2-18-9266/78 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Iris Kangur-Gontšarov, Margo Klaar ja Meeli Kaur

Otsuse tegemise aeg ja koht

21. detsember 2022, Tallinn

Kohtuasja number

2-18-9266

Kohtuasi

Eesti Haigekassa hagi X ja Y vastu abieluvaralepingu

kehtetuks

tunnistamiseks

tagasivõitmise

korras

korteriomandi

osas

ja

ühisvara

jagamiseks

täitemenetluses

Y vastuhagi X ja Eesti Haigekassa vastu ühisvara

jagamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 3. jaanuari 2022 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

X apellatsioonkaebus

Y apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

X apellatsioonkaebuse hind 7000 eurot

Y apellatsioonkaebuse hind 14 000 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja

(vastuhagis

kostja II)

Eesti

Haigekassa

(registrikood 74000091), lepinguline esindaja PP

Kostja I

(vastuhagis

kostja I)

X

(isikukood

XXXXXXXXXXX)

Kostja II

(vastuhagis

hageja)

Y

(isikukood

XXXXXXXXXXX)

Kostjate lepinguline esindaja Meelis Krautmann

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 3. jaanuari 2022 otsus ja saata asi samale maakohtule

uueks läbivaatamiseks.

2. X ja Y apellatsioonkaebused rahuldada.

3. Mõista Y-lt välja Eesti Vabariigi kasuks riigituludesse seni veel tasumata riigilõiv

130 eurot, mis tuleb tasuda 15 päeva jooksul alates käesoleva otsuse jõustumisest

2-18-9266

vastavalt kohtuotsuse lisaks olevale makseinfole. Tähtpäevaks tasumata riigilõivu

summalt tuleb Y-l tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses

sätestatud määras.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Eesti Haigekassa (hageja) esitas 15. juunil 2018 Harju Maakohtule X (kostja I) ja Y

(kostja II) vastu hagi, milles palus tunnistada kehtetuks kostja I ja kostja II vahel 30. juunil 2015

sõlmitud abieluvaraleping ja asjaõigusleping lepingu esemeks oleva Tallinnas XXX asuva

korteriomandi osas. Hageja palus lõpetada kostja I ja kostja II ühisomand Tallinnas XXX

asuvale korteriomandile, selle müümisega avalikul enampakkumisel kohtutäituri vahendusel

jagada müügist saadud raha kostja I ja kostja II vahel võrdsetes osades. Kostja I osast täita

kostja I kohustus hageja ees, mis tuleneb Harju Maakohtu 23. septembri 2008 otsusest nr X-

XX-XXXX (täiteasi nr 025/2009/1707). Menetluskulud palus hageja jätta solidaarselt kostjate

kanda.

2. Hagiavalduse kohaselt jõustus Riigikohtu määrusega 6. aprillil 2009 Harju Maakohtu

23. septembri 2008 kohtuotsus kriminaalasjas nr X-XX-XXXX, millega mõisteti kostjalt I välja

hageja kasuks 751 942 krooni ehk 48 057,85 eurot. Hageja esitas 22. aprillil 2009 Tallinna

kohtutäitur Kaire Põltsile täitmisavalduse kohtuotsuse alusel kostja I suhtes täitemenetluse

alustamiseks. Kohtutäitur algatas kostja I suhtes 27. aprillil 2009 täitemenetluse ja avas

täitetoimiku nr 025/2009/1707. Hagejale on kostjalt I täitemenetluse kestel 16. detsembril 2014

laekunud 12,95 eurot ning kostja I võlgneb hagejale hagi esitamise seisuga 48 044,90 eurot.

Hagejale on kostjalt I lisaks laekumas 7. juuni 2018 vallasasja müügist saadud tulemi jaotamise

otsuse alusel 80,90 eurot.

3. Kostjad, kelle abielu on sõlmitud 29. detsembril 2005, sõlmisid 30. juunil 2015 notariaalselt

tõestatud abieluvaralepingu ja asjaõiguslepingu, mille esemeks on Tallinnas XXX

korteriomand. Korteriomand oli enne täitemenetluse alustamist ja abieluvaralepingu sõlmimist

kostjate ühisvara ja on peale abieluvaralepingu sõlmimist kostja II lahusvara ehk kostja II on

koretriomandi ainuomanik. Abieluvaralepinguga on kostja I ja kostja II kokku leppinud, et

ühisvarana 7. augustil 2007 soetatud korteriomand (tehingu tegemise hetkel väärtusega 120 000

eurot) jääb kostja II lahusvaraks ja ühisvarana korteriomandi soetamisel 3. augustil 2007

kohustusena võetud laen (tehingu tegemise hetkel väärtusega 110 000 eurot) jääb kostja II

lahusvaraks. Abieluvaralepinguga leppisid kostjad lisaks kokku, et ühisvarana äriregistrisse

2-18-9266

2. veebruaril 2015 kantud C OÜ osakapitali suurusega 2500 eurot jääb kostja I lahusvaraks.

Kostja I loobus oma osast korteriomandis ja sai abieluvaralepinguga oluliselt vähem, kui tal

oleks olnud õigus seaduse järgi saada. Kostja II oli abieluvaralepingu sõlmimise ajal füüsilisest

isikust kostja I abikaasana kostja I lähikondne pankrotiseaduse (PankrS) § 117 lg 1 p 1 mõistes.

