2-22-128484/7 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S

Tagaseljaotsus

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Kadri Mälberg

Otsuse tegemise aeg ja koht

22. detsember 2022, Pärnu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-22-128484

Tsiviilasi

Osaühingu

Aktiva

Finants

hagi

R.M.

vastu

põhivõlgnevuse

930,55

euro,

intressi,

sissenõudmiskulude ja viivise nõudes

Tsiviilasja hind

1 542,68 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Osaühing Aktiva Finants (registrikood

10746479)

Hageja lepinguline esindaja: Irina Metsler-Verner

(Julianus Inkasso OÜ, e-post: jurist@julianus.ee)

Kostja:

R.M.

(isikukood

xxxxxxxxxxx,

elukoht

Xxxxxxxxxxx, e-post: xxxxxxxxxxx)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt kostja R.M. suhtes, kuna kostja ei ole

kohtu poolt määratud tähtaja jooksul hagile vastanud.

2. Mõista kostjalt R.M.lt (M., isikukood xxxxxxxxxxx) hageja Osaühingu Aktiva

Finants (registrikood 10746479) kasuks välja Placet Group OÜ ja kostja vahel

15.11.2021 sõlmitud tarbijakrediidilepingu nr TL3736995 alusel põhivõlgnevus

930,55 eurot, intress 71,80 eurot, sissenõudekulud 40 eurot ja viivis (perioodi

28.03.2022-09.11.2022 eest) 46,30 eurot, kokku 1 088,65 eurot.

3. Mõista kostjalt R.M.lt hageja Osaühingu Aktiva Finants kasuks välja viivis

põhinõudelt (930,55 eurolt) alates 10.11.2022 kuni põhinõude täitmiseni

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras, kuid kokku mitte

enam kui 884,25 eurot.

4. Jätta rahuldamata hageja hagi R.M. vastu sissenõutavaks muutunud viivise

nõudes summas 145,55 eurot.

5. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine:

5.1.

Jätta menetluskulud 75% ulatuses kostja kanda ja 259% ulatuses hageja

kanda.

5.2.

Mõista kostjalt R.M.lt hageja Osaühingu Aktiva Finants kasuks välja

menetluskulu hüvitamiseks 386,25 eurot.

5.3.

Kohustada kostjat tasuma menetluskuludelt (386,25 eurolt) hagejale

viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates

otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

6. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Edasikaebamise kord

Hageja võib esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30

päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada

kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja Pärnu Maakohtule 30 päeva jooksul

tagaseljaotsuse kättetoimetamisest juhul, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse

tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse

olemasolust, kui:

1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul

viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt;

2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema

esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega kohtuistungil või

elektrooniliselt;

3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte

avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või

selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada.

Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõiv poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui

100 eurot ja mitte rohkem kui 2 100 eurot.

Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel

juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus

ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha

tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2).

Kohtuotsuse selgitused

TsMS § 444 lg 3 järgi võib kohus teha tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu

märgib kohus lühidalt vaid alljärgnevat:

1. Osaühing Aktiva Finants (hageja) esitas 29.07.2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu

kiirmenetluse avalduse võlgnikult 1157,88 euro saamiseks. Kohus tegi 05.08.2022 võlgnikule

makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Kohus lõpetas

07.10.2022 maksekäsu kiirmenetluse ning nõue anti üle Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumajale

menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hageja esitas 09.11.2022 hagiavalduse kostja vastu

põhivõla 930,55 euro, intressi 71,80 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 191,85 euro,

sissenõudekulu 40 euro ja lisanduva viivise nõudes. Hageja on tasunud hagiavalduselt

riigilõivu kokku 315 eurot.

2. Kohus võttis 30.11.2022 määrusega hageja hagi menetlusse ning kohustas kostjat hagile

vastama 14 päeva jooksul alates hagimaterjalide ja kohtumääruse kättetoimetamisest.

3. Nõude aluseks on Placet Group OÜ ja kostja vahel 15.11.2021 sõlmitud

tarbijakrediidileping nr TL3736995, mille alusel sai kostja laenu 1000 eurot, mille kohustus

tagastama maksegraafiku alusel. Kostja maksegraafikust tulenevaid kohustusi ei täitnud

tähtaegselt, mistõttu ütles laenuandja 27.03.2022 lepingu üles. 28.03.2022 loovutas Placet

Group OÜ oma nõude kostja vastu OÜ-le Aktiva Finants koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid.

