3-20-1259/49 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Oliver Kask ja Kaire

Pikamäe

Otsuse tegemise aeg ja koht

22. detsember 2022, Tallinn

Haldusasja number

3-20-1259

Haldusasi

X kaebus Keskkonnaameti 22. juuni 2020. a otsuste

(metsateatiste

nr

50000398993,

50000398995,

50000398999,

50000399001,

50000399005,

50000399007

ja

50000399009

registreerimisest

keeldumine)

tühistamiseks

ning

Keskkonnaameti

kohustamiseks vaadata 29. aprilli 2020. a metsateatised

uuesti läbi

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 18. märtsi 2021. a otsus

Menetlusosalised

Kaebaja – X, menetlusdokumentide vastu võtmiseks

volitatud isik AS

Vastustaja – Keskkonnaamet, esindaja SL

Kolmandad isikud – AN, RN, MR, ES, HM ja OÜ

TedreMaja

Menetluse alus ringkonnakohtus

X apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta X apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 18. märtsi 2021.

a otsus haldusasjas nr 3-20-1259 muutmata.

2. Menetlusosaliste menetluskulud apellatsiooniastmes jätta nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 23. jaanuaril 2023

(HKMS § 212 lg 1).

Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud kassatsioonkaebusele ja sellega ühiseks

läbivaatamiseks võib esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse

menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see

on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg-d 1 ja 3).

3-20-1259

2(10)

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses

märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses

(HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus

kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist

vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X-le kuulub 24376/93282 mõttelist osa Tallinnas Nugise tn 19 kinnistust (endine

Rännaku pst 30, registriosa nr 2698701; katastritunnus 78404:408:9091; pindala 93 281 m2;

sihtotstarve 100% maatulundusmaa). Kinnistu kaasomanikud on AN, RN, MR, ES, HM ja OÜ

TedreMaja. Tallinna Linnavolikogu 11.01.2001 määrusega nr 3 kehtestatud Tallinna

üldplaneeringu (ÜP) maakasutusplaani kohaselt on Nugise tn 19 kinnistu maakasutuse

juhtfunktsioon „Metsad, pargid ja looduslikud haljasalad – puhkeotstarbelised alad, mis on

mõeldud avalikuks kasutamiseks“. Tallinna Linnavolikogu 04.05.2017 otsusega nr 47 vastu

võetud ja Tallinna Linnavolikogu 23.09.2021 otsusega nr 106 kehtestatud Nõmme linnaosa ÜP

maakasutusplaanil on Nugise tn 19 kinnistu maakasutuse juhtotstarbeks roheala.

2. X esitas Keskkonnaametile (KeA) 29.04.2020 metsateatised nr 50000398993,

50000398995, 50000398999, 50000399001, 50000399005, 50000399007 ja 50000399009

Nugise tn 19 kinnistu eraldistel nr 3, 4, 6, 7, 9, 10 ja 11 metsa raadamiseks (kokku 5,28 ha

ulatuses) turba väljamise eesmärgil.

3. Keskkonnaamet keeldus 22.06.2020 otsustega metsaseaduse (MS) § 41 lg-te 7 ja 8

alusel metsateatiste registreerimisest, sest kavandatud raadamine on vastuolus Tallinna ÜP-ga

ja puudub raadamise alusdokument (MS § 32 lg 2). Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet

märkis 27.05.2020 kirjas nr 15-3/4829-2, et kuivõrd Nugise tn 19 kinnistu metsaala kaotaks

raadamise tulemusel roheala funktsiooni ja eesmärgi, siis on raadamine vastuolus Tallinna ÜP-

ga. Samal põhjusel ei nõustu Tallinna linn kinnistul turba kaevandamisega või muu tegevusega,

mis kahjustab ÜP eesmärkide elluviimist. Roheala eesmärk on säilitada looduskeskkonda

(ökoloogiline funktsioon) ning pakkuda linna elanikele puhke- ja virgestusvõimalusi

(rekreatiivne funktsioon). Kuna raadamise käigus likvideeritakse alalt kõik puud ning

raadamise eesmärgiks on kasutada kinnistut muul otstarbel kui metsa majandamiseks ja

kasvatamiseks (st looduskeskkond hävineb), samuti kaotaks raadamisega likvideeritav metsaala

turba kaevandamise korral puhkeotstarbelise väärtuse, siis mõjutaks see negatiivselt roheala

põhieesmärkide täitmist ja on vastuolus Tallinna ÜP-ga (vt p-d 4.2 ja 8.1). KeA ei saa lubada

raiet, mis on vastuolus mh ÜP-ga (vt Tallinna Ringkonnakohtu 28.02.2019 otsus nr 3-17-1786).

4. X esitas Tallinna Halduskohtule 30.06.2020 kaebuse KeA 22.06.2020 otsuste

(29.04.2020 metsateatiste registreerimisest keeldumine) tühistamiseks ja kohustamiseks

registreerida metsateatised 10 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates. MS § 41 lg-te

7–81 ja keskkonnaministri 11.08.2017 määruse nr 28 „Metsateatisel esitatavate andmete loetelu

ning metsateatise esitamise, menetlemise ja registreerimise kord ning tähtajad“ § 4 kohaselt

kontrollib KeA üksnes metsateatise alusel kavandatud raiete vastavust õigusaktide nõuetele ja

vastuolu puudumise korral registreerib metsateatise. Praegusel juhul on vastustaja ekslikult ja

pädevust ületades asunud hindama kavandatava tegevuse sobivust ja kooskõla Tallinna ÜP-ga,

3-20-1259

3(10)

tuletades sellest kitsendusi ja piiranguid Nugise tn 19 kinnistu suhtes (sh metsa raadamise keeld

omatarbeks turba väljamise eesmärgil), millest Tallinna linn ei ole kinnistu omanikke

teavitanud. Seega on KeA rikkunud kohaliku omavalitsuse üksuse õigust oma territooriumi

ruumiliseks planeerimiseks. Tallinna Linnavolikogu 24.01.2019 otsus nr 16 „Tallinna

üldplaneeringute ülevaatamise aruande kinnitamine” ei ole õigusakt, vaid sise-eeskiri, millele

ei saa tugineda. Vastustaja on asunud vaidlustatud otsuseid põhjendama alles kohtumenetluses.