4. Hageja nõuet ei ole olnud võimalik täitemenetluses täita kostjale I kuuluva lahusvara arvelt.

Kohtutäitur arestis kostja I vallasvarana sõiduauto BMW X5 registreerimismärgiga XXXXXX

hinnaga 4000 eurot, kuid selle müügist, arvestades hageja nõude suurust, ei jätku kogu nõude

rahuldamiseks ning on ebatõenäoline, et kostja lahusvara arvelt on võimalik täitemenetlus

lõpuni viia. Kostja I on abieluvaralepingu sõlmimisega kahjustanud hageja huvisid.

Abieluvaralepingu sõlmimata jätmise korral oleks hageja nõue rahuldatud suuremas ulatuses,

kui abieluvaralepingu sõlmimata jätmise korral, sest kostja I vara osa ühisvaras oli enne

abieluvaralepingu sõlmimist suurem.

5. Hageja taotleb kostjate ühisvara jagamist korteriomandi müügiga avalikul enampakkumisel

ja saadud raha jagamist kostjate vahel võrdsetes osades, mis võimaldaks sissenõude pööramist

kostjale I kuuluvale osale.

Kostjate vastuväited

6. Kostjad palusid jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda

7. Kostja I ei ole abieluvaralepinguga oma varast olulisel määral loobunud. Abieluvaralepingu

esemeks oli ka kostjate ja Nordea Bank AB Eesti filiaali vahel kehtivast laenulepingust

nr 09220152982 tulenevad õigused ja kohustused ning laenulepingust tulenev laenujääk oli

lepingu sõlmimise kuupäeval 110 140 eurot. Kostjad leppisid kokku, et nende omavahelistes

suhetes jäävad laenulepingus tulenevad õigused ja kohustused kostja II kohustuseks.

Abieluvaralepingu sõlmimisel hindasid pooled korteriomandi väärtuseks 120 000 eurot. Seega

ei ole kostja I olulisel määral enda varast loobunud, sest kostja II kohustuseks jäi ka pangalaenu

tasumine, mille täitmist tagab korteriomandile panga kasuks seatud hüpoteek. Kostja I ei ole

kahjustanud abieluvaralepingu sõlmimisega ja vara jagamisega hageja huvisid, kuna

korteromandi arvel hageja nõude rahuldamine ei oleks hüpoteegi ja laenukohustuse tõttu

võimalik. Korteriomand on koormatud ka teise hüpoteegiga summas 90 000 eurot, mis toob

kaasa olukorra, et hagejal ei ole võimalik oma nõuet kostja I vastu rahuldada ka ühisvara müügil

avalikul enampakkumisel.

8. Ühisvara jagamisel tuleb arvestada ka ühisvaral lasuvate kohustustega. Ühisvara jagamisel

tuleb arvestada nii korteri ostmiseks võetud pangalaenu kui ka kostja II poolt lahusvara arvel

tasutud laenumakseid. Hageja nõue ühisvara jagamiseks on aegunud.

Kostja II vastuhagi

9. Kostja II esitas 14. oktoobril 2019 Harju Maakohtule vastuhagi hageja ja kostja I vastu

juhuks, kui kohus rahuldab hageja põhihagi. Vastuhagis palus kostja II jagada korteriomand

kostja II ainuomandisse, kohustades kostjat I andma tahteavaldus ja nõusolek uue kande

tegemiseks kinnistusraamatusse korteriomandi kostja II ainuomandisse kandmiseks; kostjate ja

Nordea Bank AB Eesti filiaali (kehtiv nimi Nordea Bank Abp Eesti filiaal) vahel 3. augustist

2007 sõlmitud ja kehtiva laenulepingust nr 09220152982 tuleneva laenujäägi 102 520 eurot

jätmist kostja II kanda; C OÜ (kehtiv nimi Q OÜ) 2500 euro nimiväärtusega osa maksumusega

2500 euro jätmisega kostja I omandisse. Alternatiivselt palub kostja II jätta korteriomand

kostjate kaasomandisse võrdsetes osades põhjusel, et kinnisasi on koormatud ka teise

2-18-9266

hüpoteegiga, mis ei võimalda hageja nõuet kostja I vastu rahuldada. Korteriomandi hageja

ainuomandisse või alternatiivselt kostjate kaasomandisse jätmise kasuks räägib asjaolu, et

korteriomand on nii kostjate kui ka nende laste elukohaks. Menetluskulud palub kostja II jätta

hageja kanda.

10. Vastuhagi kohaselt tuleb ühisvara jagada tervikuna. Ühisvara jagamisel tuleb jagada ka

perekonna huvides võetud laenulepingust tulenevad kohustused. Arvesse tuleb võtta pärast

abieluvaralepingu sõlmimist kostja II lahusvara arvel tehtud kulutustega. Kostja II on lahusvara

arvelt tasunud laenulepingu tagasimakseid 11 590 eurot, tasunud eluruumi varakindlustuse

263,15 eurot ja korteriga seotud kulusid korteriühistule perioodil juuli 2016 kuni juuli 2019

kokku 7530,09 eurot.

