2-22-3917/19 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

1(12)

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Tsiviilasja number

2-22-3917

Otsuse tegemise aeg ja koht

20. detsember 2022, Tartu

Kohtukoosseis

Triin Uusen-Nacke, Kersti Kerstna-Vaks, Indrek Parrest

Tsiviilasi

A.A., B.B. ja C.C. hagi D.D. vastu elatise saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 9. mai 2022. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse

liik

D.D. apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

A.A. nõude osas 240 eurot 66 senti

B.B. nõude osas 240 eurot 66 senti

C.C. nõude osas 146 eurot 16 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hagejad

(vastustajad):

A.A.

(isikukood

XXXXXXXXXXX), B.B. (isikukood

XXXXXXXXXXX),

C.C.

(isikukood

XXXXXXXXXXX), hagejate seaduslik esindaja K.H.

Kostja (apellant): D.D. (isikukood XXXXXXXXXXX),

lepinguline esindaja Merili Piir

Menetluse liik

RESOLUTSIOON:

kirjalik menetlus

1. Tühistada Tartu Maakohtu 9. mai 2022. a otsus 16. märtsi 2022 – 31. märtsi

2022 eest D.D.lt hagejate kasuks välja mõistetud elatise suuruse osas ning teha

2(12)

uus otsus, millega mõista 16. märtsi – 31. märtsi 2022 eest D.D.lt A.A., B.B. ja

C.C. (igaühe) kasuks välja elatis 80 eurot 92 senti. Samuti muuta otsuse

põhjendusi ja resolutsiooni sõnastust alates 1. aprillist 2022 välja mõistetud

elatise osas.

2. Rahuldada apellatsioonkaebus osaliselt.

3. Lugeda Tartu Maakohtu 9. mai 2022. a otsuse resolutsioon tervikuna

sõnastatuks järgmiselt: "1. Rahuldada hagi.

2. Mõista D.D.lt A.A., B.B. ja C.C. kasuks välja elatis ühekordse summana

ajavahemiku 16. märts 2022 kuni 31. märts 2022 eest järgmiselt: A.A.le 80

eurot 92 senti, B.B.le 80 eurot 92 senti ja C.C.ule 80 eurot 92 senti.

3. Mõista D.D.lt A.A., B.B. ja C.C.u kasuks välja elatis alates 1. aprillist 2022

kuni A.A., B.B. ja C.C. täisealiseks saamiseni muutuva summana

järgmiselt:

3.1

Mõista D.D.lt A.A. kasuks alates 1. aprillist 2022 kuni A.A.

täisealiseks saamiseni (XXXXXXXX) välja igakuine elatis 168 eurot 97

senti (elatise baassumma 209 eurot 20 senti (baassumma) + 46 eurot 44

senti (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) – 36

eurot 67 senti (50 % lapsetoetusest) – 50 eurot (50% hagejale langevast

osast lasterikka pere toetusest)), mis muutub iga aasta

1. aprillil (järgmine kord 1. aprillil 2023), lähtudes baassumma

indekseerimisest

ja

brutokuupalga

muutusest

vastavalt

perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva

perehüvitiste seaduse (PHS) § 17 lg 3 esimene lause) suuruse

muutumisele ja lasterikka pere toetuse (PHS § 21 lg 2) suuruse

muutumisele järgnevast kuust.

3.2

Mõista D.D.lt B.B. kasuks alates 1. aprillist 2022 kuni B.B.

täisealiseks saamiseni (XXXXXXXX) välja igakuine elatis 168 eurot 97

senti (elatise baassumma 209 eurot 20 senti (baassumma) + 46 eurot 44

senti (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) – 36

eurot 67 senti (50 % lapsetoetusest) – 50 eurot (50% hagejale langevast

osast lasterikka pere toetusest)), mis muutub iga aasta

1. aprillil (järgmine kord 1. aprillil 2023), lähtudes baassumma

indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt PKS § 101

lgtele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (PHS § 17 lg 3 esimene lause) suuruse

muutumisele ja lasterikka pere toetuse (PHS § 21 lg 2) suuruse

muutumisele järgnevast kuust.

3.3

Mõista D.D.lt C.C. kasuks alates 1. aprillist 2022 kuni C.C.

täisealiseks saamiseni (XXXXXXXX) välja igakuine elatis 168 eurot 97

senti (elatise baassumma 209 eurot 20 senti (baassumma) + 46 eurot 44

senti (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) – 36

eurot 67 senti (50 % lapsetoetusest) – 50 eurot (50% hagejale langevast

osast lasterikka pere toetusest)), mis muutub iga aasta

1. aprillil (järgmine kord 1. aprillil 2023), lähtudes baassumma

indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt PKS § 101

lgtele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (PHS § 17 lg 3 esimene lause) suuruse

3(12)

muutumisele ja lasterikka pere toetuse (PHS § 21 lg 2) suuruse

muutumisele järgnevast kuust.

4. Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada kohtumenetluse kestel tasutud makseid.

5. Kohustada D.D.lt tasuma A.A., B.B. ja C.C. igakuist elatist K.H.

arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX (SEB Pank AS)

hiljemalt iga kalendrikuu 6. kuupäeval."

6. Jätta menetluskulud mõlemas kohtuastmetes poolte endi kanda.

7. Keelduda D.D. poolt 5. detsembril 2022 esitatud menetlusdokumendile lisatud

tõendite vastuvõtmisest.

8. Otsuse avaldamisel arvutivõrgus asendada D.D. nimi tähemärkidega ning jätta

avalikustamata D.D. isikukood, sünniaeg ja aadress.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule

30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu

möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi

ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse

või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.

Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. A.A., B.B. ja C.C. (hagejad) esitasid 16. märtsil 2022 Tartu Maakohtule hagi D.D.

(kostja) vastu, milles paluvad mõista kostjalt hagejate kasuks välja elatis miinimummääras

alates hagi esitamisest.

Hagiavalduse kohaselt on kostja hagejate isa. Kostja ei osale piisavalt hagejate

ülalpidamises. Alates 1. märtsist 2021 tasus kostja hagejate ülalpidamiseks kokku 600

eurot kuus. Märtsis 2022 loobus kostja suuliselt kokkuleppest ja teatas, et tasub edaspidi

450 eurot kuus. Kostja töötab Soomes ja korra kuus võtab lapsed päevaks (mõnikord

ööpäevaks) enda juurde. Hagejate emale laekub lasterikka pere toetus 520 eurot ja

peretoetus 19 eurot 18 senti. Kostja sissetulek on vähemalt 3000 eurot kuus.

2. Kostja vaidles hagile osaliselt vastu. Kostja palus mõista temalt A. kasuks välja

elatise 135 eurot 57 senti, B. kasuks 135 eurot 57 senti ja C. kasuks 166 eurot 7

senti kuus. Kostja elas hagejatega koos kuni 2021. aasta alguseni ning talle on teada

hagejate vajadused ja tavaline elulaad. Elatis 450 eurot (kolmele hagejale kokku)

on kostja hinnangul piisav. Elatise vähendamise alused ei ole alates 1. jaanuarist

2022 muutunud ning seega saab elatist vähendada alla miinimummäära, arvestades

4(12)

seda, millised on laste tegelikud vajadused. Kostja sissetulek on keskmiselt 2200

eurot kuus.

MAAKOHTU LAHEND

3. Maakohus rahuldas 9. mai 2022. a otsusega hagi. Maakohus mõistis kostjalt

hagejate kasuks välja elatise ühekordse summana perioodil 16. märtsist 2022 kuni

31. märtsini 2022 järgmiselt: A.le 83 eurot 61 senti, B.le 83 eurot 61 senti ja C.le 83

eurot 61 senti. Samuti mõistis kohus kostjalt hagejate kasuks välja elatise alates 1.

aprillist 2022 kuni A., B. ja C. täisealiseks saamiseni muutuva summana, mis arvutatakse

järgmiselt:

 Igakuise elatise baassumma on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil

Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi

muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel

aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma.

 Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti

kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa

arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil.

 Kostja ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada

lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel.

 Alates 1. aprillist 2022 on A. elatis 168 eurot 97 senti kuus, B. elatis 168 eurot 97

senti kuus ja C. elatis 168 eurot 97 senti kuus.

Kohus märkis, et kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada kohtumenetluse kestel tasutud

makseid. Elatist makstakse kalendrikuu eest ette. Elatis tuleb kanda hagejate ema

arvelduskontole. Menetluskuld jättis kohus poolte endi kanda.

Otsuse põhjenduste kohaselt on hagejad kostja lapsed, seega on kostja PKS § 96 lg 1 ja §

97 lg 1 järgi kohustatud andma hagejatele ülalpidamist.

Kohus märkis, et kostja taotlused on vastuolulised. 12. aprilli 2022 menetlusdokumendi p-

s 1 on kostja palunud jätta hagi rahuldamata, kuid sama menetlusdokumendi p-s 3 palunud

mõista endalt hagejate kasuks elatise teatud summas välja. Kohus järeldas sellest, et kostja

vaidleb hagile vastu osaliselt.

Alates 1. jaanuarist 2022 kehtiva PKS § 101 lg 1 näeb ette, et igakuine elatis ühele lapsele

ei või olla väiksem kui sama paragrahvi alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg 2 järgi võib

kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks

elatissumma suuruse arvutamise alused.

Igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200

eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud

eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel

aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma.

Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti

kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa

arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. Vanem ei pea andma

ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere

toetuse arvel (PKS § 101 lg-d 3–5).

Ajavahemikul 16. märtsist kuni 31. märtsini 2022 tuleb aluseks võtta baassumma 200

eurot, millele lisandub 43 eurot 44 senti (kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta

5(12)

Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast). Hagejate

ema on välja toonud, et saab lapsetoetusi ja lasterikka pere toetust kokku 520 eurot ning

lapsehooldustasu 19 eurot 18 senti. Kostja ei ole sellele vastu vaielnud.

Järelikult on hagejate puhul ühe lapse kohta mahaarvatav summa 86 eurot 67 senti (520 ÷

3 ÷ 2). PKS § 101 lg 5 võimaldab arvestada maha lapsetoetused ja lasterikka pere toetused,

kuid mitte lapsehooldustasu. Seega ei arvestanud kohus lapsehooldustasu 19 eurot 18 senti.

Elatis on seega 156 eurot 77 senti (200 + 43,44 – 86,67) kuus lapse kohta. Ajavahemikul

16. märtsist kuni 31. märtsini 2022 on kokku 16 päeva, elatise suuruseks on sel perioodil

seega 83 eurot 61 senti (156,77 ÷ 30 × 16).

Alates 1. aprillist 2022 tuleb aluseks võtta baassumma 200 eurot, mida tuleb indekseerida

1. aprillil 2022 Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi

muutusega (4,6 %). Järelikult on baassummaks kokku 209 eurot 20 senti (200 + 0,046 ×

200). Sellele lisandub 46 eurot 44 senti (kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta

Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast).

