3-22-573/10 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Reelika Lind

Otsuse tegemise aeg ja koht

30. detsember 2022, Tallinn

Haldusasja number

3-22-573

Haldusasi

X. X. kaebus Eesti Töötukassa 07.02.2022 otsuse nr

TVH/22/005611 tühistamiseks ja vastustaja kohustamiseks

vaadata kaebaja taotlus üle läbi

Menetlusosalised

Kaebaja – X. X.

Vastustaja – Eesti Töötukassa

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tagastada X. X.le 08.03.2022 esitatud dokument „arvamus“ ja 01.12.2022 esitatud

lisa 1.

2. Jätta X. X. kaebus rahuldamata.

3. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 30.01.2023 (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 181 lg 1).

Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada

vastuapellatsioonkaebuse

päeva

jooksul

apellatsioonkaebuse

menetlusosalisele

kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui

14 päeva (HKMS § 184).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei

peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

Avaldatavas kohtuotsuses asendatakse kaebaja nimi tähemärkidega.

3-22-573

2(13)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X. X. (kaebaja) esitas 25.01.2022 Eesti Töötukassale (vastustaja) töövõime hindamise

taotluse1.

2. Vastustaja leidis 07.02.2022 otsuses nr THV/22/0056112, et kaebaja töövõime ei ole

vähenenud. Kaebaja on kerge tegutsemispiirang liikumise valdkonnas, mille põhjuseks on

episoodilised krambihood, dorsopaatiad ja alajäseme trauma jääknähud. Kaebajal on kerge

tegutsemispiirang teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonnas, mille põhjuseks on

episoodilised krambihood. Kaebaja kirjeldatud piiranguid teabe edasiandmise ja vastuvõtmise

valdkonnas on hinnatud koos abivahendi (prillid) kasutamisega ning sellest lähtuvalt ei ole

tegutsemisvõime piiratud. Kaebaja kirjeldatud piiranguid õppimise ja tegevuste sooritamise

ning muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkondades on arvestatud liikumise valdkonda

hinnates. Kaebaja kirjeldatud piirangud ravimite kõrvaltoimete ja muude tervisehäirete osas ei

leidnud tervise infosüsteemi (TIS) andmetel kinnitust. Kaebajal on nimme- ja vasema

põlveliigese valude tõttu piiratud pikkade vahemaade läbimine, treppidel ja füüsilist pingutust

nõudes liikumine. Teadvuskaotushoogude tõttu on piiratud ohutu ringiliikumine. Valude tõttu

on piiratud

pikemaaegsemalt

kehaasendi

säilitamine ja muutmine. Kaebajal on

teadvuskaotushoogude tõttu piiratud oma tervise eest hoolitsemine. Kuigi kaebajal esinevad

piirangud eelnimetatud valdkondades ja tegevustes, ei mõjuta need tema töövõimet ulatuses,

mis takistaks töötamist.

3. Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse vastustaja 07.02.2022 otsuse

tühistamiseks ja vastustaja kohustamiseks vaadata kaebaja taotlus üle läbi. Põhjendused:

3.1. Vastustaja otsus on põhjendamatu. Töövõime hindamise eksperthinnang on pealiskaudne,

arusaamatu ja sisaldab valeinformatsiooni. Kaebaja püüdis kirjeldada taotluses oma tegelikku

tervislikku seisundit. Kaebajal on mitmeid pikaajaliselt esinevaid kaasuvaid haigusi

(kõrgvererõhutõbi, epilepsia, veresoonelaiendid), mis kaebaja arvates otseselt tema töövõimet

ei piira ja mille pärast ta taotlust ei esitanud. Kaebaja on aastaid nende haigustega töötanud ja

probleeme ei ole olnud peale selle, et ta on pidanud käima töötervishoiuarsti juures kontrollis

tihedamini.

3.2. Kaebaja töötas 6 aastata pakkijana. Töö eeldas 8 tundi jalgadel olemist, pidevat

kummardamist, kükitamist ja sundasendis olemist. Kaebaja tundis pikemat aega, et ei suuda

seda tööd teha selja-, põlvede ja jalgade valude tõttu. Kaebaja vahetas töökohta, kuid selja- ja

jalavalud ei kadunud. Töö laad oli teine, kuid jalgadel liikumist oli rohkem, tööpäevad osutusid

pikemaks ja töö oli füüsiline. Kaebaja võttis end töötuna arvele, et hakata vastustaja kaudu enda

jaoks sobilikku tööd otsima ja terviseprobleemidega tegelema.

3.3. Veresoonelaiendite operatsiooni aeg oli 2020. a-l paika pandud, kuid siis algas pandeemia

ja operatsiooniaeg tühistati. Uus aeg määrati 2022. a-l.

3.4. Perearst suunas kaebaja neuroloogi vastuvõtule selja- ja jalavalude kaebustega.

Radioloogilised uuringud midagi haiglaslikku ei näidanud, kuid kaebaja suunati ortopeedi

vastuvõtule. Ortopeed kuulis põlvedes raginat ja väitis, et nende põlvedega ei ole võimalik

füüsilist tööd teha. Kaebaja suunati taastusravisse, mis toimus 21.-25.03.2022. Teraapia oli

lühiajaline. Soovitati sõita jalgrattaga, mida kaebaja suvi läbi ka tegi. See ei võtnud põlvedest

valu ja põlved läksid paiste, eriti vasak põlv. Samuti ei kadunud pidev seljavalu. Ortopeed

tuvastas 03.11.2022 vastuvõtul, et põlve on tekkinud vesi, kuid mitte nii suurel määra, et seda

1 Kaebaja 08.03.2022 esitatud lisa „taotlus“.

2 Kaebaja 08.03.2022 esitatud lisa „otsus“.

3-22-573

3(13)

oleks võimalik või vajalik kohe eemaldada. Kaebajale kirjutati välja ravimid, mida ei saanud

kohe kasutada, sest antibiootikumide ravi oli pooleli. Kaebaja sattus 24.10.2022

kaksteistsõrmiksoole probleemiga haiglasse ja määrati kodusele antibiootikumiravile, mis

kestis kuni 11.11.2022. Perearst kaalub kaebaja suunamist onkoloogi vastuvõtule. Pärast

antibiootikumide ravi lõppemist hakkas kaebaja tarvitama ortopeedi määratud ravimeid, kuid

apteekri selgitusel need vaid leevendavad valu, mitte ei ravi.

3.5. Ekspertarsti hinnang valuvaigistite osas on väär. Perearst kirjutas kaebajale tugevama

valuvaigisti välja ja kaebaja on seda ka võtnud, kui valu on muutunud väljakannatamatuks.

Väiksema valu korral on kasutanud käsimüügiravimeid. Need ei ole aga ravinud valude põhjusi.

Kuna kaebaja tarvitab igapäevaselt epilepsiaravimeid, siis on ta püüdnud vältida teiste ravimite

võtmist.