Hageja vastuväited vastuhagile

11. Hageja palub jätta vastuhagi rahuldamata ja menetluskulud kostja II kanda.

12. 16. septembri 2020 seisuga on korteriomandi turuväärtus 132 991,69 eurot ja laenujääk on

99 530 eurot. Äriühingu osaku maksumuseks saab lugeda 188 eurot, millise hinnaga see müüdi

täitemenetluses 5. juunil 2018. Kostja II ei ole tõendanud, et ta on teinud lahusvara arvelt

ühisvara huvides kulutusi. Kostja II pakutud viisid ühisvara jagamiseks ei võimalda hagejal

oma nõuet täitemenetluses rahuldada

Kosta I vastväited vastuhagile

13. Kostja I vastuväiteid vastuhagile ei esitanud.

Maakohtu otsus ja põhjendused

14. Harju Maakohus rahuldas 3. jaanuari 2022 otsusega hagi ja jättis kostja II vastuhagi

rahuldamata. Menetluskulud jäid solidaarselt kostjate kanda ning maakohus määras kindlaks

hagejale hüvitatavate menetluskulude suuruse.

15. Maakohus tuvastas ja pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle:

- Riigikohtu 6. aprilli 2009 määrusega jõustus Harju Maakohtu 23. septembri 2008 kohtuotsus

kriminaalasjas nr X-XX-XXXX, millega mõisteti kostjalt I hageja kasuks välja 751 942 krooni

ehk 48 057,85 eurot. Kohtuotsus on täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2 lg 1 p 1 kohaselt

täitedokument.

- Hageja esitas kohtutäiturile täitmisavalduse ja kohtutäitur algatas kostja I suhtes 27. aprillil

2009 täitemenetluse, mille kohta avas täitetoimiku nr 025/2009/1707.

- Hagejale on kostjalt I täitemenetluse kestel laekunud 12,95 eurot, lisaks kostja I vallasvara

müügist 80,98 eurot. Kostja I võlgneb hagejale hagi esitamise seisuga 47 963,92 eurot.

- Kostjad, kelle abielu on sõlmitud 29. detsembril 2005, sõlmisid 30. juunil 2015 notariaalselt

tõestatud abieluvaralepingu ja asjaõiguslepingu, mille esemeks on muuhulgas korteriomand.

- Korteriomand oli enne täitemenetluse alustamist ja abieluvaralepingu sõlmimist kostjate

ühisvara ja on peale abieluvaralepingu sõlmimist kostja II lahusvara.

- Abieluvaraleping sõlmiti 30. juunil 2015, s.o pärast täitemenetluse alustamist (27. aprilli

2009) ja vähem kui 3 aastat enne hagi esitamist.

- Kostja II oli abieluvaralepingu sõlmimise ajal füüsilisest isikust võlgniku, kostja I lähikondne

PankrS § 117 lg 1 p 1 mõttes.

2-18-9266

16. Maakohtu hinnangul peab ühisvara jagamise nõude esitamise aegumistähtaega hakkama

lugema kohtutäituri väljastatud õiendist selle kohta kas täitemenetlus kostja I lahusvara arvelt

on õnnestunud või mitte. Maakohus leiab, et kohtutäituri 9. mail 2018 väljastatud õiend tõendab

senise täitemenetluse tulemusi võlgniku lahusvara arvelt. Täpsemalt seda, kas täitemenetlus on

ebaõnnestunud ja kas sissenõude pööramine kostja I täitemenetluses realiseeritava vara müügist

saadavast rahast jätkub nõude tasumiseks. Kuna hageja sai kohtutäituri õiendi kätte 9. mail

2018, siis hakkas aegumise tähtaeg kulgema 10. maist 2018 ning tähtaeg saabus 10. mail 2019.

Kuna hageja esitas hagi 15. juunil 2018, siis on see esitatud aegumistähtaega järgides.

17. Kostjate vahel sõlmitud abieluvaralepingu kohaselt on kostjad hinnanud lepingu p 1.6.8

kohaselt korteriomandi väärtuseks 120 000 eurot, sama lepingu p 1.5 kohaselt oli

laenulepingust tuleneva laenu jääk 110 140 eurot ning lepingu p 2.3 järgi jäid lepingu p-s 1.5

nimetatud laenulepingust tulenevad õigused ja kohustused lepingu tõestamisest alates kostja II

kohustuseks. Ühisvaraks oli lisaks veel ka äriühingu osa väärtusega 2500 eurot, mis jäi kostja I

lahusvaraks. Seega vahetult enne abieluvaralepingu sõlmimist oli kostja I osa ühisvaras:

korteriomandi hinda arvestades 4930 eurot (korteriomandi väärtusest laenujäägi maha

arvamisel saadud tulemi jagamisel kostja I ja kostja II vahel võrdsetes osades (120 000 –

110 140 = 9860/2 = 4930) ja äriühingu osa hinda arvestades 1250 eurot. Seega on kostja I vara

suuruseks enne lepingu sõlmimist 4930 + 1250 = 6180 eurot. Abieluvaralepingu sõlmimisel

omandas kostja I kostjalt II pool äriühingu osast väärtusega 1250 eurot ja loovutas oma osa

koretriomandist 4930 eurot. Seega loobus kostja I abieluvaralepinguga 6180 – 2500 = 3680

eurost, s.o 59,55% ulatuses oma varast, mis on enam kui ¼, millega on kostja I olulisel määral

loobunud oma varast.

