3-19-1049/23 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

T A R T U H A L D U S K O H U S

T a r t u k o h t u m a j a

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-19-1049

Määruse kuupäev

27. detsember 2022

Kohtunik

Karin Jõks

Kohtuasi

EL taotlus Luunja vallale trahvi määramiseks kohtuotsuse

täitmata jätmise eest

Menetlusosalised

Kaebaja – EL, esindaja vandeadvokaat Triin Biesinger

Vastustaja – XXX , esindaja Marko Jaeger

RESOLUTSIOON

1. Määrata Luunja vallale trahv 10 700 (kümme tuhat

seitsesada) eurot kohtuasjas 3-19-1049 tehtud otsuse (Tartu

Halduskohtu 09.01.2020.a otsuse resolutsiooni punkt 5,

mida muudeti Tartu Ringkonnakohtu 28.01.2021.a otsuse

resolutsiooni punktiga 1) täitmata jätmise eest.

2. Trahv tuleb tasuda 30 päeva jooksul määruse

jõustumisest. Trahvi tasumiseks vajalik makseinfo

edastatakse vastustajale koos määrusega.

3. Mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulud

504 eurot.

Edasikaebamise kord ja

muud selgitused

4. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kätte-

toimetamisest.

5. Määrus toimetatakse kätte pooltele.

6. Määrus ei kuulu avaldamisele.

Asjaolud

1. Kaebaja EL on Luunja vallas Veibri külas asuva Lillevälja tee X kinnistu (registriosa

number xxxxxxx) omanik. Kaebaja ja vastustaja vaidlevad juba pikka aega Lillevälja tee X

kinnistu üldplaneeringu kehtestamise üle. Praegu seda kinnistut hõlmav üldplaneering puudub

(planeering on mõnel korral kehtestatud, kuid vastavad otsused on tühistatud või kehtetuks

tunnistatud).

2. Käesoleva kohtuasja, s.o asja 3-19-1049 alguse seisuga oli Luunja Vallavolikogu jätnud

28.02.2019.a määrusega nr 12 kehtestamata Lillevälja tee X üldplaneeringu, mille järgi

kinnisasja juhtotstarve oleks olnud 50 % elamumaa, 50 % üldmaa.

Tartu Halduskohus jättis 09.01.2020.a kohtuotsusega rahuldamata kaebaja nõuded tühistada

eelnimetatud määrus ja kohustada vastustajat kehtestama üldplaneering Lillevälja tee X alal

lahendusega 50 % elamumaa, 50 % üldmaa. Kohtuotsuse resolutsiooni punktiga 5 kohustas

kohus Luunja Vallavolikogu tegema uue otsuse Lillevälja tee X maaüksuse ala üldplaneeringu

kehtestamise kohta hiljemalt 09.05.2020.

Tartu Ringkonnakohus muutis 28.01.2021.a otsuse resolutsiooni punktiga 1 halduskohtu

otsuse resolutsiooni punkti 5, nii et Luunja Vallavolikogul oli kohustus teha uus otsus

üldplaneeringu kehtestamise kohta Lillevälja tee X alal nelja kuu jooksul alates kohtuotsuse

jõustumisest.

Kohtuotsus jõustus 13.08.2021, seega oli üldplaneeringu kehtestamise tähtaeg 13.12.2021.

3. Kaebaja esitas 11.05.2022 Tartu Halduskohtule taotluse rahatrahvi määramiseks Tartu

Ringkonnakohtu 28.01.2021.a otsuse resolutsiooni punktis 1 nimetatud ettekirjutuse täitmata

jätmise eest.

Kohus täpsustab, et tegemist on Tartu Halduskohtu 09.01.2020.a otsuses tehtud

ettekirjutusega, mida muudeti Tartu Ringkonnakohtu 28.01.2021.a otsusega ja mis kehtib

ringkonnakohtu tehtud muudatuste redaktsioonis (edaspidi kohtuotsus).