3.6. Osalise töövõimetuse põhjuseks on probleemid jalgadega, täpsemalt mõlema põlvega ja

vasaku jala reie piirkonnaga, mis arstide arvates põhjustavad ka seljavalu. Kaebaja on teinud

eluaeg füüsilist tööd, mh allmaatööd kaevanduses, ja saanud mitmeid traumasid, siis on ilmselt

praeguses vanuses hakanud sellega seoses terviseprobleemid ilmnema. Kaebaja ei saa

kummardada ilma valu tundmata. Põlved ragisevad kükitades, valutavad ja kaebaja ei ole

võimeline enam jalgadel töötama. Ekspertarst on jätnud selle tähelepanuta ja keskendunud

vererõhu- jm kaasuvate haiguste hindamisele. Ekspertarst ei ole küsinud taastusraviarstilt

arvamust kaebaja jalgade seisukorra kohta. Digiloos ei olnud andmeid üleval, sest andmed

lisatakse pärast ravi lõppemist.

3.7. Kuigi kaebaja teavitas vastustaja konsultanti telefoni teel oma tervislikust seisukorrast, on

kaebajale saadetud tööpakkumisi, mis eeldavad terve päeva jalgadel olemist. Kaebajal

puuduvad juhiload ja arvuti kasutamise oskus. Kaebaja on teinud terve elu füüsilist tööd ja

kaevuri pensionini on jäänud veel 4 aastat.

3.8. Viited alkoholi tarvitamisele on põhjendamatud. Need ei põhjusta jalgade ja põlvede

probleeme. Kaebaja ei kuritarvita alkoholi. Kaebaja on eluaeg töötanud ja riigile makse

maksnud, seetõttu on tal tervisliku seisundi halvenedes õigus saada töövõimetoetust.

4. Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Põhjendused:

4.1. Vastustaja on kaebaja kirjeldatud jala- ja põlvevalusid ning ortopeedi hinnangut

arvestanud. Kaebajal hinnati võtmetegevustes „liikumine eri tasapindadel“ ning „seismine ja

istumine“ kerged piirangud, kuna 1999. a-l oli kaebajal mootorrattaga kukkumise tagajärjel

vasema reieluu diafüüsi murd, mida raviti operatiivselt osteosünteesiga. Hilisemalt on kaebaja

korduvalt pöördunud perearsti poole kaebustega valudele põlves ja reies. Probleemiks on valu

vasemas põlveliigeses. Liigutused põlveliigeses on piiratud. Käinud ortopeedi juures.

Objektiivselt esines mõõdukas valulikkus vasaku põlveliigese mediaalsel pinnal, lisavedelikku

liigeses ega liigese ebastabiilsuse tunnuseid ei esinenud. Teostati ka röntgenoloogiline uuring

vasakust jalast telje hindamiseks. Teisi täiendavaid uuringuid kaebaja ei vajanud. Ortopeed

operatiivse ravi vajadust ei tuvastanud ja andis soovitused lokaalseks raviks, valuraviks

vajaduspõhiselt ja võimlemiseks. Retseptipõhist valuravi on kaebajale määratud ainult mais

2021 ja kahest retseptist on välja ostetud üks. Käsimüügiravimite regulaarset tarvitamist ei saa

olemasolevate terviseandmete alusel kinnitada. Neuroloogi poolt määratud valuravimeid on

lubatud kasutada samaaegselt epilepsiaravimitega, seega ei olnud kaebajal objektiivset põhjust

ravimite tarvitamisest loobumiseks. Taastusravi on pooleli. Nimmevalude täpsustavad uuringud

puuduvad. Parema põlveliigese uuringud puuduvad. Kokkuvõttena on kaebajal kerge piirang

liikumisel, kuna nimmevalude ja valude tõttu vasemas põlveliigeses on piirangud pikkade

vahemaade läbimisel ja treppidest liikumisel. Probleeme on jooksmisel. Valude tõttu on

piirangud pikemaaegselt kehaasendi säilitamisel ja muutmisel. Töövõime hindamise ajal

3-22-573

4(13)

olemasolevate andmete kohaselt on kaebaja valuravi ebaregulaarne ja taastusravi on senini

puudunud, seega ravipotentsiaal on kasutamata. Et töövõime hindamise metoodika kohaselt

hinnatakse püsivaid piiranguid adekvaatse ravi foonil, on õige hinnata liikumise valdkonda

kergete piirangutega ja regulaarse raviga eeldatavalt subjektiivsed vaevused leevenevad ning

tegutsemispiirangud vähenevad.

4.2. Terviseandmete kohaselt esinevad kaebajal alajäsemete veenilaiendid, mis on enam

väljendunud paremal jalal. Korduvalt on soovitatud veresoontekirurgi konsultatsiooni.

Operatiivset ravi ei ole senini teostatud. Veenilaienditega seotud tüsistusi (veenitromboosi,

haavandid) ei ole esinenud. Seisund on osaliselt kompenseeritav tugisukkade kandmisega, kuid

seda terviseandmed ei kajasta. Seega ei ole vaevused väljendunud määral, mis püsivalt mõjutaks

üldist töövõimet.

4.3. Vastustaja tegi 26.01.2021 taastusraviarstile päringu, millele sai vastuseks, et taastusravi

lõpetatakse juunis 2022. Praeguseks on terviseandmetesse lisandunud 29.03.2022 epikriis, mis

kajastab 16.11.2021 toimunud vastuvõttu, kuid ei sisalda objektiivse leiu kirjeldust, vaid üksnes

otsust, et kuna kaebaja ei tööta, siis aparaatset ravi teha ei saa.

4.4. Võtmetegevuses „ohutu ringiliikumine“ on kerge piirang, kuna kaebajal on provotseeritud

epilepsia, mille ravi on ebaregulaarne ja 2021. a-l on enamus ravimiretsepte jäetud välja

ostmata. EEG-uuringut ei ole tehtud, mille alusel oleks võimalik täpsustada piirangu ulatust.

4.5. Alkoholi tarvitamise kirje sisaldub perearsti 01.06.2016 epikriisis ja seda asjaolu ei ole

eraldiseisvana töövõime hindamisel aluseks võetud. Töövõime hindamisel omas tähendust

asjaolu, et eelnimetatud epikriis kinnitab kaebajal epilepsia ja krambihoogude esinemist, mille

alusel on tuvastatud kerge piirang teadvusel püsimise ja ohu tajumise valdkonnas.

4.6. Kaebajal esinevad seljavalud, kuid neuroloogilisi ärajäämanähte (pareese, tundlikkuse

häireid, radikulaarset leidu) ei esine. Perearsti 03.09.2020 vastuvõtul oli objektiivne leid normis.

Lülisambas olulisi muutusi ei ole tuvastatud. Seljavalude esinemisel on määrava tähtsusega

pidev võimlemine lihaskorseti tugevdamiseks, kuid kaebaja ei ole taastusravis viimasel 5 aastal

osalenud.

4.7. Võtmetegevuses „liikumisega seotud muud piirangud“ ekspertarst piiranguid ei

tuvastanud, kuna nimetatud piiranguid on juba hindamisel arvestatud.

4.8. Teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonnas esineb kaebajal kerge tegutsemispiirang

teadvuskaotushoogude tõttu. Hoo ajal ei ole võimalik oma tervise eest hoolitsemine. Piirangu

põhjuseks on epilepsia. Töötervishoiuarsti 25.08.2018 epikriisis on toodud, et viimane

epilepsiahoog oli juunis 2016. Kaebaja töövõime hindamise taotluses teadvusel püsimisega

seotud piiranguid ise ei esita, kuid ekspertarst on seda siiski hinnanud, sest perearsti 06.05.2021

epikriisi kohaselt esinevad hood 4-5 korda aastas. Epilepsia on seega raviga kompenseeritud ja

töövõimet ei mõjuta.

