2-19-7946/44 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Imbi Sidok-Toomsalu, Margo Klaar ja Peeter Pällin

Määruse tegemise aeg ja koht 23.12.2022, Tallinn

Kohtuasja number

2-19-7946

Kohtuasi

Tallinn, Randla 15 korteriühistu kaebus kohtutäitur

Elin Vilippuse 17.05.2019 otsuse peale täiteasjas nr

022/2019/1199

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 20.01.2022 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Tallinn, Randla 15 korteriühistu määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja Tallinn, Randla 15 korteriühistu (registrikood

80162053), lepinguline esindaja Dmitri Štšerbin

Puudutatud isik I Tallinna kohtutäitur Elin Vilippus

Puudutatud isik II X (isikukood XXXXXXXX), lepinguline

esindaja Aleksei Smelov

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 20.01.2022 määrus osas, milles maakohus rahuldas X

avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks suuremas ulatuses kui 892.50 eurot ja

teha selles osas uus määrus, millega jätta X menetluskulude kindlaksmääramise

avaldus rahuldamata 892.50 eurot ületavas osas. Ülejäänud osas jätta Harju

Maakohtu 20.01.2022 määrus muutmata.

2. Kohtumääruse resolutsiooni terviklik sõnastus on järgmine:

2.1. Rahuldada X avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt.

2.2. Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista

Tallinn, Randla 15 korteriühistult välja X kasuks menetluskuluna lepingulise

esindaja kulu 892.50 eurot.

2.3. Käesoleva määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb Tallinn, Randla 15

korteriühistul tasuda X-le hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (892.50

eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

3. Tallinn, Randla 15 korteriühistu määruskaebus rahuldada osaliselt.

4. Määruskaebuse menetlemise kulusid ei hüvitata.

2-19-7946

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva

määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Hagita

menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi

esitada ise või advokaadi vahendusel.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Põhimenetluses esitas Tallinn, Randla 15 korteriühistu (avaldaja) Harju Maakohtule

26.05.2019 kaebuse kohtutäituri Elin Vilippuse (puudutatud isik I) 17.05.2019 otsuse peale

täiteasjas nr 022/2019/1199. Harju Maakohus jättis 24.09.2020 määrusega kaebuse rahuldamata

ja menetluskulud avaldaja kanda. Tallinna Ringkonnakohtu 25.11.2020 määrusega jäeti Harju

Maakohtu 24.09.2020 määrus muutmata ja avaldaja määruskaebus rahuldamata. Sama

määrusega jäeti määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud avaldaja kanda. Määrus

jõustus 17.12.2020.

2. Kohtutäitur ei ole kohtule menetluskulude nimekirja esitanud ega taotlenud menetluskulude

kindlaksmääramist.

3. X (sissenõudja, puudutatud isik II) on 19.09.2019 ja 15.10.2021 esitanud maakohtule

avaldused menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks kokku summas 1584 eurot. Kuna

puudutatud isik II ei ole käibemaksukohustuslane, palus ta mõista menetluskulud välja koos

käibemaksuga ning määrata, et hüvitamisele kuuluvatelt kuludelt tuleb avaldajal tasuda

puudutatud isikule II menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni

kohase täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Menetluskulude nimekirja järgi tegi puudutatud isiku II lepinguline esindaja tunnihinnaga 144

eurot (käibemaksuga) puudutatud isikut II esindades 11 tunni ulatuses toiminguid. Toimingud

ja neile konkreetse lepingulise esindaja poolt kulunud aeg on järgmised: konsultatsioon

kliendiga 1h; avaldaja kaebusega ja lisadega tutvumine ja analüüs 4h; Harju Maakohtu

19.06.2019 kohtumäärusega tutvumine ja analüüs 0,1h; puudutatud isiku 10.07.2019 vastuse

avaldusele ettevalmistamine, põhjendamine, koostamine, tõendite kogumine 2h; Harju

Maakohtu 30.08.2019 määrusega tutvumine ja analüüs 0,1h; avaldaja 17.07.2019 seisukohaga

ja taotlusega tutvumine ja analüüs 1h; kohtutäituri 09.07.2019 seisukohaga tutvumine ja

analüüs 0,5h; puudutatud isiku 19.07.2019 vastuse ettevalmistamine, põhjendamine,

koostamine 0,5h; Harju Maakohtu 15.10.2020 kohtunõudega tutvumine ja analüüs 0,1h;

avaldaja 13.10.2020 määruskaebusega tutvumine ja analüüs 1,5h; puudutatud isiku 26.10.2020

vastuse koostamine 0,2h.

