2-22-14206/7 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Vahur-Peeter Liin, Margit Vutt

Määruse tegemise aeg ja koht

21. detsember 2022, Tartu

Tsiviilasja number

2-22-14206

Tsiviilasi

Kohtutäitur Natalja Malahhova avaldus võlgnik A.A.

mootorisõiduki juhtumisõiguse peatamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 26. oktoobri 2022. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

A.A. määruskaebus

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja (võlgnik) A.A. (isikukood

XXXXXXXXXXX)

Avaldaja Jõhvi kohtutäitur Natalja Malahhova

Puudutatud isikud (sissenõudjad) B.B. (isikukood

XXXXXXXXXXX)

ja

C.C.

(isikukood

XXXXXXXXXXX),

seaduslik

esindaja

D.D.

(isikukood XXXXXXXXXXX)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada A.A. määruskaebus.

2. Tühistada Viru Maakohtu 26. oktoobri 2022. a määrus ja teha uus määrus,

millega jätta kohtutäitur Natalja Malahhova avaldus A.A. mootorsõiduki

juhtimisõiguse kehtivuse peatamiseks rahuldamata.

3. Jätta rahuldamata Natalja Malahhova taotlus A.A. pangakonto väljavõtte

väljanõudmiseks.

4. Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus menetlusosaliste endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva

määruse kättetoimetamisest.

Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või

tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. Jõhvi kohtutäitur Natalja Malahhova (kohtutäitur) esitas 23. septembril 2022 Viru

Maakohtule avalduse A.A. (võlgnik) mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamiseks täitemenetluse

seadustiku (TMS) § 1773 lg 1 alusel.

Avalduse kohaselt on võlgnikul vastavalt 28. oktoobri 2012. a kohtuotsusele tsiviilasjas nr 2-

14-55572 kohustus maksta kahele lapsele (sissenõudjatele) igakuist elatist ½ palga

alammäärast, s.o kokku 584 eurot. Võlgniku suhtes on sissenõudjate seadusliku esindaja

avalduse alusel algatatud täitemenetlus nr 042/2014/2951. Nõude sisuks on igakuine elatis.

Elatisevõlg on 1. oktoobri 2022. a seisuga 18 899 eurot 49 senti. Nõudele lisandub kohtutäituri

tasu. Töötukassalt laekub iga kuu kohtutäituri ametialasele kontole töötuskindlustushüvitisest

kohtutäituri aresti alusel kinnipeetav summa.

Kohtutäitur on arestinud võlgniku pangakonto ja töövõimetoetuse. Viimase poole aasta kohta

töökoha andmeid ei ole. Võlgnikule on korduvalt saadetud hoiatusi, et vastavalt TMS § 1771

võib kohus lapse elatise võlgnevuse tõttu sissenõudja nõusolekul peatada §-s 1772 loetletud

õigused, sh mootorsõiduki juhtimisõiguse. Kohtutäitur kinnitas, et võlgnik ei ole 30 päeva

jooksul hoiatuse kättetoimetamisest täitnud ühtegi TMS § 1771 lg-s 1 nimetatud tingimust.

2. Maakohtul ei õnnestunud kohtudokumente võlgnikule isiklikult kätte toimetada. Maakohus

jättis dokumendid 11. oktoobril 2022 võlgniku eluruumi postkasti. Kirjaliku seisukoha

esitamise tähtaeg oli 25. oktoober 2022. Võlgnik ei esitanud avalduse kohta seisukohta.

MAAKOHTU SEISUKOHT

3. Viru Maakohus rahuldas 26. oktoobri 2022. a määrusega kohtutäituri avalduse, peatas

võlgniku mootorsõiduki juhtimisõiguse (juhiluba nr XXXXXXXX, väljastatud 3. augustil

2021, kehtiv kuni 28. juulini 2023) kehtivuse tähtajatult ning keelas võlgnikule juhtimisõiguse

andmise. Maakohus märkis, et lõpetab määrusega võlgniku õiguse ja loa kehtivuse peatatuse

võlgniku avalduse alusel, kui: 1) võlgnik on tasunud vähemalt kolme kuu elatise; 2) võlgnik on

sõlminud sissenõudjaga elatise tasumiseks maksegraafiku kokkuleppe ja on täitnud seda

vähemalt kolme järjestikuse kuu jooksul; 3) õiguse piiramise ja loa kehtivuse peatamise ning

nende või dokumendi andmise keelamise lõpetamata jätmine oleks võlgniku suhtes ebaõiglane;

4) elatise maksmise kohustus on lõppenud (TMS § 1775 lg 1). Maakohus jättis menetlusosaliste

menetluskulud nende endi kanda.