4.9. Teabe edasiandmise ja vastuvõtmise valdkonnas piiranguid ei tuvastatud, kuna piirang on

prillidega kompenseeritud.

4.10. Kõrgenenud vererõhk töövõimet ei mõjuta. Määratud on vererõhku langetav ravi ja

pärast seda kaebuste ning kõrgenenud vererõhuväärtuste kohta terviseandmetes andmed

puuduvad.

4.11. Kaebaja terviseseisundist tulenevad tegutsemise ja osalemise piirangud ei ole sellised,

mille tõttu kaebajal oleks tuvastatav puuduv töövõime. Töövõime hindamisel võetakse arvesse

isiku üldist töövõimet tööturul, mitte ei arvestata ainult konkreetsele ametikohale sobivusega.

3-22-573

5(13)

Hindamisel võetakse arvesse kõiki võimalikke töötamise valdkondi ja seda, et sobimatuid

töövõtteid ja -tingimusi on võimalik vältida. Kaebaja terviseseisund mõjutab küll tema

igapäevaelu tegemisi, kuid see ei too veel kaasa üldist töövõime vähenemist. Ekspertarst on

välja toonud, et kaebajale on ebasobiv püsiv koormus jalgadele, töö kõrgustes ja liikuvate

mehhanismidega. Ortopeedi seisukohta, et põlvede seisundi ei võimalda füüsilist tööd,

terviseandmed ei kinnita. Seega on kaebajale sobiv füüsiliselt kerge töö ilma püsiva koormuseta

jalgadele, mis võimaldab asendivahetust ja vajadusel puhkepause.

4.12. Vaidlusalune otsus on tehtud sellel ajal olemasolevatele faktiliste asjaoludele tuginedes.

Kaebaja esitatud terviseandmed on tekkinud pärast otsuse tegemist ega mõjuta tehtud otsuste

õiguspärasust. Vastustajal ei olnud võimalik nendega otsuse tegemisel arvestada. Taastusravi

epikriis kinnitab füsioteraapia läbimist, kuid puudub objektiivne liikumispiirangute dünaamika

kirjeldus (leid teraapia alustamisel ja lõpetamisel), mistõttu ei esine objektiivseid asjaolusid,

mille alusel ka hetkel oleks põhjust liikumise valdkonnas piirangute raskusastet muuta.

Enamasti leevendab füsioteraapia subjektiivseid vaevusi ja liikumispiiranguid. Valu esinemist

on otsuse koostamisel arvesse võetud. Ortopeedi visiit toimus 9 kuud pärast otsuse tegemist.

Minimaalne vedeliku teke liigeses on enamasti ägedale seisundile omane muutus. Ortopeed

kirjeldab muus osas varasemaid muutusi, ka röntgenoloogiliselt ei esine uusi muutusi,

liigesefusiooni ega reieluu implantaadi loksumise tunnuseid. Objektiivseid liikumispiiranguid,

mis oleksid hinnatavad enam kui kerge piiranguga, ei esine. Väide, et perearst suunab kaebaja

edaspidi onkoloogi vastuvõtule, ei ole asjakohane, sest piiranguid hinnatakse sellisena, nagu

need esinevad käesolevalt, mitte tulevikus potentsiaalselt. 28.09.2022 epikriis kajastab

jalaveenide operatsiooni, mis toimus üle poole aasta pärast otsuse tegemist. Operatsiooniga

seotud liikumispiirangud on ajutise iseloomuga ja ei põhjusta püsivaid piiranguid liikumise

valdkonnas. Epikriisi kohaselt jalale toetumine/kõndimine oli lubatud koheselt, soovitud oli

tugevat füüsilist trenni mitte enne 2 nädala möödumist ette võtta. 28.10.2022 epikriis kajastab

ägedat haigestumist oktoobris 2022, mis lahendati konservatiivse raviga ja töövõimet

mõjutavaid püsivaid piiranguid ei põhjusta.

KOHTU PÕHJENDUSED

5. Kaebaja vaidlustab vastustaja töövõime hindamise otsust, milles leiti, et kaebaja töövõime

ei ole vähenenud.

6. TVTS § 5 lg 1 järgi tuvastatakse töövõime hindamisega pikaajalise tervisekahjustusega

isiku töövõime ulatus. Sama paragrahvi lg 2 järgi võetakse töövõime hindamisel arvesse isiku

terviseseisundit ning sellest tulenevaid tegutsemise ja osalemise piiranguid, nende prognoosi ja

eeldatavat kestust. Sama paragrahvi lg 3 järgi tuvastatakse töövõime hindamise tulemusena

isikul töövõime ulatus järgmiselt:

1) töövõime ei ole vähenenud, kui tema töötamine ei ole sama paragrahvi lg-s 2 nimetatud

asjaolusid arvesse võttes takistatud;

2) osaline töövõime, kui tema töötamine on sama paragrahvi lg-s 2 nimetatud asjaolusid arvesse

võttes osaliselt takistatud, või

3) puuduv töövõime, kui ta ei ole võimeline sama paragrahvi lg-s 2 nimetatud asjaolusid arvesse

võttes töötama.

7. Eeltoodud sätetest tulenevalt tuleb töövõime hindamisel arvestada sellega, kas ja kuivõrd

piiravad kaebajal olevad terviseprobleemid tema tegutsemisvõimet. Mitte iga tervisehäda ei

anna alust arvata, et isiku töötamine on raskendatud või takistatud. Seega ei piisa töövõimetuse

tuvastamiseks sellest, et kaebajal on mõni tervisehäda.

3-22-573

6(13)

8. TVTS § 7 lg 1 järgi hindab vastustaja isiku töövõimet, kaasates eksperdiarvamuse

saamiseks vajaduse korral tervishoiuteenuse osutajaid ja teisi eksperte. Töövõime hindamiseks

koostatakse tervise- ja tööministri 07.09.2015 määruse nr 39 „Töövõime hindamise taotlusele

kantavate andmete loetelu, töövõime hindamise tingimused ja töövõimet välistavate seisundite

loetelu“ (määrus nr 39) § 5 lg 1 kohaselt eksperdiarvamus, mille koostamisel lähtutakse

töövõime hindamise taotlusel olevatest andmetest, TIS-i andmetest ja vajadusel taotleja

raviarstidelt saadud andmetest. Töövõimet ei saa hinnata vaid kaebaja enda subjektiivsest

hinnangust lähtuvalt, vaid tuleb arvestada ka TIS-i kantud kaebaja terviseandmetega, sh

raviarstide määratud diagnooside ja raviga. Vastustaja ega ekspertarsti pädevuses ei ole kaebaja

töövõime hindamisel talle diagnoose või ravi määrata. Seda peab tegema kaebaja raviarst.

