2-22-131189/6 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

(tagaseljaotsus)

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaie Almere

Määruse tegemise aeg ja koht

21.12.2022 Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-22-131189

Tsiviilasi

Osaühingu Renovum OÜ hagi A. G. vastu

võlanõudes

Tsiviilasja hind

4389,63 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja

Osaühingu Renovum

OÜ (registrikood

14042462), lepinguline esindaja Irina Vassiljeva

Kostja A. G. (isikukood xxxxxxxxxx),

Menetlustoimingu tegemise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Välja mõista A. G.lt Osaühingu Renovum OÜ kasuks võlgnevus 2998,34 eurot,

intress 477,46, sissenõudmiskulu 5 eurot ja hagiavalduse esitamise ajaks

(28.10.2022) sissenõutavaks muutunud viivis 196,18 eurot.

3. Välja mõista A. G.lt Osaühingu Renovum OÜ kasuks viivis põhivõla jäägilt

(2998,34 eurot) määras 0,06% iga tasumisega viivitatud päeva eest, alates

29.10.2022 kuni põhinõude täitmiseni.

4. Jätta Osaühingu Renovum OÜ hagi A. G. vastu rahuldamata sissenõudmiskulu

15 euro osas.

5. Jätta menetluskulud A. G. kanda.

6. Määrata Osaühingu Renovum OÜ menetluskulude rahalise suurusena kindlaks

660 eurot.

7. Mõista A. G.lt Osaühingu Renovum OÜ kasuks välja menetluskulud summas

660 eurot.

8. Mõista välja A. G.lt välja mõistetud menetluskuludelt (660 eurot) viivis

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni

täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

2(4)

9. Välja mõistetud summad tuleb A. G.l tasuda Renovum OÜ arveldusarvele nr

XXXXXXXXXXXXX LHV. Makse selgitus on „võlgniku nimi, isikukood ja

tsiviilasja number“.

10. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).

11. Toimetada tagaseljaotsus kostjale kätte avalikult.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Hageja võib kohtuotsuse peale esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30

päeva jooksul arvates otsuse ärakirja kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul

otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

Kostja võib tagaseljaotsusele esitada kaja menetluse taastamiseks tagaseljaotsuse

kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult,

võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle

täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada.

Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 sätestatud nõuetele.

Kajalt tuleb tasuda riigilõiv summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte

vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb kostjal tasuda

Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 (AS SEB Pank),

nr EE062200221059223099 (Swedbank AS), nr EE221700017003510302 (Luminor Bank

AS) või EE567700771003819792 (LHV Pank). Maksekorralduse selgitusse tuleb lisada

tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb kohtule esitada andmed riigilõivu tasumise kohta.

Kui menetlusosaline pole oma majandusliku seisu tõttu suuteline riigilõivu tasuma, on tal

õigus taotleda menetlusabi. Menetlusabi taotlemise korral tuleb menetlustoimingu

tegemiseks määratud tähtaja jooksul lisaks menetlusabi taotluse esitamisele teha ka nõutud

menetlustoiming (TsMS § 187 lg 6). Avalduse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või

kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega,

annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist,

kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). Hüvitatavate menetlus-

kulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).

ASJAOLUD JA KOHTUOTSUSE SELGITUSED

TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 444 lg 3 alusel jätab kohus käesolevast otsusest

välja kirjeldava ja põhjendava osa. Kohtu hinnangul on hagi selles märgitud asjaolude

õigsuse korral õiguslikult põhjendatud v.a. sissenõudmiskulu osas.

Hageja nõude aluseks on Monefit Estonia OÜ ja kostja vahel 18.03.2022 sõlmitud

laenuleping nr xxxxxxxx. Nõue on loovutatud hagejale.

Kostjale on hagimaterjalid kättetoimetatud teadaande avaldamisega väljaandes Ametlikud

Teadaanded.

VÕS § 1132 lg 1 kohaselt lepingu kehtivusajal võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev

võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks

muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot.

Eelmises lauses nimetatud sissenõudmiskulude hüvitis suureneb iga solidaarvõlgniku või

3(4)

tagatise andja kohta 5 euro võrra. Käesolevas lõikes nimetatud hüvitist on võlausaldajal õigus

nõuda ainult juhul, kui ta on saatnud tarbijale enne vähemalt ühe tasuta meeldetuletuse.

