Legislator Case Law & Legislation
2-22-138930/3 AI generated

2-22-138930/3 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

Case Number 2-22-138930/3
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Kinnitada poolte vahel kirjalikult sõlmitud, Aktsiseltsi PlusPlus Capital esindaja Carlo Kask poolt 13.12.2022 ja kosja K. E. poolt 15.12.2022 digitaalselt allkirjastatud ja

Legislator headnote

AI generated

2-22-138930/3 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval: E. poolt 15.12.2022 digitaalselt allkirjastatud ja

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Anu Talu

Kohtujurist

Egert Übner

Tsiviilasja number

2-22-138930

Määruse tegemise aeg ja koht

21. detsember 2022, Pärnu kohtumaja

Tsiviilasi

Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi K. E. vastu

võlgnevuse 4989,97 euro väljamõistmiseks

Menetlustoiming

Menetluse lõpetamine kompromissi kinnitamisega, kirjalik

menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktsiaseltsi PlusPlus Capital (registrikood:

11919806; aadress: Tartu mnt 83-601, Kesklinna linnaosa,

Tallinn, Harju maakond) lepinguline esindaja Carlo Kask

(e-post: carlo.kask@plusplus.ee)

Kostja: K. E. (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht: xxx, e-

post xxx)

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada poolte vahel kirjalikult sõlmitud, Aktsiseltsi PlusPlus Capital esindaja Carlo

Kask poolt 13.12.2022 ja kosja K. E. poolt 15.12.2022 digitaalselt allkirjastatud ja

15.12.2022 kohtule esitatud järgmine kompromiss:

1.1. Võlgnik tasub PlusPlus Capital AS, arveldusarvele EE082200221053320710 (Swedbank),

viitenumbriga 24879194 põhivõlgnevuse 3425,37 €, viivised kokku 1522,72 €, sissenõudekulud

50 €, pool riigilõivust 86,10 € ja maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ning

esitamise kulu 20 €, kõik kokku 5104,19 € järgmise maksegraafiku järgi:

Makse tähtaeg

Tasumata jääk

Tasumisele kuuluv osa

Jääk peale tasumist

15.02.2023

5104,19

125,00

4979,19

15.03.2023

4979,19

125,00

4854,19

15.04.2023

4854,19

200,00

4654,19

15.05.2023

4654,19

200,00

4454,19

15.06.2023

4454,19

200,00

4254,19

15.07.2023

4254,19

200,00

4054,19

15.08.2023

4054,19

200,00

3854,19

15.09.2023

3854,19

200,00

3654,19

15.10.2023

3654,19

200,00

3454,19

15.11.2023

3454,19

200,00

3254,19

15.12.2023

3254,19

200,00

3054,19

15.01.2024

3054,19

200,00

2854,19

15.02.2024

2854,19

200,00

2654,19

15.03.2024

2654,19

200,00

2454,19

15.04.2024

2454,19

200,00

2254,19

Tsiviilasi nr 2-22-138930

2 (3)

15.05.2024

2254,19

250,00

2004,19

15.06.2024

2004,19

250,00

1754,19

15.07.2024

1754,19

250,00

1504,19

15.08.2024

1504,19

250,00

1254,19

15.09.2024

1254,19

250,00

1004,19

15.10.2024

1004,19

250,00

754,19

15.11.2024

754,19

250,00

504,19

15.12.2024

504,19

250,00

254,19

15.01.2025

254,19

254,19

0,00

1.2. Kompromissilepingus käsitlemata poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

1.3. Kui võlgnik jätab maksegraafikust tuleneva makse õigeaegselt tasumata, on avaldajal õigus

pöörata kogu tasumata nõude jääk sundtäitmisele ning võlgnik kohustub lepingu punktis 1.1

kirjeldatud põhivõlgnevuse tasumata jäägilt tasuma viivist 0,06% päevas kuni põhivõlgnevuse

täieliku tasumiseni, kuid kokku koos lepingu punktis 1.1 kirjeldatud viivisega, mitte enam kui

põhivõlgnevuse 3425,37 € ulatuseni.

2. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-22-138930.

3. Kompromissilepingu välised menetluskulud jätta poolte endi kanda. Kohus

menetluskulude suurust kindlaks ei määra.

4. Tagastada hageja poolt 14.10.2022 maksega Rahandusministeeriumi kontole tasutud

172,20 euro suurusest riigilõivust pool, s.o 86,10 eurot ja kanda see AS PlusPlus Capital

arvelduskontole nr EE082200221053320710 Swedbank.

Edasikaebamise kord

Poolte kokkuleppe ja TsMS § 661 lg 4 alusel ei saa määruse peale edasi kaevata, sest pooled

välistasid määruse peale edasikaebamise õiguse. Määrus jõustub pooltele kättetoimetamisest

(TsMS § 466 lg 1 ja lg 3 teine lause).

