2-22-115993/8 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Tiia Bergson

Otsuse tegemise aeg ja koht

29. detsember 2022, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-22-115993

Tsiviilasi

Osaühing

EUROPARK

ESTONIA

hagi

INDIVIDUAL GROUP OÜ vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

100 eurot

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

Hageja:

Osaühing

EUROPARK

ESTONIA

(registrikood 10811490; asukoht Estonia pst 9, Tallinn

10143)

Hageja lepinguline esindaja P. M. (e-post XXX)

Kostja: INDIVIDUAL GROUP OÜ (registrikood

12526693; asukoht Uuslinna tn 4-13, Tallinn 11413)

Kostja seaduslik esindaja A. P. (e-post XXX)

Asja läbivaatamine

Lihtmenetlus (kirjalikus menetluses)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada EUROPARK ESTONIA OÜ hagi INDIVIDUAL GROUP OÜ vastu.

2. Välja mõista kostjalt INDIVIDUAL GROUP OÜ hageja Osaühing EUROPARK

ESTONIA kasuks põhivõlgnevus 60,00 eurot ning sissenõudmiskulu 40,00 eurot.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

3. Jätta menetluskulud kostja INDIVIDUAL GROUP OÜ kanda.

4. Välja mõista kostjalt INDIVIDUAL GROUP OÜ hageja Osaühing EUROPARK

ESTONIA kasuks menetluskuludena riigilõiv summas 100 eurot, maksekäsu

kiirmenetluse kulu 20 eurot ning lepingulise esindaja kulu summas 144 eurot.

5. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda hagejale

käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude hüvitamiseni

tasumata summalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

Edasikaebamise kord

Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus

võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Menetlusabi taotlemise selgitus

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud

tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või

tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUDED

1. Osaühing EUROPARK ESTONIA esitas 05.05.2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu

kiirmenetluse avalduse võlgnikult 100,00 euro saamiseks. Kohus tegi 06.05.2022 võlgnikule

makseettepaneku ning saatis selle e-posti aadressile xxx[ÄR]. Vastavalt TsMS § 311' lg-le 5'

luges kohus makseettepaneku võlgnikule kättetoimetatuks 14.05.2022. Võlgnik esitas

18.05.2022 nõudele vastuväite. Seoses võlgniku vastuväitega lõpetati Pärnu Maakohtu

08.06.2022 määrusega maksekäsu kiirmenetlus ja anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse

jätkamiseks hagimenetluses. 08.06.2022 määrusega kohustas kohus hagejat esitama

nõuetekohane hagiavaldus. Hageja esitas hagi 29.06.2022, mille kohus võttis 26.07.2022

määrusega menetlusse, paludes kostjal esitada nõuetekohane vastus. Kostja esitas vastuse

04.08.2022.

2. Hageja taotleb välja mõista kostjalt hageja kasuks leppetrahvi summas 60,00 eurot ning

sissenõudmiskulu 40,00 eurot. Samuti palub hageja jätta menetluskulud kostja kanda ning

märkida lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude

suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse

(VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses

3. Hagiavalduse kohaselt taotleb OÜ EUROPARK ESTONIA (edaspidi EP või hageja)

INDIVIDUAL GROUP OÜ-lt (kostja) võlgnevuse sissenõudmist, sest:

-

Kostja oli sõidukite numbrimärgiga XXX ja XXX (edaspidi Sõiduk) omanik/vastutav

kasutaja leppetrahvide väljastamise ajal (dtl 62);

-

Sõidukit pargiti EP opereeritavale parkimisalale;

-

EP tuvastas kontrollimisel, et sõidukit oli pargitud parkimistingimusi rikkudes;

-

Parkimistingimuste avaldamisega esitas EP omapoolse pakkumuse, mida EP on selgelt

parkimistingimustes väljendanud (dtl 50-61);

-

Parkimisega esitati nõustumus pakkumusele, mistõttu Sõiduki parkimisega tekkis

lepinguline suhe;

-

Parkimislepingu tingimustes on kehtestatud, et parkimistingimuste rikkumisel tuleb

tasuda leppetrahvi;

-

Parkimislepingu rikkumise tõttu väljastatud leppetrahvinõuded on käesoleva ajani

tasumata;

-

Hagejal tekkisid sissenõudmiskulud.

