2-21-126168/13 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Margit Vutt, Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi

Otsuse tegemise aeg ja koht

22. detsember 2022, Tartu

Tsiviilasja number

2-21-126168

Tsiviilasi

OÜ Sõbra Kinnisvara hagi StarboCon OÜ vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

205 eurot 25 senti

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 21. jaanuari 2022 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

StarboCon OÜ apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant:

StarboCon

OÜ,

rk

12702026;

esindaja

vandeadvokaat Eva Mägi

Vastustaja: OÜ Sõbra Kinnisvara, rk 10944328; esindaja

vandeadvokaat Rene Hallemaa

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tartu Maakohtu 21. jaanuari 2022 otsus muutmata.

2. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

3. Jätta menetluskulud ringkonnakohtus StarboCon OÜ kanda.

4. Võtta asja juurde 16.11.2021 menetlusdokumendi lisades 1 ja 2 esitatud tõendid (12.11.2021

ja 16.11.2021 e-kirjad)

5. Mõista StarboCon OÜ-lt välja OÜ Sõbra Kinnisvara kasuks menetluskulud 483 eurot.

Menetluskuludelt tuleb tasuda ringkonnakohtu otsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule

30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama

tähtaja

kestel

kassatsioonkaebuse.

Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega,

annab

kohus

mõistliku

tähtaja

pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. OÜ Sõbra Kinnisvara (hageja) esitas hagi (algselt maksekäsu kiirmenetluse avalduse)

StarboCon OÜ (kostja) vastu, milles palus kostjalt mõista välja hageja kasuks võla 185 eurot,

viivise 12,15 eurot ja menetluskulud. 10. detsembri 2021 avaldusega vähendas hageja nõuet

7,48 euroni ja palus mõista kostjalt välja hageja kasuks viivise 7,48 eurot.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja suuliselt üürilepingud majutuskoha üürimiseks

asukohas Kastani 38, Tartu. Üürilepingute sõlmimiseks suhtles hageja suuliselt ning leppis

kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kokku arve tasumises. Kostja on täitnud arvetest

210874 ja 210875 tulenevad kohustused kogusummas 699,50 eurot; täitmata on arvetest

number 210964, 210969, 210978 ja 210990 tulenevad kohustused kogusummas 185 eurot.

Tasumata arved esitati majutusteenuse eest perioodil 13.05.2021 kuni 21.05.2021. Kostja

töötaja E. Kostenok on kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis lubanud korduvalt võla

tasuda.

Lähtudes asjaolust, et E. Kostenokiga sõlmitud lepingu alusel kostjale väljastatud arved nr

210874 ja 210875 on tähtaegselt tasutud, on hagejal olnud mõistlik alus eeldada, et töötajal on

olnud volitused kostja esindamiseks ja kostja nimel täiendavate majutusteenuse lepingute

sõlmimiseks. E. Kostenok ei ole teenust tellides väljendanud hagejale kordagi tahet tellida

teenust enda nimel. Ta sõlmis üürilepingu kostja nimel ning käitus kõigil juhtudel ühte moodi.

Ermo Kostenik on täitnud arvetest 210964, 210969, 210978 ja 210990 tulenevad kohustused

16.11.2021 summas 185 eurot. Seisuga 16.11.2021 on sissenõutavaks muutunud viivis 7,48

eurot.

2. Kostja vaidles hagile vastu.

Ermo Kostenok on kostja töötaja. E. Kostenok on kostja nimel tellinud majutusteenust, mille

eest on kostjale väljastatud ettemaksuarved nr 210874 ja 210875, kostja on need arved ära

tasunud. Kostja ei nõustunud sellega, et tema töötaja on tellinud hagejalt kostja nimel täiendavat

majutusteenust, mille eest on esitatud arved kogusummas 185 eurot (arved nr 210964, 210969,

210978, 210990). Hagis esile toodud asjaoludest ei saa järeldada, et hageja võis eeldada, et isik

tegutses täiendavat majutusteenust tellides kostja nimel.