4. Kaebaja väitel on kohtuotsus Lillevälja tee X kinnistu osas täitmata. Vastustajal ei ole

ilmselt kavatsust kohtuotsust lähiajal täita. Lillevälja tee X kinnistu üldplaneeringu

kehtestamata jätmist üritatakse põhjendada poolelioleva, kogu valda hõlmava üldplaneeringu

menetlusega. Ringkonnakohus on oma otsuses välja toonud, et kohtuotsuse täitmist ei saa

edasi lükata põhjusel, et vald on 2019. aasta juunis algatanud uue üldplaneeringu menetluse.

Kaebaja õigused on rikutud, sest planeerimismenetlus on lõpule viimata ja õigusvastane

viivitus kestab. Samuti on rikutud põhiseaduse §-st 10 tulenevat õiguskindluse põhimõtet.

Vastustaja on jätnud kohtulahendid tahtlikult ja korduvalt järgimata. Õiguskindlusetus

süveneb, kuna seadusandja poolt üldplaneeringu kehtestamiseks määratud tähtajast on

möödas 14 aastat, rikkumise kohta on vastu võetud mitu kohtuotsust ja tehtud trahvimäärusi.

Kahjustatakse omaniku õigust efektiivsele kohtulikule kaitsele ja kohtuvõimu autoriteeti.

Nentida tuleb kohtusüsteemi jõuetust kaasa aidata seaduse täitmisele ja haldusvõimu

õigusvastase tegevuse lõpetamisele.

Kaebaja palus trahvi suuruse määramisel arvestada sellega, et tegemist on jämeda ja tahtliku

rikkumisega olukorras, kus kohtud on varem sisuliselt sama tegevusetuse eest korduvalt

rahatrahvi määranud, samuti on tegemist kaebaja õiguste intensiivse rikkumisega, arvestades

rikkumise ulatust. Kaebaja palus vastustajalt välja mõista trahvitaotluse menetlusega seotud

menetluskulud.

5. Vastustaja palus jätta trahv kohaldamata või äärmisel juhul määrata see edasilükkavalt,

kui peaks nähtuma, et vald ei suuda kogu valda hõlmava üldplaneeringu menetlusega aegsasti

edasi liikuda. Kaebaja menetluskulud palus vastustaja jätta tema enda kanda.

Vastustaja tegeles juba enne kohtuotsuse jõustumist aktiivselt kogu valda hõlmava

üldplaneeringu menetlusega. Küsitud on avalikkuse ettepanekuid, valminud on erinevad

uuringud ja eskiislahendused ja korraldatud avalikke tutvustusi. Vastustaja ei ole olnud

tegevusetu, vaid on teinud kõik endast oleneva, et kiiresti üldplaneering kehtestada.

Vastustaja on teadlik kohtuotsusest tulenevast kohustusest ja soovib seda täita viisil, mis

arvestaks kogu valla elanike huvidega.

Üldplaneeringu eesmärk on kogu valla territooriumi ruumilise arengu põhimõtete ja

suundumuste määratlemine. Selle taandamine ühele väga väikesele osale valla territooriumist

oleks eesmärgiga vastuolus. Rahandusministeerium on avaldanud seisukoha, et kogu valla

territooriumi hõlmava üldplaneeringu koostamise ajal ei ole mõistlik ega otstarbekas vedada

paralleelselt üldplaneeringu menetlust väga väikese territooriumi osas. Mõlemale

üldplaneeringule kehtivad ühesuguselt planeerimisseadusest tulenevad kohustuslikud nõuded,

seega ei oleks võimalik saavutada erilist ajalist kokkuhoidu.

Kaebaja huvi on saavutada endale sobiv lahendus, arvestamata avalikku huvi rohealade

säilimise osas. Seda on sedastatud ka kohtuvaidlustes. Vastustaja hinnangul ei ole kaebajal

võimalik endale sobivat lahendust saavutada ning ka trahvi määramine seda ei muuda. Isegi

kui vastustaja oleks kiirkorras kehtestanud Lillevälja tee X osas üldplaneeringu, oleks kaebaja

selle vaidlustanud ja edasiminekut asjas ei toimuks. Kaebajal on võimalik osaleda toimuvas

üldplaneeringu menetluses. Selliselt on kaebaja huvid kaitstud palju paremini kui kiirkorras

tehtud otsuses, mis hõlmaks ainult Lillevälja tee X kinnistut.

