sse ja mis võimalused selleks oleks. Ühtlasi ütleb A. Danchak, et „ /…/ Ma hakkan praegu

tegelema Finantsinspektsiooniga, aga mitte välja mõtlema, kuidas rahasid liigutada.

Sellepärast ma ütlesin Andreile, /…/ on vaja, on vaja lihtsalt, et tema /…/ Jah, et ta lahendaks

selle küsimuse ära. Ja teine, teine järeldus: e-ee, ma ei saa praegu Andreile raha anda. Ta

palus mind. Noh, lihtsalt isegi ja isegi mitte sellepärast, et seda ei ole. Kuigi see ka.“ T.

Järviste vastab selle peale: „Tema ema minul juba (arusaamatu) ta ütles nii: «Talle ei tohi

kopikatki anda! Ta oskab kõike kulutada!»“ A. Danchak kinnitab, et tal ei ole lihtsalt

võimalus praegu kuskile panna. Lisaks selgitab A. Danchak, kuidas A. peab läbirääkimisi D.,

investoritega ning et nendega tuleb olla karmim, et konkreetselt on vaja raha, mitte lihtsalt

vastust „nähtavasti“ või „võimalik“ või „seal kunagi“. Juhatuse liikme A. Danchaki

kohtumine A. Š.iga ja temaga ettevõtte finantssituatsiooni arutamine tõendab, et A. Š.il oli

GFC-s otsustaja roll, teda hoiti kõige olulisega kursis. A. Š.i kandvat rolli GFC-s tõendab ka

tema poolt investorite otsimine. Asjaolu, et kõnes räägiti ka A. Š.ile raha andmisest tõendab,

et T. Järviste oli ka teadlik sellest, et A. Š.ile antakse GFC-st rahalisi vahendeid ning

arvestades, kuidas T. Järviste A. Danchakile vastab, siis on selge, et selles vestluses ei räägita

omavahel A. Š.i töötasust.

09.11.2018.a kell 11:03 vestleb A. Danchak Finantsinspektsiooniga (04.03.2020.a

jälitustoimingu protokoll koos CD-plaadiga; T10 kd, tl 97-382) ning küsib nõu, kuidas

kapitaliseerida saadud kasumi arvelt.

27.11.2018.a kell 17:14 telefonikõnes I. I. ja A. Š.i vahel (04.03.2020.a jälitustoimingu

protokoll koos CD-plaadiga; T10 kd, tl 97-382) selgitab A. Š., et tal on finantsettevõte GFC,

milles nad osutavad pangateenuseid. Lisaks selgitab, et nad laenudega ei tegele ja see ongi

nende põhiline erinevus pankadest. Kõne tõendab, et A. Š. otsib GFC-le aktiivseid

investoreid.

03.12.2018.a kell 15:54 telefonikõnes A. A. ja A. Š.i vahel (04.03.2020.a jälitustoimingu

protokoll koos CD-plaadiga; T10 kd, tl 97-382) vesteldakse GFC kapitali suurendamisest ja

sellest, et A. A. ei saanud GFC-sse raha kanda. Ka see kõne tõendab A. Š. poolt GFC-le

investorite ja raha otsimist.

10.12.2018.a kell 10:55 telefonikõnes L. R. ja A. Danchaki vahel (04.03.2020.a

jälitustoimingu protokoll koos CD-plaadiga; T13 kd, tl 1-131) räägitakse audiitorist ja A.

Danchak ütleb „/…/ Aga mina, vaat, meie A. samuti rääkisime, ma eriti ei tahaks, et audiitor,

kes auditeerib meie finantsaruandlust, veel teaks, mis meil siin on, ja kuidas, sees.“ L. R.

nõustub ja ütleb, et see peaks olema oma inimene, selline, et minna teed jooma. A. Danchak

selgitab veel, et ta tegi kokkuleppe, et praegu auditit ei alustata ja oodatakse

Finantsinspektiooni akt ära. Lisaks räägitakse, kes see audiitor olema peaks. Nimetatud kõne

tõendab, et GFC-s tegeleti millegagi, millest ei tahetud, et audiitor teada saaks ning seetõttu

sooviti, et auditi peaks teostama oma inimene.

15.12.2018.a kell 11:23 telefonikõnes A. Danchaki ja M. R.i vahel (04.03.2020.a

jälitustoimingu protokoll koos CD-plaadiga; T10 kd, tl 97-382) räägitakse kapitali

suurendamisest, Moncronetist ja volikirja tegemisest. Samuti sellest, kuidas A. juhtimine on

selline, et ta otsib probleemi lahendamise asemele esmalt süüdlast, kuidas A. oli kõigega

kursis ja talle oli oluline, et käive kasvaks ning ei võtnud tõsiselt, kui temale räägiti kapitali

sissekandmisest. Ühtlasi ütleb A. Danchak „Me tegime kõik meist oleneva. Kui mitte tema

need, vaat, mustad asjad, võimalik, audit ei oleks hirmul, ja võimalik, me oleks seda varem

ära teinud ja oleks jõudnud.“ A. Danchak selgitab veel, et siis ei oleks olnud ei

Finantsinspektsiooni seisukohta ega sellist hirmsat aruannet ning et tal on A. Š.iga ammu kõik

selge, et tema peale ei saa loota, ta ei aita millegagi ja ei too kunagi midagi head. Lisaks

arutavad A. Danchak ja M. R. veel kõnes, kuidas osa dokumentidest tegid nad alles pärast

lõpuni ja kuna nad on alati rääkinud, et teevad ümber ja protseduurid lõpuni ära, teevad need

paremaks, siis see ei ole üleüldse rikkumine. A. Danchak ütleb veel „See on meie kohustus ja

me täidame seda. Jah, me tunnistame, et varem selliseid adekvaatseid dokumente, oletame, ei

olnud. Aga see ongi just nimelt eesmärk, ja see, et, noh, et Merit ei saanud hakkama – me

võtsime selle kohustuse enda peale ja hakkasime tegema“. Nimetatud kõne tõendab

konkreetselt, et mõlemad juhatuse liikmed kinnitavad ja on teadlikud sellest, et

Finantsinspektsiooni üks järeldustest, et GFC protseduurireeglid on puudulikud, vastab tõele.

Samuti tõendab see kõne, et ollakse teadlikud ka mingitest A. Š.i mustadest asjadest ja selge

on see, et mustad asjad selles kontekstis on midagi, mis on seadusega vastuolus.

16.12.2018.a kell 17:01 helistab A. Š. L. R.le (04.03.2020.a jälitustoimingu protokoll koos

CD-plaadiga; T10 kd, tl 97-382) ning palub tal koostada leping, mille kohaselt Holding võtab

laenu X ettevõttelt summas 180 000 eurot 3 kuuks. Kõne tõendab, et GFC töös juhinduti A.

Š.i korraldustest.

23.12.2018.a kell 14:58 helistab A. Danchak M. R.ile (04.03.2020.a jälitustoimingu protokoll

koos CD-plaadiga; T10 kd, tl 97-382) ja küsib A. Š.i vallandamise kuupäeva, mille peale M.

R. vastab 22.11.2018.a.

27.12.2018.a kell 09:37 telefonikõnes A. Danchaki ja T. Järviste vahel (04.03.2020.a

jälitustoimingu protokoll koos CD-plaadiga; T10 kd, tl 97-382) räägitakse A. vallandamisest

GFC-st. A. Danchak ei taha, et oleks mingi seos, huvide konflikt ning teeb ettepaneku võtta

A. Holdingusse, et ta ei kaotaks elamisluba. T. Järviste annab oma nõusoleku. Nimetatud

kõne tõendab taaskord, et T. Järviste oli teadlik GFC töötajatega seonduvatest asjaoludest.

27.12.2018.a kell 12:32 telefonikõnes A. Danchaki ja L. R. vahel 04.03.2020.a

jälitustoimingu protokoll koos CD-plaadiga; T10 kd, tl 97-382) räägitakse

Finantsinspektsioonile esitatavast vastusest seoses etteheitega, et äriühingul Finbroker ei ole

otstarbekat majanduslikult põhjendatud tegevust. L. R. selgitab, et üritatakse öelda, et

Finbroker osaliselt müüs intellektuaalset omandit, mis oli loodud Moncroneti jaoks ja sellega

põhjendatakse osa makseid. Ehk osa makseid põhjendatakase tagasimaksega, aga osa maksed

põhjendatakse sellega, et Finbrokeril ja Moncornetil olid omavahelised suhtes IT suhtes. A.

Danchak vastab selle peale, et tema arvates tuleb mingit ilusamat legendi rääkida. Kui L. R.

küsib, kas A. Danchakil on ilusam legend olemas kui see IT osaline müük, siis nõustub A.

Danchak võtma selle legendi, kuid toob välja selle legendi osas kriitika. Edasi toimub A.

Danchaki ja A. Š.i vaheline arutelu (L. R. pani telefoni valjuhääldi peale) legendi üle.

28.12.2018.a kell 10:33 telefonikõnes A. Š.i ja L. R. vahel (algne kõne V. Š., aga kõne katkes

ja algas kõne L. R.ga) (04.03.2020.a jälitustoimingu protokoll koos CD-plaadiga; T10 kd, tl

97-382) räägitakse samuti Finbrokeriga seotud legendist ja A. Š. kinnitab, et ta on selle kõik

numbritesse pannud.

Nimetatud kaks viimast kõne tõendavad et kuivõrd Finbrokeri äriühingu tegevusele üritati

üheskoos tagantjärgi välja mõelda legendi, mis oleks äriühingu majanduslikult põhjendatud

tegevuseks, siis järelikult äriühingu ülekannete tegemise ajal sellist majanduslikult

põhjendatud tegevust äriühingul ei olnud ning ülekandeid tehti mingil muul põhjusel. On

selge, et kui äriühingu tegevusele üritatakse välja mõelda legendi, mida

Finantsinspektsioonile tutvustada, siis tõendab see, et äriühingu tegelik eesmärk oli selline,

mis Finantsinspektsiooni poolt vastuvõetav ei oleks olnud. Eelnev tõendab ka, et Finbroker

võeti GFC kliendiks ilma otstarbeka majanduslikult põhjendatud tegevuseta, kuigi see on

vastuolus RahaPTS nõuetega. Kogu kriminaalasja kontekstis näitab see kõne aga, et GFC ei

kontrollinud oma klientide äritegevust selliselt nagu seda nõuab seadus ning ülekannete

tegemine GFC-s oli võimalik ka ilma majanduslikult põhjendatud tegevuseta.

14.01.2019.a kell 13:23 O. B. ja A. Š.i vahelises kõnes (26.11.2019.a jälitustoimingu

protokoll koos CD-plaadiga; T10 kd, tl 68-92) küsib A. Š. B. laenu 200 000

kapitaliseerimiseks. Lisaks räägib B. kõnes, et soovib oma osa suurendada, samuti räägitakse

krediidiproduktist ja „Islami finantseerimisest“. See konkreetne kõne ja tegelikkuses ka

mitmed teised arvukad pealtkuulatud vestlused A. Š.i ja erinevate isikute vahel (millest kohus

ei pea vajalikuks kõiki välja tuua) tõendavad, et A. Š. otsis aktiivselt inimest, kes GFC-d

rahastaks. A. Š.i seesugune tegevus tõendab aga veel kord tema juhtivat rolli GFC-s.

15.01.2019.a kell 15:17 suhtlevad L. R. ja A. Š. (04.03.2020.a jälitustoimingu protokoll koos

CD-plaadiga; T10 kd, tl 97-382) arvest, mille A. Š. käsib saata A. Danchakile ja L. R. ütleb

seepeale, et A. Danchak ei maksa arvet enne kui A. Š. on seda lubanud. A. Š. kinnitab, et A.

Danchak teab juba kõike. See kõne tõendab, et A. Š.i nõusolekut küsiti ka juba ainuüksi

mingisuguse arve tasumisel ehk tema sõnal oli GFC-s määrav roll kõiges.

16.01.2019.a kell 12:50 telefonikõnes T. Järviste ja M. R.i vahel (04.03.2020.a

jälitustoimingu protokoll koos CD-plaadiga; T12 kd, tl 1-143) räägitakse sellest, et

Finantsinspektsioonile vastates tegi A. Danchak kirja meelega niimoodi, et link ei töötaks,

kuna tal ei olnud dokumendid veel valmis. T. Järviste soovitab Finantsinspektsioonile

helistada ja öelda, et link ei avane, kuna M. R. kinnitas, et dokumendid on tegelikult valmis.

18.01.2019.a kell 15:52 telefonikõnes A. Š.i ja T. Järviste vahel (04.03.2020.a jälitustoimingu

protokoll koos CD-plaadiga; T10 kd, tl 97-382) selgitab A. Š. T. Järvistele „Noh, see on

laenuleping, et me võtame kakssada tuhat kapitali kandmiseks“, millele T. Järviste vastab:“

Ma tean: maksame kuus protsenti seda. Ma ei tea, kas me teenime nii palju raha, et need

kakssada tuhat tagastada.“ A. Š. ütleb seepeale, et „Noh, siin on kaks varianti nagu, see, ee,

mis. Üks – kui tuleb auditeeritud, saame panna kasumi, noh, ikkagi /…/ Siis saame me lihtsalt

teha kapitali vähendust. Noh, nagu. Vot. Ja kakssada tuhat ära võtta. Noh, kui tekib selline

vajadus. Ee, või... aga mina, muidugi, loodan, et, seesamune, ma selle ee saan, seal, nendelt

raha ja lihtsalt niimoodi panen selle lepingu kinni“. Kui T. Järviste küsib kellelt need, siis

vastab A. Š. “Noh, nendelt meie teistelt poistelt“.

21.01.2019.a kell 17:29 telefonikõnes A. Danchaki ja tuvastamata meesterahva vahel

(04.03.2020.a jälitustoimingu protokoll koos CD-plaadiga; T10 kd, tl 97-382) kurdab

meesterahvas, et talle ei ole vahendustasu makstud. A. Danchak ütleb, et tema pole see isik,

kellega vahendustasut rääkida, et temale peab A. andma märku ja andma arve/konto ning siis

saab ta makse teha. Ka see kõne tõendab, et arvete maksmisel lähtuti A. Š.i korraldustest.

25.01.2019.a kell 10:46 toimunud telefonikõnes vestlevad A. Danchak ja T. Järviste

(04.03.2020.a jälitustoimingu protokoll koos CD-plaadiga; T10 kd, tl 97-382) GFC

kapitaliseerimisest ja Finantsinspektsiooni nõude täitmisest ning kõnes palub T. Järviste, et

Finantsinspektsiooni kirjadele kiiremini vastataks. See kõne tõendab, et T. Järviste andis

sisuliselt juhatuse liikmele korralduse Finantsinspektsiooni kirjadele kiiremini vastata, seega

ta tegeles GFC tegevusega.

01.02.2019.a kell 17:08 telefonikõnes A. Danchaki ja T. Järviste vahel (04.03.2020.a

jälitustoimingu protokoll koos CD-plaadiga; T12 kd, tl 144-372) ütleb A. Danchak järgmist:

„Jah. Meil pole võimalust niimoodi edasi minna. Noh, see tähendab, me pidevalt, noh. Kui

vanasti sain ma planeerida midagi, siis nüüd reguleerimise tõttu, jah, selle tõttu, et meid

sunnitakse tegema üht, teist ja kolmandat, noh, see tähendab, mina poleks kunagi, näiteks,

sellist sõelumist/seiresüsteemi võtnud, mis me võtsime. Aga Finantsinspektsiooni kontrolli

valguses ja selle tõttu, et kõik praegu ee panevad AML’le rõhku, noh, ilma selleta enam ei

saa. Noh, see tähendab, ei saa öelda, et meil on võrgu-, noh, seda peab detailselt näitama. No

meil on võrguotsingutööriist, aga me ei saa enam võrgu-otsingutööriista kõiki tehinguid

panna, see tähendab, me peame seda automatiseerima. Selleks, et automatiseerida, tuli meil

osta Accuity. Sellegipoolest olen ma veerand kulusid alla saanud - ma võtsin O., noh, see

tähendab, meie, meil on temaga kokkulepe, et ta katab mul neljandiku kulusid - kakskümmend

viis protsenti. Noh, see B..“ Kõne edenedes ütleb A. Danchak veel, et „Aga need surevad

välja, nagu mammutid. Isegi need ettevõtted, kellel õnnestus litsentsid saada ja hakata midagi

tegema, kuid ei ole kliendibaasi — nad surevad välja. Sest et neile surutakse peale

reguleerimist, neid purustatakse selliste nõuete abil. See on ka meie jaoks tegelikult väga

valus. Noh, meie oleme ääre peal, väga ääre peal. See tähendab, praegu viis tuhat me leiame.

/…/ Ei, pärast, jah, pärast peab iga kuu maksma kaks tuhat kuussada – see on ka, veel üks

koer sabast, tegelikult. /…/ Aga meie ettevõtte kapitalisatsioon kasvab väga palju! See

tähendab, et me saame kaasata investorit, kellel on raha ja kellel pole võimalust saada

tegevusluba ja kõike seda juurutada. See tähendab, see on meie võimalus.“ A. Danchak

selgitab lisaks, kuidas pärast Finantsinspektsiooniga kõige ära klaarimist nende hind tõuseb,

aga neil pole enam piisavalt äri, neil pole äritegevuse jätkusuutlikkust. Mõlemad märgivad

veel, et neil pole siis piisavalt kliente. A. Danchak lisab klientide juurdevõtmise kohta, et „No

ma ütlen sulle nii – isegi kui me praegu võtaksime, see aitaks meid vähe, sest et me juba

töötasime ääre peal, noh, meil on raske töödelda isegi neid kliente, kes meil on. Nad on

tegelikult keerulised ja me peame tõesti nüüd keskenduma riskijuhtimisele, et kõik kokku

tõmmata. Muidu pannakse meid lihtsalt pärast kinni. Aga me ei pane ju päriseks kinni, noh,

me ei pane ju ust päriseks kinni.“ Seejärel arutavad nad veel klientidest, A. Danchak selgitab

kuidas oleks vaja leida kedagi rahaga, aga mitte K.. A. Danchak ütleb „Ja, ja. K. pole siia

vaja. B.? No ei tea, mis tingimustel ta seal on ja mida ta mõtleb. Mina oleksin tegelikult

otsinud põhimõtteliselt kedagi teist. Ma võin nendele, noh, isegi nende seast, kes meil seal

kliendiks on, kellel on, noh, raha, ma võin „õngeritvasid visata" nagu, seal, keda see huvitada

võib. Sest et kõik mõistavad, et kõik liigub selles suunas, et Väikseid mängureid ei jää, see

tähendab, pesulaid ei jää. Peab mingeid omasid, noh, see tähendab, kõik peavad aru saama,

kus neid hakatakse edaspidi teenindama. Edaspidi hakkavad pangad reegleid ette ütlema.“

Sellest, kuidas tuleks kedagi leida, räägitakse kõne lõpuni ning A. Danchak lubab klientidega,

kes huvi tundsid, rääkida. Räägitakse veel, et märtsini tuleb vastu pidada ja seni peab

müügitööd tegema.

Kohtu hinnangul tõendab nimetatud kõne selgelt, et mõlemad A. Danchak ja T. Järviste olid

kursis sellega, et GFC-s tehakse rahapesukahtlaseid tehinguid ehk et GFC-d kui makseasutust

kasutatakse rahapesuks. Sellest kõnest nähtub ka konkreetselt, et Finantsinspektsiooni poolt

tehtavad ettekirjutused ja nõuded, makseasutuse töö reguleerimine, on neile takistuseks

klientide teenindamisel.

06.02.2019.a kell 17:50 telefonikõnes T. Järviste ja A. Danchaki vahel (04.03.2020.a

jälitustoimingu protokoll koos CD-plaadiga; T10 kd, tl 97-382) räägib A. Danchak, et nad

võtsid vastu otsuse panna kinni Kligmani grupi ettevõtte kontod, kuna nad teadsid ka varem

nendest klientidest, kes nad on ja mis nad on, aga nüüd toodi see välja ka Finantsinspektsiooni

aktis. Kõne käigus selgitab A. Danchak: “Eee...A., vaat, tuli, noh, me temaga olime...ta

pöördus minu poole ja räägib, vaat, sellise ja sellise ettevõtte jaoks ei ole vaja kontosid kinni

panna, sest et D. väga palub. Muidu ta ei A. raha. Ee...raha selle järgi...mida te seal

allkirjastasite“. Seetõttu pakub A. Danchak välja võimaluse pikendada kasutamisaega kahe

kuu võrra, millega T. Järviste nõustub. A. Danchak toob aga probleemina välja, et kontode

sulgemise otsuse võttis juhtkond koos vastu, aga M. on puhkusel ja A. Danchak keeldub seda

juriidiliselt üksi tegemast ja variandina nähakse pöördumist nõukogu poole, kes annaks

nõusoleku, et A. Danchak teeb seda üksi.

Nimetatud kõne tõendab A. Danchaki poolt kohtuistungil antud ütlusi, mille kohaselt A. Š.

survestas temale oluliste klientide osas GFC juhatuse liikmeid ja töötajaid, et tehtaks erandeid

või mööndusi. Kõnest nähtub ka, et A. Danchak nõustub selliseid mööndusi tegema ja pakub

selleks omapoolseid lahendusi. Lisaks tõendab kõne, et ka T. Järviste oli teadlik A. Š.i

tegevusest ja GFC juhatuse liikmete survestamisest.

14.03.2019.a kell 17:06 A. Š.i ja A. V. vahelises telefonikõnes (26.11.2019.a jälitustoimingu

protokoll koos CD-plaadiga; T10 kd, tl 36-67) räägib A. Š. soovist teha tegevusluba,

tütarettevõte Inglimaal. Kohe pärast seda telefonivestlust, toimub kell 17:17 telefonikõne J. S.

ja A. Š.i vahel, kus A. Š. räägib ka J. S. oma soovist taotleda Inglismaal tegevusluba ja et

asutatava äriühingu asutajaks saaks nende Eesti finantsettevõte. Need kõned tõendavad, et A.

Š. otsis võimalusi ettevõtte viimiseks Eestist välja, kuna ilmselt ta aimas, et

Finantsinspektsiooni kontrollkäigule võib järgneda kõigi tuvastatud rikkumiste tõttu

tegevusloa äravõtmine. Seega A. Š. otsis aktiivselt juba enne Finantsinspektsiooni otsust

võimalusi ettevõtte jätkamiseks ka mujal, et ei kaoks ära raha teenimise perspektiiv.

10.04.2019.a kell 15:21 telefonikõnes A. Danchaki ja L. B. vahel (04.03.2020.a

jälitustoimingu protokoll koos CD-plaadiga; T11 kd, tl 1-269) ütleb L. B., et ta käis

detsembris GFC kontoris, kohtus Alekseiga ja „Vot. Temaga oli kokku lepitud skeem, kuidas

saab makseid tegema hakata. See tähendab, tema kinnitas kõik ära. Tema ütles, et peavad

olema maksed, seal, seadmete eest ja muu selline. See tähendab, kõik see on mul

kirjavahetuses olemas ja …, ja nii edasi. Ja kui praegu tuleb juba juttu sellest, et neid

makseid teostada, tekivad meil iga kord mingid komplikatsioonid ja küsimused. Mis ei sobi?“.

See kõne tõendab, et GFC töötajad tegid klientidega kokkuleppeid ja mõtlesid välja skeeme,

kuidas makseid teostada. Nimetatu on aga selgelt vastuolus makseasutustele kehtestatud

nõuete ja lubatava äritegevusega.

02.05.2019.a kell 21:38 telefonikõnes T. Järviste ja A. Danchaki vahel (26.11.2019.a

jälitustoimingu protokoll koos CD-plaadiga; T10 kd, tl 68-92) arutatakse selle üle, et on mingi

lisakokkulepe, mille kohaselt tuleb Ladale maksta 1500 eurot, kuid sellel kokkuleppel on

ainult M. allkiri ja A. Danchak ütleb, et mingi otsus tuleb teha. T. Järviste ütleb, et A. tuleks

ära oodata ja ütleb, et tema ei mäleta ka midagi sellist. Lisaks arutatakse A. plaani asutada

UK-sse ettevõtte ning T. Järviste räägib seoses sellega, mida A. Londonis teeb ja seda, et

Moskvast keegi rahastab UK-sse ettevõtte loomist.

06.05.2019.a kell 12:27 ja kell 13:34 aset leidnud telefonikõnedes A. Danchaki ja T. Järviste

vahel (04.03.2020.a jälitustoimingu protokoll koos CD-plaadiga; T10 kd, tl 97-382)

räägitakse Finantsinspektsiooni poolt saadetud projektist litsentsi äravõtmiseks ning sellest,

kas oleks võimalik paluda ajapikendust vastuse esitamiseks.

06.05.2019.a kell 19:03 telefonikõnes T. Järviste ja S. G. vahel (04.03.2020.a jälitustoimingu

protokoll koos CD-plaadiga; T10 kd, tl 97-382) räägitakse Finantsinspektsioonile vastamisest

ja T. Järviste ütleb, et S. G. ei pea kahte kontrollakti läbi lugema ja võrdlema nagu L. oli tal

teha käskinud, vaid ta saab neid aidata Finantsinspektsioonile kirja koostamisel kui palutakse

pikendust.

07.05.2019.a kell 09:12 telefonikõnes A. Danchaki ja T. Järviste vahel (04.03.2020.a

jälitustoimingu protokoll koos CD-plaadiga; T10 kd, tl 97-382) avaldab A. Danchak soovi T.

Järvistega nõu pidada, mida kaastöötajatele ja klientidele rääkida. T. Järviste ütleb, et A. Š.iga

tuleb samuti rääkida, mille peale A. Danchak vastab, et „Ei. Ma ei ole selle vastu, et ta oleks,

kuid lihtsalt, kui tema ütleb „EI“, aga sina oled minuga nõus, siis ma teda justkui kuivõrd-

niivõrd.“ T. Järviste ütleb selle peale „Ma arvan, et ta saab aru, et (arusaamatu) kui me

hakkame rääkima ainult si… nende samuste TOP-klientidega.“ A. Danchak selgitab siis, et

oluline on tema kui juhatuse liikme reputatsioon ja T. Järviste kui omaniku reputatsioon. See

kõne tõendab, et T. Järviste oli kursis GFC tegevusega ja temaga arutati ka seda, mida

klientidele peaks rääkima. Samas tõendab see kõne ka seda, et T. Järviste jaoks oli oluline

selline tegevus ka A. Š.iga kooskõlastada.

07.05.2019.a kell 09:18 telefonikõnes T. Järviste ja I. A. vahel (04.03.2020.a jälitustoimingu

protokoll koos CD-plaadiga; T10 kd, tl 97-382) küsib T. Järviste, kas I. A. tunneb

rahandusministrit M. H., et ta tahaks temaga rääkida oma ettevõtte litsentsi äravõtmisest.

Samal päeval kell 13:22 küsib T. Järviste telefonikõnes nõu seoses GFC-lt litsentsi

äravõtmisega ka T. T.. Lisaks toimub samal päeval kell 22:35 telefonikõne ka T. Järviste ja R.

K. vahel, milles T. Järviste ütleb, et kui litsents ära võetakse, siis ta läheb ettevõttega UK-sse.

Need telefonikõned tõendavad, et T. Järviste üritas aktiivselt leida inimesi, kellelt GFC

võimaliku litsentsi kaotamisega seoses nõu küsida ja võimalusi, kuidas GFC olukorda

parandada.

17.05.2019.a kell 09:38 toimunud telefonivestluses T. Järviste ja S. G. vahel (26.11.2019.a

jälitustoimingu protokoll koos CD-plaadiga; T10 kd, tl 36-67) arutatakse A. Danchaki

lahkumise üle, kuidas seda vormistama peaks. Kui S. G. pakub välja, et äkki siseaudiitorid

saavad aidata, siis vastab T. Järviste, et „Tead, mina ei oska sulle midagi arvata, sellepärast,

et seda sa pead rääkima A. ja T.. Vaata, ma ei ole nende igapäevaasjadega üldse kursis nii

põhjalikult … et, et mina olen … põhiliselt see, et ma olen siis, kui on tarvis nagu, mingi häda

kuskil majas, aga ma ei ole selle jooksva tööga üldse kursis. Siis kui on tarvis, näiteks, kuskil

audiitorit otsida või keegi võib-olla kellegi tuttav, sest mul on lihtsalt nii palju tuttavaid, on

ju, et siis olen mina see kontaktisik, kes, k-… noh, kui on mõnes büroos on, ma tean täpselt, et

mul on mingi väga hea sõber töötab … lähen nagu otse peale, on ju ? Aga (arusaamatu) …

seda igapäeva töö seda arutamised on kõik Danchaki peal, ja noh, T. peal, ma arvan, et nad

koos on seda ka varem teinud. Noh te-… enne oli M. peal. Ma ei oska sulle selles mõttes

ühegi sõna kaasa rääkida. Ennem kui teie seal juhatuses ära otsustate.“ Selle kõne põhjal

võiks justkui öelda, et T. Järviste ei olnud enda sõnutsi kursis GFC igapäevatööga ning tema

poole pöörduti üksnes siis, kui oli mingi probleem, mis nõudis tema sekkumist või tema

tutvuste kasutamist.

17.05.2019.a kell 10:27 telefonikõnes T. Järviste ja L. R. vahel (26.11.2019.a jälitustoimingu

protokoll koos CD-plaadiga; T10 kd, tl 68-92) arutatakse L. otsust nõukogust lahkuda. Kõnes

ütleb L. R. “Sellepärast, ma ei olegi ju mingi nõukogu. A. Š. on nõukogu ja mul ei ole

võimalik lihtsalt nagu olla seal, seal kohas, kus minu peale karjutakse…/…/ … ta röökis mu

peale ju.“ T. Järviste ütles selle peale, et ta arvas, et L. on juba harjunud A. Š.iga suhtlema. L.

R. vastab „Ei, noh, ta oli paanikas, sellest ma saan ju aru ja ja ma, see ei ole põhjus, et ta

röökis, aga põhjus oli see, et reaalselt mul puudub võimalus teostada seda nõukogu...

nõukogu ülesannete täitmist. Et... kuna me sinuga midagi räägime, ja siis tuleb selline nagu

hoopis teine käsk A. Š.-lt, kes ei ole nõukogu, vaata, et see on nagu äriseadustikus lihtsalt,

nagu noh, see on võimatu“, millele T. Järviste vastab: „Jaa, aga no me ju teame, et ta on

meie hall kardinal.“ Edasi arutatakse, et äkki saaks A. Š.i ka nõukogusse panna läbi

Moncorneti, kuid sellele vastab L. R., et „Ei, FI ei kinnita tema kandidatuuri, kuna ta on

figurant selles ju… /…/ rahapesuskeemis.“ T. Järviste vastab: “Seda ei saa anda. Okei. See

oli küll tore... tore idee, aga läks kohe... läks kohe vett vedama. Okei.“ L. R. selgitab, et ta on

nõus nõukogus töötama koos T. Järviste ja teiste tütarlastega, kes seal on. T. Järviste lisab, et

U. ja E.. „Aga see peab olema ka reaalne. Ja nüüd on olukord selline, et, kus me S. tegime

kogu seda musta töö ära, mes istusime arvutites, jälgisime … /…/ mis, kust tuleb, ja pärast

selgus, et me oleme halvad“ lisab L. R.. Edasi räägitakse, kuidas see mõjub kõik

emotsionaalselt ka S. ning et L. R. peab oma tagasiastumise soovist rääkima ka S. ja S. ilma

L. sinna ei jää. L. R. lisab veel, et „Nad ei ole mõl-.. ükski nõus tegema nii, et nad on

juhatuses, aga tegelikult juhib A. D. Ja see on selge sõnum, Tiiu. /…/Aga see ongi see

vastuolu, finantsjärelevalve ja äri poole vastuolu praegu leidnud aset ja väljendus sellistes

rikkumistes, sest Tiiu, ma näen lihtsalt, probleem on suurem. Tiiu, probleem on selles, et A.

D. tahab raha teenida, on ju, aga teised juhatuse liikmed tahavad vastata... vastata

finantsjärelevalve nõuetele. Ja see on see probleem.“ T. Järviste selgitab, et ongi vaja teenida,

sest inimestele peab palka maksma. L. R. vastab talle, et sellisel juhul paneb FI nad kinni,

kuna olukord on kriitiline ja A.D peab olema ainult projektijuht. Veel selgitab L. R., et „Ja

ükski mingisugune otsus ei, ei saa tulla nii, otsus, noh, vaata mingi kirjalik, kirjalik otsus, ei

saa olla nii, et, et A. D. Otsustab ja S. ja T. teeb nagu, otsustab A. D. Sellepärast, et noh,

esiteks FI kohe naeb seda asja sisse, ta näeb ette, ta näeb seda. Ja noh, et siis ei ole

mingisugust perspektiivi ka sellel äriühingul.“

Nimetatud kõne tõendab, et kuigi ametlikult oli GFC-l ka nõukogu nagu seda seadus ka

nõuab, siis tegelikkuses tegeles nõukogu ülesannetega ka A. Š. ning seetõttu oli takistatud

päris nõukogu töö. Ja kuigi sellest kõnest nähtub, et T. Järviste saab aru, et selline tegevus ei

ole seadusega kooskõlas ja takistab teiste GFC töötajate tööd, siis ei teinud ta selle olukorra

lahendamiseks mitte midagi. Veelgi enam, kui L. R. nimetas, et GFC eesmärk peaks olema

finantsjärelevalve nõuetele vastamine, mitte raha teenimine, siis leiab T. Järviste, et raha ongi

vaja teenida.

17.05.2019.a kell 14:21 telefonikõnes T. Järviste ja A. Š.i vahel (04.03.2020.a jälitustoimingu

protokoll koos CD-plaadiga; T10 kd, tl 97-382) räägib T. Järviste, kuidas S. (on selge, et jutt

on S. G.st) kardab pärast Finantsinspektsiooni ettekirjutuse lugemist, et ta on peale selle

lugemist loonud endale sellise pildi A.D.-st ja A. Š.ist, et tema jaoks on see kõik šokk. T.

Järviste selgitab, et kuigi S. G. usub, et see kõik on vale, siis ta kardab selliseid asju hirmsasti.

A. Š. vastab selle peale „Peast põrunud, tuleb ta kiiremini ära koristada,“ millega T. Järviste

nõustub, kui nad leiavad kellegi, kes tema töö ära teeks. Nimetatud kõne tõendab, et T.

Järviste kuulas ja nõustus A. Š.i seisukohtadega selles osas, kes peaks juhatuse liikmed olema

ja kes mitte.

20.05.2019.a kell 10:52 telefonikõnes S. G. ja T. Järviste vahel (04.03.2020.a jälitustoimingu

protokoll koos CD-plaadiga; T10 kd, tl 97-382) ütleb T. Järviste, et „… (arusaamatu) midagi

sulle nagu ei … noh mingeid küsimusi on. Kuigi ma ei tea kui pädev ma olen vastama. Et ma

arvan, et sa võid küsida väga palju A. käest ja väga palju T. käest, nagu pigem. Sest ma ei ole

väga kompetentne nendes asjades. Ma olen seal nagu investor, noh. Jah.“ S. G. leiab, et ka T.

Järviste peab sellega kursis olema, mis ta temale saadab.

22.05.2019.a kell 16:25 telefonikõnes A. Danchaki ja T. Järviste vahel (04.03.2020.a

jälitustoimingu protokoll koos CD-plaadiga; T10 kd, tl 97-382) kurdab A. Danchak oma

muljest, et kõik toimub justkui temast mööda ja see ei meeldi talle. T. Järviste kinnitab selle

peale, et rääkis T. ja S. väga tõsisel toonil, et nemad ei oska äri ajada ning et äri ajab ja kõige

tähtsam selles tegevuses on A. Danchak.

24.05.2019.a kell 08:57 telefonikõnes L. R. ja T. Järviste vahel (04.03.2020.a jälitustoimingu

protokoll koos CD-plaadiga; T10 kd, tl 97-382) räägib L. R., kuidas S. ja T. arvavad, et T.

Järviste ei juhi seda ettevõtet, kuna ta alati küsib Danchaki käest ja kooskõlastab temaga

otsused. L. R. annab T. Järvistele soovituse, et ta ei ütleks neile, et ta Danchakiga midagi

räägib või kooskõlastab, et T. Järviste peaks katsuma teha nii, et nad uskusid, et T. Järviste

ikkagi võtab otsuseid vastu.

24.05.2019.a vestluses T. Järviste ja A. Š.i vahel aadressil Xxxx (17.03.2020.a jälitustoimingu

protokoll koos DVD-plaadiga; T14 kd, tl 1-77) räägitakse T. Järviste vestlusest L. R.ga,

kuidas T. Järviste peaks jätma mulje, et juhib ettevõtet. A. Š. kinnitab, et sellise mulje nad

saavad, vähemalt nädalaks ajaks ning et sellise mulje saab ka L. R..

27.05.2019.a kell 16:36 telefonikõnes S. G. ja T. Järviste vahel (04.03.2020.a jälitustoimingu

protokoll koos CD-plaadiga; T10 kd, tl 97-382) palub S. G. T. Järvistel töö juurest läbi tulla,

mille peale küsib T. Järviste „Kui palju me oleme ise pädevad selles, nagu palju me ise oleme

võimelised selles ka otsustama? Meil oleks väga vaja praegu A.D.-d A.Š.-i.“ Kõne tõendab, et

T. Järviste tugines otsuste tegemisel A. Danchaki ja A. Š.i arvamusele.

03.06.2019.a kell 15:52 sõidukis BMW M235L registreerimisnumbriga xxxx toimunud

vestluses A. Š.i ja M. vahel (18.03.2020.a jälitustoimingu protokoll koos CD-plaadiga; T13

kd, tl 151-177) uurib M., ega nad ülekandeid ei ole hakanud tegema ja A. Š. vastab, et ei ole,

kuna raha asub korrespondentpankades ja täpselt ei ole teada, millal raha kandma hakatakse.

Nimetatud kõne tõendab, et selle asemel, et teha näiteks GFC-sse üldine päring või pöörduda

juhatuse liikmete poole, pöördusid kliendid hoopis A. Š.i poole, et teada saada, millal nad

oma raha tagasi saavad. See omakorda näitab A. Š.i juhtivat rolli GFC-s.

06.06.2019.a kell 21:49 telefonikõnes T. R. ja T. Järviste vahel (04.03.2020.a jälitustoimingu

protokoll koos CD-plaadiga; T11 kd, tl 1-269) ütleb T. R. T. Järvistele, et tema kliendid ei ole

ilmselt kõige lihtsamate killast. T. Järviste selgitab: „Tead, kes mu kliendid on või? Tegelikult

on minu kliendid sellised, et mul hakkas hästi minema peale seda, kui nad hakkasi-...

hakkasid siin kõik laksama kinni oma arveldusarveid. Ja vaata rahapesijad... päris

rahapesijad panid siit nagu kohe minema. (arusaamatu) Esiteks olid nendel asjad kõik juba

tehtud nende aastatega /…/ Teiseks nad said aru, et siin hakatakse joppima, et ma arvan, et

nad panid kõik minema. Esimene asi, et kui Verso pandi kinni, siis meil tuli suur laine, on

ju? /…/ Kuule, ma ütlen sulle, pooltele me ütlesime ära ja umbes (arusaamatu) alles jäänud,

(arusaamatu) igaks juhuks, me lihtsalt vaatasime, meile tundusid nad, noh, tead, parem mitte

jebida, on ju /…/ Ok, allesjäänud pooltega, noh umbes jäi meil alles üks kolmandik, sest me

nagu mingi ajajooksul selekteerisime oma küsimuste, kõike tead...kas sa arvad, et mingi suur

ettevõte, e-eriti kui ta on veel natuke mingi kahtlaste tegudega, et sa arvad, et ta viitsib

vastata mulle iga tehingu puhul seitsme paberiga mingile asjale?“ /…/ „Ei viitsi! Ta leiab

kohe Poola, Leedu, Bulgaaria …tead, ma ütlen sulle ausalt, Soome võtab ka meie kliendid

vastu. LHV ja Luminor võtavad mu kliendid vastu. Saad aru, see laine oli hoopis mujal. Ta

näeb, et see on … et ei noh jah, alles jäid mul sellised (arusaamatu) kellel on pere Eestis,

maja Eestis, igal pool neil on kontorid, kes ise ei ole eestlased. Aga neil on kuskil üksus

mingi, neil on mingi ladu, või noh, mingi midagi või neil on mingi emotsionaalne … /../ side

Eestiga. /…/ Et tegelikult mu kliendid ei ole üldse sellised nagu see kuvand on loodud.“ Kohtu

hinnangul tõendab see kõne konkreetselt, et T. Järviste oli väga hästi kursis sellega, millised

kliendid GFC-s olid ja et GFC-s tehakse rahapesukahtlaseid tehinguid.

