3-22-2366/46 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Ragne Piir

Määruse tegemise aeg ja koht 4. jaanuar 2023, Tallinn

Haldusasja number

3-22-2366

Haldusasi

Politsei- ja Piirivalveameti taotlus Xi kinnipidamiskeskuses

kinnipidamise tähtaja pikendamiseks

Menetlusosalised Taotluse esitaja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja Katri

Bergmann

Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist –

X, riigi õigusabi korras määratud esindaja v.adv Aleksei

Ratnikov

Asja läbivaatamine

Lihtmenetluses, 04.01.2023 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Anda luba Xi kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks kuni

kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 04.05.2023 (kaasa

arvatud).

2. Jätta rahuldamata Xi taotlus riigi õigusabi osutaja vahetamiseks.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD

1. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) esitas 27.12.2022 Tallinna Halduskohtule taotluse

Armeenia kodaniku Xi (puudutatud isik) kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja

pikendamiseks kuni neljaks kuuks välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse

(VRKS) § 362 lg 5 alusel, leides, et on täidetud VRKS § 361 lg-s 1 nimetatud põhimõte ja esineb

VRKS § 361 lg 2 p-s 4 sätestatud alus. Taotluse põhjendused on järgmised:

1.1. Isik saabus Eestisse 03.11.2022 Venemaa Föderatsioonist. Ta esitas rahvusvahelise kaitse

taotluse põhjusel, et tema tervislik seisund on halb, teda taheti Armeenias mürgitada ja

3-22-2366

2(5)

Jerevanis tulistada 2017. a või 2018. a. Isik peeti kinni. Rahvusvahelise kaitse menetluse

intervjuu toimus 17.11.2022. Isikuga toimus vestlus 28.11.2022.

1.2. Isik on koos abikaasa ja kahe alaealise lapsega taotlenud Eestis rahvusvahelist kaitset ka

03.05.2016. Tuvastati, et isik on rahvusvahelist kaitset taotlenud kahel korral Saksamaal

12.12.2011 ja 20.12.2012, kuid Saksamaalt lahkunud. Pärast 03.05.2016 rahvusvahelise kaitse

taotluse esitamist pandi perekond elama Vao keskusesse. PPA tegi isiku rahvusvahelise kaitse

taotluse tagasilükkamise otsuse 26.05.2016, mille isik halduskohtus vaidlustas. Perekond

lahkus omavoliliselt Vao keskusest 21.06.2016 ja peeti 22.06.2016 kinni Lätis. Perekond

saadeti tagasi Eestisse ja majutati Vägeva majutuskeskusesse. 29.06.2016 püüdis isik veel kahel

korral koos alaealiste lastega majutuskeskusest lahkuda. 30.06.2016 andis Tartu Halduskohus

loa isiku paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse. Isik avaldas 25.08.2016 soovi loobuda

rahvusvahelise kaitse taotlusest ning naasta koduriiki. Perekond naasis 26.08.2016.

1.3. Esineb põgenemisoht vastavalt väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 68

p-dele 9 ja 6.

1.4. 2016. a menetluses saadud info kohaselt on isik teisi nimesid kasutades taotlenud

rahvusvahelist kaitset Poolas, Hollandis ja kaks korda Saksamaal ning olenemata

rahvusvahelise kaitse protseduurist reisinud omavoliliselt teistesse Euroopa riikidesse.

Tema taotlusest keelduti, talle väljastati sissesõidukeeld Saksamaale ja ta saadeti 2013. a

detsembris välja Armeeniasse.

1.5. Isiku selgitused rahvusvahelise kaitse taotlemise põhjenduste ja tagakiusu osas on

üldsõnalised ja seosetud. Isiku esialgsete ütluste kohaselt reisis ta Eestisse, kuna ta taotles

siin

2016. a rahvusvahelist kaitset ja tema tervis on väidetava mürgitamise tagajärjel halvenenud.

Isiku ütlusi peab kontrollima päritolumaa infoga.

1.6. 28.11.2022 vestlusel kinnitas isik, et ei soovi naasta Armeeniasse.