4. Maakohus rahuldas 30.09.2021 määrusega puudutatud isiku II avalduse menetluskulude

kindlaksmääramiseks ja määras hüvitatavate kulude rahaliseks suuruseks maakohtus 1324.80

eurot. Avaldaja esitas maakohtu määruse peale 04.11.2021 määruskaebuse. Kuna maakohus ei

määranud hüvitavate kulude rahalist suurust määruskaebemenetluses kantud menetluskulude

osas, tühistas ringkonnakohus 16.12.2021 määrusega maakohtu määruse ja saatis asja uueks

2-19-7946

läbivaatamiseks tagasi maakohtule, et maakohus võtaks seisukoha korraga kõikide

menetluskulude osas.

Maakohtu määrus ja põhjendused

5. Harju

Maakohus

rahuldas

puudutatud

isiku

II

avalduse

menetluskulude

kindlaksmääramiseks osaliselt, määras kindlaks, et puudutatud isiku II hüvitatavate

menetluskulude rahaline suurus on 997.50 eurot ning mõistis avaldajalt puudutatud isiku II

kasuks välja menetluskulud 997.50 euro ulatuses. Maakohus märkis, et puudutatud isikule II

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb avaldajal tasuda menetluskulude suurust

kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni seaduses sätestatud määras viivist.

6. Maakohus on leidnud, et puudutatud isiku II lepingulise esindaja tunnitasu 144 eurot

(käibemaksuga) ületab keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu ning pidas

põhjendatuks tunnitasu suuruseks 105 eurot (käibemaksuga). Maakohus arvestas, et tegemist

oli alla keskmise raskusega vaidlusega, tõendite maht oli tavapärasest väiksem ning vaidluse

ajaline kestvus oli tavapäraselt lühem. Asjas ei toimunud istungeid-ärakuulamisi. Asjas ei

olnud vaja süstemaatiliselt tõlgendada erinevate õigusaktide sätteid, kohaldada õiguse või

seaduse analoogiat, Euroopa Liidu õigust vms, mis annaks alust lugeda tsiviilasja keerukaks

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 175 lg 1 tähenduses õigusabikulude vajalikkuse ja

põhjendatuse hindamisel. Antud vaidlus ei olnud puudutatud isiku II esindaja jaoks õiguslikult

nii keerukas, et nimetatud õigusabi tunnitasu 144 euro ulatuses oleks täies ulatuses mõistlik ja

põhjendatud.

7. Puudutatud isiku II menetluskulude nimekirjast nähtub, et esindajal on kulunud

materjalidega tutvumiseks ja vastuse koostamiseks kaebusele kokku 6h. Maakohus märgib, et

tegemist on osaliselt põhjendamatu kuluga. Avalduse menetlusse võtmise hetkel oli avalduse

maht väike, kuid sellele oli lisatud hulganisti (kohati tarbetuid) lisasid. Vastuse maht on 3 lk

ning sellega koos esitati ka menetluskulude nimekiri. Samas oli enne nimetatud toiminguid juba

kliendiga konsulteeritud, mistõttu ei olnud vaidlus esindaja jaoks täiesti tundmatu. Maakohus

luges toimingute ajakulu põhjendatuks 5h ulatuses, vähendades märgitud ajakulu 1h võrra.

8. Puudutatud isiku II menetluskulude nimekirjast nähtub, et esindajal on kulunud avaldaja

määruskaebusega tutvumiseks ja analüüsimiseks 1,5h. Maakohus leidis, et tegemist on osaliselt

põhjendamatu kuluga. Määruskaebuse maht on 3 lk. Esindaja oli juba vaidlusküsimuste ja

asjaoludega tuttav. Maakohus luges toimingu ajakulu põhjendatuks 1h ulatuses, vähendades

märgitud ajakulu 0,5h võrra.

9. Ülejäänud puudutatud isiku II menetluskulude nimekirjas märgitud toiminguid pidas

maakohus põhjendatuks ja vajalikuks. Kokku luges maakohus puudutatud isiku II lepingulise

esindaja kulusid seoses kohtumenetlusega põhjendatuks mahus 9,5 tundi, mis puudutatud isiku

II esindaja tunnihinda (105 eurot) arvestades vastab 997.50 eurole.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

10. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub Harju Maakohtu 20.01.2022 määruse

tühistada.

