2-22-122081/14 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

(tagaseljaotsus)

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaie Almere

Otsuse tegemise aeg ja koht

20.12.2022 Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-22-122081

Tsiviilasi

OK Incure OÜ hagi P. V. vastu võlanõudes

Tsiviilasja hind

601,72 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja OK Incure OÜ (registrikood 11542046),

lepinguline esindaja nimi Anne-Liis Veski

Kostja P. V. (isikukood xxxx)

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Välja mõista P. V.ilt OK Incure OÜ kasuks põhinõue 406,08 eurot, intress 62,87

eurot, sissenõudmiskulu 40 eurot, hagi esitamise seisuga (05.09.2022)

sissenõutavaks muutunud viivis 12,99 eurot.

3. Jätta rahuldamata hageja meeldetuletuskirjade tasu nõue, summas 15 eurot

ning viivisenõue, summas 64,78 eurot.

4. Jätta menetluskulud P. V.i kanda.

5. Määrata OK Incure OÜ menetluskulude rahalise suurusena kindlaks riigilõiv

175 eurot.

6. Mõista P. V.ilt OK Incure OÜ kasuks välja menetluskulud summas 175 eurot.

7. Mõista välja P. V.ilt OK Incure OÜ kasuks väljamõistetud menetluskuludelt

(175 eurot) menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates

kuni täitmiseni viivis VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

8. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

9. Toimetada

tagaseljaotsus

avalikult

kätte.

Lahend

loetakse

avalikult

kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljaandes Ametlikud Teadaanded

ilmumise päevast.

2(3)

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Hageja võib kohtuotsuse peale esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30

päeva jooksul arvates otsuse ärakirja kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul

otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

Kostja võib tagaseljaotsusele esitada kaja menetluse taastamiseks. Kaja võib esitada 30 päeva

jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte

avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest

või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada.

Kajale sätestatud nõuded on selgitatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-is 416.

Kajalt tuleb tasuda riigilõivu arvestatuna poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100,00

eurot ja mitte rohkem kui 2100,00 eurot (riigilõivuseadus § 59 lg 19). Riigilõiv tuleb tasuda

Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr

EE062200221059223099 Swedbank AS-is, nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-

is või nr EE567700771003819792 LHV Pank AS-is. Maksekorralduse selgitusse märkida

tsiviilasja number.

Kui menetlusosaline pole oma majandusliku seisu tõttu suuteline riigilõivu tasuma, on tal

õigus taotleda menetlusabi. Menetlusabi taotlemise korral tuleb menetlustoimingu

tegemiseks määratud tähtaja jooksul lisaks menetlusabi taotluse esitamisele teha ka nõutud

menetlustoiming (TsMS § 187 lg 6). Avalduse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või

kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega,

annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist,

kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). Hüvitatavate menetlus-

kulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).

ASJAOLUD JA KOHTUOTSUSE SELGITUSED

TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 444 lg 3 alusel jätab kohus käesolevast otsusest

välja kirjeldava ja põhjendava osa. Kohtu hinnangul on hagi selles märgitud asjaolude

õigsuse korral õiguslikult põhjendatud, v.a osaliselt viiviste ja sissenõudmiskulu osas.

Hageja nõude aluseks on kostja ja I AS-i vahel 22.03.2022 sõlmitud laenuleping nr xxxx.

Nõue on loovutatud hagejale.

Kostjale on hagimaterjalid kättetoimetatud teadaande avaldamisega väljaandes Ametlikud

Teadaanded.

Kuna tüüptingimuse tühisuse tuvastamine on õiguse kohaldamine TsMS § 438 lg 1 järgi, on

tüüptingimuste kehtivuse kontrollimine kohtu kohustus. Kui kohtu ees on vaidlus

tüüptingimuste üle, peab kohus kontrollima tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise

ei ole sellele tuginenud (vt Riigikohtu 30.10.2013 otsus 3-2-1-106-13 p 24).

Ebaproportsionaalselt suure viivise või leppetrahvi nõude kokkuleppimine tüüptingimustes

toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses

ja eeldustel (vt Riigikohtu 10.05.2016 otsus 3-2-1-25-16 p 13). Viidatud Riigikohtu lahendi

kohaselt tuleks eelduslikult hinnata VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühiseks vähemalt

selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab

kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Sellises suurusjärgus lepinguline viivisemäär

3(3)

kajastab kohast proportsiooni seadusjärgse viivisemäära suhtes ning täidab oma eesmärgi,

kahjustamata tarbijat ebamõistlikult.

Käesolevas asjas leppisid pooled kokku 47,88% aastas. Kuna seadusjärgne viivisemäär oli

laenulepingu sõlmimise ajal 8% aastas, siis ületab kostjaga kokku lepitud viivise määr

seadusjärgset viivisemäära enam kui kolmekordselt. Tegemist on seega eelduslikult tühise

tingimusega.

Kohus selgitab, et tarbijakrediidilepingu regulatsioon erineb tunduvalt tavalise laenulepingu

regulatsioonist. Selle põhjus on tarbija kui õiguskäibes nõrgema poole õiguste suurema

kaitsmise vajadus. Tarbijakrediidilepingut puudutavates vaidlustes tuleb kohtutel seega eriti

tähelepanelikult kontrollida seadusest tulenevate nõuete täitmist (vt Riigikohtu 03.06.2020

otsus 2-17-7502 p 13). Seadusandja eesmärk on olnud tarbijate kaitsmine.

Kuna lepingust tulenev viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära, on

poolte kokkulepe viivisemäära kohta tühine ja hagejal on võimalik nõuda kostjalt viivise

väljamõistmist seadusjärgses määras vastavalt üksnes VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatule. Seega on hageja sissenõutavaks muutunud viivise nõue hageja nõutud perioodi

13.04.2022– 05.09.2022 eest 12,99 eurot (406,08 × 0,022% × 146). Hageja viivisenõue jääb

64,78 euro ulatuses rahuldamata (77,77– 12,99).

VÕS § 1132 lg 1 kohaselt lepingu kehtivusajal võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev

võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks

muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot.

Eelmises lauses nimetatud sissenõudmiskulude hüvitis suureneb iga solidaarvõlgniku või

tagatise andja kohta 5 euro võrra. Käesolevas lõikes nimetatud hüvitist on võlausaldajal õigus

nõuda ainult juhul, kui ta on saatnud tarbijale enne vähemalt ühe tasuta meeldetuletuse.

Hüvitist meeldetuletuskirja eest võib nõuda, kui võlgnikule on saadetud vähemalt üks tasuta

meeldetuletus enne tasulist kirja. Hageja palub kostjalt välja mõista lepingu kehtivuse ajal

saadetud meeldetuletuskirjade tasu summas 15 eurot. Hagiavaldusest ei nähtu, millal kirjad

saadeti ja kas kirjadele on eelnevalt saadetud tasuta meeldetuletused. Hageja nõue

meeldetuletuskirjade eest jääb rahuldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaie Almere

kohtunik