4. Sõidukid olid pargitud EP opereeritavale parkimisalale alljärgnevalt:

1) 02.12.2019, Eesti Talleks parkimisala (EP125), leppetrahvinumber 0700 2121 9155 1255,

maksetähtaeg 16.12.2019, võlgnevuse summa 30 eurot (dtl 31-40);

2) 11.01.2020, Ülemiste Keskuse kliendiparkla, leppetrahvinumber 1201 1012 0061 5439,

maksetähtaeg 25.01.2020, võlgnevuse summa 30 eurot (dtl 41-49).

5. Kontrollimise käigus leidis tuvastamist, et Sõiduk oli pargitud parkimistingimusi rikkudes,

kuna parkides ei olnud Sõiduki armatuurlaual vastaval alal parkimisõigust andvat

parkimiskaarti, Sõiduki parkimise algusaeg ei olnud fikseeritud parkimiskellaga või sedelil,

Sõiduk ei olnud registreeritud parkimiskioskis ning mobiilse parkimise tuvastamiseks tehtud

päringu vastuse järgi ei oldud alustatud ka mobiilset parkimist. Järelikult parkis kostja

parkimistingimusi rikkudes, jättes parkimise eest tasumata.

6. EP esitas kohe pärast parkimistingimuste rikkumist leppetrahvinõude, paigutades need

sõiduki kojamehe vahele, mis on käesoleva ajani tasumata. Kostja ei ole vastuväiteid

esitanud, kuigi sellele võimalusele on leppetrahvil viidatud.

KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE

7. Kostja esitas 04.08.2022 vastuse hagiavaldusele, milles kordab enese maksekäsu

kiirmenetluses esitatud vastuväidet. Kostja toob välja, et ei tunnista enda vastu esitatud nõuet.

Kostja leiab, et trahviteadete saatmine kaks korda suurema summaga kolm aastat hiljem pole

mõistlik. Kostja pole varem ühtki teadet trahvide kohta saanud. Kostja soovis hagejalt saada

leppetrahvide väljastamise täpseid aegu ja autonumbreid, ent sai selle asemel

kohtudokumendid. Kostja tegevusalaks on autorent. Klientidel tuleb rendilepingu sõlmimisel

tasuda tagatisraha, mis tagastatakse auto tagastamisest viie tööpäeva möödumisel. Eeltoodu

eesmärk ongi katta võimalikud (parkimis)trahvid. Kostjal pole võimalik ega mõistlik otsida

kolm aastat hiljem üles kliente, kes sel hetkel autot kasutasid ning küsida neilt

parkimistrahvide eest raha.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

8. Kohus leiab, et hagiavaldus on põhjendatud ja hagi kuulub rahuldamisele.

9. Kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt TsMS § 444 lõike 4 esimeses

lauses sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga. Kuivõrd kohus menetleb käesolevat

tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS § 444 lg-s 2 sätestatud õigust ning piirdub

kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud

kohtu järeldused, märkimisega. Kohus selgitab, et TsMS § 405 lg 5 kohaselt võib kohus

lihtmenetluse korral kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta

seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu

hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. Maakohus ei pea lihtmenetluse

asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima

tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu 04.05.2016. a otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-23-16, p 16). Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse

edasikaebamiseks.

10. Tulenevalt TsMS §-s 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse

võtmise määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud

korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui

tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna

põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Menetlusosalised

ärakuulamist ei taotlenud.

11. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel,

lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma

nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab

ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid

tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid

asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

12. Poolte vahel puudub vaidlus, et 02.12.2019 ja 11.01.2020, s.o leppetrahvide väljastamise

ajal, oli vastavalt sõidukite numbrimärgiga XXX ning XXX omanik kostja. Kohus loeb

hageja poolt esitatud tõendite alusel tuvastatuks, et sõidukid numbrimärgiga XXX ja XXX

parkisid hagis nimetatud ajal ja kohas hageja poolt opereeritaval parkimisalale

parkimistingimusi rikkudes, st parkimistasu maksmata jättes (vt dtl 31-49). Pooled ei vaidle

ka selle üle, et parkimistingimuste rikkumise tõttu esitatud leppetrahvinõuded on tasumata.

13. Pooled vaidlevad selle üle, kas leppetrahvi eest vastutab kostja isiklikult või mõni muu

auto kasutaja.

14. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid,

millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Seega, kui kostja leiab, et tema kui auto

omanik ei olnud siiski parkimislepingu osapool ja parkimislepingu sõlmis väidetavalt keegi

teine isik, siis pidanuks kostja oma väiteid tõendama. Eeltoodut selgitas kohus ka oma

08.12.2022 kohtumääruses. Kostja kohustuseks oli tõendada, kes konkreetselt füüsilise

isikuna sõidukeid registreerimismärgiga XXX ning XXX hagis märgitud ajal ja kohas parkis.

Kuna kostja ei tõendanud, kes sõidukit eelnimetatud ajal ja kohas parkis, siis tuleb eeldada, et

parkimislepingu pooleks oli kostja kui sõiduki omanik (vt Tallinna Ringkonnakohtu

02.05.2017. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-123200, p 41). Ka Riigikohus on 26.01.2017. a

kohtuotsuses tsiviilasja nr 3-2-1-82-16 p-s 24 leidnud, et kuigi üldjuhul peab kumbki pool

tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited (TsMS § 230 lg 1

esimene lause), on autojuhi isikuga seotud asjaolude väljaselgitamine auto omaniku/vastutava

kasutaja kontrolli all ja parkimise korraldajal on objektiivselt võimatu või vähemasti oluliselt

raskendatud selle kohta tõendeid esitada. Seetõttu leidis Riigikohtu tsiviilkolleegium, et

tõendamiskoormis tuleb hea usu põhimõttest tulenevalt ümber jagada ning auto juhiks ja

parkimislepingu pooleks saab lugeda sõiduki omaniku/vastutavat kasutajat, kui ta ei tõenda, et

autot juhtis muu isik. Kuna käesolevas asjas puudub vaidlus selles, et sõidukite

registreerimismärgiga XXX ning XXX omanikuks oli leppetrahvide väljastamise ajal kostja

ning autojuhi isikuga seotud asjaolude väljaselgitamine on kostja kui auto omaniku kontrolli

all ja hagejal on objektiivselt võimatu või vähemasti oluliselt raskendatud selle kohta tõendeid

esitada, on tõendamiskoormis hea usu põhimõttest tulenevalt ümber jagatud ning

parkimislepingute pooleks saab lugeda kostjat (vt Riigikohtu 25.01.2017. a otsus tsiviilasjas

nr 3-2-1-68-16, p 31). Kostja on küll välja toonud, et palus hagejalt infot leppetrahvide

väljastamise täpse aja kohta ning autode registreerimismärke, ent hageja kostjale ei vastanud.

Eeltoodu ei oma kohtu hinnangul asjas tähtsust, kuivõrd kostja said vastavad andmed teada

hiljemalt hagiavaldusest, ent kostja ei ole seniajani enda tõendamiskoormist täitnud.

15. VÕS § 9 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse

andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt

selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Pakkumusele nõustumuse andmisega on

leping sõlmitud ajast, mil pakkumuse esitaja sai nõustumuse kätte. Kui nõustumus väljendub

teos, mis ei ole otsene tahteavaldus, on leping sõlmitud ajast, mil pakkumuse esitaja teost

teada sai, v.a juhul, kui pakkumusest, lepingupoolte vahelisest praktikast või tavast tulenevalt

loetakse leping sõlmituks teo tegemisest. VÕS § 16 lg 3 kohaselt loetakse ettepanekut, mis on

suunatud kindlaks määramata isikutele ja mis seisneb reklaami, hinnakirjade, tariifide,

näidiste, kataloogide ja muu sellise saatmises või kaubaväljapanekus, samuti kauba või

teenuse konkreetsele isikule mittesuunatud pakkumist avalikus arvutivõrgus, ettepanekuks

esitada pakkumus, kui ettepaneku tegija ei ole selgesti väljendanud, et tegemist on

pakkumusega. Kohus leiab, et leping võidakse sõlmida teatud käitumisega väljendatud

tahteavaldusega juhul, kui isikule on tema käitumise õiguslikud tagajärjed üheselt

mõistetavalt teatavaks tehtud.

16. Hageja on tüüptingimustes avaldanud selgesõnaliselt oma tahet lepingu sõlmimiseks, kui

sõiduki kasutaja auto hageja parklasse pargib. Samuti nähtub hageja esitatud tõenditest, et

parklate sissesõidutee juurde olid paigutatud infotahvlid, teavitus- ja liiklusmärgid (vt dtl

50-61), mis sisaldavad lepingu tüüptingimusi sõiduki parkimiseks. Käesoleval juhul on

parkimistingimustes kohtu hinnangul väljendatud asjaolu, et parkimistingimuste avaldamisega

teeb hageja pakkumuse lepingu sõlmimiseks pakkumuses toodud tingimustel ja parklasse

parkimine loetakse tingimustega nõustumiseks ja lepingu sõlmimiseks. Kohus leiab, et

parkimisalades tähistatud vaidlusalust teadet tuleb lugeda pakkumuseks. Nõustumus (aktsept)

on VÕS § 20 lg 1 järgi otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida

leping. Kohus leiab, et vaidlusaluste sõidukite parklasse parkimine oli käesoleval juhul

kvalifitseeritav aktseptina.

