3-22-1852/13 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

1(8)

KOHTUOTSUS

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Tiia Nurm

Otsuse tegemise aeg ja koht

20.12.2022, Tallinn

Haldusasja number 3-22-1852

Haldusasi Xi kaebus Tallinna Kesklinna Valitsuse 26.07.2022

otsuse nr 22254839344 tühistamiseks, Tallinna Kesklinna

Valitsuse 27.07.2022 otsuse nr 22254874005 tühistamiseks

osas, milles kaebaja sai taotletust vähem toetust, Tallinna

Kesklinna Valitsuse 29.08.2022 vastuse nr 5-4/3803-3

tühistamiseks ja

Tallinna

Kesklinna

Valitsuse

kohustamiseks

vaadata

26.07.2022 esitatud taotlused uuesti läbi

Xi kaebus Tallinna Kesklinna Valitsuse 25.08.2022 otsuse nr

22255490448 tühistamiseks, Tallinna Kesklinna Valitsuse

29.08.2022

otsuste

nr

22255539342

ja

22255539549

tühistamiseks osas, milles kaebaja sai taotletust vähem toetust,

Tallinna Kesklinna Valitsuse 02.09.2022 vastuse nr 5-4/4280-2

tühistamiseks ja Tallinna Kesklinna Valitsuse kohustamiseks

vaadata 25.08.2022 esitatud taotlused uuesti läbi

Menetlusosalised

Kaebaja – X

Vastustaja – Tallinna linn, esindaja Kristel Tina

Asja läbivaatamine

Lihtmenetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates

otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 19.01.2023.

2(8)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X (kaebaja) esitas 26.07.2022 Tallinna Kesklinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonnale

sotsiaaltoetuste taotluse sissetulekust sõltuva toetuse maksmiseks (põlve ortoosid 62,40 eurot ja

ravimid 29,04 eurot) ja taotluse toimetulekutoetuse maksmiseks 2022 juuli eest ning erijalatsite

ostmise hüvitamiseks (36 eurot).

2. Tallinna Kesklinna Valitsus (vastustaja) tegi 26.07.2022 otsuse nr 22254839344, millega jättis

kaebajale 2022 juuli eest toimetulekutoetuse määramata.

3. Tallinna Kesklinna Valitsus tegi 27.07.2022 otsuse nr 22254874005, millega määras kaebajale

toetuse ravimikulude osaliseks hüvitamiseks summas 7 eurot ja abivahendite ostmisega seotud

kulude hüvitamiseks summas 50 eurot, kokku 57 eurot.

4. Kaebaja esitas 25.08.2022 Tallinna Kesklinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonnale taotluse

sissetulekust sõltuva toetuse maksmiseks (abivahend 35,40 eurot, ravimid 16,88 eurot, elekter,

gaas, eluasemekulud 154,90+194,56 eurot, pesu 9,95 eurot) ja taotluse toimetulekutoetuse

maksmiseks 2022 augusti eest.

5. Tallinna Kesklinna Valitsus tegi 25.08.2022 otsuse nr 22255490448, millega jättis kaebajale

toimetulekutoetuse 2022 augusti eest määramata.

6. Tallinna Kesklinna Valitsus tegi 29.08.2022 otsused nr 22255539342 ja 22255539549, millega

määras toetuse ravimikulude osaliseks hüvitamiseks summas 7 eurot ja abivahendi ostmisega

seotud kulude hüvitamiseks 26 eurot, kokku 33 eurot.

7. Kaebaja esitas Tallinna Kesklinna Valitsusele 26.08.2022 e-kirja, milles palus kirjalikku vastust

ja selgitusi ravimitoetuse maksmise kohta 26.07.2022 esitatud taotluse alusel. Oma taotlusega

soovis kaebaja toetust seoses abivahendite, ravimite ja jalanõude ostuga.

8. Tallinna Kesklinna Valitsus koostas 29.08.2022 kaebaja pöördumisele vastuse nr 5-4/3803-3,

milles selgitas Tallinna linna eelarvest makstavate sissetulekust sõltuvate toetuste maksmise

otsusega ja 26.07.2022 toimetulekutoetuse otsusega seonduvat.