Tallinna ÜP on lisaks tühine, sest maavara valitseja ei ole seda kooskõlastanud. Kaebaja palus

kontrollida, kas MS § 32 lg 2 p 4 sõnastusest selgub üheselt, et raadamine on maapõueseaduse

(MaaPS) § 95 lg-s 1 sätestatud tegevuse eesmärgil lubatud ning kas MS § 42 lg 3 on kooskõlas

põhiseaduse ja teiste seadustega.

5. Keskkonnaamet palus vastuses jätta kaebus rahuldamata. Haldusasjadest nr 3-20-245 ja

3-20-1259 nähtuvalt soovib kaebaja isiklikuks tarbeks turba väljamise eesmärgil eemaldada

9,32 ha suuruselt Nugise tn 19 kinnistult kõik puud kokku 8,96 ha suuruselt alalt. Selline soov

tekitab põhjendatult küsimusi. Kavandatud raiete lubatavuse hindamisel on vastustajal kohustus

kontrollida kooskõla õigusaktidega, sh kehtivatest üldplaneeringutest tulenevate piirangutega

(nt haldusasjas nr 3-14-50824 tehtud Tartu Halduskohtu 26.08.2014 otsuse p 21 ja Tartu

Ringkonnakohtu 29.09.2015 otsuse p 14). Kitsenduste seadmise võimaluse nägid ette Tallinna

ÜP kehtestamise ajal kehtinud planeerimis- ja ehitusseaduse (PES) § 8 lg 4 p-d 1, 6 ja 7 ning

§ 30 lg 1 ning sama näevad ette kehtiva planeerimisseaduse (PlanS) § 74 lg-d 1 ja 3 ning § 75

lg 1 p 10 (vt ka Riigikohtu 15.10.2013 otsus nr 3-3-1-35-13, p 18; Tallinna Ringkonnakohtu

28.02.2019 otsus nr 3-17-1786, p 18; 06.03.2009 otsus nr 3-06-2172, p 10). Metsa raadamise

lubamine Nugise tn 19 kinnistul oleks vastuolus Tallinna ÜP-ga (vt maakasutusplaan ja p 4.2,

samuti Tallinna Linnavolikogu 24.01.2019 otsuse nr 16 lisa p 3.8), mistõttu tuli metsateatiste

registreerimisest MS § 41 lg 8 järgi keelduda. MS § 32 lg 2 p 4 kohaselt on raadamiseks vaja

alusdokumenti, kuid kaebaja ei ole metsateatise menetluses esitanud ühtegi dokumenti, mis

oleks aluseks kinnistu kasutamiseks muul otstarbel kui metsa majandamiseks. Nugise tn 19

kinnistu hoonestamata ja kuna kaebaja elab korterelamus, siis ei ole eluliselt usutav, et ta soovib

isiklikus majapidamises kasutamiseks võtta turvast ulatuses, milleks on vaja 5,28 ha suuruse

maa-ala raadamine. Raadamisvajadus ei selgunud ka kaebaja esitatud dokumentidest. Tallinna

ÜP või selle osa väidetav tühisus ei ole praeguse vaidluse esemeks. Tallinna Ringkonnakohtu

29.01.2021 otsuses nr 3-20-245 esitatud seisukohad on asjakohased ka praeguses vaidluses.

Kuna 01.09.2020 jõustunud MS § 42 lg 3 ei ole menetlusnorm, vaid materiaalõiguslik säte, siis

ei kohaldu selle suhtes haldusmenetluse seaduse (HMS) § 5 lg-s 5 sätestatud põhimõte. Seega,

isegi kui kohus tühistaks KeA 22.06.2020 otsused, ei oleks metsateatistega kavandatud raieid

ilma kohaliku omavalitsuse nõusolekuta õiguspäraselt võimalik registreerida.

6. Kolmandad isikud toetasid X kaebust ja palusid selle rahuldada.

7. Tallinna Halduskohus jättis 18.03.2021 otsusega X kaebuse rahuldamata. KeA keeldus

22.06.2020 otsustega metsateatiste registreerimisest (st ei lubanud Nugise tn 19 kinnistul metsa

raadamist turba väljamise eesmärgil) kooskõlas otsuste tegemise ajal kehtinud õigusega. KeA

ei saa MS § 41 lg-te 7 ja 8 kohaselt lubada raieid, mis oleks vastuolus mh planeeringute

nõuetega (nt Tallinna Ringkonnakohtu 28.02.2019 otsus nr 3-17-1786, p 18). Seisukoht, et KeA

sekkub kohaliku omavalitsuse õigusesse oma territooriumi ruumiliselt planeerida on ilmselt

alusetu. Vastupidiselt kaebaja arusaamale tagab KeA metsateatise alusel kavandatud tegevuse

üldplaneeringule vastavuse hindamisega just selle, et metsateatise alusel toimuv ei läheks

vastuollu kohaliku omavalitsuse ruumilise arengu põhimõtetega ja võimaldaks saavutada

planeeringu eesmärke. Kohalikul omavalitsusel on õigus üldplaneeringuga seada

maakasutustingimusi ja kinnisomandi kitsendusi, sh rohevõrgustiku toimimise tagamiseks ning

3-20-1259

4(10)

puhke- ja virgestusalade tarbeks (vt PlanS § 74 lg 3, § 75 lg 1 p-d 10 ja 20; samuti varasema

PES § 8 lg 4 p-d 1, 6 ja 7, § 30 lg 1).

