3-22-1243/5 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

1(7)

K O H T U O T S U S

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Tiia Nurm

Otsuse tegemise aeg ja koht

3.01.2022, Tallinn

Haldusasja number

3-22-1243

Haldusasi

A kaebus Sotsiaalkindlustusameti 17.12.2021 otsuse nr P10O-

2021-61049 ja 06.05.2022 vaideotsuse nr 5.2-3/19860-2

tühistamiseks

või

alternatiivselt

Sotsiaalkindlustusameti

17.12.2021 otsuse nr P10O-2021-61049 tühistamiseks osas,

milles B on määratud elatisabi summas 180,45 eurot ja

06.05.2022 vaideotsuse nr 5.2-3/19860-2 tühistamiseks osas,

milles

sellega

jäeti

tühistamata

Sotsiaalkindlustusameti

17.12.2021 otsus nr P10O-2021-61049 osas, milles B on

määratud elatisabi summas 180,45 eurot

Menetlusosalised

Kaebaja – A, esindaja vandeadvokaat Meelis Masso ja advo-

kaat Laurena Telk

Vastustaja – Sotsiaalkindlustusamet, esindaja Merle Magnus

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arva-

tes otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 02.02.2023 a.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 29.10.2021 esitas B Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult A

(kaebaja) elatise saamiseks. Avalduses on kinnitatud, et kaebaja on B vanem ning ta ei osale lapse

ülalpidamises.

2. Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonna 01.11.2021 määrusega tsiviilasjas nr 2-21-134421 tehti

kaebajale ettepanek tasuda avaldajale B elatist 260,00 eurot kuus alates 29.10.2021 kuni avaldaja

täisealiseks saamiseni, so 25.01.2039.

3. 06.12.2021 esitas C, kui B seaduslik esindaja kohtumenetlusaegse elatisabi taotluse ja

makseettepaneku määruse tsiviilasjas nr 2-21-134421.

2(7)

4. Sotsiaalkindlustusameti 17.12.2021 otsusega nr P10O-2021-61049 määrati B elatisabi perioodi

01.11.2021-30.03.2022 eest kogusummas 496,77 eurot. 06.04.2022 avaldati elatisabi määruse

teade Ametlikes Teadaannetes, millega toimetati kaebajale kätte elatisabi määramise otsus.

5. Kaebaja esitas 12.04.2022 Sotsiaalkindlustusameti 17.12.2021 otsusele nr P10O-2021-61049

vaide. Koos vaidega esitas kaebaja pangakonto väljavõtte perioodist 06.04.2021 kuni 06.04.2022,

millelt nähtuvad igakuised maksed C summas 200 eurot.

6. 06.05.2022 vaideotsusega jäeti kaebaja poolt esitatud vaie rahuldamata.

7. 13.05.2022 sõlmisid kaebaja ja B kohtuliku kompromissi, mille kohaselt: hageja loobus elatise

nõudest perioodi 29.10.2021 kuni 31.12.2021. a eest; pooled kinnitasid, et kostjal on hageja ees

võlgnevus perioodi 01.01.2022 kuni 31.05.2022 eest summas 91,60 eurot; alates 01.06.2022 tasub

kaebaja B elatist summas 225,64 eurot kuus, kuid mitte alla PKS § 101 lg-tes 3-5 sätestatud

määra.

8.

06.06.2022

saabus

Tallinna

Halduskohtule

kaebaja

poolt

esitatud

kaebus

Sotsiaalkindlustusameti 17.12.2021 otsuse nr P10O-2021-61049 ja 06.05.2022 vaideotsuse nr 5.2-

3/19860-2 tühistamiseks või alternatiivselt Sotsiaalkindlustusameti 17.12.2021 otsuse nr P10O-

2021-61049 tühistamiseks osas, milles B on määratud elatisabi summas 180,45 eurot ja

06.05.2022 vaideotsuse nr 5.2-3/19860-2 tühistamiseks osas, milles sellega jäeti tühistamata