11. Avaldaja on seisukohal, et maakohus oleks pidanud kontrollima puudutatud isiku II

menetluskulude nimekirjas märgitud kõigi õigusabitoimingute põhjendatust ja vajalikkust ning

kujundama seisukoha, kas ja mis ulatuses on puudutatud isiku II menetluskulude nimekirjas

märgitud toimingud põhjendatud ja vajalikud. See tähendab, et maakohus oleks pidanud

kontrollima, kas nimekirjades näidatud menetlustoimingud on ka tegelikkuses sooritatud ning

kas nimekirjades toodud dokumendid ka tegelikkuses koostatud on. Maakohus jättis taolised

2-19-7946

kontrolltoimingud tegemata ega hinnanud avaldaja vastuväiteid puudutatud isiku II

menetluskuludele.

12. Toimikust nähtuvalt ei ole puudutatud isik II määruskaebemenetlusest osa võtnud ega

seisukohti esitanud, mistõttu ei ole võimalik väita, et ta on kandnud 15.10.2021 nimekirjas

toodud kulusid. Puudutatud isik ei esitanud 26.10.2020 kohtule nimekirjas väidetud vastust.

13. Seoses puudutatud isiku II poolt 19.09.2019 seisukohas esialgse vastuse dubleerimisega, on

põhjendamatu täiendav menetluskulu 19.09.2019 vastuse koostamise eest.

14. Avaldaja 17.07.2019 seisukohaga ja kohtutäituri 09.07.2019 seisukohaga tutvumine ning

analüüs ei peaks võtma rohkem aega kui 0,5h. Arvestades, et puudutatud isik II ei ole avaldaja

ega kohtutäituri seisukohale esitanud vastust, on ka see menetluskulu põhjendamatu.

15. Maakohus on ebapiisavalt vähendanud puudutatud isiku II lepingulise esindaja tunnihinda.

16. Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas TsMS

§ 663 lg 5 alusel lahendamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

17. Ringkonnakohus, tutvunud asja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667

lg 2 alusel osaliselt tühistada puudutatud isiku II kasuks väljamõistetud menetluskulude hüvitise

suurust puudutavas osas. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega mõistab

avaldajalt puudutatud isiku II kasuks menetluskulud summas 892.50 eurot. Määruskaebus tuleb

osaliselt rahuldada. Juhindudes TsMS § 654 lg-st 22 ja §-st 659, esitab ringkonnakohus

käesoleva määruse resolutsioonis määruse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.

18. Ringkonnakohus nõustub avaldajaga ning leiab, et käesoleval juhul esineb alus maakohtu

diskretsiooni sekkumiseks seoses puudutatud isikule II maakohtus osutatud õigusabikulude

põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisega. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab

menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist

esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus

ulatuses. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse

hindamine on TsMS § 175 lõike 1 järgi kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus

saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsiooni piire (Riigikohtu lahend nr

3-2-1-43-10, punkt 19).

19. Määruskaebuse kohaselt ei ole põhjendatud puudutatud isiku II lepingulise esindaja poolt

avaldaja 17.07.2019 seisukohaga ja kohtutäituri 09.07.2019 seisukohaga tutvumisele ning

analüüsile kulunud aeg üle 0,5h. Arvestades, et puudutatud isik II ei ole avaldaja ega

kohtutäituri seisukohtadele esitanud vastust, on ka see menetluskulu põhjendamatu.

20. Erinevalt maakohtust on ka ringkonnakohus seisukohal, et põhjendatud ei ole kogu

puudutatud isiku II lepingulise esindaja poolt seisukohtadega tutvumiseks ja analüüsimiseks

kulunud aeg. Menetluskulu nimekirjast nähtub, et lepingulisel esindajal on avaldaja 17.07.2019

seisukohaga ja taotlusega tutvumiseks ning analüüsiks kulunud 1h. Kohtutäituri 09.07.2019

seisukohaga tutvumiseks ja analüüsiks on kulunud esindajal 0,5h. Ringkonnakohus leiab, et on

põhjendatud vähendada toimingutele kulunud aega 1h võrra ja lugeda nendele toimingutele

põhjendatud ajaks 0,5h.