17. Kohus on seisukohal, et parkimisalale sissesõidul sõlmiti parkimiskoha üürileping.

Infotahvel koos viitega alale sissesõidu tüüptingimustele viitab, kus tüüptingimustega tutvuda

saab. Tüüptingimused sisaldavad lepingu tüüptingimusi sõiduki parkimiseks ning nendes on

muuhulgas avaldatud selgesõnaliselt oma tahet lepingu sõlmimiseks, kui sõiduki kasutaja auto

pargib hageja parkimisalale. Tüüptingimustele on parkla sissesõidu juurde ja ka parkimisalale

paigaldatud rida liiklus- ja teavitusmärke. Võttes arvesse, et iga parkimisala sissesõidu juures

on sõiduki kasutajale tehtud nähtavaks hageja eraparklasse sisenemise teave koos viitega

lepingutingimustele ja hageja avaldas infotahvlil selgesõnaliselt oma tahet sõlmida leping,

tuleb seda lugeda hagejapoolseks lepingu sõlmimise pakkumuseks VÕS § 16 lg 1 mõttes.

Riigikohus on 20.10.2010 lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-75-10 märkinud, et selget lepingu

sõlmimise tahet väljendavad infotahvlid saavad olla lepingu sõlmimise pakkumuseks. Kohus

on hageja esitatud tõendite alusel seisukohal, et hageja oli paigaldanud parkimistingimused

nähtavale kohale ning nende sisuga oli kostjal võimalik suuremate pingutusteta tutvuda.

Fotodega parkimislepingute tingimustest, parkimisaladest ning liiklus- ja teavitusmärkidest on

tõendatud, et hageja poolt opereeritavate parklate sissesõidu juurde on paigaldatud

liiklusmärk, mis annab sisenejale teada, et sõidetakse tasulisele parkimisalale.

18. VÕS § 8 lg 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 ja § 82 lg

1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval,

VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või

mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine ja VÕS § 101 lg 1 p 1 lubab

võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse

täitmist. VÕS § 108 lg 1 sätestab võlausaldaja õiguse nõuda võlgnikult raha maksmise

kohustuse täitmist kui võlgnik seda rikub. VÕS § 158 lg 1 sätestab, et leppetrahv on lepingus

ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele

lepingus määratud rahasumma. VÕS § 159 lg 2 kohaselt kaotab kahjustatud pool õiguse

leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele

lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab.

19. Eelnevast tulenevalt loeb kohus tuvastatuks, et hageja ja kostja vahel oli hagis näidatud

juhtumitel sõlmitud kehtiv parkimisleping. Kostja ei ole vaidlustanud parkimislepingute

tingimusi. Vaidlusaluste parkimislepingute kohaselt oli hagejal õigus parkimistingimuste

rikkumise korral nõuda leppetrahvi 35 eurot. Hageja on kummagi parkimislepingu rikkumise

eest nõudnud leppetrahvi 30 eurot. Käesolevas asjas ei ole kostja tõendanud, et leppetrahvide

määramine oli alusetu (nt seetõttu, et kostja ei rikkunud parkimisel kokkulepitud

parkimistingimusi, st parkimise eest oli tasutud). Kostja ei ole tõendanud, et esile toodud

parkimisaladel on teistsugused parkimistingimused või, et parkimisaladele pääseb ja seal on

võimalik parkida ka parkimistingimustest teada saamata. Kohus selgitab, et TsMS § 5 lg 1

kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest.

Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja

vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta

oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230

lg 1 tulenevalt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad

tema nõuded ja vastuväited.