KeA ei ole asunud Tallinna ÜP-st tuletama kitsendusi ja piiranguid, mida selles tegelikult ei

sisaldu. Puudub vaidlus, et Nugise tn 19 kinnistu asub Tallinna ÜP maakasutusplaani järgi alal,

mille juhtotstarve on „Metsad, pargid ja looduslikud haljasalad“. Tallinna ÜP p 4.2 „Maa-alade

üldised kasutustingimused“ kohaselt viitab see juhtotstarve puhkeotstarbelisele alale, mis on

mõeldud avalikuks kasutamiseks. Tallinna ÜP p 8.1 kohaselt tuleb maastikud ja haljasalad liita

haljasühendustega kogu linna hõlmavaks süsteemiks, mis looks ühtlasi alternatiivsed

liikumisvõimalused linnas ning eeldused puhkamiseks ja rahvaspordiga tegelemiseks. Kaebaja

kavandas metsa raadamist kokku 5,28 ha ulatuses (kokku 876 tm). KeA on Tallinna ÜP-s ja

selle maakasutusplaanil märgitust põhjendatult järeldanud, et metsa raadamine Nugise tn 19

kinnistul ei oleks kooskõlas üldplaneeringus määratud maakasutuse põhimõtetega. Senise

looduskeskkonna hävinemine oleks ilmselgelt vastuolus kehtiva Tallinna ÜP-ga. Raadamise

vastuolu üldplaneeringuga kinnitab ka vastustaja viidatud Tallinna Linnavolikogu 24.01.2019

otsus nr 16 (lisa p 3.8), sest raadamise korral likvideeritakse eraldiselt kõik puud ja see kaotab

roheala funktsiooni. Kuigi tegemist ei ole haldusaktiga, oli Tallinna ÜP ülevaatamise aruandele

viitamine igati asjakohane.

Vastustaja on põhjendatult viidanud ka MS § 32 lg-le 2, millest tulenevalt peab raadamiseks

olema alusdokument. Vaidlust ei ole, et kaebajal selline alusdokument raadamiseks puudub.

Omandipõhiõigus ei ole piiramatu ja kinnisasja omanik ei saa eeldada, et soovitud raie tegemist

igal juhul võimaldatakse, vaid omandiõigust saab kasutada kooskõlas kehtivate õigusaktidega.

Tallinna linn on haldusasjas nr 3-20-852 selgitanud, et Nugise tn 19 kinnistul asuvas metsas on

peetud sobilikuks majandamist hooldus- ja valik- või turberaietega, mille käigus on võimalik

tagada metsa säilimine. Kuna praeguses asjas on vaidluse all vastustaja 22.06.2020 otsused, siis

jäävad tähelepanuta kaebaja väited Tallinna ÜP tühisusest. MS § 42 lg 3 jõustus 01.09.2020,

mistõttu ei ole see KeA 22.06.2020 otsuste tühistamise nõude lahendamisel HKMS § 158 lg 4

tähenduses asjassepuutuv säte. Säte oleks küll asjakohane kohustamisnõude rahuldamisel, kuid

tühistamisnõude rahuldamata jätmise tõttu ei ole alust kohustamisnõuet rahuldada. Seega ei ole

põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamise kaalumiseks vajadust.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

8. X palub 25.03.2021 apellatsioonkaebuses (täiendatud 25.05.2021, 05.06.2021,

21.07.2021 ja 29.11.2021) tühistada halduskohtu otsus ning uue otsusega rahuldada tema

kaebus või saata asi halduskohtule uueks läbivaatamiseks.

Halduskohtu otsus ei vasta kohtuotsuse põhjendamise nõuetele. Kohus leidis ekslikult, et

kaebaja pidanuks kõik Tallinna ÜP p-de 4.2, 8.1 ja 8.2 tühisusega seonduvad väited esitama

haldusasjas nr 3-20-852, mistõttu on need jäetud praeguses asjas põhjendamatult tähelepanuta.

Halduskohus on tõendeid (sh haldusasjades nr 3-20-245 ja 3-20-1223 tehtud otsused) vääralt

hinnates ebaõigesti järeldanud, et Tallinna ÜP maakasutusplaanist ning p-dest 4.2 ja 8.1 tuleneb

Nugise tn 19 kinnistu ökoloogiline või rekreatiivne kaitse-eesmärk, mis välistab kinnistul metsa

raadamise lubamise. See on vastuolus maapõue ja maavarakaitse põhimõtetega (MaaPS § 14 lg

1 ja § 15 lg 1) ning turba väljamise õigusega (MaaPS § 95 lg-d 1 ja 2). Tallinna ÜP p-d 4.1, 4.2,

8.1 ja 8.2 on liiga üldsõnalised, et neist saaks tuleneda kinnisomandi kitsendusi, mis välistavad

Nugise tn 19 kinnistul metsa raadamise turba väljamise eesmärgil. Kinnisomandi kitsendused

peavad olema selged ja põhjendatud, mitte õigusaktidest ja muudest dokumentidest kaudselt

tuletatavad. Kaebaja sai väidetavatest kitsendustest teada alles KeA 22.06.2020 otsustest,

mistõttu ei olnud võimalik neid varem vaidlustada. PES § 30 lg 1 järgi hakkasid kinnisomandi

3-20-1259

5(10)

kitsendused kehtima alates neist teavitamisest, kuid seda ei ole toimunud (sh maa tagastamise

menetluses). PES § 30 lg 2 p-st 1 tulenevalt ei saanud seada kitsendusi Nugise tn 19 kinnistule,

mis paikneb tiheasustusalal. Nugise tn 19 kinnistu on maatulundusmaa, mitte puhkeotstarbeline

ja avalikus kasutuses olev ala. Omandiõiguse tuumaks on eraomandi kasutamine ennekõike

omanike, mitte üldsuse huvides. Halduskohus ei ole lisaks selgitanud, kas ja kuidas mõjutaks

ja häiriks raadamine abstraktselt kaitstavat rekreatiivset eesmärki. Raadamise eesmärk ongi

metsamajandamisest loobumine. Kaebaja ei ole haldusasjas nr 3-20-1223 menetlusosaliseks,

mistõttu on sellele viitamine lubamatu. Halduskohus ei saanud vastustaja 22.06.2020 otsuste

õiguspärasuse hindamisel lähtuda Tallinna üldplaneeringute ülevaatamise aruande (Tallinna

Linnavolikogu 24.01.2019 otsuse nr 16 lisa) p-st 3.8, sest tegemist ei ole õigusaktiga ning

vastustaja tugines sellele alles kohtumenetluses.