Halduskohtumenetluse seadustik ei näe ette kulude hüvitamist trahvimenetluses. Taotluse

esitamine ei nõudnud juriidilisi eriteadmisi ja puudub vajadus kaasata vandeadvokaat.

Vastustaja ei pea töömahtu põhjendatuks.

Kohtu seisukoht

6. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 248 lg 1 ja 2 sätestavad, et kohtulahendi

täitmata jätmise eest määrab kohus süüdiolevale menetlusosalisele rahatrahvi kuni 32 000

eurot. Rahatrahvi määramisel võtab kohus arvesse kohtuotsuse jõustumisest möödunud aega

ja muid asjaolusid, mis omavad rahatrahvi ning selle suuruse määramisel tähtsust.

Vastustaja möönab, et kohtuotsus on täitmata. Vastustaja selgituse põhjal kavatseb ta

kohtuotsuse täita kogu valda hõlmava uue üldplaneeringu kehtestamise teel.

7. Vastustaja seisukoht on otseselt vastuolus kohtuotsuse resolutsiooni ja põhjendustega.

Tartu Ringkonnakohus selgitas oma 28.01.2021.a otsuses, et vastustajal tuli kehtestada kogu

valda, s.h Lillevälja tee X ala hõlmav üldplaneering 01.07.2007. Üldplaneering kehtestati

26.06.2008, kuid see tunnistati 19.02.2009 kaebajale kuuluvate kinnistute Andrese ja

Lillevälja tee X osas kehtetuks. Andrese maaüksuse osas kehtestati üldplaneering 16.02.2017,

Lillevälja tee X suhtes puudub kehtiv üldplaneering praeguseni. Lillevälja tee 20 kinnistu ala

ei ole seega 27.06.2019.a otsuse alusel üle vaadatava kehtiva üldplaneeringu osa. Vald saab

ja peab selle ala üldplaneeringu kehtestama eraldi kogu valla territooriumi hõlmavast uuest

üldplaneeringust. Sama on tehtud Andrese kinnistu osas. Vastustajal ei ole Lillevälja tee X ala

osas üldplaneeringu kehtestamise jätkuvat edasilükkamist võimalik põhjendada sellega, et

vald on 27.06.2019 algatanud valla kui terviku kehtiva üldplaneeringu ülevaatamise ja uue

üldplaneeringu koostamise.

Seega oli vastustajale juba kohtuotsusest teada, et Lillevälja tee X kinnistu osas tuleb

üldplaneering kehtestada eraldi menetluses kohtuotsuses määratud tähtaja jooksul olenemata

sellest, et samal ajal toimub kehtiva üldplaneeringu ülevaatamine.

8. Vastustaja väitel ei ole kahe üldplaneeringu paralleelne menetlemine otstarbekas. See võib

olla õige, kuid kohtuotsus tuleb täita ka juhul, kui see on vastustajale ebamugav või põhjustab

talle kulutusi. Vastustajal ei olnud kohtuotsuse põhjal võimalust jääda lootma sellele, et

menetletakse kogu valda hõlmavat uut üldplaneeringut. Uue üldplaneeringu kehtestamine

kogu valla territooriumi kohta oleks kohtuotsuse täitnud üksnes tingimusel, et see oleks

toimunud kohtuotsusega määratud tähtaja jooksul.

Kohane ei ole vastustaja väide, et käesolevas kohtuasjas määratav trahv kohustaks teda

tegema kiirkorras otsuseid kogu valda hõlmava üldplaneeringu kohta. Kohtuotsuses on selgelt

öeldud, et vastustaja saab ja peab menetlema Lillevälja tee X osas üldplaneeringu

kehtestamist eraldi. Vastustaja ei ole välja toonud ja kohtule ei ole äratuntav ükski asjaolu,

mis muudaks objektiivselt võimatuks üldplaneeringu eraldi menetlemise Lillevälja tee X

kinnistu suhtes.