Sotsiaalkindlustusameti 17.12.2021 otsus nr P10O-2021-61049 osas, milles B on määratud

elatisabi summas 180,45 eurot. Kohus võttis 13.06.2022 määrusega kaebuse menetlusse.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebaja seisukoht

9. Kaebaja põhjendab kaebust kokkuvõtvalt järgmiselt.

9.1 Kaebaja heidab vastustajale ette uurimispõhimõtte täitmata jätmist. SKA ei ole kaebajal

palunud esitada tõendeid, mis tõendaks ülalpidamiskohustuse täitmist kaebaja poolt. Perehüvitiste

seaduse (PHS) § 54 lg 2 kohaselt oli haldusorganil kohustus kaasata kaebaja menetlusse ning välja

selgitada elatisabi määramise menetluses olulise tähendusega asjaolud. Vastustaja on jätnud

nimetatud kohustuse täitmata.

9.2 Vastustaja ei saa tugineda asjaolule, et kaebaja andmed ei olnud vastustajale teada. Maksekäsu

kiirmenetluse ettepanekust nähtuvad nii kaebaja elukoha kui e- posti andmed. Kaebaja kasutab

aktiivselt oma elektronposti aadressi ning elab reaalselt maksekäsu kiirmenetluse ettepanekul

nähtuval aadressil. Selliselt on arusaamatu, miks vastustaja tegi elatisabi määramise otsuse

teatavaks Ametlikes Teadannetes ning miks kaebajat ei kaasatud elatisabi määramise menetlusse.

Ei ole ka aru saadav, miks avaldati otsus Ametlikes Teadaannetes alles 06.04.2022, kui otsus ise

tehti juba 17.12.2021. Seetõttu ei olnud kaebaja 3,5 kuud teadlik teda puudutavast menetlusest

ning tal puudus reaalne võimalus esitada vastuväiteid. Kui kaebaja oleks menetlusse kaasatud,

oleks ta saanud esitada tõendid ülalpidamiskohustuse täitmise kohta summas 200 eurot kuus,

millises osas olid vanemad kirjalikult kokku leppinud. Kaebajal ei saanud tekkida kohustust

maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasuda enam kui 200 eurot kuus lapsele, kuivõrd

kaebaja täitis poolte vahelist kokkulepet. Kaebaja esitab asja materjalide juurde ka vanemate poolt

allkirjastatud kokkuleppe. Seega ei olnud alaealise lapse vanem õigustatud esitama SKA-le

elatisabi taotlust, kuivõrd kaebaja täitis poolte kokkulepet, elatist PKS § 101 lg-s 1 sätestatud

määras ei olnud kohtu poolt välja mõistetud ja kaebajal ei olnud tekkinud kohustust maksta elatist

vastavalt PKS § 101 lg-le 1.

9.3 Kuigi PHS § 49 lg 1 kohaselt makstakse kohtumenetlusaegset elatisabi, kui võlgnik ei täida

ülalpidamiskohustust PKS § -s 101 sätestatud ulatuses, on kohtud hagi tagamise korras lähtunud

mitte perekonnaseaduses sätestatud miinimummäärast, vaid piisavast ülalpidamisest. Praeguses

olukorras oleks hagi tagamise korras avaldus jäänud eeldatavalt rahuldamata, samas kui

3(7)

maksekäsu ettepaneku määruse alusel on vastustaja elatisabi taotluse rahuldanud, hindamata asjas

sisulisi asjaolusid. Elatisabi määramise protsess on formaalne ja lähtub n.ö ankeetandmetest.

9.4 Kaebaja hinnangul tuleks ka vanemate vahelisele kokkuleppele analoogia korras elatise

suuruse muutmisega välistada kohtumenetlusaegne elatisabi maksmine. Tegemist on küll

õiguslikult erinevate nõuetega, kuid menetluse eesmärk on sama, s.o kohustada vanemat tasuma

rohkem elatist. Lapse ema pöördus nõudega kohtusse, kuna leidis, et pooltevaheliselt kokkulepitud

elatise määr ei kata lapse kulutusi. Kaebaja on tõendanud, et on täitnud ülalpidamiskohustust

poolte kokkuleppe alusel igakuiselt 200 euro ulatuses ja selliselt ei ole lapsele elatisabi määramine

kooskõlas seaduse eesmärgiga ja vaidlustatud otsus ja vaideotsus tulevad tühistada.