Halduskohus on jätnud tähelepanuta riigihalduse ministri 09.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/78

kehtestatud Harju maakonnaplaneeringu 2030+, mille joonisel 1 „Asustuse suunamine“ on

Nugise tn 19 kinnistu suures osas määratud Pääsküla turbamaardla alaks, ning KeA-le esitatud

Maa-ameti 29.07.2019 kirja nr 2-5/19/11944-2, Eesti Maavarade Komisjoni 04.12.1997 otsuse

nr 97-57 ja 09.12.1998 otsuse nr 98-79 ning keskkonnaministri 11.07.2011 käskkirja nr 1050,

mis kõik tõendavad Nugise tn 19 kinnistu raadamise võimalikkust turba väljamise eesmärgil.

Tallinna ÜP on (osaliselt) tühine, kuna selle kehtestamise aegne maapõueseaduse redaktsioon

ei võimaldanud Keskkonnaministeeriumi Harju Keskkonnateenistusel 28.03.2000 kirjaga nr

130 kooskõlastada planeeringut maardlate osas, vaid tal oli pädevus anda kooskõlastusi üksnes

kaitstavate loodusobjektide osas. PES § 17 lg 2 p-st 3 tulenevalt puudus Tallinna linnal pädevus

kehtestada ÜP ilma maardlate valitseja kooskõlastuseta ning Harju maavanem ei saanud anda

heakskiitu ÜP-le, millel puudus maavarade valitseja kooskõlastus, mistõttu ületas maavanem

Tallinna ÜP järelevalve teostajana oma pädevust. KeA 22.06.2020 otsuste õiguspärasuse

hindamiseks tuleb möödapääsmatult selgitada välja selle haldusakti kehtivus, millest tulenevad

kinnisomandi piirangud. Halduskohus on ekslikult leidnud, et MaaPS § 95 lg 1 kohaseks turba

väljamiseks on vaja kaevandamisluba, mis on raadamise lubamise alusdokumendiks vastavakt

MS § 32 lg 2 p-le 4. Ebaselge on ka MS § 42 lg 3 sõnastus, sest kasutab määratlemata mõistet

„roheala“ ja reguleerimata on küsimus, kas sätet saab kohaldada enne 01.09.2020 kehtestatud

planeeringutele.

9. Keskkonnaamet palub 10.05.2021 vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja

menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Vastustaja jääb varem esitatud seisukohtade juurde

ja palub nendega arvestada. Metsateatiste menetluse formaliseeritust arvestades on põhjendatud

arvestada ka vastustaja poolt kohtumenetluses esitatud põhjendusi. KeA 22.06.2020 otsustes

Tallinna Linnavolikogu 24.01.2019 otsuse nr 16 lisa p-le 3.8 viite puudumine ei tähenda, et

vastustaja sellega haldusmenetluses ei arvestanud. Sellele otsusele tuginemine oli asjakohane,

kuid vastustaja rõhutab, et metsateatiste registreerimisest keeldumise tingis ennekõike siiski

kavandatud raiete vastuolu Tallinna ÜP-ga, mitte linnavolikogu 24.01.2019 otsusega nr 16.

Halduskohus ei ole järeldanud, et Tallinna ÜP välistab Nugise tn 19 kinnistul turba väljamise,

kuna selleks on vajalik teostada metsa raadamine. MS § 32 lg 2 kohaselt on raadamiseks alati

vajalik dokument, mis on aluseks maa kasutamiseks muul otstarbel kui metsa majandamiseks.

Nugise tn 19 kinnistul ei ole raadamine iseenesest välistatud, kuid metsateatiste menetluses

esitatavate dokumentide alusel peab olema võimalik hinnata, kas raadamine on kooskõlas

kehtiva õigusega ja vastab alusdokumendile, millest omakorda peab arusaadavalt selguma,

millisel eesmärgil ja millises mahus on metsa vaja raiuda. Vastustaja keeldus metsateatiste

kinnitamisest, sest kaebaja ei esitanud raadamise alusdokumenti ja raadamine taotletud mahus

oleks selgelt vastuolus Tallinna ÜP-ga. Isegi juhul, kui puude eemaldamine sedavõrd suures

ulatuses (5,28 ha) ei oleks vastuolus Tallinna ÜP-ga, pidanuks kaebaja metsateatiste menetluses

näitama, kuidas ja mille tarbeks kavatseb ta isiklikus majapidamises sellises koguses turvast

3-20-1259

6(10)

kasutada. Selliseid selgitusi ei ole esitatud ka kohtumenetluses. Turba isiklikus majapidamises

kasutamise eesmärk ei saa olla soov ehitada alale hiljem ühepereelamud. Viimasena nimetatud

juhul oleks raadamise alusdokumendiks ehitusluba.

Kaebaja väited Tallinna ÜP tühisusest tuleb jätta tähelepanuta, sest need väljuvad käesoleva

vaidluse piiridest ja Tallinna ÜP tühisuse tuvastamise nõue lahendatakse haldusasjas nr 3-20-

852. Tallinna Ringkonnakohus on juba 29.01.2021 otsuses nr 3-20-245 tuvastanud, et Tallinna

ÜP on Nugise tn 19 kinnistu osas kehtiv ja seda ei ole muudetud. Haldusakti õiguspärasust tuleb

lisaks hinnata selle andmise hetke seisuga ning vaidlusaluste metsateatiste registreerimisest

keeldumise ajal oli Tallinna ÜP kehtiv ja vastustaja pidi sellega arvestama. Seda asjaolu ei

muudaks ka hilisem Tallinna ÜP tühisuse tuvastamine. Kaebaja väited seoses turba väljamise

õiguse omandanud füüsilise isiku ootusega ei ole asjakohased. Ka maaomanik ei saa eeldada,

et tal võimaldatakse oma kinnistul igal juhul lageraie tegemist. Seejuures ilmus loovutuskiri

välja alles pool aastat pärast vaidlustatud haldusaktide andmist, mistõttu ei saanud vastustaja

sellega haldusmenetluses arvestada. Omandipõhiõigus ei ole piiramatu ja kaebaja saab oma

omandit kasutada kooskõlas kehtiva õigusega. Metsateatiste rahuldamata jätmise tingis esiteks

raadamise alusdokumendi puudumine ja teiseks kavandaud mahus raadamise vastuolu Tallinna