MENETLUSE KÄIK JA KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

1. Aktsiaselts PlusPlus Capital (hageja) esitas 14.10.2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu

kiirmenetluse avalduse võlgnikult K. E. (kostja) 4989,87 euro saamiseks. Kohus tegi 18.10.2022

võlgnikule makseettepaneku, mis on võlgnikule kätte toimetatud 20.10.2022. Pooled esitasid

15.12.2022 kohtule kompromisslepingu. Maksekäsu kiirmenetlus lõpetati 21.12.2022 määrusega

ning nõue anti TsMS § 486 lg 1 p 3 alusel üle Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks

hagimenetluses.

2. Hageja esindaja poolt 13.12.2022 ja kostja poolt 15.02.2022 digitaalselt allkirjastatud

kompromisslepingus on pooled kokku leppinud kostja poolt hagejale võlgnetava summa ja

hüvitatavate menetluskulude suuruse ning kogusumma osamaksetena tasumise korra ja tähtajad,

samuti osamaksete tasumisega viivitamise puhuks viivise suuruse. Kompromissi kohaselt kostja

tasub hagejale koguvõlgnevusena 5104,19 eurot (sh. kokkulepitud suuruses menetluskulud) 24

kuu jooksul igakuiste osamaksetega alates 15.02.2023 kuni võla täieliku tasumiseni 15.01.2025.a,

kohustudes maksetega hilinemisel tasuma viivist ja alluma kohesele sundtäitmisele. Pooled

kokkuleppel loobuvad kompromissi kinnitava kohtumääruse peale edasikaebamise õigusest.

3. Tsiviilkohtumenetluse (TsMS) § 486 lg 4 kohaselt kohus menetleb kompromissilepingut

käesoleva seadustiku §-des 430 ja 431 sätestatu kohaselt enne asja hagimenetluses menetlemise

alustamist. Kui kohus kompromissi ei kinnita, jätkab ta asja menetlemist hagimenetluses käesoleva

seadustiku §-s 487 sätestatu kohaselt. Kohus leiab, et esitatud kompromiss on seaduslik, ei riku

avalikku huvi ja on täidetav. TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust

tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 206 lg 2 ja § 430

Tsiviilasi nr 2-22-138930

3 (3)

lg 1 sätestab poolte õiguse lõpetada menetlus kompromissiga kuni hagi kohta tehtud lahendi

jõustumiseni. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.

Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.

4. Kohus selgitab, et kohus kinnitab ainult kompromissi tingimused. Kompromissis sisalduvad

hagiesemest väljuvad muud kinnitused ja menetluslikud taotlused ei ole kompromissi tingimused,

mistõttu neid punkte kohus resolutsiooniga ei kinnita. Kompromissi kinnitav määrus järgib

kompromissi numeratsiooni selle erisusega, et tulenevalt resolutsiooni enda nummerdusest algab

kompromissi numbriline järjestus numbriga 1.1, mistõttu kohus muudab kompromisslepingu p-s

2.3 viite punktile 2.1 punktiks 1.1.

5. Kohus selgitab menetlusosalistele, et kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele saab

tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või

selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle

tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes

kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise

menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt

õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub (TsMS § 430 lg 8).

Kompromissi saab pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks

tunnistada (TsMS § 430 lg 9). Pooled on kinnitanud, et on teadlikud TsMS §-s 432 sätestatud

menetluse lõpetamise tagajärgedest, mille kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti

pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui

menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad

materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui

seadusest ei tulene teisiti. Kui kostja vabatahtlikult käesoleva määrusega kinnitatud kompromissi

ei täida, kuulub käesolevast jõustunud kohtumäärusest tulenev nõue täitmisele täitemenetluse

seadustiku alusel.

6. TsMS § 173 lg 1 alusel kohus märgib menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel. TsMS § 168 lg 3 järgi kannavad pooled kompromissi sõlmimise korral

oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kokku leppinud kostja

poolt hagejale hüvitatavate menetluskulude suuruse. Seetõttu kohus täiendavalt kulusid ei jaota

ega määra kindlaks hüvitatavate kulude suurust.

7. Hageja taotleb TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel tagastada talle pool menetluses tasutud riigilõivust

kompromissis märgitud arveldusarvele. Kohtute infosüsteemi andmetel hageja on maksekäsu

kiirmenetluse avalduse esitamisel tasunud riigilõivu 172,20 eurot. Hagiavaldust ei ole hageja

esitanud ega selle eest täiendavat riigilõivu tasunud. TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt pool menetluses

tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled või hagita menetluse osalised sõlmivad kompromissi.

Eeltoodu alusel kohus tagastab hagejale tasutud riigilõivust pool, see on 86,10 eurot hageja

näidatud arvelduskontole

8. TsMS § 661 lg 4 lubab poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise õiguse välistada. TsMS §

466 lg-te 1 ja 3 alusel jõustub määrus selle menetlusosalistele kättetoimetamisest

(allkirjastatud digitaalselt)

Anu Talu

kohtunik