1.7. Isik on korduvalt proovinud siseneda erinevatesse Euroopa riikidesse, kus talle on

väljastatud mitmeid sisenemiskeelde. Seega isik teab, et seadusliku viibimisaluse puudumisel

väljastatakse talle riigipiiril sisenemiskeeld. Isiku on korduvalt varem rahvusvahelist kaitset

taotlenud, kuid pole seda saanud. Seega ta teab, et rahvusvahelise kaitse taotlemisega saab ta

menetluse ajaks riiki siseneda. Isik on proovinud siseneda erinevatesse riikidesse ja proovinud

sisenemiseks ka rahvusvahelise kaitse taotluse esitamist. Isiku esialgselt väljendatud

reisieesmärgi järgi tuli ta Eestisse ravi saamiseks. Isik on teadlik, et ilma rahvusvahelise kaitse

taotluse esitamiseta oleks talle piiripunktis väljastatud sisenemiskeeld ning sellest tulenevalt on

ta esitanud rahvusvahelise kaitse lahkumiskohustuse edasilükkamiseks.

1.8. Leebemaid järelevalvemeetmeid ei ole võimalik kohaldada. Isik on varem lahkunud

omavoliliselt majutuskeskusest, samuti proovinud teisest majutuskeskusest kahel korral

lahkuda. PPA-l puudub usaldus isiku vastu ja ta võib ka seekord proovida omavoliliselt

majutuskeskusest lahkuda. PPA kahtlusi süvendab asjaolu, et isik takistab pahatahtlikult

menetlustoimingute läbiviimist ega soovi koostööd teha.

2. PPA jäi 04.01.2023 kohtuistungil oma taotluse juurde. Põgenemisoht esineb eelkõige

tulenevalt VSS § 68 p-st 9. Isiku käitumine kohtuistungil näitab koostöötahte puudumist.

3-22-2366

3(5)

3. Puudutatud isik selgitas kohtuistungil, et ei soovi kinnipidamiskeskusesse jääda. Ta

soovib endale määratud esindajat vahetada. Ta ei nõustu istungil osalema, kuni talle pole

määratud uut esindajat. Isik lahkus kohtuistungilt.

Puudutatud isiku esindaja põhjendas, et põgenemisoht on sisustamata. Isiku varasem käitumine

ei peaks saatma teda kogu elu. PPA ei ole millegi muu kui isiku varasema käitumise põhjal

põgenemisohtu tuvastanud. Isiku ebakohane käitumine nii aastal 2016 kui ka Tartu Halduskohtu

05.11.2022 istungil ja käesoleval istungil võis olla põhjustatud tema kultuurilisest taustast ja

ootusest, et tema huve peaks alati kaitsma temale sobiv advokaat. Sellisest käitumisest ei saa

tuletada põgenemisohtu. Esindaja on isikuga suhelnud, uurinud tema olukorra ja tervisliku

seisundi kohta kinnipidamiskeskusest ja õigusteenust kohaselt osutanud.

KOHTU PÕHJENDUSED

I

4. Seaduses sätestatud

juhul annab kohus haldustoimingu

tegemiseks

loa

(halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 264 lg 1).

5. VRKS § 361 lg 1 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral

kinni pidada sama paragrahvi lõikes 2 sätestatud alusel, kui VRKS-s sätestatud

järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. Kinnipidamine peab olema

kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning igal üksikjuhtumil peab arvestama

rahvusvahelise kaitse taotlejaga seotud olulisi asjaolusid. VRKS § 362 lg 5 järgi pikendab

halduskohus rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaega

kuni nelja kuu kaupa juhul, kui esinevad VRKS § 361 lg-s 2 sätestatud alus ja lg-s 1

nimetatud põhimõtted.

6. PPA tugineb taotluses kinnipidamise alusena VRKS § 361 lg 2 p-le 4. Selle kohaselt võib

rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada rahvusvahelise kaitse

taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on

olemas põgenemise oht.

7. Kohtu hinnangul esineb vajadus selgitada välja puudutatud isiku rahvusvahelise kaitse

taotluse menetlemisel tähtsust omavad asjaolud. Selle sätte eesmärgiks on tagada, et isik

oleks asjaolude selgitamiseks vajalikeks menetlustoiminguteks PPA-le kättesaadav.

Praegusel juhul viitab ebaselgus seoses isiku rahvusvahelise kaitse taotluse asjaoludega

VRKS § 361 lg 2 p 4 kohaldamise põhjendatusele. PPA on välja toonud, et isikuga on läbi

viidud rahvusvahelise kaitse menetluse intervjuu ja täiendav vestlus, kuid isiku antud

ütluste üldsõnalisuse tõttu peab PPA neid kontrollima ja võrdlema päritolumaa infoga. PPA

selgitas kohtuistungil, et isiku rahvusvahelise kaitse taotluse menetlus loodetakse lõpule

viia nelja kuu jooksul. Kohus nõustub, et PPA peab kindlaks tegema isiku väidetava

mürgitamise ja tulistamise katse kui võimaliku tagakiusuga seonduvad asjaolud ja

kontrollima muid isiku rahvusvahelise kaitse vajadust puudutavaid väiteid, tema Eestisse

tuleku põhjusi jmt. Nende asjaolude selgitamine vajab aega ja eeldab isiku osalust ja

kättesaadavust. Eelnevast tulenevalt esineb jätkuvalt kinnipidamise alus vastavalt VRKS §

361 lg 2 p-le 4.