Hüvitist meeldetuletuskirja eest võib nõuda, kui võlgnikule on saadetud vähemalt üks tasuta

meeldetuletus enne tasulist kirja. Hageja palub kostjalt välja mõista lepingu kehtivuse ajal

saadetud meeldetuletuskirjade tasu summas 20 eurot. Hageja loeb tasulisteks

meeldetuletusteks saadetud lepingute ülesütlemise avaldust ja nõude loovutamise teatist.

VÕS § 1132 sätte tarbijakaitselist iseloomu arvestades tuleb "meeldetuletuskirja" mõista

kitsendavalt. Meeldetuletuskiri on tarbijale kirjalikus või kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis saadetud teade, mille ainuke eesmärk VÕS-i regulatsiooni kontekstis on

võlgnikule meelde tuletada oma kohustust eelnev võlg ära maksta. Kuna väljatoodud kirjade

eesmärk oli pealkirja järgi leping üles öelda ja nõude loovutamisest teavitamine, leiab kohus,

et nimetatud kirju ei saa arvestada meeldetuletuskirjadena. Kohus loeb põhjendatuks ühe

meeldetuletuskirja tasu, summas 5 eurot. Tasuline meeldetuletus saadeti 19.05.2022, millele

eelnes tasuta meeldetuletus. Hageja nõue meeldetuletuskirjade eest, summas 15 eurot jääb

rahuldamata.

Menetluskulud

Kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS § 173

lg 1). Menetluskulud kannab see menetluspool, kelle kahjuks otsus tehakse (TsMS § 162

lg 1). Hageja kannab menetluskulud ise, kui kostja võtab hagi kohe õigeks ning kui kostja ei

ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks (TsMS § 168 lg 6). Kohus teeb otsuse

kostja kahjuks. Seetõttu jätab kohus TsMS 162 lg 1 alusel menetluskulud kostja kanda.

TsMS 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega

või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Võttes arvesse, et kohus

rahuldab hagi, jätab kohus menetluskulud kostja kanda.

Menetluskulude rahaline suurus määratakse kindlaks menetluskulude jaotuse alusel

põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 174 lg 1). Hageja palub mõista kostjalt

menetluskuluna välja riigilõivu 490 eurot ja lepingulise esindaja kulu 380 eurot (3 t x 120

eurot/t+ 20 eurot).

TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja

menetluskuluna tasutud riigilõiv 490 eurot.

Maksekäsu kiirmenetluses määrab kohus maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses

võla tasumise tõttu 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks (TsMS § 4842). Sama säte

kehtib maksekäsu kiirmenetluses kantud kulude osas ka juhul, kui maksekäsu kiirmenetlus

läheb üle hagimenetluseks ja hagi rahuldatakse.1 Kulude tekkimist eeldatakse ja avaldaja ei

pea seda tõendama.2 Seetõttu tuleb vajalikuks ja põhjendatud kuluks maksekäsu

kiirmenetluses pidada 20 eurot.

Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja

vajalikus ulatuses. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot tund (ilma käibemaksuta)

ei pea kohus põhjendatuks. Võttes arvesse kujunenud kohtupraktikat, käesoleva asja sisu ja

mahtu peab kohus hageja lepingulise esindaja põhjendatud tunnitasu suuruseks 100 eurot/1

tund (käibemaksuta).

Esindajal kulus kokku 3 tundi nõude asjaoludega ja materjaliga tutvumiseks, hagiavalduse

ettevalmistamiseks (sealhulgas tõendite tellimiseks, kogumiseks) ja koostamiseks ning hagi

1 K. Vainola, V. Kõve. TsMS III komm vlj, § 4842, p 3.2.

2 K. Vainola, V. Kõve. TsMS III komm vlj, § 4842, p 3.1.3.

4(4)

kohtusse esitamiseks (hagi lisade komplekteerimiseks). Kohus peab ajakulu põhjendatuks

kokku 1,5 tunni ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole

sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses välja

mõistmist. Hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi on piirdunud eelkõige hagiavalduse

koostamise ning selle kohtusse esitamisega. Kohus on seisukohal, et antud juhul saab

põhjendatud ajakuluks hagiavalduse koostamisele (sh materjalidega tutvumisele ja lisade

komplekteerimisele) lugeda 1,5 tundi.

Seega on hageja põhjendatud menetluskuluks 660 eurot (490 + 150 +20).

Vastavalt menetluskulude jaotusele mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu

660 eurot.

TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku

avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaie Almere

kohtunik