Kohus juhib vastustaja tähelepanu võimalusele küsida planeerimisseaduse § 7 lg 1 p 4 alusel

Rahandusministeeriumilt selgitust, kuidas rakendada tekkinud konkreetses olukorras

õigusnorme. S.h kas Lillevälja tee X kinnistule üldplaneeringu kehtestamisel on võimalik

menetlust mingil moel lihtsustada, näiteks võtta arvesse varasemates haldusmenetlustes

kogutud dokumente ja tehtud menetlustoiminguid.

9. Asjasse ei puutu see, et vastustaja hinnangul avalik huvi ja muude isikute huvid

tõenäoliselt kaaluvad üles kaebaja huvi, üldplaneering ei vasta selle kehtestamise korral

kaebaja ootustele ja kaebaja vaidlustab selle. Vastustajal ei ole kohustust teha kaebajale

meelepärane otsus ning asjaolu, et kaebajal on õigus kehtestatud planeering vaidlustada, ei saa

olla planeeringu kehtestamata jätmise või kohtuotsuse täitmata jätmise põhjenduseks.

10. Kokkuvõttes on trahvi määramise eeldused täidetud ning vastustaja väited ei anna alust

jätta trahv määramata. Trahvi suuruse määramisel võtab kohus arvesse seda, et kohtotsuse

täitmise tähtajast on möödas rohkem kui üks aasta ning vastuolus kohtu selge seisukohaga on

vastustaja tegelenud üksnes valla kui terviku üldplaneeringu ülevaatamisega ja ei ole teinud

mingeid toiminguid selleks, et üldplaneeringu kehtestamine Lillevälja tee X kinnistu osas

eraldi menetluses võimalikult kiiresti saavutada. Kohus peab seda arvestades kohaseks

määrata trahv ligikaudu 1/3 ulatuses maksimaalsest võimalikust määrast ehk 10 700 eurot.

11. HKMS § 248 lg 1 ja 2 alusel ei vabasta rahatrahvi määramine vastustajat kohustusest

täita kohtotsuses tehtud ettekirjutus mõistliku tähtaja jooksul. Kui eelmise rahatrahvi

määramisest on möödunud mõistlik aeg kohtulahendi täitmiseks, kuid lahendit ei ole täidetud,

võib kohus määrata rahatrahvi uuesti.

12. Kaebaja esitas taotluse mõista vastustajalt välja menetluskulud 504 eurot (s.h käibemaks).

Kulu hõlmas trahvitaotluse koostamist 2,5 tundi tunnihinnaga 168 eurot. Kaebaja esitas

kuludokumendi (tl 168).

Kohtu hinnangul on kaebaja kulutused õigusabile vajalikud ja põhjendatud ning kohus

mõistab need HKMS § 108 lg 1 alusel vastustajalt kaebaja kasuks välja. Esindaja kasutamist

ei saa pidada ebamõistlikuks või põhjendamatuks üksnes põhjendusel, et menetlusosaline

oleks kohtule esitatava avalduse saanud ka ise koostada. Menetluskulude jaotust reguleerivad

sätted on kohaldatavad kohtumenetluses tervikuna ja kõigis selle osades, näiteks on neid

kohaldatud esialgse õiguskaitse menetluses enne kaebuse esitamist (Tartu Ringkonnakohtu

06.05.2019.a määrus kohtuasjas 3-19-400 p 16).

13. Käesolev määrus ei kuulu HKMS § 179 lg 4 nimetatud määruste hulka, järelikult seda ei

avaldata. Sel juhul puudub vajadus käsitleda küsimust, kas lahend tuleks avaldada täies mahus

või osaliselt, sh kas avaldamisel tuleks asendada isikute nimed.

/allkirjastatud digitaalselt/

Karin Jõks

Kohtunik

Tartu Halduskohtu 27.12.2022.a lahend muudetud Tartu Ringkonnakohtu 31.03.2023.a

lahendiga