Ekspertarsti pädevuses on kontrollida, kas kaebaja on TIS-i andmetel pöördunud oma

terviseprobleemidega arstide poole, millise diagnoosi ja ravi on raviarstid talle määranud, kas

kaebaja on seda ravi järginud ja kas see ravi on olnud efektiivne, st kas kaebaja terviseprobleemi

on võimalik raviga kõrvaldada või kompenseerida. Samuti tuleb arvestada sellega, kas kaebaja

kasutab terviseprobleemi korral abivahendeid ja kas need kompenseerivad terviseprobleemist

tingitud piiranguid. Ekspertarst peab nende andmete koosmõjus hindama, kas kaebaja töövõime

on piiratud või mitte. Kui kaebaja ei ole oma probleemidega arsti poole pöördunud, talle ei ole

ravi määratud või ta ei järgi määratud ravi, siis ei saa tema terviseprobleemi pidada tema

igapäevaelu häirivaks ja seega ka töövõimet mõjutavaks.

9. Selleks, et ekspertarstil oleks võimalik TIS-is olevatest terviseandmetest lähtuda, peab

kaebaja olema 6 kuu jooksul enne töövõime hindamise taotluse esitamist käinud perearsti, teda

põhiliselt raviva eriarsti või töötervishoiuarsti vastuvõtul (TVTS § 6 lg 4). Arsti juures käimise

nõue tõendab, et taotleja terviseprobleemid on aktuaalsed ja vajavad ravi. Sotsiaalkaitseministri

ning tervise- ja tööministri 22.02.2016 määruse nr 15 „Töövõime hindamiseks, puude

raskusastme tuvastamiseks ning hüvitiste määramiseks ja maksmiseks vajalike tervise

infosüsteemi andmete loetelu ja päringute perioodid“ § 2 lg-st 3 nähtuvalt saab vastustaja

töövõime hindamisel lähtuda viimase 5 aasta kohta TIS-i kantud andmetest. Seega ei tule

töövõime hindamisel arvestada terviseprobleemidega, mille kohta ei ole andmeid TIS-i viimase

5 aasta jooksul kantud. See nõue võimaldab jätta kõrvale kõik mitteaktuaalsed

terviseprobleemid, mida kaebajal enam ei esine või mis talle enam probleeme ei tekita. Kuid ka

viimase 5 aasta andmeid arvestades tuleb ekspertarstil hinnata haiguste dünaamikat ja ravi

efektiivsust.

Seega

tuleb

ekspertarstil

töövõime

hindamisel

arvestada

nende

terviseprobleemidega, mis on leidnud kaebaja terviseandmete kohaselt arstide poolt

tuvastamist. Ekspertarst ei saa ise kaebajal terviseprobleeme diagnoosida. Samuti ei saa

ekspertarst eksperthinnangu koostamisel ega vastustaja töövõime hindamise otsuse tegemisel

arvestada diagnoosidega, mis pannakse alles pärast nende otsuste tegemist.

10. Töövõime hindamisel ei ole oluline, milline on kaebaja haridus, eriala, varasem

töökogemus või praegune töökoht. Töövõime hindamisel ei tule hinnata seda, kas kaebaja on

võimeline töötama omandatud erialal või praegusel ametikohal, vaid kas kaebaja on võimeline

töötama ükskõik millisel töökohal, mis talle tema terviseseisundit arvestades võiks sobida.

Töökohta on võimalik muuta ja otsida endale selline töökoht, mille töötingimused on kaebaja

tervislikule seisundile sobivad. Seega ei too terviseprobleemide olemasolu alati kaasa osalist

või puuduvat töövõimet, kui taotlejal on võimalik teha muud tööd, mille tegemist tema

terviseprobleemid ei takista. Selleks tuleb töövõimet hindaval eksperdil määruse nr 39 § 7 lg 5

järgi anda soovitused sobivate ja mittesobivate töötingimuste kohta. Töövõimetuse tuvastamist

ei õigusta see, et kaebaja ei ole siiani leidnud töökohta, millele ta sooviks tööle asuda.

11. Määruse nr 39 § 6 lg 1 järgi antakse eksperdiarvamus isiku tegutsemisvõime kohta sama

määruse § 3 lg-s 2 nimetatud valdkondade võtmetegevuste kaupa, välja arvatud §-s 4 nimetatud

töövõimet välistava seisundi kinnitamisel. Kaebaja on ise kinnitanud töövõime hindamise

3-22-573

7(13)

taotlusel, et tal ei esine määruse nr 39 §-s 4 sätestatud töövõimet välistavaid seisundeid.

Ekspertarst on kaebajaga selles osas nõustunud.

12. Määruse nr 39 § 3 lg 2 järgi annab isik taotlusel hinnangu igapäevaelus osalemise tahte

olemasolu kohta ning piirangute esinemise või puudumise kohta alljärgnevates kehalise ja

vaimse võimekuse valdkondades ja võtmetegevustes:

1) liikumine – liikumine eri tasapindadel, ohutu ringiliikumine, seismine ja istumine,

liikumisega seotud muud piirangud;

2) käeline tegevus – käte sirutamine, asjade liigutamine, käteosavus, käelise tegevusega seotud

muud piirangud;

3) teabe edasiandmine ja vastuvõtmine – teabe edasiandmine, teabe vastuvõtmine,

teabevahetusega seotud muud piirangud;

4) teadvusel püsimine ja enesehooldus – teadvusel püsimine, tualettruumi toimingud, söömine

ja joomine, teadvusel püsimise ja enesehooldusega seotud muud piirangud;

5) õppimine ja tegevuste sooritamine – tegevuste õppimine, tegevuste alustamine ja lõpetamine,

õppimise ja tegevuste sooritamisega seotud muud piirangud;

6) muutustega kohanemine ja ohu tajumine – väljaskäimine, riski või ohu tajumine, toimetulek

muutustega, muutustega kohanemise ja ohu tajumisega seotud muud piirangud;

7) suhtlemine – suhtlemisega hakkamasaamine, kohane käitumine, suhtlemisega seotud muud

piirangud.

Määruse nr 39 § 6 lg 3 järgi hinnatakse võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute

raskusastmeid ja iga valdkonna võtmetegevuste kokkuvõtlikku raskusastet vastavalt sama

määrusega kehtestatud võtmetegevuste raskusastmete vastavustabelile (lisa):

1) 0 – piiranguid ei tuvastatud;

2) 1 – kerge piirang: piirang, mis ei takista eriti isiku igapäevaelu või esineb vähem kui 25%

ajast;

3) 2 – mõõdukas piirang: piirang, mis takistab sageli isiku igapäevaelu või esineb 25–50% ajast;

tegevus on ilmselgelt raskemini teostatav kui ilma pikaajalise tervisekahjustuseta inimesel;

4) 3 – raske piirang: piirang, mis segab oluliselt isiku igapäevaelu, esineb väga sageli või

pidevalt; tegevuse sooritamine on peaaegu võimatu, kuid mingil määral siiski teostatav;

5) 4 – täielik piirang: piirang, mis segab ja takistab pidevalt igapäevaelu; tegevust ei ole

võimalik sooritada, vastav funktsioon puudub.

Määruse nr 39 lisa „Võtmetegevuste raskusastmete vastavustabel“ järgi tähendab punkti 9

kasutamine seda, et taotleja võimekus mingis võtmetegevuses on muutlik. Sel juhul peab

ekspertarst andma piirangule punktiväärtuse vastavalt skaalale 0-4. Ekspertarstil tuli iga kaebaja

kirjeldatud piirangule anda omapoolne eksperthinnang ja vajadusel piirangute raskusastmeid

korrigeerida. Kaebaja enda antav hinnang peab olema kooskõlas tema terviseandmetega. Seega

on ekspertarstil kaebaja töövõimet hinnates kohustus kontrollida, kas TIS-ist nähtuvad või

kaebaja esitatud terviseandmed kinnitavad tema enesehinnangulisi piirangute raskusastmeid.