9. Kaebaja esitas 01.09.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Kesklinna Valitsuse otsuse

nr 5-4/3803-3 tühistamiseks ja Tallinna Kesklinna Valitsuse kohustamiseks maksta

ravimitoetust, eluasemekulude, gaasi ja elektri toetusi ning elatise maksmise toetust (haldusasi

nr 3-22-1852).

10. Tallinna Kesklinna Valitsus koostas 02.09.2022 kaebaja 25.08.2022 taotlusele vastuse nr 5-

4/4280-2, milles selgitas Tallinna linna eelarvest makstavate sissetulekust sõltuvate toetuste

maksmise otsusega ja 25.08.2022 toimetulekutoetuse otsusega seonduvat.

11. Kaebaja esitas 06.09.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Kesklinna Valitsuse vale

otsuse tühistamiseks, Tallinna Kesklinna Valitsuse kohustamiseks tegema uus otsus invaliidile

toetuse määramiseks söögi, esmatarvete, eluasemekulude, elektri ja gaasi maksmiseks ning

Tallinna Kesklinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonna juhataja karistamiseks korduva

varastamise eest (haldusasi nr 3-22-1885).

12. Tallinna Halduskohus võttis 12.10.2022 määrusega menetlusse kaebused nõudes Tallinna

Kesklinna Valitsuse 26.07.2022 otsuse nr 22254839344 tühistamiseks, Tallinna Kesklinna

Valitsuse 27.07.2022 otsuse nr 22254874005 tühistamiseks osas, milles kaebaja sai taotletust

vähem toetust, Tallinna Kesklinna Valitsuse 29.08.2022 vastuse nr 5-4/3803-3 tühistamiseks ja

Tallinna Kesklinna Valitsuse kohustamiseks vaadata 26.07.2022 esitatud taotlused uuesti läbi

ja nõudes

3(8)

Tallinna Kesklinna Valitsuse 25.08.2022 otsuse nr 22255490448 tühistamiseks, Tallinna Kesklinna

Valitsuse 29.08.2022 otsuste nr 22255539342 ja 22255539549 tühistamiseks osas, milles kaebaja

sai taotletust vähem toetust, Tallinna Kesklinna Valitsuse 02.09.2022 vastuse nr 5-4/4280-2

tühistamiseks ja Tallinna Kesklinna Valitsuse kohustamiseks vaadata 25.08.2022 esitatud taotlused

uuesti läbi. Kohus liitis kaebused ühte menetlusse ning haldusasja numbriks jäi nr 3-22-1852.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebaja seisukoht

13. Kaebaja seisukohad on kokkuvõtvalt järgmised.

13.1 Tegemist on raske inimõiguste rikkumisega, kuna raske puudega isik on jäetud 0 euroga

suremispiirile Euroopa Liidus 2022. aastal. Otsused on vastuolus põhiseaduse § 28 ja § 10-ga, kuna

isik jäeti ilma retseptiravimitest ning raha ei jätkunud toidu ja eluasemekulude kandmiseks. Juulis

2022 pidi kaebajal jääma peale eluasemekulude tasumist kätte 200 eurot toidu ostuks, kuid jäi 0

eurot.

13.2 Riik on pannud omavalitsustele õiguse ja kohustuse selleks, et maksta toetusi nii, et peale

eluasemekulude

maksmist

jääks vähemalt

eurot söögi ja

esmatarvete

ostuks.

Sotsiaalkomisjoni juhataja ei tunne seadust.

Vastustaja seisukoht

14. Vastustaja leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Vastustaja põhjendused on kokkuvõtvalt

järgmised.

14.1

Vastustaja lähtus kaebajale sissetulekust sõltuva toetuse summade määramisel

mitmest asjaolust, arvestades haldusmenetluses kehtivat põhimõtet kohelda kõiki abivajajaid

võrdselt ning seejuures lähenedes kaebaja küsimusele juhtumipõhiselt. Vastustaja lähtus

toetuse

määramisel

asjalust,

et

eluasemekulusid

kompenseeritakse

riikliku

toimetulekutoetusega jooksva kuu kuludokumentide alusel, kuna sotsiaalhoolekandelise abi

andmise kord ja sotsiaaltoetuste maksmise tingimused ja kord eluasemekulude

kompenseerimist täiendavalt Tallinna linna eelarvest makstava toetuse arvelt ette ei näe.