9.5 Juhul, kui kohus leiab, et esinevad kõik elatisabi määramise alused leiab kaebaja

alternatiivselt, et kaebaja poolt esitatud tõenditest nähtub, et ta on elatisabi määramise perioodil

tasunud igakuiselt 200 eurot kuus. Seega on kaebaja perioodil 01.11.2021 kuni 31.12.2021

tasunud seadusjärgsest miinimummäärast vähem iga kuu kokku 92 eurot, kokku seega 3 kuu peale

276 eurot. Perioodil 01.01.2022 kuni 30.03.2022 on kaebaja tasunud miinimumelatisest vähem iga

kuu 13,44 eurot, kokku 3 kuu peale 40,32 eurot. Kui mitte arvestada poolte kokkulepet ja

sedastada, et elatisabi saajal on õigus nõuda elatist PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määras, on kaebaja

vaidlusalusel perioodil maksnud elatist 316,32 eurot. Selliselt on vastustaja enammaksnud ja

määranud hüvitise saajale summa 180,45 eurot (496,77-316,32). Nimetatud enammakstud osas

tuleb tühistada vaidlustatud otsus teise alternatiivina.

9.6 Meelevaldne on öelda, et võimaliku nõude tekkimine seoses elatisabi määramisega ei tekita

võlgnikule mingeid kohustusi. Kaebajale tekitatakse olukord, kus ta peab ise hakkama

likvideerima õigusvastase elatisabi määramise menetluse tagajärgi. Kaebaja hinnangul ei tohiks

tekkida olukorda, kus võlgniku suhtes tekib riigil võimalik tagasinõue selle tõttu, et elatisabi

määramine on toimunud seadusvastaselt. Nimetatuga koormatakse kaebajat ebamõistlike

haldusmenetlustega, mille tõttu tekib kaebajal põhjendamatu varaline kahju.

9.7 Harju Maakohtu 13.05.2022 määruse kohaselt on kaebaja ja elatise saaja sõlminud

kokkuleppe, mille kohaselt elatise saaja loobus elatisenõudest perioodi 29.10.2021-31.12.2022

eest.

Vastustaja seisukoht

10. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu kokkuvõtvalt järgmistel põhjendustel.

10.1 Vastustaja pidi tegema kohtumenetlusaegse elatisabi määramise otsuse 15 tööpäeva jooksul

arvates taotluse ja kõigi nõutavate dokumentide saamisest (PHS § 52 lg 2 enne 01.01.2022

kehtinud redaktsioonis). Kohtumenetlusaegse elatisabi otsusest elatisabi võlgnikku ei teavitata.

Küll

aga

on

võlgnikul

õigus

esitada

elatisnõudele

vastuväide

ning

tõendada,

et

ülalpidamiskohustust ei ole tekkinud või ülalpidamiskohustus on täidetud (PHS § 54 lg 2). Kui

leiab tõendamist, et võlgnik on ülalpidamiskohustust täitnud, siis lõpetab vastustaja PHS § 54 lg 1

p 3 alusel elatisabi maksmise enne tähtaega, so enne 150 päeva täitumist (PHS § 49 lg 3). PHS §

54 sätestab, et Sotsiaalkindlustusamet lõpetab kohtumenetlusaegse elatisabi maksmise enne PHS §

49 lg-s 3 nimetatud tähtaja möödumist ja tunnistab elatisabi määramise otsuse kehtetuks.