ÜP-ga. Asjaolu, et suur osa Nugise tn 19 kinnistust on Harju maakonnaplaneeringus 2030+

tähistatud turbamaardla alana, ei vabastanud kaebajat MS § 32 lg 2 nimetatud kohustusest ega

vastustajat kohustusest hinnata kavandatavate raiete kooskõlas õigusaktidega. MaaPS § 95 lg 1

alusel turba võtmine isiklikus majapidamises kasutamiseks ei ole MaaPS järgi kaevandamine,

milleks oleks vajalik kaevandamisluba, kuid metsa raadamiseks on sellele vaatamata tarvis

alusdokumenti, mida kaebaja ei ole esitanud. Kaebaja ootus, et kohus eiraks varasemalt võetud

seisukohti ja sekkuks ennetavalt Nõmme linnaosa ÜP-ga kavandatud maakasutuse juhtotstarbe

muutmisse Nugise tn 19 kinnistul, on kohatu ja väljub praeguse vaidluse raamidest.

10. Kolmandad isikud toetavad 18.06.2021 seisukohas X apellatsioonkaebust.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

11. Praeguses asjas on vaidluse all üksnes KeA 22.06.2020 otsused (kaebuse lisad 6–12),

millega keelduti kaebaja 29.04.2020 metsateatiste registreerimisest. Metsateatistega kavandati

Nugise tn 19 kinnistul metsa raadamist kokku 5,28 ha ulatuses turba väljamise eesmärgil. Kuigi

X esitas 30.06.2020 kaebuses muu hulgas nõuded keelata tema õigusi puudutavas osas Nõmme

linnaosa ÜP kehtestamine ja tuvastada Tallinna ÜP tühisus, on kaebus nende nõuetega seoses

tagastatud Tallinna Halduskohtu 10.07.2020 määrusega, mille Tallinna Ringkonnakohus jättis

07.08.2020 määrusega muutmata ja Riigikohus jättis 13.08.2020 määrusega X määruskaebuse

menetlusse võtmata. Kaebus on menetluses nõuetega tühistada KeA 22.06.2020 otsused ja

kohustada vastustajat registreerima 29.04.2020 metsateatised 10 päeva jooksul pärast

kohtuotsuse jõustumist. Nagu ringkonnakohus on selgitanud 30.09.2021 määruses (p-d 14–15)

ja 18.11.2022 määruses (p 9), ei saa KeA 22.06.2020 otsuste õiguspärasuse kontrollimisel

lähtuda kaebaja 05.06.2021 ja 21.07.2021 menetlusdokumentides väidetust, et kaebajal ei olnud

ega ole kavas raadata kogu Nugise tn 19 kinnistut, vaid metsateatistes taotleti maksimaalset

raiemahtu üksnes kompromissi leidmiseks. Kohus saab hinnata ainult seda, kas vastustaja

keeldus 22.06.2020 otsustega õiguspäraselt nimelt 29.04.2020 metsateatistes kavandatud raiete

(s.o Nugise tn 19 kinnistul metsa raadamine 5,28 ha ulatuses) lubamisest. Kui kaebaja soovib

kinnistul tegelikult metsa raadata mingis teistsuguses ulatuses (nt kompromissina välja pakutud

2,17 ha ulatuses), tuleb tal esitada uued metsateatised, mille kohta saab vastustaja sel juhul teha

uued otsused ja kaebajal on vajaduse korral võimalik neid vaidlustada. Kaebajal oleks võimalik

29.04.2020 metsateatisi korrigeerida, kui praeguses asjas esitatud kohustamisnõue rahuldatakse

ja kohus teeb vastustajale ettekirjutuse lahendada metsateatiste registreerimise küsimus uuesti.

3-20-1259

7(10)

12. Ringkonnakohus märgib veel, et praeguses asjas ei saa lõplikult n-ö ette ära lahendada

küsimust, millistest normidest tuleks vastustajal haldusmenetluse jätkamise korral lähtuda, ning

praegust vaidlust ei puuduta ka küsimused, kas 23.09.2021 kehtestatud Nõmme linnaosa ÜP

välistab õiguspäraselt raadamise Nugise tn 19 kinnistul ja kas enne 01.09.2020 algatatud

planeeringumenetluses on võimalik tugineda MS § 42 lg-le 3. Nendele on vastatud haldusasjas

nr 3-21-2248, milles kaebaja on mh taotlenud Tallinna Linnavolikogu 23.09.2021 otsuse nr 106

tühistamist. Tallinna ÜP osalise tühisuse tuvastamise nõude on kaebaja esitanud haldusasjas nr

3-20-852, milles tema kaebus on jäetud Tallinna Halduskohtu 18.02.2021 otsusega ja Tallinna

Ringkonnakohtu 21.06.2021 otsusega (jõustus 22.07.2021) rahuldamata. Kaebaja on praeguses

asjas esitatud apellatsioonkaebuses heitnud halduskohtule ette, et kuigi kohus võttis 10.07.2020

määrusega (põhjenduste p 7) endale kohustuse hinnata KeA 22.06.2020 otsuste õiguspärasuse

kontrollimisel mh kaebaja õiguslikke väiteid, et Tallinna ÜP on osaliselt tühine ning sellest ei

tulene piiranguid, mis välistaksid Nugise tn 19 kinnistul metsa raadamise, ei ole kohtuotsuses

seda siiski tehtud, vaid kohus viitas, et need väited tulnuks esitada haldusasjas nr 3-20-852.