13. Vastustaja tugines töövõime hindamise otsuse tegemisel OÜ Arstikeskus Confido

ekspertarst Niina Neglasoni (TTO ekspertarst) 04.02.2022 dokumendipõhisele töövõime

hindamise eksperthinnangule3. Kohus kontrollib, kas eksperthinnangus on arvestatud kõigi

oluliste asjaoludega ning tehtud põhjendatud järeldused.

14. Kaebaja tõi töövõime hindamise taotluses välja piirangud liikumise valdkonnas, teabe

edasiandmise ja vastuvõtmise valdkonnas, õppimise ja tegevuste sooritamise valdkonnas,

3 Kaebaja 08.03.2022 esitatud lisa „hinnang“.

3-22-573

8(13)

muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonnas, ravimite kõrvaltoimete juures ja muude

tervisehäirete juures. Lisaks tuvastas ekspertarst kaebajal piirangu teadvusel püsimise ja

enesehoolduse valdkonnas. Muudes valdkondades ei ole kaebaja piiranguid välja toonud ja neid

ei ole tuvastanud ka ekspertarst, mistõttu kohus neid ei käsitle.

15. Liikumise valdkond.

15.1. Võtmetegevus „liikumine eri tasapindadel“.

15.1.1. Kaebaja leidis, et tal on selles võtmetegevuses mõõdukas piirang (raskusaste 2), sest

ta ei suuda raskusteta ringi liikuda ega trepist käia. Ilma valu, nõrkuse, väsimuse, peapöörituse,

õhupuuduse või tasakaalukaotuseta suudab ta käia umbes 200 m. Päeviti erineb. Tasapinnal ei

ole üldiselt probleeme, kuid treppidel ja redelitel käimine, sõidukisse astumine-istumine ja

väljumine on problemaatilised ja valulikud. Suudab liikuda treppidel ja vajadusel ületada

takistusi (lävepakud, kõnnitee äärekivid jms) mõõdukate raskustega. Takistuste ületamisel,

treppidest nii üles kui alla liikudes on jalgades – mõlemas põlves ja vasakus reies väga valulik.

15.1.2. TTO ekspertarst leidis, et kaebajal on selles võtmetegevuses kerge piirang

(raskusaste 1), viidates muule seljavalule ehk dorsalgiale ning alajäseme vigastuste, s.o

reieluumurru jääknähtudele. 1999. a-l oli vasema reieluu operatiivravi vajanud murd.

Probleemiks valu vasemas põlveliigeses. Liigutused põlveliigeses piiratud, operatiivravi

vajadus puudub. Valuravimeid ei tarvita, väljastatud üksikud retseptid. Taastusravi pooleli.

Nimmevalud, täpsustavad uuringud puuduvad.

15.1.3. TIS-ist4 nähtub, et kaebaja on pöördunud veenilaiendite probleemiga perearsti poole

jaanuaris 2020 ja on kurtnud valu jalgades. Kaebaja esitatud tõendist nähtuvalt läbis kaebaja

septembris 2022 veresoontekirurgia5. Kaebuseks olid veenilaiendid ja mõlema jala säärelihaste

valulikkus. Kuna kaebaja oli tööl pikaajaliselt püstises asendis, siis olid jalad õhtuti turses.

Operatsioon kulges iseärasusteta ja kaebaja lubati 2 päeva pärast koju. Operatsioonijärgselt

soovitati 1-2 nädalat jalgadele rohkem puhkust anda, edaspidi tugisukkasid või -põlvikuid

kanda.

TIS-i andmetel kurtis kaebaja 31.08.2020 perearstile, et tal on olnud 2 päeva jooksul tugev

seljavalu füüsilise koormuse tõttu. 03.09.2020 on kaebaja kurtnud valu alaseljas domineerivalt

vasakul poolel, kiirgumisega vasakusse reide. Valu ägeneb liigutamisel. Arst mingeid

objektiivseid terviseprobleeme ei tuvastanud. Arst määras põletiku- ja valuravimid ning

soovitas teha seljaharjutusi. Kaebajal diagnoositi 2021. a mais radikulopaatia. Kaebaja kurtis

valu seljas, nimme-ristluu piirkonnas, valu kiirgumist vasakusse jalga, liikumise piiratust. Sama

kurtis ta ka juunis 2021. Kaebaja käis augustis 2021 ortopeedi vastuvõtul, kes pidas

põlvevalusid seotuks 1999. a toimunud mootorrattaõnnetusega. Põlveliigeses lisavedelikku ega

kliinilist ebastabiilsust ei tuvastatud. Soovitati ravivõimlemist (RKK), vajadusel valuvaigisteid

(NSAID), lokaalset ravi (salvid, geelid) ja glükosamiini. Röntgenuuringu tulemuste järgi

kaebaja operatiivset ravi ei vajanud. 16.11.2021 epikriisist nähtuvalt suunas ortopeed kaebaja

taastusravile, mille kaebaja läbis 21.-25.03.2022. Kaebaja esitatud tõendist nähtub, et ta käis

03.11.2022 ortopeedi vastuvõtul6. Ta kurtis põlvevalusid mõlemas põlves, eriti vasakus. Valud

olid ka öösiti. Ei kannata üle 3 tunni järjest püsti seista. Röntgenuuringu tulemusel tuvastati

vasakus põlves mõõdukas efusioon (vedelik liigeses), paremas minimaalne. Ebastabiilsust ei

tuvastatud. Kirurgilist ravi ei olnud vaja rakendada.

4 Vastustaja 26.04.2022 esitatud dokument „REDIS- Väli“.

5 Kaebaja 01.12.2022 esitatud lisa 4.

6 Kaebaja 01.12.2022 esitatud lisa 2.

3-22-573

9(13)

15.1.4. Kohtu hinnangul nähtub TIS-i andmetest, et kaebaja 2020. a seljavalu oli seotud

füüsilise koormusega. Kaebajale seljauuringuid ei tehtud, vaid määrati põletiku- ja valuravi ning

seljaharjutused. Seega oli tegemist ajutise terviseprobleemiga. 2021. a diagnoositi kaebajal

radikulopaatia. Kuid ka siis ei tehtud mingeid uuringuid ega peetud vajalikuks operatiivset ravi.

Uuringud ja ravi määrati seoses põlvevaludega ja veenilaienditega. Seda arvestades ei saa

kaebajal esinevaid seljavalusid pidada selliseks terviseprobleemiks, mis tema igapäevaelu

oluliselt segaks ja töövõimet mõjutaks. Töövõime olemasolu ei eelda, et kaebaja peab suutma

raskusi tõsta, pidevalt kummardada või kükitada. Kaebajal on võimalik valida endale töö, mis

tema tervislikule seisundile paremini sobiks. Valusid on võimalik ravimitega kontrolli all hoida.