10.2 Kaebaja esitas vastustajale vaide 12.04.2022. Vaidele oli lisatud Ametlikes Teadannetes

06.04.2022 avaldatud teade ja pangakonto väljavõte, mille kohaselt oli kaebaja maksnud aprill

2021-aprill 2022 elatist igakuiselt summas 200 eurot, va juulis 2021 300 eurot ja augustis 240

eurot. Lapsele oli määratud elatisabi kuni 30.03.2022 ning märtsikuu elatis maksti välja

08.03.2022 (PHS § 53 lg 1). Isegi kui oleks olnud alust elatisabi maksmine ennetähtaegselt

lõpetada, ei oleks see enam võimalik olnud.

10.3 Juhul, kui elatisabi makstakse hoolimata sellest, et elatisabi maksmise alused ei ole täidetud

või kui kohtumenetlus lõpeb ilma, et elatis välja mõistetaks või kui kohtumenetlusaegse elatisabi

maksmise ajal asub võlgnik täitma ülalpidamiskohustust ning ta ei teadnud ega pidanudki

4(7)

kohustust täites teadma nõude üleminekust riigile, nõutakse makstud elatisabi tagasi selle saajalt

(PHS § 56 lg 1 p-d 1-3). Seega ei tähenda kohtumenetlusaegse elatisabi määramise otsuse

tegemine tingimata seda, et elatise võlgnik peab makstud elatisabi riigile tagastama. Kui lapsel on

õigus nõuda ülalpidamist, läheb kohtumenetlusaegse elatisabi saaja nõue elatisabi määruse

tegemisel üle riigile võlgniku ja võlausaldaja vahelises vaidluses tehtud kohtulahendis märgitud

ulatuses, kuid mitte rohkem, kui elatisabi taotlejale riigi poolt väljamakstud elatisabi ulatuses

(PHS § 57 lg 1).

10.4 Pärast kohtumenetluse lõppu elatise asjas otsustatakse, kas makstud elatisabi nõutakse tagasi

elatisabi saajalt või on selle kohustatud tagastama võlgnik, ehk antud juhul kaebaja. PHS § 58 lg 1

kohaselt võib Sotsiaalkindlustusamet elatisnõude tasaarvestada või nõuda võla sisse pärast elatist

maksma kohustava kohtulahendi jõustumist sotsiaalseadustiku üldosa seaduses (SÜS) sätestatud

korras, kui võlgnik ei ole riigile üle läinud nõuet rahuldanud. SÜS § 32 sätestab, et hüvitise andja

otsustab alusetult tehtud kulutuste tagasinõudmise ettekirjutusega isiku vabatahtliku tagasimakse

või tagasimakse taotluse alusel või hüvitise andja initsiatiivil algatatud haldusmenetluses. Enne

ettekirjutuse tegemist antakse võlgnikule võimalus avaldada arvamust ning esitada kõik oma

vastuväited. Kohtumenetlusaegse elatisabi määramise otsuse tegemisel ei ole teada, kas makstud

elatisabi nõutakse tagasi elatisabi saajalt või elatise võlgnikult, mistõttu kohtumenetlusaegse

elatisabi määramise otsus iseenesest ei too enne elatise kohtumenetluse lõppu võlgnikule kaasa

mingeid kohustusi (kui siiski).

10.5 Kaebusele lisatud lapsevanemate kokkulepe on World`s, st muudetav, vanemate poolt

allkirjastamata, sellel puudub kokkuleppe sõlmimise kuupäev ning seda ei ole vastustajale varem

esitatud.

KOHTU PÕHJENDUSED

11. Kohus leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.

12. PKS § 96 ja § 97 p 1 järgi on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist oma vanemalt. PKS

§ 100 lg-te 1 ja 2 järgi täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise

teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Ülalpidamist

antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis).

13. Puudub vaidlus selles, et kaebaja on B isa, mistõttu lasub tal lapse ülalpidamiskohustus PKS §

96 alusel. Vaidluse all ei ole ka asjaolu, et lapse ema esitas lapse seadusliku esindajana Pärnu

Maakohtule 29.10.2021 maksekäsu kiirmenetluse avalduse kaebajalt elatise väljamõistmiseks.