18. Abieluvaralepingu sõlmimata jätmise korral oleks ilmselt olnud hageja nõuet rahuldada

suuremas ulatuse kui abieluvaralepingu sõlmimise korras, kuna kostja I vara osa ühisvaras oli

enne abieluvaralepingu sõlmimist suurem (6180 eurot). TMS § 190 korral eeldatakse

tagasivõidetava tehinguga võlausaldajate huvide kahjustamist. Võlausaldaja huvide

kahjustamise eeldus tuleneb sellest, et võlausaldajal on ebaõnnestunud täitemenetlus võlgniku

lahusvara arvel, nagu ka hagejal kui sissenõudjal on ebaõnnestunud täitemenetlus kostja I kui

võlgniku lahusvara arvelt. Kostjad ei ole TMS §-s 190 sätestatud eeldust ümber lükanud. Senise

sissenõude pööramisega kostja I varale ei ole kaasnenud ega ilmselt ka ei kaasne edaspidi

hageja nõude täielikku rahuldamist, kuivõrd kostjalt I on täitemenetluse käigus laekunud vaid

0,20% kogu võlgnevuse summast. Lisaks puudub kostjal I sissetulek.

19. Kehtetu tehingu alusel üle antud kinnisasja väärtuse hindamisel tuleb aluseks võtta tehingu

kehtetuks tunnistamise aeg. Kostja II ei saa nõuda kostjalt I lahusvara arvelt ühisvara huvides

tehtud ½ kulutuste hüvitamist, mis on kostja II poolt tasutud laenumaksed 28. augusti 2019

seisuga kokku 11 590 eurot, korteriühistule tasutud kulud juulist 2016 kuni juulini 2019

summas 7530,09 eurot, varakindlustuse maksed 263,15 eurot. Kuna osa kulutusi (sh

korteriühistule summas 4760,65 eurot ja varakindlustus summas 76,08 euro) on tasutud kostjate

laste kontolt, siis saavad kostja II tasutud laenumaksed olla 11 590 eurot, kulud korteriühistule

2769,44 eurot ja varakindlustus 187,07 eurot, s.o kokku 14 546,61 eurot, millest kostja I osaks

on 7273,26 eurot. Kuna kostja II on alates 16. aprillist 2019 töötu, siis on põhjendatud kahtlus

kostja II poolt lahusvara arvelt ühisvarale kulutuste tegemine korterile. Samuti tuleb arvestada,

et kostja I elab kostjaga II samal elamispinnal ja on seega ilmselt panustanud ka ise korteriga

seotud kulude kandmisse.

20. Kuna kostjate kohustuse jääk muutub ajas, on põhjendatud hageja nõue müüa kostjate korter

avalikul enampakkumisel kohtutäituri vahendusel. Ühisvara jagamine kostja II pakutud viisidel

ei võimalda hageja nõuet rahuldada, kuivõrd kostja II poolt kostja I osa omandamine hüvitise

2-18-9266

eest on raskendatud, kuna kostjal II puudub kohtule teadaolevalt püsiv sissetulek.

Korteriomandi müümisel avalikul enampakkumisel kohtutäituri vahendusel müüakse vara,

mille tulem jagatakse võrdselt kostjate vahel ning täidetakse kostja I kohustused hageja ees.

Korteriomandi müük hageja pakutud viisil avalikul enampakkumisel on kohtu hinnangul kõige

mõistlikum, kuna võimaldab eseme müüa ja saada selle eest võimalikult kõrget hinda, mis

käesolevat turusituatsiooni arvestades võib viia selleni, et hageja saab oma nõude olulises osas

täidetud.

21. Maakohus on seisukohale, et hüpoteek, mis on seatud W kasuks ei sega samuti

kinnisomandi müüki, kuivõrd 30. juuni 2015 sõlmitud abieluvaralepingus hüpoteeki ei kajastu.

Abieluvaralepingu sõlmimisest alates on kostjate varasuhte liigiks varalahusus ning hüpoteek

on kantud kinnistusraamatusse 7. juulil 2015. Kostja II ei ole selgitanud ega tõendanud, millist

varalahususest tulenevat kostja II nõuet hüpoteek tagab. Hüpoteegi olemasolul on aga võimalik

müügist saadud vahenditega kohustust täita. Maakohtu hinnangul ei takista korteromandi

müüki ka asjaolu, et korteriomand on kostjate laste elukohaks, kuivõrd kostja I varast ei piisa

hageja nõude rahuldamiseks, samuti pole kostja I teinud täitemenetluse algatamise ajast alates

omapoolseid pingutusi hageja ees oma võlgnevuse likvideerimiseks.

Kostja I apellatsioonkaebus

22. Kostja I esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse osas, milles

hageja hagi rahuldati ja määrati kindlaks menetluskulude jaotus ning saata asi uueks

läbivaatamiseks Harju Maakohtule.

23. Maakohus lahendas asja kirjalikus menetluses. Maakohus ei määranud otsuse teatavaks

tegemise aega. Samuti pole määranud ka tähtaega, mille jooksul on võimalik esitada avaldusi

ja dokumente. Maakohus ei teatanud kostjale I otsuse tegemise aega.