Asjaolust, et kostja on varasemalt tasunud E. Kostenoki tellitud majutusteenuse eest

ettemaksuarved nr 210874 ja 210875 ei saa järeldada, et isik võis ka tulevikus kostja nimel

majutusteenust tellida ja hageja eeldada, et kostja on teda selleks volitanud. E. Kostenok ei

teatanud, et ta soovib majutust StarboCon OÜ nimel, ei palunud arvete esitamist StarboCon

OÜ-le, ei kasutanud täiendavat majutusteenust broneerides StarboCon OÜ e-posti. Seega ei

esine mitte ühtegi asjaolu, mis annaks alust ka väita, et hageja võis mõistlikult eeldada, et E.

Kostenok tegutseb täiendavat majutusteenust broneerides kostja nimel.

Seonduvalt hagis esitatud nõude ja väljatoodud väidetega pöördus kostja lepinguline esindaja

11. novembril 2021 ka E. Kostenoki enda poole küsimusega, et: „Palun selgitage, kas

broneerisite kõnesolevatel arvetel toodud majutuse ja kasutasite majutusteenust enda nimel või

StarboCon OÜ nimel (StarboCon OÜ esindajana)?” Vastuseks eelnevale küsimusele märkis

Ermo Kostenok 12. novembril 2021 saadetud vastuses, et: „Broneerisin majutuse enda,Ermo

Kostenok,nimel.” Seega on E. Kostenok ka ise kinnitanud, et broneeris täiendava

majutusteenuse enda, mitte kostja nimel. Lisaks on E. Kostenok kostjale teatanud, et ta on enda

poolt tellitud majutusteenuse eest Sõbra Kinnisvara OÜ-le ära tasunud, edastades

majutusteenuse eest tasumist tõendava maksekorralduse.

MAAKOHTU OTSUS

3. Tartu Maakohus võttis 21. jaanuari 2022 otsusega vastu taotluse nõude vähendamiseks 185

euro ulatuses ja lõpetas selles ulatuses hagi menetlemise, mõistis kostjalt välja hageja kasuks

viivise 7,48 eurot ja jättis menetluskulud kostja kanda. Kostjalt mõisteti hageja kasuks välja

menetluskulude katteks 753 eurot ja viivis menetluskuludelt. 28. jaanuari 2022 täiendava

otsusega jäeti rahuldamata taotlus õigusabikulude kindlaksmääramiseks summas 48 eurot.

TsÜS § 118 lg 2 kohaselt, kui esindajana tegutseva isiku avaldused või käitumine mõjutavad

teist isikut mõistlikult uskuma, et esindajana tegutsevale isikule on antud volitus tehingu

tegemiseks, ning esindatav teab või peab teadma, et isik tegutseb tema nimel esindajana ja talub

selle isiku sellist tegevust, siis loetakse, et esindatav on volituse andnud. Selle sätte alusel võis

lepingu sõlminud isiku volitus tekkida juhul, kui kostja teadis või pidid teadma, et isik tegutseb

tema nimel esindajana, ning talus sellist tegevust, st ei katkestanud ega lõpetanud seda.

TsÜS § 118 lg-s 2 sätestatud talumisvolitus tuleb kõne alla eelkõige majandus- ja

kutsetegevuses pidevalt kasutatavate isikute puhul, kelle positsiooni ja ülesannete laadi

arvestades võib tehingu teine pool mõistlikult eeldada, et sellele isikule oli volitus antud

(Riigikohtu 20. juuni 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-72-13, p 18). Sarnast usalduskaitse

eesmärki peab silmas ka TsÜS § 121 lg 2, kuid see kohaldub erisättena siiski üksnes selles

otseselt nimetatud majandus- või kutsetegevuses kaupu müüvate või teenuseid osutavate isikute

kohta.

Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et Ermo Kostenok on kehtivalt tellinud hagejalt majutust

StarboCon OÜ nimel ning kostja on kaks arvet (ettemaksuarved) tasunud. Suhtlemine

StarboCon OÜ-ga toimus E. Kostenoki vahendusel e-posti aadressi nordicehitaja@gmail.com

kaudu. See asjaolu on tõendatud sõnumiga „Tere, saatke ettemaks. Starbocon OÜ

nordicehitaja@gmail.com“. Hagiavalduse lisaks oleva kliendikonto väljavõtte kohaselt on

Starbocon OÜ tasunud 05.05.2021 arve 210874 summas 100 eurot 06.05.2021 ja 06.05.2021

arve 210875 summas 599,50 eurot 10.05.2021. Tegemist on ettemaksuarvetega, mille osas võib

hilisemalt teha tasaarvestusi. Hageja on esitanud kuvatõmmise sõnumivahetusest, mille

kohaselt hageja ei ole nõustunud tasaarvestusega, sest „Mehed on olnud väga räpased. Need

linad ja padjakatted küll enam valgeks ei lähe, mis tähendab seda, et me ei saa neid enam

kasutada.“ Maakohus jõudis seisukohale, et tegemist on hageja poolt kostjale osutatud

majutusteenusega, mille saamiseks on kostja näivusvolituse alusel lepingu sõlminud E.

Kostenok.

Kostja ei ole ümber lükanud hageja esitatud asjaolu, et hageja väljastas tarbitud teenuse eest

arved kostjale edastamisega E. Kostenoki märgitud e-posti aadressil nordicehitaja@gmail.com.

Samale e-posti aadressile väljastatud ettemaksuarved 210874 ja 210875 on kostja kätte saanud

ja tasunud. Puudub mõistlik põhjendus, miks samal ajal (13.–21.05.2021) osutatud

majutusteenuse eest tasumiseks esitatud arved 210964, 210969, 210978 ja 210990 on jäetud

kostja poolt tasumata.

Maakohus ei nõustunud kostja tõlgendusega hagiavalduse lisas 8 oleva sõnumivahetuse kohta,

kus E. Kostenok teatab 22.07.2021, et ta on sel nädalal puhkusel ning „esmaspäevaks klaarib

kõik ära." Enda isiklikud maksed teeb iga inimene ka puhkuse ajal ning selleks ei pea kasutama

tööaega, küll aga võib tööandja poolt tasumisele kuuluvate maksete tegemiseks vaja olla

töökohal.

Ermo Kostenok on 16.11.2021 teinud maksekorralduse, millega tasus hagejale põhivõla 185

eurot. 10.12.2021 menetlusdokumendis on hageja lepinguline esindaja kohtule teatanud, et

hageja vähendab oma nõuet nimetatud ulatuses. TsMS § 376 lg 4 p 2 kohaselt ei ole hageja

põhinõude vähendamine hagi muutmine.

Hageja viivisenõue on seaduslik ja põhjendatud. Vaidlust ei ole selle üle, et hagi kohtusse

esitamise ajaks, s.o 28. septembriks 2021, on seaduses sätestatud määraga arvutatud viivis

hageja arvutatud summas 5,45 eurot. E. Kostenok on tasunud hagejale põhivõla 185 eurot

16.11.2021. VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivis põhivõlalt on perioodi 28.09.2021

kuni 16.11.2021 eest summas 2,03 eurot (viivisekalkulaator). Kostjalt hageja kasuks välja

mõistetav viivis on kokku 7,48 eurot.

TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS

§ 168 lg 4 kohaselt kannab kostja hageja menetluskulud ka juhul, kui hageja loobub hagist või

võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud. Sama

õiguslik tagajärg on ka hageja taotlusel nõude vähendamiseks põhjusel, et menetluse kestel on

kolmas isik kostja eest põhivõla tasunud.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse

viivise väljamõistmise ja menetluskulude osas tühistada ja teha uue otsus, millega jätta terve

hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja palub ringkonnakohtul võtta

tõenditena asja juurde elektronkirjavahetus Ermo Kostenoki ja StarboCon OÜ lepingulise

esindaja vahel perioodil 11. november – 12. november 2021 ja Ermo Kostenoki elektronkiri

StarboCon OÜ juhatuse liikmele 16. novembril 2021.