Vaidlus puudub ka selles, et Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonna makseettepaneku määrusega

asjas nr 2-21-134421 tegi kohus kaebajale ettepaneku tasuda lapsele elatist 260 eurot kuus alates

29.10.2021.

Makseettepaneku

määruse

alusel

esitas

lapse

ema

vastustajale

taotluse

kohtumenetlusaegse elatisabi saamiseks. Poolte vahel on vaidlus selles, kas kohtumenetlusaegse

elatisabi tingimused olid täidetud ning kas esines alus kohtumenetlusaegse elatisabi määramise

otsuse kehtetuks tunnistamiseks vaidemenetluses.

14. PHS § 47 järgi on elatisabi eesmärk tagada lapsele ülalpidamine, kui kohustatud isik (võlgnik)

ei täida ülalpidamiskohustust kohtumenetluse ajal (kohtumenetlusaegne elatisabi). Seega on

kohtumenetlusaegse elatisabi eesmärgiks tagada lapsele elamiseks vajalikud minimaalsed

rahalised vahendid ajaks, kuni kohus lahendab elatise vaidluse. Kuna alaealise lapse ülalpidamise,

sh talle elatise maksmise kohustus on seaduse järgi lapse vanemal, siis on elatisabi maksmine riigi

poolt ajutine lahendus ja riigil on õigus nõuda tema poolt makstud elatisabi hüvitamist lapse

vanemalt (PHS §-d 56 ja 57).

15. PHS § 49 lg 1 (enne 01.01.2022 kehtinud redaktsioonis, st vaidlustatud otsuse tegemise aja

seisuga)

sätestas,

et

kohtumenetlusaegset

elatist

makstakse,

kui

võlgnik

ei

täida

ülalpidamiskohustust perekonnaseaduse (PKS) § 101 lõikes 1 sätestatud ulatuses. PKS § 101 lg 1

(enne 01.01.2022 kehtinud redaktsioonis) kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla

5(7)

väiksem, kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, mis aastal 2021 oli 292

eurot (kuupalga alammäär 584 eurot). Kohtumenetlusaegset elatisabi makstakse õigustatud

isikule, kes taotleb kohtult elatise väljamõistmist ja kelle kasuks on tehtud lapse elatisnõude

maksekäsu kiirmenetluse korral kohtu makseettepaneku määrus (PHS § 49 lg 2).

16. Kohus nõustub vastustajaga, et vastustajal tuleb kohtumenetlusaegse elatisabi määramine

otsustada piiratud teabe tingimustes ning PHS ei näe ette enne otsuse tegemist taotluse esitajalt

elatise maksmise osas tõendite kogumist. Kohtumenetlusaegse elatisabi otsusega ei lahendata

vanemate vaidlust lapsele elatise maksmise küsimuses ning selleks puudub vastustajal ka pädevus,

kuivõrd vanemate vahelise vaidluse lahendab kohus. Tulenevalt PHS § 49 lg-st 2 kontrollib

Sotsiaalkindlustusamet vanema taotluse saamisel üksnes seda, kas on esitatud kohtule avaldus

elatise välja mõistmiseks või muutmiseks ning kas taotleja kasuks on tehtud makseettepaneku

määrus või hagi tagamise määrus. Teisi asjaolusid kohtumenetlusaegse elatisabi määramisel

vastustaja kontrollima ei pea. Seega ei teosta vastustaja otsuse tegemisel ka uurimisprintsiipi

kaebaja poolt esile toodud ulatuses, st ei kontrolli seda, kas vanem on asunud oma kohustusi lapse

ees täitma. Vastustaja ülesandeks taotluse saamisel on vaid tagada lapsele kohtumenetluse ajaks

elamiseks vajalikud minimaalsed rahalised vahendid. Elatisabi määramine tuleb lahendada kiiresti

(15 tööpäeva jooksul), mis on sätestatud lapse huvide kaitsmise eesmärgil. Kaebaja omistab

vaidlustatud otsusele ebaõige tähenduse leides, et tegemist on lahendiga, millega määratakse

siduvalt kindlaks tema kohustused. Nimetatud seisukohaga on nõustunud ka Tallinna

Ringkonnakohus oma 18.03.2022 otsuse nr 3-20-1889 p-s 19. Seega on asjakohatud kaebaja

väited, mille kohaselt oleks ta tulnud kohtumenetlusaegse elatisabi otsuse tegemise menetlusse

kaasata ja nõuda temalt seisukohta ja tõendeid.