24. Maakohus rikkus kostja I õigusliku ärakuulamise põhimõtet, sh esitada enne kohtuotsuse

kuulutamist enda seisukohti ja avaldusi. Maakohus ei taganud kostjale I võimalust esitada

tõendeid ja asjaolusid. Arvestades, et viimane toiming oli maakohtus 21. septembril 2020, oleks

maakohus pidanud sellise võimaluse kostjale I andma. Maakohus oleks pidanud tagama õiglase

menetluse ja andma kostjale I võimaluse selgitada ning põhjendada oma seisukohti ja

tugevdada oma menetluslikku positsiooni. Kui kohus oleks tegutsenud nõuetekohaselt, siis

oleks kostja saanud selgitada aegumise vastuväidet ning seda miks pole ta varast olulisel määral

loobunud ning hageja huvisid kahjustanud. Maakohus pole andud kostjale I tähtaega

menetluskulude nimekirja esitamiseks.

25. Maakohus, jättes täitmata selgitamiskohustuse, tegi olulises ulatuses üllatusliku otsuse.

Maakohus on selgitamiskohustust asunud täitma kohtuotsuses, kuid pole seda teinud

kohtumenetluse käigus. Maakohtule 12. augustil 2019 esitatud avalduses palusid kostjad

maakohtul selgitada asjaolusid varade ja kohustuse jagamisega seonduvalt. Kostjate vahel

sõlmitud abieluvaralepinguga ei ole jagatud ainult vara, vaid on jagatud ka kohustused.

Kostja II apellatsioonkaebus

26. Kostja II esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse osas, millega

hagi rahuldati ja määrati kindlaks menetluskulude jaotus ning osas, millega vastuhagi jäeti

rahuldamata ja saata asi uueks läbivaatamiseks Harju Maakohtule või teha uus otsus, millega

rahuldada kostja II vastuhagi. Menetluskulud palub kostja II jätta hageja kanda.

2-18-9266

27. Maakohus lahendas asja kirjalikus menetluses. Maakohus pole määranud otsuse teatavaks

tegemise aega. Samuti pole maakohus määranud tähtaega, mille jooksul on võimalik esitada

avaldusi ja dokumente. Maakohus pole teatanud kostjale II kohtuotsuse tegemise aega.

28. Maakohus rikkus kostja II õigusliku ärakuulamise põhimõtet, sh esitada enne kohtuotsuse

kuulutamist enda seisukohti ja avaldusi. Samuti ei taganud maakohus võimalust esitada

tõendeid ja asjaolusid. Arvestades, et viimane toiming oli maakohtus 21. septembril 2020, oleks

maakohus pidanud sellise võimlause kostjale andma. Maakohus oleks pidanud tagama õiglase

menetluse ja andma kostjale II võimaluse selgitada ning põhjendada oma seisukohti ja

tugevdada oma menetluslikku positsiooni. Kui kohus oleks tegutsenud nõuetekohaselt, siis

oleks kostja II saanud selgitada aegumise vastuväidet ning seda, mispärast pole ta varast olulisel

määral loobunud ning hageja huvisid kahjustanud. Maakohus pole andnud kostjale II tähtaega

menetluskulude nimekirja esitamiseks.

29. Maakohus, jättes täitmata selgitamiskohustuse, tegi olulises ulatuses üllatusliku otsuse.

Maakohus on selgitamiskohustust asunud täitma kohtuotsuses, kuid pole seda teinud

kohtumenetluse käigus. 12. augusti 2019 avalduses palusid kostjad maakohtul selgitada

asjaolusid varade ja kohustuste jagamisega seonduvalt. Kostjate vahel sõlmitud

abieluvaralepinguga ei ole jagatud ainult vara, vaid on jagatud ka kohustused. Hageja

kohustuste jagamist ei nõudnud. Kostjad palusid selgitada, millised nõuded vastuses

hagiavaldusele esitatud asjaolusid arvesse võttes tuleks esitada, et vara jagamisel võetakse

arvesse ka abieluvaralepinguga jagatud muud vara ning kohustusi. Samuti palusid kostjad

maakohtul selgitada, kas kostjad peavad vastuse hagiavaldusele esitatud asjaolusid täpsustama

ja missuguseid asjaolusid nad peavad tõendama nende seatud materiaalõiguslike eesmärkide

saavutamiseks.

30. Maakohus tuvastas ebaõigesti võlausaldaja huvide kahjustamise. Abieluvaralepingust

tulenevalt kostjate ühisvara jagamise tulemusena jäi kostjale I osaühingu osa, kuid koos

korteriomandiga jäi kostja II kohustuseks laenulepingust tulenevate kohustuste täitmine.

Laenujääk moodustas 91,78% korteri maksumusest. Võlausaldaja kahjustamist ei toimunud,

sest korteriomandi arvel ei oleks hageja saanud rahuldada oma nõuet. Hageja ei oleks saanud

ühisvara jagamata jätmise tõttu rahuldada enda nõuet suuremas ulatuses. Kostjad jagasid vara

turutingimustel ning selline tehing ei saa kahjustada hageja huve. Samuti ei muutunud kostja I

ühisvara jagamise tõttu maksejõuetuks. Võlausaldajate huvide kahjustamist tuleb hinnata

tehingu tegemise aja seisuga.