Võttes arvesse otsuse ülalnimetatud peretoetuste mahaarvamist, on elatis 168 eurot 97 senti

(209,20 + 46,44 – 86,67).

Lisaks võimaldab PKS § 101 lg 6 vähendada elatise summat olukorras, kus laps viibib

kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus.

Kostja kinnitas 21. aprilli 2022. a kohtuistungil, et kostja juures veedetud ööpäevade arv

jääb alla seitsme ööpäeva. Järelikult ei saa PKS § 101 lg 6 alusel elatise summat vähendada.

PKS § 101 lg 7 võimaldab vähendada elatise summat olukorras, kus isik on kohustatud

tasuma elatist sama pere mitmele lapsele. Samas ei kehti see olukorras, kus laste

vanusevahe on suurem kui kolm aastat. Hagejate vanusevahe on suurem kui kolm aastat

(A. on sündinud XXXXXXXXX, B. XXXXXXXXX ja C. XXXXXXXXX). Järelikult ei

saa kohus PKS § 101 lg 7 alusel elatise summat vähendada.

Eelmärgitut arvestades on PKS § 101 alusel arvutatud elatise summa ajavahemikul

16. märtsist kuni 31. märtsini 2022 83 eurot 61 senti lapse kohta. Alates 1. aprillist 2022

on elatis 168 eurot 97 senti lapse kohta kuus.

PKS § 102 lg 1 järgi vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole

tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule

ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Sama paragrahvi lõike 2 järgi ei

vabane vanemad lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem

on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda

ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla

PKS § 101 alusel arvutatud elatise summa.

Kehtiva PKS § 102 lg-s 2 sätestatud loetelu mõjuvatest põhjustest on sama, mis

31. detsembrini 2021 kehtinud PKS § 102 lg-s 2. Varasemas kohtupraktikas on leitud, et

PKS § 102 lg 2 alusel võib elatist vähendada alla miinimummäära, arvestades kohustatud

vanema varalist seisundit ja lapse tegelikke vajadusi (nt Riigikohtu 22. märtsi 2017. a otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 13). Praegusel juhul on kostja menetluses tuginenud sellele,

et hagejate tegelikud vajadused on väiksemad. Kostja on palunud lugeda A. ja B.

ülalpidamiskuluks 444 eurot 47 senti (lapse kohta) ning C. ülalpidamiskuluks 505 eurot 47

senti.

Varasema kohtupraktika arvestamisel tuleb silmas pidada elatise regulatsiooni muutmise

põhjuseid. Muudatuste eesmärk oli luua alaealisele lapsele elatise kindlaksmääramise

6(12)

kord, mis vastab Eesti elustandardile ja on paindlik. Eelnevat arvestades ei saa kehtiva

elatise regulatsiooni alusel vähendada elatist üksnes seetõttu, et laste vajadused on

tegelikkuses väiksemad. Vastupidine lähenemine tooks kaasa olukorra, kus elatise

regulatsiooni muutmine kaotaks oma mõtte ning elatise arvutamine muutuks järjekordselt

keerukaks. Kohus leidis, et ei pea elatise vaidluses analüüsima seda, kui palju kulub

rehvivahetuseks, kas lastele peab koju ostma eraldi värvipliiatsite komplekti või piisab

neile ühest komplektist ning kas ema kulutab rohkem elektrit kui lapsed. Selline analüüs

oleks kohtu hinnangul vastuolus elatise regulatsiooni muutmise eesmärgiga muuta

kohtumenetlus võimalikult lihtsaks. Olukorras, kus isa sissetulek on keskmiselt 2200 eurot

kuus, on kostjal võimalik tasuda lastele elatist miinimummääras (alates 1. aprillist 2022

kokku 506 eurot 91 senti kuus). Muid elatise vähendamise aluseid ei ole kostja menetluses

välja toonud.

Kostja ja hagejate ema kooselu kestus ei mõjuta elatise suurust. Kohus ei analüüsinud ka

menetlusosaliste väiteid seoses nende kasutuses olevate sõidukite maksumustega ega seda,

kas kostja on oma sissetulekut varjanud. Kostja ei tugine sellele, et tal ei ole võimalik

tasuda elatist miinimummääras. Kostja sissetulek on piisav selleks, et tasuda lastele elatist

miinimummääras, kahjustamata tema enda igapäevast toimetulekut. Mõjuvat põhjust

elatise vähendamiseks PKS § 102 lg 2 alusel seega ei esine.

Menetluskulud jättis kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 164 lg 1 alusel

poolte endi kanda.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Kostja palub 23. mail 2022 esitatud apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse

väljamõistetud elatise suuruse ja igakuise elatise maksmise aja määramise osas tühistada

ning teha tühistatud osas uus otsus, millega mõisat kostjalt hagejate kasuks välja elatis

ühekordse summana 16. märtsist kuni 31. märtsini 2022 järgmiselt: A.le 73 eurot 41 senti,

B.le 73 eurot 41 senti ja C.le 78 eurot 83 senti. Alates 1. aprillist 2022 palub kostja mõista

hagejate kasuks välja elatise järgmiselt: A. kasuks kuni tema täisealiseks saamiseni 142

eurot 23 senti, B. kasuks kuni tema täisealiseks saamiseni 142 eurot 23 senti ning C. kasuks

kuni tema täisealiseks saamiseni 152 eurot 73 senti.