Kostjalt on toimunud laekumisi põhiosa katteks summas 69,45 eurot, seega on põhiosa

võlgnevus summas 930,55 eurot (1000-69,45). Lepingus on pooled kokku leppinud

intressimääraks 33,15% aastas. Kostjal on intressivõlgnevus alates 2. osamaksest, s.o

10.01.2022 kuni ülesütlemisele eelnenud 4. osamakseni s.o 10.03.2022 summas 71,80 eurot

(26,56 + 24,69 + 20,55). Kostja intressi tasunud ei ole. Hageja nõuab viivist põhivõla summalt

930,55 eurot lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast alates, s.o. 28.03.2022 kuni hagi

esitamiseni 09.11.2022 lepingus kokku lepitud laenuintressi aastase määraga võrdses

viivisemääras, s.o 33,15% kooskõlas laenulepingu üldtingimuste punktiga 7.1. ja VÕS § 113

lg 1 kolmanda lausega, hageja viivise nõue on summas 191,85 eurot. Võla sissenõudmisega

seotud kulud on kokku 40 eurot VÕS § 1132 lg 2 alusel. Hageja nõuab edasiulatuvat viivist

alates 10.11.2022 kuni põhinõude summas 930,55 eurot täitmiseni lepingujärgses määras

33,15% aastas. Hageja taotleb menetluskulude hüvitamist summas 805 eurot (sh riigilõiv 315

eurot ja lepingulise esindaja kulu 360 eurot) ja menetluskuludelt viivise väljamõistmist.

4. Kostjale toimetati hagiavaldus koos lisadega ja 30.11.2022 kohtumäärus kätte kostja

elukoha aadressil Xxxxxxxxxxx, dokumendid võttis 06.12.2022 vastu S.I.. Kohus kohustas

30.11.2022 määruses kostjat vastama 14 päeva jooksul kohtudokumentide kättesaamisest.

Seega kohustus kostja vastama hagiavaldusele hiljemalt 20.12.2022. Kostja ei vastanud

hagiavaldusele tähtaegselt.

5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 alusel ja hageja nõusolekul kohus

lahendab hagi tagaseljaotsusega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja ei ole kohtu

määratud tähtpäevaks hagile vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited

kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg-s 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid

asjaolusid selles asjas ei esine. Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud ja kostja ei ole

kohtule tähtaegselt nõuetekohaselt kirjalikku vastust esitanud.

6. Kohus leiab, et hagi tuleb tagaseljaotsusega rahuldada osaliselt – ulatuses, milles see on

hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud.

Hagiavalduse kohaselt nõuab hageja kostjalt viivist lepingus kokku lepitud laenuintressi

aastase määraga võrdses viivisemääras, s.o 33,15% kooskõlas laenulepingu üldtingimuste

punktiga 7.1. ja VÕS § 113 lg 1 kolmanda lausega, hageja viivise nõue on summas 191,85

eurot. Hagiavaldusele lisatud 15.11.2021 sõlmitud tarbijakrediidilepingus nr TL3736995 on

Placet Group OÜ ja R.M. kokku leppinud viivise määras 0,09% iga laenu tagastamisega

viivitatud päeva eest. Lepingus kokkulepitud viivisemäär ületab seadusjärgset viivisemäära

enam kui 4 korda (VÕS § 113 lg 1 teise lause kohane, nn seadusjärgne viivise määr oli lepingu

sõlmimise ajal kuni siiani on 8% aastas, see on 0,022% päevas). Riigikohtu praktika kohaselt

on VÕS § 42 lg 3 p 5 ja VÕS § 42 lg 1 järgi eelduslikult tühine selline tarbijaga sõlmitud

viivisekokkulepe, kus viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära.

Ebaproportsionaalselt suure viivise kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe

tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel (vt ka

Riigikohtu 14.06.2005 lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05, p 24; tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16, p

13). Kohtu hinnangul on seega tegemist kostjat kui tarbijat ebamõistlikult kahjustava ja

seetõttu tühise tüüptingimusega. Eelnevast lähtudes tuleb kostjalt välja mõista viivis VÕS §

113 lg 1 teises lauses sätestatud määras ehk perioodi 28.03.2022 – 09.11.2022 eest summas

46,30 eurot. Sissenõutavaks muutunud viivise summas 145,55 eurot jätab kohus eeltoodud

põhjendustel rahuldamata.