14.2

Kaebajale jäi peale perioodide juuli ja august 2022 netosissetulekust (millest on maha

arvatud makstud elatis summas 100 eurot kuus) jooksval kuul juulis 2022 (summas 154,90)

ja augustis 2022 ( summas 182,52) tasumisele kuuluvate eluasemekulude mahaarvamist

kasutada juulis 2022 summa 251,33 eurot ja augustis summas 207,38 eurot. Seega jäi

kaebajale kasutada vastavalt juulis 2022 summas 51,33 eurot ja augustis 2022 summas 7,38

eurot rohkem, kui 2022 riigieelarve seaduse § 2 lg 6 punktiga 3 kehtestatud toimetulekupiiri

määr (200 eurot kuus), mis on ette nähtud inimese minimaalseteks tarbimiskulutusteks

toidule, riietusele ja jalanõudele ning muudele kaupadele ja teenustele, esmavajaduste

rahuldamiseks, samuti ravimitele. Seega puudus alus kaebajale 2022 juuli ja augusti eest

toimetulekutoetuse määramiseks, kuna kaebaja sissetulek pärast makstud elatise ja jooksva

kuu eluasemekulude mahaarvamist oli suurem kui 200 eurot.

14.3

Kui isikul on rahalisi vahendeid piiratud hulgal, siis ei ole mõistlik teha rahalisi

võimalusi ületavaid oste ega tekitada eluasemekulude võlgnevust. Seetõttu on kaebajale

korduvalt soovitatud pöörduda majandamisnõustaja poole. Kaebaja on teinud endale

korduvalt majanduslikult kahjulikke otsuseid ning jätnud seetõttu eluasemekulud

õigeaegselt tasumata. Kaebajal on väärarusaam nagu võiks ta rahalised vahendid

4(8)

planeerimata ära kulutada ning kui raha otsas, siis peaks vastustaja talle igal kuul täiendavalt

maksma 200 eurot.

14.4

27.07.2022 seisuga, enne sissetulekust sõltuva toetuse määramise otsuse tegemist oli

kaebajale käesoleval aastal määratud Tallinna linna eelarvest sissetulekust sõltuvaid toetusi

summas 238 eurot. 26.08.2022 seisuga oli määratud toetuste summa 296 eurot, ehk

sissetulekust sõltuvate toetuste kalendriaasta maksimaalmäära ületavas summas.

14.5

Kaebaja on juba alates 2010 aastast Tallinna linna eelarvest makstavate sissetulekust

sõltuvate toetuste saaja. Viimasel viiel aastal on kaebajale makstud toetusi kalendriaasta

maksimaalmäära ületavas summas. See võib rikkuda võrdse kohtlemise põhimõtet.

KOHTU PÕHJENDUSED

15. Kohus leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.

16. Sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 14 lg 2 sätestab, et kohaliku omavalitsuse üksus võib

korraldada sotsiaalteenuseid ja maksta täiendavaid sotsiaaltoetusi kohaliku omavalitsuse üksuse

eelarvest kohaliku omavalitsuse üksuse kehtestatud tingimustel ja korras. Seega on vastustaja

õigesti märkinud, et kohalikul omavalitsuse üksusel on õigus otsustada, millistel tingimustel

täiendavaid sotsiaaltoetusi kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvest maksta.

17. Viidatud SHS sättele tuginedes on Tallinna Linnavolikogu 07.10.2021 kehtestanud määruse nr

26 „Sotsiaaltoetuste maksmise tingimused ja kord“ (edaspidi kord). Korra § 4 lõige 3 sätestab,

et sissetulekust sõltuvaid toetusi makstakse: 1) toimetuleku tagamiseks; 2) lasterikka pere lastele

Eesti Vabariigi aastapäevaks; 3) toimetulekutoetust saava pere lastele kooliminekuks; 4)

eluruumi kohandamise kulu hüvitamiseks. Korra § 14 lg 2 kohaselt on peamiseks sissetulekust

sõltuvaks toetuseks toetus toimetuleku tagamiseks. Seda makstakse muu hulgas tervise

säilitamise, taastamise ja abivahenditega seotud kulude osaliseks või täielikuks hüvitamiseks;