Kostja palub otsuse resolutsioonis sätestada, et kostjalt välja mõistetavast elatise summast

arvatakse maha pool elatise maksmise kuul kehtivast lapsetoetuse summast ja pool elatise

maksmise kuul kehtivast lasterikka pere toetuse summast. Samuti palub kostja otsuses

märkida, et ta peab tasuma elatist iga kuu eest A.le, B.le ja C.le hiljemalt kuu 6. kuupäeval.

Menetluskulud ringkonnakohtus palub kostja jätta poolte endi kanda.

Kaebuse põhjenduste kohaselt ei vasta maakohutu otsus TsMS § 436 lg-s 1 sätestatule ning

väär on eeltoodud kohtu järeldus, et kostja hakkas hagejatele elatist maksma alates

1. märtsist 2021. Hagejad on ise hagiavalduses märkinud, et kostja maksis lastele

ülalpidamiseks 600 eurot kuus alates 1. veebruarist 2021. Maakohus oleks pidanud sellega

arvestama. See on oluline, sest näitab, et kostja hakkas elatist tasuma kohe pärast vanemate

lahkuminekut ehk alates 1. veebruarist, mitte alates 1. märtsist 2021.

Kostja ei nõustu maakohtu järeldusega, et tema taotlused on menetluses olnud

vastuolulised. Kostja ei ole esitanud 12. aprillil 2022 kohtule ühtegi menetlusdokumenti,

kostja on esitanud menetlusdokumendid 1. aprillil ja 14. aprillil 2022. 21. aprilli 2022. a

kohtuistungil täpsustas kostja, et palub jätta miinimumsumma väljamõistmise osas hagi

rahuldamata. Sellega oleks pidanuks olema kohtu jaoks võimalik vastuolu kõrvaldatud.

7(12)

Juhul kui vastuolu jäi siiski kõrvaldamata, on maakohus rikkunud TsMS § 392 lg 1 p-s 2

sätestatut.

Maakohus eksis 2022. a märtsikuu 16 päeva elatise suuruse arvestamisel. Kuna kostjalt tuli

välja mõista elatis mitte terve märtsikuu, vaid märtsikuu 16 päeva eest, tulnuks kohtul

arvutada välja 2022. a märtsikuu ühe päeva elatise summa ja see korrutada 16-ne päevaga

järgmiselt: PKS § 101 lg-te 3–5 kohane elatis ühe lapse kohta 156 eurot 77 senti (200 +

43,44 – 86,67) jagada 31-ga (mitte 30-ga), kuna märtsikuus on 31 päeva, ning tulemus

5 eurot 10 senti päevas korrutada 16-ga. Selliselt on 16 päeva elatis ühele lapsele 80 eurot

92 senti (mitte 83 eurot 61 senti). Seega, isegi kui elatis tuleb kostjalt välja mõista PKS §

101 lg-te 3–5 alusel, ei ole maakohtu otsus TsMS § 436 lg 1 kohaselt seaduslik ega

põhjendatud. Maakohus mõistis alusetult kostjalt välja elatise ühekordse summana 83

eurot 61 senti iga hageja kasuks ajavahemikul 16. märtsist kuni 31. märtsini 2022. Kostja

ei nõustu maakohtu seisukohaga, et PKS § 102 lg 2 kohaldamise eelduseks ei saa olla see,

et laste vajadused on tegelikkuses väiksemad ning kohus ei peaks asjaolude esinemisel

hindama elatise vaidluses (tegelikke) ülalpidamiskulusid. Ka alates 2022. a jõustunud PKS

§ 101 lg-te 3 ja 4 alusel arvutatud elatise summa on eelduslik, mitte tegelik lapse vajaduste

rahuldamise summa. Maakohtu otsus ei ole selles osas seaduslik ja põhjendatud (TsMS §

436 lg 1). Maakohus jättis põhjendamatult PKS § 102 lg 2 alusel kostjalt hagejate kasuks

välja mõistmata elatise, mis vastab hagejate tegelikule ülalpidamiskulule, mis on väiksem

kui PKS § 101 lg-tes 3 ja 4 sätestatud elatis. Maakohus kohaldas ebaõigesti PKS § 102 lg-

t 2 ja § 101 lg-d 3 ja 4. Ka alates 2022. aastast kehtiv elatise regulatsioon lubab PKS § 102

lg 2 alusel mõista elatise välja väiksemas summas, kui see on sätestatud seaduses, kui leiab

kinnitust, et tegelikult on lapse ülalpidamiskulud väiksemad, kui seaduses sätestatud elatise

miinimumsumma.

Kohus ei põhjendanud järeldust, et kostja keskmine palk 2200 eurot kuus võimaldab tasuda

hagejatele elatist seaduses sätestatud määras, kahjustamata kostja enda igapäevast

toimetulekut. Kui kohus oleks tuvastanud kohtulahendis ja eelmenetluses kostja enda

igakuiseid kohustused ning kulutused, mida kostja peab kandma oma palgast, oleks kohus

võinud jõuda teistsugusele järeldusele. Kohtuotsus ei vasta selles osas TsMS § 442 lg-s 8

ja § 436 lg-s 1 sätestatule ning rikutud on ka eelmenetluse ülesandeid.

Kuna maakohus leidis, et seaduses sätestatud miinimumsummast väiksemat elatist ei saa

välja mõista põhjusel, et lapse ülalpidamiskulud kuus on tegelikult väiksemad kui seaduses

sätestatud elatise miinimumsumma ning muid elatise vähendamise aluseid kohtu

hinnangul kostja esitanud, ei analüüsinud kohus hagejate vajadustega seotud tõendeid

(Eesti Energia AS-i arved ja KÜ XXXXX arve). Kuna käesoleval juhul esinevad PKS

§ 102 lg-s 2 nimetatud alused mõista elatis välja väiksemas summas, kui see on sätestatud

PKS §-s 101, ja pelgalt keskmine palgasummast 2200 eurot kuus ei saa järeldada kostja

võimekust tasuda elatist PKS § 101 sätestatud summas, kahjustamata kostja enese

igapäevast toeimetulekut, siis jättis maakohus alusetult eelviidatud tõendid analüüsimata.