17. Selleks, et elatisabi saamise võimalust ei kuritarvitataks, nähakse PHS § 52 lg-s 4 ette, et

kohtumenetlusaegse elatisabi määramise otsus toimetatakse lisaks elatisabi taotlejale kätte ka

elatisnõude võlgnikule, kel on PHS § 54 lg 2 järgi võimalik tõendada, et ülalpidamiskohustust ei

ole tekkinud või ülalpidamiskohustus on täidetud või esitab elatisnõudele muu tõendatud

vastuväite. Juhul, kui leiab tõendamist, et võlgnik on ülalpidamiskohustust täitnud, siis lõpetab

Sotsiaalkindlustusamet PHS § 54 lg 1 p 3 alusel elatisabi maksmise enne tähtaega, so enne 150

päeva täitumist (PHS § 49 lg 3). Nimetatust tuleneb, et kohtumenetlusaegse elatisabi määramise

järgselt on kohustatud isikul (antud juhul kaebajal) võimalik tõendada, et ta on

ülalpidamiskohustust täitnud ning kohtumenetlusaegse elatisabi andmine tuleb lõpetada. Seda

kaebaja on ka teinud.

18. PHS § 54 sätestab alused, millisel juhul lõpetab Sotsiaalkindlustusamet elatise maksmise enne

PHS § 49 lg-s 3 nimetatud tähtaega. Muu hulgas lõpetatakse elatisabi andmine kui ilmneb, et

elatisabi maksmise tingimused ei olnud või ei ole enam täidetud (PHS § 54 lg 1 p 3 ja lg 2). Välja

makstud elatisabi tuleb välja nõuda kas elatise võlgnikult (PHS § 57) või alusetult elatisabi saanud

isikult (PHS § 56). PHS § 57 lg 1 sätestab, et kui lapsel oli kohtumenetluse ajal õigus nõuda

ülalpidamist võlgnikult, läheb kohtumenetlusaegse elatisabi saaja nõue elatisabi määramise otsuse

tegemisel üle riigile võlgniku ja võlausaldaja vahelises vaidluses tehtud kohtulahendis märgitud

ulatuses, kuid mitte rohkem kui elatisabi taotlejale riigi poolt väljamakstud elatisabi ulatuses.

19. Asjas on tuvastatud ja poolte vahel puudub vaidlus selles, et kaebaja esitas vastustajale

12.04.2022 vaide, millele oli muu hulgas lisatud pangakonto väljavõte, millelt nähtus, et kaebaja

on maksnud aprill 2021 kuni aprill 2022 elatist igakuiselt 200 eurot, va juulis 2021 300 eurot ja

augustis 240 eurot. Vastustaja on märkinud, et lapsele määrati elatisabi kuni 30.03.2022 ning

märtsikuu elatisabi maksti välja 08.03.2022. Nimetatu tähendab, et vastustajal puudus reaalne

võimalus elatisabi maksmist ennetähtaegselt lõpetada, kuivõrd elatisabi oli ajaks, mil kaebaja

esitas vaide, juba välja makstud. Kohtule ei ole vastustaja esitanud andmeid selle kohta, miks ei

õnnestunud kohtumenetlusaegse elatisabi andmise otsust kätte toimetada kaebaja poolt näidatud e-

posti või postiaadressil. Samas ei ole kohtu jaoks usutav, et vastustaja pidas otsuse avaldamist

Ametlikes Teadaannetes vajalikuks ilma, et ta oleks proovinud otsust kaebajale e- posti või posti

6(7)

teel kätte toimetada. Kohus märgib ka seda, et lapse emale ei saa ette heita elatise maksmise osas

koostatud kokkuleppe vastustajale esitamata jätmist. Nimetatud kokkulepe on kaebaja poolt

allkirjastatud alles 20.05.2022, st viis kuud peale kohtumenetlusaegse elatisabi taotluse esitamist

vastustajale.