08.06.2019.a kell 15:24 telefonikõnes A. Š.i ja T. Järviste vahel (04.03.2020.a jälitustoimingu

protokoll koos CD-plaadiga; T10 kd, tl 97-382) ütleb T. Järviste, et nad tegid valesti kui

sulgesid kõik arved, kuna nad ei saa praegu mitte kuidagi mitte kellelegi raha tagasi anda. A.

Š. ütleb, et rääkis sellest Danchakiga, et ta teeks inimestele väljamaksed nendelt kontodelt,

aga Danchak ei olnud nõus, kuna see on seaduse rikkumine. Lisaks ütleb A. Š. „Ainuke, kes

seal jä… järgib seda seadust, (ebatsensuurne väljend), noh… See on arvatavasti Danchak-

lollike, pagan. Juba ausalt on ära tüüdanud oma seadusega.“

13.06.2019.a kell 10:57 telefonikõnes T. Järviste ja S. G. vahel (04.03.2020.a jälitustoimingu

protokoll koos CD-plaadiga; T10 kd, tl 97-382) räägitakse A. Danchakist ja T. Järviste ütleb

„/…/ Et ta on hea juht, siis kui on nagu töö tegemine, aga siis kui on nagu mingi

kriisiolukord, või selline, siis ta läheb nagu kuidagi blokki /…/“ S. G. vastab selle peale, et A.

Danchak ei ole hea juht isegi siis kui on töö tegemine, ta teeb mingisuguseid olme asju, aga

juhtimisest on asi kaugel. Töötajad on totaalses segaduses, teadmatuses ja nad ei tea, mis

toimub ja miks toimub. S. G. sõnul võib A. Danchak olla väga hea projektijuht, aga ta ei ole

hea ülemus. Lisaks toob S. G. välja, et „Sest, et Danchak lihtsalt nagu kardab töötajaid, või

nagu hoiab neid nii rigiidselt oma mingisuguse ühe asja juures, et jumala eest kellelegi kuskil

ei ole mitte mingisugust ligipääsu (arusaamatu)“ T. Järviste lisab, et kui A. Danchak teeb

koosolekuid ja kui talle öeldakse, et see nii ei käi, siis ta tahab, et see, mis ta ütleb, et see

lähekski läbi. Ta ei saa aru, et on vale, mida ta tahab teha. S. G. lisab veel, et „ /…/ Ja A. suur

viga see, et ta ei saa absoluutselt aru, Eesti ei ole Ukraina ja siin jälgitakse seadusi rohkem

ja (arusaamatu) tehakse. Et…et, see-see tõmbab häda kaela.“

Nimetatud kõne tõendab, et kuigi teine juhatuse liige juhib tähelepanu sellele, et A. Danchak

ei ole hea juht ja ei võimalda sisuliselt teistel oma tööd teha (ei A. ligipääsu), siis T. Järviste

räägib sellele küll kaasa ja toob ka omalt poolt välja A. Danchaki puudused, kuid midagi

rohkemat ta nõukogu liikmena ei tee. Kuigi põhikirja kohaselt on nõukogu pädevuseks

teostada järelevalvet juhatuse tegevuse üle ning selles kõnes T. Järviste tunnistab, et A.

Danchak ei saa juhtimisega tegelikkuses hakkama ja esinevad puudujäägid, siis midagi ta

nende puudujääkide kõrvaldamiseks või A. Danchak korrale kutsumiseks ette ei võta.

26.06.2019.a vestluses T. Järviste ja A. Š.i vahel aadressil Xxxx (17.03.2020.a jälitustoimingu

protokoll koos DVD-plaadiga; T14 kd, tl 1-77) arutatakse sellest, kuidas A. Danchakist on

vaja lahti saada, ta tuleb maha võtta, muidu võib ta hakata kirja panema või salvestama

kusagile midagi. Nimetatud kõne viitab konkreetselt sellele, et A. Danchakil on midagi, mida

ta saab T. Järviste ja A. Š.i vastu ära kasutada ning viimased on sellest teadlikud ja tajuvad

seda temapoolset ohtu ning selle kõrvaldamiseks on vaja leida võimalus temast lahti

saamiseks.

29.06.2019.a vestluses A. Š.i ja tuvastamata isiku vahel aadressil Xxxx (26.11.2019.a

jälitustoimingu protokoll koos CD-plaadiga; T10 kd, tl 93-96) vesteldakse teemal, et asjad

tuleb M. juurde vedada, pakkida karpidesse ja kuna vestlusest selgub, et vestluse teisel poolel

on need asjad elektrooniliselt kujul olemas, siis A. Š. paneb need kastid koos asjadega nende

juurde lattu, sest ladu valvatakse. Samuti, et neli seifi tuleb M. juurde viia. See kõne tõendab

GFC dokumentide viimist M. V. juurde.

01.07.2019.a kell 14:11 telefonikõnes A. Š.i ja T. Järviste vahel (04.03.2020.a jälitustoimingu

protokoll koos CD-plaadiga; T10 kd, tl 97-382) on A. Š. selgelt ärritunud, ta räägib kuidas on

enda ümber koondanud loomaaia, kuidas kliendid on debiilikud apriori. Kui A. Š. ütleb, et

kõigil on selles kõiges erinevad huvid, siis vastab T. Järviste, et temal mitte mingisuguseid

huvisid ei ole ja soovib vaid selle asja võimalikult kiiresti ära lõpetada, et temal oli koguaeg

ainult huvi A. Š.ile äri teha. A. Š. vastab seepeale “Mul oli huvi sulle raha teenida... pensioni

tarbeks“, millele T. Järviste vastab “Noh, ei õnnestunud. On vaja edasi, nüüd tuleb kogu see

pudru laiali jagada.“ /…/ „Ei ole vaja meelt heita, on vaja öelda, mida sa hakkad praegu

tegema, noh, ja sa ei pea seda üldse mulle selgitama, et te tegite tööd, minult ei küsitud mitte

midagi...“ A. Š. ütleb seepeale: “Ma ei arva.“ T. Järviste lisab ka järgnevat: “Jah, kuid nüüd

pead sa nende debiilikutega ära lõpetama,(arusaamatu) sa ei saa sinna tänavalt mitte kedagi

võtta. Kas sa sellest vähemalt saad aru... ah ei, ei mida ma sinuga räägin, ma ju räägin nüüd

niikuinii kõiges vastu. Mida see sind praegu aitaks, et sa ütlesid, et koos nende debiilikutega

ei ole võimalik mitte midagi teha?“ A. Š. selgitab seejärel, et talle tundub, et tema üksi võitleb

nende raha eest, et sellega midagi teenida. Kõne jätkudes sõnelevad T. Järviste ja A. Š. edasi

ning kui A. Š. ütleb, et tehke mis tahate ja kirjutage, kuhu tahate, siis vastab T. Järviste talle

järgmist: „/…/ Me ei saa ilma sinu loata mitte kunagi, mitte kellelegi, mitte midagi ei lubanud

teha ilma sinu loata.“ Ja seda, et ilma A. Š.i loata ei tehta midagi, kordab T. Järviste

korduvalt ka kõne lõpus. Seega ka see kõne viitab T. Järviste teadmisele GFC probleemidest.

04.07.2019.a kell 13:48 telefonikõnes A. Danchaki ja T. Järviste vahel (04.03.2020.a

jälitustoimingu protokoll koos CD-plaadiga; T10 kd, tl 97-382) räägitakse omavahel Cuesta

advokaadibüroost ja kõne edenedes tuleb juttu ka A.t ning A. Danchak ütleb, et A. soovitas

temal raha ära varastada. On ilmne, et jutt käib A. Š.st. T. Järviste selgitab kõnes

„Sellepärast, et kogu selle firma ehitas üles tegelikult A., ta oli praktiliselt kogu aja hõivatud,

viimased kolm aastat tegite seda koos, koos ehitasite, koos võtsite vastu neid … nüüd minule,

kes kogu aeg ei olnud kõrval ega asjadega kursis, minul on väga ebamugav äkki võtta kinni

kõigist neist töödest (teha töid), mille sisu ma ei tea.“ A. Danchak ütleb, et mõistab T.

Järvistet ning selgitab, et on kindlaksmääratud tegevused, mida ta saab ise teha ja mille osas ta

T. Järvistet ei teavita (näiteks mingi lepingu skaneerimine ja kuhugile saatmine,

kommunaalide eest maksmine). T. Järviste vastab seepeale, et neist asjadest ei taha ta üldse

midagi kuulda ning teeb ettepaneku, et A. Danchak suhtleks ikkagi A. ja leiaks ühise keele. A.

Danchak soovib ikkagi T. Järvistelt vastust, mille peale T. Järviste annab mõista, et tema

annab oma vastuse, kui A. seda temale ütleb.

Lisaks eespool nimetatud vestlustele ja telefonikõnedele on jälitustoimingute protokollides

arvukalt pealtkuulatud vestlusi, milles A. Š. oli kaasatud GFC kapitali suurendamise

küsimustega seotud aruteludesse koos A. Danchaki, L. R. ja A. Kaubaga. Asjaolu, et A. Š.i

peeti üldse vajalikuks sellistesse vestlustesse kaasata ja selles osas tema arvamust küsiti,

näitab kohtu hinnangul, et A. Š.il oli GFC-s juhtiv roll. Lisaks tõendavad kohtu hinnangul

pealtkuulatud kõned ja vestlused kokkuvõtlikult, et A. Danchak ja T. Järviste olid mõlemad

teadlikud, et GFC tegevus ei vasta makseasutusele kehtestatud nõuetele, sealhulgas RahaPTS

normidele. Samuti ei ole kogumis viidatud kõnede puhul kahtlust asjaolus, et T. Järviste oli

kursis GFC tegevusega, sealhulgas sellega, millised keerulised kliendid GFC-l on ja et need

kliendid teevad rahapesukahtlaseid tehinguid. Olgugi, et pealtkuulatud kõned jäävad perioodi,

mil Crosspoint Ltd tehingud olid juba tehtud ja kõnedes konkreetselt Crosspoint Ltd-d ei

mainita, siis on nendes kõnedes räägitud ka ülevaatlikult eelnevatest klientidest, nende

kahtlastest tehingutest ja GFC rikkumistest, mis annavad kohtule aluse arvata, et T. Järviste

oli teadlik ka Crosspoint Ltd-ga seotud asjaoludest.

Kõigele eelnevale lisaks on kohtule esitatud ka erinevate isikute ja äriühingute osas teostatud

läbiotsimisega seotud tõendid, mille kohus toob siinkohal eraldi välja.

05.12.2019.a läbiotsimise taotluse (T4 kd, tl 96-98) alusel teostati A. Dremovi elukohas, tema

xxxx J. D. kuuluvas korteris aadressil Xxxx, 09.12.2019.a läbiotsimine. Läbiotsimisprotokoll

koos fototabeliga (T4 kd, tl 99-112) tõendab, et läbiotsimisel leiti ja võeti kaasa erinevad

pangakaardid, Sergey Panovi ID-kaart, sularaha summas 670 eurot, 15 USD ja 900 rubla,

erinevad dokumendid, sülearvuti ASUS, A4 ruuduline kaustik käsikirjaliste märkmetega ja 2

mobiiltelefoni iPhone. A. Dremovi elukoha läbiotsimise käigus leitud digitaalsed andmete

kopeerimist tõendab 09.01.2020.a vaatlusprotokoll (T4 kd, tl 146-147). A. Dremovi elukoha

läbiotsimise käigus leitud A4 ruudulist kaustikut käsikirjaliste märkmetega on vaadeldud

07.04.2020.a vaatlusprotokollis koos lisadega (vaatlusprotokolli punkt 5.2.3; T4 kd, tl 115-

145). Vaadeldud märkmetest on olulised järgmised:



Lk 18 on kirjutatud käsikirjaline tekst sinise värvusega kirjutusvahendiga ja lehele

lisatud mitmeid templi jäljendeid kirjega „Aleksei Dremov 04 APR 2018 (või 02 NOV

2018 VÕI 02 NOV 2017) KOOPIA ÕIGE“. Vihiku lehel on vene- ja ingliskeelsed

kirjed. Üleval neljal real on kirje „CROSSPOINT - saata teade tühistamise kohta“

(tõlge vene keelest). Lehe paremal alläärel on kirje: „16.05.2018 CROSSPOINT

xxxx“;



Lk 19 on kirjutatud käsikirjaline tekst sinise värvusega kirjutusvahendiga. Vihiku lehe

kirjed on vene- ja ingliskeelsed. Lehe esimeses reas on kirje „Alextar – Tenesco LLP“.

Lehe keskel on kirje „Crosspoint – saatsin teate tühistamise kohta ära“ (tõlge vene

keelest);



Lk 30 on kirjutatud käsikirjaline tekst sinise värvusega kirjutusvahendiga. Vihiku lehel

keskel on kirje tõlkes eesti keelde „CROSSPOINT – (arusaamatu sõna) panga päring

välja printida“. Kirje „CROSSPOINT“ on markeeritud oranži värvusega. Lehel all

paremas nurgas on kirje „FUIJAN inv xxxx“;



Lk 66 on kirjutatud käsikirjaline tekst sinise ja musta värvusega kirjutusvahendiga.

Vihiku lehel on järgnevad musta värvusega käsikirjalised kirjed: „HHDxxxxCV Bill of

lading, HBBEI HUASHI DRESS GROUP 199 792, HHD 298-G916/255-87CV 198

108 Bill, HHD xxxxCV 197 840 Bill“

Nimetatud märkmed tõendavad, et A. Dremov on endale üles märkinud Crosspoint Ltd-ga

seonduvalt tööülesandeid, mis ei hõlmanud üksnes dokumentide küsimist ja kogumist, vaid ka

näiteks teadete saatmist tühistamiste kohta. Lisaks Crosspoint Ltd-ga seotud märkmetele on

teiste äriühingute osas A. Dremov veel üles märkinud järgmised märksõnad: „Apostillitud

põhikiri (suvaline aasta!!!)“, „makse tagastus“, „vahe on umbes 5 eurot“, „Ette valmistada

LN, kooskõlastada A.“, „Done Consult – lahendada täna ära!“, „Ootan tõendit firma

volitatud esindajate kohta“, „Tagasi lükatud. Tasu kolmandate isikute eest, kaks tegevusala,

väljavõttest nähtub, et makstakse igasuguste asjade eest“, „Öelda H.le, et saadaks Done

Consult makse tagasi“, „On puudu tõend firma volitatud esindajate kohta ja põhikiri“.

Samuti on märkmikusse üles täheldatud näiteks erinevate äriühingute osas meilide ja teadete

saatmise kuupäevad, lepinguosaliste nimekiri ning ka näiteks erinevate kohtumiste kuupäevad

ja kellaajad. Kohtu poolt välja toodud A. Dremovi märkmed tõendavad, et kuigi A. Dremov

andis kohtuistungil ütlusi, et tema üksnes suhtles kliendiga ja kogus dokumente ning

dokumentide sisulise kontrolliga tegeles AML kontaktisik, siis tegelikkuses teostas ta ka ise

dokumentidele sisulist kontrolli.

05.12.2019.a läbiotsimise taotlus T. Järviste osas (T3 kd, tl 250-254), sõiduauto BMW M2

registreerimismärgiga xxxx 09.12.2019.a läbiotsimise protokoll (T3 kd, tl 255-256) ja

09.12.2019.a läbiotsimise protokolli lisa CD-plaadil (T3, tl 257), Xxxx 09.12.2019.a

läbiotsimise protokoll (T3 kd, tl 258-289) ja 09.12.2019.a läbiotsimise protokolli lisa CD-

plaadil (T3, tl 290) tõendab T. Järviste sõiduautos ja elukohas läbiotsimise toimumist ning

selle käigus leitud ja äravõetud esemeid. Sõiduauto läbiotsimise käigus leiti auto

pagasiruumist lahtiselt Hansab sularaha lugemise masin No xxxx ning valgest lahtisest

Villeroy & Boch kilekotist Ratiotec xxxx rahadetektor. T. Järviste kinnipidamise hetkel asusid

nimetatud esemed sõiduauto juhi kõrvalistuja istmel, aga tal paluti need tõsta pagasiruumi, et

oleks võimalik T. Järviste koos politseiametnikega toimetada antud sõiduautoga Xxxx

territooriumile. T. Järviste elukoha Xxxx läbiotsimisel võeti ära järgmised esemed: GFC

personali dokumendid, IO Halduse Osaühing dokumendid, Lietuvos Bankas dokument,

erinevad lepingud, pangadokumendid ja muud dokumendid, erinevad andmekandjad, sularaha

summas 11 500 eurot, GFC seifi võtmed, sularaha summas 9560 eurot. T. Järviste elukoha

läbiotsimisel leitud ja ära võetud esemete (mobiiltelefon Apple iPhone XR (A2105),

sülearvuti Apple MacBook Pro A2159, võrguketas Apple Time Capsule A1409, USB väline

ketas TrekStor, kõvaketas Hitachi 1TB, USB seade Swarovski 4GB) kopeerimist tõendab

19.12.2019.a vaatlusprotokoll (T3 kd, tl 291-293).

Kriminaalasjas on lisaks 09.12.2019.a teostatud läbiotsimine A. V. (GFC juhatuse liige pärast

A. Danchaki lahkumist ja hiljem GFC likvideerija enne K. S.i likvideerijaks määramist)

elukohas aadressil Xxxx (T4 kd, tl 187-192), mille käigus andis A. V. vabatahtlikult välja

sülearvuti Elitebook 8560p ja lauaarvuti, mis olid GFC kontoris kasutusel enne GFC

likvideerimist. Lisaks andmekandjatele leiti ja võeti A. V. elukohast kaasa erinevad

paberdokumendid kokku 205 lehel ja kaks ümbrikut, 3 USB seadet ja mobiiltelefon iPhone

XS. A. V. elukoha läbiotsimise käigus leitud esemete/digitaalsete andmete kopeerimist

tõendab 09.01.2020.a vaatlusprotokoll (T4 kd, tl 193-194). A. V. elukoha läbiotsimise käigus

leitud ja ära võetud dokumente on vaadeldud 23.03.2020.a vaatlusprotokollis koos CD-

plaadiga (T4 kd, tl 196-199). Vaadeldud dokumentide seas on ka A. V. kui GFC esindaja kiri

ja kaebus 17.09.2019.a Finantsluureteenistuse 26.08.2019.a korraldusele nr 19/B-5-165 Läti

Vabariigi eriprokuröride osakonna peaprokurör I. M., RAB 11.06.2019.a kiri nr 3.4-4/789-2

vastusena GFC taotlusele, Finantsinspektsiooni 10.07.2019.a kiri nr 4.2-1.10/2469-12

vastusena GFC palvele, 18.10.2019.a Tallinna notar T. T. volikiri T. Järviste allkirja õigsuse

kinnitamise kohta, A4 formaadis paber sinise värvusega kirjutusvahendiga käsitsi kirjutatud

nimede ja numbritega (muu hulgas on sellel paberil kirjed TeamDev Managem 970, 895 ja

Inccom 1,042,672) ja dokument nimega „GFC Good Finance Company AS aktsionäride

üldkoosolek,“ kus on märgitud aktsionäridena GFC Holding OÜ häälte arvuga 244 ja

Moncornet Assets Inc häälte arvuga 26.

Kriminaalasjas on 09.12.2019.a läbiotsimised teostatud ka A. K. (GFC raamatupidaja)

töökohas OÜ-s U aadressil Xxxx (T5 kd, tl 268-277) ja elukohas aadressil Xxxx (T5 kd, tl

278-288), mille käigus leiti ja võeti ära samuti GFC-ga seotud dokumente ja andmekandjaid.

A. K. läbiotsimisega võetud andmekandjate kopeerimist tõendab 12.12.2019.a

vaatlusprotokoll (T5 kd, tl 300-301). Läbiotsimisel leitud ja ära võetud GFC raamatupidamist

puudutavaid dokumente on vaadeldud 06.04.2020.a asitõendi vaatlusprotokollis koos lisadega

(T5 kd, tl 289-299). Vaadeldud dokumendid on GFC maksete mahu meetod, mis kajastab

GFC tegelikke ja prognoositavad majandusnäitajaid (dokumendil on kirjed „maksete käive

2016 – 4 132 800, 2017 – 11 808 000“), kontoplaan20160508, GFC raamatupidamise sise-

eeskiri (kinnitatud GFC juhatuse otsusega nr 201403 01.12.2014 Tallinnas) ning käsikirjaliste

märkmetega dokument, millel kirjed „A., kõigi arvete/kulude koopiad (sh palgad, maxud),

pdf“ ja käsikirjaliste märkmetega dokument, millel kirjed „GFC 2016 aruanne & audiitor“

ja „16.05.2017 M., Danchak, M., A..“

Lisaks on 09.12.2019.a teostatud läbiotsimine Zone Media OÜ kasutatavates bürooruumides

aadressil Lõõtsa 5, Tallinn (T5 kd, tl 303-309), mille käigus andis Zone Media OÜ välja GFC

postkastid (21 e-posti aadressi) alates 2013.a kuni seniajani, mil andmed olid olemas.

Läbiotsimisel selgus, et alates 09.05.2016.a ei kasuta GFC enam aktiivselt e-maili Zone

Media OÜ juures.

10.01.2020.a menetlejale saadetud e-kirjas (T3 kd, tl 308-312) selgitab T. Järviste, et tal ei ole

isiklikult ligipääsu GFC andmebaasi, kuid A. V.l, A. Danchakil, A. Z. on kindlasti ja võib-olla

ka ettevõtte likvideerijal K. S.il. Nimetatud e-kiri tõendab seega, et T. Järvistel puudus

ligipääs GFC andmebaasi.

Arvestades kõiki eespool nimetatud ja analüüsitud tõendeid kogumis asub kohus

süüdistatavate osas järgmistele seisukohtadele.

Kohtu hinnangul on A. Dremovi süü kriminaalasjas kogutud tõenditega täielikult tõendamist

leidnud. A. Dremov on kohtuistungil andnud ütlusi, mille kohaselt kogus GFC tema

hinnangul Crosspoint Ltd-ga seonduvalt jaht Alexandra müügitehingu ja jahi müügist saadud

vahendite arvelt tehtud tehingutega seoses maksimaalselt kõik dokumendid ning saadud

dokumente kontrolliti. Seejuures ei olnud A. Dremovi sõnul temal infot, et jahi müügi või

tekstiilitehingutega oleks tehtud mingeid ebaseaduslike tegevusi ning tal ei oleks olnud

võimalust sellise infoni ka jõuda. Olenemata A. Dremovi kinnitustest selle kohta, et temal

Crosspoint Ltd tehingutega seoses mingeid kahtlusi ei tekkinud ja midagi ebaseaduslikku ta ei

tuvastanud, näitavad A. Dremovi poolt antud ütlused, et tal puudus nõutav pädevus

kliendihaldurina töötamiseks ning ta ei saanud päris täpselt aru, mis olid tema ülesanded

kliendihaldurina. Üksnes sellele viitamine, et koguti maksimaalselt kõik dokumendid ning

seetõttu ei oleks saanud enam rohkem midagi teha, et tehingute ebaseaduslikust tuvastada,

viitab sellele, et A. Dremov ei mõistnud dokumentide sisulise kontrollimise tähtsust.

GFC kommentaaridest ja selgitustest Finantsinspektsiooni kohapealse kontrollakti kohta (T7

kd, tl 35-43, CD-plaadil GFC comments on EFSA Control Act dd04122018 (Est –

project)_0.pdf; tõlge T14 kd, tl 204-273, 286) nähtub, et GFC on pidanud kliendihaldurit

esimeseks kaitseliiniks rahapesu tõkestamisel. Kliendihaldur täidab esimeses kaitseliinis

GFC-s klientidega suhtlemise ja esmase jooksva kontrolli läbiviimise funktsioone, ennetades

seeläbi kõige arvukamad ML/TG-ga seotud riskid. AML kontaktisik on

Finantsinspektsioonile esitatud vastuse kohaselt alles teine kaitseliin, seega pidas GFC pidas

kliendihaldurit isikuks, kes peaks avastama ja ennetama enamuse kahtlastest tehingutest.

Finantsinspektsioonile esitatud vastusest (skeem 5.2) nähtub, et kliendihalduri ülesandeks oli

kliendi skriining, tuvastamine, verifitseerimine ja analüüs, äri ja riski hindamine ning lõpuks

kliendi faili koostamine. Lisaks on GFC kommentaaride kohaselt kliendihalduri ülesandeks

analüüsida kliendi vastust makse vastavuse osas, sealhulgas hinnata kliendi tehingupartnerit ja

tuvastada kahtlaseid või ebatavalisi tunnuseid ning saadud järeldused ja argumendid makse

vastavuse osas GFC sisepoliitikale koos väljaselgitatud teabe ning saadud kaasaskäivate

dokumentidega esitada vastutavale AML-managerile.

Eelnev tõendab, et A. Dremovil oli kliendihaldurina GFC-s oluliselt tähtsam roll, kui üksnes

tema poolt kohtuistungil nimetatud dokumentide kogumine ning kliendile juhatuse liikmete ja

AML töötaja poolt esitatud küsimuste vahendamine. A. Dremov seevastu on aga kohtuistungil

andnud näiteks ütlusi, et tema tööülesanne ei olnud vaadata kliendi kontol toimuvat ja KYC

ankeedis olevat, et võrrelda, kas need lähevad kokku. Kuigi on selge, et A. Dremov ilmselt

üritas kohtuistungil antud ütlustes vähendada oma rolli seonduvalt Crosspoint Ltd

tehingutega, siis näitavad seesugused ütlused, et A. Dremov ei saanud aru kliendihalduri

rollist kahtlaste tehingute tuvastamisel. Ka A. Dremovi kaitsja on märkinud, et A. Dremov

täitis temale pandud ülesandeid vastavalt oma parimale teadmisele ja oskusele. Probleem ongi

aga selles, et A. Dremovi parimad teadmised ja oskused ei vastanud kliendihaldurile

esitatavatele nõuetele. Kui juba n-ö esimene lüli rahapesukahtlaste tehingute tuvastamisel ei

oma nõutavat pädevust ja arusaamist, kuidas kahtlaseid tehinguid märgata ja tuvastada, siis on

selge, et rahapesu toimepanemise risk on äärmiselt suur. Seda riski suurendas veel ka asjaolu,

et A. Dremov pidas kliendihaldurina Crosspoint Ltd-ga kirjavahetust ka tuvastamata

kasutajate kaudu ning aktsepteeris ka läbi selliste tuvastamata kasutajate kaudu tulnud

selgitusi ja dokumente. Selline tegevus näitab kohtu hinnangul, et A. Dremov ei järginud

dokumentide kogumisele kehtestatud nõudeid ning üksnes üritas saada võimalikul kiiresti

juhatuse liikmete ja AML töötajate poolt esitatud küsimustele vastuseid.

Märkimist väärib ka, et A. Dremov sai Crosspoint Ltd riskihindamisel äriühingule madala

riski, mis oli tingitud sellest, et kuigi KYC ankeedis oli äriühingu tehingupartnerina nimetatud

ka Hiina, siis see informatsioon riskihindamise tabelisse ei jõudnud. Samas oli A. Dremovile

teada, et riskihindamise tabeliga on võimalik manipuleerida, kui jätta sinna olulisi andmeid

kandmata. Kaitsja väide, et A. Dremov ei ole Crosspoint Ltd riske näidanud tegelikkust

väiksemana, kuna viidatud kliendi riskihinnang on pärit kuupäevast 30.01.2018.a, ei ole

asjakohane. Nimelt sisaldavad eranditult kõik Crosspoint Ltd poolt edastatud KYC ankeedid

tehingupartnerina Hiinat, sealhulgas ka KYC ankeet, mis on allkirjastatud 22.01.2018.a.

Ometi aga juba väidetava eelkonto avamise ajal 30.01.2018.a (kaitsja sõnul avati Crosspoint

Ltd-le 30.01.2018.a üksnes eelkonto) Crosspoint Ltd riski hindamisel Hiina tehingupartnerina

riskihindamise tabelisse ei jõudnud. Kohtu hinnangul ei ole usutavad A. Dremovi ütlused, et

Crosspoint Ltd osas oli veel mingi KYC ankeet, kus Hiinat tehingupartnerina märgitud ei

olnud, sest sellist dokumenti kusagilt leitud ei ole. Ja isegi kui leida, et riskihindamise tabeli

täitmisel lähtus A. Dremov 22.01.2018.a KYC ankeedist, siis ka selles ankeedis toodud

andmed ei jõudnud kõik riskihindamise tabelisse ehk seeläbi saigi Crosspoint Ltd endale

tegelikkusest madalama riski.

Kohtu hinnangul on kriminaalasjas kogutud tõenditega täielikult tõendamist leidnud ka A.

Danchaki süü. GFC juhatuse liikmena omas A. Danchak juurdepääsu GFC-s kasutusel

olevatele sisemistele programmidele, ta sai nendes programmides iseseisvalt teha klientidega

toiminguid, muu hulgas kinnitada tehinguid ja teostada ülekandeid. Juhatuse liikmena

vastutas A. Danchak ka kliendihaldurite ja AML kontrolli eest. Kui AML töötaja puudus, siis

A. Danchak asendas teda. Lisaks on AML töötaja M. L. kohtuistungil andnud ütlusi, mille

kohaselt tuli ette ka olukordi, kus ta kas ajalises mõttes või mingil muul põhjusel ei jõudnud

ise kliendilt või kliendihalduri kaudu kliendilt täiendavaid dokumente küsida ning siis tegi

seda tema asemel A. Danchak. A. Danchak on 14.03.2022.a kohtuistungil kinnitanud, et AML

kontaktisik pöördus 2018.a tema poole murega, et finantsoperatsioonide kontroll on nende

rohkuse tõttu raskendatud. Seega A. Danchak ei asendanud AML töötajat üksnes tema

puudumise korral, vaid aitas teda tema töös ka siis, kui ta oma tööülesannete rohkuse tõttu

tööülesannetega ise toime ei tulnud. Vaieldamatult oli A. Danchak seega AML kontrolliga

väga tuttav.

Süüdistatav A. Danchak selgitas 14.03.2022.a kohtuistungil antud ütlustes, et täitis M. L.

puhkuse ajal suuremas jaos tema funktsiooni üksnes seetõttu, et selleks ei saanud nelja silma

põhimõttega vastuolu tõttu olla M. R. (kuna ta vastutas nii AML kontrolli kui ka seadusele

vastavuse eest). Nelja silma põhimõte seisnes süüdistatava sõnul selles, et üks tähtis

operatsioon ei saanud olla teostatud ühe isiku poolt, vaid pidi olema jagatud. Seega selleks, et

saata AML kontaktisik puhkusele ja teostada tema funktsioonide asendamist, tuli tema

tööülesanded panna teisele GFC töötajale, seejuures ei võinud tööülesanded olla pandud

inimesele, kes peab ja oli kohustatud teostama kontrolli AML kontaktisiku töö eest. Seega M.

R. kui juhatuse liige, kes oli vastutav seadusele vastavuse ja riskivastutuse eest, ei saanud täita

AML kontaktisiku tööülesandeid. Süüdistatava selgituste kohaselt seega vastutas lõplikult

AML kontrolli eest hoopis M. R. ning kui A. Danchak täitis ise AML töötaja ülesandeid, siis

tema tööle teostas omakorda kontrolli M. R.. Kohus ei eita, et selline nelja silma põhimõte

võis ju formaalselt GFC sisekorraeeskirjades kirjas olla ning süüdistatava sõnul seda ka

rakendati, kuid kohtule esitatud tõendid seda Crosspoint Ltd tehingute puhul ei kinnita.

M. L. rolli osas on A. Danchaki kaitsja korduvalt kaitsekõnes välja toonud, et M. L. puudus

palju ja selle tõttu ei kehtestanud ta ka vajalike rahapesualaseid protseduurireegleid, mis oli

tema kohustuseks. Kohus ei nõustu kaitsja seisukohaga, et juhatus ei oleks pidanud ise

tuvastama ja tegema ära AML töötaja tööd. Kriminaalasjas esitatud tõendite põhjal ei ole

vaidlust selles, et A. Danchak juhatuse liikmena tegi AML töötaja tööd (kas seetõttu, et

viimane puudus või kuna tööd oli palju ja AML töötaja ise ei jõudnud). Seega jääb

arusaamatuks, miks tehti AML töötaja puudumisel tema tööd siis üksnes osaliselt, seda enam,

et kohtule kinnitatakse, et AML töötaja puuduski suurema osa ajast töötades GFC-s. Kohus on

seisukohal, et just juhatuse liikmete vastutada oli see, et AML töötaja töö saaks tema

puudumisel tehtud täies mahus ning kui leiti, et AML töötaja puudub liiga palju ja selle tõttu

AML valdkond kannatab, siis oleks pidanud juhatuse liikmed selles osas midagi ette võtma.

Tol hetkel keegi selles aga mingit probleemi ei näinud, uut AML töötajat tööle ei võetud,

AML töötaja ülesanded tehti teatud vajalikus mahus ise ära ning alles nüüd, kuid heidetakse

ette rahapesualaste nõuete mittejärgimist ja protseduurireeglite puudumist, siis märgitakse, et

see oli AML töötaja ülesanne, kes puudus palju.

Tõendamist on leidnud, et just A. Danchak oli see, kes Crosspoint Ltd tehingute puhul vaatas

ja hindas kogutud dokumente, esitas täiendavaid küsimusi, andis korraldusi tehingute

tegemiseks ja kinnitas ka näiteks limiitide suurendamise taotlusi. Vaidlust ei ole ka selles, et

A. Danchak täitis Crosspoint Ltd tehingutega seonduvalt AML töötaja ülesandeid. Seda on ka

süüdistatav ise kinnitanud. A. Danchaki poolt 21.03.2022.a kohtuistungil antud ütluste

kohaselt ei tegelenud AML töötaja M. L. Crosspoint Ltd väljuvate maksetega, sest tal ei olnud

esialgset teavet, mis tuli enne seda ehk rahapäringu ja selle kasutamise suuna kohta tal info

puudus. M. L.l oli ka raske teostada kontrolli nende tehingute osas, sest kommunikatsioon

kliendihalduriga ja kliendiga toimus vene keeles ja M. L. valdas vene keelt tol hetkel halvasti.

Seega finantsoperatsioonide kontrolli teostas süüdistatav ning järelkontrolli M. R. ja M. L..

Kuigi M. L. on ise kinnitanud, et ta ei osanud vene keelt, siis ei ole kohtu hinnangul usutav, et

ta ei saanud AML töötaja ülesandeid Crosspoint Ltd-ga seonduvalt täita üksnes vene keele

oskuse puudumise tõttu ning isegi kui see nii oli, siis selline olukord ei saa kuidagi

aktsepteeritav olla. AML töötaja peab olema võimeline oma kohustusi täitma igas olukorras

ning A. Danchak juhatuse liikmena oleks pidanud tagama, et M. L. saab oma ülesandeid täita,

mitte võtma temalt selle ülesande üle. Kohtu hinnangul üritab A. Danchak seesuguste

ütlustega jätta mulje, et ta oli justkui AML töötaja keeleoskuse puudumise tõttu sunnitud tema

ülesandeid täitma asuma, varjates seeläbi asjaolu, et AML töötaja ülesandeid täites oli tal

lihtsam A. Š.ile vastu tulla ja tema korraldusi täita. Ka kohtule esitatud kirjavahetused

tõendavad, et A. Danchak, A. Dremov ja M. L. suhtlesid omavahel kenasti ka inglise keeles

ning nendest kirjavahetustest ei jäänud kuidagi muljet, et keeleoskus takistaks mingeid

küsimusi küsimast.

Crosspoint Ltd-le konto avamisega seoses on A. Danchak 13.05.2022.a kohtuistungil

prokuröri küsimustele vastates selgitanud, et konto avamisel oli teada eeldatavast tehingust,

kuid ei olnud esitatud dokumendid, mis kinnitaksid seda tehingut. Enne konto avamise otsust

anti informatsioon ja väike osa dokumentidest, ilma mingite detailideta. Otsus konto avamise

kohta võeti vastu kliendi pöördumise alusel. Samuti selle info alusel, mis oli ankeedis „Tunne

oma klienti.“ Ankeedis oli info, kust tulevad Crosspoint Ltd rahalised vahendid. Küsimusele,

kas A. Danchak ka kontrollis nende rahaliste vahendite alusdokumente enne kui nad konto

avasid, vastas A. Danchak: „Kontode avamisel rahaliste vahendite päritolu allikad aktiivide

soetamiseks ehk siis seda aktiivi vastavalt selle tehingu tingimustele edaspidi müüdi maha ja

laekusid rahalised vahendid, konkreetselt arveldusarve avamise hetkel või enne seda, ei ole

kontrollitud.“ Neid dokumente kontrolliti A. Danchaki sõnul alles pärast konto avamist.

Nimetatu tõendab, et olenemata sellest, et Crosspoint Ltd ankeedis oli märgitud rahaliste

vahendite päritolu allikana aktiivi ehk jahtlaeva müük, siis nende rahaliste vahendite

alusdokumente kontrolliti alles pärast Crosspoint Ltd-le konto avamist. Kohtule esitatud

tõenditest nähtub, et dokumente kontrolliti siis, kui oli algatatud juba tehing Crosspoint Ltd

kontole jahtlaeva müügist saadud raha kandmiseks. Kohtu hinnangul aga oleks pidanud

selliste dokumentide kontroll toimuma juba enne Crosspoint Ltd-le konto avamist, siis kui

saadi esmane informatsioon, et sellisest tehingust laekuv summa on plaanis Crosspoint Ltd

kontole kanda. Rahaliste vahendite päritolu allikana märgitud alusdokumentide kontroll on

oluline enne konto avamist seetõttu, et välistada üldse see, et konto avatakse üksnes

kuritegeliku päritoluga raha edasikandmiseks.

A. Danchaki poolt 13.05.2022.a kohtuistungil antud ütluste kohaselt suhtles ta halduriga

Crosspoint S.A ja Crosspoint Ltd teemal ning ei suuda küll meenutada täpseid sõnu, kuid võib

edastada mõtte, mis seisnes selles, et vastavalt kliendi selgitustele need ettevõtted Crosspoint

S.A. ja Crosspoint Ltd on omavahel seotud. See tähendab, et need äriettevõtted võivad

kuuluda ühele ja samale ärigrupile, kellel on ühine äri või need on seotud kuidagi teistmoodi,

näiteks omandistruktuuri kaudu, kuid juriidiliselt on need ettevõtted eraldi äriettevõtted.

Samas kinnitas süüdistatav, et nende äriühingute puhul mingisuguseid muid seoseid, välja

arvatud ettevõtete nimetused, ta ei tuvastanud. A. Danchak märkis, et selleks, et kontrollida,

kas firmad Crosspoint Ltd ja Crosspoint S.A. on tõesti seotud, oleks olnud vaja küsida

dokumendid Crosspoint S.A.-lt, kuid ta ei olnud GFC klient ja mis kõige tähtsam, Crosspoint

S.A. ei olnud kunagi ka selle tehingu osapooleks, mis toimus GFC-s. Eelnev tõendab, et jahi

müügitehingu puhul lähtuti sellest, et Crosspoint S.A. ja Crosspoint Ltd on omavahel seotud,

mis oli justkui kliendi enda selgitus, kuid seda selgitust ja kahe äriühingu omavahelisi seoseid

kuidagi ei kontrollitud.