Hagejate avaldatu põhjal on nende ülalpidamiskulud ühes kuus järgmised: A.l 465 eurot,

B.l 473 eurot ja C.l 554 eurot, kokku seega 1492 eurot kuus. Hagejad võtsid järelikult

TsMS § 231 lg 2 kohaselt eeltoodud ülalpidamiskulude suuruse omaks ning sellest

tulenevalt puudus kostjal vajadus taotleda kohtult selles osas täiendavate tõendite

kogumist.

Eeltoodust tuleneb, et hagejate ülalpidamiskulud ühes kuus on väiksemad kui PKS § 101

lg-tes 3 ja 4 sätestatud elatise miinimumsumma ning sellest tulenevalt tuleb elatise

arvutamise aluseks võtta tegelik ülalpidamiskulu ehk tegelik ülalpidamiskulu asendab

8(12)

käesoleval juhul PKS § 101 lg-tes 3 ja 4 sätestatut. Maakohus mõistis kostjalt hagejate

kasuks välja elatise põhjendamatus ja ebavajalikus ulatuses.

Kostja ei nõustu kohtu seisukohaga, et käesolevas asjas ei ole oluline see, kui kaua kestis

hagejate vanemate kooselu. Väitega kooselu kestusest soovis kostja näidata, et teab

hagejate vajadusi ja tavalisest elulaadi, mitte seda, et hagejate ülalpidamiskulud on

vanemate kooselu aastastest tulenevalt väiksemad.

Laste tegelikest vajadustest lähtudes tuleks 16. märtsi – 31. märtsi 2022 elatis välja mõista

järgmiselt: A.le ja B.le kummalegi 73 eurot 41 senti ning C.le 78 eurot 83 senti. Alates 1.

aprillist 2022 tuleb elatis välja mõista järgmiselt: A. kasuks kuni tema täisealiseks

saamiseni 142 eurot 23 senti, B. kasuks kuni tema täisealiseks saamiseni 142 eurot 23 senti

ning C. kasuks kuni tema täisealiseks saamiseni 152 eurot 73 senti.

Maakohus kohaldas alusetult PKS § 100 lg-t 4 ning otsustas alusetult, et kostjal tuleb tasuda

elatist iga kalendrikuu eest ette. Vastavalt hagiavalduses esitatud taotlusele tuli maakohtul

otsustada, et elatist tuleb tasuda iga kalendrikuu eest hiljemalt kalendrikuu 6. kuupäeval.

Maakohus jättis otsuse resolutsioonis lahendamata, millises ulatuses tuleb arvestada

sellega, et lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvelt on tasutud kostja poolt lapse

ülalpidamiskulud. Samuti tuleb otsuses sätestada, et kui lapsetoetuse või lasterikka pere

toetuse suurus muutub, siis tuleb arvestada elatise maksmise kuul nende toetuste

summadega, mis elatise maksmise kuul kehtivad. Maakohtu otsuse resolutsioon ei vasta

selles osas TsMS § 442 lg-s 5 sätestatud nõuetele. Otsuse resolutsiooni oleks pidanud

sõnastama selliselt, et sellest tuleneks üheselt, et elatise summast arvatakse maha pool

elatise maksmise kuul kehtivast lapsetoetuse summast ja pool elatise maksmise kuul

kehtivast lasterikka pere toetuse summast.

Kostja jääb ka kõigi maakohtu menetluses esitatud seisukohtade juurde ja palub

ringkonnakohtul nendega apellatsioonkaebuse lahendamisel arvestada.

5. Hagejad vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu ja paluvad jätta selle rahuldamata.

Maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud. Hagejad jäävad miinimummäära elatisnõude

ja kõigi maakohtu menetluses esitatud seisukohtade juurde.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab,

et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada 16. märtsi – 31. märtsi

2022 eest kostjalt hagejate kasuks välja mõistetud elatise suuruse osas ning teha

uus otsus, millega mõista 16. märtsi – 31. märtsi 2022 eest kostjalt iga hageja

kasuks välja elatis 80 eurot 92 senti. Samuti tuleb muuta otsuse põhjendusi ja

resolutsiooni sõnastust alates 1. aprillist 2022 välja mõistetud elatise osas.

Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.

Juhindudes TsMS § 654 lg-st 2², esitab ringkonnakohus otsuse resolutsiooni juures

kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.

7. TsMS § 651 lg 1 järgi kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese

astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust osas, mille peale on edasi

kaevatud. Kostja on vaidlustanud apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse osas,

millega mõisteti temalt 16. märtsi – 31. märtsi 2022 eest välja ühekordse summana

elatis A.le suuremas ulatuses kui 73 eurot 41 senti, B.le suuremas summas kui 73

9(12)

eurot 41 senti ja C.le suuremas summas kui 78 eurot 83 senti. Alates 1. aprillist

2022 välja mõistetud elatisi puudutavalt vaidlustab kostja otsust osas, milles temalt

A. ja B. (kummagi) kasuks välja mõistetud elatised ületavad 142 eurot 23 senti ning

C. kasuks välja mõistetud elatis 152 eurot 73 senti. Vaidlustamata osas on

maakohtu otsus TsMS § 456 lg 4 teise lause järgi jõustunud.