20. Kohus leiab, et vaidlusaluse otsuse kättetoimetamisega seonduvad asjaolud ei oma kaebaja

õigusega seonduvalt määravat tähendust, kuivõrd nagu kohus eelnevalt märkis, siis ei too

kohtumenetlusaegse elatisabi määramise otsus iseenesest kaebajale kaasa kohustusi. Juhul, kui

elatisabi makstakse hoolimata sellest, et elatisabi maksmise alused ei ole täidetud või kui

kohtumenetlus lõpeb ilma, et elatis välja mõistetaks või kui kohtumenetlusaegse elatisabi

maksmise ajal asub võlgnik täitma ülalpidamiskohustust ning ta ei teadnud ega pidanudki

kohustust täites teadma nõude üleminekust riigile, nõutakse makstud elatisabi tagasi selle saajalt

(PHS § 56 lg 1 p-d 1-3). Kohus nõustub vastustajaga, et tulenevalt nimetatust ei tähenda

kohtumenetlusaegse elatisabi määramise otsuse tegemine ilmtingimata seda, et elatise võlgnik

peab makstud elatisabi riigile tagastama. Kui lapsel on õigus nõuda ülalpidamist, läheb

kohtumenetlusaegse elatisabi saaja nõue elatisabi määramise otsuse tegemisel üle riigile võlgniku

ja võlausaldaja vahelises vaidluses märgitud ulatuses, kuid mitte rohkem, kui elatisabi taotlejale

riigi

poolt

väljamakstud

elatisabi

ulatuses.

PHS

seletuskirja

(217

SE)

(https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/5adae638-7018-4fe1-86be-b7027f2f94b4)

(lk

43-44) on § 57 lg 1 kohta selgitatud, et: „Riigile saab üle minna nõue, mis on tekkinud

ülalpidamise saamiseks õigustatud ja maksmiseks kohustatud isiku vahel. Kui lapsel oli

kohtumenetluse ajal elatisnõue oma vanema vastu, siis läheb see riigile üle. Nõude ülemineku

hetkeks on kohtumenetlusaegse elatisabi määramise otsuse tegemine. Nõue läheb riigile üle

väljamakstud elatisabi ulatuses. Kuna nõue läheb riigile üle sellisena, nagu see kuulub lapsele, siis

ei ole välistatud, et kohtumenetlusaegse elatisabi puhul läheb riigile erandjuhtudel üle elatisabist

väiksem nõue. See tuleb kõne alla juhtudel, mis vastavalt PKS § 102 lõigetele 1 ja 2 võib kohus

vähendada elatise suurust alla poole kuupalga alammäära. Kui kohtumenetlus lõpeb aga ilma

vanemalt elatise maksmiseks kohustava kohtulahendita, nõutakse elatisabi tagasi elatisabi saanud

isikult, v.a § 58 lõikes 3 sätestatud juhtudel“. Seega eeldab nõude üleminek seda, et on olemas

kohtulahend, mis kohustab vanemat elatise maksmiseks. Praegusel juhul on kompromissi

kinnitamise määruse näol selline kohtulahend olemas.

21. Nimetatust järeldub, et alles pärast kohtumenetluse lõppu otsustatakse, kas makstud elatisabi

nõutakse tagasi elatisabi saajalt või on selle kohustatud tagastama võlgnik, st antud juhul kaebaja.