Seejuures keeldus halduskohus ka menetluse peatamisest kuni haldusasjas nr 3-20-852 otsuse

jõustumiseni. Ringkonnakohus selgitas apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisel 09.04.2021

määruses (p 23), et kui haldusasjas nr 3-20-852 tuvastatakse õigussuhte puudumine (Tallinna

ÜP tühisus) või õigussuhte sisu (Tallinna ÜP-st tulenevad piirangud Nugise tn 19 kinnistul

metsa majandamiseks), siis tuleks sellist kohtuotsust arvestada tõendina ka praeguses asjas (sh

oleks haldusakti tühisust tuvastav kohtuotsus HKMS § 177 lg 2 järgi üldkehtiv). Haldusasjast

nr 3-20-852 olenemata tuleb Tallinna ÜP tühisust ja Tallinna ÜP-st tulenevate piirangute ulatust

puudutavaid väiteid hinnata ka KeA 22.06.2020 otsuste kontrollimisel. Tallinna ÜP tühisuse

tuvastamine tähendaks, et nimetatud haldusakt (või selle osa) ei ole kunagi kehtima hakanud

ega saanud õigussuhteid reguleerida (HMS § 63 lg 1; Riigikohtu 07.03.2003 määrus nr 3-3-1-

21-03, p 13). Seetõttu omaks tühisuse tuvastamine tähendust ka vaidlustatud otsuste suhtes,

sõltumata tühisuse tuvastamise ajast. Ringkonnakohus leiab siiski, et halduskohus ei ole jätnud

kaebaja eeltoodud väiteid tähelepanuta, vaid on neid otsuses käsitlenud.

13. KeA keeldus 22.06.2020 otsustega kaebaja 29.04.2020 metsateatiste registreerimisest

MS § 41 lg-te 7 ja 8 alusel viitega, et kavandatud raadamine on vastuolus Tallinna ÜP p-dega

4.2 ja 8.1 (st Nugise tn 19 kinnistu kaotaks roheala funktsiooni ja eesmärgi) ning esitatud ei ole

MS § 32 lg 2 kohast raadamise alusdokumenti. Hinnangu andmisel, et raadamine on vastuolus

Tallinna ÜP-ga on vaidlustatud otsuses tuginetud mh Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti

27.05.2020 kirjale nr 15-3/4829-2 (kaebuse lisa 13) ning kohtumenetluse käigus on vastustaja

täiendavalt viidanud Tallinna Linnavolikogu 24.01.2019 otsusega nr 16 kinnitatud „Tallinna

üldplaneeringute ülevaatamise aruande“ p-le 3.8. Ringkonnakohtu hinnangul ei olnud viited

24.01.2019 otsusele lubamatud. Ehkki vaidlustatud haldusaktides ei ole seda eraldi märgitud,

on neis planeeringute ülevaatamise aruande p-s 3.8 sätestatut selgelt tsiteeritud. Asjaolu, et see

dokument oli vastustajale teada juba enne vaidlustatud otsuste tegemist, nähtub üheselt kaebaja

03.09.2020 menetlusdokumendi lisadest 3-1 (AS 17.12.2019 e-kiri vastustajale) ja 3-4 (KeA

13.12.2019 kiri nr 13-4/19/20381), mis puudutasid küll haldusasjas nr 3-20-245 vaidluse all

olnud KeA 27.01.2020 otsuseid, millega keelduti X 28.11.2019 metsateatistega kavandatud

lageraiete (eraldistel nr 1, 2, 5 ja 8 kokku 3,68 ha) lubamisest Nugise tn 19 kinnistul. Sama

teave oli vastustajal ilmselgelt olemas ka hilisemate otsuste tegemisel. Viide 24.01.2019

otsusele ei kujuta ka sisuliselt uut põhjendust metsateatiste registreerimisest keeldumiseks, vaid

üksnes täiendab väidet, et kavandatav raadamine oleks vastuolus Tallinna ÜP p-dega 4.2 ja 8.1.

Kuna keeldumise aluseks ei olnud vastuolu Tallinna Linnavolikogu 24.01.2019 otsuse nr 16

lisaga, siis ei ole asja lahendamiseks tarvis analüüsida Tallinna üldplaneeringute ülevaatamise

aruande õiguslikku tähendust. Ringkonnakohus märgib siiski, et tegemist on õigusaktiga (vt

kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 7 lg 2), kuid sellega ei ole võimalik muuta

kehtivat üldplaneeringut (vt PlanS § 92 lg 2, § 93 lg 2).

3-20-1259

8(10)

14. Tallinna ÜP ei ole tühine (sh osaliselt). Kaebaja on tuginenud HMS § 63 lg 2 p-le 3, mille

järgi on haldusakt tühine, kui seda ei ole andnud pädev haldusorgan. Tühisuse tuvastamiseks

peavad haldusakti puudused olema ilmselged (vt Riigikohtu 07.03.2003 määrus nr 3-3-1-21-

03, p 13). Ringkonnakohus jääb 21.06.2021 otsuses nr 3-20-852 (p 13) toodud seisukohale, et

Tallinna ÜP ei ole HMS § 63 lg-s 2 sätestatud ilmselgete puudustega ning tühisuse aluste

esinemise vastu räägib mh asjaolu, et üldplaneeringut on rakendatud juba väga pikka aega.

Kaebaja väide Tallinna ÜP osalisest tühisusest põhineb hinnangul, et Tallinna linn ei tohtinud

üldplaneeringut kehtestada, sest puudus PES § 17 lg 2 p 3 nõuetele vastav maavarade valitseja

kooskõlastus, ning Harju maavanem ei tohtinud samal põhjusel anda üldplaneeringule oma

heakskiitu. Kaebaja ei vaidlusta samas, et PES § 22 lg 1 p 2 kohaselt oli Tallinna üldplaneeringu

üle järelevalve teostamine Harju maavanema pädevuses ning Tallinna ÜP kehtestamiseks oli

PES § 24 lg-st 2 ja KOKS § 22 lg 1 p-st 31 tulenevalt pädev Tallinna Linnavolikogu. Väidetava

kooskõlastuse ebakohasus ei seondu asjaomaste haldusorganite pädevusega, vaid üksnes nende

tegevuse õiguspärasusega. Tallinna ÜP kehtis seega alates 18.01.2001 mh Nugise tn 19 kinnistu

maakasutuse juhtotstarbe osas ning muutus Nõmme linnaosa ulatuses kehtetuks alles Nõmme

linnaosa ÜP kehtestamisel 23.09.2021 (Tallinna Linnavolikogu 23.09.2021 otsuse nr 106 p 2).