8. Pooled ei vaidle, et kostjal on kohustus hagejatele ülalpidamist anda, kui pooled

vaidlevad elatise põhjendatud suuruse üle. Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et

maakohus eksis 2022. a märtsikuu 16 päeva elatise suuruse arvestamisel.

Nimetatud ajavahemiku elatise leidmiseks tuleb PKS § 101 alusel arvutatud

märtsikuu ühe lapse elatise summa (156 eurot 77 senti) jagada 31-ga, st märtsikuu

tegelike päevade arvuga, mitte 30-ga, ning saadud tulemus korrutada 16-ga.

Selliselt kujuneb märtsikuu ühe päeva elatise suuruseks igale hagejale 5 eurot 6

senti ning 16 päeva elatiseks vastavalt kokku 80 eurot 92 senti

(lapsele). Apellatsioonkaebuse muud väited ei anna alust mõista 16. märtsi – 31. märtsi

2022 eest elatist välja väiksemas summas kui 80 eurot 92 senti igale hagejale.

9. Kostja on palunud PKS § 102 lg 2 kolmandale lausele tuginedes mõista temalt välja

elatise alla PKS § 101 alusel arvutatud elatise summa, kuna hagejate tegelikud

ülalpidamiskulud kuus on sellest väiksemad. Maakohus asus seisukohale, et alates

1. jaanuarist 2022 kehtiva elatise regulatsiooni alusel ei saa vähendada elatist

üksnes seetõttu, et laste vajadused on tegelikkuses väiksemad. Vastupidisel juhul

muutuks elatise arvestamine maakohtu hinnangul põhjendamatult keerukaks,

millist olukorda sooviti 1. jaanuaril 2022 jõustunud seadusemuudatustega vältida.

Seetõttu jättis maakohus ka analüüsimata hagejate vajadustega seotud tõendeid

(Eesti Energia AS-i arved, dtl- d 80 – 83; KÜ XXXXX arve, dtl 84).

9.1.

Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga, nagu ei saaks kehtiva PKS § 102

lg 2 alusel elatist vähendada põhjusel, et hagejate tegelikud ülalpidamiskulud kuus

on nn miinimumist väiksemad. Selles osas tuleb maakohtu otsuse põhjendusi

muuta. Maakohus on iseenesest õigesti märkinud, et 1. jaanuaril 2022 jõustunud

perekonnaseaduse muudatuste eesmärgiks oli elatisvaidluste lahendamise

lihtsustamine, sh õigusabikulude ja ajakulu vähendamine. Kuni 31. detsembrini

2021 kehtinud miinimumelatise regulatsioon ei täitnud enam kohtumenetlust

lihtsustavat funktsiooni. Neid seisukohti toetab ka vastavate seadusemuudatuste

eelnõu seletuskiri (Riigikogu XIV koosseis. Perekonnaseaduse muutmise ja sellega

seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 474 SE seletuskiri, lk-d 3– 4).

Teisalt, nagu ka maakohus märkis, ei ole PKS § 102 sisuliselt muutunud. Alates 1.

jaanuarist 2022 muudeti ainult paragrahvi pealkirja, teise lõike kolmanda ja

neljanda lause sõnastust ning lisati kolmas lõige (mis näeb ette lisaalused PKS §

101 kohaselt arvutatud elatise summa suurendamiseks).

9.2.

Ringkonnakohus samas rõhutab, et PKS § 102 lg 2 mõttes mõjuva põhjuse

aluseks olevad asjaolud peab välja tooma ning neid tõendama kohustatud vanem,

st kostja

(vt Riigikohtu 7. veebruari 2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-118651/31, p 10; 28. oktoobri

2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-15, p 15). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kostja

tõendanud, et hagejate vajadused oleksid väiksemad lapse keskmisest ülalpidamiskulust,

mis on aluseks PKS § 101 lg 3 kohase elatise baassumma leidmisel. Alates 1. jaanuarist

kuni 31. märtsini 2022 oli PKS § 101 lg 3 järgseks elatise baassummaks, mis on pool lapse

keskmisest ülalpidamiskulust kuus, 200 eurot. Alates 1. aprillist 2022 on see

(indekseeritult) 209 eurot 20 senti kuus. Apellatsioonkaebuses on kostja välja toonud laste

10(12)

tegelikud kulud järgmiselt – A.l 465 eurot, B.l 473 eurot ja C.l 554 eurot. Pool nimetatud

kuludest moodustaks vastavalt 232 eurot 50 senti, 236 eurot 50 senti ja 277 eurot. Olukord

ei oleks põhimõtteliselt erinev ka juhul, kui lähtuda kostja enda poolt maakohu menetluses

esitatud kuluarvestusest, kus kostja on pidanud A. ja B. (kummagi) tegelikuks kuluks 444

eurot 47 senti kuus ja C. kuluks 505 eurot 47 senti kuus (dtl-d 92–93). Need kulud on

samuti suuremad viidatud keskmisest ülalpidamiskulust.

9.3.

Maakohtule esitatud üksikutest tõenditest pere kulude kohta (Eesti Energia

AS-i arved (dtl-d 80 – 83) ja KÜ XXXXX arve (dtl 84)) ei ole võimalik teha

üldistavaid järeldusi hagejate igakuiste vajaduste osas.

9.4.