20. Kostja on esile toonud, et ta sai leppetrahvidest teada kolm aastat pärast nende

väljastamist ning see on ebamõistlik. Riigikohus on selgitanud, et parkimisteenuse osutamisel

leppetrahvinõude panemist sõiduki esiklaasile kojamehe vahele saab pidada tahteavalduse

edastamise mõistlikuks viisiks TsÜS § 70 mõttes. TsÜS § 70 mõtte kohaselt tuleb

tahteavaldus lugeda kättesaaduks juhul, kui selle edastamiseks on kasutatud mõistlikku viisi,

arvestades tavaliste asjaoludega ning kui esinevad erandlikud asjaolud (nt orkaan, muu

looduskatastroof vms), siis võib tavapäraselt mõistlik tahteavalduse edastamise viis osutuda

ebamõistlikuks (Riigikohtu 05.06.2019. a otsus tsiviilasjas nr 2-17-117146, p 12). Seega isegi

kui kostja toob käesolevalt välja, et leppetrahvid ei ole varasemalt temani jõudnud, ei too see

kaasa leppetrahvinõuete rahuldamata jätmist, kuivõrd hageja on valinud leppetrahvi

edastamiseks mõistliku viisi ning tahteavaldused tuleb lugeda kättesaaduks. Seega loeb kohus,

et kostja on 02.12.2019 väljastatud leppetrahvi nr 0700 2121 9155 1255 ja 11.01.2020

väljastatud leppetrahvi nr 1201 1012 0061 5439 kätte saanud.

21. Kuivõrd kostja ei ole antud juhul tõendanud, et hagis esitatud kuupäevadel parkis keegi

teine isik nimetatud autodega hagis esile toodud hageja parkimisaladel, ning hageja on

tõendanud maanteeameti väljavõttega, et eelviidatud kuupäeval oli kostja sõidukite omanik

(dtl 62-67), on põhjendatud lugeda tuvastatuks, et sõiduki tasuliseks parkimiseks sõlmitud

lepingu osapoolteks on hageja ja kostja. Parkimislepingu tingimused olid sätestatud parkla

sissesõidu juures paigaldatud teavitusmärkidel. Kostja on lepingu tingimusi rikkunud seeläbi,

et jättis parkimistasu tasumata. Parkimistingimuste p 5 kohaselt oli kostja sel juhul kohustatud

tasuma hagejale leppetrahvi summas 35 eurot. Kostja jättis 02.12.2019 ja 11.01.2020

kuupäeval lepingust tuleneva parkimistasu maksmata, mistõttu on ta kohustatud

parkimislepingu p 5 järgi tasuma hagejale leppetrahvi 2x30 eurot. Hageja on tõenditena

esitanud pildid sõiduautodest XXX ja XXX, millel on kuupäevad, millal on sõidukid

parkimistingimusi rikkudes parkinud hageja opereeritavatel parkimisaladel. Lisaks on hageja

esitanud fotodena parkimisalal olevatest infotahvlitest lepingutingimuste kohta. Kostja ei ole

oma väite tõendamiseks esitanud ühtegi tõendit. Hageja on tõendid esitanud selle kohta, et

kostja hageja parkimisajal lepingutingimusi rikkudes parkis. Eelviidatud tõenditega on

tõendatud hagiavalduses esile toodud asjaolu, et kostjale pidid olema liiklus- ja

teavitusmärgid nähtavad ja kostjal oli võimalik parkimistingimustega tutvuda enne kui ta

võttis vastu otsuse parkimislepingu sõlmimiseks. Lisaks on tõendatud asjaolu, et kostjale

kuuluvad sõidukid XXX ja XXX hageja esile toodud leppetrahvide koostamise kuupäevadel

hageja märgitud parklates parkis. Hagejal on õigus nõuda kohustuse täitmist ja leppetrahvi

tasumist VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja

parkimislepingute rikkumise eest ettenähtud leppetrahvid summas 60 eurot.

22. Lisaks leppetrahvile nõuab hageja kostjalt VÕS § 1131 lg 1 alusel sissenõudmiskulu

summas 40 eurot. VÕS § 1131 lg 1 järgi kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda

majandus- või kutsetegevuses tegutsevalt võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist

summas 40 eurot. Hageja sisustab nimetatud nõuet transpordiametile ja äriregistrisse saadetud

päringutega ning nõudekirja saatmisega kostja äriregistrijärgsele e-posti aadressile. VÕS

§ 1131 lg 1 eeldused on täidetud, s.o võlausaldajal on õigus nõuda võlgnikult viivist ning

võlgnik on majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik. Sissenõudmiskulude hüvitamise

nõude eelduseks ei ole tegelik kahju tekkimine ning võlausaldaja ei pea tõendama, et kahju

tekkis, st et ta tegelikult mingeid võla sissenõudmisega seotud kulusid kandis. Eeltoodust

tulenevalt on hageja sissenõudmiskulude nõue põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Seega

mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja ka sissenõudmiskulu summas 40 eurot.