15. Ringkonnakohus nõustub vastustaja järeldusega, et 29.04.2020 metsateatistes kavandatud

raadamine Nugise tn 19 kinnistul olnuks vastuolus Tallinna ÜP p-dega 4.2 ja 8.1. Tallinna

Ringkonnakohus leidis juba 29.01.2021 otsuses nr 3-20-245 (p-d 20–22) seoses Nugise tn 19

kinnistu eraldistel nr 1, 2, 5 ja 8 (kokku 3,68 ha) lageraiete keelamisega, et Tallinna ÜP p-dega

4.2 ja 8.1 on vaidlusalusele maale omistatud puhkeotstarbeline ja ökoloogilisi väärtusi kaitsev

maakasutuse juhtfunktsioon. Kuigi katastriüksusele on määratud maatulundusmaa sihtotstarve,

saab maad sellisel sihtotstarbel kasutada üksnes ulatuses, mis ei lähe vastuollu maakasutuse

põhisuunaga. Tallinna ÜP-s määratud maakasutuse juhtotstarbega läheks vastuollu see, kui

kinnistul lubataks teha taotletud mahus (ca 1/3 kinnistust) lageraiet. Maad on võimalik kasutada

metsa majandamiseks ulatuses, milles see ei lähe vastuollu puhkeotstarbelise juhtfunktsiooniga.

Ringkonnakohus on jätkuvalt samadel seisukohtadel.

16. Tallinna ÜP maakasutusplaanil on Nugise tn 19 kinnistu ala tähistatud leppemärgiga

„Metsad, pargid ja looduslikud haljasalad“, mida on täpsustatud järgmiselt: „puhkeotstarbelised

alad, mis on mõeldud avalikuks kasutamiseks (v.a Ülemiste järve kaitsemets); alale võib ehitada

üksikuid väiksemaid spordi- või puhkeehitisi“. Tallinna ÜP seletuskirja p-s 4.2 selgitatakse, et

maakasutusplaanil on maakasutusfunktsioonidele lisatud tingimused, mis määravad ära

põhifunktsioonile sobivad kaasfunktsioonid või piirangud ja mida täpsustatakse detailsemates

planeeringustaadiumides. Tallinna ÜP seletuskirja p 8.1 kohaselt tuleb linna maastikud ja

haljasalad liita haljasühendustega kogu linna hõlmavaks süsteemiks, mis looks ühtlasi

alternatiivsed liikumisvõimalused linnas ning eeldused puhkamiseks ja rahvaspordiga

tegelemiseks. Ökoloogilised koridorid aitavad tagada ka bioloogilist mitmekesisust.

Ringkonnakohtu hinnangul saab Tallinna ÜP-st järeldada soovi „metsad, pargid ja looduslikud

haljasalad“ võimalikult suures ulatuses säilitada. Kuna raadamise eesmärk on võimaldada maa

kasutamist muul otstarbel kui metsa majandamiseks, siis ei oleks kaebaja kavandatud mahus

(5,28 ha ehk üle poole kinnistust) raadamise tagajärjel enam tegemist metsamaaga, vaid hoopis

turbatööstusmaaga. On ilmne, et alal ei saaks sellisel juhul enam olla puhkeotstarbelist ega

ökoloogilisi väärtusi kaitsvat funktsiooni. Nugise tn 19 kinnistu ei ole avalikus kasutuses, kuid

sellel viibimine (sh rekreatiivsel eesmärgil) on võimalik keskkonnaseadustiku üldosa seaduse

§-s 32 sätestatud tingimustel.

17. Eeltoodule vaatamata ei ole raadamine Nugise tn 19 kinnistul täielikult välistatud, kuid

see peab olema kooskõlas mh Tallinna ÜP-st (alates 23.09.2021 Nõmme linnaosa ÜP-st)

tulenevate nõuetega. Seda, kas konkreetsel juhul on raadamine teatud mahus vajalik mh MaaPS

3-20-1259

9(10)

§ 95 lg-tes 1 ja 2 sätestatud õiguste kasutamiseks ning kas ja millisel määral võiks raadamine

kahjustada Tallinna ÜP eesmärkide saavutamist, saab vastustaja sisuliselt hinnata siis, kui koos

metsateatisega esitatakse nõuetekohane raadamise alusdokument. Üldplaneeringust tulenevate

kasutuspiirangute leevendamiseks (sh maakasutuse juhtotstarbe muutmiseks) saab põhjendatud

vajadusel kehtestada ka üldplaneeringut muutva detailplaneeringu (PlanS § 142). Isegi kui

Nugise tn 19 kinnistu kasutamist oli Tallinna ÜP-ga piiratud õigusvastaselt, oli planeering

vaidlustatud otsuste tegemise ajal kehtiv õigusakt, mis oli igaühele täitmiseks kohustuslik (vt

HMS § 60 lg 2; Tallinna Ringkonnakohtu 21.06.2021 otsus nr 3-20-852, p 13).

18. Vastustaja on metsateatiste registreerimisest õigesti keeldunud ka põhjusel, et kaebaja ei

olnud esitanud MS § 32 lg-s 2 märgitud raadamise alusdokumenti. Raadamine on raie, mida

tehakse, et võimaldada maa kasutamist muul otstarbel kui metsa majandamiseks (MS § 32 lg

1). Raadamise lubamiseks peaks MS § 32 lg-st 2 tulenevalt eksisteerima alati mingi dokument,

mis on aluseks maa kasutamiseks muul otstarbel kui metsa majandamiseks. Alusdokumentide

loetelu on MS § 32 lg 2 p-s 4 jäetud lahtiseks, mis annab vastustajale võimaluse hinnata, milline

dokument tõendab piisavalt konkreetselt raadamise vajalikkust asjaomasel alal ja mida saab

seega aktsepteerida raadamise alusena (vt ka Riigikogu XI koosseisu 327 SE seletuskiri, lk 14).