Hageja taotleb viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud,

väljamõistmist protsendina põhivõlast, kuni põhivõla 930,55 euro täieliku tasumiseni samuti

lepingujärgse intressimääraga võrdses määras. Kuna lepingus kokkulepitud viivisemäär on

tühine, rahuldab kohus hageja hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks mitte muutunud

viivisenõude osaliselt ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras. TsMS § 367 kohaselt kohus arvutab alates hagiavalduse esitamisest

kuni otsuse tegemiseni täiendavalt sissenõutavaks muutunud viivise VÕS § 113 lõike 1 teises

lauses sätestatud määras, s.o Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele

poolaasta kaupa kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, millele

lisandub 8% aastas. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja hagi esitamise ajaks veel

sissenõutavaks mitte muutunud viivise protsendina VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud

määras, s.o lahendi tegemise ajal 8% aastas kuni põhinõude 930,55 eurot täitmiseni.

7. Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses ka menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus menetluskulude

jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks sõltumata poolte sellekohasest

taotlusest, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174

lg 1).

8. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega

või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

9. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis,

kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks

menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on

menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on

TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohtukulud on

TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud.

10. Hageja on taotlenud menetluskuluna välja mõista kostjalt hagiavaldustelt tasutud riigilõiv

summas 315 eurot ning õigusabikulud 2 tunni ja 50 minuti eest ning maksekäsu kiirmenetluse

avalduse ettevalmistamise ja kohtule esitamise eest 20 eurot, kokku summas 360 eurot

(arvestusega 120 eurot / tund ilma käibemaksuta). Kokku koos riigilõivuga 675 eurot. Samuti

kohustada kostjat tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1

teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude tasumiseni.

11. Riigilõivu summas 315 eurot tasumist on kohus kontrollinud, tasutud riigilõivu suurus

tuleneb riigilõivuseadusest. Hageja lepingulise esindaja tasu on esitatud maksekäsu

kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja kohtule esitamise eest 20 eurot ning 2 tundi 50

min hagiavalduse koostamise ja esitamisega seotud toimingute eest, kokku 360 eurot (s.o 120

eurot/h ilma käibemaksuta). Kohtu hinnangul oli praegusel juhul tsiviilasi õiguslikult lihtne

ja väikese mahuga, tegemist on standardse hagiavaldusega, hageja on esitanud selliseid

korduvalt. Kohtu hinnangul on põhjendatud lepingulise esindaja kulu 1,5 töötunni eest, s.o

180 eurot. TsMS § 4842 järgi määrab kohus maksekäsu kiirmenetluses 20 eurot avaldaja

menetluskulude katteks.

Seega on põhjendatud hageja menetluskulu maksekäsu

kiirmenetluses 20 euro ulatuses. Kokku peab kohus põhjendatuks hageja menetluskulusid

summas 515 eurot (315+20+180).

12. Arvestades hagi osalist rahuldamist jätab kohus menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel

hageja kanda 25% ulatuses ja kostja kanda 75% ulatuses. Hageja põhjendatud ja vajalike

menetluskulude suuruseks on 515 eurot. TsMS § 174 lg-st 2 ja menetluskulude jaotusest

lähtudes määrab kohus kostjate poolt hagejale hüvitavate menetluskulude rahaliseks suuruseks

ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 75% menetluskuludest, s.o 386,25 eurot. Vastavalt

TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus hageja taotlusel, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses..

13. TsMS § 178 lg-te 1, 2 ja 4 kohaselt saab menetluskulude jaotust ja nende suurust

vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja

suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise

vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.

14. Kohus selgitab, et TsMS § 456 lg 3 järgi tagaseljaotsus jõustub, kui selle peale ei esitata

kaja ega apellatsioonkaebust või kui kaja jäetakse läbi vaatamata või rahuldamata või kui

jõustub ringkonnakohtu lahend apellatsioonkaebuse kohta.

15. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta

viivitamata täidetavaks.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kadri Mälberg

Kohtunik

Tallinna Ringkonnakohtu 10.08.2023 otsuse RESOLUTSIOON:

1. Muuta tsiviilasja hinda apellatsioonimenetluses ja määrata selleks 379,58 eurot.

2. Rahuldada apellatsioonkaebus.

3. Tühistada Pärnu Maakohtu 22.12.2022 tagaseljaotsus osas, milles maakohus jättis

hagi rahuldamata hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisenõude 145,55 eurot

osas (resolutsiooni p-d 2 ja 4) ja edasiulatuva viivisenõude võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määra ületavas osas (resolutsiooni p 3), samuti menetluskulude jaotuse ja

kindlaksmääramise osas (resolutsiooni p 5). Saata asi tühistatud osas uueks läbivaatamiseks

Pärnu Maakohtule.