2-22-142542/4 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja

Kohtunik

Heli Käpp

Kohtujurist

Terje Vahemäe

Määruse tegemise aeg ja koht

02. jaanuar 2023, Pärnu

Tsiviilasja number

2-22-142542

Tsiviilasi

Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi J. B. vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Menetlustoiming

Menetluse lõpetamine kompromissi kinnitamisega, kirjalik

menetlus.

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja:

Aktsiaselts

PlusPlus

Capital

(registrikood

11919806, asukoht Tartu mnt 83-601, Tallinn), lepinguline

esindaja Tarvo Ilves (e-post: tarvo.ilves@plusplus.ee)

Kostja: J. B. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx, e-post:

xxx)

RESOLUTSIOON

I. Kinnitada poolte vahel sõlmitud, Aktsiaseltsi PlusPlus Capital esindaja Tarvo Ilves (avaldaja) ja

kostja J. B. (võlgnik) poolt 13.12.2022 digitaalselt allkirjastatud järgmine kompromiss:

„Avaldaja ja võlgnik juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 430 lg-test

1 ja 2 ning §-ist 432 sõlmisid käesoleva kompromissilepingu alljärgnevas:

1. Pooled leidsid:

1.1.

Avaldaja

esitas

maksekäsu

kiirmenetluse

avalduse

võlgniku

vastu

Kompromissilepingust/võlatunnistusest nr 25034352, 02.02.2022 tuleneva võlgnevuse ja

menetluskulude nõudes.

1.2. Pooled on nõus sõlmima antud tsiviilasjas kompromissi ja lõpetama menetluse.

2. Pooled leppisid kokku:

2.1. Võlgnik tasub PlusPlus Capital AS arveldusarvele EE082200221053320710 (Swedbank)

viitenumbriga 25034352 põhivõlgnevuse 253,32 €, lepingutasu 30 €, viivised kokku 48,80 €,

sissenõudekulu 30 €, pool riigilõivust 32,50 € ja maksekäsu kiirmenetluse avalduse

ettevalmistamise ning esitamise kulu 20 €, kõik kokku 414,62 € järgmise maksegraafiku järgi:

Makse tähtaeg

Tasumata jääk (€) Tasumisele kuuluv osa (€)

Jääk peale tasumist (€)

15.01.2023

414,62

70,00

344,62

15.02.2023

344,62

70,00

274,62

Tsiviilasi nr 2-22-142542

2 (4)

Makse tähtaeg

Tasumata jääk (€) Tasumisele kuuluv osa (€)

Jääk peale tasumist (€)

15.03.2023

274,62

70,00

204,62

15.04.2023

204,62

70,00

134,62

15.05.2023

134,62

70,00

64,62

15.06.2023

64,62

70,00

0,00

2.2. Kompromissilepingus käsitlemata poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

2.3. Kui võlgnik jätab maksegraafikust tuleneva makse õigeaegselt tasumata, on avaldajal õigus

pöörata kogu tasumata nõude jääk sundtäitmisele ning võlgnik kohustub lepingu punktis 2.1

kirjeldatud põhivõlgnevuse tasumata jäägilt tasuma viivist 0,06% päevas kuni põhivõlgnevuse

täieliku tasumiseni, kuid kokku koos lepingu punktis 2.1 kirjeldatud viivisega, mitte enam kui

põhivõlgnevuse 253,32 € ulatuseni.

II. Lõpetada menetlus tsiviilasjas 2-22-142542.

III. Menetluskulud on jaotatud poolte kokkuleppega. Kohus menetluskulusid täiendavalt ei jaota

ega määra kindlaks kulude suurust.

IV. Tagastada hagejale, Aktsiaseltsile PlusPlusCapital, maksekäsu kiirmenetluses tasutud 65,00

euro suurusest riigilõivust pool, s.o 32,50 eurot, mis kanda PlusPlus Capital AS arvelduskontole nr

EE082200221053320710 Swedbank.