Kriminaalasjas on tõendamist leidnud, et selle üle, kas mingid dokumendid on piisavad

tehingu teostamiseks või mitte, otsustas AML kontaktisik, kes lähtus seesuguse otsuse

tegemisel ka juhatuse arvamusest. Kuivõrd A. Danchak asendas Crosspoint Ltd tehingute ajal

AML kontaktisikut, siis järelikult oli just A. Danchak see, kes võttis lõpliku otsuse vastu selle

kohta, kas Crosspoint Ltd poolt esitatud dokumendid on piisavad mingi tehingu

sooritamiseks. A. Danchaki poolt 14.03.2022.a kohtuistungil antud ütluste kohaselt oli tal

siseveendumus, et jahi tehing on majanduslikult õige. Samas said Crosspoint Ltd jahi

müügitehingu osas esitatud täiendavad küsimused A. Danchaki poolt 21.03.2022.a

kohtuistungil antud ütluste põhjal vastuse alles SEPA makse võimaliku teostamise viimasel

päeval (päeval, mil pidi otsustama, kas makse aktsepteerida või saatjale tagasi saata). Asjaolu,

et jahi müügitehinguga tekkis üldse nii palju küsimusi ja et need said vastuse alles viimasel

võimalikul hetkel, oleks kohtu hinnangul pidanud A. Danchakis kahtlust äratama. Kui

tegemist oleks olnud ausa müügitehinguga, siis ei oleks Crosspoint Ltd poolt dokumentide

esitamine ka nii kaua aega võtnud, st tal oleks vajalikud dokumendid kohe olemas olnud.

A. Danchaki kaitsja tõi kaitsekõnes välja, et jahi varguse ja/või jahiga seotud dokumentide

võltsimise avastamata jätmist ei saa kuidagi ette heita GFC töötajatele, sealhulgas juhatuse

liikmetele, sest ka ükski laevaregister (Hollandi, Läti, Suurbritannia või Eesti oma), kes pärast

jaht Alexandra vargust varastatud laeva kohta oma registris kandeid tegid nende samade

dokumentide alusel, mis ka GFC-le esitati, ei tuvastanud pettuse või võltsimise tunnuseid.

Kohus kaitsja sellise seisukohaga ei nõustu. Samuti ei ole oluline kaitsja poolt märgitu, et

GFC töötajatel ei olnud andmeid selle kohta, et välisriigis on seoses jahti vargusega toimunud

kriminaalmenetlus ning et need kriminaalmenetluse andmed sai ka Keskkriminaalpolitsei

alles kriminaalmenetluse ajal, s.o ammu peale seda, kui olid GFC-s toimunud maksed antud

kliendiga seoses. Üksnes sellele tuginemine, et jahi vargust või dokumentide võltsimist ei

olnud võimalik tuvastada, kuna ka teised asutused seda ei tuvastanud, ei ole argument. Igal

asutusel on ettenähtud oma protseduurid dokumentide kontrollimiseks ning GFC-l kui

makseasutusel oleksid sellised protseduurid pidanud olema eriti põhjalikud. Ja kuigi ei saa

eitada, et jahi tehinguga seonduvalt dokumente koguti ja esitati ka täiendavaid küsimusi, siis

tegelikkuses on tõendamist leidnud, et saadud dokumentidesse ja vastustesse põhjalikult ei

süvenetud, tuvastamata jäi ka kahe müügitehingu osapoole seosed (Crosspoint Ltd ja

Crosspoint S.A.) ning näiteks dokumente aktsepteeriti ka tuvastamata kasutajatelt. See kõik

kogumis tõendab, et GFC juhatuse liige A. Danchak ja kliendihaldur A. Dremov ei teinud

kõike endast olenevat, et jahi varguse või dokumentide võltsimisega seotud asjaolusid

tuvastada.

Jahi müügitehinguga seoses on A. Danchak 22.03.2022.a kohtuistungil veel selgitanud, et

asjaolu, et jahtlaeva müüki vahendas profesionaalne maakler, andis tehingule madalama riski.

Tegelikult risk ei läinud madalamaks, kuid seda kasutati kui täiendava kontrolli tegurit.

Süüdistatav leidis, et äriühingud, mis tegelevad professionaalselt jahtide ostu ja müügiga ning

kelle kohustuste hulka kuulub ka algdokumentide kontroll, omanike kontroll, kõikide

tehniliste dokumentide kontroll, jahi enda olemasolu ja tehingu juriidiline vormistamine, on

palju enam professionaalid jahtide müügis, kui mistahes pank või makseasutus. Nimetatu

tõendab, et jahi müügitehingu kontrollimisel pani A. Danchak rõhku ka sellele, et keegi teine

on selle kontrolli tema eest justkui juba ära teinud. Samas ta ei veendunud kuidagi, et see

väidetav profesionaalne maakler oleks mingit kontrolli üldse teostanud, vaid ta lihtsalt eeldas,

et maaklerid nii teevad ning see omakorda andis talle kindlustunde, et küllap on jahi

tehinguga seotud dokumendid kõik usaldusväärsed ja korras. Kuigi A. Danchak on

kinnitanud, et hoolimata sellest, et jahtlaeva müügitehingut vahendas maakler, siis teostasid

ka nemad põhjaliku kontrolli, siis A. Danchaki seesugused selgitused maaklerite poolt

teostatava kontrolli osas seavad selle kahtluse alla.

Tehingutega seonduvalt on A. Danchak kohtuistungitel antud ütlustes korduvalt märkinud, et

Crosspoint Ltd poolt antud vastused täiendavatele küsimustele olid enamjaolt esitatud, kuid

mitte ammendavad. Lisaks tõi A. Danchak 21.03.2022.a kohtuistungil välja, et Crosspoint Ltd

andis selgitusi ilma tõenditeta, ilma täiendavate dokumentideta ja siis selle vastuse

verifitseerimiseks tuli iseseisvatest allikatest otsida, kas see info, mille klient esitas, vastab

tõele ning kui see leidis kinnitust, siis tehing kinnitati. Kuigi A. Danchak on 14.03.2022.a

kohtuistungil kinnitanud, et GFC sai absoluutselt kõikidele küsimustele vastused Crosspoint

Ltd poolt, siis mõnede vastuste kvaliteet (transpordidokumentide vastused olid nominaalsed,

ei olnud piisavad ja põhjalikud) tekitas arusaama, et sellise kliendiga on raske edaspidi

töötada. Kliendisuhte lõpetamise põhjusena märkis A. Danchak 21.03.2022.a kohtuistungil

ka, et kontrolli teostamine Crosspoint Ltd tehingute puhul nõudis palju pingutusi. Kohtu

hinnangul on kummaline, et A. Danchak nägi küll vajadust esitada Crosspoint Ltd-le

täiendavaid küsimusi, kuid nendele küsimustele vastuseid saades leppis ta üksnes sellega, et

vastused küsimustele enamjaolt esitati, kuid mitte ammendavalt. A. Danchaki sõnul said kõik

olulised küsimused siiski vastused ja nende alusel sai tehingud kinnitada, kuid küsitav on

siiski see, et kui oli küsimusi, mis olulised ei olnud ja neile vastuseid ka ei antud, siis milleks

neid üldse küsida. Kohus ei nõustu ka kaitsja väitega, et kui A. Danchak oleks teadnud, et

kliendi raha pärineb kuriteost, siis poleks ta täiendavaid küsimusi üldse küsinudki. On selge,

et A. Danchak sai aru, et makseasutusena on nad kohustatud kliendi tehingutele kontrolli

teostama, sealhulgas tegingute kohta küsimusi küsima ning asjaolu, et lepiti sellega, et

nendele küsimustele saadi ainult osaliselt vastused, näitabki, et neid küsimusi küsiti lihtsalt

küsimise pärast, et oleks formaaselt ette näidata kontrolli teostamine.

Crosspoint Ltd tehingute teostamise puhul on aga kõige märkimisväärsem, et tehingud teostati

lubaduse peale dokumendid esitada. Ehk siis ennem teostati süsteemis tehing ja alles seejärel

küsiti kliendilt seda tehingut kinnitavaid alusdokumente või lubati mingite tehingutega seoses

dokumendid esitada hiljem. Kuigi A. Danchak on selles osas 21.03.2022.a kohtuistungil

öelnud, et mõnede tehingute puhul võibki täiendav kontroll olla teostatud hiljem, siis jääb

kohtule arusaamatuks, kuidas on sellisel juhul tagatud rahapesukahtlaste tehingute

ärahoidmine. On selge, et tehingute kontrollimine alles tehingute teostamise järgselt

suurendab rahapesu toimepanemise riski ning antud juhul see risk ka realiseerus. Üleüldse

jääb kohtule A. Danchaki ütluseid kogumis vaadatuna mulje, et A. Danchak õigustab

Crosspoint Ltd-ga seotud tehinguid ja toob korduvalt välja justkui erandeid, mis Crosspoint

Ltd tehingute puhul olid lubatud. Näiteks on A. Danchak 14.03.2022.a kohtuistungil öelnud,

et praktikas on tavapärane olukord, et kliendiks saanud ettevõte müüb maha mingi suurema

vara ja soetab selle eest mingisuguseid täiesti teistsuguseid tooteid. Või näiteks A. Danchaki

poolt 21.03.2022.a kohtuistungil öeldu, et äripartnerite nimetamisel KYC ankeedis annab

ettevõte infot, mis on kehtiv sel hetkel kui ankeet täidetakse, kuid kuna maailm ja ärivaldkond

muutub väga dünaamiliselt, siis juba homme võivad need olla täiesti teised tooted ja teised

ettevõtted. Seega A. Danchaki hinnangul Hiina äriühingu mittemärkimine ankeedis ei ole

rikkumine. Kohus on seisukohal, et A. Danchak on seesuguste ütlustega üksnes üritanud

vähendada Crosspoint Ltd puhul esinenud konkreetseid ilminguid kahtlastest asjaoludest ning

üritanud nendest asjaoludest jätta mulje, justkui need ongi praktikas tavapärased.

Kogu A. Danchaki tegevuse puhul on tähelepanuväärne, et kuigi GFC tegevuse juhtimine oli

vastavalt seadusele, põhikirjale ja juhatuse liikme lepingule A. Danchaki ülesandeks, siis

juhindus ta oma töös ka A. Š.i korraldustest. Ja veelgi enam, lisaks sellele, et A. Danchak

juhindus ise A. Š.i korraldustest, siis palus ta ka, et teised GFC töötajad teeksid A. Š.i

korraldusel kas mingeid tehinguid või kontrolle kiiremini. A. Danchak kirjeldas 21.03.2022.a

kohtuistungil antud ütlustes, et A. Š. ei olnud rahul sellega, et ta esitas liiga palju küsimusi

tehingute kohta ning juhtis A. Danchaki tähelepanu sellele, et neid pole vaja esitada (nt jahi

ostmise kohta küsimused). Väidetavalt A. Danchak enda sõnutsi ignoreeris A. Š. seesugust

nõuet. Samas on A. Danchak kohtuistungil kinnitanud, et ta võis A. Š.i palvet kuulda võtta

kontrolli prioriteetsuse osas. Nimelt sattusid klientide finantstehingud läbivaatamise

järjekorda vastavalt saabumise järjekorrale ning tavaliselt teostati kontrolli vastavalt sellele

järjekorrale. Mõningate klientide puhul aga teostas süüdistatav või AML kontaktisik või

backoffice töötaja tehingud varem, kui see oli ettenähtud tavalise järjekorra raames, kuna A.

Š. palus neil osade klientide dokumente kiiremini kontrollida. Seega on A. Danchak sisuliselt

tunnistanud, et juhindus oma töös ka A. Š.i korraldustest ning tuli talle vastu, kui viimane

palus mingeid tehinguid või kontrolle kiiremini teha.

Seoses A. Danchaki väitega, et ta kippus klientidega seoses küsima liiga palju küsimusi

soovib kohus viidata tunnistaja H. S. poolt kohtuistungil antud ütlustele. Tunnistaja kirjeldas,

et kui AML kontaktisik täitis ise oma kohustusi, siis oli just tema see, kes nõudis ja oleks

tahtnud rohkem alusdokumente tehingute kontrollimiseks, kuid juhatuse arvates oleks

piisanud ka vähemast. Lisaks nähtub kohtule esitatud 18.05.2018.a kirjavahetusest A.

Danchaki ja A. Dremovi, koopiana ka M. L. vahel (T10 kd, tl 1-13; tabel 3 failid nr 29 ja 33),

et A. Danchak oli teatud tehingud nõus teostama ka ilma transpordidokumentideta, kuna

esitatud olid lepingud ostjatega. Selle tõendi ja tunnistaja H. S. ütluste valguses jääb seega

mulje, et A. Danchak ei kippunud neid küsimusi küsima nii palju nagu ta üritab väita ning

leppis tehingu alusdokumentide puhul ka vähesemaga.

A. Danchak on lisaks 21.03.2022.a kohtuistungil selgitanud, et ta juhtis A. Š.i tähelepanu

sellele, et Crosspoint Ltd puhul peaks kliendiga toimima nii nagu teiste klientidega ehk et

tuleb määrata kliendihaldur, seejärel koguda vajalike dokumente vastavalt GFC-s kehtivatele

protseduurireeglitele ja teostada nende dokumentide kontroll. A. Š.i poolt saadetud e-kirjad

näitavad A. Danchaki hinnangul, et A. Š. sekkus ja üritas protsessi kiirendada. A. Danchaki

ütluste kohaselt oli tema ja A. Š.i vahel ka suuline vestlus, milles A. Š. rõhutas vajadust viia

Crosspoint Ltd puhul kiiremini läbi kontrollprotseduure ja selles vestluses tõi A. Š. ka välja, et

süüdistatav esitab ebavajalikke küsimusi, venitab põhjuseta selle kliendi teenindamise

protsessi, et ta ei ole rahul süüdistatava sellise tööga ja kui süüdistatav jätkab sellist käitumist,

siis ta võtab kasutusele vastavad meetmed ja süüdistatav ei tööta enam GFC. A. Danchaki

sõnul teostas ta vaatamata A. Š.i survestamisele kõik vajalikud kontrollprotseduurid, et tal

oleks sisemine veendumus kliendi tehingute kohta. Samas kinnitas A. Danchak, et sellise

survestamise mõjul oli mõjutatud kontrolli protseduuride prioriteetsus ja teatud juhtudel ka

kommunikatsiooni viis. Seega ka need A. Danchaki ütlused kinnitavad, et ta juhindus oma

töös A. Š.i korraldustest ning tegi tema palvel Crosspoint Ltd-ga seotud tehinguid kiiremini.

Kuigi A. Danchak on öelnud, et vaatamata A. Š.i survestamisele said kõik vajalikud

kontrollprotseduurid teostatud, siis on selge, et kui mingeid tehinguid tehakse tavapärasest

kiiremini on inimene hooletum ja ei pruugi märgata kõiki olulisi asjaolusid.

Lisaks eelnevale kirjeldas A. Danchak prokuröri küsimustele vastates 13.05.2022.a

kohtuistungil, kuidas A. Š. üritas anda korraldusi ka töötajatele, ta mõjutas töötajaid.

Mõjutamine sellega, et ta üritas anda korraldusi ja andis teatud juhiseid tegutsemiseks. Üritas

korraldusi anda AML ohvitserile, et esitaks vähem küsimusi, et kiiremini tehtaks kontrolli ja

edastataks kiiremini maksed, backoffice töötajatele andis korralduse, et saadaks makse

kiiremini edasi ja kliendihalduritele, et nad kiiremini võtaks vastu kliendi järelpäringud ja

saadaks kiiremini edasiseks tööks. Lisaks kinnitas A. Danchak, et ka seoses Crosspoint Ltd-ga

andis A. Š. korraldusi töötajatele. Need olid katsed korralduste andmiseks, seoses sellega, et

dokumente vaadataks kiiremini, kiiremini teostataks makse ja mitte esitaks liigseid küsimusi,

seejuures ei olnud asi selles, et need küsimused oleks spetsiifilised, vaid et üleüldse tuleks

mitte esitada nii palju erinevaid küsimusi, mis A. Š.i arust olid liigsed. A. Danchaki sõnul ta ei

tea, miks A. Š. tundis huvi Crosspoint Ltd vastu. Tunnistaja M. L. on kohtuistungil antud

ütlustes kirjeldanud, kuidas ta tundis oma töös tagant kiirustamist, kas kliendihalduri või

juhatuse liikme A. Danchaki poolt. Kiirustati selleks, kuna sellest sõltus äri sissetulek, raha

teeniti ülekannete protsendi pealt. Kliendihalduritel oli omakorda surve klientide poolt, kes

neile helistasid. Kuigi M. L. sõnul ei olnud ajaliselt määratletud see, kui palju tal on aega

mingisuguse konkreetse tehingu kontrollimiseks, siis sõltus see teema jaoks jõudmisest

sisemise veendumuseni, mis võis võtta päeva või ka kauem aega. Seega oli olukordi, kus

tunnistaja palus oodata, kuni ta saab oma sisemise veendumuse. Lisaks kirjeldas M. L., kuidas

A. Š. ja mingil määral ka A. Danchak olid justkui huvitatud teatud ettevõtetega seonduvatest

tehingutest. Huvi väljendus selles, et pöörduti tunnistaja poole küsimusega, et millal saab

tehing tehtud. Ajapikku hakkas M. L. seda seostama konkreetsete klientidega, näiteks

Finbrokeriga, mis tundus olevat seotud A. Š.iga. Seega lisaks sellele, et A. Danchak juhindus

ise A. Š.i korraldustest, olid sellise surve all ka teised GFC töötajad ning kuigi A. Danchak

juhatuse liikmena oleks pidanud aru saama, et selline teguviis ei ole õige, siis lasi ta sellel

kõigel sellisel kujul toimuda ning ka ise omakorda survestas GFC töötajaid.

Kuigi A. Danchaki kaitsja on kaitsekõnes rõhutanud, et tõendamist ei ole leidnud, et A. Š.

oleks andnud korralduse jätta tehingute taust ja raha päritolu kontrollimata, siis kohtu

hinnangul ei olegi see oluline. Oluline on see, et A. Š. survestas GFC töötajaid ja juhatuse

liikmeid ning sellise survestamise tulemusena muudeti tehingute kontrollimise prioriteetsust,

muu hulgas tehti tehinguid tavalisest kiiremini. Lisaks saab A. Š.i poolt A. Danchakile

öeldust, mille kohaselt ta esitab liiga palju küsimusi, kohtu hinnangul välja lugeda, et A. Š.

poolt oli siiski antud korraldus tehingute tausta sellises ulatuses mitte kontrollida nagu A.

Danchak seda teha tahtis. A. Danchaki kaitsja on sellega seonduvalt veel märkinud, et midagi

taunimisväärset ei ole selles, kui äriühingusse toodud kliendi maksete teostamise kohta

küsitakse ja survestatakse töötajaid kiiremini klientide makseid kontrollima äriühingu

aktsionäri või tema esindaja poolt. Kohus ei saa aru, kuidas kaitsja saab üldse sellise

järelduseni jõuda, et selline tegevus ei ole taunimisväärne. On selge, et maksete

kontrollimiseks esitatavate alusdokumentide kontroll ning sellega seonduvalt lisaküsimuste

esitamine ja esitatud vastuste töötlemine on aeganõudev ja üksnes seetõttu, et keegi soovib, et

see protsess läheks kiiremini, ei tähenda, et seda protsessi oleks võimalik ka kiiremini teha.

Seda enam, kui ettevõttes on ainult üks AML töötaja, kes neid kontrolle peaks sisuliselt

teostama ja kui see töötaja on veel juhatuse liikme poole pöördunud, et finantsoperatsioonide

kontroll on nende rohkuse tõttu raskendatud. Kohtu hinnangul on ka ilmne, et kui teostatakse

kiiremini kontrolle, mida tavaolukorras tehakse teisiti, siis tekkivad puudused ja midagi olulist

võib kahe silma vahele jääda.

Kriminaalasjas on tõendamist leidnud, et Crosspoint Ltd tehingute teostamisel aktsepteeris A.

Danchak ka neid vastuseid ja dokumente, mis olid edastatud A. Š.i poolt. Selles osas toob

kohus veel välja, et A. Danchaki poolt 23.05.2022.a kohtistungil antud ütluste kohaselt said

nad dokumendid ja vastused, mis edastas A. Š., ka GFC infomeilile kliendi e-posti aadressilt.

Kuigi A. Danchaki sõnul ta spetsiaalselt neid dokumente ei võrrelnud, siis tõenäoliselt olid

need samad dokumendid, mis A. Š. edastas. Küll aga kontrolli dokumentidele teostati A.

Danchaki ütlustest nähtuvalt kindlalt nende dokumentide alusel, mis laekusid infomeilile.

Kohtu hinnangul ei ole A. Danchaki ütlused selles osas usaldusväärsed, kuivõrd A. Dremov,

kelle ülesandeks oli tegelikkuses dokumentide kogumine, on kinnitanud, et tema ei mäleta

selle kohta midagi, et kliendilt oleks topelt dokumente üle küsitud. Ka kohtule esitatud

kirjavahetused ei tõenda, et A. Š.i poolt edastatud dokumendid oleksid veel eraldi topelt

saadetud ka kliendi enda poolt.

Viimaks peab kohus A. Danchakiga seonduvalt oluliseks välja tuua, et A. Danchak on ise

13.05.2022.a kohtuistungil kinnitanud, et Crosspoint Ltd tegevus tundus talle mitte

tavalisena. Nimelt selgitas A. Danchak, et on palju faktoreid ja faktorite kombinatsioone, mis

annavad tunnistust kõrgemast riskist või vähem kõrgemast riskist ning Crosspoint Ltd puhul

selliste faktorite kogum rääkis tavalisest suuremast riskist. Põhilised riskifaktorid olid, et

Crosspoint Ltd-l ei olnud varem sisulist äriaktiivsust ja selle kohta väidetakse, et see on nagu

start-up äri, äriühing ei olnud resident, äriühing tegeles enda jaoks uue ärisuunaga, milles tal

puudus kogemus ja raha päritolu allikas oli varem omandatud vara müügist. Olenemata

sellest, et äriühingu tegevus ja riskifaktorite kogum andis tunnistust selle kliendi ebatavalisest

aktiivsusest, siis ei olnud see A. Danchaki sõnul vaatamata sellele kahtlustäratav ja seetõttu

nad RAB-i ka ei pöördunud. Kohtu hinnangul on A. Danchaki seesugused ütlused äärmiselt

vastuolulised. Esmalt on A. Danchak kohtuistungil antud ütlustes kirjeldanud, kuidas mitmed

Crosspoint Ltd puhul esinenud asjaolud olid justkui tavapärased, et tavapärane on müüa maha

üks vara ja hakata tegelema hoopis muude toodetega ning tavapärane on ka äripartnerite

muutumine. Seejärel on A. Danchak nentinud, et Crosspoint Ltd tegevus ei tundunud talle

ikkagi tavalisena ning viimaks on A. Danchak jõudnud järelduseni, et olenemata sellest, ei

olnud see mitte tavaline olemine siiski kahtlustäratav. Kõik need A. Danchaki seisukohad

tõendavad kohtu hinnangul, et A. Danchak sai siiski ise ka aru, et Crosspoint Ltd ei tegelenud

tavapärase majandustegevusega. Olenemata sellest andis A. Danchak loa ja kinnitas ka ise

Crosspoint Ltd tehinguid (ka AML töötaja asemel, kui AML töötaja tehingu osas sisemise

veendumuseni ei jõudnud). Seejuures on A. Danchak näiteks 14.03.2022.a kohtuistungil antud

ütlustega üritanud pehmendada enda vastutust, märkides, et temale ei ole küll teada

juhtumeid, kus AML poliitika ja protseduuri dokumentides toodud reegleid oleks GFC

töötajate poolt jämedalt rikutud, kuid võivad olla mingid eksimused ja rikkumised, kuna

inimesed võivad eksida.

Kuigi Crosspoint Ltd tehingutega seonduvalt RAB-i ei pöördutud, siis märgiti Crosspoint Ltd

ära nimekirjas, mille M. G. esitas 20.12.2018.a RAB-le klientide kohta, kellega GFC keeldus

kliendisuhteid alustamast või kelle konto suleti 2018. aastal. A. Danchaki poolt 14.03.2022.a

kohtuistungil antud ütluste kohaselt andis väidetavalt just tema oktoobris 2018.a, kui ta sai

rahapesu valdkonna ja compliance eest vastutavaks, korralduse uuele AML kontaktisikule

saata RAB-i info klientide kohta, kelle suhtes nad on konto avamisest keeldunud või miks

nende konto on suletud ning selles nimekirjas oli ka Crosspoint Ltd. Lisaks on A. Danchak

RAB-le teate esitamisega seonduvalt 13.05.2022.a kohtuistungil öelnud, et tema ei oleks

saanud seda ise teha, sest ei valda eesti keelt piisaval tasemel. Vaidlust ei ole selles, et RAB-i

teavitamine rahapesu kahtlastest tehingutest oli RAB kontaktisiku M. L. kohustus. Kuid

selline kohustus ei tähenda, et teised GFC töötajad või juhatuse liikmed, kes samuti märkavad

midagi kahtlast, ei võiks sellest ise RAB-i teavitada või anda sellest vähemalt märku AML

töötajale. Samuti on kohus kindel, et üksnes keelebarjääri tõttu ei oleks RAB-le teade

esitamata jäänud ja isegi, kui selline teade oleks RAB-le esitatud muus keeles kui eesti keeles,

siis oleks sellele RAB-i poolt siiski reageeritud. Ja jällegi, kuigi A. Danchak on justkui

väitnud, et põhjust RAB-i pöördumiseks seonduvalt Crosspoint Ltd tehingutega ei olnud, siis

on ta ka otsinud vabandusi, miks ta seda ei oleks saanud ise teha ning miks see oleks pidanud

olema AML töötaja ülesanne (kuigi tema ise ju ka täitis AML töötaja ülesandeid).

Kuigi kriminaalasjas ei ole lõpuni selge, milline kokkulepe oli A. Danchaki ja A. Š.i vahel, st

mis oli see täpne kasu, mis A. Danchak sai A. Š.i korraldustega nõustumisest ning Crosspoint

Ltd tehingute kontrollist läbilaskmise ja nende kiiremini teostamisest, siis on ilmne, et see

kasu oli piisav selleks, et motiveerida A. Danchaki RahaPTS-s toodud nõudeid eirama. A.

Danchaki poolt 22.03.2022.a kohtuistungil antud ütluste kohaselt sai GFC kliendi Crosspoint

Ltd teenindamisest tulu 2737,90 eurot, mille hulgas on nii konto avamise tasu, maksete

teostamise tasu, vahendustasu Swift formaadis väljavõtete eest kliendi päringule kui ka konto

teenindamise vahendustasu. Selge on see, et üksnes sellise summa nimel ei hakka keegi

seaduses toodud nõudeid rikkuma. Kui arvestada veel A. Danchaki ütlusi selles osas, et GFC

klientideks võeti ka isikuid, kelle puhul olid teised pangad keeldunud neile kontosid avamast

ja seejuures ei uuritud, milles see kontode mitteavamise põhjus seisnes, siis nimetatu tõendab

konkreetselt, et GFC eesmärk oligi kliendibaasi kasvatada ja tõsta tehingute mahtu, sõltumata

klientide taustast. Juba ainuüksi asjaolu, et mingi teine pank või makseasutus on keeldunud

kliendile kontot avamast, peaks tekitama umbusaldust selliste klientide vastuvõtmisel ning

kuigi süüdistatava sõnul nad kontrollisid selliseid kliente põhjalikumalt, siis ei tuvastatud juba

ainuüksi seda asjaolu, miks sellele kliendile ei ole tahetud mujal kontot avada.

Arvestades, et GFC osutas makseasutusena teenuseid peamiselt mitteresidentidest klientidele,

siis tõi see kaasa kõrgendatud hoolsuskohustuse. GFC-le kaasnes selliste klientidega veelgi

kõrgem kohustus täita RahaPTS toodud nõudeid ning tuvastada rahapesukahtlaseid kliente ja

tehinguid, muu hulgas oli äärmiselt oluline tuvastada õigesti tegelik kasusaaja ja kliendi

ärisuhte eesmärk ja olemus. Samuti oli oluline edasine ärisuhte seire. Kohus ei tuvastanud, et

kliendi Crosspoint Ltd puhul oleks sellist kõrgendatud hoolsuskohustust järgitud, seda tehti

üksnes näiliselt. Seega kokkuvõtlikult ei täitnud A. Danchak enda kohustust kontrollida

äriühingu toimimise vastavust RahaPTS-is toodud nõuetele ning luua äriühingus toimiv

rahapesu tõkestamise süsteem.

Kohtu hinnangul on kriminaalasjas kogutud tõenditega tõendamist leidnud ka T. Järviste süü.

Esmalt märgib kohus, et nõustub T. Järviste kaitsja poolt välja tooduga, mille kohaselt

sisaldab süüdistuse tekst asjaolude kirjeldusi, milliste seos konkreetse rahapesu etteheitega

jääb selgusetuks. Nimelt on süüdistuses märgitud, et läbi GFC Holding OÜ liikus T. Järviste

ja A. Š.i korraldusel nii GFC loomise algkapital kui ka hilisem GFC kapitali suurendamine. T.

Järviste oli süüdistuse kohaselt teadlik, et GFC algkapital ei tulnud tema äriühingutelt, vaid

tuvastamata isikutelt läbi A. Š.i ning raha algne päritolu ei olnud teada. Kuivõrd T. Järvistele

ei ole esitatud süüdistust justkui pärineks GFC algkapital ja kapitali suurendamisel kasutatud

rahalised vahendid rahapesust, siis nõustub kohus kaitsjaga, et nendele asjaoludele tuginemine

käesoleva kriminaalasja aluseks oleva rahapesu kontekstis ei ole asjakohane.

Kohus nõustub T. Järviste kaitsjaga ka selles, et süüdistuse tekstis T. Järvistele etteheidetavate

tegude loetelus on läbisegi nii tegevust kui tegevusetust. Nimelt on ühest küljest süüdistuses

väidetud, et T. Järviste osales rahapesus, võimaldades kasutada enda loodud ja hallatavat

äriühingut, lubades äriühingut juhtida A. Š.il, lubades äriühingul toimida vaatamata

korduvatele Finantsinspektsiooni ettekirjutustele ning lubades äriühingust läbi tuvastamata

päritoluga raha. Need tegevused eeldavad kõik aktiivset käitumist. Samal ajal on aga

süüdistuse tekstis ka väidetud, et T. Järviste osales rahapesus jättes kontrollimata GFC

juhatuse liikme A. Danchaki tegevuse, ei muutnud äriühingu juhtkonda kuuluvaid isikuid ega

asendanud rahapesu eest vastutavaid juhtivtöötajaid ning aktsepteeris GFC-s toimuvat

tegevust sekkumata äriühingu töösse ja juhtimisse. Need tegevused eeldavad kõik aga

passiivseks jäämist. Kuigi kohus nõustub, et selline süüdistatavale etteheidetav tegevuste ja

tegevusetuse läbisegi põimimine raskendab süüdistuse tekstist arusaamist, siis on tervikuna

süüdistuse teksti lugedes selge, et T. Järviste süüdistuse raskuspunkt langeb tegevusetusele

ehk nõukogu liikmena passiivseks jäämisele.

Järgnevalt analüüsibki kohus, kas T. Järvistele saab ette heita rahapesu toimepanemist

tegevusetusega. Rahapesu koosseis on mitteehtne tegevusetusdelikt, seega tuleb karistatavuse

aluste tuvastamiseks pöörduda KarS § 13 juurde. KarS § 13 lg 1 kohaselt vastutab isik

tegevusetuse eest, kui ta oli õiguslikult kohustatud tegutsema. Objektiivse koosseisu

täitmiseks tuleb tuvastada esmalt tegu kui tegevusetus – passiivseks jäämine, seejärel nõutav

tegevus ja selle objektiivne võimalikkus ning garandikohustus.

Vaidlust ei ole selles, et T. Järviste oli süüdistuses kirjeldatud rahapesu toimumise ajal GFC

nõukogu esimees. Äriseadustiku (edaspidi ÄS) § 316 lg 1 kohaselt nõukogu planeerib

aktsiaseltsi tegevust ja korraldab aktsiaseltsi juhtimist ning teostab järelevalvet juhatuse

tegevuse üle. Kontrolli tulemused teeb nõukogu teatavaks üldkoosolekule.

GFC nõukogu esimees oli ajavahemikul 26.09.2016.a kuni 17.05.2019.a ka vandeadvokaat L.

R. (GFC äriregistri teabesüsteemi 30.03.2020.a väljatrükk; T1 kd, tl 1-5). Seega olid nii T.

Järviste kui ka L. R. mõlemad paralleelselt GFC nõukogu esimehed perioodil, mil toimus

GFC-s rahapesu. Mitmed kohtule esitatud tõendid tõendavad, et erinevalt T. Järvistest täitis L.

R. GFC-s aktiivselt oma rolli nõukogu liikmena ning lisaks sellele oli ka GFC juriidiline

nõustaja. L. R.ga sõlmiti nõukogu liikme leping juba 12.03.2016.a ning L. R. 27.03.2017.a e-

kirjast A. Danchakile ja M. R.ile (T21 kd, tl 131-133) nähtub, et L. R. sai ka märkimisväärset

nõukogu liikme tasu. Nimelt tuletab L. R. selles e-kirjas GFC juhatuse liikmetele meelde,

kuidas endiselt on tasumata temale makstav nõukogu liikme tasu vastavalt 12.03.2016.a

lepingule summas 55 000 eurot (mille lisandub vaikimisi viivis summas 55 000 eurot), seega

summa kokku 110 000 eurot. Kirjas märgib L. R. veel, et on seda probleemi neile korduvalt

meelde tuletanud, aga mingeid makseid ei ole tehtud, on ainult lubadused. Samuti, et temaga

ei soovitud lepingut lõpetada ja et ta on oma nõukogu liikme kohustusi kogu aeg korrektselt

täitnud. L. R. soovib e-kirjas makse teostamist enne 01.04.2017.a.

L. R. rolli GFC juriidilise nõustajana tõendab esmalt GFC ja AB Leadell Pilv AS vahel

12.10.2017.a sõlmitud kliendileping nr 188-2017/LR (T21 kd, tl 126-130). Selle lepingu

alusel osutas advokaadibüroo, sealhulgas vandeadvokaat L. R., GFC-le järgmist õigusteenust:

õigusalased nõustamised (äriõigus), õigusliku dokumentatsiooni koostamine, lepingute

koostamine ja analüüs, kliendi esindamine suhetes kolmandate isikute ja ametiasutustega ning

kliendi esindamine kõigis Eesti Vabariigi kohtutes. Kliendilepingus on GFC-d esindanud M.

R.. Lisaks tõendab GFC 27.12.2017.a volikiri vandeadvokaat L. R.le (T21 kd, tl 124-125), et

GFC juhatuse liige A. Danchak volitas vandeadvokaat L. R.t esitama GFC nimel taotluse

Eesti Finantsinspektsioonile loa saamiseks makseasutusena makseteenuste ülepiiriliseks

osutamiseks. Volikiri kehtis kuni 01.01.2019.a. Nimetatud volikirja puhul väärib märkimist,

et volikirja on käsikirjaliselt allkirjastanud A. Danchak ja lisaks on volikiri 12.01.2018.a

allkirjastatud ka digitaalselt M. R.i poolt.

Finantsinspektsiooni 19.09.2012.a kiri nr 4.2-1.10/2158-1 „Makseasutuse tegevusloa

taotlemine“ L. R.le (T21 kd, tl 45-50) tõendab, et L. R. suhtles GFC nimel

Finantsinspektsiooniga juba GFC loomisel. Kirjavahetusest nähtub, et 20.09.2012.a on

Finantsinspektsioon kirja edastanud L. R.le, kes on selle 20.09.2012.a edasi saatnud A. L., I.

S.ile ja E.le. E. ehk A. Š. on selle kirja 23.08.2020.a saatnud T. Järvistele. Kaitsjale Kristi

Randele on kiri edastatud 28.04.2021.a A. Š.i poolt. Kirjas soovib Finantsinspektsioon GFC-lt

täiendavaid selgitusi, andmeid ja dokumente ning puuduste kõrvaldamist seniselt

Finantsinspektsioonile esitatud dokumentides, muuhulgas on vaja esitada lisaandmeid seoses

äriplaaniga, sise-eeskirjadega, taotleja omanike ja juhtide kohta ning rahapesu ja terrorismi

rahastamise tõkestamise meetmete kohta. Kirja on allkirjastanud Finantsinspektsiooni

juhatuse liige A. K..

L. R. seotust GFC igapäevatööga, sealhulgas tema rolli GFC juriidilise nõustajana, tõendavad

lisaks eelnevale ka mitmed T. Järviste kaitsja poolt kohtule esitatud elektroonilised

kirjavahetused. Perioodil 12.06.2012-09.01.2018.a L. R. ja erinevate GFC-ga seotud isikute

(I. S., A. L., A. Š.i, A. Danchaki, M. R.i, A. K., A. K., V. T.) vahel peetud elektrooniline

kirjavahetus (T21 kd, tl 51-123) tõendab, et L. R. osales aktiivselt vestluses seonduvalt GFC

tegevusloa saamise ja üldise majandustegevusega. Kohus kirjavahetuse autentsuses ei kahtle,

kuivõrd A. Danchakile on selles kirjavahetuses tema poolt välja saadetud kirju 13.05.2022.a

kohtuistungil näidatud ning süüdistatav kinnitas, et oli selles kirjavahetuses osaline ja et need

kirjad on talle tuttavad. Kuigi kohus kirjavahetuse sisu üksikasjalikult ümber kirjutama ei

hakka, siis lühidalt toimub kirjavahetuse peamine arutelu L. R. ja A. Š.i vahel ning arutletakse

näiteks GFC äriplaani üle (muu hulgas mida on vaja muuta, et tagada kooskõla MERAS-ga),

makseteenuste laiendamisest, sealhulgas ka teistesse riikidesse ning ka Finantsinspektsiooni

poolt kontrolli läbiviimisel tekkinud küsimustele vastamisest. Oluline on lisaks välja tuua, et

06.04.2016.a kirjas pealkirjaga „L. makse“, milles A. Š. palub ära tasuda L. R. töötasu, on

vastav kiri koopiana saadetud ka kasutajale Boss e-posti aadressiga xxxx. Viimaks toob kohus

selle kirjavahetuse kohta välja, et T. Järvistet sellesse kirjavahetusse kaasatud ei ole, vaid

kogu kirjavahetus on A. Š.i poolt temale 24.08.2020.a edastatud.

Lisaks dokumentaalsetele tõenditele tõendavad L. R. tegelemist GFC igapäevatööga mitmed

tunnistajate ütlused. Tunnistaja M. L. on kinnitanud, et L. R. tegeles GFC juriidiliste

küsimustega. Tunnistaja T. V. on öelnud, et L. R. oli ainuke nõukogu liige, kellega tema

kohtus ja kes tema jaoks esindas sellel hetkel nõukogu, kuigi teatavasti oli nõukogul liikmeid

rohkem. Tunnistaja S. G. ütluste kohaselt kohtus ta 17.01.2019.a L. R.ga, kes kutsus ta GFC-

sse appi rahapesu ja terrorismi rahastamise valdkonna sisedokumente üle vaatama ning viis ta

kokku juhatuse liikmete A. Danchaki ja M. R.iga. Süüdistatava A. Danchaki poolt

13.05.2022.a kohtuistungil antud ütlustest nähtub, et valdava osa ajast oli L. R. nõukogu

esinaine. L. R. koordineeris nõukogu tegevust ehk nad valmistasid koos M. R.iga ette

dokumentatsiooni nõukogu otsuste kohaselt ja nii palju kui ta teab, siis L. R. koordineeris

nõukogu tööd. Alguses teostas suhtlust nõukoguga üksnes M. R.. Süüdistatav ei olnud isegi

tuttav nõukogu liikmetega, teadis ainult T. Järvistet ja L. R.t. Enne GFC-st lahkumist sai

süüdistatav tuttavaks juba eranditult kõikide nõukogu liikmetega. Mingite klientide osas

pöördus süüdistatav ka L. R. poole. See oli juhtumitel, kui M. R.il ja temal olid erinevad

arvamused otsuste vastuvõtmise osas ja oli vaja võtta vastu otsus, mis lahendaks selle

vaidluse või arvamuste erinevuse. Kuna L. R. oli ja on praktiseeriv advokaat, erineval ajal

erinevate juriidiliste büroode töötajaks, siis pöördus GFC tema poole arvamuse või isegi

juriidilise arvamuse saamiseks mingisuguste tehingute või protsesside kohta või abipalvega

mingite dokumentide kirjutamisel, mis olid seotud kas siseprotsessidega või

Finantsinspektsiooni poole pöördumistega. L. R.l olid erineval ajal ka volitused suhelda

Finantsinspektsiooniga GFC nimel ja ta ka suhtles faktiliselt Finantsinspektsiooniga GFC

nimel. Seega L. R. tegeles GFC-s ka juriidiliste dokumentidega, esindades erinevatel aegadel

erinevaid advokaadibüroosid nagu AB Tark, Leadell Pilv, Cuesta. Suurema osa dokumentide,

mis puudutasid riskijuhtimist, näiteks AML poliitika ja see protseduur, riskide hindamine,

operatsiooni riskide hindamine, protseduurid „Tunne oma klienti“, väljatöötamises osales L.