23. Eeltoodust tulenevalt tuleb hagi VÕS § 108 lg 1 alusel rahuldada täies ulatuses ja kostjalt

välja mõista leppetrahvid 60 eurot ja vastavalt VÕS § 1132 lg 2 p 1 sissenõudmiskulu 40

eurot, kokku 100 eurot.

Menetluskulude jaotus

24. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuivõrd kohus rahuldab hagi täies ulatuses, jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt

kostja kanda.

25. TsMS § 174 lg 2 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise

suuruse kindlaks kohtuotsuses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse

tegemist. Kohus on seisukohal, et menetluskulude kindlaksmääramine ei takista käesolevas

asjas kohtuotsuse tegemist.

26. Hageja esindaja esitas hagiavalduses ja uuesti 11.08.2022 ning 18.08.2022 avalduse

menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks. Avaldus vastab TsMS § 176 lg-te 1

ja 5 nõuetele. Avaldustest nähtub, et hageja on maksekäsu kiirmenetluses ja hagilt tasunud

riigilõivu kokku 100 eurot ning kandnud lepingulise esindaja kulusid summas 240 eurot

(käibemaksuta). Lisaks palub hageja mõista TsMS § 4842 alusel kostjalt välja 20 eurot

kindlaksmääratud menetluskulu, mis on tekkinud maksekäsu kiirmenetluses. Hageja palub

märkida

menetluskulude

kindlaksmääramise

lahendis,

et

hüvitamisele

kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja

kinnitab, et kõik märgitud kulud on seotud käesoleva tsiviilasja kohtumenetlusega.

27. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. TsMS § 138 lg 2 sätestab, et kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise

kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja

nõustajate kulud ning p 2 kohaselt menetlusosaliste sõidu-, posti-, side-, majutus- ja muud

sellesarnased kulud, mis on kantud seoses menetlusega. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui

menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma

teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja

põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav

advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

28. Kohus selgitab, TsMS § 174 lg 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse

kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi (vt ka

Riigikohtu 15.02.2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses

lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib

avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud

vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud

asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (Riigikohtu 03.06.2013. a määrus tsiviilasjas

nr 3-2-1-65-13, p 14). Kohus selgitab, et vastaspoolelt menetluskulude väljamõistmise aluseks

ei ole mitte esitatud arved, vaid õigusabikulude põhjendatus ja vajalikkus.

29. TsMS § 4842 kohaselt maksekäsu kiirmenetluses määrab kohus maksekäsus või

menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu käesoleva seadustiku §-s 4881 ettenähtud

juhul lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning

määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Muid avaldaja kantud menetluskulusid

maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. Kooskõlas TsMS§ 144 punktiga 1 on maksekäsu

kiirmenetluse kulud kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 172 lõikele 9 kannab maksekäsu

kiirmenetluse kulud maksekäsu tegemise korral võlgnik, muul juhul avaldaja, kui seadusest ei

tulene teisiti. Muus osas kohaldatakse hagimenetluses menetluskulude kohta sätestatut. Asja

edasisel

lahendamisel

hagimenetluses

arvatakse

maksekäsu

kiirmenetluse

kulud

hagimenetluse kulude hulka. Maksekäsu kiirmenetluse menetluskulu 20 eurot hüvitamise

nõue on seega põhjendatud ning kuulub rahuldamisele.

30. Hageja on hagilt tasunud riigilõivu 100 eurot. Riigilõiv on kohtukulu (TsMS § 138 lg-d 1

ja 2 ning § 139 lg 2), mis tuleb kostjal hagejale hüvitada. Riigilõivu väljamõistmine

vastaspoolelt on põhjendatud, kuivõrd hagi võeti menetlusse ning rahuldati – tegemist on

vältimatu kuluga. Eelpooltoodust lähtuvalt tuleb kostjal hagejale hüvitada avalduselt tasutud

riigilõiv summas 100 eurot.

31. Kui menetlusosaline peab kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja

kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1).

Põhjendatud ja vajalikus ulatuses kulude kindlaks tegemisel tuleb hinnata esindamisele

kulunud aega (töötundide arv) ja eraldi ühe tööühiku hinda (tunnihind) (Riigikohtu

01.06.2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-39-16).