V. Määrus toimetada menetlusosalistele kätte.

Edasikaebamise kord

Poolte kokkuleppe ja TsMS § 661 lg 4 alusel ei saa määruse peale edasi kaevata, sest pooled

kokkuleppel välistasid määruskaebuse esitamise õiguse. Määrus jõustub menetlusosalistele

kättetoimetamisest (TsMS § 466 lg 1 ja lg 3).

ASJAOLUD JA KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

1. Aktsiaselts PlusPlus Capital esitas 04.11.2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse J. B.lt 361,36 euro saamiseks. Maksekäsu kiirmenetluse avalduses märgitu kohaselt

tuleneb nõue 02.02.2022 avaldaja ja võlgniku vahel sõlmitud kompromissileping/võlatunnistusest

nr 25034352, millega võlgnik kohustus tasuma võlgnevuse maksegraafiku alusel, maksegraafiku

rikkumisel muutus kogu tasumata kompromissisumma osa koheselt sissenõutavaks ning võlgnik

kohustus tasuma hagejale viivist tasumata kompromissisummalt.

2. Kohus tegi 09.11.2022 J. B.le makseettepaneku. 13.12.2022 esitasid pooled kohtule

kinnitamiseks kompromisslepingu. Eeltoodu alusel maksekäsu kiirmenetlus 19.12.2022 lõpetati ja

nõue anti üle Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

3. 13.12.2022 hageja esindaja ja kostja poolt digitaalselt allkirjastatud kompromisslepingus on

pooled kokku leppinud kostja poolt hagejale võlgnetava summa ja hüvitatavate menetluskulude

suuruse ning kogusumma osamaksetena tasumise korra ja tähtajad, samuti osamaksete tasumisega

viivitamise puhuks viivise suuruse. Pooled kokkuleppel loobuvad kompromissi kinnitava

kohtumääruse peale edasikaebamise õigusest.

4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 486 lg 4 alusel kohus menetleb kompromisslepingut

TsMS §-des 430 ja 431 sätestatu kohaselt enne asja hagimenetluses menetlemise alustamist. TsMS

§ 428 lg 1 p 4 kohaselt kohus lõpetab asjas menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud

kompromissi. TsMS § 430 lg 1 kohaselt pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi

jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi

lõpetab menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.

Tsiviilasi nr 2-22-142542

3 (4)

5. Kohus leiab, et kompromiss on seaduslik, ei riku avalikku huvi ja on täidetav. Kohus on võtnud

arvesse, et 14.04.2016 kohtumäärusega tsiviilasjas nr x-xx-xxxx kuulutati välja J. B. pankrot,

04.11.2016 kohtumäärusega J. B. pankrotimenetlus lõpetati ja algatati menetlus J. B. vabastamiseks

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.

Kohustustest vabastamise menetluse üldine 5-aastane tähtaeg on küll möödunud, kuid kohus ei ole

menetlust lõpetanud ega otsustanud, kas J. B. kohustustest vabastatakse või mitte. 01.07.2022 kehtima

hakanud füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 68 lg 2 alusel kohaldatakse J. B. kohustustest

vabastamise menetlusele kuni 30.06.2022 kehtinud pankrotiseadust. Kuni 30.06.2022 kehtinud PankrS

§ 173 lg 51 võimaldab kohtul J. B. kohustustest vabastamise menetlust pikendada kuni seitsme aastani

(s.t kuni 04.11.2023.a). See ei oleks vastuolus ka alates 01.07.2022 kehtiva PankrS § 1933 lg-ga 1.

Kuni 30.06.2022 kehtinud PankrS § 176 lg 1 näeb ette, et kohustustest vabastamise korral lõpevad

pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole

pankrotimenetluses nõudeid esitanud. Samas sõnastuses reguleerib kohustustest vabastamise tagajärgi

ka 1. juulil 2022 kehtima hakanud FiMS § 50 lg 1.

6. Hageja ei ole J. B. pankrotivõlausaldaja. Kohtu nõudel on hageja täiendavalt selgitanud käesolevas

asjas esitatud nõude tekkimise aega. Selgitusele lisatud kompromiss/võlatunnistuses, millest hageja

nõue kostja vastu on tekkinud, märgitakse: „Nõue tuleneb PARTNER KUUKAARDI LEPING Nr.