21. Ringkonnakohus märgib, et tegemist ei olnud mahukate menetlusdokumentidega – avaldaja

seisukoht on 4 lk (sisuline osa 2 lk) ning kohtutäituri seisukoht 2 lk (sisuline osa 1 lk).

Kohtutäitur oli seisukohas jäänud varasemate (17.05.2019 otsuse) põhjenduste juurde, millega

oli puudutatud isiku lepinguline esindaja juba varasemalt tuttav. Ringkonnakohus ei nõustu

avaldajaga, et ainuüksi see, et puudutatud isik II ei ole esitanud seisukohtadele vastust, välistab

2-19-7946

menetlusdokumentide tutvumisele ja analüüsile kulunud aja osas kulude hüvitamise.

Ringkonnakohus selgitab, et lepingulise esindaja kohustuseks on oma kliendi õiguste kaitsmine

ning seega ka vastaspoole menetlusdokumentidega tutvumine ning vajadusel neile vastuväidete

esitamine. Ei ole mõeldav, et lepinguline esindaja töötab menetlusdokumente läbi valikuliselt,

jättes mõned neist läbi vaatamata. Mõistlikus ja vajalikus määras on ka taolistele korraldavatele

toimingutele kulunud aeg ja kulu põhjendatud. Tuginedes eeltoodule loeb ringkonnakohus

avaldaja 17.07.2019 seisukohaga ja kohtutäituri 09.07.2019 seisukohaga tutvumisele ning

analüüsile kulunud põhjendatuks ajaks 0,5h, vähendades taotletud aega 1h võrra.

22. Muus osas puudub ringkonnakohtu hinnangul alus määruskaebuse esitaja seisukohtadega

nõustumiseks, maakohtu diskretsiooni sekkumiseks ja avaldajalt puudutatud isiku II kasuks

välja mõistetud menetluskulude vähendamiseks. Ringkonnakohus osundab, et asjaolu, et

avaldaja maakohtu hinnanguga menetluskulude vajalikkusele ja põhjendatusele ei nõustu, ei

anna maakohtu määruse tühistamiseks alust. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse

kindlaks TsMS § 174 lg 8 kohaselt hagita menetluse sätete kohaselt ega ole TsMS § 477 lg 5

järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele

(Riigikohtu lahend nr 3-2-1-65-13, punkt 14). Dokumentide koostamiseks ja õigusteenuse

osutamiseks kulunud aja hindamise aluseks ei saa olla üksnes teise menetlusosalise arvamus, et

nendeks toiminguteks kulub vähem aega (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-88-11, punkt 12).

23. Arvestades, et TsMS § 175 lg 1 võimaldab arvestada menetlusosalise esindamiseks vajalike

menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu hindamisel menetluse ja asja liiki,

asja keerukust ja mahukust, menetlusdokumentide sisu ja mahtu (Riigikohtu lahend nr 2-17-

13164, punkt 9), on maakohus põhjendatult leidnud, et ülejäänud puudutatud isiku II lepingulise

esindaja poolt osutatud õigusabitoimingud on põhjendatud ja vajalikud. Maakohus on oma

otsustust jälgitavalt põhjendanud ning vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 tuleb

maakohtu määrus muus osas muutmata jätta. Ringkonnakohus nõustub TsMS § 654 lg 6 alusel

maakohtu määruses toodud ülejäänud põhjendustega ning sellest tulenevalt neid ei korda.

Vastuseks määruskaebuse muudele väidele märgib ringkonnakohus järgnevat.

24. Määruskaebuses on avaldaja välja toonud, et toimikust nähtuvalt ei ole puudutatud isik II

määruskaebemenetlusest mingilgi määral osa võtnud ega esitanud seisukohti, mistõttu ei ole

võimalik väita, et puudutatud isik II on kandnud 15.10.2021 nimekirjas toodud

menetluskulusid. Menetluskulu „Puudutatud isiku 26.10.2020 vastuse koostamine“ osas e-

toimikus vastav seisukoht puudub, mistõttu avaldaja leiab, et puudutatud isik ei esitanud

kohtule seisukohta nimetatud kuupäeval.

25. Ringkonnakohus ei nõustu avaldajaga, et puudutatud isiku II lepinguline esindaja

määruskaebemenetluses osalenud. Toimiku materjalide kohaselt on maakohus esitanud

puudutatud isikule II 15.10.2020 nõude esitada avaldaja määruskaebusele vastuväited.