32. Hageja esindaja tasumäär oli maakohtus 96 eurot (käibemaksuta). Kohus leiab, et asja

mahtu ja keerukust arvestades võib tunnitasu 96 eurot (käibemaksuta) pidada TsMS § 175

lg 1 järgseks esindaja põhjendatud ja vajalikuks tunnitasuks. Kohtu hinnangul vastab hageja

esindaja tasumäär kohtupraktikas mõistlikuks peetud tasemele, asja sisule ja keerukusele ning

sellist tasumäära saab Eesti õigusteenuse turu keskmist hinda ja Riigikohtu senist praktikat

arvestades pidada mõistlikuks.

33. Hageja lepingulise esindaja ajakuluna on näidatud 2 tundi ja 30 minutit. Hageja

esindajakulu hõlmab endas järgmisi õigusabitoiminguid: 1) Vastuväitega tutvumine, selgitav

kiri kostjale, hagiavalduse koostamine, lisade komplekteerimine, riigilõivu tasumisega seotud

toiminguid ning hagiavalduse koos lisadega maakohtule esitamine – 2 tundi; 2) kostja

04.08.2022 seisukohaga tutvumine ja analüüs ning sellele hageja vastuse koostamine ja

maakohtule esitamine – 30 minutit. Riigikohus on varasemalt leidnud, et üldjuhul ei tohiks

väljamõistetav menetluskulu suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda.

Riigikohus on 14.04.2021. a määruses tsiviilasjas nr 2-19-10324/42 muutnud varasemaid

seisukohti ja leidnud, et ei ole põhjendatud siduda menetluskulusid kandma kohustatud

menetlusosaliselt väljamõistetava menetluskulu suuruse ülempiiri rangelt tsiviilasja hinnaga,

vaid lähtuda tuleb eelkõige kuludest, mis menetlusosalisel on tekkinud vajadusest teha

menetluses esindaja abil oma õiguste kaitseks vajalikud menetlustoimingud. Põhjendatud ja

vajaliku menetluskuluna TsMS § 175 lg 1 tähenduses saab vastaspoolelt välja mõista

lepingulise esindaja kulu ulatuses, mis vastab nõutava kvalifikatsiooniga ja hoolsalt tegutseva

esindaja menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt

vajaliku ajakulu ja põhjendatud tunnitasu määra korrutisele.

34. Käesolev tsiviilasi on pigem vähemahukas ning õiguslikult vähese keerukusega.

Sealjuures on kohtu hinnangul käesolevas asjas tegu n-ö tüüphagiga, mille sarnaseid on

hageja kohtute infosüsteemist nähtuvalt esitanud sadu kui mitte tuhandeid. Seejuures kattuvad

hagide põhjendused peaaegu sõna-sõnalt. Esitatud hagides erinevad sisuliselt üksnes kostjate

andmed, summad ja kuupäevad. Sellise hagi koostamisel on esindaja tööks sisuliselt arvutada

kokku nõude suurus, täita lüngad ja komplekteerida hagi lisad. Seega on kohtu hinnangul

põhjendatud hageja toimingu nr 1 ajakuluks 1 tund hageja taotletud 2 tunni asemel. Toimingu

nr 2 ajakulu 30 minutit on kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik. Seega võib kohtu

hinnangul tsiviilasja mahtu ja keerukust ning hageja menetlusdokumentide ja kostja esitatud

vastuväidete sisu arvestades pidada põhjendatud ajakuluks menetluses kokku 1 tundi ja 30

minutit. Kohus on seisukohal, et hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik

õigusabikulu on käesolevas menetluses kokku 144 eurot (96+48). TsMS § 174 lg 10 alusel

kuuluvad menetluskulud hagejale hüvitamisele käibemaksuta.

35. Kokku määrab kohus hageja menetluskulude rahalise suurusena kindlaks 264 eurot

(100+20+144), mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Kuna menetluskulud jäävad

kostja kanda, siis puudub kohtul vajadus käesoleva kohtuotsusega kindlaks määrata kostja

menetluskulude rahalist suurust. Vastavalt hageja taotlusele märgib kohus TsMS § 177 lg 4

alusel, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda hagejale käesoleva

kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses.

36. Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust

vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus

kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude

hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav

menetluskulude summa ületab 280 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiia Bergson

kohtunik