121852-3, 30.10.2021.“ Seega on nõue tekkinud pärast J. B. pankroti väljakuulutamist, veelgi enam -

nõude tekkimise aluseks oleva partnerkuukaardi lepingu sõlmimise ajaks oli pankrotimenetlus

lõpetatud ja alustatud kohustustest vabastamise menetlust.

7. Võlausaldaja, kelle nõue võlgniku vastu on tekkinud pärast pankroti väljakuulutamist, ei saa

võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel pöörata sissenõuet usaldusisikule üleandmisele

kuuluvatele rahasummadele, kuid see ei võta uuelt võlausaldajalt õigust esitada võlgniku vastu nõudeid

maksekäsu kiirmenetluses või hagimenetluses. Samuti ei ole võlgnikul keelatud sõlmida uue võla

tasumiseks maksegraafiku kokkulepet. Kuni kohustustest vabastamise menetluse lõppemiseni on

piiratud üksnes kokkuleppe sundkorras täitmise võimalus. Kohus leiab, et isegi juhul, kui kostjal

kohustustest vabastamise menetluse ajal uue võlgnevuse tekkimine võib olla käsitatav võlgniku

kohustuste rikkumisena, on uue võla tasumiseks kokkuleppe sõlmimine mõistlik ja võlgniku huvides,

sest aitab vähendada kostja kanda jäävaid menetluskulusid.

8. Eeltoodu alusel kohus kinnitab kompromissi enne hagimenetluse alustamist ning TsMS § 428 lg 1

p 4 ja § 430 lg 1 kohaselt lõpetab asjas menetluse. Menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamisega

on samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega,

kui seadusest ei tulene teisiti.

9. Kohus selgitab, et kokkuleppe tingimustena on määruses kinnitatud vaidluse sisu puudutavad

kokkulepped, mille osas on kohtumäärus täitedokumendiks. Kohtulikku kinnitamist ei vaja poolte

kinnitused kokkuleppe kinnitamise tagajärgedest teadmise kohta ega menetluslikud taotlused

(kinnitada kokkulepe kirjalikus menetluses, tagastada hagejale pool riigilõivust), samuti

edasikaebeõigusest loobumise kokkulepe.

10. TsMS § 173 lg 1 alusel kohus märgib määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

TsMS § 168 lg 3 kohaselt kompromissi korral jäävad menetluskulud poolte endi kanda, kui nad ei lepi

kokku teisiti.

Pooled on kokku leppinud, et kompromisssumma sisaldab osaliselt ka hageja menetluskulusid summas

52,50 eurot (maksekäsu kiirmenetluse kulu 20,00 eurot ning ½ menetluses tasutud riigilõivust 32,50

eurot). Menetluskulud, mille jagamises pooled kokku leppinud ei ole, jäävad poolte endi kanda. Kohus

TsMS § 174 lg 1 kohaselt täiendavalt menetluskulude suurust kindlaks ei määra.

11. Hageja taotleb TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel tagastada talle pool menetluses tasutud riigilõivust

kompromissis märgitud arveldusarvele. Kohtute infosüsteemi andmetel hageja on maksekäsu

kiirmenetluse avalduse esitamisel tasunud riigilõivu 65 eurot. Kohus kinnitab kompromissi enne

Tsiviilasi nr 2-22-142542

4 (4)

hagimenetluse alustamist. TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust

tagastatakse, kui pooled või hagita menetluse osalised sõlmivad kompromissi. Eeltoodu alusel kohus

tagastab hagejale maksekäsu kiirmeneluses tasutud riigilõivust pool, s.o 32,50 eurot, mis TsMS § 150

lg 4 kohaselt tuleb kanda hageja taotluses näidatud arvelduskontole.

12. TsMS § 661 lg 4 lubab poolte kokkuleppel hagimenetluses määruskaebuse esitamise õiguse

välistada. TsMS § 466 lg-te 1 ja 3 alusel jõustub määrus, mis seaduse kohaselt on jõustumise järel

täitedokumendiks, pooltele kättetoimetamisest.

(allkirjastatud digitaalselt)

Heli Käpp

Kohtunik