Maakohus kohaldas ebaõigesti TsÜS § 118 lg 2 kui leidis, et E. Kostenok tegutses hagi aluseks

olevatel arvetel toodud majutusteenust tellides kostja esindajana. Pelgalt asjaolust, et tööandja

(kostja) oli varasemalt tasunud ettemaksuarved töötaja E. Kostenoki tellitud majutuse eest, ei

anna alust järelduseks, et ka edaspidi samalt majutusteenuse pakkujalt majutusteenust tellides

tegutses eraisik E. Kostenok automaatselt kostja nimel. Asjaolust, et kostja on varasemalt

tasunud E. Kostenoki tellitud majutusteenuse eest (ettemaksuarved nr 210874 ja 210875), ei

saa järeldada, et E. Kostenok võis ka tulevikus kostja nimel majutusteenust tellida ja hageja

eeldada, et kostja on E. Kostenoki selleks volitanud.

Majutusteenuse tellimine ja tarbimine kostja nimel eeldas kostja eelnevat nõusolekut. See

nõusolek saadi seeläbi, et kostjale esitati tasumiseks ettemaksuarved. Hagi aluseks olevad

arved, mille tasumist hageja miskipärast kostjalt nõuab, ei ole ettemaksuarved. Seega kinnitab

hageja enda käitumine, et teise isiku nimel majutusteenuse saamine eeldas ettemaksu, kuid ei

ole seda põhimõtet miskipärast hagi aluseks olevate arvete osas järginud.

Hagi alusena viidatud TsÜS § 118 lg 2 kohaldamise eeldusena peavad olema täidetud kaks

tingimust – esiteks peavad esindajana tegutseva isiku käitumine või avaldused panema teise

isiku mõistlikult uskuma, et esindajana tegutsevale on antud volitus tehingu tegemiseks ning

teiseks esindatav peab teadma, et isik tegutseb tema nimel esindajana ja taluma sellist tegevust.

Maakohus leidis ebaõigesti, et arvete saatmisega e-posti aadressile nordicehitaja@gmail.com

sai kostja hagi aluseks olevad arved kätte. Kohtuotsuses on maakohus ebaõigesti tuvastanud

nagu oleks nordicehitaja@gmail.com kostja e-posti aadress.

Maakohus leidis hageja esitatud tõendite põhjal ebaõigesti, et E. Kostenoki käitumistest võib

järeldada, et ta tegutses hagi aluseks olevatel arvetel toodud majutusteenusega seonduvalt

kostja nimel. Asjaolust, et E. Kostenok soovis hagi aluseks olevaid arveid kostja tehtud

ettemaksuga tasaarvestada, ei anna elust järelduseks, et E. Kostenok tegutses antud

majutusteenust tellides ja saades kostja esindajana.

Kostja pöördus 11. novembril 2021 elektronkirja teel ka E. Kostenoki enda poole küsimusega,

et: „Palun selgitage, kas broneerisite kõnesolevatel arvetel toodud majutuse ja kasutasite

majutusteenust enda nimel või StarboCon OÜ nimel (StarboCon OÜ esindajana)?” Vastuseks

eelnevale küsimusele märkis Ermo Kostenok 12. novembril 2021 saadetud vastuses, et:

„Broneerisin majutuse enda, Ermo Kostenoki nimel.” Seonduvalt hagis väljatooduga esitas

kostja lepinguline esindaja 11. novembril 2021 E. Kostenikile ka järgmise küsimuse: “Palun

selgitage, kas suhtlesite arvete tasumise osas lubadusi andes enda nimel või StarboCon OÜ

nimel (StarboCon OÜ esindajana)?” Vastuseks eelnevale küsimusele märkis E. Kostenok 12.

novembril 2021 saadetud vastuses, et: „Arvete tasumise osas ja lubadusi andes ,suhtlesin

enda,Ermo Kostenok,nimel.“

Maakohus jättis ebaõigesti kostja esitatud tõendid (kostja vastuse lisad 1 ja 2) asja materjalide

juurde vastu võtmata. Ühtegi TsMS § 238 lg-s 3 sätestatud alust kostja poolt esitatud tõendite

vastuvõtmisest keeldumiseks ei esine.

5. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu.

Kostja jätab tähelepanuta, et praegusel juhul on kõik arved väljastatud vähem kui ühe kuu

pikkuse majutusperioodi kohta (13.-21.05.2021). Maakohus on vaidlustatud otsuses punktis 9

tõendeid hinnates põhjendatult leidnud, et hagiavalduse lisaks olevate arvete alusel tellitud

teenuse puhul on tegemist hagejalt kostjale osutatud majutusteenusega, mille saamiseks on

kostja näivusvolituse alusel sõlminud lepingu E. Kostenik. Maakohus asus tõendeid hinnates

põhjendatud ja ainuvõimalikule seisukohale, et puudub mõislik põhjendus, miks samale e-posti

aadressile väljastatud ettemaksuarved on kätte saadud ja tasutud, kuid samal ajal osutatud

majutusteenuse eest samale e-posti aadressile samale ettevõttele tasumiseks esitatud arved

210964, 210969, 210978 ja 210990 on kostja jätnud tasumata.

Hagejaga suhtluses ei ole E. Kostenik kordagi väitnud, et hageja oleks esitanud arved 210964,

210969, 210978 ja 210990 ebaõigele isikule.

Hageja menetluskulud ringkonnakohtus on kokku 518 eurot.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse resolutsioon tuleb TsMS § 657 lg 1 ja TsMS §

657 lg 1 p 21 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus

muudab TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel maakohtu otsuse õiguslikke põhjendusi, kuna maakohus

rikkus otsuse tegemisel menetlusõiguse normi ja kohaldas ebaõigesti materiaalõigust, kuid need

puudused saab kõrvaldada ringkonnakohtu otsusega maakohtu otsust tühistamata ja asja

maakohtule uueks läbivaatamiseks saatmata. Menetluskulud jätab ringkonnakohus TsMS §

171 lg 1 kohaselt kostja kanda, kuna apellatsioonkaebus jäetakse rahuldamata.

7. Ringkonnakohus leiab, et õige on kostja väide, et maakohus rikkus menetlusõiguse normi,

kuna ei võtnud asja juurde 16.11.2021 menetlusdokumendi lisades 1 ja 2 esitatud tõendeid

(12.11.2021 ja 16.11.2021 e-kirjad Ermo Kostenokiga). Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 238

lg 1 alusel ei saa jätta tõendeid asja juurde võtmata põhjendusel, et tõendid ei ole kohtu

hinnangul objektiivsed. Maakohus ei ole tõendite asja juurde võtmisel tuginenud ühelegi

menetlusõiguse normile. Kohus saab TsMS § 232 lõike 1 järgi tõendi objektiivsust tuvastada

tõendite hindamisel, mitte nende asja juurde võtmise otsustamisel. Maakohus on jätnud need

tõendid asja juurde võtmata, kuid on tõendid siiski ära hinnanud ehk leidnud, et tegu ei ole

objektiivsete tõenditega. Sellega rikkus maakohus TsMS § 238 lõiget 1 ja ringkonnakohus

võtab need tõendid asja juurde TsMS § 652 lg 1 p 3 alusel ning hindab neid otsuse punktis 13.

Ringkonnakohus leiab, et neid tõendeid ei saa pidada TsMS § 238 lg 1 punkti 1 alusel

asjakohatuteks põhjusel, et tõendatavat asjaolu ei ole vaja tõendada, kuna kostja pidi TsMS §

230 lg 1 alusel tõendama enda vastuväidet, et ta ei sõlminud üürilepingut.