õnnetusjuhtumite ja muude erakorraliste juhtumitega seotud väljaminekute osaliseks või

täielikuks hüvitamiseks ja lapse hariduse ning huvi- ja sporditegevusega seotud kulutuste

osaliseks või täielikuks hüvitamiseks. Korra § 14 lg 4 sätestab, et dokumentaalselt tõendatavad

kulud, mis ei ole tekkinud rohkem kui üks kalendrikuu tagasi, hüvitatakse sissetulekust sõltuva

toetuse maksmisel täielikult või osaliselt.

18. Tallinna Linnavolikogu 7. oktoobri 2021 määruse nr 24 „Sotsiaalhoolekandelise abi andmise

kord“ (edaspidi abi andmise kord) § 14 lg 2 kohaselt lähtutakse kuni 1. jaanuarini 2023

sissetulekust sõltuva toetuse määramisel järgmistest tingimustest: toetust on õigus saada juhul,

kui perekonna netosissetulek esimese pereliikme kohta on väiksem kehtivast töötasu

alammäärast kuus ja iga järgmise pereliikme kohta väiksem kui 80% kehtivast töötasu

alammäärast kuus; perekonna sissetulek arvestatakse taotlusele eelnenud kolme kuu keskmise

netosissetuleku järgi; perekonna sissetuleku hulka arvestatakse ka taotlejast eraldi elava

perekonnaliikme sissetulekud juhul, kui ta on taotlejaga või taotlejaga koos elava

perekonnaliikmega abielus või on perekonnaseaduse järgi kohustatud ülal pidama taotleja või

taotlejaga koos elava perekonnaliikme alaealisi lapsi; perekonna sissetuleku hulka ei arvata riigi-

ja linnaeelarve vahenditest makstavaid ühekordseid sotsiaaltoetusi.

19. SHS § 133 lg 1 järgi on toimetulekutoetuse arvestamise aluseks üksi elava isiku või perekonna

kõigi liikmete eelmise kuu netosissetulek, millest arvestatakse maha makstud elatis, jooksval

kuul tasumisele kuuluvad eluasemekulud ning kehtestatud toimetulekupiir. Sama paragrahvi

lõike 7 kohaselt eluasemekulude tasumisel varem tekkinud võlgnevust ei arvata

toimetulekutoetuse arvestamisel jooksval kuul tasumisele kuuluvate eluasemekulude hulka ja

see ei kuulu katmisele toimetulekutoetuse arvelt. SHS § 131 lg 2 kohaselt on toimetulekutoetust

õigus saada üksi elaval isikul või perekonnal, kelle kuu netosissetulek pärast sotsiaalhoolekande

5(8)

seaduse § 133 lõigetes 5 ja 6 sätestatud tingimustel arvestatud eluasemekulude mahaarvamist on

alla kehtestatud toimetulekupiiri.

20. Abi andmise korra § 10 lg 3 kohaselt võib abi määramisest keelduda, kui esineb vähemalt üks

järgmistest asjaoludest: 1) taotluses on tahtlikult esitatud ebaõigeid andmeid; 2) inimene ei vasta

abi andmist täpsemalt reguleerivas õigusaktis sätestatud tingimustele; 3) inimene keeldub

mõjuva põhjuseta abivajaduse hindamisest ja/või koostööst, sealhulgas kodukülastusest ja/või

lisateabe esitamisest; 4) taotlejal või temaga koos elaval ülalpidamist saama õigustatud lapsel

või muul abi vajaval alanejal või ülenejal sugulasel, kes ei ole võimeline ennast ise ülal pidama,

on õigus saada elatist, kuid taotleja keeldub elatise saamise kohta dokumenti esitamast või elatist

sisse nõudmast;

5) taotleja või tema perekonna omandis või kasutuses olevate vahendite abil on võimalik tagada

tema või perekonna toimetulek; 6) abivajaduse katab riigi toetus või teenus või linna muu toetus või

teenus.