Kaebaja on käinud korduvalt põlvevaludega ortopeedi juures, kes ei ole pidanud operatiivset

ravi vajalikuks. Kaebajale määrati taastusravi ning põletiku- ja valuravimid. On eluliselt usutav,

et põlvevalud saavad kaebaja igapäevaelu häirida, kuid arvestades TIS-ist nähtuvaid

terviseandmeid, ei ole põhjust pidada kaebaja põlveprobleeme sellisteks, mis piiraksid tema

töövõimet. Kaebaja ei ole välja toonud, et ta kasutaks käimisel abivahendeid või teise inimese

abi. Töövõime olemasolu ei eelda, et kaebaja peab suutma mitu tundi püsti seista, pikki

vahemaid kõndida, joosta või pikaajaliselt sundasendis olla. Kaebajal on võimalik valida endale

töö, kus tal oleks võimalik kehaasendeid muuta, vajadusel istuda või püsti tõusta, puhata.

Kaebaja selgitustest nähtub, et ta suudab valusid enamasti käsimüügiravimitega kontrolli all

hoida ja kasutab retseptiravimeid vaid erandjuhtudel.

Ekspertarst ei ole hinnanud kaebaja veenilaiendite probleemi, mida on samuti TIS-is mitmes

kohas kajastatud. Kaebajal esinesid veenilaienditega seoses valud mõlemas sääres ja ta vajas

operatiivset ravi. Kaebaja selgitustest nähtub, et tal tuli oodata operatsiooni läbiviimist

pandeemia tõttu ligi 2 aastat, mis ilmselt suurendas kaebaja vaevusi lisaks teistele probleemidele

(selja- ja põlvevalud). Kuigi kaebaja ise ei ole töövõime hindamise taotluses veenilaiendite

probleemile tähelepanu juhtinud, tulnuks selle terviseprobleemiga töövõime hindamisel siiski

arvestada. Ilmselgelt on tegemist terviseprobleemiga, mis toob kaasa piirangud liikumise

valdkonnas. Samas ei ole kaebaja välja toonud, et tema jaoks oli ringi liikumine säärevalude

tõttu oluliselt raskendatud. Kaebaja ei väida tugisukkade kasutamist. Kaebaja ei kasuta

töövõime hindamise taotlusest nähtuvalt käimisel abivahendeid ega teise inimesi abi. Töövõime

olemasolu ei eelda, et kaebaja peab suutma pikaaegselt jalgadel seista või joosta. Selle tõttu

leiab kohus, et kuigi vastustaja jättis veenilaienditest tingitud vaevused töövõime hindamisel

tähelepanuta, ei too see liikumise valdkonnas kaasa teistsuguse hinnangu andmist.

Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et ekspertarst ei ole kaebajal selles võtmetegevuses kerget

piirangut tuvastades eksinud.

15.2. Võtmetegevus „ohutu ringiliikumine“.

15.2.1. Kaebaja ei toonud selles võtmetegevuses piiranguid välja (raskusaste 0).

15.2.2. TTO ekspertarst leidis, et kaebajal on selles võtmetegevuses kerge piirang

(raskusaste 1),

viidates

erilistele

ehk

spetsiaalsetele

epileptilistele

sündroomidele.

Provotseeritud epilepsia, ravi ebaregulaarne, enamik ravimeid välja ostmata. EEG-uuringut ei

ole tehtud.

15.2.3. Kohus nõustub ekspertarsti hinnanguga, et kaebajal on selles valdkonnas kerge piirang.

TIS-i andmed kinnitavad, et kaebajal esineb epilepsiahooge. Töötervishoiuarst on märkinud

mais 2018, et viimane epileptiline hoog oli juunis 2016, kaebajal kaebusi ei ole ja ta saab ravi

perearsti kontrolli all. 2021. a juuni epikriisis on kirjas, et kaebajal on epilepsiahooge 4-5 korda

aastas. TIS kinnitab, et kaebaja on küsinud perearstilt epilepsiaravimite pikendusi. Kaebaja ei

ole käinud neuroloogi juures ega ole taotlenud ravimite vahetamist. Seega võib järeldada, et

3-22-573

10(13)

määratud ravi on piisavalt efektiivne ja piirang kaebajale igapäevaelus olulisi piiranguid ei

põhjusta.

15.3. Võtmetegevus „seismine ja istumine“.

15.3.1. Kaebaja tõi selles võtmetegevuses välja, et temal esinevad piirangud on muutlikud

(raskusaste 9). Ta ei suuda raskusteta ja valu tundmata kehaasendeid säilitada ega vahetada.

Suudab valu või väsimust tundmata ühel kohal olla seistes või istudes vähem kui 1 tund. Kaua

ühes asendis istuda või seista ei saa. Tekivad valud jalgadesse, mõlemasse põlve ja vasakusse

reide. Samuti selga nimmeluu piirkonda. Kaebaja võimekus kehaasendeid vahetada on muutlik.

Eriti raske on hommikuti ärgates liikuma saada. Selg ja jalad on kanged ja valulikud, voodist

tõusmisel kasutab kepi abi. Põlved raksuvad, võtab lonkama, vasak reis on väga valulik, samuti

selg.

15.3.2. TTO ekspertarst leidis, et kaebajal on selles võtmetegevuses kerge piirang

(raskusaste 1), viidates alajäseme vigastuste, s.o reieluumurru jääknähtudele ning muule

seljavalule ehk dorsalgiale. 1999. a-l vasema reieluu operatiivravi vajanud murd. Probleemiks

valu vasemas põlveliigeses. Liigutused põlveliigeses piiratud, operatiivravi vajadus puudub.

Valuravimeid praktiliselt ei tarvita, väljastatud üksikud retseptid. Taastusravi pooleli.

Nimmevalud, täpsustavad uuringud puuduvad. Parema põlveliigese uuringud puuduvad.

15.3.3. Kohus jääb ka selles võtmetegevuses eelvõetud seisukoha juurde, et kaebaja

seljavalusid ei ole arstide poolt uuritud ega tõsisemalt ravitud, mistõttu ei saa need kaebaja

töövõimet mõjutada. Põlvevalud võivad mõningal määral kaebaja seismist ja istumist

raskendada, kuid TIS-i andmetel ei ole tegemist terviseprobleemiga, mis töövõimet mõjutaks.

Kaebaja on kaebuses välja toonud, et ta käis suve läbi jalgrattaga sõitmas. Tegemist on

liikumisega, mis omab põlvedele intensiivset koormust. Kui kaebaja oli võimeline jalgrattaga

sõitma, siis ei saa tal olla ka sobiva töö tegemist takistavaid probleeme. Mõningaid vaevusi

lisasid ka veenilaienditest tingitud säärevalud. Kuid kuna kaebaja ei ole ise neist tingitud

piiranguid välja toonud, võib arvata, et need ei seganud tema igapäevaelu oluliselt. Kaebajal

sobivad töötingimused, mis ei eelda pikemaajalist seismist ega pikkade vahemaade jalgel

läbimist ning kus kaebajal on vajadusel võimalik kehaasendeid muuta (vajadusel istuda, püsi

tõusta, liigutada). Seetõttu nõustub kohus ekspertarsti hinnanguga selles võtmetegevuses.

15.4. Võtmetegevus „liikumisega seotud muud piirangud“.

15.4.1. Kaebaja tõi selles võtmetegevuses välja, et temal esinevad piirangud on muutlikud

(raskusaste 9). Valulikud on kummardamine, raskuste tõstmine, kükitamine. Jooksmine on

välistatud.