Maakohus leidis, et avaldus on põhjendatud. Tuvastatud on, et kohtutäituri menetluses on

täiteasi nr 042/2014/2951 (algatatud Viru Maakohtu 28. oktoobri 2014. a kohtuotsuse nr 2-14-

55572 alusel) elatise nõudes. Sissenõudjate esindaja andis 4. augustil 2021 kohtutäiturile

nõusoleku võlgniku hoiatamiseks TMS § 1772 lg-s 1 nimetatud õiguste ja lubade kehtivuse

peatamiseks ning nende andmise keelamiseks. Kohtutäitur esitas 10. augustil 2021 ja 28. aprilli

2022 võlgnikule hoiatuse õiguste peatamise kohta, mille võlgnik sai kätte 3. juunil 2022.

Võlgnik ei ole pärast hoiatuse kättesaamist täitnud ühtegi TMS § 1774 lg-s 2 sätestatud

tingimust. Samuti ei ole võlgnik taotlusele vastu vaielnud.

Lapse kasuks välja mõistetud elatise täitmise eesmärk on tagada lapsele pidev ja vajalik

igakuine ülalpidamine. Võlgnik igakuist elatist ei tasu ja senised täitemenetluse meetmed ei ole

olnud piisavad. Seega tuleb kasutada täiendavaid abinõusid.

MÄÄRUSKAEBUS

4. Võlgnik esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse

tühistada ja teha uue määruse, millega jätta kohtutäituri avaldus rahuldamata. Menetluskulud

palub võlgnik jätta poolte endi kanda.

Võlgnik on töövõimetu. Tal puudub parem käsi ja sellest lähtuvalt ei saa ta esitada kirjalikku

seisukohta. Võlgnik ei valda ka eesti keelt.

Kohtutäitur hoiatas 2022. a augustis, et elatisevõlgnevuse tõttu võib kohus peatada sissenõudja

nõusolekul võlgniku õigused või tühistada võlgnikule väljastatud dokumendid. Võlgnik esitas

kõik vajalikud dokumendid kohtutäiturile ja selgitas, miks on mootorsõiduki juhtimisõiguse

peatamine ebaõiglane ning takistab oluliselt võlgniku ja tema ülalpeetavate toimetulekut.

Kui võlgnik sai menetluse algatamise määruse, pöördus ta kohtu poole, et saada riigi õigusabi,

kuid kohus jättis avalduse käiguta. Võlgnik ei valda eesti keelt. Võlgnik ei saanud selgitada, et

soovib riigi õigusabi selleks, et esitada avaldus elatise suuruse vähendamiseks.

Võlgnik ei avaldanud maakohtu menetluses oma seisukohta riigikeele puuduliku oskuse tõttu

ja maakohus tegi määruse ainult kohtutäituri esitatud ebaõigete andmete ja põhjendamatu

avalduse alusel.

Võlgnikule on määratud töövõimetoetus 288 eurot 55 senti kuus. Sellest summast pidas

kohtutäitur iga kuu kinni 95 eurot 22 senti. Laste emaga ei ole võimalik maksegraafikut

sõlmida. Praeguseks on võlgnik leidnud endale töökoha toidukullerina XXXXXX OÜ-s (X).

Alates 29. septembrist 2022 on võlgnik füüsilisest isikust ettevõtja. Oma terviseseisundi tõttu

on võlgnikul raske leida paremini tasustatud tööd ja kustutada võlga kiiremini. Samuti ei saa

võlgnik võtta laenu. Keskmine sissetulek kuus on 200-350 eurot. Selle raha eest ostab võlgnik

ka kütust. 5. märtsil 2020 sündis võlgnikul laps. Mootorsõiduki juhtimisõiguse kehtivuse

peatamisel kaotab võlgnik võimaluse teenida lisasissetulekut oma kolme alaealise lapse

ülalpidamiseks. Võlgniku tegelik sissetulek on 288 eurot 55 senti (töötukassa) + 200 eurot (X),

kokku 488 eurot. Võlgnik ei saaks elatist maksta rohkem kui 122 eurot kuus igale lapsele (488

: 4). See oleks võimalik, kui ta jätkaks töötamist kullerina. Kui ta kullerina ei saaks töötada, siis

saaks ta igale lapsele anda ülalpidamist vaid 72 eurot (288 : 4). Võlgnik esitab lähiajal hagi

kohtuotsusega väljamõistetud elatise vähendamiseks. Kui kohus elatise suurust vähendab, saab

võlgnik hakata maksma elatist täies ulatuses.

5. Avaldaja palub jätta määruskaebuse rahuldamata ja menetluskulud võlgniku kanda.

Kohtutäitur saatis hoiatuse korduvalt (28. aprillil 2022 ja 12. mail 2022) e-posti aadressile

XXXXXXXXXXXXXXXXXX, millelt võlgnik on ise korduvalt pöördunud kohtutäituri poole

ja vastanud kohtutäituri e-kirjadele. Kuller toimetas hoiatuse võlgnikule kätte 3. juunil 2022.

