1-10-15646/11 · Tallinna Ringkonnakohus

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

3. jaanuar 2011

Kriminaalasja number 1-10-15646 Kohtukoosseis Paavo Randma, Malle Preimer, Meelika Aava Vaidlustatud kohtuotsus

Harju Maakohtu 26. novembri 2010 otsus J.I süüdistuses KarS § 25 lg 2 - § 266 lg 1 ja § 121 järgi, kokkuleppemenetluses Määruskaebuse esitaja J.I Resolutsioon

J.I taotlus menetluskulude vähendamiseks jätta rahuldamata

Edasikaebamise kord Määruse peale võib süüdistatav advokaadist kaitsja vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule

10 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. kokkuleppemenetluses Harju Maakohtu 26. №vembri 2010 otsusega tunnistati J.I süüdi KarS § 25 lg 2 - § 266 lg 1 ja § 121 järgi ja mõisteti talle KarS § 64 lg 1 alusel karistuseks 3 kuud vangistust. Seejärel moodustati liitkaristus KarS § 65 lg 2 alusel ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti süüdistatavale 5 kuud 4 päeva vangistust.

Kohtuotsusega mõisteti süüdistatavalt välja menetluskulud – sundraha (3262.50 krooni) ja kaitsjatasu (1500 krooni).

2. apellatsiooni, milles vaidlustab temalt kaitsjatasuna Maakohtu otsuse peale esitas J.I

välja mõistetud menetluskulu. J.I kinnitab, et kaitsja ei osalenud aktiivselt tema kriminaalasja lahendamisel, mistõttu puudub alus selliste summade väljamõistmiseks.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

3. poolt esitatud Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium leiab esmalt, et puudub alus J.I kaebuse kui apellatsiooni menetlemiseks. Käesolev kriminaalasi on lahendatud kokkuleppemenetluses, mis seab teatud piirangud kohtuotsuse apelleerimisele. Kriminaalmenetluse seadustiku § 318 lg 3 p 4 sätestab, et apellatsiooni ei saa esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale, välja arvatud juhul, kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao ehk kokkuleppemenetluse sätete rikkumisega. Seejuures on Riigikohtu kriminaalkolleegium asunud seisukohale, et kui kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale esitatud apellatsioonis pole osutatud ühelegi Kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao sätete rikkumisele, tuleb apellatsioon jätta KrMS § 326 lg 2 ls 1, § 323 lg 2 p 2 ja § 318 lg 3 p 4 alusel läbi vaatamata

(RKKKo 3-1-1-38-06, p 9). Seejuures osundab kriminaalkolleegium, et edasikaebe korra tingimustele on viidatud ka vaidlustatud kohtuotsuses.

4. Samas sätestab KrMS § 189 lg 3, et kui kriminaalmenetluse kulude hüvitamine on ette nähtud kohtuotsuses, võib selle vaidlustada kohtuotsusest eraldi Kriminaalmenetluse seadustiku 15. peatüki kohaselt (s.t määruskaebemenetluses). Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuses sisalduva kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse vaidlustamisel määruskaebe korras vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 ei ole ette nähtud KrMS § 318 lg 3 p-s 4 sätestatuga analoogilist kaebepiirangut. Seega tulenevalt KrMS § 189 lg-st 3 ei laiene KrMS § 318 lg 3 p-s 4 sätestatud kaebepiirang J.I poolt ringkonnakohtule esitatud kaebuses sisalduvale taotlusele muuta Harju Maakohtu 26. novembri 2010 otsuses ette nähtud kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustust. Järelikult tuleb ringkonnakohtul J.I taotlus menetluskulude vähendamiseks lahendada lähtudes Kriminaalmenetluse seadustiku 15. peatükis sätestatud menetluskorrast, s.o määruskaebemenetluses.

5. taotlus menetluskulude vähendamisest tuleb jätta Kriminaalkolleegium leiab, et J.I rahuldamata ning seda järgmistel põhjustel.

Esmalt ei saa vaadata mööda mõningatest menetluslikest küsimustest. Nimelt on käesolev kriminaalasi lahendatud kokkuleppemenetluses ning nagu on tuvastatav, on süüdistatavalt välja mõistetav menetluskulu olnud ka sõlmitud kokkuleppe osiseks. Käesolevas kriminaalasjas on sõlmitud kokkulepe, mille kohaselt on J.I-le selgitatud, et süüdimõistva kohtuotsusega kaasneb kriminaalmenetluse käigus tekkinud menetluskulude väljamõistmine. Seda arusaama on kinnitanud J.I enda allkirjaga; oluline on seejuures tähele panna, et J.I oli kokkuleppe sõlmimisel tagatud nii kaitsja kui ka tõlgi abi. Seega sõlmis J.I kokkuleppe teadmises, et süüdimõistva kohtuotsuse korral tuleb hüvitada ka menetluskulud. Seejuures peab kriminaalkolleegium vajalikuks toonitada, et kokkuleppe kohaselt nõustus J.I hüvitama kaitsjatasu summas 2044.80 krooni, mis on suurem sellest summast, mis temalt maakohtu otsusega tegelikkuses välja mõisteti. Seega on maakohus, mõistes süüdistatavalt välja menetluskuluna ka kaitsjatasu, aktsepteerinud kokkulepet, mille kinnitamist maakohtu istungil süüdistatav ka ise taotles.

6. Seejuures jäävad ringkonnakohtule arusaamatuks süüdistatava etteheited kaitsja töös esinenud minetustele. Nimelt on kohtuistungil sõlmitud kokkulepe avaldatud, s.o ka kaitsetasusid puudutavas osas. Kokkuleppe osas on J.I seejuures seletanud järgmist: „Kaitsja oli kõikide menetlustoimingute juures, arutasin temaga kõiki asju./…/ Jään ka kohtus kokkuleppe juurde ja palun see kinnitada“. Kohtuistungi protokolli kohaselt ei olnud J.I seejuures täiendavaid avaldusi ega taotlusi. Seetõttu peab ringkonnakohus viiteid kaitsja töö ebaefektiivsusele vms paljasõnalisteks.

7. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1 ja § 390 lg-st 1 jätab kriminaalkolleegium J.I taotluse menetluskulude vähendamiseks rahuldamata.

Paavo Randma

Malle Preimer

Meelika Aava