Kaebaja on põhjendanud raadamise vajalikkust sellega, et soovib väljata Nugise tn 19 kinnistul

MaaPS § 95 lg-te 1 ja 2 alusel turvast. Maavara väljamiseks võiks raadamine iseenesest olla

vajalik. Samas ei ole vaidlust, et metsateatiste menetluses esitas kaebaja üksnes Maa-ameti

29.07.2019 kirja nr 2-5/19/11944-2 koos sellele lisatud Pääsküla turbamaardla registreerimise

aluseks olnud dokumentidega (vt kaebuse lisa 1). Vastustaja on õigesti märkinud, et maardla

keskkonnaregistrisse kandmise alusdokumendid ei sisalda mingit teavet Nugise tn 19 kinnistu

raadamise vajaduse ja ulatuse kohta, mistõttu ei saa need olla käsitatavad MS § 32 lg 2 p 4

kohaste raadamise alusdokumentidena. MaaPS § 95 lg-d 1 ja 2 võimaldavad füüsilisest isikust

kinnisasja omanikul või kinnisasja kasumiseks õigustatud füüsilisel isikul üldjuhul võtta oma

kinnisasja piires maavara kaevandamisloata isiklikus majapidamises kasutamise eesmärgil.

Ringkonnakohus nõustub vastustajaga, et kuigi isiklikuks tarbeks maavara väljamiseks ei pea

olema kaevandamisluba, ei vabasta see kaebajat raadamise alusdokumendi esitamise nõudest.

Kaebaja ei ole esitanud ainsatki dokumenti ega isegi selgitust, mil viisil ja mis koguses kavatseb

ta hakata väljatavat turvast isiklikus majapidamises kasutama. Apellatsioonimenetluses esitatud

OÜ J. Viru Markšeideribüroo töö nr 21081 „Nugise tn 19 turba üldhinnang“ (vt kaebaja

25.05.2021 seisukoha lisa) annab samuti teavet üksnes selle kohta, millises koguses (20 900 t)

ja millise seisundiga (hästilagunenud) turvast oleks kinnistul üldse võimalik väljata, kuid ei ole

käsitatav raadamise alusdokumendina MS § 32 lg 2 p-s 4 tähenduses, sest ei anna mingit teavet

konkreetse projekti või kava kohta.

19. Kaebaja taotlus tunnistada raadamist käsitlevad MS § 32 lg 1 ja lg 2 p 4 põhiseadusega

vastuolus olevateks nende ebaselguse tõttu ei ole põhjendatud. Asjaolu, et eeltoodud sätted ei

võimalda Harju maakonnaplaneeringut 2030+ pidada raadamise alusdokumendiks, kuigi selle

joonisel „Asustuse suunamine“ on suurem osa Nugise tn 19 kinnistust tähistatud turbamaardla

alana, ei muuda neid põhiseaduse § 10 või § 13 lg 2 tähenduses ebaselgeteks. MaaPS § 5 järgi

on maardla geoloogilise uuringuga piiritletud ja uuritud ning maavarade registris arvele võetud

maavara lasund või selle osa koos vahekihtidega. Maardla keskkonnaregistrisse kandmisest ei

tulene iseenesest, et arvele võetud maavara on tingimata võimalik ka kaevandada ja kasutada.

Kaebaja esitatud OÜ J. Viru Markšeideribüroo tööst nr 21081 nähtub (p 2.2), et Nugise tn 19

kinnistu jääb osaliselt Pääsküla turbamaardla ploki 11 piiridesse, mille maavaravaru liigiks on

määratud passiivne reservvaru. MaaPS § 23 lg-te 5 ja 6 kohaselt jagunevad tarbevaru ja

reservvaru nende kasutamisvõimalikkuse alusel aktiivseks ja passiivseks. Maavaravaru on

passiivne juhul, kui selle kaevandamine ja kasutamine on õigusaktide kohaselt keelatud või ei

ole selle kaevandamine ja kasutamine keskkonnakaitse vajadust arvestades võimalik. Muul

3-20-1259

10(10)

juhul on maavaravaru aktiivne. Kuna Nugise tn 19 kinnistul asuv maavaravaru on passiivne ja

maakonnaplaneeringu seletuskirja p 3.2.2 kohaselt ei ole selle planeeringuga määratud ka uusi

aktiivseid mäeeraldisi ja uuringualasid, samuti tuleb maakonnaplaneeringu järgi maardlate

kasutuselevõtul vältida võimalusel mh linnade puhkealadena määratud linnade rohevööndi

alasid, ei ole alust järeldada, et Tallinna ÜP ja Nõmme linnaosa ÜP on maakonnaplaneeringuga

vastuolus (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 30.11.2022 otsus nr 3-21-2248, p 28).

20. Kokkuvõttes on KeA 22.06.2020 otsustega õiguspäraselt keeldunud kaebaja 29.04.2020

metsateatistel kavandatud raiete (raadamise) registreerimisest ning halduskohus on 18.03.2021

otsusega kaebaja esitatud tühistamis- ja kohustamisnõuded põhjendatult rahuldamata.

21. Eelneva põhjal ja HKMS § 200 p 1 alusel jääb X apellatsioonkaebus rahuldamata ning

Tallinna Halduskohtu 18.03.2021 otsus muutmata.

22. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS

§ 108 lg 8 näeb ette, et kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade

reeglite järgi nagu poolele. HKMS § 109 lg 1 järgi tuleb menetluskulude väljamõistmiseks

kohtule esitada menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid, mille esitamata jätmise korral

menetluskulusid välja ei mõisteta. X on tasunud apellatsioonkaebuselt ja esialgse õiguskaitse

taotlustelt riigilõivu kokku 45 eurot, kuid pole esitanud ringkonnakohtule andmeid muude

menetluskulude kandmise kohta. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebaja

menetluskulud apellatsiooniastmes HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda. Keskkonnaamet,

AN, RN, MR, ES, HM ja OÜ TedreMaja ei ole menetluskulude kandmise kohta andmeid

esitanud, mistõttu jäävad ka vastustaja ja kolmandate isikute võimalikud menetluskulud HKMS

§ 109 lg 1 alusel nende endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)