Võlgnik ei ole hoiatusele reageerinud ega kohtutäituri poole pöördunud. Pärast 3. juunit 2022,

mil võlgnikule anti üle hoiatus, ei ole kohtutäitur saanud võlgnikult ühtegi dokumenti, avaldust

ega selgitust ei paberkandjal ega ka elektrooniliselt.

Täitemenetluses on kohtutäitur taganud võlgnikule talle seadusega ette nähtud arestivaba

miinimumi SEB pangas. 12. mail 2022 esitas sissenõudjate esindaja kohtutäiturile avalduse,

milles teatas, et võlgnikul on täiendav sissetulek Xi kullerina. Samuti on sissenõudjate esindaja

sõnul võlgnik soetanud endale hiljuti auto. Laste elatisraha on laekunud üksnes sundtäitmisest

(kinnipidamised töövõimetoetusest).Vabatahtlikult võlgnik lastele elatist ei maksa. Seega

töötas võlgnik Xis juba enne kohtutäiturilt hoiatuse kättesaamist, kuid ei täitnud oma kohustust.

Kohtule esitatud määruskaebusele lisatud SEB pangakonto väljavõttest on näha, et võlgnikul

on arvelduskonto välisriigi pangas. Kohtutäitur palub kohtul taotleda, et võlgnik esitaks selle

konto väljavõtte, ja lisada see toimikusse.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada ning maakohtu määrus tuleb

tühistada (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 659 ja § 657 lg 1 p 2). Ringkonnakohus

teeb uue määruse, millega jätab kohtutäituri avalduse võlgniku juhtimisõiguse peatamiseks ja

selle andmise keelamiseks rahuldamata.

7. Asjaoludest nähtuvalt on TMS § 1772 lg-s 1 sätestatud eeldused täidetud: võlgnik ei ole

tasunud kolme kuu jooksul korrapäraselt elatist, seda ei ole õnnestunud sisse nõuda võlgniku

vara arvelt ning olemas on sissenõudja nõusolek juhtimisõiguse piiramiseks. Kohtutäitur on

edastanud võlgnikule TMS § 1771 lg 1 alusel hoiatuse ja võlgnik ei ole pärast hoiatuse saamist

täitnud ühtegi täitemenetluse seadustikus sätestatud tingimust. Kuna võlgnik ei esitanud

maksegraafikut elatise tasumise kohta ega teinud esimest graafikujärgset makset TMS § 1771

lg-s 1 sätestatud 30 päeva jooksul, oli kohtutäituril iseenesest alus pöörduda kohtusse, et

kohaldada võlgniku suhtes muid meetmeid.

8. Kuid selleks, et võlgniku õigusi piirata, tuleb analüüsida, kas õiguste piiramine aitab

väljamõistetud elatise maksmisele kaasa (Riigikohtu 4. oktoobri 2017. a määrus tsiviilasjas

nr 2-16-14071, p 18.1). Võlgniku õiguste piiramise eesmärk ei ole karistada võlgnikku elatise

tasumata jätmise eest. Kõnealune meede on pigem tõkend, mis peaks sundima võlgnikku

igakuist elatist korrapäraselt tasuma või esitama mõjuva põhjuse, miks ta seda teha ei saa.

Kohus ei või võlgniku õigusi piirata üksnes põhjendusega, et võlgnikult on elatis välja

mõistetud, kuid ta ei ole seda nõuetekohaselt tasunud. Selline käsitlus tooks kaasa

elatisevõlgniku õiguste automaatse piiramise, välistaks õiguste piiramata jätmise elatise

maksmata jätmisel mõjuva põhjuse tõttu ega võimaldaks kaaluda, kas taotletav abinõu on

kohane, et sundida võlgnikku igakuist elatist korrapäraselt tasuma (Riigikohtu 4. oktoobri 2017.

a määrus tsiviilasjas nr 2-16-14071, p-d 13, 15, 18.3).

9. Põhiseaduse § 27 lg 3 sätestab vanema kohustuse hoolitseda oma lapse eest ja

perekonnaseaduse § 96 kohustab vanemat andma oma lapsele ülalpidamist. Samas peavad ka

võlgnikule olema tagatud menetluslikud ja sisulised garantiid oma õigustatud huvide kaitseks,

sh täitemenetluses. TMS § 1771 lg 1 p 3 ja § 1774 lg 2 p 3 näevad võlgnikule ette õiguse

põhjendada kohtutäiturile ja kohtule, miks õiguse piiramine oleks tema suhtes ebaõiglane.