Puudutatud isik II on 26.10.2020 vastuväited esitanud. Menetluskulu nimekirjast nähtub, et

toiming võttis puudutatud isikul II aega 0,2h, mis on ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud.

Avaldaja määruskaebusele vastuse koostamisele on eelnenud avaldaja 13.10.2020 kaebusega

tutvumine ja analüüs, mis on võtnud esindajal kokku aega 1,5h. Nimetatud kulu on maakohus

pidanud osaliselt põhjendamatuks ning vähendanud seda 0,5h võrra lugedes ajakulu

põhjendatuks 1h ulatuses, mis on ringkonnakohtu arvates põhjendatud.

26. Avaldaja on seisukohal, et seoses puudutatud isiku II poolt 19.09.2019 seisukohas oma

esialgse vastuse dubleerimisega, on põhjendamatu täiendav menetluskulu 19.09.2019 vastuse

koostamise eest. Ringkonnakohus märgib, et menetluskulude nimekirjast ei nähtu, et

puudutatud isik II oleks kandnud menetluskulusid seoses 19.09.2019 menetlusdokumendi

esitamisega.

2-19-7946

27. Samuti on avaldaja määruskaebuses välja toonud, et ei nõustu sellega, et maakohus

vähendas esindaja tunnihinda 144 eurolt 105-le eurole. Ringkonnakohus ei saa nõustuda ka

selle väitega. TsMS § 175 lg 1 võimaldab arvestada menetlusosalise esindamiseks vajalike

menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu hindamisel menetluse ja asja liiki,

asja keerukust ja mahukust, menetlusdokumentide sisu ja mahtu. Lisaks tuleb selle sätte järgi

arvestada esindaja põhjendatud tunnitasu suurust (Riigikohtu lahend nr 2-19-10324, punkt 19).

28. Tsiviilasja materjalide analüüsi tulemusena nõustub ringkonnakohtus maakohtuga, et

käesolev kohtuvaidlus oli sisuliselt keskmisest vähem keerukas. Tõendite maht oli tavapärasest

väiksem ning vaidluse ajaline kestvus oli tavapärasest lühem. Eelnevast tulenevalt on maakohus

põhjendatult asja keerukust, st vaidluse asjaolusid, menetlusdokumentide sisu ja mahtu, esitatud

ja kogutud tõendite hulka ning menetluse kestust ja puudutatud isiku II lepingulise esindaja

kvalifikatsiooni (õigusbüroo jurist) arvesse võttes leidnud, et esindaja ühe tööühiku hind ei

olnud põhjendatud ja vajalik. Maakohus on lepingulise esindaja tööühiku hinda vähendanud

144 eurolt 105-le eurole (käibemaksuga). Maakohus on õigesti arvesse võtnud ka varasemat

kohtupraktikat. Maakohus on viidatud Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-115-13 (punktile 25), kus

on peetud kohtute poolt mõistlikuks advokaadi tunnihinnaks 144 eurot (koos käibemaksuga),

mida puudutatud isiku II lepingulise esindaja ühe tööühiku hind (105 eurot) ei ületa. Lisaks

märgib ringkonnakohus, et mitteadvokaadist esindaja põhjendatud tunnitasuks on senises

praktikas peetud 60-100 eurot, millele vajadusel lisandub käibemaks. Sellest kõrgemad juristi

tunnitasud on pigem erandlikud (Ringkonnakohtu lahend nr 2-19-110078, punkt 19). Seega ei

ole maakohus eksinud ka selle põhimõtte vastu, et üldjuhul ei ole põhjendatud ja vajalik

tunnitasu, mis ületab oluliselt sarnase õigusteenuse keskmist turuhinda (Riigikohtu lahend nr

2-17-13154, punkt 19).

29. Maakohus on leidnud, et puudutatud isiku II esindajakulud on põhjendatud 9,5h ulatuses,

mis maakohtu poolt mõistlikuks peetud tunnihinda (105 eurot) arvestades vastab 997.50 eurole.

Arvestades, et ringkonnakohus on leidnud, et puudutatud isiku II esindajakulud on põhjendatud

8,5h (9,5h-1h) ulatuses, tuleb avaldajalt puudutatud isiku II kasuks välja mõista

menetluskulude hüvitis summas 892.50 eurot.

30. TsMS § 178 lg 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel

tekkinud kulusid.

31. Määruse peale saab kaevata Riigikohtule TsMS § 696 lg 1 teise lause ja lg 3 esimese lause

alusel. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)