R., aga ei saa väita, kas L. R. tegi seda kui advokaadibüroo esindajana või kui nõukogu

esinaine või kui advokaat. L. R. oli süüdistatava sõnul kaasatud ka protsessidesse,

sisedokumentatsiooni väljatöötamise ja kirjutamise protsessidesse, sisetoodete ja protsesside

koostamisele, mõningatel juhtudel pidi ka hindama, kas kliendiga on võimalik luua ärisuhteid

või pidi teostama teatud finantsoperatsioone. Finantsinspektsioonile GFC vastuse koostamisel

osalesid A. Danchaki sõnul L. R. ja temast vähem ka T. Järviste.

Eeltoodud tõendid tõendavad kokkuvõtlikult, et kuigi L. R. oli GFC nõukogu esimees, siis oli

ta lisaks ka GFC juriidiline nõustaja. L. R. täitis GFC-s funktsioone, milleks ta põhikirja ja

seaduse järgi kohustatud ei olnud, osales aktiivselt GFC igapäevatöös, sealhulgas GFC

loomise ja edasise tegevusega seotud aruteludes ning sõlmis näiteks ka A. Danchakiga

juhatuse liikme lepingu. Kuigi T. Järviste kaitsja on L. R. tegevuse kaudu üritanud näidata

tema aktiivset rolli nõukogu liikmena ja GFC juriidilise nõustajana, siis tegelikkuses

põhjustas L. R. seesugune tegevus huvide konflikti. Nimelt GFC juriidilise nõustaja rollis

teostas L. R. funktsioone, mis allusid ja mille kohta ta pidi tagasisidet andma GFC juhatusele.

Samas nõukogu liikme rollis olles oli L. R. kohustatud ka juhatuse liikmete tegevuse üle

järelevalvet teostama. Seega L. R. tegevuses esines huvide konflikt, mille tulemusena oli

takistatud sõltumatu järelevalve teostamine juhatuse tegevuse üle.

Erinevalt L. R.st on tõendamist leidnud, et T. Järviste GFC igapäevatöös aktiivselt ei

osalenud. Seda on kirjeldanud mitmed tunnistajad. Tunnistaja M. L. arusaama kohaselt oli T.

Järvistel GFC-s küll omaniku roll, kuid ta ei näinud, et T. Järviste oleks sekkunud töösse kui

protsessi. Samuti ei olnud M. L. arusaama kohaselt T. Järviste teadlik tehingutest või

kannetest, mis GFC-s tehti, sest tunnistaja ei kuulnud, et neid oleks T. Järvistega arutatud.

GFC-s nägi tunnistaja T. Järvistet üsna harva, T. Järviste käis GFC-s toimuvatel koosolekutel,

kuid neil ei olnud tööga seoses mingit suhtlust. Tunnistaja H. S. kinnitas samuti, et T. Järviste

ei olnud seotud GFC igapäevase tööga, ta ei jaganud GFC-s töökäske ega töökorraldusi

(vähemalt mitte talle) ja ei koordineerinud tunnistajale teadaolevalt ka kuidagi GFC tööd või

tegemisi. Küll aga külastas tunnistaja H. S. sõnul T. Järviste aeg-ajalt GFC kontorit,

algusaegadel harva ja lõpupoole, kui neil käis Finantsinspektsioon kohapeal kontrolli

tegemas, tihedamalt. Tunnistaja H. S. poolt kohtuistungil antud ütlustest on siinkohal veel

oluline välja tuua, et kui tunnistaja pidi uurija juures joonistama GFC struktuuri, kuhu märkis

nimeliselt, kes seda juhib ja kuidas seal on alluvussuhted, siis T. Järvistet tunnistaja sinna ei

märkinud. Asjaolu, et T. Järviste käis GFC-s kuskil korra nädalas koosolekutel, on kinnitanud

ka tunnistaja T. V., märkides seejuures, et T. Järviste osales koosolekutel pigem kuulaja

roolis, kuid kui tal oli küsimusi, siis ta neid ka esitas. Lisaks on tunnistaja T. V. öelnud, et ka

tema meelest ei osalenud T. Järviste GFC igapäevatöös, ta ei jaganud tunnistajale töökäske

ega korraldusi ning võis küsimusi esitada üksnes selleks, et aru saada asjadest. Kuna T.

Järviste ei viibinud GFC kontoris regulaarselt, siis ei olnud tal tunnistaja T. V.i sõnul oma

töökohta ega uksekaarti. Ka tunnistaja S. G. on kinnitanud, et T. Järviste ei osalenud GFC

igapäevatöö korraldamises, käis GFC kontoris üksnes iganädalastel koosolekutel, kus ta oli

kuulaja rollis või kui kellelgi oli sünnipäev ja nad olid T. Järviste ise kutsunud osalema või

kui näiteks arutati kapitali suurendamise küsimusi, kus T. Järviste osales osanikuna, mitte

nõukogu liikmena. GFC kontorisse sisenemiseks pidi S. G. sõnul T. Järviste laskma uksekella,

sest tal ei olnud uksekaarti. Koosolekud, kus T. Järviste käis, olid enamasti iganädalased

töökoosolekud, kus A. Danchak andis ülevaate GFC-s nädala jooksul toimunust ja

lähituleviku plaanidest. Konkreetseid kliente või makseid nendel koosolekutel ei arutatud.

GFC likvideerija K. S. andis samuti ütlusi, mille kohaselt ta ei suhelnud likvideerimisprotsessi

käigus T. Järvistega, sest tema teada T. Järviste ei ole mitte kunagi osalenud selle tänaseks

pankrotti läinud makseasutuse juhtimises. Seega eranditult kõik tunnistajana ülekuulatud

GFC-s töötanud isikud kinnitavad nagu ühest suust, et T. Järviste ei osalenud GFC

igapäevatöös ja ei andnud neile korraldusi.

Lisaks tunnistajatele kinnitas ka süüdistatav A. Danchak 13.05.2022.a kohtuistungil antud

ütlustes, et T. Järviste ei osalenud GFC igapäevatöös. GFC-d juhtisid igapäevaselt juhatuse

liikmed vastavalt põhikirjale. A. Danchaki ütluste kohaselt viibis T. Järviste GFC kontoris

erinevatel perioodidel erinevalt. Sel ajal, kui süüdistatav alles tuli GFC-sse tööle ja kuni

2018.a keskpaigani või lõpuni, käis T. Järviste väga harva kohal ning tundis huvi GFC

käekäigu vastu ja pööras sellele tähelepanu vaid vajadusel, siis kui M. R. kutsus kokku

jälgimisnõukogu ja ka teatud otsuste vastuvõtmiseks, mis kuulusid vastavalt GFC põhikirjale

jälgimisnõukogu pädevusse. Tihedamini käis T. Järviste kontoris pärast 2018.a suvel

toimunud Finantsinspektsiooni kontrolli ning eriti pärast seda, kui Finantsinspektsiooni poolt

oli kontrolli teostamise akti projekt üle antud. Sarnaselt tunnistajatele kinnitas ka süüdistatav

A. Danchak, et T. Järvistel ei olnud GFC kontoris oma töökohta ega uksekaarti (kui uksekaart

isegi oli, siis seda kasutas A. Š.). A. Danchak selgitas veel, et T. Järviste oli küll üldjoontes

teadlik sellest, kes olid GFC kliendid ja milliseid tehinguid need kliendid tegid, kuid see

teadmine ei hõlmanud kursis olemist tehingutega, mida kliendid GFC-s jooksvalt tegid ning

praktiliselt ei arutatud T. Järvistega ka klientide ja tehingutega seotud riske ja kahtlusi. Kuigi

GFC nõukogu roll oli määrata äriühingu üldise tegevuse strateegia, siis tegelikkuses nõukogu

pigem rohkem kinnitas ja teostas selliste tehingute kinnitamist, mis nõudsid nõukogu

osavõttu.

Kohus nõustub prokuröriga, et asjaolu, et T. Järviste ei viibinud igapäevaselt GFC kontoris, ei

tähenda, et ta ei olnud kursis GFC tegevusega või et ta ei oleks pidanud täitma oma rolli

nõukogu liikmena ehk eelkõige teostama järelevalvet juhatuse tegevuse üle. Kuigi saab ka

nõustuda kaitsja seisukohaga, et nõukogu liikme positsioon ei nõuagi otseselt äriühingu

igapäevatööga tegelemist, siis eeldab nõukogu liikmeks olemine siiski äriühingu tööga sellisel

määral kursis olemist, et oleks täidetud juhatuse üle teostatav järelevalvefunktsioon.

Tunnistajate ütlustega on tõendatud, et T. Järviste osales GFC koosolekutel, kuid ta hakkas

seda tegema alles pärast Finantsinspektsiooni poolt kontrolli teostamist ning pealtkuulatud

kõnedest nähtub, et selline T. Järviste käitumine oli taotluslik, et näidata GFC töötajatele

justkui tema juhiks GFC tegevust. Kohtu hinnangul on kriminaalasjas esitatud tõenditega

tõendamist leidnud, et T. Järviste oli üldjoontes teadlik sellest, kes on GFC kliendid, et need

kliendid on keerulised (need on T. Järviste enda sõnad) ja et nende klientide poolt tehakse

rahapesukahtlaseid tehinguid. Seega ei olegi oluline, et T. Järviste oleks tegelenud GFC

igapäevatööga, vaid oluline on, et teda hoiti üldjoontes GFC tegevusega kursis.

Kohus ei nõustu kaitsja seisukohaga, et nõukogu tasandil oli juhatuse tegevus vajalikul

tasemel korraldatud sellega, et juhatus oli täitnud oma kohustuse korraldada majandustegevus

nii, et on olemas eraldi vajalikud töötajad, kes oma ülesandeid täitsid. Seadusest tulenevate

nõuete täitmiseks ei piisa üksnes sellest, et on formaalselt ette näidata, et äriühingus töötab

näiteks AML töötaja. Oluline on see, et AML töötajal oleks ka nõutav pädevus ja ta saaks

oma tööülesannetest aru. Või kui äriühing on võtnud tööle kliendihalduri, siis on oluline, et

kliendihaldur saaks samuti oma tööülesannetest aru ja täidaks neid vastavalt seadusest esitatud

nõuetele. Tõsi, ei saa mõistlikult eeldada, et nõukogu liige on kursis ja peab teadma iga

üksiku kliendi tehingut või nende tehingute suhtes teostatud kontrolle ja muid töötajate poolt

vastuvõetud otsuseid. Samas on väheusutav, et kui tegemist on ühe suurima kliendiga, kes on

äriühingusse A. Š.i poolt toodud ja pealtkuulatud kõnedest nähtub, et omavahel arutatakse

kõike, et siis T. Järviste Crosspoint Ltd-st ja tema poolt tehtavatest tehingutest teadlik ei

olnud.

Kuigi võib ka nõustuda kaitsja seisukohaga, et T. Järvistel justkui puudus põhjus kahelda

GFC tegevuse õiguspärasuses, sest nii jooksvalt tähtsust omavate küsimuste lahendamisel kui

ka tegevuskavade väljatöötamisel kaasati professionaalsed advokaadibürood ja juridiilise

nõustajana vandeadvokaat L. R., siis on kohtu hinnangul üksnes sellest vähe. Nõukogu

liikmeks olemine eeldab aktiivset tegevust, muu hulgas järelevalvet juhatuse tegevuse üle

ning sellist nõukogu liikmele pandud funktsiooni ei saa lugeda täidetuks üksnes sellega, et

äriühingu tegevusse on kaasatud juriidilised nõustajad ning kuna juriidiline nõustaja on ka

nõukogu esimees, siis teine nõukogu esimees usaldab teda pimesi. Seda enam, et L. R. poolt

samaaegselt nõukogu liikme ja juriidilise nõustaja rolli täitmine tõi kaasa GFC struktuuris

huvide konflikti.

Kriminaalasjas esitatud tõendite pinnalt ei ole kahtlust ka selles, et T. Järviste lubas äriühingut

juhtida A. Š.il, kellega ta pidas vajalikuks kõik otsused läbi arutada ja kelle nõusolekuta

sisuliselt ühtegi otsust ei tehtudki. Selge on see, et selliselt GFC kui makseasutuse

tegutsemine ei olnud kooskõlas makseasutusele õigusaktidega kehtestatud reeglite ja

nõuetega. T. Järvistelt kui GFC nõukogu liikmelt nõutav kohustus oleks olnud GFC tegevuse

kooskõlla viimine seaduste ning Finantsinspektsiooni poolt esitatud nõuete ja ettekirjutustega.

Kuigi T. Järviste oli teadlik GFC-s toimuvast, kuidas äriühingu tegevust tegelikult juhitakse,

kuidas esinevad rikkumised, millele tähelepanu ei pöörata ja millega sisuliselt ka ei tegeleta,

lasi ta sellel kõigel sellisel kujul toimida. T. Järviste võimuses oleks olnud juhatuse liikmete

või rahapesu eest vastutavate juhtivtöötajate asendamine, kui ta nägi, et nendes valdkondades

esinevad puudujäägid. Ja kuigi saab nõustuda kaitsjaga, et vastavalt ÄS § 321 lg-le 2 ei oleks

T. Järviste ainuisikuliselt saanud juhatuse liikmeid muuta, siis oleks ta saanud selle

probleemiga pöörduda teiste nõukogu liikmete poole ja nad oleksid saanud selle otsuse koos

vastu võtta. Mis puudutab aga kaitsja poolt nimetatud väidetavat ebaselgust, et prokuratuur on

kogu informatsiooni taustal pidanud T. Järviste vastutust nõukogu liikmena olulisemaks teise

nõukogu esimehe L. R. vastutusest, siis kohtu hinnangul ebaselgust ei ole. Vaadates

kriminaalasjas esitatud tõendeid, siis T. Järvistel oligi GFC nõukogu liikmena olulisem

vastutus, sest tema oli isikuks, kes lasi A. Š.il GFC-d juhtida ja vaikimisi nõustus kõigega,

mis A. Š. otsustas ja korraldas. T. Järviste jäi passivseks isegi sellistes olukordas, kus GFC

töötajad, sealhulgas ka näiteks L. R., pöördusid tema poole ja ütlesid, et nad ei saa oma tööd

A. Š.i tõttu teha ja et selline olukord ei ole seaduslik. Ka sellistes olukordas T. Järviste ei

reageerinud, ei taganud GFC seaduspärast toimimist ning pigem leppis sellega, et kõik GFC

senised töötajad soovisid järjepanu ettevõttest lahkuda.

Kohus ei nõustu T. Järviste kaitsja väitega, et T. Järvistele ei saa ette heita

Finantsinspektsiooni ettekirjutustele reageerimata jätmist, kuna need asjaolud ilmnesid hiljem,

kui leidis aset rahapesu. Olgugi, et tõepoolest viidi teine GFC kohapealne kontroll

Finantsinspektsiooni poolt läbi 09.07.2018-03.08.2018 ja selle kohapealse kontrolli kohta

koostati kontrollakt alles 04.02.2019.a ehk pärast seda kui toimus GFC-s rahapesu

ajavahemikul 30.01.2018.a-07.06.2018.a, siis nähtub kohtule esitatud tõenditest, et GFC poolt

Finantsinspektsiooni ettekirjutustele reageerimata jätmine ja ka RahaPTS nõuete rikkumine

oli pikaajaline protsess. Ei olnud nii, et Finantsinspektsioon läks GFC-sse viima läbi teist

kohapealset kontrolli ja alles siis tuvastas mingid rikkumised, vaid need rikkumised esinesid

ka juba varem. Finantsinspektsiooni teine kohapealne kontroll üksnes tõestas, et varasemalt

tuvastatud rikkumised on jätkuvalt alles, sealhulgas on tulnud juurde ka uusi rikkumisi.

Arvestades, et Finantsinspektsiooni tegevusloa kehtetuks tunnistamise otsuse kohaselt

tuvastati GFC-s olulisi rikkumisi ja probleeme GFC rahapesuvastases tegevuses juba 2016.a

siseauditi käigus (kusjuures siseaudiitori määrab kohale just äriühingu nõukogu), siis on raske

uskuda, et T. Järviste ei olnud nõukogu liikmena nendest rikkumistest teadlik.

Kõik kohtule esitatud kaitsjate väited, et kuna jahi tehingu tegemisel kasutati professionaalse

vahendaja abi, dokumendid olid kõrgel tasemel võltsitud ja nendes ei näinud midagi kahtlast

ühegi riigi laevaregistrid ning kliendis Crosspoint Ltd ei näinud probleeme ka

Finantsinspektsioon, kui temale edastati aruandeid GFC klientide kohta, ei muuda fakti, et

GFC-l oli makseasutusena ka endal kohustus kontrollida temale esitatavate dokumentide

autentsust ja tehingute tegemisel nende vastavust RahaPTS nõuetele. Ja ehkki GFC mingeid

alusdokumente kontrollis ja küsiti ka täiendavaid küsimusi, siis ei saa tähelepanuta jätta

asjaolu, et aktsepteeriti olukorda, kus A. Š., olles algselt ise Crosspoint Ltd kliendina GFC-sse

toonud, survestas GFC töötajaid Crosspoint Ltd tehingutega eelisjärjekorras ja kiiremini

tegutsema. Ja mis puutub kõrgel tasemel võltsitud dokuementidesse, siis sellist järeldust ei saa

teha iga GFC-le esitatud dokumendi osas, kuna ka AML töötaja M. L. on ühes kirjas välja

toonud, et ka tema oskab selliseid dokumente ise teha ehk et oli siiski tunnuseid, mille abil oli

võimalik tuvastada dokumentide autentsust.

Rahapesu kooseisu tahtluse osas on Riigikohus selgitanud, et kuni 28. jaanuarini 2008.a

kehtinud RpTRTS § 2 sõnastusest nähtuvalt eeldas vara ebaseadusliku päritolu ja eelkuriteo

toime pannud isiku varjamine rahapesu toimepanemist kavatsetult (eesmärgi osas) või

vähemalt kaudse tahtlusega (tagajärje osas). Alates 28. jaanuarist 2008.a kehtiva RpTRTS § 4

lg 1 p-s 1 kirjeldatud käitumise korral on samuti nõutav, et KarS § 394 järgi kvalifitseeritav

kuritegu oleks toime pandud vähemalt kaudse tahtlusega, RpTRTS § 4 lg 1 p-s 2 sätestatu

nõuab aga koosseisus kirjeldatud tegevuste eesmärgi suhtes kavatsetust (vt Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 03. juuni 2011.a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-41-11 p 23.4).

Kui vaadata käesoleva kriminaalasja aluseks olevate tegude toimepanemise ajal kehtinud

RahaPTS § 4 lg 1 p 1 sõnastust, siis nähtub, et selleks, et isikut saaks süüdistada rahapesu

toimepanemises, peab ta teadma, et vara on saadud kuritegelikust tegevusest või selles

osalemisest. Õiguskirjanduses ja ka kohtupraktikas kujunenud seisukoha järgi eeldab mõiste

teadvalt kasutamine vähemalt otsest tahtlust.2 Rahapesu koosseisu subjektiivset külge on

pikalt analüüsitud ka näiteks Tartu Ringkonnakohtu 13. mai 2021.a otsuses nr 1-18-8474, kus

on samuti jõutud järeldusele, et rahapesu koosseisu täitmiseks on vaja tuvastada otsene tahtlus

ehk et isikul oli raha saamise hetkel kindel teadmine raha kuritegeliku päritolu osas.

Kohus leiab, et kõike eeltoodut arvesse võttes on tõendamist leidnud, et Crosspoint Ltd

kasutas GFC-s asuvat maksekontot rahapesutoimingute tegemiseks. Selle tegevuses juures

abistas teda GFC-s klindihaldurina töötanud A. Dremov, kes oleks esmalt pidanud tehingute

alusdokumentidena aktsepteerima üksnes kliendi enda poolt saadetud dokumente, mitte

suhtlema dokumentide saamiseks kliendiga läbi A. Š.i ja tuvastamata kasutajate ning ka

kontrollima Crosspoint Ltd majandustegevuse vastavust kliendi poolt esitatud dokumentidele.

Samuti osales rahapesutoimingutes GFC juhatuse liige A. Danchak, kes tõstis ülekannete

tegemiseks Crosspoint Ltd konto limiite, lubas ja kinnitas tehinguid, millel kas

alusdokumendid puudusid või esitati hilinenult ning seda isegi siis, kui AML töötaja juhtis

tähelepanu, et tehingute alusdokumentidena esitatud dokumendid tunduvad võltsitud. Ja

viimaks osales rahapesus ka GFC nõukogu liige T. Järviste, kes ei teostanud temalt nõutavat

järelevalvet juhatuse liikmete üle, oli teadlik GFC rikkumistest rahapesuvastases tegevuses,

GFC kahtlastest klientidest ja nende rahapesukahtlastest tehingutest ning lasi sellest hoolimata

2 J. Sootak, P. Pikamäe. Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne. 4., täiendatud ja ümbertöötatud

väljaanne. Tallinn: Juura 2015. § 16, komm 3.

GFC-l sellisel viisil toimida. Lisaks nõustub kohus prokuröriga, et T. Järviste suurendas oma

passiivseks jääva rolliga teiste isikute tahtlust ja soosis seeläbi GFC-s rahapesutoimingute

tegemist.

Arvestades kõiki kohtule esitatud tõendeid kogumis, siis on kohus seisukohal, et kõigil

süüdistatavatel esines otsene tahtlus rahapesu toimepanemiseks. Vaieldamatult olid nii A.

Dremov, A. Danchak kui ka T. Järviste kursis GFC tegevusega sellisel määral, et said aru, et

GFC tegevus ei vasta RahaPTS toodud nõuetele. Samuti olid kõik teadlikud

Finantsinspektsiooni korduvatest ettekirjutustest. Seda kinnitavaks üheks kõige

tähendusrikkamaks tõendiks on kriminaalasjas pealtkuulatud süüdistavate vestlused.

Olenemata sellest, et need vestlused jäävad perioodi, mil Crosspoint Ltd tehingud olid juba

toimunud, siis ei saa mööda vaadata sellest, mida nende vestlustega on tuvastatud. Nimelt on

nende vestlustes konkreetsed viited sellele, et A. Danchak ja T. Järviste olid mõlemad väga

hästi kursis sellega, kes on GFC kliendid, milliseid rahapesukahtlaseid tehinguid need

kliendid teevad ja milliseid rikkumisi GFC seejuures toime paneb, kui sellisel tegevusel

toimuda laseb. GFC-s toimunud rahapesu on toime pandud grupi poolt. Kohus on veendunud,

et A. Dremov, A. Danchak ja T. Järviste tegutsesid Crosspoint Ltd rahapesutoimingute

tegemisel ühiselt ja kooskõlastatult, seejuures saades aru, et igaühe panus on oluline rahapesu

õnnestumiseks. A. Dremov andis oma panuse sellega, et näitas Crosspoint Ltd riske

madamalana kui need tegelikkuses olid, jättes riskihindamise tabelisse äripartnerina Hiina

märkimata ja sisestades äriühingu käibena väiksema summa. Samuti aktsepteeris A. Dremov

Crosspoint Ltd-le konto avamisel ja tehingute tegemisel A. Š.i käest saadud dokumente

justkui need oleksid tulnud kliendilt endalt. A. Danchaki panus seisnes selles, et tema kinnitas

Crosspoint Ltd makselimiitide suurendamised ning otsustas ka tehingute lubamise ja maksete

teostamise. T. Järviste panus seisnes selles, et kuivõrd ta ei teostanud juhatuse liikmete üle

järelevalvet ning ei teinud midagi olukorras, kus oli teadlik GFC-s toimepandavatest

rahapesualastest rikkumistest, siis seeläbi tugevnes teiste süüdistatavate tahtlus ja võimalus

GFC-s rahapesukuritegusid toime panna. Kõigi süüdistatavate puhul on lisaks ka oluline

märkida, et oma töös juhindusid kõik A. Š.i korraldustest.

Vaidlust ei ole ka selles, et rahapesu on toime pandud suures ulatuses KarS § 121 p 2

tähenduses, sest Crosspoint Ltd GFC kontole laekunud summa, mis kanti edasi erinevatele

Hiina äriühingutele, oli 2 880 000 eurot ehk see summa ületab KarS § 121 p-s 2 sätestatud 40

000 eurot.

2.2. TIIU JÄRVISTE süüdistuses KarS § 201 lg 2 p 2, 4 - § 25 lg 2

Süüdistuse kohaselt heidetakse T. Järvistele ette, et ta plaanis grupis koos A. Š.iga kavatsetult

omastada suures ulatuses GFC-le usaldatud ja GFC kontodel asuvat, kuid makseasutuse

klientidele kuuluvat ja teo toimepanijate jaoks võõrast vara, millele tal oli juurdepääs.

Süüdistuse kohaselt on GFC-s asuvad klientidele kuuluvad rahalised vahendid kantud Läti

Vabariigis asuvasse AS-i Baltic International Bank (edaspidi BIB).

Omastamise objektiivse koosseisu moodustab valduses oleva või usaldatud võõra vallasasja

või vara ebaseaduslik pööramine enda või kolmanda isiku kasuks. Enda kasuks pööramine

tähendab seejuures asja faktilist muutmist endale või kolmandale isikule kuuluvaks. Kuna T.

Järvistele heidetakse süüdistuse kohaselt ette omastamise katset, siis tuleb tuvastada, kas T.

Järvistest olenemata põhjustel jäi vara tema enda või kolmanda isiku kasuks pööramata.

Nagu eelnevalt tuvastatud, siis GFC kui makseasutuse tegevust reguleerib MERAS.

Makseasutustele on seadusega kehtestatud erinevad nõuded, muu hulgas on MERAS § 79 lg 1

p 1 kohaselt makseasutus, kes osutab ühte või mitut MERAS-e § 3 lõike 1 punktides 1–6

nimetatud makseteenust, kohustatud hoidma lahus makseteenuste osutamisega seoses talle

usaldatud kliendi vara enda ja makseteenuste osutamisega mitteseotud tegevusaladega seotud

varast. Seega GFC korrespondentkontodel asuvad klientidele kuuluvad rahalised vahendid on

GFC-le kui makseasutusele ja tema töötajatele usaldatud võõras vara, mille käsutamine on

lubatud üksnes klientide nõusolekul. Seda kinnitab ka MERAS § 5 lg 3 esimene lause, mille

kohaselt võib makseasutus tema poolt hoitavaid maksekontosid kasutada üksnes

maksetehingute täitmiseks.

Makseasutustele kehtestatud nõuete hulgast on oluline välja tuua ka MERAS § 47 lg 6

sätestatud nõue, mille kohaselt makseasutuse ja e-raha asutuse juhid ja töötajad on kohustatud

seadma makseasutuse või e-raha asutuse ning tema klientide majanduslikud huvid kõrgemale

oma isiklikest majanduslikest huvidest. Lisaks on makseasutuse ja e-raha asutuse juhid ja

töötajad kohustatud tagama majandustegevuseks vajalike finantsvahendite pideva olemasolu,

osutama teenuseid õiguspäraselt, piisava asjatundlikkuse, täpsuse ja hoolikusega ning andma

kliendile nõuetekohast teavet makseteenuse kohta.

Kriminaalasjas on 09.04.2021.a kohtuistungil tunnistajana üle kuulatud K. S., kes oli GFC

likvideerija 2020.a jaanuari algusest (K4 kd, tl 25-28). K. S. ütluste kohaselt oli GFC

likvideerimise lõpuleviimisel juriidilised takistused. Nimelt arestiti Eesti prokuratuuri

taotlusel Läti ametivõimude poolt Läti Vabariigis GFC-le avatud arvelduskonto ja peamine

raskus seisneski selles, kuidas see arest maha saada. Lõpuks viidi Läti prokuratuur või

uurimisasutused nii kaugele, et uurimisalluvus anti Eestisse, kuid K. S.ile teadaolevalt on see

raha ikka veel Lätis ning seda ei ole õnnestunud Eestisse tuua. Samas nentis K. S., et see

olukord võib-olla nüüd muutunud, sest ta ei ole viimastel nädalatel pankrotihalduriga

suhelnud. K. S. selgitas, et probleem seisneb ka selles, et Eesti krediidiasutused ei ole nõus

avama pankrotis olevale ühingule arvelduskontot. Läti Vabariigis GFC kontol on kuskil 7,8

miljonit eurot ning kuna võlausaldajad hakkasid rahutuks muutuma, siis lõppes kõik

pankrotiga. K. S.i sõnul oli sellel hetkel, mil tema GFC likvideerijana tööd alustas, aktiivseid

kliente ca 200, bilansimaht oli kokku umbes 12 miljonit ja 600 000 sellest olid omavahendid,

lisaks võis olla ka mingeid laene, aga tunnistaja ei oska seda nii täpselt kommenteerida.

Igatahes pankrotisituatsiooni sellel hetkel ei olnud. K. S.i ütluste kohaselt tuli 7,8 miljonit

varadest Lätti viia, sest Finantsinspektsiooni pool tegevusloa äravõtmisel sulgesid Eesti

krediidiasutused GFC arveldamisvõimalused. Lisaks sellele, et osa rahadest viidi Lätti, oli osa

raha ka varem Venemaal, kuid kui Venemaal pandi Sberbank konto kinni, siis vahetati ka

Venemaal panka. Lisaks oli mingi osa rahast ka Küprosel ja Leedu makseasutuses. Sellel ajal,

kui K. S. viis läbi likvideerimisprotsessi, ei tehtud klientidele mingeid tagasimakseid, kuna

vahendid olid kättesaamatud, neid ei olnud võimalik kuhugile Eestis kanda. K. S. tõi ka välja,

et enamus tema ajast läks sellega tegelemisele, et välismaistele pankadele või makseasutustele

üldse tõendada, et tal on volitused (oli vaja tõlkida, apostillida, korduvalt selgitada).

Likvideerijana ei oleks ta saanud kellelegi midagi jupi kaupa välja maksta, enne kui see

olukord on täiesti selge. K. S.i ütluste kohaselt lõpuks Lätis varad vabastati, sest GFC suhtes

ei olnud Eestis mingit menetlust käimas ja see arestimine oli arusaamatutel põhjustel Eesti

ametivõimude palvel Lätis püsti pandud.

Kohtu hinnangul on tunnistaja K. S.i poolt antud ütlused usaldusväärsed ja põhjust nendes

kahelda puudub, kuna tema ütlused kattuvad ka teist kriminaalasjas kogutud tõenditega.

Ühtlasi tõendavad tunnistaja K. S.i ütlused, et kui GFC-lt võeti Finantsinspektsiooni poolt

makseasutusena tegutsemise litsents ära, siis keeldusid Eesti krediidiasutused GFC-le

arvelduskontot avamast ning GFC-s asuvatest varadest viidi 7,8 miljonit eurot Läti Vabariiki.

Kriminaalasjas on 13.12.2021.a kohtuistungil tunnistajana üle kuulatud ka T. S., kes on

äriühingu GFC pankrotihaldur alates 2020.a juunist (K7 kd, tl 85-86). T. S. nimetamist GFC

ajutiseks pankrotihalduriks tõendab Harju Maakohtu 06.05.2020.a määrus nr xxxx (T15 kd, tl

5-8). T. S. andis ütlusi, et tal on õnnestunud tuvastada, et GFC varad asuvad BIB kontol, kuid

väga raske on teha erisust, kas see raha on omavahendid või ta on klientide raha, sest see on

kokku kantud ühe rahasummana. BIB kontol oli raha suurusjärgus 7,8 miljonit eurot, kuid

tänaseks on see raha kantud summas 6,6 miljonit eurot Harju Maakohtu deposiitkontole.

Pankrotimenetluses on kokku esitatud 75 nõuet, millest 69 nõuet võiks öelda, et on

tuvastatavad kui klientide nõuded ja nendest suurusjärgus 26 on esitatud vara välistamiseks

pankrotivarast. Haldurina jättis ta välistusnõuded rahuldamata, sest klientide raha sellest

kogumassist ei ole eristatav. T. S. sõnul oli selle konto käsutamisõigus mingi hetkel ka A.

Danchakil, kuid selles osas ta rohkem midagi öelda ei oska, sest kui ta selle konto tõttu

kirjavahetust alustas BIB-ga, siis oli konto juba arestitud ja ta palus, et kustutataks kõigi

õigused sellele kontole juurdepääsemiseks. Konto arestiti Läti politsei poolt. Kontol oli ka

väljaminevaid makseid ning üks makse oli ka ootel summas ca 6 miljonit eurot ja see pidi

tunnistaja mälu järgi minema Suurbritanniasse mingile äriühingule. Lisaks BIB-le on

väidetavalt ka Nevski pangas raha suurusjärgus 4 miljonit eurot, kuid sealt ei ole lootust

mingit raha tagasi saada. Välistamishagides tuginesid maksekliendid kõik oma

kliendilepingutele, et neil on sõlmitud kliendilepingud ja nad arvavad, et raha, mis on praegu

alles, sellest summast mingi kindel osa kuuluks neile. Lisaks esitati T. S.le ka konkreetseid

viiteid selle kohta, millisel korrespondentkontol kellegi raha peaks olema, aga need viited olid

kas väga vanad või need kontod olid juba suletud. BIB-s olevate vahendite saamine kohtu

deposiitkontole õnnestus selliselt, et T. S. pöördus kõigepealt Läti politsei poole, Läti politsei

suunas Eesti Riigiprokuratuuri ja see suhtlus, mis neil omavahel toimus, sellest siis ühel

hetkel oli nii, et oli arestist vabastatud ja te võite need rahad kanda ära sealt kontolt. Raha

kanti just Harju Maakohtu deposiitkontole, kuna pangad keeldusid pankrotis GFC ettevõttele

kontosid avamast. T. S. proovis GFC esindajana kontot avada mälu järgi LHV-s, Swedbankis,

SEB-s ja isegi Coop Pangas. BIB poolt tagastati või kanti deposiitkontole 6,6 miljonit eurot,

kuigi seal oli 7,1 miljonit eurot, sest BIB pidas kinni teenustasu ca 1,2 miljonit eurot. T. S. ei

ole GFC pankrotihaldurina selle teenustasu kinnipidamist aktsepteerinud, sest see on

ülemääraselt suur ning on selles osas esitanud nii kohtuvälised nõuded kui ka hagi Läti

kohtusse. Lisaks on pidanud T. S. BIB pangaga kirja teel läbirääkimisi teenustasu

vähendamise osas.

Kohtu hinnangul on ka tunnistaja T. S. ütlused usaldusväärsed ja kooskõlas teiste

kriminaalasjas esitatud tõenditega. Ka tunnistaja T. S. ütlused kinnitavad, et GFC varadest

summas 7,8 miljonit eurot asusid Läti Vabariigis GFC-le avatud BIB kontol.

Tunnistaja T. S. 29.09.2020.a ülekuulamise protokolli lisa tõendab, kes, millal ja kui suures

ulatuses on pankrotimenetluses GFC vastu nõudeid esitanud (K7, tl 74-77). Nõuded on

esitatud tabeli kujul, kus on märgitud 74 makseasutuse klienti ja võlausaldajat, kelle nõuded

kokku GFC vastu moodustavad 11 181 125,92 eurot. Kohus neid nõudeid eraldi välja tooma

ei hakka, sest see pole käesoleva kriminaalasja kontekstis oluline. Oluline on, et sellised

nõuded on üldse esitatud.

T. S. 08.07.2020.a e-kiri koos lisadega (T15 kd, tl 9-33) tõendab, et GFC võlausaldajate

esimene üldkoosolek toimus 26.06.2020.a. Koosolekul otsustati muu hulgas lõpetada

pankrotis oleva GFC tegevus ning juriidilisest isikust võlgnik, likvideerides äriühingu

pankrotimenetluse lõppedes ja kustutades registrist. Pankrotihalduri ettekandest nähtub lisaks,

et GFC-l on avatud konto Läti Vabariigis BIB-s, kus on deponeeritud 7 811 153,59 eurot ja

Vene Föderatsioonis PAO Nevski narodnõi pangas, kus on deponeeritud 2 855 887,05 eurot,

827 400,04 USD ja 783,22 RUB. Üldkoosoleku otsuse kohaselt on 26.06.2020.a seisuga

pankrotimenetluses nõudeavalduse esitanud 59 võlausaldajat, kelle nõuded moodustavad

kokku 9 604 971,94 eurot.

Kriminaalasjas on kohtus tunnistajatena üle kuulatud ka kahe GFC kliendi Inccom OÜ ja

TeamDEV Management OÜ seaduslikud esindajad, kes ei saanud pärast Finantsinspektsiooni

pool GFC-lt litsentsi äravõtmist oma rahalisi vahendeid GFC-st kätte.

Inccom OÜ (registrikood 12370162) juhatuse liikmed on äriregistri teabesüsteemi

isikuandmete lehe 20.12.2019.a väljatrüki (T15 kd, tl 40-42) kohaselt L. G., M. C. ja R. T..

Äriühingu tegelikud kasusaajad on M. C. (elukoht xxxx) ja L. G. (elukoht xxxx) (T15 kd, tl

43).

Äriühingu Inccom OÜ juhatuse liige R. T. on 13.12.2021.a kohtuistungil andnud järgmisi

ütlusi (K7 kd, tl 84-85). Äriühingule avati 2018.a GFC-s arve ja GFC teenuseid kasutasid nad

hetkeni kui GFC-lt võeti litsents ära. Seoses litsentsi äravõtmisega jäi äriühingul GFC-sse üle

1 420 000 euro. GFC esindajad rääkisid, et raha on korrespondentpankade arvetel. R. T.il on

ka Volohhonski kiri, mille kohaselt asuvad GFC rahalised vahendid BIB-s Lätis. R. T.il ei

olnud võimalik kuidagi kontrollida, millises pangas tema äriühingu vahendid asuvad ning nad

ei ole tänaseks raha GFC-st tagasi saanud. R. T.i sõnul on Volohhonski öelnud, et raha on

blokeeritud korrespondentarvetel, kuna seoses litsentsi äravõtmisega ei saanud GFC teistes

pankades arveid avada. R. T. suhtles GFC-st oma raha tagasisaamisega seoses enamasti A.

Danchakiga. Kohe pärast seda, kui GFC-lt võeti litsents ära, pakkus GFC kokkulepet, mille

alusel mingi lisatasu eest oli võimalik saada raha tagasi mingilt teiselt firmalt. R. T. seda

kokkulepet ei sõlminud, kuna talle ei meeldinud kokkuleppe tekst. Kokkulepe oleks sõlmitud

otseselt A. Danchakiga, kes oli GFC juhatuse liige, kuid GFC ei täpsustanud, kes konkreetselt

tagastab selle raha. See oli R. T.i jaoks probleem, kuna neil ei ole sidemeid selle kolmanda

isikuga. Pärast litsentsi äravõtmist ei ole R. T. ega keegi nende äriühingust andnud GFC

töötajatele volitusi nende raha ülekandmise osas. Äriühing on esitanud oma rahalised nõuded

pankrotimenetluses ja ootavad selle tulemust.