Lisaks tuleb PKS § 102 lg-t 2 tõlgendada 1. jaanuaril 2022 jõustunud PKS

§ 101 muudatusi arvestades varasemas kohtupraktikas kujundatud seisukohtadest

mõnevõrra erinevalt. Kehtivas õiguses võib PKS § 101 alusel arvutatud elatis ehk

nn miinimumelatis olla iga lapse puhul erinev ning PKS § 101 lg-tes 5–7 toodud

asjaolud mõjutavad juba miinimumelatise enda suurust (vt ka Riigikohtu 22 juuni

2022. a otsus tsiviilasjas nr 2-1919160, p 14). Varasemas praktikas võisid need

kehtiva PKS § 101 lg-tes 5–7 nimetatud asjaolud olla üksnes mõjuvaks põhjuseks

miinimumelatise vähendamisel PKS § 102 lg 2 alusel (vt nt Riigikohtu 9. juuni

2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p-d 28.2 ja 28.3).

Üheks selliseks asjaoluks on ka maastaabisääst hagejate kooselamise tõttu, millele kostja

käesolevas menetluses mh tugineb. Kehtivas õiguses näeb PKS § 101 lg 7 ette, millistel

tingimustel ja millises määras tuleb elatise summat vähendada, olukorras, kus kohustatud

isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele. Maakohus on põhjendatult

leidnud, et praegusel juhul PKS § 101 lg-s 7 sätestatud aluseid elatise vähendamiseks ei

esine. Riigikohus on selgitanud, et ka alates 1. jaanuarist 2022 kehtivate sätete alusel

väljamõistetava elatise puhul võib mõjuv põhjus PKS § 102 lg 2 mõttes endiselt olla muu

hulgas asjaolu, millele on viidatud PKS § 101 lg-tes 5–7 (Riigikohtu 22. juuni 2022. a otsus

tsiviilasjas nr 2-19-19160, p 15.3). Ringkonnakohus leiab, et elatise vähendamine PKS §

102 lg-s 2 sätestatud alustel, eriti sellistel alustel, millele viitavad PKS § 101 lgd 5–7, peaks

olema siiski erandlik. Nagu eelnevalt märgitud lasub ka tõendamiskoormus vastavate

asjaolude osas kostjal.

10. Maakohtu järeldus, et muid PKS § 102 lg 2 kohaseid elatise vähendamise aluseid

kostja maakohtu menetluses välja ei toonud, on kooskõlas asja materjalidega.

Apellatsioonimenetluses on kostja asunud väitma, et tema sissetulek ja varaline

seisund ei võimalda tasuda hagejatele elatist PKS § 101 alusel arvestatud määras,

kahjustamata kostja enda tavalist ülalpidamist. Ringkonnakohtu arvates ei saa

nende kostja väidetega apellatsioonkaebuse lahendamisel arvestada.

10.1. Ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse

seaduslikkust ja põhjendatust (TsMS § 651 lg 1) ning uute asjaolude ja tõendite

esitamine on apellatsioonimenetluses lubatud vaid erandjuhtudel, st mõjuval

põhjusel, mida tuleb kohtule põhjendada ja vajadusel põhistada (TsMS § 652 lg 3

p-d 1 ja 2; lg 4). Kostja sissetulekut ja majanduslikku olukorda puudutavate

asjaolude väljatoomiseks alles apellatsioonimenetluses praegusel juhul mõjuvat

põhjust ei ole. Kuna mõjuvale põhjusele PKS § 102 lg 2 mõttes peab tuginema

kostja, ei ole põhjendatud apellatsioonkaebuses esitatud etteheited maakohtule,

nagu pidanuks kohus kontrollima, kas kostja keskmine palk 2200 eurot kuus

võimaldab tal hagejatele PKS § 101 alusel arvestatud elatist tasuda, kahjustamata

selle juures kostja enda igapäevast toimetulekut. Kostja poolt 10. aprilli 2022. a

11(12)

menetlusdokumendi p-s 2.5.1 märgitust võib pigem järeldada, et maakohtu

menetluses ei pidanud kostja enda palga suuruse täpset tuvastamist asja

lahendamise seisukohalt vajalikuks (dtl 56). Ringkonnakohtu hinnangul võimaldab

2200 euro suurune kuupalk vähemalt eelduslikult tasuda kolmele lapsele kehtiva

PKS § 101 alusel arvestatud suuruses elatist. Kostja väidetest ei nähtu, et tema

sissetulekud oleksid võrreldes maakohtus toimunud menetluse ajaga vähenenud.

10.2. Eelmärgitut arvestades keeldub ringkonnakohus ka kostja 5. detsembri

2022. a seisukohale lisatud tõendite vastuvõtmisest. Kostja poolt uute varaliste

kohustuste võtmine olukorras, kus tema ülalpidamiskohustus hagejate ees on

osaliselt täitmata, ei anna alust PKS § 102 lg 2 alusel elatist vähendada.

11. Alates 1. jaanuarist 2022 kehtiva PKS § 101 lg 2 kohaselt võib kohus välja mõista

elatise kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks

elatissumma suuruse arvutamise alused. Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et

maakohtu otsuse resolutsioon ei vasta TsMS § 442 lg 5 nõuetele osas, mis puudutab

elatist alates 1. aprillist

2022. Maakohtu otsuse resolutsiooni sõnastust tuleb muuta ja täpsustada elatise suuruse

arvutamise ning otsuse täitmise korra osas.

11.1. Riigikohus on selgitanud, et kui kohus mõistab elatise välja muutuva suurusena, on

lahend selge ja täidetav, kui kohus on märkinud resolutsioonis elatise kogusumma ning

toonud välja elatise arvutamise alused selliselt, et iga elatise suurust määrav komponent on

märgitud summaliselt (eurodes). Lisaks peab resolutsioonist nähtuma, milliseid

komponente tuleb perioodiliselt ümber arvutada ning millised on ümberarvutamise alused.