PHS § 58 lg 1 kohaselt võib Sotsiaalkindlustusamet elatisnõude tasaarvestada või nõuda võla sisse

pärast elatist maksma kohustava kohtulahendi jõustumist SÜS sätestatud korras, kui võlgnik ei ole

riigile üle läinud nõuet rahuldanud. SÜS § 32 sätestab, et hüvitise andja otsustab alusetult tehtud

kulutuste tagasinõudmise ettekirjutusega isiku vabatahtliku tagasimakse või tagasimakse taotluse

alusel või hüvitise andja initsiatiivil algatatud hagimenetluses. Enne ettekirjutuse tegemist antakse

võlgnikule võimalus avaldada arvamust ning esitada kõik oma vastuväited. Kohtumenetlusaegse

elatisabi määramise otsuse tegemisel ei ole teada, kas makstud elatisabi nõutakse tagasi elatisabi

saajalt või elatise võlgnikult, mis tähendab seda, et kohtumenetlusaegse elatisabi määramise otsus

iseenesest ei too enne elatise kohtumenetluse lõppu võlgnikule kaasa mingeid kohustusi.

Nimetatud seisukohal on põhjendatult ka vastustaja.

22. Eeltoodust tulenevalt ei anna asjaolu, et kaebaja on oma ülalpidamiskohustust lapse ees enne

kohtumenetlusaegse elatisabi määramise otsuse tegemist osaliselt täitnud, alust vaidlustatud otsuse

tühistamiseks. Kohus tuvastas, et otsuse tegemise eeldused PHS § 49 lg 2 tähenduses olid

täidetud. Ka vaidemenetluse esemeks oli SKA 17.12.2021 otsuse õiguspärasus, mistõttu puudus

alus ka otsuse kehtetuks tunnistamiseks vaidemenetluses. Seega puudub alus ka vaideotsuse

tühistamiseks.

23. Rahuldamata jääb ka kaebaja poolt esitatud alternatiivne nõue tühistada SKA 17.12.2021 otsus

ja vaideotsus osas, milles B määrati elatisabi summas 180, 45 eurot. Nagu kohus eelnevalt

7(7)

selgitas, siis alles pärast kohtumenetluse lõppu elatise asjas otsustatakse, kas makstud elatisabi

nõutakse tagasi saajalt või on selle kohustatud tagastama kaebaja. PHS § 58 lg 1 kohaselt võib

vastustaja alustada võla sissenõudmist pärast elatist maksma kohustava kohtulahendi jõustumist.

Praegusel juhul on Harju Maakohus kinnitanud 13.05.2022 tsiviilasjas nr 2-21-134421

kompromissi, millega on reguleeritud kaebaja kohustusi elatise maksmisel nii tagasi- kui ka

edasiulatuvalt. Vaidlustaud otsusega oli tagatud lapsele minimaalne ülalpidamine PHS § 49 lg-s 3

sätestatud perioodiks enne kui Harju Maakohus 13.05.2022 määrusega elatise üle peetava

kohtumenetluse kompromissi kinnitamisega lõpetas. Kaebajale on vaidlustatud otsuse tegemisele

järgnevas haldusmenetluses tagatud võimalus tõendada, et lapsel ei olnud kohtumenetluse ajal

õigust nõuda temalt elatist suuremas ulatuses, kui 316,32 eurot, st Sotsiaalkindlustusamet on enam

määranud ja ka maksnud elatist 180,45 eurot. Asjaolu, et kaebaja on oma kohustusi lapse ees

osaliselt kohtumenetluse ajal ja enne seda täitnud, on seega asjakohane vaidlustatud otsuse

tegemisele järgnevas haldus- ja täitemenetluses, kuid ei anna alust tühistada 17.12.2021 otsust ja

vaideotsust kaebaja poolt alternatiivselt taotletud ulatuses.

24. Eeltoodust tulenevalt jääb kaebus kogu ulatuses rahuldamata.

MENETLUSKULUD

25. Kuna kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, jäävad menetluskulud kaebaja kanda (HKMS § 108

lg 1). Vastustaja menetluskulude hüvitamist taotlenud ei ole, mistõttu menetluskulude jagamise

küsimust ei tõusetu.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiia Nurm

kohtunik