Inccom OÜ juhatuse liige R. T. on 11.12.2019.a edastanud ka kuriteoteate Riigiprokuratuurile

ning selgitanud, et Inccom OÜ avas 2018.a GFC-s konto ja alates 2019.a mai algusest ei saa

nad kasutada oma kontol olevat raha. Lisaks märgib R. T. teates, et äriühingu saldo GFC-s oli

1 042 671 eurot ning nad arvavad, et toimub pettus (T15 kd, tl 34-39).

Inccom OÜ esindaja R. T.i 29.01.2020.a e-kiri koos manustega ja CD-plaadiga (T15 kd, tl 45-

87) tõendab Inccom OÜ poolt 13.01.2019.a nõude esitamist likvideerimismenetluses GFC

vastu summas 1 042 672,33 eurot. Manustest nähtub, et 09.08.2019.a kell 23:06 on Support

meiliaadressilt xxxx saadetud R. T.ile kiri pealkirjaga: „Individuaalne pakkumine rahaliste

vahendite väljamaksmise tagamisel.“ Kirjaga on edastatud „Rahaliste vahendite ülekandmise

kokkulepe“, milles GFC pakub variante rahaliste vahendite väljamaksmiseks. Ühtlasi on

kirjas märgitud, et vaikimisi on kehtestatud optsioon „viii“, kus kõik rahaliste vahendite

ülekandmise tagamisega seotud kulutused teostab GFC oma kulul, kuid kui valitakse muu

optsioon, siis tuleb ühendust võtta telefonil +xxxx või elektronpostil xxxx. Rahaliste

vahendite ülekandmise kokkuleppe nr 194504578600006424/01 kohaselt lepivad pooled

kokku, et GFC tagab Inccom OÜ-le ülekande kogusummas 1 042 672,33 eurot tähtajaga kuni

29.07.2021.a, seejuures on minimaalsete kohustuslike maksete kogus 24 summale 41 819,68

eurot väljamakse graafikuga igakuiselt ja esimene makse suuruses 39 000 eurot tasutakse 20

tööpäeva jooksul kokkuleppe allakirjutamise kuupäevast. Lepinguga lepivad ka pooled kokku,

et ülekande hetkest märgitud pangarekvisiitidele vabaneb GFC kõikidest oma kohustustest

ettevõtte ees. Kokkuleppe täitjaks on märgitud A. Danchak. Kokkuleppe lisast nr 1 selgub, et

on erinevad optsioonid raha väljamaksmiseks ja lisakulutused moodustavad 0% põhisummast

(optsioon viii) üksnes siis, kui raha kantakse üle enama kui 360 kalendripäeva jooksul.

Lisakulutused on kokkuleppe lisa kohaselt täitja poolt seoses ülekande tagamisega kantud

kulutused, mis arvatakse põhisummast maha järgmiselt:



(i) ülekandmisel 10 kalendripäeva jooksul – lisakulutused moodustavad 9 %

põhisummast;



(ii) ülekandmisel 60 kalendripäeva jooksul – lisakulutused moodustavad 6 %

põhisummast;



(iii) ülekandmisel 90 kalendripäeva jooksul – lisakulutused moodustavad 5 %

põhisummast;



(iv) ülekandmisel 120 kalendripäeva jooksul – lisakulutused moodustavad 4 %

põhisummast;



(v) ülekandmisel 150 kalendripäeva jooksul – lisakulutused moodustavad 3 %

põhisummast;



(vi) ülekandmisel 180 kalendripäeva jooksul – lisakulutused moodustavad 2 %

põhisummast;



(vii) ülekandmisel 360 kalendripäeva jooksul – lisakulutused moodustavad 1 %

põhisummast;



(viii) ülekandmisel enama kui 360 kalendripäeva jooksul – lisakulutused moodustavad

0 % põhisummast.

Kokkuleppe lisaga nr 2 annaks Inccom OÜ volituse GFC-le ja/või sealhulgas A. Danchakile

esindama ettevõtte huve erinevates korrespondentpankades ja makseasutustes, teostama

ettevõtte rahaliste vahendite ülekandeid ja esitama dokumente ettevõtte nimel teenuse

osutamiseks. Volituse kehtivus on 1 aasta väljastamise kuupäevast.

Inccom OÜ 02.10.2020.a vastus menetleja 02.10.2020.a nõudekirjale (T15 kd, tl 88-95)

tõendab, et GFC esindaja A. V. on 20.12.2019.a teavitanud Inccom OÜ-d, et ülekanded xxxx

summas 1 035 542,60 eurot, xxxx summas 2139,73 eurot ja xxxx summas 4990 eurot ehk

kokku 1 042 672,33 eurot märgitud Inccom OÜ kontole ei ole võimalikud, kuna GFC, sh

Inccom OÜ klientide raha, mis asus GFC erikontol BIB-s, on arestitud kriminaalasja nr

11816015219 raames. Ühtlasi märgitakse kirjas, et kuivõrd eelpool mainitud kriminaalasi on

Läti õiguskaitseorganite menetluses, siis peaks Inccom OÜ pöörduma vastava avaldusega Läti

õiguskaitseorganite poole palvega tagastada raha summas 1 042 672,33 eurot seaduslikule

omanikule, s.o äriühingule Inccom OÜ.

Inccom OÜ eemaldati 14.10.2020.a menetlusest kõrvaldamise määrusega (T15 kd, tl 96-98)

kannatanuna menetlusest, kuna menetluse käigus ei suudetud BIB maksekontol olevaid

summasid ühegi konkreetse kliendiga siduda ning kuna see raha on seal jätkuvalt olemas, siis

ettevõttele kahju ei ole tekkinud, vaid tema õigused on kaitstud pankrotimenetluse raames.

Äriühingu TeamDEV Management OÜ asutaja ja juhatuse liige D. M. on 13.12.2021.a

kohtuistungil andnud järgmisi ütlusi (K7 kd, tl 83-84). Äriühingule avati GFC-s arve

11.04.2018.a ja teenuseid kasutati kuni GFC tegevuse lõppemiseni. Tehingute tegemisest

keelduti 28.05.2019.a seoses GFC litsentsi äravõtmisega. Äriühing arveldas GFC-s dollarites

ja eurodes. Äriühingul jäi pärast litsentsi äravõtmist GFC-sse rahalisi vahendeid 1 070 000

dollarit, 1 730 000 dollarit, mis teeb 23 000 eurot umbes. GFC-sse jäid nii dollarid kui eurod.

Raha tagasisaamiseks oli neil algselt kirjavahetus e-mailiga support.gfc.com, kuid alates

juulist suhtles tunnistaja Danchakiga, sest talle edastati tema e-posti aadress. Kui D. M. esitas

nõude rahaliste vahendite tagastamiseks äriühingu teisele arvele, siis tuli vastus, et GFC

tegeleb sellega. Juunis ja juulis pani GFC oma kodulehele üles info, et nad hüvitavad

mõningatele klientidele raha ning info ka selle kohta, et rahalised vahendid asuvad Sberbank

korrespondentkontol ja rahalisi vahendeid piisab selleks, et hüvitada kõikide klientide nõuded.

Seejärel sai D. M. 9.augustil A. Danchakilt kirja koos pakkumisega, millele oli lisatud leping,

mille alusel pakuti rahaliste vahendite tagasisaamist selliselt, et äriühing maksab teatud

protsendi sellest. Kirjas oli veel ka volikiri, millega D. M. volitaks GFC-d esindama tema

huve erinevates finantsorganisatsioonides. Pakkumise mõte seisnes selles, et GFC käsutab D.

M.i raha, et ta selle raha tagasi saaks. D. M.i sõnul ta ei olnud sellega kategooriliselt nõus,

enne kui näeb väljavõtteid, et GFC-l on piisavalt vahendeid, et rahuldada kõik nõuded.

Tänaseks ei ole D. M. oma rahast, mis GFC-sse jäi, midagi tagasi saanud. Ütluste kohaselt on

D. M. kohtunud ka Volohhonskiga ja teatas pärast seda kohtumist GFC-le, et nende

pakkumine on vastuvõetamatu. D. M.i sõnul, kui ta ei eksi, siis 20. augustil teatati sellest, et

GFC-s toimus juhataja muutus ja A. Danchaki asemel hakkab nõuete hüvitamisega tegelema

Volohhonski. D. M.il ei olnud GFC kliendina kuidagi võimalik kontrollida, millises pangas

tema rahalisi vahendeid hoitakse. D. M. valdas ainult seda infot, mis GFC pani oma

kodulehele üles. Ütluste kohaselt kirjutas D. M. ka Lätis asuvale BIB-i, kuna talle öeldi, et

Sberbank ei saa Läti pangast raha välja viia ja ta tahtis, et pank seda kinnitaks, kuid ei saanud

vastust. BIB-i probleemist sai D. M. teada GFC-lt, seda rääkis algul Danchak ja siis

Volohhonski. D. M. pöördus ka kohtusse nõudega, aga sellest keelduti, kuna GFC esitas

pankrotiavalduse. D. M. on nõude esitanud ka pankrotimenetluses. Lisaks ütles D. M., et ta ei

ole andnud kellelegi GFC töötajatest mingisuguseid volitusi või õigusi oma rahalise vahendite

ühelt korrespondentkontolt teisele kandmiseks. D. M. selgitas veel, et A. Danchaki poolt

edastatud pakkumises oli terve rida variante raha tagasisaamiseks ning kõik need variandid

erinesid tähtaegade ja protsentide poolest, mille alusel oleks olnud võimalik raha tagasi saada.

Kuid lepingus endas oli D. M.i arvates vastuolu pakkumisega, kuna ei pakutud ühekordse

tagasimaksena tagasimaksmist, vaid igakuiste maksetena. D. M. ei nõustunud selle

pakkumisega, sest see oli täiesti vastuolus sellega, mis oli väljapandud kodulehel ja mida

pakkus A. Danchak. D. M.ile on GFC kodulehe kaudu teada, et 30. augusti seisuga on GFC

sõnul 80 000-le kliendile makstud välja 3,7 miljonit ning seal oli ka info selle kohta, et sõlmiti

kokkuleppeid ja teostati osaliselt väljamakseid 21-le kliendile kogusummas üle 320 000 euro.

Kohtu poole pöördus D. M. rahaliste vahendite hüvitamise nõudega ning pankrotimenetluses

esitas ta nõude täpselt sama summa osas.

TeamDEV Management OÜ juhatuse liige D. M. on 29.11.2019.a esitanud ka kuriteokaebuse

(T15 kd, tl 99-171). Kaebuse kohaselt sõlmis äriühing 11.04.2018.a GFC-s juriidilise isiku

maksekonto lepingu ning kasutas GFC makseagendi teenuseid regulaarselt alates

17.01.2018.a kuni 07.11.2019.a. Konto sulgemise saldo oli xxxx 1 073 420,72 USD ja xxxx

23 313,22 EUR. 28.05.2019.a tehingut teha enam ei õnnestunud, tehing tühistati (posti teel

laekus teatis tehingu tühistamise kohta) ja põhjuseks oli märgitud „Makse tühistatakse

sisepoliitika tõttu.“ Vaatamata saadud teabele kontode blokeerimise kohta kanti vahendid

11.06.2019.a ettevõtte kontole, kuid ettevõte ei saanud neid vahendeid hallata.

Kuriteokaebusele on lisatud GFC ning TeamDEV Management OÜ vaheline kirjavahetus

ning 24.01.2020.a „Kokkulepe nr 104504578600004646/01 rahaliste vahendite ülekandmise

kohta“, milles GFC pakub variante rahaliste vahendite väljamaksmiseks. Kokkuleppe kohaselt

lubatakse ettevõttele summa tagasi kanda 05.08.2021.a kohustuslike miinimummaksete

arvuga 24, igaüks summas 40 453,96 eurot igakuiste maksete graafikuga. Muus osas on

kokkulepe, sh kokkulepe lisa ja volikiri, oma sisult samasugune nagu ettevõttele Inccom OÜ

esitatu, mistõttu kohus seda kordama ei hakka.

TeamDEV Management OÜ 09.10.2020.a vastus menetleja 02.10.2020.a nõudekirjale (T15

kd, tl 172-189) tõendab, et 19.08.2019.a seisuga oli TeamDEV Management OÜ-l GFC-s 991

279,39 eurot (millest 23 313,22 eurot ja 1 073 420,72 USD). Nõudekirjale on lisatud ka

väljavõtted GFC firma veebilehelt (xxxx) konto väljavõtete kohta Venemaa pangas Sberbank

01.07.2017.a seisuga (USD) ja 10.07.2019.a seisuga eurodes ning Läti BIB-s 01.07.2019.a

seisuga eurodes. Lisaks on välja toodud GFC pankrotihalduri tsitaat „Võlgniku poolt saadetud

raporti kohaselt deposiit summas 7 811 15,59 eurot on paigutatud Läti Vabariigi BIB-i

10.06.2019.a seisuga.“ Seega TeamDEV Management OÜ rahalised vahendid summas 991

279,39 eurot asuvad BIB-s firma GFC kogudeposiidil.

TeamDEV Management OÜ eemaldati 14.10.2020.a menetlusest kõrvaldamise määrusega

(T15 kd, tl 190-192) kannatanuna menetlusest samadel põhjustel nagu äriühing Inccom OÜ.

Eelnevale lisaks on kohtule veel esitatud ka äriühingu Elaine Medical OÜ osas andmed, kelle

rahalised vahendid jäid samuti GFC litsentsi äravõtmisel GFC-sse kinni. Elaine Medical OÜ

(registrikood 14037700) äriühingu juhatuse liige on äriregistri teabesüsteemi üld- ja

isikuandmete ajaloo 03.03.2020.a väljatrüki (T16 kd, tl 3-5) kohaselt V. B.. Elaine Medical

OÜ seadusliku esindajat käesoleva kriminaalmenetluse raames ülekuulatud ei ole. Ka Elaine

Medical OÜ esindaja advokaat O. Matvejev on 28.02.2020.a edastanud Politsei- ja

Piirivalveametile Elaine Medical OÜ nimel kuriteokaebuse GFC suhtes (T15 kd, tl 193-205;

T16 kd, tl 1-2). Kuriteokaebusest selgub, et pooled sõlmisid 05.04.2018.a maksekonto

lepingu. 28.05.2019.a teatas GFC äriühingule, et lõpetab Finantsinspektsiooni nõukogu

27.05.2019.a otsuse nr 4.1-1/70 alusel, millega tunnistati kehtetuks ettevõtte tegevusluba,

makseteenuse pakkumise. Ühtlasi oli selles kirjas märgitud, et makseasutusel on olemas

piisavalt vahendeid, et täiel määral täita kõik oma kohustused klientide ees ja alustab alates

01.06.2019.a viivitamatult raha tagastamist. 09.08.2019.a kell 22:21 saadetud e-kirjaga

edastas GFC ettevõttele „Kokkulepe nr 104504578600004549/01 rahaliste vahendite

ülekandmise kohta“, mille sisu on samasugune nagu teistele ettevõtetel saadetud

kokkulepped. GFC korrespondentkontodel on ettevõtte rahalised vahendid summas 26 038,89

eurot ja 22 532,33 USA dollarit. Ettevõtte kokkuleppega ei nõustunud ja soovis kogu summat,

s.o 45 929,72 eurot, ühekordse maksena 23. augustiks 2019.a.

Elaine Medical OÜ eemaldati 14.10.2020.a menetlusest kõrvaldamise määrusega (T16 kd, tl

6-8) kannatanuna menetlusest samadel põhjustel nagu äriühingud Inccom OÜ ja TeamDEV

Management OÜ.

Eeltoodud tõendid tõendavad, et kõigi nimetatud äriühingute, s.o Inccom OÜ, TeamDEV

Management OÜ ja Elaine Medical OÜ rahalised vahendid makseasutuses GFC avatud

kontodel jäid pärast GFC-lt Finantsinspektsiooni poolt tegevusloa äravõtmist GFC-sse kinni.

Kuigi GFC edastas algselt kodulehe kaudu klientidele info, et makseasutusel on piisavalt

rahalisi vahendeid kõikide klientide nõuete hüvitamiseks, siis hiljem selgus, et see nii päriselt

ei ole ja tegelikkuses asuvad klientide rahalised vahendid korrspondendkontol Läti Vabariigis

asuvas BIB-s. Lisaks sellele edastas GFC klientidele samasuguse sisuga kokkuleppeid, mille

kohaselt lubatakse kokkuleppe sõlmimisel klientidele küll raha tagastada, aga seda mitte

ühekordse maksena, vaid maksegraafiku alusel. Nimetatu tõendab, et GFC justkui proovis

klientidele nende raha tagastada, pakkudes selleks omapoolset lahendust, kuid see lahendus

oli selline, mis tegelikkuses ei soosinud klientide huve. Nimelt seati klientidele edastatud

kokkulepetes raha tagastamise kiirus sõltuvusse sellelt raha väljamakselt makstava

vahendustasuga. Selleks, et mitte vahendustasu maksta, oleks kliendil tulnud kokkuleppe järgi

nõustuda raha tagastamisega enama kui 360 kalendripäeva jooksul ning kui klient oleks

soovinud raha tagasi saada võimalikult kiiresti ehk kokkuleppe järgi väikseima võimaliku aja,

s.o 10 kalendripäeva jooksul, siis oleks kliendil vahendustasu tulnud maksta lausa 9 %

põhisummast. Kusjuures klientidele saadetud kokkulepetes oligi vaikimisi märgitud raha

tagastamine kõige pikema võimaliku aja jooksul, s.o enama kui 360 kalendripäeva jooksul

ning tegelikkuses oli lepingutesse märgitud maksegraafik lausa 24 igakuise maksega ehk raha

oleks tagastatud alles kahe aasta jooksul. Seega on selge, miks kohtuistungil üle kuulatud

tunnistajad sellisest kokkuleppest keeldusid.

Menetleja 16.06.2020.a nõudekiri GFC-le (T16 kd, tl 9-11), 19.06.2020.a e-kiri K. S.ilt koos

2 manusega (T16 kd, tl 12-20) ja GFC pankrotihalduri 24.07.2020.a vastus nõudekirjale koos

manuste ja CD-plaadiga (T16 kd, tl 21-28) tõendab samuti, et alates 01.06.2020.a on GFC

pankrotihaldur T. S.. Harju Maakohtu 01.06.2020.a kohtumäärusega nr xxxx kuulutati välja

GFC (likvideerimisel) pankrot ja võlgniku pankrotihalduriks nimetati T. S.. Pankrotihalduri

24.07.2020.a vastusest nähtub, et GFC juhatus võttis vastu otsuse avada arvelduskonto BIB-s

Läti Vabariigis. Maksekonto avati ja konto avamise leping allkirjastati A. Danchaki poolt.

Kuna BIB arvelduskontole tehti ülekanne ühe kandena Venemaa arvelduskontolt, siis

tulenevalt sellest ei ole võimalik välja tuua eraldi makseasutuse kliente, kelle raha

arvelduskontole kanti. Konto kasutamise ja ülekannete tegemise õigused olid A. Danchakil, S.

G.l ja alates 18.09.2019.a A. V.l. Perioodil 09.05.2019-19.08.2019.a tegid ülekandeid S. G. ja

A. Danchak. GFC maksekliendid ei ole andnud korraldusi rahaliste vahendite kandmiseks

BIB kontole. Nimetatud arvelduskonto on blokeeritud. Vastusele on lisatud ka BIB

22.07.2020.a vastus pankrotihalduri päringule ja pankrotihaldurile väljastatud pangakonto

väljavõte, millest nähtub kontol summa 7 811 153,59 eurot.

Pankrotihalduri assistendi poolt menetlejale 29.09.2020.a edastatud e-kiri koos manusega

(T16 kd, tl 29-33) tõendab GFC vastu pankrotimenetluses esitatud nõudeid, muu hulgas

Inccom OÜ nõuet summas 1 042 672,33 eurot, Teamdev Management OÜ nõuet (vara

välistamise taotlus) summas 24 348,36 eurot ja 1 008 530,26 USD ning Elaine Medical OÜ

nõuet (vara välistamise taotlus) summas 56 108,21 eurot.

Eelnevalt viidatud GFC pankrotihalduri vastuses märgitud asjaolu, et Läti Vabariigis BIB-s

arvelduskonto avamise otsuse võttis vastu GFC juhatus kinnitab A. Danchaki 25.06.2019.a

kiri aadressile xxxx ja koopiana V. L. (T23 kd, tl 1-21). Kirjast nähtub, et A. Danchak soovis

avada BIB-s maksekonto eesmärgiga teostada GFC enda majandustegevuse makseid ja ka

eesmärgiga teha makseid selleks, et täita oma kohustused klientide ees kasutamata rahaliste

vahendite jäägi tagastamise osas klientidele vastavalt sõlmitud maksekonto teenindamise

lepingutele. A. Danchak on kirjas kirjeldanud GFC praegust olukorda, sealhulgas litsentsi

kaotamist, et GFC ei ole enam makseasutus ja et GFC-le kohaldub äriseadustik ning esitanud

ka endapoolse tegevuskava GFC edasise tegevuses osas ja klientidele raha tagastamiseks.

Kirjale on lisatud Finantsinspektsiooni 27.05.2019.a otsus, GFC põhikiri ja äriregistri

väljavõte ning Cuesta Advokaadibüroo partner L. R. poolt 16.06.2019.a koostatud juriidiline

arvamus. A. Danchak kinnitas 13.05.2022.a kohtuistungil, et tema on selle kirja koostanud ja

välja saatnud.

Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et Läti Vabariigis on GFC suhtes alustatud

kriminaalmenetlus rahapesu tunnustel ning GFC rahalised vahendid BIB-s on selle

kriminaalmenetluse raames arestitud. Neid asjaolusid tõendab esmalt Läti Vabariiki

28.10.2019.a edastatud EIO, 08.11.2019.a e-kiri Läti Vabariigist seoses EIO-ga ja

20.11.2019.a vastus EIO-le nr 20/2/5-19/26789 (T16 kd, tl 80-124). Vastusest EIO-le selgub

kokkuvõtvalt, et Läti Vabariigi Siseministeeriumi Riigipolitsei Kriminaalpolitsei Peavalitsuse

Majanduskuritegude vastase võitluse valitsus alustas 10.10.2019.a kriminaalmenetluse nr

11816015219 kuriteo koosseisu tunnustel, mis on ette nähtud Läti Vabariigi kriminaalseaduse

§ 195 lg 3 järgi, võimalik, et kuritegelikul teel saadud vahendite legaliseerimises suures

ulatuses, kasutades BIB kliendi kompanii GFC korrespondentkontot, mis toimus

ajavahemikul alates 09.05.2019.a kuni 24.09.2019.a. Kriminaalmenetluse raames tehti

11.10.2019.a vara arestimise määrus BIB kliendi kompanii GFC finantsvahenditele 7 811

153,59 eurot, mille kinnitas 14.10.2019.a Riia linna Vidzeme eeslinna kohtu kohtunik. Ühtlasi

nähtub Läti Vabariigi vastusest EIO-le, et GFC on esitanud (SWIFT Tehingu nr 09082019)

korrespondentkontol nr xxxx olevate vahendite ülekande Suurbritannias registreeritud

makseasutuse Payally Limited kontole nr xxxx Deutsche Kontor Privatbank AG.

IBAN numbri kontrollija 17.06.2020.a väljatrükk (T16 kd, tl 34-37) tõendab, et konto

numbriga xxxx on kehtiv ja avatud Saksamaa pangas Deutsche Handelsbank.

Läti Vabariigis alustatud kriminaalmenetlus nr 11816015219 anti 06.05.2020.a menetlemiseks

üle Eesti Vabariigile ning Läti Vabariigis senini kogutud kriminaalmenetluse materjalid

edastati kriminaalmenetluse nr 202210000025 juurde liitmiseks (T16 kd, tl 125). Läti

Vabariigi prokuratuuri 16.04.2020.a saatekiri nr 121-2020-01450 (T17 kd, tl 1-3) tõendab Läti

Vabariigi poolt kriminaalmenetluse nr 11816015219 üleandmist koos 11 köite materjalidega

edasiseks uurimiseks Eesti Vabariigile

Läti Vabariigi Finantsluure teenistuse 03.10.2019.a saatekirjast nr 1-9/698 koos tõlkega (T17

kd, tl 4-7) nähtub, et Läti finantsluure teenistus tegi korralduse kuritegelikust tegevusest

saadud vahendite külmutamise kohta GFC kontol.

Läti Vabariigi kriminaalasja materjalide kohaselt ei suutnud Finantsluure tuvastada GFC

vahendite, mis asuvad BIB-s asuval korrespondentkontol, seaduslikkust. Samuti, et esineb

kahtlus, et väidetav vahendite jäägi ülekanne Suurbritannias registreeritud makseasutuse

Payally Limited kontole ei vasta seaduse nõuetele. Ühtlasi on välja toodud nii kliendilepingu

avamisega seotud asjaolud, maksekontole tehtud sissemaksete ja väljamaksete summad, nõue

GFC-le korrespondentkontol olevate vahendite kuuluvuse tõestamiseks, sellele nõudele GFC

poolt vastamata jätmine ja nendepoolne avaldus jäägi ülekandmiseks Payally Limited kontole.

Lisaks on välja toodud kahtlus, et GFC sai professionaalset tuge BIB töötajalt kuritegelikul

teel saadud vahendite legaliseerimisel. Märgitud on, et GFC esindaja A. Š. kohtus korduvalt

BIB klienditeeninduse osakonna endise juhi G. R. kuupäevadel 07.08.2019.a ja 13.08.2019.a.

Samuti on välja toodud, et selleks, et kuritegelikul teel saadud vahendite legaliseerimise

jätkamist ära hoida on Finantsluure talitus välja andnud 24.09.2019.a korralduse nr 19/B-45-

260, külmutades varad summas 7 811 153,59 eurot GFC BIB korrespondentkontol nr xxxx

(T17 kd, tl 8-24).

Finantsluure talituse kuritegelikul teel saadud vahendite ajutise külmutamise 26.08.2019.a

korraldus nr 19/B-5-165 koos tõlkega (T17 kd, tl 25-28) ja Finantsluure talituse 24.09.2019.a

korraldus kuritegelikul teel saadud vahendite külmutamise kohta määratud tähtajaks nr 19/B-

45-260 koos tõlkega (T17 kd, tl 29-32) tõendab, et 26.08.2019.a korraldusega külmutati GFC

BIB kontol nr xxxx olevad rahalised vahendid summas 7 811 153,59 eurot ajutiselt ning

24.09.2019.a korraldusega külmutati eelpool nimetatud rahalised vahendid 45

kalendripäevaks, s.o kuni 08.11.2019.a.

Läti Vabariigi poolt kriminaalmenetluse nr 11816015219 algatamist 10.10.2019.a tõendab ka

Läti Vabariigi Kriminaalpolitsei peavalitsuse majanduskuritegudega võitlemise valitsuse

11.10.2019.a teade nr 20/2/3-526005 (T17 kd, tl 33-36). Asjaolu, et Läti Vabariigi poolt

edastatud CD-plaadil olevaid andmeid on vaadeldud ja need on väljatrükitud kriminaalasja

materjalide juurde, tõendab 11.10.2019.a vaatlusprotokoll koos lisadega CD-plaadil ja tõlkega

(T17 kd, tl 37-44).

PayAlly 06.08.2019.a kinnitus (T17 kd, tl 45-47) tõendab, et GFC on olnud PayAlly Limited

makseasutuse klient alates 06.08.2019.a ning omab Deutsche Kontor Privatbank AG-s kontot

xxxx. Lisaks saab kinnituse alusel GFC SWIFT makseid teha Alfa-Bank kontole xxxx.

BIB küsimustik GFC konto avamise taotlemiseks koos tõlkega (T17 kd, tl 48-60) tõendab, et

GFC on küsimustikus oma põhitegevusena märkinud makseteenused ja klientide arvuna 360.

Kliendibaasi kirjeldusena on küsimustikus märgitud järgmist: GFC sihtturul on juriidilised

isikud – ettevõtted (enamasti EL-is registreeritud ettevõtted), kes vajavad oma rahvusvaheliste

rahaülekannete tõhusat töötlemist kooskõlas äritegevuse ja vastaspooltega sõlmitud

lepingutega. Kõik kliendid tuvastatakse, iga juriidilise isiku jaoks tuvastatakse tegelikud

tulusaajad. GFC kliendid esindavad peamiselt majandusharusid nagu hulgi- ja jaemüük,

transport, info- ja kommunikatsiooniteenused ning muud teenused. Lisaks teenindab GFC ka

eraisikuid (18% kliendiportfellist), kuid tavaliselt on erakliendid seotud äriklientidega (nende

ettevõtete töötajad, kellel on GFC kontosid). Küsimustiku järgi on GFC kavandatud tehingute

arv päevas 15-25, mahuga 3-5 miljonit eurot. Tehingute kavandatud eesmärgiks on märgitud

rahaülekanded GFC klientide tellimusel ning selgitus, et sellised maksed on enamikul

juhtudel rahaülekanded kooskõlas GFC klientide ning nende vastaspoolte vahel sõlmitud

ekspordi- ja impordilepingutega ning tehingusummad varieeruvad 3000-300 000 euroni.

Küsimustikus on GFC tulusaajana märgitud T. Järviste, kes osaleb aktsiakapitalis 90,6%-ga,

juhatuse liikmetena A. Danchak ja S. G. ning nõukogu liikmetena L. R., T. Järviste, E. T. ja

U. T.. Välja on toodud lisaks, et GFC allub Finantsinspektsiooni järelevalvele ja viimane

kohapealne kontroll toimus 02.10.2017-27.10.2017.a. Lisaks on küsimustikus kirjeldatud,

kuidas GFC oma kliente kontrollib ja milliseid nõudeid neile esitab, kuidas töötajatele

koolitusi korraldab, milliseid teenuseid klientidele pakub ja milline on klientide

riskihindamine. Samuti on märgitud, et klientidest 18% on füüsilised isikud ja 82%

juriidilised isikud, 40% on kodumaised kliendid ja 60% välismaised kliendid ning klientide

asukohariigid on Eesti 40%, Ühendkuningriigis 30%, Lätis ja Venemaal 5% ning teised

(peamiselt EL-i riigid) 25%, 10% klientidest on offshore-asukohtades nagu Küpros, Briti

Neitsisaared, Gibraltar, Belize ja Seišellid. Küsimustiku on 22.04.2019.a allkirjastanud A.

Danchak.

Eelneva tõendi puhul on oluline välja tuua, et kuivõrd küsimustik on allkirjastatud

22.04.2019.a, siis tegelikkuses oli selleks ajaks toimunud GFC-s ka Finantsinspektsiooni teine

kohapealne kontroll (perioodil 09.07.2018.a kuni 03.08.2018.a), kuigi küsimustikus on

märgitud, et viimane Finantsinspektsiooni kontroll toimus GFC-s 2017.a. Seega ei ole GFC

BIB küsimustiku täitmisel andnud korrektseid andmeid ja soovinud millegipärast varjatada, et

GFC-s on teostatud Finantsinspektsiooni poolt kontroll ka 2018. aastal.

Lisa 1 GFC otsus BIB korrespondentkonto hoolduslepingu lõpetamise osas koos tõlkega (T17

kd, tl 61-63) tõendab, et GFC edastas panka SWIFT teate, et ei nõustu allkirjastama

01.08.2019.a pakutud 09.05.2019.a kuupäevaga korrespondentkonto hoolduslepingu xxxx

lisakokkulepet, millega on ette nähtud täiendava komisjonitasu kehtestamine 4% sissetulevalt

makselt. Ühtlasi võttis GFC vastu otsuse BIB 09.05.2019.a kuupäevaga korrespondentkonto

hoolduslepingu xxxx lõpetamise kohta, millega seoses esitas makserekvisiidid rahaliste

vahendite jääkide ülekandmiseks kooskõlas PayAlly Limited 06.08.2019.a õiendiga. Rahaliste

vahendite ülekandmist soovis GFC PayAlly Limited Deutsche Kontor Privatbank AG kontole

xxxx selgitusega „PYY20101.0158“.

BIB pöördus SWIFT teatega 20.09.2019.a kell 18:05 GFC poole, et viimane teavitaks neid

võimalikult kiiresti klientidest, kelle vahendid on nende ettevõttes blokeeritud, esitades

täieliku loetelu: nimi, kontonumber, blokeeritud summa. Lisaks pöördus BIB samal päeval,

s.o 20.09.2019.a kell 18:43 uuesti SWIFT teatega GFC poole, et viimane teavitaks neid

viivitamatult ka juhul, kui GFC pole valmis varakult nõutud teavet esitama (T17 kd, tl 64-66,

tl 67-69).

GFC BIB-s asuval kontol nr xxxx toimunud tehinguid ja konto lõppjääki summas 7 811

153,59 eurot tõendab Läti Vabariigist saadud kriminaalasja materjalide juures olev GFC BIB

konto väljavõte perioodil 09.05.2019-19.08.2019.a koos tõlkega (T17 kd, tl 70-205).

Läti Vabariigis registreeritud makseasutuse BIB maksekliendi GFC maksekonto nr xxxx

väljavõtet ning GFC ja BIB vahelist lepingut nr xxxx on vaadeldud 17.09.2020.a

vaatlusprotokollis koos lisade ja CD-plaadiga (T16 kd, tl 38-63). GFC maksekonto nr xxxx

väljavõttest perioodil 09.05.2019-19.08.2019.a nähtub, et 09.05.2019.a seisuga oli kontojääk

0 eurot. Esimene laekumine kontole toimus 14.05.2019.a. Vaatlusprotokollis on tabelina välja

toodud maksekontol toimunud tehingud ning neid tehinguid vaadeldes on näha, et ühegi

summa puhul pole välja toodud konkreetset klienti või nende kontosid ehk et ei ole võimalik

tuvastada, millisele GFC maksekliendile raha kuulub. Tehingud on olnud erineva

suurusjärguga summades. Perioodil 09.05.2019-19.08.2019.a on tehtud sissemakseid

kogusummas 11 352 657,37 eurot ja väljamakseid kogusummas 3 541 503,78 eurot. Konto

väljavõtte seisuga oli kontojääk 7 811 153,59 eurot.

PayAlly Limited (registrikood 10600055) Companies House äriregistri 11.10.2019.a

väljatrükk koos tõlkega (T18 kd, tl 1-6) tõendab, et äriühing on registreeritud 03.02.2017.a,

registreeritud tegevuskohaks on Coleman 80, London, Ühendkuningriik ning

tegevusvaldkonnaks äri- ja kodutarkvara arendamine ning mujal klassifitseerimata

finantsvahendus. Ettevõtte staatus on aktiivne. Äriühingu olulise kontrolliõigusega isikud on

Dmitrijus Apockinas Tegev, Advapay Ou Tegev ja Andzejevski Holding Ou Tegev. Viimase

kahe puhul on tegemist Eesti äriregistris registreeritud osaühingutega, kes mõlemad omavad

makseasutuses aktsiaid rohkem kui 25%, kuid mitte üle 50%.

Ettepanek kriminaalmenetluses nr 11816015219 menetlust juhtiva isiku kinnitamise määruse

ja vara arestimise määruse väljavõtte kohta koos tõlkega (T18 kd, tl 7-14) tõendab Riia linna

Vidzeme eeslinna kohtu uurimiskohtunikule 11.10.2019.a Läti Vabariigi Siseministeeriumi

Riigipolitsei Kriminaalpolitsei Peavalitsuse Majanduskuritegudega võitlemise valitsuse uurija

poolt ettepaneku tegemist uurija 11.10.2019.a vara arestimise määruse kinnitamiseks, millega

arestitaks GFC rahalised vahendid BIB korrespondentkontol nr xxxx suuruses 7 811 153,59

eurot. 11.10.2019.a vara arestimise määrus koos tõlkega (T18 kd, tl 15-41) tõendab GFC BIB

korrespondentkontol nr xxxx olevate rahaliste vahendite 7 811 153,59 eurot arestimise

kinnitamist 14.10.2019.a eeluurimiskohtuniku poolt.

Kriminaalpolitsei peavalitsuse

majanduskuritegudega võitlemise valitsuse 18.10.2019.a saatekiri koos tõlkega (T18 kd, tl 42-

45) ja 16.10.2019.a teade kriminaalmenetluse nr 1186015219 kohta koos tõlkega (T18 kd, tl

46-49) tõendab GFC teavitamist vara arestimise määrusest ja neile nende õiguste

tutvustamisest (väljavõte seadusest).

GFC vaidlustas 22.10.2019.a avaldusega varade külmutamise korralduse. Avalduses toob

GFC välja, et BIB-s avatud konto nr xxxx on nende korrespondentkonto, mitte arvelduskonto.

Sellel kontol asuvad kolmandate isikute vahendid, mis kuuluvad umbes 315 GFC kliendile.

RAB-l ei ole pretensioone ei GFC-le ega tema klientidele ning ettevõtte klientide

arvelduskontode käibed olid alalisel ja igapäevasel alusel antud üle RAB-le sõltumata sellest,

millistel etttevõtte korrespondentkontodel ja missuguses riigis need rahalised vahendid asusid.

Seega GFC sõnul on klientide rahalised vahendid, mis asuvad BIB-s avatud

korrespondentkontol nr xxxx kontrollitud RAB-i poolt ja loetakse käitlemiseks vabadeks

Euroopa Liidu territooriumil. Nimetatud rahaliste vahendite üle kandmine GFC

korrespondentkontode vahel on täidetud Eesti Vabariigi Finantsinspektsiooni loa alusel.

Avaldusele on lisaks märgitud, et kui GFC oleks rikkunud kuritegelikul teel saadud vahendite

legaliseerimise valdkonna normatiivakte, siis sellised rikkumised võisid olla toime pandud

Eesti Vabariigis, mitte Läti Vabariigis, kuid Eesti Vabariigi kontrollasutustel ei ole

pretensioone GFC-le ja tema klientidele. Kaebuse on allkirjastanud GFC juhatuse liige A. V..

Avalduse lisana on edastatud kaebus ja selgitus Finantsluure talituse 26.08.2019.a korralduse

nr 19/B-5-165 peale (T18 kd, tl 54-81). Riigipolitsei Kriminaalpolitsei Peavalitsuse

Majanduskuritegudega võitlemise valitsuse 1. osakonna vaneminspektori 29.10.2019.a teatis

GFC-le koos tõlkega (T18 kd, tl 50-53) tõendab, et GFC 22.10.2019.a avaldus on lisatud

kriminaalasja materjalide juurde.

RAB 11.06.2019.a vastus GFC taotlusele nr 3.4-4/789-2 edastatuna A. Danchakile (T19, tl 1)

tõendab, et RAB-i rahapesu juhtivanalüütiku T. K. teatel tuleb GFC-l iga konkreetse kliendi

osas, kelle vahendid nad soovivad kanda kolmandate isikute kontodele, edastada RAB-le

teavitus koos kliendi vara päritolu tõendavate dokumentide ning konto väljavõttega, et RAB

saaks kaaluda erandi lubamist.

RAB 25.06.2019.a vastus GFC taotlusele nr 3.4-4/852-3 (T19, tl 2) tõendab, et RAB juht M.

R. on selgitanud järgmist. GFC on esitanud RAB-le teateid ja kirju seoses nende klientide

vara edasikandmisega. RAB soovib välja tuua, et tegevusloa kehtetuks tunnistamise tagajärjel

tehingute tegemise ulatuse ja tingimused, sh klientide vara tagastamiseks, peab määrama selle

tegevusloa kehtetuks tunnistanud asutus, mis GFC puhul on Finantsinspektsioon. Juhul, kui

kehtetuks tunnistatud tegevusloa tõttu on vajadus kanda klientidele vara teisele kontole, peab

GFC seda, kas ja millistel tingimustel on neil lubatud selliseid tehinguid teha, selgitama välja

koostöös Finantsinspektsiooniga. Lisaks palub RAB sellise seisukoha saamisel see ka neile

edastada. Ühtlasi on vastuses rõhutatud erinevatele RahaPTS sätete kohaldumisele. Samuti on

RAB märkinud, et kui Finantsinspektsioon lubab klientide vara edasikandmise vaid RAB

poolse teavitamisega, siis tuleb vastav seisukoht ka RAB-le edastada. Sellisel juhul tuleb

täiendavalt, lisaks juba esitatud teavituse dokumentidele, esitada ka põhjendused, miks raha ei

ole võimalik kanda klienti enda teisele kontole, mis asub Euroopa Majanduspiirkonnas asuvas

pangas ning kokkulepe kliendi ja kolmanda isiku vahel, mis tõendab, et kolmanda isiku

kontole laekuv vara kuulub kliendile. Lisaks palub RAB esitada selliste tehingute vajadusega

eeldatav kogusumma ja klientide arv GFC-s.