8. Kohus nõustub ka PPA hinnanguga, et puudutatud isiku taustast ja tema varasemast

käitumisest tulenevalt põhjendab isiku kinnipidamist tema põgenemise oht. VSS § 68 p-d 6

3-22-2366

4(5)

ja 9 seostavad põgenemisohu nii sellega, et välismaalase käitumisest järeldub soovimatus

täita lahkumiskohustust, kui ka sellega, et välismaalane on loata lahkunud määratud

elukohast või teisest Schengeni konventsiooni liikmesriigist. On tõsi, et isikule ei ole hetkel

tehtud lahkumisettekirjutust ja teda pole kinni peetud lahkumiskohustuse täitmiseks. PPA

on aga taotluses seostanud põgenemisohu isikuga seotud konkreetsete asjaoludega,

tuginedes kohtuistungil eelkõige VSS § 68 p-le 9 ning ka kohtu hinnangul lubavad taotluse

põhjendused praegusel juhul jaatada põgenemisohu esinemist vastavalt VSS § 68 p-le 9.

9. Põgenemisohu lõplikuks kindlaks tegemiseks tuleb vaadelda välismaalasega seotud

asjaolusid kogumis ning keelatud ei ole arvestada isiku minevikusündmusi ja tema

varasemat käitumist (vt Riigikohtu 27.02.2014 otsus nr 3-3-1-1-14, p-d 17, 19). Ka VSS §

68 p-st 9 ei nähtu, et see hõlmaks üksnes käimasolevat menetlust. Taotluses toodud

asjaoludest nähtuvalt ei ole praegusel juhul põgenemisoht väike, arvestades isiku varasemat

loata lahkumist Vao keskusest ja lahkumiskatseid Vägeva keskusest ning korduvalt

rahvusvahelise kaitse taotluste esitamisi eri riikides. Nendest ilmneb, et isik on juba varem

korduvalt kas loata lahkunud või üritanud lahkuda varjupaigataotlejate keskustest ega

pruugi selgi korral menetluse lõpuni PPAle varjupaigataotluse asjaolude selgitamiseks

kättesaadav olla või riiki jääda. Samuti võib isik sarnaselt oma käitumisega aastal 2016

asuda vältima enda võimalikku hilisemat väljasaatmist juhul, kui tema taotlus jääb

rahuldamata. Isik on väljendanud soovimatust Armeeniasse naasta, mistõttu on

põhjendatud alus arvata, et ta võib selle vältimiseks pakku minna. Kohtu hinnangul annab

isiku varasem käitumine praegusel juhul selliseks arvamuseks piisavalt kaaluka aluse.

Lisaks on PPA asjakohaselt põhjendanud, et hinnangut põgenemisohu osas kinnitab täiendavalt

asjaolu, et isik on takistanud menetlustoimingute läbiviimist ega ole soovinud koostööd teha,

mida ilmestab nt PPA taotluses kirjeldatud vaheldumisi vene ja armeenia keele tõlgi nõudmine.

Selles võib näha soovi takistada menetlustoimingute kiiret tegemist, mis võimaldaks kiiresti

teha otsuse rahvusvahelise kaitse taotluse menetluses. Ka 04.01.2023 istungil rääkis isik

vaheldumis armeenia ja vene keeles. Puudutatud isiku käitumine esmaste menetlustoimingute

tegemisel haldusmenetluses viitab kohtu arvates sellele, et tema koostöötahe ei ole kõrge ning

isik võib edasist menetlust takistada ega pruugi soovida olla PPA-le menetluse läbiviimiseks

kättesaadav. Koostöötahte puudumist kinnitab ka isiku kohatu käitumine 04.01.2023

videokonverentsi teel toimunud kohtuistungil, kus ta kinnipidamiskeskuses viibides korduvalt

segas vahele ega võimaldanud sellega mh ka tõlgil tõlkida, käitus agressiivselt, tõustes

vaheldumisi püsti, karjudes mikrofoni ning vehkides kätega, ei vastanud kohtu küsimusele

seoses kinnipidamiskeskuse tingimustega ega soostunud ilma uue esindajata kohtuistungil

osalemist jätkama hoolimata kohtu selgitustest, et kohus soovib küsimusi esitada just

puudutatud isikule.