8. Ringkonnakohus leiab, et maakohus leidis ekslikult, et Ermo Kostenoki sõlmis lepingu

näivusvolituse alusel. Maakohus on küll otsuse punktis 8 viidanud TsÜS § 118 lõikele 2 ja

talumisvolitust selgitavale Riigikohtu lahendile, kuid on otsuse punkti 9 viimases lauses siiski

kokkuvõtvalt leidnud, et tegu on näivusvolitusega. TsÜS § 118 lg 2 teise alternatiivi ehk

näivusvolituse tekkimise eelduseks on see, et isik tegutseb korduvalt ja pikema aja vältel teise

isiku esindajana (s.o teeb tema nimel tehinguid vm õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud

toiminguid). Erinevalt talumisvolitusest aga ei ole esindatav sellest teadlik, olgugi et ta käibes

vajaliku hoole (VÕS § 104 lg 3) rakendamise korral oleks ta pidanud esindajana tegutsemisest

teadma ja sellele reageerima. Maakohus, leides, et tegu oli näivusvolitusega, ei ole tuvastanud,

et esindatav ei olnud tema nimel tegutsemisest teadlik ning oleks pidanud käibes vajaliku hoole

rakendamise korral sellest teadma ja sellele reageerima. Sellega rikkus maakohus otsuse

põhjendamise kohustust (TsMS § 436 lg 1, TsMS § 442 lg 8) ja kohaldas ebaõigesti

materiaalõiguse normi (TsMS § 118 lg 2 teine alternatiiv).

9. Maakohus on tuvastanud, et Ermo Kostenok on kostja esindajana kehtivalt tellinud hagejalt

majutust kostja tarbeks ning kostja on kaks arvet (ettemaksuarved) tasunud. Seega langeb ära

TsÜS § 118 lõike 2 teises alternatiivis sätestatud nõue, et näivusvolituse korral ei ole esindatav

esindaja tegevusest teadlik. Samuti ei ole esitatud asjaolude alusel võimalik hinnata seda, kas

esindatav oleks pidanud käibes vajaliku hoolsuse rakendamisel esindatava tegevusest teadma.

Olukorras, kus esindatav (kostja) tasus kehtivalt majutuse eest arveid, ei saa jõuda järeldusele,

et kostja ei teadnud, et esindaja sõlmib tema nimel üürilepinguid majutuse tarbeks. Kuivõrd

näivusvolituse koosseis on ära langenud, tuleb esmalt hinnata, kas kostja võis esindajale anda

tehingulise volituse TsÜS § 118 lõike 1 ja TsÜS § 68 lõike 3 alusel ning tehingulise volituse

puudumisel analüüsida, kas täidetud võiks olla TsÜS § 118 lõike 2 teises alternatiivis sätestatud

talumisvolituse koosseis.

10. Volituse saab esindatav TsÜS § 118 lg 1 aluselt anda nii otsese (TsÜS § 68 lg 2) kui ka

kaudse tahteavaldusega ehk konkludentselt (TsÜS § 68 lg 3). Pooled ei ole menetluses esitanud

asjaolusid, millest saaks järeldada, et kostja andis E. Kostenokile otsese tahteavaldusega

volituse, milles sõnaselgelt avaldus tahe tuua kaasa õiguslik tagajärg. Kostja käitumine võib

olla vaadeldav kaudse tahteavaldusena tehingulise esindusõiguse andmiseks. Kaudne on

tahteavaldus, mis väljendub teos, millest võib järeldada tahet tuua kaasa õiguslik tagajärg

(TsÜS § 68 lg 3). Kuna maakohus on tuvastanud, et kostja tasus hageja esitatud

ettemaksuarveid, võib väita, et arvete tasumine on tegu, mis kätkeb endas tahet volitada

esindajat selliseid tehinguid sõlmima. Siiski ei saa tuvastada, et ettemaksuarvete tasumisega

konkludentselt antud volitus ulatus ka nende üürilepinguteni, mille eest ei ole veel tasutud ja

mis olid algselt hagi esemeks. Varasemate arvete tasumise näol võis olla tegu ka konkludentse

heakskiiduga neile tehingutele TsÜS § 129 lõike 1 alusel. Seega ei saa ringkonnakohus

tuvastada TsÜS § 118 lõike 1 alusel tehingulist volitust. Järgnevalt analüüsib ringkonnakohus,

kas esindusõigus võis tekkida talumisvolituse alusel.