T. Järviste poolt 10.01.2020.a menetlejale saadetud e-kirjast koos 2 manusega (CD-plaadil),

(T3 kd, tl 308-312) nähtub, et A. Danchak on 02.07.2019.a edastanud palve

Finantsinspektsioonile seoses tegevusloa kehtetuks tunnistamise järel tekkinud olukorraga,

kus palutakse võimalust tagastada klientidele nende kontodel olevad rahalised vahendid ning

et Finantsinspektsioon määraks tehingute tegemise ulatuse ja tingimused. Finantsinspektsioon

selgitab 10.07.2019.a vastuses, et Finantsinspektsiooni otsus ei ole keelanud GFC klientidele

nende vara tagastamist, vaid tunnistanud kehtetuks load, mis lubasid GFC-l tegutseda

makseasutusena ning talle väljastatud tunnuskoodi. Finantsinspektsiooni hinnangul on GFC

kohustus lahendada oma klientide vara puudutavad küsimused seoses tegevusloa kehtetuks

tunnistamisega.

Riigipolitsei Kriminaalpolitsei Peavalitsuse Majanduskuritegude valitsuse saatekiri koos

tõlkega (T19, tl 3-6) ja vastus GFC avaldusele koos tõlkega (T19, tl 7-12) tõendab, et GFC-le

on esitatud palve esitada enne 31.01.2020.a arestitud rahaliste vahendite päritolu tõendav

teave ja dokumendid ehk selgitada rahalise vahendite legaalset päritolu.

Riigipolitsei Kriminaalpolitsei Peavalitsuse Majanduskuritegude valitsuse 18.10.2019.a

saatekiri koos tõlkega (T19, tl 13-16), teatis koos tõlkega (T19, tl 17-20) ja 11.10.2019.a vara

arestimise määrus koos tõlkega (T19, tl 21-27) tõendab GFC teavitamist vara arestimisest,

vara arestimise määruse edastamist ning kriminaalmenetluses puudutatud vara omaniku

õiguste ja kohustuste tutvustamist.

Läti kriminaalmenetluse seaduse 16.10.2019.a väljavõte koos tõlkega (T19, tl 28-33) tõendab,

et GFC-le on teatavaks tehtud kriminaalmenetluses puudutatud vara omaniku õigused ja

kohustused ning milline on advokaadi roll Läti Vabariigi kriminaalmenetluse seaduse

kohaselt.

Läti Vabariigi Prokuratuuri 12.12.2019.a teatis nr N-250-2019-02882 kriminaalmenetluse nr

11816015219 pretensiooni kohta koos tõlkega (T19, tl 34-38), Läti Vabariigi prokuratuuri

12.12.2019.a teatis kaebuse läbivaatamise kohta (T19, tl 39-45), GFC likvidaatori

06.12.2019.a kaebus koos tõlkega (T19, tl 46-85) ja Läti Vabariigi prokuratuuri 17.12.2019.a

vastus kaebusele koos tõlkega (T19, tl 86-94) tõendavad GFC likvidaatori A. V. poolt

06.12.2019.a esitatud kaebust kriminaalasja 118160105219 uurija tegevuse peale. Kaebuses

palub GFC, et FLT ja majanduskuritegudega võitlemise valitsus koos ja igaüks eraldi

hindaksid GFC „kahtlaseid tehinguid“ GFC korrespondentkontol BIB-s. Lisaks on välja

toodud tehingute numbrid GFC korrespondentkontol BIB-s globaalsüsteemis SWIFT ja

palutakse ära märkida makseoperatsioonide numbrite seast need, mis uurijates kahtlusi esile

kutsuvad. Seejuures tuuakse välja, et on ignoreeritud GFC õigust saada kõik

menetlusdokumendid Eesti riigikeeles – eesti keeles ning tuleks välja tuua, milliste

konkreetsete seaduste ja punktide alusel on Läti vastuvõetud kohustusi mitte täitnud. Ühtlasi

palutakse märkida kompenseerimise allikad ja tähtajad kahjumitele, mis tekkisid seoses Läti

Vabariigi riiklike õiguskaitseorganite tegevusega ning kuupäeva millal Läti Vabariik on

valmis vastu võtma GFC klientide pretensioonid kahjumite kompenseerimise kohta. Lisaks

palutakse teatada, kas vastab tegelikkusele informatsioon, mis puudutab ühe GFC kliendi

kinnipidamist korruptsiooniga võitlemise ja tõkestamise büroo poolt, mis toimus seoses

katsega anda altkäemaksu uurijale, kes menetleb kriminaalasja 118160105219 eesmärgiga

vabastada märgitud GFC kliendi rahalised vahendid, mis on arestitud GFC

korrespondentkontol BIB-s. Läti Vabariigi prokuratuuri 17.12.2019.a otsusest pretensiooni

osalise tagasilükkamise kohta nähtub, et kaebus rahuldati selles osas, et on märgitud küsitud

kahtlaste tehingute ajavahemik, milleks on 09.05.2019.a kuni 24.09.2019.a. Ühtlasi on

selgitatud, et sellel ajavahemikul tehtud tehingute põhjal ei ole võimalik kindlaks teha kontole

laekunud vahendite päritolu, st ei ole kindlaks tehtud, kas vahendid kuuluvad GFC-le või

ettevõtte klientidele. Lisaks rahuldati kaebuses keelega seonduv palve ja selgitati, et vastavalt

Riigikeele seadusele on Läti riigikeeleks läti keel ja seetõttu loetakse seda ka põhiliseks

menetluses kasutatavaks keeleks. Seejuures on välja toodud isikud, kellel on

kriminaalmenetluses õigus tõlkele ning selgitatud, et õigus kasutada endale arusaadavat keelt

ja õigust tõlkele ei ole märgitud KrMS § 1111 puudutatud vara omaniku suhtes.

11.10.2019.a ettepanek kriminaalmenetluses nr 118160105219 menetlusjuhi koostatud

„krediidiasutuselt konfidentsiaalse teabe või sellist teavet sisaldavate dokumentide taotlemise

määruse“ kinnitamise kohta koos tõlkega (T19, tl 95-105) ja 11.10.2019.a määrus

konfidentsiaalse teabe ja sellist teavet sisaldavate dokumentide taotlemise kohta koos tõlkega

(T19, tl 106-117) tõendavad, et Läti menetleja nõudis kohtult välja korrespondentkontol xxxx

ajavahemikus 09.05.2019.a kuni 24.09.2019.a toimunud tehingutega seotud dokumendid,

sealhulgas korrespondentkonto avamisega seotud dokumentide koopiad, isikute andmed, kes

kasutasid korrespondentkontot volituse alusel ja nende isikute dokumentide koopiad,

kasusaajaid puudutavad ja identifitseerivad dokumendid ning korrespondentkonto väljavõtted

nimetatud ajavahemikul, samuti ettevõtte poolt edastatud selgitused nii majandustegevuse kui

ka finantsvahendite päritolu kohta ning muud ettevõttega seotud dokumendid, mis olid BIB

käsutuses. Riia linna Vidzeme eeslinna kohtu kohtunik kinnitas ettepaneku määrusega

14.10.2019.a.

Kriminaalpolitsei peavalitsuse majanduskuritegude talituse 18.10.2019.a kaasdokumendist

määruse saatmise kohta nr 20/2/3-539417 koos tõlkega (T19, tl 118-122) ja BIB 04.11.2019.a

vastusest kaaskirjale koos tõlkega (T19, tl 123-129) nähtub, et pank arestis 21.10.2019.a

vastavalt määrusele vara, mis on seotud kriminaalmenetlusega ehk rahalised vahendid

summas 7 811 153,59 eurot, mis asuvad firma GFC kontol nr xxxx. BIB on lisaks selgitanud,

et GFC volitatud isikuks alates konto avamise päevast on A. Danchak ja S. G. ning praegusel

hetkel A. V.. Kasusaajaks on panga andmetel T. Järviste. Internetipangaga GFC kontot ei

liidetud. GFC makseid teostati SWIFT süsteemi kaudu. A. Danchaki identifitseerimine toimus

Riias, Lätis ning konto avamise dokumendid sai pank posti teel. GFC sõnul tegutseb ta oma

klientide huvides. Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise uuringu GFC kohta teostas

klientide järelevalve osakonna töötaja J. G. ning kontrollis ja võttis vastu klientide järelevalve

osakonna juhataja J. J.. GFC-d teenindas ajavahemikul 09.05.2019-24.09.2019.a

finantsasutuste talituse juhataja I. K..

AS BIB vastusele lisatud andmekandja vaatluse käiku ja elektrooniliste lisade väljaprintimist

toimikusse tõendab 11.12.2019.a läbivaatuse protokoll koos tõlkega (T19, tl 130-133).

BIB 06.06.2019.a kiri GFC-le nr N 13-01/1232 koos tõlkega (T19, tl 134-136) tõendab BIB

kinnitust A. Danchakile selle kohta, et GFC on panga klient alates 09.05.2019.a ja omab

korrespondentkontot xxxx.

BIB 05.08.2019.a kell 10:21 SWIFT teade GFC-le koos tõlkega (T19, tl 137-141) tõendab, et

pank teavitas GFC-d muudatustest tasugraafikus, nimelt tehingutasust 4% igast väljaminevast

maksesummast ja vahendustasust rahaliste vahendite korrespondentkontol hoidmise eest 5%

aastas konto jäägist. Märgitud on ka, et kõik muud tasud jäävad samaks.

BIB 05.08.2019.a kell 10:30 SWIFT teade GFC-le koos tõlkega (T19, tl 142-146, 147-149,

150-153) tõendab, et kuna GFC tegevusluba tühistati 27.05.2019.a Eesti Finantsinspektsiooni

otsuse alusel, siis otsustas pank lõpetada 09.05.2019.a kuupäevaga lepingu nr 02/26/2019 ja

sulgeda korrespondentkonto nr xxxx. Ühtlasi kinnitab pank teates, et konto jääk on

05.08.2019.a seisuga 7 812 617,09 eurot. Seoses sellega palutakse saata pangale

maksekorraldus, millest lähtuvalt kannab pank rahalised vahendid maksekorralduses märgitud

kontole, pidades kinni vahendustasu, seejuures käsitletakse maksekorralduse saatmist kui

rakendatud tehingutasuga nõustumisena.

BIB SWIFT teade GFC-le 29.08.2019.a kell 10:25 esimene osa koos tõlkega (T19, tl 154-

158) ja 29.08.2019.a kell 10:27 sõnumi teine osa koos tõlkega (T19, tl 159-163) tõendab, et

pank teavitas GFC-d, et 26.08.2019.a väljastas Läti Vabariigi rahapesu andmebüroo

arestimisotsuse nr 19/B-5-165, millega nõutakse rahaliste vahendite ajutist külmutamist ning

panga kohustuseks on GFC-le sellisest arestimisotsusest teatada ja edastada arestimisotsuse

koopia.

BIB 28.08.2019.a teade nr 13-01/1658 GFC-le koos tõlkega (T19, tl 164-169) tõendab BIB

poolt GFC-le Läti Vabariigi Rahapesu Andmebüroo poolt väljastatud arestimisotsuse sisu ja

koopia edastamist.

Läti Vabariigi Riia Ringkonnakohtu poolt kriminaalpolitsei peavalitsuse majanduskuritegude

talitusele 13.01.2020.a edastatud teade koos tõlkega (T19, tl 170-173), 10.01.2020.a

kohtuotsus kriminaalmenetluses nr 11816015219 koos tõlkega (T19, tl 174-188) ja GFC

kaebus 11.10.2019.a otsusele vara arestimise kohta koos lisade tõlkega (T19, tl 189-199, T20,

tl 1-25) tõendab, et GFC esitas kaebuse seoses korrespondentkontol olevate rahaliste

vahendite arestimisega ning Riia Ringkonnakohus jättis 10.01.2020.a otsusega vara arestimise

11.10.2019.a otsuse muutmata ja lükkas GFC kaebuse tagasi.

Inccom OÜ 30.12.2019.a avaldusest nr 60-19/DS andmete vara päritolu seaduslikkusest koos

tõlkega (T20, tl 26-38) nähtub, et Inccom OÜ on loodud 30.10.2012.a ning tema peamised

tegevusalad on logistika, marketing ja linnukasvatus. Täpsemalt on selgitatud, kes on ettevõtte

koostööpartneriks ja kuidas toimub nende ettevõttes haudemunade eksporttarne. Lisaks on

kirjeldatud, millised arveldusarved on ettevõttel GFC-s avatud ja et neil puudub võimalus neid

arveldusarveid ja nendel olevaid rahalisi vahendeid summas 1 042 672,33 eurot kasutada,

kuna kriminaalmenetluse raames on arestitud ettevõtte GFC korrespondentarve BIB-s. Lisaks

on ettevõtte põhjalikult selgitanud, kust tema rahalised vahendid pärinevad, koostades selleks

tabelid ja lisades erinevad raamatupidamise dokumendid. Avaldusega palub Inccom OÜ

tunnistada, et nende rahalised vahendid 1 042 672,33 euro suuruses summas ei ole saadud

kuritegelikul teel ning tühistada selles summas rahaliste vahendite arest ja tagastada raha

Inccom OÜ-le.

Läti Vabariigi Kriminaalpolitsei peavalitsuse Majanduskuritegude valitsuse 07.01.2020.a

teade taotluse läbivaatamisest kriminaalmenetluses nr 11816015219 nr 20/2/3-10101 koos

tõlkega (T20, tl 39-42) ja 06.01.2020.a taotluse rahuldamata jätmise määrus

kriminaalmenetluses nr 11816015219 koos tõlkega (T20, tl 43-49) tõendab, et Inccom OÜ

poolt esitatud kaebus jäeti rahuldamata ja rahalised vahendid jäeti aresti alt vabastamata,

põhjendusega, et kriminaalmenetluses jätkub veel kohtueelne uurimine kõigi tõendamisele

kuuluvate asjaolude väljaselgitamiseks, alused kriminaalmenetluse lõpetamiseks puuduvad

ning puuduvad ka alused vara arestimise tühistamiseks või vara arestimise otsuse

muutmiseks.

GFC 22.11.2019.a vastus Inccom OÜ pretensioonile summas 1 042 672,33 eurot koos tõlkega

(T20, tl 50-52) tõendab, et GFC vastuse kohaselt ei saa nad üle kanda rahalisi vahendeid

Inccom OÜ GFC arvetelt kokku summas 1 042 672,33 eurot Inccom OÜ poolt näidatud

arvele, kuna ettevõtte klientide rahalised vahendid, sealhulgas Inccom OÜ omad, mis asusid

GFC eriarvel BIB-s, on kriminaalasja raames arestitud. Kuna nimetatud kriminaalasi on Läti

õiguskaitseorganite menetluses, siis tuleb GFC teatel Inccom OÜ-l pöörduda vastavasisulise

avaldusega Läti õiguskaitseorganite poole palvega tagastada rahalised vahendid. Vastuse on

allkirjastanud 20.12.2018.a A. V..

Inccom OÜ GFC kontode jäägi väljavõttest (T20, tl 53-60) nähtub, et ettevõttel oli kontol

xxxx summa 1 035 542,60 eurot, kontol xxxx summa 2139,73 eurot ja kontol xxxx summa

4990 eurot ehk kokku 1 042 672,33 eurot.

Väljavõte TeamDev Management OÜ GFC kontolt (T20, tl 61-82) tõendab kontol

ajavahemikul 11.04.2018-13.06.2019.a toimunud rahalisi toiminguid ja konto lõppjääki

seisuga 13.06.2019.a summas 23 313,22 eurot.

Eeltoodud tõendite põhjal ei ole vaidlust selle üle, et klientidele raha tagastamisega seoses on

GFC pöördunud nii RAB-i kui ka Finantsinspektsiooni poole. Vaidlust ei ole ka selles, et

klientidele raha tagastamise protsess oli GFC-lt makseasutusena tegutsemise litsentsi

äravõtmise tõttu muutunud keeruliseks ning ükski Eestis tegutsev krediidiasutus ei soovinud

GFC-le arvelduskontot avada. Tõendamist on ka leidnud, et A. Danchak oli isikuks, kes avas

GFC-le Läti Vabariigis BIB-s arvelduskonto. Sellele kontole kanti rahalised vahendid

summas 7 811 153,59 eurot, seejuures ei olnud võimalik tuvastada, kellele need rahalised

vahendid täpsemalt kuulusid. Samuti nähtub esitatud andmetest, et kokku on GFC BIB

arvelduskontole tehtud sissemakseid kogusummas 11 352 657,37 eurot ja väljamakseid

kogusummas 3 541 503,78 eurot. Seega tõendatud on, et sellelt kontolt on mingeid

väljamakseid GFC klientidele siiski tehtud, kuid edasiselt uuritavatest tõenditest selgub, et

sellised väljamaksed ei olnud sugugi A. Š.ile meelt mööda. Lisaks nähtub uuritud tõenditest,

et BIB kehtestas ühepoolselt lisakomisjonitasu, millega GFC ei nõustunud ja esitas rahaliste

vahendite ülekandmise taotluse Suurbritannias registreeritud makseasutuse Payally Limited

kontole Deutsche Kontor Privatbank AG-s. GFC BIB kontol olevad rahalised vahendid

arestiti Läti Vabariigi poolt, kuna esinesid rahapesu tunnused.

Kuigi GFC-le BIB konto avamist on põhjendatud sooviga tagastada klientidele nende

rahalised vahendid, siis järgnevalt analüüsitavad A. Danchaki poolt kohtuistungil antud

ütlused tõendavad, et arvelduskonto avamise taga olid ka muud põhjused.

A. Danchak andis 13.05.2022.a kohtuistungil järgmisi ütlusi. Pärast GFC litsentsi äravõtmist

Finantsinspektsiooni poolt olid GFC-l avatud kontod Lätis BIB-s, Venemaal Sberbankis ja

Aserbaidžaanis Mugan Bankis. Nimetatud kolm kontot olid korrespondentkontod. Lisaks olid

GFC-l ka muud kontod, näiteks Rietumu pangas arve, kliendite vahendite hoidmise konto,

mis oli Bilderlings makseasutus ja seal oli avatud maksekonto. Nendel kontodel GFC

klientide raha kuidagi eristada ei saanud. Kliendi vahendite üle peeti GFC-s arvestust nende

vahendite paigutamisega klientide personaalsetele kontodele GFC IBAN tunnusega, mis

tähendab, et GFC kui makseäriühing, tal oli õigus ja ta genereeris ka oma IBAN kontosid ning

klientide vahendite eraldi arvestamine ja GFC omavahendite arvestamine peeti nendel

kontodel. Kui GFC-lt võeti litsents ära, siis nendel korrespondentkontodel oli nii palju rahalisi

vahendeid, et kõikidele klientidele oleks saanud nende raha tagastada ja isegi rohkem. A.

Dachaki sõnul proovis ta klientide rahalisi vahendeid tagastada esmalt selliselt, et tehti

kokkulepe Bilderlings äriühinguga, et nad avavad kõikide GFC kontrollitud klientide jaoks

kontod oma äriühingus. GFC pidi siis oma korrespondentkontodelt kandma raha Bilderlingsis

GFC jaoks tehtud kontole ja sealt kontolt Bilderlingsis pidi GFC tegema ülekanded kõikide

klientide kontodele Bilderlingsis. A. Danchak arutas nimetatud plaani ka T. Järviste ja A.

Š.iga. Plaani aga tööle ei saadud ja kandeid ei õnnestunud teha, sest Bilderlingsi poolt due

diligence sellise kliendi koguse tõttu pikenes või venis. Kontod kõikide nende klientide jaoks

olid küll reserveeritud, kuid mitte avatud ja pärast tekkisid probleemid raha ülekandmisega

korrespondentkontodelt, sest korrespondentpangad lubasid kanda raha üksnes panka, mitte

makseasutuses avatud kontole, milleks oli Bilderlings. Sellise plaani vastu oli ka A. Š., kes

rääkis varem suuliselt A. Danchakile oma ideest avada kontod teatud pankades, kuhu

akumuleerida vahendid kõikidelt GFC korrespondentkontodelt ja siis pidi A. Š. leidma viisi,

mis oli A. Danchakile teadmata, kuidas pärast raha pangakontodelt välja viia. A. Š. rääkis

sellest ideest enne litsentsi äravõtmist, aga pärast Finantsinspektsiooni poolt ettekirjutuse

projekti ja litsentsi äravõtmise otsuse kättesaamist. Kuna see plaan oli A. Danchaki jaoks

vastuvõetamatu, siis hakkas ta otsima igasuguseid võimalusi, et kiiremas korras klientidele

nende vahendid tagastada. Pankadena, kus A. Š. soovis kontosid avada, nimetas ta Ukraina

panka Zemelni Kapital ja Venemaal Nevski panka, kuna A. Š.i sõnutsi olid tal seal mingid

sidemed. A. Danchaki ütluste kohaselt oli tal ka kirjalik suhtlus GFC töötaja V-

Lavrenchukiga, kui palus tal otsida ennekõike negatiivset infot nendes pankades kontode

avamise kohta, et aru saada sellest, mis viisil A. Š. kavatseb raha välja viia.

A. Danchaki ütluste kohaselt rääkis ta A. Š.i rahade väljaviimise plaanist T. Järvistele pärast

Finantsinspektsiooni poolt GFC litsentsi äravõtmist ning T. Järviste toetas teda selles, et peab

proovima klientidele võimalikult kiiresti raha tagastada. A. Danchaki sõnul avas ta ka

Venemaal Nevski pangas GFC nimele konto, sest tehes näo nagu ta nõustuks A. Š.i

ettepanekuga ja niimoodi aega venitades, suutis ta tagastada enamusele klientidest nende raha.

Ütluste kohaselt pakkus A. Š. raha ülekandmise eest A. Danchakile miljon eurot. Klientide

raha oli sel hetkel nendel korrespondentkontodel kokku kuskil 14,7 miljonit. Sellisest A. Š.i

pakkumisest rääkis A. Danchak ka T. Järvistele isiklikul kokkusaamisel, mille peale T.

Järviste ütles, et A. Danchak jätkaks oma pingutusi kiiremas korras klientidele raha

tagastamisel. Ühe sellise A. Danchaki ja T. Järviste vahel aset leidnud vestluse juures viibis

ka A. Š., kes oli närvis, kuna süüdistatav rääkis sellest T. Järvistele ja ütles, et see ei ole T.

Järvistele huvitav, see teda ei puuduta ja A. Danchak teeb valesti, et talle räägib kõike seda.

A. Danchak selgitas veel, et hetkel, mil avati konto Nevski pangas, oli GFC

korrespondentkonto Mugan pangas Aserbaidžaanis suletud ja rahalised vahendid kantud BIB-

i, samuti oli suletud Sberbanki konto Venemaal ja sealsed rahalised vahendid kantud Fortress

panka Küprosel ning lisaks oli GFC-l veel Leedu Vabariigis Trustcom Financial UAB-is

maksekonto. Kui A. Danchakil tekkis arusaam, et A. Š.i poolt räägitu ei ole lihtsalt idee, vaid

plaan, siis üritas ta kiirendada klientidele raha tagastamist. Niikaua kuni see protsess toimus

aeglaselt, ei vaielnud A. Š. sellele vastu, kuna tagastati raha klientidele, kellel olid väikesed

summad ja need kliendid, kellel oli rohkem raha, ei nõustunud selle ettepanekuga, raha

tagasisaamise viisiga, mis GFC neile pakkus. Kui aga hiljem hakkasid raha tagastamisega

sellisel viisil nõustuma juba suuremate summadega kliendid, siis pöördus A. Š. pidevalt A.

Danchaki poole ja keelas klientidele nii kiiresti raha jagada. A. Danchakil oli raha tagastamise

osas A. Š.iga ka konflikt, kui alles oli jäänud umbes 11 miljonit eurot. Sellest, et tegemist on

A. Š.i plaani, mitte ideega, sai A. Danchak aru siis, kui Nevski pangas konto avamine läks

väga kiiresti ning kui A. Š. tegi talle pakkumise konkreetse summaga ja konkreetsel viisil,

kuidas seda teha. A. Danchaki ütluste kohaselt ei olnud T. Järvistega rääkimine ühekordne,

vaid räägiti palju kordi. Lisaks kirjeldas A. Danchak, kuidas A. Š. hakkas teda survestama,

rääkides tihti, et tal on olemas viis A. Danchaki sundida seda tegema ja et on võimalik, et A.

Š. pöördub prokuratuuri A. Danchaki tegevuse ebaseaduslikkuse kohta ja nimelt, et A.

Danchak juhatuse liikmena ei tegutse äriühingu GFC huvides. Samuti olid katsed A. Š.i poolt

diskrediteerida A. Danchaki äriühingus Trustcom Financial Leedu, läbi mille nad suutsid

tagastada osa klientide raha. A. Danchak sai teada, et Trustcom Financial sai anonüümse

pöördumise selle kohta, et A. Danchak on kelm, kes tegeleb eriti suures koguses rahapesuga

ja kui äriühing Trustcom Financial jätkab GFC-ga koostöö tegemist ning ka A. Danchakiga

koostöö tegemist, siis vastav raport suunatakse politseisse. Sellisest A. Š.i poolsest

survestamisest rääkis A. Danchak korduvalt T. Järvistele suuliselt ja kirjutas talle ka augustis

2019.a kirja avaldusega, et tema volitused GFC juhatuse liikmena oleks lõpetatud. Kirjas

märkis A. Danchak ära ka kõik survestamise asjaolud A. Š.i poolt ning lisas kirjale info ja

aruande oma tegevusest juhatuse liikmena ja tegevustest, mis olid suunatud klientidele

rahaliste vahendite tagastamisele. T. Järviste rahuldas A. Danchaki avalduse ja A. Danchak

andis juhatuse liikme õigused ja kohustused üle teisele isikule. A. Danchakil oli kohtuistungil

raske meenutada, kas T. Järviste ka muus osas midagi vastas, kuid ta kinnitas, et T. Järviste

jätkas rääkimist, et toetab A. Danchaki püüdlusi tagastada klientidele nende raha. Kuigi A.

Danchakile ei esitatud pärast tema GFC-st lahkumist mingeid pretensioone ega kriitikat töö

kohta, siis oli kiri T. Järviste poolt, kus T. Järviste kirjutas teatud klientide poolsetest

pretensioonidest ja avaldas oma oletusi selle kohta, et A. Danchak teeb midagi valesti. See on

see, mida A. Danchak kirjast aru sai ja see oli lahkumisavalduse kirjutamise põhjuseks, kuna

saades sellise kirja tundis A. Danchak, et temal T. Järviste poolt tuge pole. Kliendid ei olnud

rahul nende tingimustega, mis olid klientidele pakutud nende rahaliste vahendite

tagastamiseks. Nii palju kui A. Danchak teab, siis mõningad neist hakkasid pöörduma ka

kaebustega Finantsinspektsiooni, võimalik, et ka uurimisasutustesse. T. Järviste kirjutas oma

kirjas, et „kirjutan kõik sinu arvele“, mida A. Danchak võttis temapoolse toetuse

puudumisena.

Kohtuistungil selgitas A. Danchak veel BIB-i osas, et sellelt kontolt väljamakseid klientidele

ei tehtud. Oli aga üks erand, klient, kellel oli avatud konto BIB-s ja kellel olid A. Danchaki

teada sidemed BIB juhatusega, kelle osas tehing teostati ja klient sai oma raha tagasi. A.

Danchaki sõnul algatas ta ka kogumahus rahaliste vahendite ülekandmise BIB-ist kontole, mis

oli avatud äriühingus PayAlly Limited, seoses sellega, et BIB otsustas kehtestada ühepoolse

lisakomisjonitasu rahaliste vahendite hoidmise eest. BIB pakkus rahaliste vahendite

väljaviimise skeemi kontodele teises makseäriühingus lisakomisjonitasu rakendamisega. See

lisakomisjonitasu varem ei olnud läbi räägitud ja ei olnud väga väike. Seoses sellega tegi A.

Danchak kirja Swifti kaudu ja ametliku e-posti kaudu BIB-is korrespondentkonto sulgemise

kohta ja raha ülekandmise kohta PayAlly Limited-le. Seda maksekorraldust aga ei täidetud ja

raha BIB-i kontol, mis kuulus GFC-le ja tema klientidele, külmutati rahapesu tõkestamise

büroo otsuse alusel. Rahaliste vahendite kandmine kontole PayAllys oli tehtud samuti selleks,

et tagastada klientidele nende raha. Samuti oli PayAlly üks omanikest GFC klient, kelle raha

oli ka külmutatud. A. Danchaki ütluste kohaselt ei olnud A. Š.il võimalust GFC kontodele

kuidagi juurde pääseda, seega A. Š. ei oleks saanud omastamise plaani iseseisvalt ellu viia.

Õigus kontodel tehinguid teha oli volitatud isikutel, kuid A. Danchakil puudub info, kes need

isikud olid. Kui A. Danchak lõpetas GFC-s töötamise ja ei täitnud enam GFC juhatuse liikme

kohustusi, siis ainuke inimene, kellel oli nende kontode juhtimise õigus, oli juhatuse liige A.

V..

Kaitsja küsimustele vastates ütles A. Danchak, et A. Š. ei ole kunagi maininud, et tema

plaanis oleks T. Järvistel roll. Kohtumise, milles osalesid A. Danchak, A. Š. ja T. Järviste,

initsieeris A. Danchak ja tema kutsus T. Järviste sellele kohtumisele. A. Danchak oli T.

Järvistele A. Š.i plaanist rääkinud ka juba enne seda kohtumist. Kohtumisel oli T. Järviste

reaktsioon, et nii on halvasti ja ta toetas A. Danchaki, et nad peavad võimalikult kiiresti

klientidele raha tagastama, aga A. Š. tema arvamust ei jaganud. A. Š. oli väga närvis ja rääkis,

miks A. Danchak korraldab tsirkuse. Tsirkuse all pidas ta silmas seda kohtumist T. Järvistega,

sest A. Š. ei tahtnud, et A. Danchak kaasaks T. Järvistet nendesse protsessidesse. A. Š. ei

tahtnud, et A. Danchak T. Järvistele üldse midagi räägiks. A. Danchaki sõnul ei teinud T.

Järviste talle mingisuguseid takistusi klientidele raha tagastamiseks, üksnes aitas. Aitas

sellega, et tegi A. Danchakile volikirja GFC Holding OÜ konto juhtimiseks maksekontoga

äriühingus Paysera, mille pealt tehti samuti väljamakseid klientidele käsundilepingu alusel.

Pärast litsentsi äravõtmist proovisid nad ennekõike Eesti krediidiasutustes avada GFC-le

arveldusarveid, kuid said kõikidest pankadest keeldumise. Abi saamiseks klientide raha

tagastamisel pöörduti ka RAB-i ja Finantsinspektsiooni poole. A. Danchak tegi RAB-le kokku

28 pöördumist ja sai vastuseks, et pöörduda tuleks Finantsinspektsiooni poole. Nad pöördusid

siis ka Finantsinspektsiooni poole, kust said vastuse, et on olemas seaduslik viis klientidele

raha tagastamise protsessi tagamiseks, aga mitte mingeid selgitusi, abi või nõuandeid

reguleerija poolt ei esitatud. BIB konto GFC-le avati aprilli lõpus või mai alguses A.

Danchaki poolt. Selle konto käsutamise õigust omas isikute ring vastavalt sisemisele õiguste

jaotamisele süsteemis Lennuk ehk selleks olid backoffice töötajad, IT töötajad ja juhatuse

liikmed. IT süsteemi Lennuk kaudu ja Swifti kaudu, kuna konto juhtimine toimus läbi

süsteemi Swift. A. Danchaki ütluste kohaselt ei ole T. Järvistel kunagi olnud õigusi süsteemis

Lennuk ja Swift ning T. Järvistel ei ole kunagi olnud ka GFC kontode käsutamise õigust,

üksnes GFC Holdingu oma.

Olenemata sellest, et A. Danchak on käesolevas kriminaalasjas rahapesu episoodis

süüdistatav, siis ei ole kohtu hinnangul alust tema ütlustes kahelda, sest need kattuvad teiste

kriminaalasjas kogutud tõenditega.

A. Danchaki poolt antud ütlusi selle kohta, et ta on T. Järvistele A. Š.i plaanidest rääkinud,

tõendab tema ja T. Järviste vaheline telefonikõne 22.07.2019.a kell 15:21 (04.03.2020.a

jälitustoimingu protokoll; T13 kd tl 142-146). Kõnes ütleb T. Järviste, et A. ütles, et A.

Danchak raha sinna Azerbaidžaani ei saadaks, mille peale A. Danchak vastab „No me

vaidlesime temaga tegelikult, ta arvab, et ei ole vaja saata, mina arvan, et on vaja saata.

Noh. Ma tean, miks ta ei taha, et ma saadaksin, tal ei ole kavatsust klientidele raha tagasi

anda. Me oleme sinuga juba sel teemal rääkinud.“ T. Järviste küsib selle peale, et miks A.

Danchak selles nii kindel on ja Danchak vastab „Noh, selle pärast, et, ma ju rääkisin sulle

tema kavatsustest millalgi, kui me „Babulja“ juures restoranis istusime.“ T. Järviste vastab,

et ta mäletab seda kõike. Lisaks selgitab T. Järviste „Ja BIB tahab ainult 2%, kui võrrelda

seda, et kaotada see või ma... ma... või maksta 2%. Ei ole väga suur erinevus.“ Danchak

vastab seepeale „Ei, Tiiu, seal ei ole kõik nii lihtne. Kui maksta neile 2%, siis nad lasevad

raha enda poolt vabaks, kuid mitte ei toi…ei toimeta raha kliendile. Ja seal on veel

vahendajad, kes tahavad veel 4%. Seal ei ole kõik nii lihtne, Tiiu.“ A. Danchak selgitab veel

kõnes, et A. tuleb 9 päeva pärast tagasi ja esitab siis oma plaani, kuid ta lihtsalt teab juba,

millised ta plaanid on, ta nägi ta plaane ja see ei ole plaan, vaid idee. Danchak ütleb veel

„Jah, ja seepärast eelistan ma mitte rääkida, vaid tegutseda. No ja vastavalt kõik, mis ma

praegu teen, sealhulgas ka kokkulepped Küprose panga osas, seal, muud kokkulepped, see on

nimelt tegevusplaan, mis on suunatud selleks, et klientidele raha tagasi anda, aga mitte

varastada raha. /…/ „Jah, seal mingisuguste kadudega, jah, riskiga, ma kardan väga,

muretsen väga. Kuid, kuid see on vähemalt võimalus, erinevalt sellest, mida A. varem välja

pakkus: saata raha kuhugi sinna, et need hiljem kaoksid ja meie jagaksime need hiljem ära.

Ma niimoodi ei saa ja ei tee mitte kunagi.“ T. Järviste vastab „Jah, jah, muidugi.“

Nimetatud telefonikõne tõendab konkreetselt, et A. Š.il oli plaan klientide raha omastamiseks,

täpsemini raha saatmiseks kuhugile, kus see hiljem kaoks. Kuigi T. Järviste justkui nõustub

telefonikõnes A. Danchaki seisukohtadega ja sellega, et klientidele tuleks raha tagastada, siis

tõendavad teised kriminaalasjas varasemalt pealtkuulatud vestlused, et T. Järviste nõustus ka

A. Š.i poolt öelduga või vähemalt ei takistanud kuidagi A. Š.i plaani GFC rahaliste vahendite

omastamiseks.

11.06.2019.a kell 17:15-17:21 on salvestatud vestlus A. Š.i ja T. Järviste vahel aadressil Xxxx

(11.10.2019.a jälitustoimingu protokoll koos CD-plaadiga; T10 kd, tl 14-35). Vestluse alguses

ütleb T. Järviste: „Danchak on muidugi nördinud, et kõik tema katsed temale ikka …

(arusaamatu) …“ A. Š. vastab „Lihtsalt, noh, midagi nagu tarka pole ta pakkunud. Temal vot

see vot... mul on juba kõrini tema soovist, lits, kliente aidata vot, noh. Noh, aita parem

iseennast. Muuta nimi... no, kui see oleks reaalselt aidanud, no mida, kuidagi ei aita“ ja lisab

„Minu jaoks on kummaline, et ta ise ei saa sellest aru, et see ei aita teda kuidagi“. T. Järviste

vastab seepeale „Ja, minu jaoks on ka kummaline.“ Edasi selgitab A. Š. „On olemas

tegelikult, muidugi, no...selle küsimuse kaks lihtsat lahendust. M... esimene... see... viia

ettevõttest kõik meie rahad välja. Meie oma. Kuni kopikani“, millele T. Järviste lisab „Jah,

näidata bilansi järgi.“ A. Š. selgitab edasi „Ja siis…Minna… Tõsta käed. Minna

inspektsiooni ja öelda, et..võtke...Palun tegelege. Võtke ära. Või tegelege ise. See tähendab,

see on variant number üks.“ T. Järviste lisab „Seda ma muide mõtlen.“ Edasi selgitab Š.

„Vot. Teine variant... on... praegu seda... arutan. Noh, seal on vaja natuke aru saada, kas

tuleb või mitte, millised seal need samused, et...m...selles... Venemaal need, suletakse...seal

suletakse pangad. Noh, neid suletakse perioodiliselt. Praegu räägin nende samustega praegu,

võib avada konto, kanda sinna kogu raha ja hakata sealt nagu maksma, seal tuleb mingi

AML... noh, nemad teavad umbes, sest et siis nad suletakse, selle samuse ...(arusaamatu)...

tingimusel, et ...(arusaamatu)... kanname raha, nemad seal osa rahast e... seal üle poole…

(arusaamatu).“ Selle peale T. Järviste küsib „Müüa kliendid maha“ ja A. Š. vastab „Ei,

lihtsalt kannad kõik klientide jäägid ... panka väljamaksmiseks, vot. Panka e..noh, sellesse,

mis... noh, nemad juba tea-... seal, kus nad, ütleme, teavad, et nad suletakse, vot. Nemad

annavad sulle lihtsalt... kotiga seal, jämedalt öeldes, natuke üle poole. Vot. Pank ee... noh,

kukutab selle litsentsi läbi.“ Edasi märgib A. Š.i „Noh, me peame Danchaki lihtsalt välja

vahetama ja kõik. Ja... seal... rahakesed kokku panna ja nagu, nagu... nagu. Ja tundub, et sul

pole sellega nagu midagi pistmist, noh. Raha oli pangas ja pank avas neile.“ T. Järviste

vastab „Ja, aga see ka, et võtta oma raha ee…näiteks…Holding…panna,“ mille peale A. Š.

„Noh, võtta oma raha ja sealt välja viia, ja anda see ettevõte neile, las tegelevad edasi.“

Lisaks ütleb T. Järviste veel vestluse lõpus „Sest et bilansi järgi on meie raha …

(arusaamatu) … /…/ See, see summa on ju /…/ Ja … (arusaamatu) … minna, ja kohtusse

läheme me siis niikuinii“.

Nimetatud vestlus tõendab vaieldamatult, et selle asemel, et A. Š.i plaaniga mitte nõustuda ja

rääkida talle, kuidas selline A. Š.i poolt plaanitav tegevus ei oleks õige, räägib T. Järviste

temaga hoopis kaasa ja pakub ka omapoolseid lahendusi plaanide elluviimiseks (et võtta oma

raha ja panna see Holdingusse).