10. Kohtu hinnangul on isiku kinnipidamine tema rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel

tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamise eesmärgil proportsionaalne VRKS § 361 mõttes

ja puuduvad leebemad, sama tõhusad alternatiivsed sunnimeetmed. Puudutatud isik on

praeguseks viibinud kinnipidamiskeskuses kaks kuud. Sellise kestusega kinnipidamist ei

saa pidada ebamõistlikult pikaks, et selgitada välja rahvusvahelise kaitse taotluse

lahendamiseks vajalikud asjaolud. Rahvusvahelise kaitse taotluse lahendamisel on

ebaselge, kas isikut kiusati tema päritoluriigis taga ning kas see oli tema rahvusvahelise

kaitse taotluse esitamise tegelik põhjus. PPA-l tuleb välja selgitada, kas tegu on isiku

tagakiusamisega. Isik peab PPA-le olema menetluse jooksul kättesaadav nii temalt

3-22-2366

5(5)

selgituste saamiseks kui ka selleks, et vajadusel koguda täiendavaid tõendeid, mille

asukohta võib teada puudutatud isik. Seega ei ole isiku kinnipidamine ülemäärane meede,

tagamaks isiku kättesaadavus rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate

asjaolude väljaselgitamiseks.

11. Asjaolusid, mis kinnipidamise välistaksid, ei ole ilmnenud. Kohtul puuduvad andmed selle

kohta, et isiku kinnipidamine kinnipidamiskeskuses oleks vastuolus tema turvalisuse või

tervisekaitse kaalutlustega (VRKS § 363 lg 3). Isik ise selle kohta selgitusi anda ei soovinud.

Isiku esindajale on kinnitatud, et isikule on tehtud esmased uuringud, kuid mingit

patoloogiat pole tuvastatud. Kinnipidamiskeskuses on isikule tagatud toitlustamine,

tervisekontroll ja vajalike tervishoiuteenuste kättesaadavus. Seega on isiku jätkuv

kinnipidamine põhjendatud.

12. Eelnevast tulenevalt rahuldab kohus PPA taotluse. Kinnipidamise aluse äralangemisel tuleb

isik viivitamatult kinnipidamiskeskusest vabastada. II

13. Puudutatud isik avaldas 04.01.2023 kohtuistungil korduvalt soovi endale määratud

esindajat vahetada. Kohus mõistab seda taotlusena riigi õigusabi korras määratud esindaja

asendamiseks teise advokaadiga.

14. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 20 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi osutava advokaadi ja

riigi õigusabi saaja kokkuleppel asuda isikule samas asjas õigusteenust osutama teine

advokaat, kes on nõus temale riigi õigusabi osutamise kohustuse üleandmisega. Uue riigi

õigusabi osutaja saab sellisel juhul nimetada mh kohtumääruse alusel RÕS §-s 18 sätestatud

korras. Kohtul on võimalik riigi õigusabi saaja taotlusel kõrvaldada määrusega advokaat

riigi õigusabi osutamisest ka juhul, kui advokaat on end näidanud asjatundmatuna või

hooletuna (RÕS § 20 lg 31). Sellisel juhul edastab kohus vastava määruse advokatuurile

aukohtumenetluse algatamiseks ning vajaduse korral uue riigi õigusabi osutaja

nimetamiseks.

15. Kohus leiab, et riigi õigusabi osutaja vahetamise taotlus pole praegustel asjaoludel

põhjendatud.

Kohtule ei nähtu, et puudutatud isikul oleks kokkulepe mõne muu esindajaga, kellele riigi

õigusabi osutamine üle anda. Seega ei ole võimalik riigi õigusabi osutaja vahetamine poolte

kokkuleppel. Samuti ei nähtu, et isikule riigi õigusabi osutaja oleks käitunud asjatundmatult

või hooletult. Toimiku materjalidest nähtub, et isiku esindaja on 05.12.2022 esitanud

haldusasjas määruskaebuse, samuti esitas ta seisukohad 04.01.2023 kohtuistungil, vaieldes

isiku kinnipidamisele vastu. Isik ei ole konkreetseid põhjusi esindaja vahetamise vajalikkuse

osas välja toonud. Kohus märgib, et isikul ei ole õigust endale riigi õigusabi korras määratud

advokaadi volitusi niisama tagasi võtta, vaid selleks peavad esinema konkreetsed põhjused.

Samuti selgitab kohus, et ei ole PPA taotluse lahendamisel seotud riigi õigusabi osutaja

väidetega.

(allkirjastatud digitaalselt)