11. Kuna ringkonnakohus ei tuvastanud, et esindajale oli antud volitus TsÜS § 118 lõike 1 järgi,

võtab ringkonnakohus seisukoha, kas esindusõigus võib olla tuletatav TsÜS § 118 lg 2

esimesest alternatiivist (talumisvolitus), kus esindatav ei ole küll selge avaldusega andnud

volitust enda nimel tegutsemiseks, kuid ta teab, et isik tegutseb tema esindajana, ja talub selle

isiku sellist tegevust. Talumisvolituse olemasolu tuleb TsÜS § 118 lõike 2 esimese alternatiivi

kohaselt hinnata minevikus toimunud käitumise alusel. Kuna maakohus tuvastas, et kostja tasus

varasemad majutusarved ja hageja suhtles seoses üürilepingutega sama kostja esindajaga, teadis

kostja, et Ermo Kostenok tegutseb tema esindajana üürilepingute sõlmimisel ja ta talus seda.

Sellisel juhul on tegu talumisvolitusega, mille järgi tekkisid TsÜS § 118 lõike 2 alusel kostjale

esindaja tegevusest samad õiguslikud tagajärjed, kui kostja oleks Ermo Kostenoki tehinguliselt

volitanud.

12. Ringkonnakohtu jaoks ei ole veenev apellatsioonkaebuses esitatud väide, et talumisvolituse

olemasolu ei ole tõendatud, kuna esindaja kasutas hagejaga suhtluseks mitte kostjale kuuluvat

e-posti aadressi. Kuna varasemad arved, mille esitas hageja kostjale, tasuti, ei ole tähtsust sellel,

kes on e-posti aadressi omanik.

13. Ringkonnakohus leiab, et 16.11.2021 menetlusdokumendi lisades 1 ja 2 esitatud tõendeid

(12.11.2021 ja 16.11.2021 e-kirjad Ermo Kostenokiga) ei tõenda, et hageja oleks üürilepingu

sõlminud Ermo Kostenokiga. Lisas 1 olevas e-kirjas kinnitas E. Kostenok kostja advokaadist

esindajale, et ta broneeris majutuse enda nimel ja lisas 2 olevas e-kirjas teatas E. Kostenok

kostja esindajale, et ta tasus arved ära. Mõlemad e-kirjad on saadetud pärast hagi kohtusse

esitamist ning seetõttu ei ole neil juba vaidluse all olnud asjaolu tõendamisel väärtust.

14. Kuna ringkonnakohus jättis apellatsioonkaebuse rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta

TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kui apellatsioonkaebuse esitaja kanda.

15. Ringkonnakohus määrab TsMS § 174 lg 1 alusel kindlaks menetluskulude rahalise suuruse

vajalikus ja põhjendatud ulatuses. Ringkonnakohus leiab, et vajalikud ja põhjendatud ajakuluga

õigusabitoimingud on apellatsioonkaebusega tutvumine (0,5 tundi), maakohtu otsusega

tutvumine ja arutelu kliendiga (0,25 tundi), apellatsioonkaebusele vastuse koostamine (1,75

tundi), kostja menetluskulude nimekirjaga tutvumine (0,2 tund) ja menetluskulude nimekirja

koostamine (0,75 tundi). Ringkonnakohus leiab, et vajalik menetluskulu ei ole päring menetluse

senise olukorra kohta (0,25 tundi). Sellega ei osutatud kliendile õigusabi. Seega on vajalikud ja

põhjendatud menetluskulud kokku 3,45 tundi. Tunnihind 140 eurot + km on kooskõlas

tavapärase turuhinnaga ning ringkonnakohtul ei ole alust pidada seda põhjendamatuks. Seega

on hageja vajalik ja põhjendatud menetluskulu ringkonnakohtus 483 eurot, mille mõistab

ringkonnakohus kostjalt välja hageja kasuks.

16. Ringkonnakohus märgib hageja taotluse alusel otsuses, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda ringkonnakohtu otsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

/digitaalselt allkirjastatud/