31. Kostja II esitas vastuhagi eesmärgiga jagada ühisvara tervikuna ning ühisvara jagamisel

tuleb arvesse võtta pärast abieluvara lepingut kostja II lahusvara arvel tehtud kulutuste või

hüvitistega. Ühisvara jagamisel tuleb jagada ka võlad kolmandate isikute eest. Kostja II tehtud

kulutused on esitatud vastuhagi esitamise seisuga. Kuna maakohus rikkus oluliselt

menetlusõiguse normi, siis polnud kostjal II võimalust esitada tõendeid täiendavate kulude

kohta alates vastuhagi esitamisest kuni kohtuotsuse kuulutamiseni. Kui kostja II on teinud

kulutusi lahusvara arvel, saaks tema hüvitisnõude aluseks olla perekonnaseaduse (PKS) § 34

lg 2, mille järgi võib oma lahusvara ühisvara huvides kasutanud abikaasa nõuda, et selle väärtus

hüvitatakse ühisvara arvel.

32. Kostja II nõudis solidaarkohustuse jagamist. 3. augustil 2007 sõlmitud laenulepingu alusel

võeti laen perekonna huvides ja see tuleb jagada.

33. Kostja II pakkus välja erinevaid ühisvara jagamise viise, kuid maakohus pole veenvalt

põhjendanud miks pole võimalik kostja II taotletud viisil ühisvara jagada. Maakohus pole

2-18-9266

arvestanud vastuhagis esitatud väitega, et kohustustega arvestamine toob kaasa olukorra, mil

hagejal ei ole võimalik oma nõuet kostja I vastu rahuldada ka ühisvara jagamise abil.

Vastustaja seisukoht

34. Hageja vaidleb apellatsioonkaebustele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud

kostjate kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

35. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada menetlusõiguse normi olulisel

määral rikkumise tõttu, mida ei saa kõrvaldada apellatsioonimenetluses. Asi tuleb saata

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 656 lg 1 p 1 ja § 657 lg 1 p 3 alusel läbivaatamiseks

esimese astme kohtule. Maakohus on oluliselt rikkunud õigusliku ärakuulamise põhimõtet ja

jätnud vaidlust lahendades eelmenetluses välja selgitamata vaidlusalused asjaolud ning jätnud

need vajalikus ulatuses nii faktilisest kui õiguslikust küljest pooltega arutamata. Vastuhagis

esitatud nõuded on maakohus jätnud üldse tähelepanuta ja sisuliselt lahendamata. Seetõttu ei

saa ringkonnakohus teha asjas ise uut otsust ja saadab asja maakohtule uueks läbivaatamiseks.

Apellatsioonkaebused rahuldatakse.

36. Maakohtu otsusest nähtub, et maakohus on asja lahendanud kirjalikus menetluses. Samas

ei nähtu asja materjalidest, millal ja mis alusel otsustas maakohus asja menetleda kirjalikult.

Ühestki menetlusdokumendist ei nähtu, et kohus oleks määranud arutada asja kirjalikus

menetluses. TsMS § 403 lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus poolte nõusolekul lahendada

asja seda kohtuistungil arutamata. Sama paragrahvi sama lõike teise lause kohaselt aga määrab

kohus sel juhul võimalikult kiiresti tähtaja, mille jooksul on võimalik esitada avaldusi ja

dokumente, samuti otsuse avalikult teatavakstegemise aja ja teatab neist menetlusosalistele.

Sellist määrust asjas tehtud ei ole. Olukorras, kus maakohtu viimasest menetlustoimingust enne

otsuse tegemist oli möödunud rohkem kui kaks aastat ja maakohus ei määranud tähtaega, mille

jooksul oleks olnud võimalik esitada avaldusi ja tõendeid, on maakohus rikkunud oluliselt

menetlusosaliste õigust olla kohtu poolt enne otsuse tegemist ära kuulatud. Õigus viibida oma

kohtuasja arutamise juures ja olla kohtu poolt ära kuulatud eeldab, et iga menetlusosalist

teavitataks õigel ajal kõigest, mis menetlust võib mõjutada (vt V. Kõve jt (koost).

Tsiviilkohtumenetluse seadustik III. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2018, § 656

komm 3.3.1). Ka kirjalikus menetluses peab kohus järgima TsMS § 392 lg 1 p-de 2 ja 4 sätteid

samas ulatuses nagu siis, kui asja vaadatakse läbi kohtuistungil. Kohtul on eelmenetluses

kohustus tagada, et olulised asjaolud ei jääks välja selgitamata isegi siis, kui menetlusosaline

ise pole osanud taotleda vastavaid menetlustoiminguid asjaolude väljaselgitamiseks ja oma

väidete tõendamiseks.