Selleks on võlgnikul eelkõige kaks võimalust: põhjendada, et tal oli elatise tasumata jätmiseks

mõjuv põhjus või et õiguse piiramine takistaks oluliselt võlgniku ja tema ülalpeetava

toimetulekut (Riigikohtu 4. oktoobri 2017. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-12071, p 17).

10. Võlgnik on ringkonnakohtule esitatud määruskaebuses põhjendanud, et juhtimisõiguse

kehtivuse peatamisel kaotab ta võimaluse teenida lisasissetulekut oma kolme alaealise lapse

ülalpidamiseks. Võlgnik väidab, et jättis kohustused täitmata, kuna on töövõimetu ja tema

ainuke sissetulek on olnud töövõimetuspension. Samas kinnitab võlgnik, et töötab nüüd

kullerina, mis võimaldab saada lisasissetulekut ja tasuda sissenõudjatele iga kuu edaspidi kokku

240 euro suurust elatist. Ringkonnakohtu hinnangul on võlgnik määruskaebemenetluses teinud

usutavaks, et ta on asunud täiendavat sissetulekut teenima ja töötab kullerina. Seega vajab

võlgnik juhtimisõigust selleks, et sissetulekut teenida ja sissenõudjatele elatist tasuda.

Ringkonnakohtu hinnangul ei ole juhtimisõiguse peatamiseks piisav põhjendus ka see, et

võlgnik on saanud sissetulekut Xi kullerina juba enne maakohtu määruse tegemist, kuid ei ole

asunud oma kohustust täitma. Sellise käsitluse järgi oleks juhtimisõiguse peatamine karistus ja

see ei oleks kooskõlas juhtimisõiguse peatamise eesmärgiga (Riigikohtu 20. detsembri 2017. a

määrus tsiviilasjas nr 2-17-4751, p 16.2). Juhtimisõiguse peatamata jätmine annab võlgnikule

võimaluse jätkata täiendava tulu teenimist ja hakata elatist maksma. Samuti on võlgnik

põhistanud, et juhtimisõiguse peatamine oleks võlgniku suhtes ebaõiglane ning takistaks

oluliselt mh tema ülalpeetavate toimetulekut TMS § 1774 lg 2 p 3 mõttes.

11. Kokkuvõttes ei ole võlgniku juhtimisõiguse peatamine ringkonnakohtu arvates praegusel

juhul selline meede, mis aitaks elatise maksmisele kaasa ja kui juhtimisõigus peatada, siis

muutuks sissenõudjate olukord halvemaks, mitte paremaks. Eeltoodu tõttu tuleb maakohtu

määrus tühistada ja jätta kohtutäituri avaldus rahuldamata.

12. Võlgnik on määruskaebuses märkinud, et esitab lähiajal kohtule elatise vähendamise

avalduse. Kohtute infosüsteemist sellise hagi esitamist ei nähtu, küll aga nähtub sealt, et võlgnik

on 2022. a novembris tõepoolest taotlenud riigi õigusabi, et kohtusse pöörduda, kuid ei ole

suutnud oma õiguslikku probleemi piisavalt selgelt kirjeldada. Ringkonnakohus selgitab, et

võlgnikul tuleks taotleda riigi õigusabi elatise vähendamise hagi esitamiseks, näidates taotluses

ära põhjused, miks on temalt kohtuotsusega väljamõistetud elatis praegu liiga suur. Juba

tekkinud võla suhtes tuleb võlgnikul hakata pidama läbirääkimisi kohtutäituri ja sissenõudjate

esindajaga. Praeguses menetluses ei saa kohus elatise suurust vähendada.

13. Kohtutäitur on ringkonnakohtule esitatud vastuses palunud nõuda võlgnikult välja välisriigi

pangakonto

väljavõtte.

Ringkonnakohus

jätab

selle

taotluse

rahuldamata.

Määruskaebemenetluses kontrollib ringkonnakohus seda, kas maakohtul oli alust võlgniku

juhtimisõigus peatada. Asjaolule, et võlgnik oleks oma sissetulekuid varjanud, ei ole kohtutäitur

oma avalduses tuginenud.

14. Ringkonnakohus märgib siiski, et kui edaspidi selgub täitemenetluses, et võlgnik on oma

olulisi sissetulekuid varjanud, võib juhtimisõiguse piiramine olla tema elatise maksmisele

sundimiseks proportsionaalne abinõu. Sel juhul on kohtutäituril seadusest tulenevalt õigus

pöörduda juhtimisõiguse peatamise avaldusega uuesti kohtu poole.

15. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb menetluskulud nii maa- kui ka ringkonnakohtus jätta

TsMS § 172 lg 1 alusel menetlusosaliste endi kanda. Kuigi kohtutäituri avaldus jäi rahuldamata,

tingis kohtumenetluse siiski võlgniku tegevusetus.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Üllar Roostoja

Vahur-Peeter Liin

Margit Vutt