15.4.2. TTO ekspertarst leidis, et kaebajal puuduvad selles võtmetegevuses piirangud

(raskusaste 0), sest neid on hinnatud liikumise valdkonna raames.

15.4.3. Kohus nõustub ekspertarstiga, et kaebajal puuduvad siinkohal täiendavad piiranguid.

Selja- ja jalavalusid ning nendest tingitud piiranguid on hinnatud eelnimetatud võtmetegevuste

raames.

15.5. TTO ekspertarst leidis liikumise valdkonna kokkuvõttes, et kaebajal on selles

valdkonnas kerge piirang (raskusaste 1). Nimmevalude ja valude tõttu vasemas põlveliigeses

on piirangud vahemaade läbimisel ja treppidest liikumisel. Probleeme on jooksmisel.

Teadvuskaotushoogude tõttu on piirangud ohutul ringiliikumisel. Valude tõttu on piirangud

pikemaaegsel kehaasendi säilitamisel ja muutmisel. Piirangu põhjuseks on lülisamba,

põlveliigese, aju struktuur. Haiguste kulgu ei saa ette prognoosida. On osaliselt kohanenud,

tuginedes terviseloole ja isiku vaevustele.

3-22-573

11(13)

Kohus märgib, et kuna kaebajal tuvastati kolmes võtmetegevuses kerge piirang, siis on ka

valdkonnas esinevate piirangute kokkuvõtlik raskusaste 1, st kerge piirang (määruse nr 39 § 6

lg 5).

16. Teabe edasiandmise ja vastuvõtmise valdkond.

16.1. Kaebaja tõi selles valdkonnas välja piirangu võtmetegevuses „teabe vahetusega seotud

muud piirangud“. Kaebaja märkis, et piirangud on muutlikud (raskusaste 9). Kasutab lugemisel

prille.

16.2. TTO ekspertarst leidis, et kaebajal puudub selles võtmetegevuses ja valdkonnas piirang

(raskusaste 0). Kaebaja kirjeldatud piirangud on kompenseeritud ega mõjuta töövõimet, mida

hinnatakse koos abivahendiga.

16.3. Kohus nõustub ekspertarsti hinnanguga, et kaebajal puudub selles valdkonnas piirang.

Kaebaja nägemislangus on kompenseeritud prillidega. TIS-i andmed ei kinnita, et kaebajal

oleks muid nägemisega või silmadega seotud probleeme. Töötervishoiuarst on tuvastanud mais

2018 kaebajal kuulmislanguse mõlemas kõrvas, kuid kaebaja ei ole kuulmislangust ise

piiranguna välja toonud, millest saab järeldada, et see ei piira tema igapäevaelu oluliselt.

Vajadusel on kaebajal võimalik kasutada kuulmisaparaati.

17. Teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkond.

17.1. Kaebaja ei ole selles valdkonnas piiranguid välja toonud (raskusaste 0).

17.2. TTO ekspertarst leidis, et kaebajal on selles valdkonnas kerge piirang (raskusaste 1)

võtmetegevuses „teadvusel püsimine ja enesehooldus“, viidates erilistele ehk spetsiaalsetele

epileptilistele sündroomidele. Provotseeritud epilepsia, ravi ebaregulaarne, enamik ravimeid

välja ostmata. EEG-uuringut ei ole tehtud.

TTO ekspertarst leidis valdkonna kokkuvõttes, et kaebajal on selles valdkonnas kerge

tegutsemispiirang (raskusaste 1) teadvuskaotushoogude tõttu. Hoo ajal ei ole võimalik oma

tervise eest hoolitseda. Piirangu põhjuseks on aju struktuur. Haiguste kulgu ei saa ette

prognoosida. On osaliselt kohanenud, tuginedes terviseloole ja isiku vaevustele.

17.3. Kohus nõustub ekspertarsti hinnanguga, et kaebajal on selles valdkonnas kerge piirang.

TIS-i andmed kinnitavad, et kaebajal esineb epilepsiahooge. Töötervishoiuarst on märkinud

mais 2018, et viimane epileptiline hoog oli juunis 2016, kaebajal kaebusi ei ole ja ta saab ravi

perearsti kontrolli all. 2021. a juuni epikriisis on kirjas, et epilepsiahooge on kaebajal 4-5 korda

aastas. TIS kinnitab, et kaebaja on küsinud perearstilt epilepsiaravimite pikendusi. Kaebaja ei

ole käinud neuroloogi juures ega ole taotlenud ravimite vahetamist. Seega võib järeldada, et

määratud ravi on piisavalt efektiivne ja piirang kaebajale igapäevaelus olulisi piiranguid ei

põhjusta.

18. Õppimise ja tegevuste sooritamise valdkond.

18.1. Kaebaja tõi selles valdkonnas välja, et tema piirangud võtmetegevuses „õppimise ja

tegevuste sooritamisega seotud muud piirangud“ on muutlikud (raskusaste 9). Kaebaja suudab

hakkama saada igapäevategevustega, võib-olla ka keerulisemate igapäevategevustega, kuid

ainult siis, kui see ei ole seotud füüsilise tegevusega.

18.2. TTO ekspertarst leidis, et kaebajal puudub selles võtmetegevuses ja valdkonnas piirang

(raskusaste 0). Piiranguid on hinnatud liikumise valdkonnas.

3-22-573

12(13)

18.3. Kohus nõustub ekspertarsti hinnanguga, et kaebajal puudub selles valdkonnas piirang.

Tegemist on valdkonnaga, mis kajastab piiranguid vaimse võimekuse osas. TIS-i andmed ei

kinnita, et kaebajal oleksid piirangud vaimse võimekuse valdkonnas või et kaebajal oleks

diagnoositud psüühilisi haigusi. Kaebaja ei ole käinud psühhiaatri ega psühholoogi vastuvõtul

ega ole kirjeldanud taotluses või kaebuses, millised psüühilised piirangud tema igapäevaelu

segaksid. Jala- ja seljavalud probleeme tuleb hinnata liikumise valdkonnas. Asjaoludest ei

nähtu, et kaebajale oleks tekkinud viidatud valudest põhjustatud vaimseid probleeme.

19. Muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkond.

19.1. Kaebaja tõi selles valdkonnas välja, et tema piirangud võtmetegevuses „muutustega

kohanemise ja ohu tajumisega seotud muud piirangud“ on muutlikud (raskusaste 9). Jalavalud

ja seljavalu probleem takistavad tegelikult mitmeid igapäevategevusi. Kasutab tihti

valuvaigisteid igapäevategevusi sooritades.

19.2. TTO ekspertarst leidis, et kaebajal puuduvad selles võtmetegevuses ja valdkonnas

piirangud (raskusaste 0). Piiranguid on hinnatud liikumise valdkonnas.

19.3. Kohus nõustub ekspertarsti hinnanguga, et kaebajal puuduvad selles valdkonnas

piirangud. Ka selles valdkonnas hinnatakse piiranguid vaimse võimekuse osas. Kaebajal

puuduvad vaimse võimekuse piirangud. Jala- ja seljavalusid tuleb hinnata liikumise valdkonnas.