37. Ringkonnakohus nõustub kostjatega, et maakohus ei ole selgitamiskohustust täitnud ning

on jätnud olulises osas eelmenetluse ülesanded täitmata. Vastavalt TsMS § 230 lg-le 1 peab

kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja

vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 392 lg 1 p-de 1-4 kohaselt selgitab kohus

eelmenetluses eelkõige välja lisaks nõuetele menetlusosaliste seisukohad esitatud nõuete

suhtes; menetlusosaliste taotlused; menetlusosaliste faktilised ja õiguslikud väited esitatud

nõuete ja väidete kohta; tõendid, mida menetlusosalised esitavad oma faktiliste väidete

põhjendamiseks. TsMS § 329 lg-st 3 tulenevalt võib kohus eelmenetluse ülesannete täitmiseks

nõuda menetlusosalistelt selgitusi ja neid küsitleda. TsMS § 351 lg 1 alusel arutab kohus

menetlusosalistega vaidlusaluseid asjaolusid ja suhteid vajalikus ulatuses nii faktilisest kui ka

2-18-9266

õiguslikust küljest. TsMS § 351 lg 2 järgi võimaldab kohus pooltel esitada kõigi asjasse

puutuvate asjaolude kohta õigel ajal ja täielikult oma seisukoha. Kohus peab selgitama pooltele,

milline on hageja ja kostja tõendamiskoormis esitatud nõuetest ja vastuväidetest tulenevalt,

samuti millised on nõude ja vastuväite kohaldamise eeldused. Maakohus ei ole seda teinud.

Seega ei ole asjas eelmenetlust sisuliselt toimunud, mh ei olnud pooltele eelnevalt selgitatud,

millised on need olulised asjaolud, millest kohus lähtub otsuse tegemisel ja milline on

menetluses tõendamiskoormis või vajadus esitada täiendavaid tõendeid.

38. Otsuse saab kohus teha TsMS § 435 lg 1 järgi pärast seda, kui asja on arutatud ammendavalt

ja asi on lõpliku lahendi tegemiseks valmis. Asi on lahendi tegemiseks valmis siis, kui kohus

saab TsMS § 438 lg 1 kohaselt hinnata asjas kogutud tõendeid ning otsustada, mis asjaolud on

tuvastatud, millist õigusakti tuleb kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Kolleegiumi

hinnangul ei ole maakohus selgitanud välja kõiki vajalikke asjaolusid, et kohtul oleks olnud

võimalik asjas otsust teha.

39. Pooled vaidlevad eelkõige selle üle, kas ühisvara jagamise tehinguga kahjustasid kostjad

hageja kui sissenõudja huve, kas hagejal on seetõttu õigus nõuda tehingu kehtetuks tunnistamist

tagasivõitmise korras ning kas ühisvara jagamise nõuet lahendades tuleb jagada ühisvara

tervikuna, arvestades ka ühisvaral lasuvate kohustustega ja kostja II poolt lahusvara arvel tehtud

kulutustega.

40. Hageja esitas maakohtule hagi kostjate ühisvarasse abieluvaralepinguga jagatud

korteriomandi tagasivõitmiseks ja selle korteriomandi kui ühisvara jagamise nõude. Kostja II

on esitanud tingimusliku vastuhagi hageja ja kostja I vastu, mida palus läbi vaadata vaid juhul,

kui kohus rahuldab hageja hagi. Vastuhagis palus kostja II jagada kogu abieluvaralepinguga

jagatud vara: korteriomand, laenukohustus ja C OÜ 2500 euro nimiväärtusega osa. Samuti palus

kostja II ühisvara jagamisel arvesse võtta kostja II poolt peale abieluvaralepingu sõlmimist

tehtud laenu tagasimakseid ja kulutusi seoses korteriomandiga, mida kostja II tegi oma

lahusvara arvelt.

41. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus jätnud vaidlust lahendades põhjendamatult

tähelepanuta

kostja II

vastuhagiavalduses

esitatud

nõuded

ja

jätnud

jagamata

vastuhagiavalduses nimetatud muu vara peale korteriomandi. Maakohus ei ole arvestanud

kostjate vastuväidetega, et korteriomandi jagamisel tuleb jagada või täita ka ühisvaral lasuvad

kohustused ja hüvitada kostja II lahusvara arvelt ühisvara huvides tehtud kulutused ning

arvestada korteriomandil lasuvate hüpoteekidega.

42. Olukorras, kus on esitatud hagis ja vastuhagis nõuded, pidi maakohus TsMS § 392 lg 1 p-

de 1 ja 3 järgi eelmenetluses esmalt selgitama välja kõik esitatud nõuded ja iga nõude aluseks

olevad asjaolud ning TsMS § 392 lg 1 p 4¹ järgi igale nõudele kohalduva õiguse, sh nõuded

kvalifitseerima ja selgitama pooltele, millest sõltub nõude rahuldamine. Toimiku materjalidest

ei nähtu, et maakohus oleks seda teinud.

43. Kui kohtumenetluses on tuvastatud alus ühisvara tagasivõitmiseks ning ka asjakohane

käsutustehing (asjaõigusleping) on kehtetuks tunnistatud, tuleb selle üheks õiguslikuks

tagajärjeks mh tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 84 lg 1 esimese lause, § 90 lg 1 kolmanda

lause ning TMS § 195 lg 1 alusel lugeda ka see, et ühisvara jagamist kui taotletud

õigusmuudatust ei ole tegelikult toimunud ning lepinguga jagatud vara on endiselt abikaasade

ühisvara hulgas (vt Riigikohtu 20. detsembri 2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-74-16, p 18).