Samal päeval kell 23:05-23:12 on salvestatud A. Š.i ja T. Järviste vahel teine vestlus, kus nad

arutavad, et klientidele raha väljamaksmisel tuleks kohaldada vahetasu ja A. Š.i sõnul oleks

klient seda valmis maksma arvestades kontol seisvaid summasid, mille tõttu äri seisab ja

kannatab kahju. T. Järviste vastab seepeale: „(arusaamatu) ma tean, ma mõistsin tööl, mis sa

rääkisid. Aga Danchak ei oska niimoodi mõelda seesamune, temal pole ärimehe mõtlemist,

temal on jälle see, noh, see ametnikud. /…/ „Sest et jaa, seda peab andma, tahad või mitte,

kes tahab, võtab ise ja kõik.“ Seejärel selgitab A. Š. kuidas Venemaal pankasid suletakse ja et

„Nemad, nemad, nemad teadsid seda samuti, nemad avasid sulle konto, sina kannad seal

näiteks kümme, nemad kannavad seal kuus-seitse seal. Annavad nagu koti sees võtja... nagu...

kõik. Kahe nädala pärast võtab seal Keskpank tegevusluba ära, ja edasi seal juba noh

(naerab), ja edasi kõik, sina nagu noh, mida, ma kandsin raha panka, ... palun mõista ja

andestada. Aga praegu nagu... pole lihtsalt pankasid jäänud, sellepärast ei tea midagi,

praegu ei tule veel välja. On täitsa skeemid seal vekslitega, aga see on kõik selline,

traagelniidid on näha, tead, noh... veel võib... Võib teha, aga kaua tuleb kohut käia, siis peab

kedagi panema, kuidas, mida, kus. Praegu meil hunnik raha, aga lihtsalt tavalise ettevõtte

staatus. Meil pole kedagi, ei panka, ei midagi. Tavalise ettevõtte staatus... vot.“ Edasises

vestluses arutavad nad juhatusse minemist ja seda, et Finantsinspektioonile ei pea enam aru

andma, kuna T. Järviste tegi põhkirja ümber. A. Š. ütleb „Teisest küljest, võib-olla me...

võtame, tekitame hunniku nõudeid... ja maksame vastavalt nendele nõuetele raha, ülejäänu

anname pankroti/haldurile/, las... ajab ise laiali. Võivad muidugi kelmuse süüks panna. /…/

Või ettevõte maha müüa, noh, lihtsalt kellegi nimele kirjutada. Ja keegi tassib selle laiali.“ T.

Järviste vastab seepeale „Ongi sulle infana.“ Vestluse lõpus ütleb T. Järvist veel „Tahaks

head skeemi välja mõelda, et neid petta, neid Eesti Maksuamet ja Finantsinspektsioon neid.“

Nimetatud vestlus tõendab A. Š.i poolt konkreetse plaani välja pakkumist, mida klientide

rahadega teha. Samuti ei ole kahtlust, et selles ja eelmises samal päeval toimunud vestluses

kasutatud sõnad „annavad koti sees“ viitab rahade sularahas väljaviimisele. Vestluse lõpus T.

Järviste poolt märgitu, kuidas tuleks mõelda välja hea skeem, kuidas Eesti Maksuametit ja

Finantsinspektsiooni petta tõendab konkreetselt, kuidas T. Järviste, selle asemel, et A. Š.iga

mitte nõustuda, toetab A. Š. plaani omastada klientide raha.

18.06.2019.a kell 17:14-17:15 salvestatud vestluses A. Š.i ja T. Järviste vahel aadressil Xxxx

(11.10.2019.a jälitustoimingu protokoll koos CD-plaadiga; T10 kd, tl 14-35) räägib A. Š.,

kuidas ta tegeleb panga otsimisega ja et on üks pank, mis läheb sulgemisele ning ta peab selle

pangaga läbirääkimisi, et äkki õnnestub midagi normaalselt kokku leppida garantiidega, et

kanda sinna jäägid. Kui T. Järviste ütleb, et Danchak ei lähe sellega kaasa, siis vastab A. Š.

„Antud, antud juhul nagu... noh, tema ju avab lihtsalt konto…. (arusaamatu) … paneb kinni

ja mis? No mis meiega, ei saa midagi, meie ei puutu asjasse.“ See kõne tõendab, et A. Š.

tegeles aktiivselt sobiva panga otsimisega, kuhu saaks klientide raha kanda.

20.06.2019.a kell 20:39-20:49 vestluses A. Š.i ja T. Järviste vahel aadressil Xxxx

(11.10.2019.a jälitustoimingu protokoll koos CD-plaadiga; T10 kd, tl 14-35) ütleb T. Järviste

A. Š.ile, et Danchak tegi talle mingi küsimuse Neftebankiga seoses, mis läheb sügisel kinni.

A. Š. vastab selle peale „Jah, aga alles sügisel ... noh, see on normaalne, seal on tõesti

normaalne, st pank“, mille peale T. Järviste lisab „No jah, ega me hoopis raha ei kaota?

Mida ma kõige rohkem kardan.“ A. Š. vastab talle „Ei, küsimus on lihtsalt selles, et…kui ma

seal nendega kokku lepin, siis... tahan sinna kanda, noh, jäägid. Nendelt saan raha, noh,

kohe. No seal... selge, et mitte kõik... kaugeltki. No seal tuleb vist viie-kuue kandis, vot.

Edasi... hakkavad nad seal kõike seda...külmutama.“ Edasi selgitab A. Š., et algavad mingid

väljamaksed, edasi hakatakse midagi nõudma ja oleks hea kui keegi klientidest teeks avalduse

ja algaks pankrot ning edasi läheks pankrotihalduril aega, et tõendada Venemaal oma õigusi

seda kontot üldse hallata. T. Järviste kinnitab, et ta saab sellest kõigest aru ja küsib „Meie

kliendid ei lase mind pärast maha?“, mille peale A. Š. vastab „Ei lase. /…/ Sa ütled, et me

andsime endast parima, aga vot mingi lita, klientide seast, kirjutas. Meile määrati haldur,

võttis aega... /…/ Siin on teile haldur, vot temaga edaspidi seal... jännake vot. Ja las, las

käivad seal kohut selle riigiga, nii et... Ja meie jätkame protsessimist nendega edasi.“ T.

Järviste vastab „Jah, ma tean. See on teine asi.“ Vestluses märgib ka A. Š., et praegu asub

raha BIB-s ning „Mhm … Kuule, kui me sealt … 4-5 kätte saame, see on juba normaalne. Ei

tea … /…/ Aga panustasime seitse … Elad paar aastat Miamis.“ T. Järviste vastab selle peale

„Kuidas … paar aastat? Sina oled Miamis, mina ei söö midagi, ei tee midagi (arusaamatu)

… ainult veini. Kakskümmend!“

Ka nimetatud vestlus tõendab, et selle asemel, et T. Järviste üritaks A. Š.i ümber veenda,

läheb ta hoopis tema plaaniga kaasa, kinnitab, et saab kõigest aru ning tunneb muret ka selle

üle, et ega kliendid teda pärast maha ei lase. Nimetatu tõendab konkreetselt T. Järviste

arusaamist sellest, et A. Š.i poolt plaanitu ei ole seaduslik ja võib temale kaasa tuua

ebasoodsaid tagajärgi.

21.06.2019.a kell 10:36-10:41 vestluses A. Š.i ja T. Järviste vahel aadressil Xxxx

(11.10.2019.a jälitustoimingu protokoll koos CD-plaadiga; T10 kd, tl 14-35) räägitakse

deposiidist ja kapitali vähendamist. T. Järviste ütleb veel „Ja-ja, ma mitte, ma lihtsalt…ma ei

tea, mida seal sellist nõu-…, aga mingi klientide raha peab ju tagastama või ei kavatse üldse

midagi-…kellelegi midagi tagastada? Millest me elama hakkame ? Ja kuidas see asi kõik

lõppeb ? Ühesõnaga, teie mõelge, teie olete ju meil geeniused. Igasuguste skeemide osas.“ T.

Järviste küsib vestluses korduvalt A. Š.i otsust klientidele raha tagastamise osas, mille peale

A. Š. vastab „Mul pole veel lõplikku otsust, sest et mina veel lõpuni, noh, seal … pean

läbirääkimisi, vaatan, milline tehnika, et, kui on võimalus, kogu see asi kukutada, ja raha

võtta, siis teeksin parem nii. Noh, või siis otsustada, et kanda kogu raha deposiidile, jagada

nagu klientidele ja …“ T. Järviste vastab seepeale, et Danchak ei nõustu A. Š.iga, mille peale

A. Š. kinnitab, et A. Danchak on juba nõus.

See vestlus tõendab järjekordselt, et T. Järviste nõustub A. Š.i plaanidega ja saab täpselt aru

sellest, et see plaan hõlmab ka klientidele raha mittetagastamist. Ja veelgi enam, T. Järviste

ise ütleb, et nemad geeniused peaksid skeemi välja mõtlema.

T. Järviste ja A. Š. on arutanud omavahel raha paigutamist ühte panka, näiteks BIB-i ka

08.07.2019.a toimunud vestluses aadressil Xxxx (17.03.2020.a jälitustoimingu protokoll koos

DVD-plaadiga; T18, tl 91-177). Muu hulgas räägitakse selles vestluses, kuidas A. Danchak on

osa raha kandnud Küprosele ja selle otsusega ei olda rahul. T. Järviste räägib selles vestluses

aktiivselt kaasa ja A. Š. juhendab teda, milline kiri tuleks A. Danchakile kirjutada, et kõik

tuleks A. Š.iga kooskõlastada.

21.07.2019.a kell 22:13 sõidukis BMW M235L registreerimisnumbriga xxxx A. Š.i ja A.

Danchaki vahel aset leidnud vestluses (18.03.2020.a jälitustoimingu protokoll koos DVD-

plaadiga; T18, tl 82-90) arutatakse selle üle, et on vaja leida koht, kuhu oleks võimalik raha

ära kantida, sokutada. Lisaks, et tuleb oodata kuni BIB võtab vastu otsuse ja et kas oleks

võimalus neid kuidagi survestada.

22.07.2019.a kell 12:36 sõidukis BMW M235L registreerimisnumbriga xxxx A. Š.i ja T.

Järviste vahel toimunud vestluses (18.03.2020.a jälitustoimingu protokoll koos DVD-

plaadiga; T18, tl 82-90) teatab T. Järviste, et rääkis A. Danchakiga, kes tahab Sberbankist

kõik viia Küprosele, kuna kardab, et seal blokeeritakse varsti raha ära ja pärast saab ainult

kohtu kaudu selle vabastada. T. Järviste ütleb: „Noh, sinna, see Küpros Azerbaidžan, see

konto, mis tal justnagu juba on sealt saatnud raha tagasi, minu meelest. Bilderlings või

kellele, või Bib.“ Ühtlasi selgitab T. Järviste, et praegu A. Danchak sõidab politseisse, et oleks

mingisugunegi koostöö ja veel, et „Sellepärast, et ta räägib, et BIB-ist ei lähe need kuhugi

välja, ja sellepärast, aga. Aga kui ta saadab sinna Küprosele, siis kasvõi kusagilt kasvõi

midagi ehk hakkab liikuma.“ T. Järviste kinnitab A. Š.ile, et A. Danchak kandis raha juba

BIB-i üle.

Kohtu hinnangul on kogumis viidatud pealtkuulatud vestluste ja telefonikõnedega tõendamist

leidnud, et T. Järviste oli teadlik sellest, et kui neil õnnestub A. Š.i plaan ellu viia, siis jäävad

GFC kliendid oma rahast ilma. Kuigi T. Järviste kaitsja on seisukohal, et T. Järviste ja A. Š.i

kui xxxx vahel toimunud vestlus 20.06.2019.a oli üksnes jutt veini kõrvale ja sellele midagi ei

järgnenud, siis kohus sellise seisukohaga ei nõustu. Kohtule esitatud vestlused tõendavad, et

selline „ühekordne jutt veini kõrvale“ toimus mitmel päeval ja seejuures räägiti nii detailselt

plaanist kui ka sellest, mida teha siis, kui kliendid peaksid GFC poole pöörduma. Kõigile

neile vestlustele järgneski see, et A. Š. otsis aktiivselt panka ja võimalust, kuhu klientide raha

kanda, et see siis sealt hiljem ära kaotada. Siinkohal märgib ka kohus, et ei nõustu T. Järviste

kaitsjaga, et süüdistus on konstrueeritud pelgalt A. Š.i monoloogi vormis peetud vestlustele,

sest pealtkuulatud vestlustest nähtub selgelt, et T. Järviste räägib A. Š.ile kaasa, lisab vahele

ka oma mõtteid ning nõustub A. Š.i poolt räägituga.

Eelnevale lisaks on kriminaalasjas omastamise episoodiga seoses 21.12.2021.a kohtuistungil

tunnistajana üle kuulatud S. G. (K7 kd, tl 89-90), kelle sõnul oli ta pärast tegevusloa

tühistamist GFC-s hästi lühikest aega ja tegeles siis suuresti sellega, et koos Cuesta

advokaadibürooga koostada kaebust Finantsinspektsiooni otsuse vastu, et kohtusse minna.

Samuti tegeles S. Gravvu personali küsimustega, kuna oli vaja koondada inimesi. S. G. ütluste

kohaselt tegi ta koostööd L. R.ga ja B. O.. S. G. sõnul tundus talle, et T. Järviste oli pärast

GFC-lt tegevusloa äravõtmist väga mures selle üle, et saaks klientidele raha tagastada ja üritas

leida ka viise, kuidas seda teha saaks. T. Järviste eestvedamisel koostas ka T. V. kirja

kõikidele Eesti pankadele, et nad avaksid konto GFC jaoks, et oleks võimalik klientidele raha

tagastada. Samuti saatis T. Järviste enda isiklikult e-posti aadressilt LHV-le kirja, et GFC-le

avataks konto klientidele raha tagastamiseks ja S. G. aitas seda kirja T. Järvistel koostada.

Lisaks selgitas S. G., kuidas T. Järviste soovis ülekapitaliseeritusega seotud küsimuse kiiresti

ära lahendada, kuna sealt tagasisaadavad vahendid oleksid olnud justkui võimalus varasid

klientidele tagastada. S. G. ütlustest nähtub, et ta kohtas T. Järvistet juhuslikult tänaval ka

juulikuus ja ka siis tundus T. Järviste väga mures olevat sellepärast, et kuidas klientidele raha

tagastada. Samas oli siis T. Järvistel ka väga hea meel, et mingisugused väikesed summad on

nad saanud juba tagastada. Tunnistajale ei jäänud muljet, et T. Järviste oleks kellegi poolt

mõjutatud.

Kuigi S. G. ütlused kinnitavad justkui T. Järviste soovis klientidele nende rahasid tagastada ja

otsis selleks ka aktiivselt võimalusi, siis läheb see vastuollu T. Järviste poolt pealtkuulatud

vestlustes räägituga.

Kohtule on esitatud erinevaid tõendeid ka T. Järviste kaitsja poolt. Esmalt BIB ja GFC

esindajate vahel peetud elektroonilise kirjavahetuse ajavahemikul 25.06.2019-16.08.2019.a

(T23 kd, tl 1-76). A. Danchak on 13.05.2022.a kohtuistungil kinnitanud, et tema on selles

kirjavahetuses tema poolt saadetud kirjad koostanud ja välja saatnud. Kirjavahetusest esimesel

kirjal kuupäevaga 25.06.2019.a (T23 kd, tl 1-21) peatus kohus juba eelnevalt, kui tõi välja A.

Danchaki poolt BIB pangale edastatud kirja GFC-le arvelduskonto avamiseks.

A. Danchaki 29.07.2019.a kirjast I. K.le (T23 kd, tl 22-27) nähtub, et ta on panga

Finantsüksuste juhatajale nende palvel edastanud 29.07.2019.a kokkuleppe rahaliste vahendite

ülekandmise kohta nr 194504578600007782/01. Kokkulepe on sõlmitud LAT CHEM SIA ja

GFC vahel ning kokkuleppe kohaselt kohustub GFC kandma kliendile summa suuruses 492

939,37 eurot. Märkimist väärib, et kliendile tuleb kokkuleppe kohaselt raha kanda BIB pangas

olevale kontole.

A. Danchaki 09.08.2019.a kirjast T. Järvistele (T23 kd, tl 28-64) nähtub, et A. Danchak on

edastanud T. Järvistele enda ja BIB-i vahelise kirjavahetuse jätkates kirja kohaselt tema

teavitamist tegevustest, mille eesmärk on tagada rahaliste vahendite ülekandmine klientidele.

Kirjavahetusest nähtub, et BIB-i esindaja I. K. on A. Danchakilt 19.07.2019.a küsinud

täiendavat informatsiooni seoses GFC teiste kontodega teistes Euroopa finantsasutustes.

Samuti on pank selgitanud, et kui tehakse lõpparveldus klientidega, kellel on olemas BIB-s

oma arve ja kes plaanivad vahendid saada sellele kontole, siis need olukorrad vaadatakse

panga poolt läbi individuaalselt vastavalt GFC taotlusele. A. Danchak on vastusena panga

kirjale edastanud kahe kliendi andmed, kellest üks on eelpool mainitud LAT CHEM SIA, kes

on GFC-le esitanud makseandmed rahaliste vahendite ülekandmiseks BIB-i. Edasises

kirjavahetuses selgitab A. Danchak 25.07.2019.a, kuidas GFC-l on olemas avatud arve ja

kontrollitud võimalus teha makseid Trustcom Financial UAB-s ning et soovitakse kogu GFC

BIB-s asuval kontol olevad rahalised vahendid sinna üle kanda. Samuti täpsustab A. Danchak,

et Sberbankis olevaid rahalisi vahendeid ei ole praegu võimalik BIB-i üle kanda ja et nad veel

töötavad selle võimalusega edasi. Ühtlasi rõhutab A. Danchak, et nende jaoks on ülimalt

tähtis rahaliste vahendite ülekandmise tingimustest aru saada ja nende dokumentaalne

kajastus, et neid oleks pärast võimalik ettevõtte raamatupidamises kajastada. 31.07.2019.a

kirjas on A. Danchak BIB-i esitanud oma ettepanekud edasise klientidele rahaliste vahendite

tagastamise protsessi tagamiseks. 01.08.2019.a on pank vastanud sellele kirjale ja selgitanud,

et pank ei hakka väljamakseid klientidele (ei välistele ega sisestele) tegema ja et väljamakse

klient Lat Chem SIA-le oli üksikolukord, kus pank hindas riske ja kliendi tegevusest

arusaamist ning võttis vastu vastava otsuse. Küll aga pank aktsepteerib Trustcom Financial

UAB-d kui ettevõtet, mis võtab vastu rahalised vahendid GFC ettevõtte kontolt BIB-s, et need

siis edaspidi GFC ettevõtte klientidele välja maksta. Rahaliste vahendite ülekandmiseks

Trustcom Financial UAB kontole palutakse sõlmida lisakokkulepe GFC ja BIB-i vahel.

09.08.2019.a teavitab GFC BIB-i, et ei ole nõus allkirjastama 01.08.2019.a välja pakutud

lisakokkulepet 09.05.2019.a korrespondentarve teenindamise lepingu nr xxxx juurde, millega

tahetakse kehtestada täiendav komisjonitasu 4% väljuva makse summast. GFC ei nõustu

komisjonitasu 4% väljuva makse summast kehtestamisega, mida on tehtud ühepoolselt. GFC

aktsepteerib BIB otsust 09.05.2019.a korrespondentarve teenindamise lepingu nr xxxx

lõpetamise kohta ja esitab makseandmed jääksummade ülekandmiseks kooskõlas PayAlly

Limited 06.08.2019.a tõendiga Deutsche Kontor Privatbank AG kontole xxxx. Kirjavahetuse

lisadena on edastatud BIB panga poolt saadetud „Lisaleping 09.05.2019.a korrespondentarve

avamise ja halduse lepingu nr xxxx juurde“, BIB-i „Üldtingimused – korrespondentarve

teenud kliendile GFC Good Finance Company AS“, kaks SWIFT süsteemi 09.08.2019.a faili

pangaga suhtlusest 05.08.2019.a ja PayAlly 06.08.2019.a. kinnitus koos konto andmetega.

A. Danchaki 05.08.2019.a kirjast T. Järvistele (T23 kd, tl 65-76) nähtub, et A. Danchak on

edastanud T. Järvistele enda ja BIB panga vahelise kirjavahetuse, mis kattub eelmises

kirjavahetuses analüüsituga. Kirjavahetus sisaldab ka A. Danchaki 02.08.2019.a kirja T.

Järvistele, kus tänab järelevalvenõukogu heakskiidu eest juhatuse tegevusele Venema

Föderatsiooni Sberbankis olevate rahalistet vahendite jääkide haldamise osas (4,3 mln EUR ja

2,0 mln USD). Lisaks annab kirjas A. Danchak teada edasistest väljavaadetest ja juhatuse

ettepanekutest tegevuste kohta, kuidas hallata BIB-is olevate rahaliste vahendite jääke (7,8

mln EUR). Kirjas on edastatud kronoloogiline järjestus GFC ja BIB-i vahelistest tegevustest,

selle põhjal tehtavad järeldused ja ettepanekud. Samuti annab A. Danchak kirjas teada

„esimese väljamaksete laine“ tulemustest (väljamaksed Trustcom Financial UAB-st), mille

kohaselt on perioodil 22.07.2019-29.07.2019.a tehtud väljamakseid 20 kliendile kogusummas

2,08 mln eurot kriteeriumitega väljamakse üksnes ettevõtte/füüsilise isiku isiklikule kontole

(mitte kolmandale isikule), väljamakse ainult SEPA kaudu, väljamaksmine klientidele, kes on

kiiremini esitanud korrektsed ja sobivad makserekvisiidid ja väljamaksmine klientidele, kes

on allkirjastanud kokkuleppe ja nõustunud hüvitama GFC väljamaksekulud (alates 1% kuni

9%, tegelikkuses enam klientidest ligi 6%). TF teenuste maksumusega on märgitud kirjas

2,75%. Viimaks on A. Danchak 05.08.2019.a T. Järvistele kirjutanud, et BIB jätkab omalt

poolt tegevust, mis on seotud komisjonitasu seadusevastase kinnipidamisega GFC-lt ning

pannud selle kinnituseks kaks BIB poolt saadetud SWIFT teadet GFC-le. A. Danchaki sõnul

ei saa neid komisjonitasudi rakendada, sest neid ei ole 30 päeva ette hoiatatud. Kirjas esitab

A. Danchak taaskord oma ettepanekud olukorra lahendamiseks, muuhulgas märkides, et

maksekorraldus rahaliste vahendite jäägi ülekandmiseks tuleks teha Muganbanki. Samuti

viitab A. Danchak, et vajadusel tuleks pöörduda FKTK-sse ja prokuratuuri ning vaidluse

lahendamiseks kohtusse.

T. Järviste kaitsja on esitanud ka kirjavahetuse GFC pankrotihalduri T. S. ja BIB-i vahel (K7

kd, tl 182-203). BIB poolt 27.05.2021.a edastatud 25.05.2021.a kirjast pankrotihaldurile

nähtub, et pank on saanud 24.05.2021.a korralduse vabastada aresti alt BIB-s avatud GFC

kontol olevad rahalised vahendid summas 7 811 153,59 eurot ja enne rahade väljamaksmist

on välja arvutanud summad, mis kuuluvad tasumisele vastavalt korrespondentarve avamise ja

haldamise lepingule perioodi 09.05.2019.a kuni 24.05.2021.a eest. Pank on märkinud, et pank

maksab konto vahendite pealt intressi määraga 0,5% aastas – summas 65 271,28 eurot ja pank

peab kinni komisjonitasu rahade hoidmise eest korrespondentarvel määraga 5% aastas kontol

olevate vahendite summast – summas 652 712,83 eurot ning väljamakse tegemisel peab pank

kinni tehingutasu 4% iga väljuva makse summast – summas 288 948,48 eurot. Pankrotihaldur

on 17.06.2021.a kirjaga vastanud BIB 25.05.2021.a kirjale ja esitanud kohese makse nõude,

märkides, et BIB-il ei ole õigust hoiustatud varadest mingeid tasusid maha arvata ja need

tasud on õigustühised, seejuures tuues välja, et korrespondentarve halduse tasu suurenes 6420

korda. Maksenõude kuupäevaks on märgitud 25.06.2021.a. Pankrotihalduri 12.07.2021.a

kirjast nähtub, et BIB on 05.07.2021.a hoiustatud varadest GFC-le tagasi maksnud 6 687

231,70 eurot, kuid ei ole siiani tagastanud ülejäänud osa hoiustatud varadest summas 1 123

921,89 eurot ega esitanud mis tahes selgitusi, miks neid varasid siiani korrespondentarvel

kinni peetakse. Kirjaga on pankrotihaldur esitanud maksenõude ülejäänud osa tagastamiseks

viie tööpäeva jooksul alates kirja kättesaamisest, vastasel korral on GFC sunnitud pöörduma

vastava nõudega BIB-i vastu asjaomasesse kohtusse. BIB 27.07.2021.a kirjas

pankrotihaldurile on pank välja toonud toimingute kronoloogia teenustasude muutmise kohta,

kuidas klienti on sellest teavitatud ning seetõttu on pankrotihalduri nõue ülejäänud osa

tagastamiseks põhjendamatu.

Viimaks on omastamise episoodiga seoses 27.05.2022.a kohtuistungil üle kuulatud asjatundja

J. M. (K7 kd, tl 172-175), kes töötab politseiametnikuna Keskkriminaalpolitseis ja tegeleb

digitõendite käitlemisega. Asjatundjal on haridus IT alal ning e-kirjade metaandmete lugemise

ja järelduste tegemise oskus tuleneb koolitustest. Asjatundja vaatas üle 4 kaitsja poolt

saadetud e-kirja. Asjatundja sõnul sisaldas nende e-kirjade meili päis väga vähe andmeid, mis

seal tavaliselt oleks. Asjatundja selgitas kohtule, kuidas kirja faili atribuutide alt vaadata ning

mis sealt nähtub ja nähtuma peaks. Meili päise lugemiseks on ka vabavaras väga erinevaid

veebilehti, nt MX Toolbox.com. Nii kirja tavalise vaatluse kui vabavarasse panemise korral ei

näidanud kiri serverite vahelist liikumist. Asjatundja sõnul on kirjas tahetud võib-olla seda IP

jälgitavust varjata. Aga seda ei saa väita, et neid kirju ei ole välja saadetud. Asjatundja

kontrollis, et talle saadetud neli kirja on ka antud kriminaalmenetluse raames

menetlustoimingute käigus ära võetud, alla laetud postkastist xxxx. Kaitsja poolt edastatud

kirjade ja politseil olevate kirjade vahel esines erinevus, nimelt oli kaitsja poolt edastatud

kahel kirjal puudu pimekoopia adressaat ja ühel kirjal oli puudu ka kolm manust. Vastuvõtja,

kellele kiri saadetakse, ei näe pimekoopia saajaid. Üldreegel on see, et see, kes kirja saadab,

temal on pimekoopia väli nähtav, aga see, kes kirja vastu võtab, temal seda välja nähtav ei

ole. Manuseid oli vähem 05.08.2019.a kirjal, mis on edastatud A. Danchaki poolt T.

Järvistele. Asjatundja selgitas, et kui kirja Outlookis välja salvestada, siis saab enne

salvestamist teatud manused kas eemaldamise või kustutamise teel välja jätta. Asjatundja

selgitas, et tema isiklikult seda e-kirja postkastist alla ei laadinud, tema kolleegid tegelesid

sellega. Nende kirjadega ei ole asjatundja varasemalt kokku puutunud, ei ole neid töödeldnud

ega neid vaadelnud. Asjatundja on käesolevas kriminaalasjas osalenud menetlustoimingutel

menetlejana.

Eeltoodud tõenditega on tõendamist leidnud, et kuigi GFC-l oli MERAS § 79 lg 1 p 1 järgi

kohustus hoida lahus makseteenuse osutamisega seoses talle usaldatud klientide vara enda ja

maksteenuste osutamisega mitteseotud tegevusaladega seotud varast, siis tegelikkuses seda

nõuet ei järgitud. GFC kontodel asusid nii GFC omavahendid kui ka klientidele kuuluvad

rahalised vahendid ning neid ei olnud kuidagi võimalik eristada. Olenemata sellest saab aga

öelda, et GFC kontol olev vara oli T. Järvistele võõras. Ka see, et GFC enamusaktsionär oli

äriühing GFC Holding OÜ, mille osanik oli T. Järviste, ei muuda asjaolu, et GFC kontodel

asuvad klientide rahalised vahendid ei kuulunud temale, vaid olid GFC-le usaldatud võõras

vara. Seda kinnitab ka Riigikohtu praktikas korduvalt kinnitatud seisukoht, mille kohaselt

vara usaldamise mõiste KarS § 201 lg 1 teise teoalternatiivi tähenduses hõlmab ka juhtumeid,

kus on olemas arvelduskonto omaniku nõusolek teise isiku juurdepääsuks arvelduskontole ja

sellel oleva raha käsutamiseks. Omastamisega on tegemist siis, kui isik teeb selliseid

toiminguid (rahaülekandeid), milleks teda volitatud ei ole, pöörates vara enda või kolmanda

isiku kasuks (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 07. märtsi 2012. a otsus asjas nr 3-1-1-13-

12 p 22). Olgugi, et kriminaalasjas on üle kuulatud üksnes kaks tunnistajat, kelle raha jäi

pärast GFC-lt tegevusloa äravõtmist GFC-sse kinni, siis mõlemad tunnistajad on kinnitanud,

et ei ole andnud GFC-s kellelegi volitust või õigusi oma rahaliste vahendite ülekandmiseks

mingile teisele korrespondentkonole.

ÄS § 2892 lg 1 kohaselt oma mõju aktsiaseltsile ära kasutades juhatuse või nõukogu liiget või

prokuristi aktsiaseltsi kahjuks tegutsema mõjutanud isik peab hüvitama aktsiaseltsile sellega

tekitatud kahju. Sama sätte lõike 2 kohaselt käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatud juhul

oma kohustusi rikkunud juhatuse või nõukogu liige või prokurist vastutab solidaarselt teda

mõjutanud isikuga, välja arvatud juhul, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud korraliku

ettevõtja hoolsusega ning lõike 3 kohaselt vastutavad mõjutanud isikuga solidaarselt ka

isikud, kes said kahjustamisest kasu.

T. Järviste oli GFC nõukogu esimees alates 04.02.2018.a kuni 11.05.2020.a ehk ka sellel

perioodil, mil toimusid tema ja A. Š.i vahelised vestlused GFC klientide rahaliste vahendite

omastamisest. Kohus on seisukohal, et kohtule esitatud tõenditega on tõendamist leidnud, et

T. Järviste oli teadlik A. Š.i teoplaanist klientide raha omastada ja neile tagasimakseid mitte

teha ning sellisest A. Š.i plaanist oli lisaks tema enda teadmisele teda teavitanud ka A.

Danchak. Sellest hoolimata T. Järviste midagi ette ei võtnud, A. Š.i kuidagi ei takistanud ning

rääkis hoopis tema plaanidele kaasa ning tagas ka selle, et GFC juhatuse liige A. Danchak ei

teeks midagi ilma A. Š.i korraldusteta. Näiteks ütles ühes kõnes T. Järviste, et A. Danchak ei

saadaks A. Š.i palvel raha Aserbaidžaani, mis viitab selgelt sellele, et A. Š. soovis rahade

väljaviimiseks kasutatada teisi pankasid (tema poolt mainitud Venemaal pankrotistuvaid

pankasid). Kohus nõustub prokuröriga, et T. Järviste mitte üksnes ei olnud kursis A. Š.i

teoplaaniga ja aktsepteeris seda, vaid ka tugevdas ja soodustas plaani elluviimist. Tõendamist

on ka leidnud, et A. Š.i teoplaan kattus tegelike GFC varadega tehtud tehingutega. Nimelt on

GFC pankrotihaldur T. S. andnud ütlusi, et osa GFC rahalistest vahenditest suurusjärgus 4

miljonit eurot asub Venemaal Nevski pangas, kuid sealt ei ole lootust mingit raha tagasi

saada. Kohtu hinnangul tõendavad eelnevalt analüüsitud tõendid ka seda, et just A. Š. oli see,

kes planeeris BIB kontoga seoseid tehtavaid toiminguid ja seda, kuidas oleks võimalik

klientide raha omastada. Sellest annab näiteks tunnistust korduvad kohtumised BIB

klienditeeninduse osakonna endise juhi G. R.. Eelneva tõttu ei nõustu kohus ka T. Järviste

kaitsja väitega, et GFC klientide rahaliste vahendite omastamise plaan ei jõudnud A. Š.i idee

tasandilt kaugemale, sest analüüsitud tõendid räägivad sellele selgelt vastu. Selge on ka see, et

kliendite rahaliste vahendite omastamise plaan jäi lõpule viimata üksnes seetõttu, et Läti

Vabariigis arestiti politsei poolt GFC BIB kontol olevad rahalised vahendid.

Kohus ei nõustu T. Järviste kaitsja seisukohaga, et BIB-s konto avamine ei olnud suunatud

klientide rahaliste vahendite omastamisele. Kuigi kohus nendib, et A. Danchak võis selle

konto algselt avada eesmärgiga selle abil tagastada klientidele nende rahalised vahendid, siis

tõendab vastupidist 20.06.2019.a pealtkuulatud vestlus A. Š.i ja T. Järviste vahel, kus A. Š.

märgib, et raha asub BIB-s ja et kui nad sealt 4-5 kätte saavad, kuigi panustasid 7, siis T.

Järviste saab paar aastat Miamis elada. On ilmne, et kuivõrd BIB-s oli rahalisi vahendeid

summas 7 811 153,59 eurot, siis räägitaksegi just nimelt selle summa omastamisest.

Kuivõrd BIB-s asusid rahalised vahendid suurusjärgus 7,8 miljonit eurot, siis ületab see

mitmekordselt KarS § 121 p-s 2 sätestatud suures ulatuses toime pandud süüteo piiri ehk

omastamine on toime pandud suures ulatuses. Eelnevalt viidatud vestlused tõendavad aga, et

GFC klientide rahaliste vahendite omastamise plaan tuli A. Š.ilt ja plaani elluviimisel lähtuti

tema korraldustest, seega on omastamise katse pandud toime grupis T. Järviste ja A. Š.i poolt.

Kuivõrd kriminaalasjas esitatud panga väljavõtetest nähtub, et A. Š.il juurdepääs GFC

kontodele puudus, siis T. Järviste GFC nõukogu liikmena sai suunata GFC juhatuse liikmete

tööd ja võimaldada seeläbi A. Š.il oma plaani ellu viia.

3. KARISTUS

KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt

arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi

hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Sama sätte lõike 2

kohaselt võib vangistust mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada

kergema karistusega.

KarS § 394 lg 2 p 1 ja 3 näeb karistusena ette 2-10 aastase vangistuse. Seega sanktsiooni

keskmine määr on 6 aastat vangistust.

KarS § 201 lg 2 p 2 ja 4 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni 5 aastase vangistuse.

Sanktsiooni keskmiseks määraks on seega vangistuse puhul 2 aastat ja 6 kuud vangistust.

Karistusregistri väljatrükk 20.05.2022.a seisuga (K7 kd, tl 170) tõendab, et T. Järvistel

puuduvad kehtivad karistused. Karistusregistri väljatrükk 20.05.2022.a seisuga (K7 kd, tl 169)

tõendab, et A. Danchakil puuduvad kehtivad karistused, teda ei ole registrisse kantud.

Karistusregistri väljatrükk 20.05.2022.a seisuga (K7 kd, tl 169) tõendab, et A. Dremovil

puuduvad kehtivad karistused.

Kohus leiab, et prokuröri poolt taotletud karistused on ülemäära rasked ja ei vasta isikute süü

suurusele. Karistusraame tuleb vaadelda ka kvantitatiivse suurusena ja teatud astmestikuna,

millel liikudes kohus võrdleb konkreetse teo raskust sankstsiooniraami mõtteliste

raskusastmetega (vt Kiris/Pikamäe/Sootak, IV vnr 79-80 (J.Sootak)).

Rahapesu on võimalik toime panna ka oluliselt suuremas summas, kui seda antud

kriminaalasja süüdistuses on näidatud. Seetõttu tuleb karistuse mõistmisel arvestada kohtu

hinnagul mitte ainult nii-öelda aritmeetilist karistuse keskmist vaid tuleb arvestada ka seda,

kui pikaajaliselt rahapesu toime pandi, kui suures ulatuses see toime pandi jne. Läbi GFC

makseasutuse liikus rahapesu käigus suurusjärgus 2,8 miljonit eurot. Suur ulatus on antud

juhul juba kvalifitseeriv kuriteokoosseisu tunnus ja seetõttu ei saa suurt ulatust karistuse

mõistmisel eraldi arvestada kui süü suurust määravat tegurit, kuid kindlasti saab

karistusmäära valikul arvestada seda, et tegemist ei olnud rahapesuga, mis ulatuks kümnetesse

miljonitesse või veelgi enam. Seetõttu leiab kohus, et karistusmäärad võivad jääda miinimumi

lähedale.

Kuna kõik süüdistatavad on varem karistamata, siis on kohtu hinnangul võimalik

süüdistatavad karistuse kandmiselt tingimuslikult vabastada. Samuti tuleb kõikide

süüdistatavate puhul KarS § 68 lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka eelvangistuses viibitud

aeg.

Kohus leiab, et A. Dremovi teopanus rahapesusse oli kõige väiksem ja seda arvestab kohus

karistusmäära valikul. A. Dremov toetas sisuliselt A. Š.i ja A. Danchaki nende tegevuses,

jättes oma tööülesanded täitmata, kuigi tema ise vahetult ei saanud tehinguid teostada või

lubada. A. Dremovil puudus nõutav pädevus kliendihaldurina töötamiseks, ta ei mõistnud

dokumentide sisulise kontrollimise tähtsust, kuigi oli GFC-s kliendihaldurina töötades

esimeseks kaitseliiniks rahapesu tõkestamisel. A. Dremov pidas Crosspoint Ltd-ga

kirjavahetust ka tuvastamata kasutajate kaudu ja aktsepteeris sellisel viisil saadud dokumente

ja selgitusi ehk ei järginud dokumentide kogumisele kehtestatud nõudeid ja lõi seeläbi soodsa

pinnase rahapesu toimumiseks, aidates sellele oma tegevusega kaasa. Lisaks sellele

manipuleeris A. Dremov riskihindamise tabeliga, saades andmete märkimata jätmise tõttu

Crosspoint Ltd-le tegelikkusest madalama riski, mis aitas taaskord kaasa rahapesu

toimepanemisele.

Eeltoodu tõttu määrab kohus A. Dremovile karistuseks vangistuse 2 aastat ja 6 kuud, mille

hulka arvestab KarS § 68 lg 1 alusel eelvangistuses viibitud aja, s.o 1 kuu ja 29 päeva ning

loeb tema poolt ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 2 aastat, 4 kuud ja 1 päev vangistust.

Nimetatud karistus jääb täitmisele pööramata tingimusel, et A. Dremov ei pane temale

määratud 3 aasta pikkuse katseaja vältel toime uut tahtlikku kuritegu. Katseag hakkab

kulgema alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 15.12.2022.a. A. Dremovi kaitsja Indrek

Västriku 13.06.2022.a taotluse ebeaseadusliku vabaduse võtmisega tekitatud kahju

hüvitamiseks summas 3239,10 eurot jätab kohus rahuldamata.

Kohus leiab T. Järviste teopanuse osas, et T. Järviste lõi A. Š.ile ja A. Danchakile võimaluse

läbi GFC tuua makseasutusse kliente, kelle osas teiste seas ka T. Järviste teadis, et tegemist on

klientidega, kes kasutavad GFC-d oma kahtlaste tehingute tegemiseks. T. Järviste oli GFC

nõukogu esimees ja esimehena jättis ta oma kohustused täitmata, et rahapesu ei saaks

toimuda. T. Järviste toetas ka A. Š.i plaani omastamisel ja tegi selle rahaliselt võimalikuks. T.