Piisav on viide seaduse sättele, mis reguleerib elatise komponendi ümberarvutamise

aluseid. PKS § 101 alusel arvutatud muutuva suurusega elatise kohta tehtud kohtulahendi

resolutsioon on selge ja täidetav, kui sellest tuleneb, et elatise suurus muutub iga aasta

1. aprillil, kui baassummat indekseeritakse vastavalt PKS § 101 lg-le 3 ning PKS § 101 lg-

t 4 arvestades muutub summa, mis tähistab kolme protsenti Eesti Vabariigi keskmisest

brutokuupalgast (Riigikohtu 22. juuni 2022. a otsus tsiviilasjas nr 2-19-19160, p-d 18.1 ja

20.2).

11.2. Maakohus märkis otsuses tuvastatust lähtudes põhjendatult lahendi resolutsiooni (p

3.4), et alates 1. aprillist 2022 on A. elatise suurus 168 eurot 97 senti kuus, B. elatise suurus

168 eurot 97 senti kuus ja C. elatise suurus 168 eurot 97 senti kuus. Maakohus rikkus aga

menetlusnorme, kui jättis selgelt välja toomata, millistest komponentidest nimetatud

summa koosneb, ning kui jättis elatise komponendid summaliselt (eurodes) nimetamata.

11.3. Maakohtu poolt otsuse põhjenduste p-des 8–10 tuvastatust lähtudes on hagejad

taotlenud elatist miinimummääras, millest maakohus pidas põhjendatuks PKS § 101 lg 5

kohaselt maha arvata pool lapsetoetusest ja lasterikka pere toetusest (igale hagejale

langevas osas). Eelnevat arvestades täpsustab ringkonnakohus iga hageja osas järgmist.

Igakuine elatis alates 1. aprillist 2022 on 168 eurot 97 senti, mis hõlmab järgmiseid

komponente: 209 eurot 20 senti on baassumma PKS § 101 lg 3 mõttes, millele on liidetud

46 eurot 44 senti, mis on 3% Eesti Vabariigi keskmisest brutopalgast PKS § 101 lg 4

mõttes, ning millest on maha arvatud 36 eurot 67 senti, mis on 50% lapsetoetusest PHS §

17 lg 3 esimese lause mõttes, ja 50 eurot, mis on 50% igale hagejale langevast osast

lasterikka pere toetusest PHS § 21 lg 2 mõttes.

11.4. Samuti on põhjendatud kostja märkus, et otsuse resolutsioonist peaks nähtuma,

millisest ajast alates toetuse suuruse muutumist igakuise elatise arvutamise juures arvesse

12(12)

võetakse (vt ka Riigikohtu 22. juuni 2022. a otsus tsiviilasjas nr 2-19-19160, p-d 18.1 ja

20.2). Vastavas osas tuleb otsuse resolutsiooni täpsustada.

11.5. Täpsustada tuleb ka maakohtu otsuse resolutsiooni p-s 5 märgitud elatise tasumise

korda. Otsuse kohaselt tuleb elatist tasuda kalendrikuu eest ette. PKS § 100 lg 4 järgi

tasutakse elatist iga kalendrikuu eest ette. TsMS § 5 lg 1 järgi menetletakse hagi

menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Vastavalt

hagiavalduses esitatud taotlusele tuleb kohustada kostjat tasuma elatist hiljemalt iga kuu 6.

kuupäeval.

12. Vastusena apellatsioonkaebuse ülalkäsitlemata väidetele märgib ringkonnakohus,

et need ei anna alust maakohtu otsuse muutmiseks. Nendest ei nähtu menetlusnormide

selliseid rikkumisi, mis võisid mõjutada kohtu lõppjäreldusi.

Asja lahendus ei sõltu sellest, kas kostja maksis lastele ülalpidamiseks 600 eurot kuus

alates 1. veebruarist 2021 või alates 1. märtsist 2021. Hagi esitamise ajendiks oli hagejate

väidetest nähtuvalt see, et märtsis 2022 loobus kostja varasemast kokkuleppest ja teatas, et

tasub edaspidi hagejate ülalpidamiseks kokku 450 eurot kuus.

Samuti ei ole määrav see, kas kostja esitas maakohtu menetluses vastuolulisi väiteid.

Kokkuvõttes on maakohus õigesti järeldanud, et kostja tunnistab hagi osaliselt. Selle

järelduse õigsus nähtub ka apellatsioonkaebuse põhjendustest.

Põhjendatud on ka maakohtu seisukoht, et asjas ei ole oluline, kui kaua kestis hagejate

vanemate kooselu. Üksnes kooselu kestusest ei saa järeldada, et kostja teab hagejate

vajadusi ja tavalist elulaadi praegusel ajal. Hagejate ülalpidamiskulud võivad olla pärast

vanemate kooselu lõppu 2021. a jaanuaris suurenenud, mh võib seda olla tinginud üldine

elukalliduse kasv.

13. Menetluskulud mõlemas kohtuastmetes jäävad TsMS § 164 lg 1 kohaselt poolte

endi kanda.

14. Lähtudes kostja poolt apellatsioonkaebuses esitatud taotlusest asendab kohus

TsMS § 462 lg 2 alusel avaldatavas ringkonnakohtu otsuses kostja nime tähemärkidega

ning ei avalikusta tema isikukoodi, sünniaega ega aadressi.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Triin Uusen-Nacke

Kersti Kerstna-Vaks

Indrek Parrest