2-18-9266

44. Kohtupraktikas on leitud, et sissenõudjal on õigus esitada selline ühisvara jagamise hagi,

milles nõutakse vaid ühe ühisvarasse kuuluva eseme, nt korteriomandi jagamist, kuid

sissenõudja peab arvestama, et ühisvara jagamisel võib kõne alla tulla ka ühisvaral lasuvate

kohustuste jagamine ja kogu ühisvara jagamine kostjate vastuhagi alusel (vt Riigikohtu 20.

detsembri 2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-74-16, p 21).

45. PKS § 38 esimese lause kohaselt täidetakse ühisvaral lasuvad kohustused vara jagamise

käigus või jagatakse abikaasade vahel sarnaselt muu varaga. PKS § 38 on kohaldatav ka sellisel

juhul, kui ühisvara jagamise hagi on esitanud sissenõudja. Lisaks kohustustele on võimalik ka

sissenõudja hagi alusel arvestada PKS § 34 lg 2 järgi abikaasa lahusvara kasutamise väärtuse

hüvitamine, kui lahusvara kasutati ühisvara huvides (vt Riigikohtu 20. detsembri 2016 otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-74-16, p-d 21–22.1). Käesoleval juhul on kostja II esitanud ka vastuhagi

kohustuste jagamiseks koos muu varaga ning palunud hüvitada talle lahusvara arvelt ühisvara

huvides tehtud kulutused. Mõlemad kostjad on vastuses hagile palunud arvestada ühisvara

jagamisel ühisvaral lasuvate kohustustega. Maakohus peab asja uuel läbi vaatamisel arvestama

ühisvara jagamise nõuete lahendamisel ühisvaral lasuvate kohustustega ja lahusvara kasutamise

hüvitamisega ühisvara arvel.

46. Asja uuel läbivaatamisel peab maakohus selgitama pooltele, millised asjaolud vajavad

tõendamist ja kuidas jaotub tõendamiskoormis poolte vahel. Juhul kui selgub, et asja õigeks

lahendamiseks vajalikud asjaolud ja tõendid on esitamata, peab maakohus võimaldama pooltel

neid asjaolusid ja tõendeid esitada. Eelkõige peab maakohus arvestades sissenõudja õigustatud

huve asja uuel läbivaatamisel pooltega arutama, kas kostjate ühisvara jagamisel hageja taotletud

viisil, kus arvesse võttes ka ühisvaral lasuvate kohustuste täitmist ja kõigi hüpoteegipidajate

võimalike nõuete rahuldamist, jääb raha sissenõudja nõude rahuldamiseks.

47. Kuna asi saadetakse maakohtule uueks läbi vaatamiseks menetlusõiguse normide olulise

rikkumise tõttu, siis ei pea kolleegium vajalikuks käsitleda kostja II apellatsioonkaebuse

ülejäänud väiteid. Ringkonnakohus märgib seejuures, et ei saa asja maakohtule uueks

läbivaatamiseks saates ette kirjutada, millisele järeldusele tuleb jõuda tõendite hindamisel või

asjaolude tuvastamisel, sest maakohtule on kohustuslikud vaid ringkonnakohtu seisukohad

õigusnormi tõlgendamisel ja kohaldamisel (TsMS § 658 lg 2).

Menetluskulude jaotus

48. Kui kõrgema astme kohus tühistab alama astme kohtu lahendi ja saadab asja uueks

läbivaatamiseks, siis TsMS § 173 lg 3 teise lause kohaselt jätab ta menetluskulude jaotuse

alama astme kohtu otsustada.

49. Kuna ringkonnkohus tühistab maakohtu otsuse ja saadab asja maakohtule uueks

läbivaatamiseks, ei määra ringkonnakohus asjas menetluskulude jaotust. Menetluskulude

jaotuse määrab TsMS § 173 lg 3 järgi maakohus vastavalt asja lahendamise tulemusele.

Hüvitatavate menetluskulude suuruse määrab maakohus vastavalt menetluskulude jaotusele

TsMS § 177 lg-te 1 ja 2 järgi kindlaks kohtuotsuses või mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse

jõustumist määrusega.

50. Ringkonnakohtu 29. märtsi 2022 määrusega anti kostjale II menetlusabi ja võimaldati

tasuda riigilõiv summas 910 eurot seitsme kuu jooksul 130 euro suuruste osamaksetena. Otsuse

tegemise ajaks on kohtute infosüsteemi andmetel kostja II tasunud kuus osamakset kokku

summas

780 eurot

(16. mail,

24. juunil,

19. juulil,

27. augustil,

13. septembril

ja

14. oktoobril 2022). Seega on tasumata veel 130 eurot (910 – 780). TsMS § 179 lg 1 alusel

2-18-9266

mõistab ringkonnakohus selle summa kostjalt II riigi kasuks välja. TsMS § 179 lg 5 järgi peab

kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik lahendi täitma

jõustumisest alates 15 päeva jooksul. Valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga määratud

asutus võib otsuse riigilõivu väljamõistmise osas sundtäitmisele saata, kui kostja II jätab oma

rahalise kohustuse täitmata enam kui 15 päeva jooksul (TsMS § 179 lg 6). Riigilõivu

tasumisega viivitamise korral tuleb kostjal II tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 179 lg 9).

(allkirjastatud digitaalselt)