Järviste ei tegutsenud nõukogu esimehele vajaliku hoolsusega. Kohus nõustub prokuröriga

selles, et T. Järviste on vestlustes avalikult öelnud, et ta sooviks, et talle räägitaks vähem, siis

ta saab selge silmavaatega kõigile otsa vaadata. Selline enesetaandamine vastutusest võib olla

inimlikult arusaadav, aga see ei vähenda isiku süüd. T. Järviste sai aru ja teadis nii rahapesu

toimepanemisest GFC-s kui ka omastamise plaanidest, mis ei realiseerunud temast

mitteolenevatel põhjustel. Kuna omastamine jäi katse staadiumisse, siis peab kohus

võimalikuks karistada T. Järvistet alla sanktsiooni keskmise määra.

Eelnevast lähtuvalt määrab kohus T. Järvistele karistuseks vangistuse KarS § 394 lg 2 p 1, 3

järgi 2 aastat ja 8 kuud ning KarS § 201 lg 2 p 2, 4 - § 25 lg 2 järgi 1 aasta. KarS § 64 lg 1

alusel suurendab kohus üksikkaristustest raskeimat ning mõistab T. Järvistele liitkaristuseks 2

aastat ja 10 kuud vangistust, mille hulka arvestab KarS § 68 lg 1 alusel eelvangistuses viibitud

aja, s.o 3 päeva ning loeb tema poolt ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 2 aastat, 9 kuud ja

27 päeva vangistust. Nimetatud karistus jääb täitmisele pööramata tingimusel, et T. Järviste ei

pane temale määratud 3 aasta pikkuse katseaja vältel toime uut tahtlikku kuritegu. Katseag

hakkab kulgema alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 15.12.2022.a.

Kohus on seisukohal, et A. Danchaki teopanus rahapesu toimepanemisse oli kõige suurema

kaaluga, kuna GFC juhatuse liikmena omas ta juurdepääsu GFC-s kasutusel olevatele

sisemistele programmidele, ta kinnitas Crosspoint Ltd-ga seotud tehinguid ja teostas

ülekandeid, võttis vastu limiitide suurendamise otsuseid ning täitis AML isiku ülesandeid. A.

Danchak lubas ka sekkuda A. Š.il GFC töösse, juhindus tema survestamisest ja korraldustest

ning lasi A. Š.il survestada ka teisi GFC töötajaid. Kuigi Crosspoint Ltd konto avamisel ja

tehingute teostamisel esines palju küsimusi ja kahtlusi kliendi poolt esitatud dokumentides (ka

tooduna välja tegeliku AML töötaja M. L. poolt), siis A. Danchak sellele tähelepanu ei

pööranud, täitis justkui formaalselt dokumentide kogumise ja küsimuste esitamise nõude, ilma

dokumentidesse põhjalikumalt süüvimata, seejuures ka aktsepteerides dokumente, mis ei

tulnud kliendilt endalt või olukorda, kus dokumendid kas esitatakse hiljem või ei esitatud

üldse. A. Danchak pidi vägagi hästi aru saama, et Crosspoint Ltd tegevus ei vasta tavapärasele

majandustegevusele ning selle kliendi puhul minnakse vastuollu RahaPTS-s kehtestatud

reeglite ja nõuetega, kuid sellest hoolimata teenindas Crosspoint Ltd-d ja lasi tema tehingutel

toimuda.

Eeltoodu tõttu määrab kohus A. Danchakile karistuseks vangistuse 2 aastat ja 10 kuud, mille

hulka arvestab KarS § 68 lg 1 alusel eelvangistuses viibitud aja, s.o 8 kuud ja 3 päeva ning

loeb tema poolt ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 2 aastat, 1 kuu ja 27 päeva vangistust.

Kuna A. Danchak on varem karistamata isik, siis karistuse eesmärke ja resotsialiseerumise

faktorit silmas pidades on üsna tõenäoline, et taoline šokivangistus on piisav hoiatus, et A.

Danchak enam uusi kuritegusid toime ei pane. Seega jääb karistus täitmisele pööramata

tingimusel, et A. Danchak ei pane temale määratud 3 aasta pikkuse katseaja vältel toime uut

tahtlikku kuritegu. Katseag hakkab kulgema alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o

15.12.2022.a. A. Danchaki kaitsja Stella Veberi 27.05.2022.a taotluse ebeaseadusliku

vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamiseks summas 13 433,33 eurot (K7 kd, tl 202-

203) jätab kohus rahuldamata.

4. ARESTITUD JA KONFISKEERITUD VARA

Kuivõrd tõendamist on leidnud rahapesu süüteo toimepanemine süüdistatavate poolt, siis võib

kohus KarS § 394 lg 6 kohaselt kohaldada kuriteoga saadud vara laiendatud konfiskeerimist

vastavalt KarS §-s 832 sätestatule. KarS § 832 lg 1 sätestab, et mõistes isiku süüdi kuriteos,

võib kohus konfiskeerida osa kuriteo toimepanija varast või kogu vara, kui see kuulub otsuse

tegemise ajal toimepanijale ja kui kuriteo olemus, erinevus isiku legaalse tulu ja varalise

seisundi, kulude või elatustaseme vahel või muu põhjus annab aluse eeldada, et isik on saanud

vara kuriteo toimepanemise tulemusena või sellise vara arvel (edaspidi kuriteoga saadud

vara). Konfiskeerimist ei kohaldata varale, mille suhtes isik tõendab, et tegemist ei ole

kuriteoga saadud varaga.

Riigikohtu praktikas on asutud seisukohale, et KarS § 84 moodustab konfiskeerimise suhtes

erinormi andes kohtule pädevuse süüteoga saadud vara võõrandamise, äratarvitamise või selle

äravõtmise võimatuse või ebaotstarbekuse korral mõista süüdlaselt välja summa, mis vastab

konfiskeerimisele kuuluva vara väärtusele. Sarnaselt KarS §-dega 831

ja 832 on

konfiskeerimise asendamise eesmärgiks takistada süüdlase rikastumist süüteo toimepanemise

tagajärjel. Kriminaaltulu äravõtmist puudutava regulatsiooni mõtte kohaselt ei tohi süütegude

toimepanek osutuda süüdlase jaoks kasulikuks. Kriminaalpoliitilisi eesmärke silmas pidades

pole seetõttu loogiliselt põhjendatav ka kriminaaltulu ära tarvitanud või selle konfiskeerimise

vältimiseks võõrandanud isikute soodsam karistusõiguslik kohtlemine võrreldes nende

isikutega, kellel kriminaaltulu või selle arvelt soetatud vara jätkuvalt alles on. Seega on

konfiskeerimise asendamine lubatav ka KarS § 832 lg-s 1 kirjeldatud kriminaaltulu osas (vt

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 15. märtsi 2011.a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-4-11 p 9).

Ühtlasi on Riigikohus selgitanud, et konfiskeerimise asendamine ei ole kuriteo eest ettenähtud

iseseisev õiguslik tagajärg, vaid konfiskeerimise täitmise erivorm, mis peab tagama, et isik ei

saaks kuriteo läbi kasu ka siis, kui kuriteoga vahetult saadud vara on võõrandatud või muul

viisil konfiskeerimiseks kättesaamatu. KarS § 84 järgi konfiskeerimise asendamine ei too

isikule kaasa mahukamat omandiõiguse riivet kui KarS §-de 831 vastavalt süüteoga saadud

vara konfiskeerimisel, sest ka konfiskeerimise asendamisel määratav summa peab vastama

konfiskeerimisele kuuluva vara väärtusele (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 20. veebruari

2012.a määrus kriminaalasjas nr 3-1-1-1-12 p 13).

Eelnevale lisaks on veel oluline märkida, et kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi ei

ole KarS § 832 lg 1 kohaldamisel tähtis see, et konfiskeeritav vara pärineks kuriteost, milles

isik arutatavas asjas süüdi tunnistatakse. KarS § 832 lg 1 kohaldamine põhineb selliste

asjaolude kindlakstegemisel, millele tuginedes on alust eeldada, et isik sai vara kuriteo

toimepanemise tulemusena. Eelöeldu tähendab, et isiku legaalse sissetuleku ja elatustaseme

võrdluse tulemusena peab kohus olema jõudnud veendumusele, et süüdlasele kuuluv vara

pärineb eeldatavalt varasematest kuritegudest. KarS § 832 lg 1 teise lause järgi peab vara

legaalset päritolu tõendama süüdistatav ehk teisisõnu kehtib selle konfiskeerimise aluse korral

ümberpööratud tõendamiskoormis. KarS § 832 sätete alusel laiendatud konfiskeerimist

kohaldades võib seega aluseks võtta isiku kuritegeliku eluviisi (vt Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 09. märtsi 2016. a otsus asjas nr 3-1-1-6-16, p 19).

Harju Maakohtu 03.02.2020.a kohtumäärusega nr 1-20-483 on arestitud laiendatud

konfiskeerimise tagamiseks T. Järvistele kuuluv sularaha summas 21 060 eurot. Juhindudes

KrMS § 1414 ja § 142 lg 1, 2, 8 ning KarS § 832 lg 1 ja § 84 seati T. Järvistele kuuluvale

kinnistule aadressiga Xxxx (registriosa nr xxxx) laiendatud konfiskeerimise asendamise

tagamiseks Eesti Vabariigi kasuks kohtulik hüpoteek summas 94 817,96 eurot. Juhindudes

KrMS § 1414 ja § 142 lg 1, 2, 8 ning KarS § 832 lg 1 ja § 84 seati T. Järvistele kuuluvale

kinnistule aadressiga Xxxx laiendatud konfiskeerimise asendamise tagamiseks Eesti Vabariigi

kasuks kohtulik hüpoteek summas 88 468,80 eurot (T14 kd, tl 88-97). 06.02.2020.a sularaha

tagatiskontole kandmise määrus ja sularaha sissemakse order (T14 kd, tl 98-99) tõendavad T.

Järvistelt arestitud sularaha kokku summas 21 060 euro kandmist Rahandusministeeriumi

Swedbanki tagatiskontole nr EE932200221023778606. T. Järviste vara arestimist tõendab

13.02.2020.a vara arestimise protokoll (T14 kd, tl 100).

T. Järvistele kuuluvate kinnistuste keskmist väärtust 01.11.2019.a seisuga tõendab 01.11.2019

vaatlusprotokoll koos CD-plaadiga. (T14 kd, tl 84-87). Vaatlusprotokolli kohaselt on kinnistu

Xxxx keskmine väärtus 94 817,96 eurot, kinnistu Xxxx keskmine väärtus 50 289,74 eurot,

kinnistu Xxxx keskmine väärtus 88 468,80 eurot ja kinnistu Xxxx keskmine väärtus 443

607,84 eurot.

T. Järviste maksustatavat tulu IO Halduse OÜ-lt perioodil jaanuar 2013.a kuni september

2019.a tõendab 14.10.2019.a vaatlusprotokoll (T14 kd, tl 82-83). Andmetest nähtub, et

maksustatav tulu oli 2013.a 4204,56 eurot, 2014.a 4204,56 eurot, 2015.a 4259,88 eurot,

2016.a 4440,51 eurot, 2017.a 4822,40 eurot, 2018.a 5850,60 eurot ja 2019.a kuni septembrini

4678,61 eurot.

T. Järviste elatustaset perioodil 01.01.2013-10.10.2019.a ja elatustaseme erinevust tõendab

10.10.2019-05.11.2019.a vaatlusprotokoll koos CD-plaadiga (T14 kd, tl 78-81).

Vaatlusprotokollist selgub, et T. Järvistele kuuluva kinnistu Xxxx (omandis alates

29.06.2016.a) soetamisel on tasutud sularahas 4000 eurot, milline summa ei pärine tema

pangakontode laekumistest. Samuti on T. Järviste tasunud Xxxx kinnistu (1/4 suuruse

mõttelise osa omandamine 31.08.2015.a) soetamisel sularahas 152,50 eurot, milline summa ei

pärine tema pangakontode laekumistest. Vaatlusprotokollis võrreldi ka pangakonto laekumisi

ja maksustatavat tulu, mida T. Järviste sai IO Halduse OÜ-lt ning tuvastati, et maksustatav

tulu on laekunud T. Järviste arvelduskontodele, s.o T. Järviste ei ole saanud maksustatavat

tulu sularahas, kuigi ta on teinud oma nimele avatud pangakontodele suurtes summades

sularaha sissemakseid (2013.a 27 500 eurot, 2014.a 30 200 eurot, 2015.a 32 200 eurot, 2016.a

3000 eurot ja 2019.a 46,88 eurot). Lisaks tuvastati, et T. Järviste on andnud oma kontodelt IO

Halduse OÜ-le laenu kokku 13 000 eurot, kuid saanud IO Halduse OÜ-lt laenu tagasimakseid

kokku 140 700 eurot. Vaadeldaval perioodil on T. Järviste oma pangakontodelt võtnud välja

ka sularaha summas 190 eurot, mistõttu arvestatakse, et T. Järviste andis IO Halduse OÜ-le

laenu summas 127 700 eurot sularahas, milline summa ei pärine tema pangakontode

laekumistest. Seega kokkuvõtvalt on T. Järviste teinud sularahas tehinguid summas 224

799,38 eurot ja sellest summast on legaalne tulu sularahas 0 eurot.

Kuivõrd T. Järviste ei ole ei kohtueelses menetluses ega ka kohtumenetluses ütlusi andnud,

siis puuduvad kohtul andmed selle kohta, kuidas T. Järviste on oma sissetulekud saanud ja

kuidas selline elatustaseme erinevus on tekkinud, mistõttu ei saa kohus selles osas oma

seisukohta kujundada.

Eelnevalt viidatud Harju Maakohtu 03.02.2020.a kohtumäärusega nr 1-20-483 on T. Järviste

varadest kokku arestitud 204 346,76 eurot. Kohtumäärusega seatud kohtulikud hüpoteegid T.

Järvistele kuuluvatele kinnistutele aadressidega Xxxx ja Xxxx vastavad vaatlusprotokolliga

tuvastatud kinnistute keskmisele väärtusele.

Eeltoodut arvesse võttes konfiskeerib kohus T. Järvistelt KarS § 832 lg 1 ja § 84 alusel 224

799,38 eurot. Seejuures tuleb konfiskeerimisnõue osaliselt täita Harju Maakohtu 03.02.2020.a

kohtumäärusega nr 1-20-483 laiendatud konfiskeerimise tagamiseks arestitud Tiiu Järvistele

kuuluva sularaha summas 21 060 eurot arvelt, mis on kantud Rahandusministeeriumi

Swedbanki tagatiskontole nr EE932200221023778606. Ülejäänud konfiskeerimisnõude

tagamiseks jätab kohus kehtima Harju Maakohtu 03.02.2020.a kohtumäärusega nr 1-20-483

KrMS § 1414 ja § 142 lg 1, 2, 8 ning KarS § 832 lg 1 ja § 84 alusel T. Järvistele kuuluvatele

kinnistutele aadressiga Xxxx (registriosa nr xxxx) laiendatud konfiskeerimise asendamise

tagamiseks Eesti Vabariigi kasuks seatud kohtuliku hüpoteegi summas 94 817,96 eurot ja

Xxxx laiendatud konfiskeerimise asendamise tagamiseks Eesti Vabariigi kasuks kohtuliku

hüpoteegi summas 88 468,80 eurot.

Harju Maakohtu 17.03.2020.a kohtumäärusega nr 1-20-1487 on arestitud kuriteoga saadud

vara laiendatud konfiskeerimise tagamiseks A. Danchakile kuuluv sõiduauto Honda Civic

reg.nr xxxx (ligikaudse turuväärtusega ca 8 600,00 eurot). Juhindudes KrMS § 1414 lg-st 1, §

142 lg-test 1, 2, 21, 5, 7 ja KarS § 832 lg-st 1, KarS §-st 84 arestiti kuriteoga saadud vara

laiendatud konfiskeerimise asendamise tagamiseks A. Danchakile kuuluval Xxxx AS-i

arvelduskontol xxxx olevad rahalised vahendid summas 2 775,64 eurot. Juhindudes KrMS §

1414 lg-st 1, § 142 lg-test 1, 2, 5, 7 ja KarS § 832 lg-st 1 arestiti kuriteoga saadud vara

laiendatud konfiskeerimise tagamiseks a. Danchakile kuuluvad mobiiltelefonid iPhone 8

IMEI koodiga xxxx (turuväärtusega 313 eurot), iPhone X IMEI koodiga xxxx (turuväärtusega

454 eurot), iPhone X IMEI koodiga xxxx (turuväärtusega 454 eurot) ning iPhone XS MAX

IMEI1 koodiga xxxx, IMEI2 koodiga xxxx (turuväärtusega 693 eurot) (T14 kd, tl 101-114).

19.03.2020.a sõiduki üleandmise-vastuvõtmise aktid ja fototabel (T14 kd, tl 132-137)

tõendava A. Z. poolt sõiduki Honda Civic registreerimisnumbriga xxxx üleandmist

keskkriminaalpolitsei kriminaaltulu tuvastamise büroo eriasjade uurija Pille Pillemannile.

04.05.2020.a üleandmise-vastuvõtmise akt (T14 kd, tl 138) tõendab A. Danchakile kuuluvate

mobiiltelefonide iPhone XS MAX, iPhone X IMEI xxxx, iPhone X IMEI xxxx ja iPhone 8

üleandmist. A. Danchaki vara arestimist tõendab 30.04.2020.a vara arestimise protokoll koos

fototabelitega (T14 kd, tl 139-154).

A. Danchaki sõidukite väärtust 05.11.2019.a seisuga tõendab 05.11.2019.a vaatlusprotokoll

(T14 kd, tl 121-123). Vaatlusprotokolli kohaselt on perioodil 06.06.2016-07.04.2018.a A.

Danchakile kuuluva sõiduki Honda Civic registreerimisnumbriga xxxx väärtus 4200 eurot ja

perioodil 06.06.2016-07.04.2018.a A. Danchakile kuuluva sõiduki Honda Civic

registreerimisnumbriga xxxx väärtus 8600 eurot.

A. Danchaki telefonide väärtust tõendab 11.02.2020.a vaatlusprotokoll koos CD-plaadiga

(T14 kd, tl 124-127). A. Danchaki elukoha, Xxxx, läbiotsimise käigus leitud ja ära võetud

iPhone XS MAX keskmine turuväärtus on 693 eurot, iPhone X IMEI xxxx keskmine

turuväärtus on 454 eurot, iPhone X IMEI xxxx keskmine turuväärtus on 454 eurot ja iPhone 8

keskmine turuväärtus on 313 eurot.

07.02.2020.a päring nr 3.2-1/3666-1 ja AS LHV Pank 10.02.2020.a vastus (T14 kd, tl 128-

131) tõendab, et A. Danchaki arvelduskonto nr xxxx saldo seisuga 10.02.2020.a oli 2775,64

eurot.

A. Danchaki maksustatavaid tulusid perioodil 01.01.2016-21.10.2019.a tõendab 22.10.2019.a

vaatlusprotokoll (T14 kd, tl 119-120), mille kohaselt on A. Danchak saanud maksustatavat

tulu GFC-lt 2016.a 6140,16 eurot, 2017.a 12 328,28 eurot, 2018.a 14 850,52 eurot ja 2019.a

29 177,95 eurot ning Baltic Finance Service Group OÜ-lt 2019.a oktoober 516,45 eurot.

A. Danchaki elatustaset perioodil 01.01.2016-21.10.2019.a tõendab 21.10.2019-06.11.2019.a

vaatlusprotokoll koos CD-plaadiga (T14 kd, tl 115-118). Vaatlusprotokollist selgub, et A.

Danchak on tema omandis 28.07.2016-16.09.2016.a olnud sõiduki Smart Fortwo Coupe

soetamisel tasunud sularahas 2000 eurot, milline summa ei pärine tema pangakontode

laekumistest. Samuti on A. Danchak tema omandis 06.06.2016-07.04.2018.a olnud sõiduki

Honda Civic soetamisel tasunud sularahas 2000 eurot, milline summa ei pärine tema

pangakontode laekumistest. Sularaha sissemakseid on A. Danchak oma kontodele teostanud

järgmiselt: 2016.a 2975 eurot, 2017.a 18 475 eurot, 2018.a 26 380 eurot ja 2019.a 1350 eurot,

s.o kokku 49 180 eurot. Maksustatavat tulu on A. Danchak saanud GFC-lt (2016 juuli – 2019

september, v.a 2019 august) ja Baltic Finance Service Group OÜ-lt (2019 oktoober)

järgmiselt: 2016.a 6140,16 eurot, 2017.a 12 328,28 eurot, 2018.a 14 850,52 eurot ja 2019.a 29

694,40 eurot. Kui eelpool toodud summasid võrreldi A. Danchaki pangakontode

laekumistega, siis tuvastati, et kogu maksustatav tulu ei laekunud A. Danchaki kontodele,

vaid A. Danchak on saanud maksustatavat tulu sularahas järgmiselt: 2017.a 5164,76 eurot ja

2018.a 22,12 eurot. Seega kokkuvõtvalt on A. Danchak teinud sularahas tehinguid summas 53

180 eurot ja sellest summast on legaalne tulu sularahas 5186,88 eurot ehk sularaha summa,

mis ei ole finantseeritud isiku sularahas saadud legaalsetest tuludest on 47 993,12 eurot.

A. Danchak andis 22.03.2022.a kohtuistungil ütlusi selle kohta, et tal oli 2017.a ja 2018.a

täiendava sissetulekuallikana hobi, mis hõlmas katkise tehnika ostmist (nt sülearvutid ja

telefonid), nende remontimist ja seejärel edasimüümist. Seejuures müüs ta suurema osa sellest

tehnikast Ukrainas oma reiside ajal ning raha, mille ta selle eest sai, tõi ta Eestisse. Lisaks

ostis A. Danchak väidetavalt ka kaks autot selleks, et need Ukrainas edasi müüa ja ka nende

eest saadud sularaha tõi ta Eestisse tagasi. Tehnika ja autode müümisest saadud sularaha pani

ta pärast oma kontole. Kohus nõustub prokuröriga, et A. Danchaki poolt antud ütlused tema

täiendava sissetulekuallika kohta ei ole eluliselt usutavad, kuna Ukraina elatustase on oluliselt

madalam kui Eestis ning seetõttu on väheusutav, et Eestis remonditud esemeid on võimalik

Ukrainas kallimalt maha müüa. A. Danchak ei ole kohtule esitanud ka ühtegi tõendit oma

väidete kinnitamiseks.

Eelnevalt viidatud Harju Maakohtu 17.03.2020.a kohtumäärusega nr 1-20-1487 on A.

Danchaki varadest kokku arestitud 13 289,64 eurot. Arestitud varade väärtused vastavad

vaatlusprotokollides toodud asjade keskmisele väärtusele.

Eeltoodut arvesse võttes konfiskeerib kohus A. Danchakilt KarS § 832 lg 1 ja § 84 alusel 47

993,12 eurot. Seejuures täidab kohus konfiskeerimisenõude osaliselt, s.o summas 13 289,64

eurot, Harju Maakohtu 17.03.2020.a kohtumäärusega nr 1-20-1487 arestitud kuriteoga saadud

vara laiendatud konfiskeerimise tagamiseks A. Danchakile kuuluva sõiduauto Honda Civic

reg.nr xxxx (ligikaudse turuväärtusega ca 8 600,00 eurot), Xxxx AS-i arvelduskontol xxxx

olevate rahaliste vahendite summas 2775,64 eurot ning mobiiltelefonide iPhone 8 IMEI

koodiga xxxx (turuväärtusega 313 eurot), iPhone X IMEI koodiga xxxx (turuväärtusega 454

eurot), iPhone X IMEI koodiga xxxx (turuväärtusega 454 eurot) ning iPhone XS MAX IMEI1

koodiga xxxx, IMEI2 koodiga xxxx (turuväärtusega 693 eurot) arvelt.

Harju Maakohtu 12.03.2020.a kohtumäärusega nr 1-20-1740 on arestitud KrMS § 1414, § 142

lg 1, 2 ning KarS § 832 lg 1, § 84 ja § 394 lg 6 alusel kuriteoga saadud vara laiendatud

konfiskeerimise asendamise tagamiseks A. Dremovile kuuluv vara, s.o sularaha summas 670

eurot (T14 kd, tl 155-162). 30.04.2020.a sularaha tagatiskontole kandmise määrus ja sularaha

sissemakse order (T14 kd, tl 167-168) tõendavad A. Dremovilt arestitud sularaha 670 euro

kandmist Rahandusministeeriumi Swedbanki tagatiskontole nr EE932200221023778606. A.

Dremovi vara arestimist tõendab 30.04.2020.a vara arestimise protokoll (T14 kd, tl 169-170).

A. Dremovi elukoha läbiotsimisel ära võetud raha pakendi avamist ja kriminaalse tulu

sularaha summas 670 eurot kandmist Politsei- ja Piirivalveameti tagatiskontole tõendab

12.03.2020.a vaatlusprotokoll (T4 kd, tl 113-114). Läbiotsimisel ära võetud 15 USD ja 900

rubla suleti pakendisse ja lisati kriminaalasja materjalide juurde kuni tagastamiseni A.

Dremovile.

A. Dremovi maksutatavaid tulusid perioodil jaanuar 2017 kuni september 2019.a tõendab

24.10.2019.a vaatlusprotokoll (T14 kd, tl 166), mille kohaselt on A. Dremov saanud GFC-lt

2017.a 509,12 eurot, 2018.a 10 103,01 eurot ja 2019.a 2427,57 eurot ning Eesti Töötukassalt

2019.a 3309,54 eurot.

A. Dremovi elatustaset perioodil 01.01.2017-23.10.2019.a tõendab 23.10.2019-06.11.2019.a

vaatlusprotokoll koos CD-plaadiga (T14 kd, tl 163-165). Vaatlusprotokollist selgub, et A.

Dremov teostas oma nimele avatud pangakontodele sularaha sissemakseid järgmiselt: 2017.a

24 530 eurot, 2018.a 39 910 eurot ja 2019.a 16 950 eurot ehk kokku summas 81 390 eurot.

Maksu- ja Tolliameti andmete kohaselt on A. Dremov saanud maksustatavat tulu GFC-lt

2017 november – 2019 jaanuar ning Eesti Töötukassalt 2019 veebruar – 2019 september

järgmistes summades: 2017.a 509,12 eurot, 2018.a 10 103,01 eurot ja 2019.a 5737,11 eurot.

Võrreldes eelnimetatud summasid A. Dremovi pangakontode laekumistega on tuvastatud, et

kogu maksustatav tulu ei laekunud A. Dremovi kontodele, s.o isik on saanud maksustatavat

tulu sularahas 2017.aastal 367,61 eurot. Sularaha summa, mis ei ole finantseeritud A.

Dremovi sularahas saadud legaalsetest tuludest on seega 2017.a 24 162,39 eurot, 2018.a 39

910 eurot ja 2019.a 16 950 eurot ehk kokku summas 81 022,39 eurot.

Eelnevalt viidatud Harju Maakohtu 12.03.2020.a kohtumäärusega nr 1-20-1740 on A.

Dremovi varadest kokku arestitud 670 eurot.

Eeltoodut arvesse võttes konfiskeerib kohus A. Dremovilt KarS § 832 lg 1 ja § 84 alusel 81

022,39 eurot. Seejuures täidab kohus konfiskeerimisenõude osaliselt Harju Maakohtu

12.03.2020.a kohtumäärusega nr 1-20-1740 arestitud kuriteoga saadud vara laiendatud

konfiskeerimise asendamise tagamiseks A. Dremovile kuuluv varaga, s.o sularaha summas

670 eurot arvelt, mis on kantud Rahandusministeeriumi Swedbanki tagatiskontole nr

EE932200221023778606.

5. ASITÕENDID

KrMS § 126 lg 3 p 1 ja 2 kohaselt nähakse asitõendi suhtes ette järgmised meetmed: 1)

kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta

kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus

menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisisutuses; 2) muu asitõend, mille kuuluvust ei

ole vaidlustatud, tagastatakse omanikule või seaduslikule valdajale.

Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kriminaalasja materjalide juures olevad CD- ja DVD-

plaadid KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde.

Riigiprokuratuuris olevate tõendite osas otsustab kohus järgmist:



Pakend nr ADR-1, 07.04.2020.a asitõendi vaatlusprotokolli lisa, milles 09.12.2019.a

A. Dremovi elukoha aadressil Xxxx läbiotsimise käigus leitud ja ära võetud vihik, mis

on suletud turvaklambriga nr 015131 – KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada A.

Dremovile;



Pakend nr AK-1, 06.04.2020.a asitõendi vaatlusprotokolli lisa, milles 09.12.2019.a A.

K. töö- ja elukohast leitud ja ära võetud dokumendid, mis on suletud turvaklambriga

nr 0001808072 – KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada A. K.;



Pakend nr AV-1, 23.03.2020.a asitõendi vaatlusprokolli lisa, milles 09.12.2019.a A.

V. elukoha läbiotsimise käigus leitud ja ära võetud dokument, mis on suletud

turvaklambriga nr 0001808951 – KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada A. V.le;



Pakend nr MV-2, 15.04.2020.a asitõendi vaatlusprokolli lisa, milles 09.12.2019.a M.

V. asukohast leitud ja ära võetud dokumendid, mis on kinnitatud turvaklambriga nr

019645 – KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada M. V.le;



Pakend nr MV-1, 15.04.2020.a asitõendi vaatlusprotokolli lisa, milles 09.12.2019.a M.

V. asukohast leitud ja ära võetud dokumendid, mis on kinnitatud turvaklambriga nr

019643 – KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada M. V.le;



Pakend nr 2, 09.12.2019.a T. Järviste kasutuses oleva sõiduauto läbiotsimisel leitud ja

ära võetud valgest lahtisest Villeroy & Boch kilekotis Ratiotec xxxx rahadetektor, mis

pakendatud paberkotti ning suletud turvakleebisega nr J13-0287033 – KrMS § 126 lg

3 p 2 alusel tagastada T. Järvistele;



Pakend nr 1, 09.12.2019.a Tiiu Järviste kasutuses oleva sõiduauto läbiotsimisel leitud

ja ära võetud Hansab sularaha lugemise masin no xxxx, mis on kinnitatud

turvakleebisega J13-0287034 – KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada T. Järvistele.

6. MENETLUSKULUD

6.1. TIIU JÄRVISTE

KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud

süüdimõistetu. Kuivõrd kohus tunnistas T. Järviste KarS § 394 lg 2 p 1, 3 ning KarS § 201 lg

2 p 2, 4 - § 25 lg 2 järgi süüdi, siis jääb KrMS § 180 lg 1 esimese lause kohaselt valitud

kaitsjatele makstud tasu T. Järviste enda kanda.

KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskulu ka süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev

sundraha. KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt on süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha

suurus esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 kuupalga alammäära. Riigikohtu

praktika kohaselt lähtutakse sundraha väljamõistmisel kohtuotsuse tegemise ajal kehtivast

kuupalga alammäärast (vt nt RKKKo 3-1-1-83-10 p 28). Vabariigi Valitsuse 09.12.2021.a

määruse nr 116 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt on alates 1. jaanuarist 2022.a

kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 654 eurot. Eeltoodu põhjal tuleb T.

Järvistel välja mõista sundraha 1635 eurot, mis tuleb tasuda ühe kuu jooksul alates

kohtuotsuse jõustumisest.

6.2. ANDRII DANCHAK

KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud

süüdimõistetu. KrMS § 175 lg 1 p 1, 4 ja 9 kohaselt on menetluskulud: 1) valitud kaitsjale või

esindajale makstud mõistliku suurusega tasu ja muud menetlusosalise vajalikud kulud, mis on

tekkinud seoses kriminaalmenetlusega; 4) määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni

nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses; 9) süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha.

KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt on süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus

esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 kuupalga alammäära. Riigikohtu praktika

kohaselt lähtutakse sundraha väljamõistmisel kohtuotsuse tegemise ajal kehtivast kuupalga

alammäärast (vt nt RKKKo 3-1-1-83-10 p 28). Vabariigi Valitsuse 09.12.2021.a määruse nr

116 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt on alates 1. jaanuarist 2022.a kuutasu

alammääraks täistööajaga töötamise korral 654 eurot.

Kuna kohus tunnistas A. Danchaki süüdi temale KarS § 394 lg 2 p 1, 3 järgi esitatud

süüdistuses, siis peab ta KrMS § 180 lg 1 esimese lause kohaselt kandma kohtueelses

menetluses ja esimese astme kohtumenetluses tekkinud menetluskulud. A. Danchaki kanda

jääb seega ka valitud kaitsjale makstud tasu.

Harju Maakohtu 20.09.2021.a kohtumäärusega määras kohus A. Danchakile riigi õigusabi

korras kaitsja. Kuivõrd A. Danchaki senine lepinguline kaitsja S. Veber (lepinguline kaitsja

kuni 17.09.2021.a) oli nõus jätkama riigi õigusabi korras A. Danchaki kaitsjana, siis määrati

ta Eesti Advokatuuri poolt A. Danchaki kaitsjaks.

Määratud kaitsjatasu on käesolevas menetluses 109,20 eurot (T4 kd, tl 39), 49,20 eurot (T4

kd, tl 39), 1254 eurot (K7 kd, tl 58-61), 472,80 eurot (K7 kd, tl 100-101), 1570,80 eurot (K7

kd, tl 139-140) ja 2005,20 eurot (K8 kd, tl 156-157) ehk kokku 5461,20 eurot. Lisaks

määratud kaitsjatasule tuleb A. Danchakilt välja mõista sundraha 1635 eurot. Seega A.

Danchakilt väljamõistetavad menetluskulud on kokku 7096,20 eurot.

KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist

seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib

süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et

kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Kohtu hinnangul käib menetluskulude suurust

arvestades nende tasumine ühe kuu jooksul ilmselgelt A. Danchakile üle jõu. Oluline on, et

menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna A. Danchakil ei ole reaalselt

võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega

täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga

halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Seega otsustab kohus A. Danchakilt

väljamõistetavad menetluskulud ajatada 12 kuu peale.

Kohus selgitab, et süüdimõistetul on mõjuvate põhjuste olemasolu korral kohtulahendi

täitmise staadiumis, s.o pärast süüdimõistva otsuse jõustumist ja täitmisele pööramist, õigus

KrMS § 423 ja § 424 alusel taotleda kriminaalmenetluse kulude tasumise tähtaja pikendamist

või ajatamist kuni ühe aasta võrra.

6.3. ALEKSEI DREMOV

KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud

süüdimõistetu. KrMS § 175 lg 1 p 1, 4 ja 9 kohaselt on menetluskulud: 1) valitud kaitsjale või

esindajale makstud mõistliku suurusega tasu ja muud menetlusosalise vajalikud kulud, mis on

tekkinud seoses kriminaalmenetlusega; 4) määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni

nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses; 9) süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha.

KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt on süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus

esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 kuupalga alammäära. Riigikohtu praktika

kohaselt lähtutakse sundraha väljamõistmisel kohtuotsuse tegemise ajal kehtivast kuupalga

alammäärast (vt nt RKKKo 3-1-1-83-10 p 28). Vabariigi Valitsuse 09.12.2021.a määruse nr

116 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt on alates 1. jaanuarist 2022.a kuutasu

alammääraks täistööajaga töötamise korral 654 eurot.

Kuna kohus tunnistas A. Dremovi süüdi temale KarS § 394 lg 2 p 1, 3 järgi esitatud

süüdistuses, siis peab ta KrMS § 180 lg 1 esimese lause kohaselt kandma kohtueelses

menetluses ja esimese astme kohtumenetluses tekkinud menetluskulud. A. Dremovi kanda

jääb seega ka valitud kaitsjale makstud tasu.

Käesolevas kohtumenetluses oli esmalt A. Dremovil lepinguline kaitsja D. Školjar. Harju

Maakohtu 18.02.2022.a. kohtumäärusega määras kohus A. Dremovile riigi õigusabi korras

kaitsja, kuna süüdistatava majanduslik olukord ei võimaldanud tal enam finantseerida

õigusteenuse osutamist (K3 kd, tl 54-56). Eesti Advokatuur määras A. Dremovi riigi õigusabi

korras kaitsjaks I. Västriku.

Määratud kaitsjatasu on käesolevas menetluses 3142,80 eurot (K4 kd, tl 227-231), 2262 eurot

(K8 kd, tl 1-5) ja 681,60 eurot (K8 kd, tl 154-155) ehk kokku 6086,40 eurot. Lisaks määratud

kaitsjatasule tuleb A. Dremovilt välja mõista sundraha 1635 eurot. Seega A. Dremovilt

väljamõistetavad menetluskulud on kokku 7721,40 eurot.

A. Dremoviga seonduvalt on käesolevas kriminaalasjas teostatud ka üks ekspertiis. Nimelt

nähtub A. Dremovi 09.12.2019.a kahtlustatavana kinnipidamise protokollist (T4 kd, tl 148-

150), et tema kinnipidamisel leiti ja võeti ära muu hulgas kilest pakend, mille sees oli

tundmatu pulbriline aine. 22.01.2020.a ekspertiisiakt nr 19E-AN1438 (T4 kd, tl 151-154)

tõendab aga, et A. Dremovi kinnipidamisel äravõetud pulbrilise aine näol ei ole tegemist

narkootilise ainega, vaid hoopis sahharoosiga. Kuivõrd ekspertiis tõestas, et A. Dremovilt

leitud pulbrilise aine puhul ei olnud tegemist narkootilise ainega, siis jätab kohus KrMS § 180

lg 3 alusel ekspertiisi teostamise kulu summas 84 eurot riigi kanda.

KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist

seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib

süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et

kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Kohtu hinnangul käib menetluskulude suurust

arvestades nende tasumine ühe kuu jooksul ilmselgelt A. Dremovile üle jõu. Oluline on, et

menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna A. Dremovil ei ole reaalselt

võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega

täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga

halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Seega otsustab kohus A. Dremovilt

väljamõistetavad menetluskulud ajatada 12 kuu peale.

Kohus selgitab, et süüdimõistetul on mõjuvate põhjuste olemasolu korral kohtulahendi

täitmise staadiumis, s.o pärast süüdimõistva otsuse jõustumist ja täitmisele pööramist, õigus

KrMS § 423 ja § 424 alusel taotleda kriminaalmenetluse kulude tasumise tähtaja pikendamist

või ajatamist kuni ühe aasta võrra.

6.4. MUUD KULUD

KrMS § 175 lg 1 p 2 kohaselt on menetluskulud ka kannatanule, tunnistajale, eksperdile ja

asjatundjale KrMS § 178 kohaselt makstavad summad, välja arvatud KrMS § 176 lõike 1

punktis 1 nimetatud kulud. KrMS § 178 lg 1 kohaselt kannatanule, tunnistajale,

koosseisuvälisele tõlgile ning eksperdile ja asjatundjale, kes ei tööta riiklikus

ekspertiisiasutuses, hüvitatakse seoses kriminaalmenetlusega tekkinud järgmised kulud:

saamata jäänud sissetulek käesoleva paragrahvi lõike 4 järgi, päevaraha ning sõidu- ja

ööbimiskulud.

Käesolevas kriminaalasjas on Harju Maakohtu 26.05.2021.a määruse alusel hüvitatud O. R.

tunnistajakulud kokku summas 388,59 eurot (K4 kd, tl 232-236). Lisaks on kohtueelses

menetluses menetleja 13.03.2019.a kriminaalmenetluses osalemise kulude hüvitamise

määrusega hüvitatud tunnistajale M. L. kulu 27,20 eurot (K7 kd, tl 56). Mõlemad

tunnistajakulud, s.o kokku summas 415,79 eurot, kuuluvad KrMS § 180 lg 1 ja KrMS § 175

lg 1 p 2 alusel Tiiu Järvistelt, Andrii Danchakilt ja Aleksei Dremovilt solidaarselt

väljamõistmisele.

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

Anne Rebane

Sten-Patrick Kreek

Kati Miller

Kohtunik

Rahvakohtunik

Rahvakohtunik

Tallinna Ringkonnakohtu 19.09.2024 kohtuotsusega on osaliselt tühistatud Harju Maakohtu

Tallinna kohtumaja 15.12.2022 kohtuotsus.