20. Ravimite kõrvaltoimed.

20.1. Kaebaja tõi välja, et tal esineb ravimite tarvitamisest tingitud kõrvaltoimeid. Teinekord

esineb pearinglust. Ei ole kindel, kas seda põhjustavad epilepsiaravimid. Iga pearinglusega ei

ole vaja ka perearsti tülitada. Tegutsemisvõimet aga takistab.

20.2. TTO ekspertarst ei nõustunud, et kaebajal esinevad siinkohal piirangud, sest raskete

kõrvaltoimete kohta andmed puuduvad.

20.3. Kohus nõustub ekspertarsti seisukohaga, et kaebaja ei ole pöördunud TIS-i andmetel

ravimite kõrvaltoimete probleemidega arstide poole. Seega ei ole leidnud kinnitust, et kaebajal

esinevad ravimite kõrvaltoimete osas probleemid ja neid ei ole võimalik kõrvaldada nt ravimite

vahetamisega. Arsti poole pöördumata jätmine võimaldab järeldada, et ravimitest tingitud

probleemid ei ole olulised ega sega kaebaja igapäevaelu. Seetõttu ei saa seda lugeda kaebaja

töövõimet mõjutavaks.

21. Muud tervisehäired.

21.1. Kaebaja selgitas, et ta ei ole aru saanud, mis pearinglust põhjustab, kas kõrgem vererõhk

või epilepsiaravimid või varem kogetud peatrauma (avarii), mis hakkas praeguses vanuses

tervist mõjutama. Tavapärasest kõrgem vererõhk on kaebajal kogu aeg olnud, ilmselt pärilik.

Perearst on kirjutanud välja erinevaid vererõhuravimeid, millest osa pole sobinud kokku

kaebaja epilepsiaravimitega ja seepärast ei ole neid pidevalt võtnud. Epilepsia tablette võtab

korrapäraselt 2 korda päevas.

21.2. TTO ekspertarst märkis, et kaebajal puuduvad selles osas piirangud. Ravi on

ebaregulaarne. Kardioloogilised uuringud puuduvad.

21.3. Kohus nõustub ekspertarsti hinnanguga, et kaebajal puuduvad selles osas piirangud.

TIS-i andmed ei kinnita, et kaebaja oleks pöördunud pearingluse probleemidega arstide poole

või taotlenud ravimite vahetamist. Vererõhku on võimalik ravimitega kontrolli all hoida. TIS-i

andmed kinnitavad, et kaebajal on mõõdetud kõrged vererõhunäitajad, kuid samas on mitmes

kohas ka välja toodud, et kaebaja ei tarvita ravimeid (nt 2018. a aprilli epikriis, 2019. a mai

3-22-573

13(13)

epikriis, 2021. a mai epikriis). Määratud ravist põhjuseta keeldumist ei saa lugeda töövõimet

mõjutavaks, sest see näitab, et terviseprobleem ei sega igapäevaelu piisaval määral, et vajaks

meditsiinilist sekkumist. Mittesobivaid ravimeid on võimalik vahetada.

22. TTO ekspertarst leidis kokkuvõtlikult, et kaebajal on kerge tegutsemispiirang liikumise

valdkonnas. Nimmevalude ja valude tõttu vasemas põlves on piirangud pikkade vahemaade

läbimisel ja treppidest liikumisel. Probleeme on jooksmisel. Teadvuskaotushoogude tõttu on

piirangud ohutul ringiliikumisel. Valude tõttu on piirangud pikemaajalisel kehaasendi

säilitamisel ja muutmisel. Teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonnas esineb kerge

tegutsemispiirang teadvuskaotushoogude tõttu. Hoo ajal ei ole võimalik oma tervise eest

hoolitseda. Teabevahetusega seotud muud piirangud on kompenseeritud ega mõjuta töövõimet.

Õppimise ja tegevuste sooritamisega seotud muud piirangud on hinnatud liikumise valdkonnas.

Muutustega kohanemise ja ohu tajumisega seotud muud piirangud on hinnatud liikumise

valdkonnas. Kaebaja kirjeldatud piirangud sõltuvust tekitavate ainete mõju ja ravimite

kõrvaltoimete osas ei leidnud TIS-i andmetel kinnitust. Kaebaja kirjeldatud piirangud muude

tervisehäirete osas ei leidnud TIS-i andmetel kinnitust. Töövõime ei ole vähenenud. Ei sobi

püsiv koormus jalgadele, töö kõrgustes ja liikuvate mehhanismidega. Töövõimet toetavad

eelkõige regulaarne ravi ja tervislikud eluviisid.

23. Vastustaja ekspertarst Lembi Aug kinnitas 25.04.2022 arvamuses7, et analüüsis kaebaja

töövõime hindamise taotlust, TIS-is olevaid terviseandmeid, kaebuses kirjeldatud asjaolusid ja

TTO ekspertarsti koostatud eksperdiarvamust ning leidis, et eksperdiarvamuse põhjendused ja

hinnangud vastavad töövõime hindamise metoodikale ja tuvastatud töövõime ulatus (töövõime

ei ole vähenenud) on õige.

24. Kohus leiab, et ekspertarst ei ole teinud kaebaja töövõime hindamisel selliseid vigu, mis

mõjutanuks asja lahendust. Kohus nõustus, et kaebajal on liikumise valdkonnas kerge piirang

(raskusaste 1) ja teistes valdkondades piirangud puuduvad. Võtmetegevuste summeerimisel

raskusastmeid 1 ja 0 ei summeerita (määruse nr 39 § 6 lg 6), seetõttu ei ole võtmetegevuste

piirangute raskusastmete arvväärtuste summa kaebaja puhul neljast suurem. Seega puudus alus

tuvastada kaebajal osalist või puuduvat töövõimet (määruse nr 39 § 8 lg 1). Ka ei ole kaebaja

puhul ühegi võtmetegevuse juures tuvastatud, et ta ei suuda mistahes võtmetegevust iseseisvalt

sooritada (määruse nr 39 § 8 lg 4). Järelikult tunnistati kaebaja õiguspäraselt töövõimeliseks

(määruse nr 39 § 8 lg 5).

25. Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et vaidlusalune otsus on õiguspärane ja selle

tühistamiseks puudub alus. Kaebaja tühistamisnõue tuleb jätta rahuldamata. Kuna otsus on

õiguspärane, puudub alus kohustada vastustajat kaebaja taotlust uuesti läbi vaatama. Järelikult

tuleb ka kohustamisnõue jätta rahuldamata. Kaebus jääb tervikuna rahuldamata.

26. Kohus tagastab kaebajale 08.03.2022 esitatud dokumendi „arvamus“ ja 01.12.2022 esitatud

lisa 1, sest samad epikriisid sisalduvad vastustaja poolt 26.04.2022 esitatud TIS-i väljavõttes

„REDIS- Väli“ ja korduvaid dokumente ei ole põhjust toimikus hoida. See koormab

põhjendamatult kohtutoimikut.

27. Kuna kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, jäävad menetluskulud kaebaja kanda (HKMS

§ 108 lg 1). Vastustaja ei ole taotlenud tema menetluskulude väljamõistmist kaebajalt ega ole

esitanud kohtule tema menetluskulusid tõendavaid dokumente, seepärast jäävad vastustaja

võimalikud menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/

7 Vastustaja 26.04.2022 esitatud lisa „Tootukassa ekspertarsti hinnang“.