Sissetulekust sõltuv toetus

21. Kaebaja esitas 26.07.2022 vastustajale taotluse Tallinna linna eelarvest sissetulekust sõltuva

toetuse saamiseks seoses abivahendite ja ravimite ostuga. Taotluse juurde olid lisatud

Südameapteegi 7.07.2022 arve, Sportland Outlet 7.07.2022 kviitung, OÜ ITAK 21.07.2022 arve ja

Telia Eesti maksekviitung (dtl lk 45-47).

22. Kaebaja esitas 25.08.2022 vastustajale taotluse Tallinna linna eelarvest sissetulekust sõltuva

toetuse saamiseks seoses abivahendi, ravimite ja pesu ostuga ning elektri, gaasi ja

eluasemekuludega. Taotlusele olid lisatud Kristiine apteegi 4.08.2022 arve, Prisma Peremarket AS

22.08.2022 arve, Empatrax OÜ 18.08.2022 arve, OÜ Kivilinna Perearstikeskuse tõend ja Tallinna

Kesklinna Sotsiaalkeskuse 17.08.2022 arve toidu omaosaluse kohta (dtl 64-66). Samuti esitas

kaebaja oma pangakonto väljavõtted perioodi 1.04.2022-25.08.2022 kohta (dtl 6-10).

23. Kuivõrd kaebaja elukohaks on Tallinna linn ja vastustaja on tuginedes Töötukassa ja

Sotsiaalkindlustusameti andmetele tuvastanud, et tema taotlustele eelnenud kolme kuu keskmine

netosissetulek oli 26. juuli 2022 taotluse menetlemisel 437,47 eurot ja 25.08.2022 taotluse

menetlemisel 444,43 eurot, mis on väiksem kehtivast töötasu alammäärast (2022. aastal 654 eurot)

kuus, siis puudub vaidlus selles, et kaebaja oli Tallinna linna eelarvest toetust saama õigustatud isik.

Samas sätestab korra § 14 lg 3, et sissetulekust sõltuv toetus on toetus toimetuleku tagamiseks.

Tegemist on vajaduspõhise, kulutusi tõendavate dokumentide alusel makstava toetusega, mille

eesmärk on leevendada isiku toimetulekut.

24. Tallinna Kesklinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakond otsustas 27.07.2022 otsusega

määrata kaebajale toetust ravimikulude hüvitamiseks summas 7 eurot ja abivahenditega seotud

kulude hüvitamiseks 50 eurot, st kokku 57 eurot. Otsuse põhjendusi selgitati kaebajale 29.08.2022

kirjaga (dtl 50 ja 51). Nimetatud kirjast selgub, et toetuse määramisel võeti arvesse, et kaebajal jäi

juulis 2022 kasutada toimetulekupiirist rohkem rahalisi vahendeid, mida kaebajal oli võimalik

kasutada ka ravimite, riiete ja muude esmatarvikute ostuks. Kaebajale jäi juulis 2022 peale

toimetulekutoetuse arvestamist kätte 251,33 eurot, st 51,33 eurot rohkem, kui Riigikogu poolt

kehtestatud toimetulekupiir (200 eurot). Lisaks saab kaebaja igakuiselt puudega tööealise inimese

toetust summas 49,09 eurot, mida on võimalik kasutada ravimite ostuks ja muudeks puudest tingitud

kuludeks. Seega on kaebajal vabu vahendeid kokku summas 300,42 eurot. Veel on kaebajal lisaks

toitlustamisele võimalik kasutada Toidupanga toiduabi ning seeläbi vähendada igapäevaseid

toidukulusid.

25. Kohus nõustub, et nimetatud asjaoludest lähtudes on vastustaja põhjendatult otsustanud määrata

kaebajale sissetulekust sõltuva toetuse ravimitele summas 7 eurot ja abivahendite kulutuste

6(8)

hüvitamiseks summas 50 eurot, kuna tegemist on eluks vajalike vältimatute kuludega ning vastustaja

on kaebaja taotluse muus osas õiguspäraselt rahuldamata jätnud. Vastustaja on põhjendatult

selgitanud, et jalanõude ostmisega seotud kulud ei kuulu kompenseerimisele Tallinna linna eelarvest

sissetulekust sõltuvate toetuste vahenditest. Riiete ja esmatarvete ostmise kulud loetakse

toimetulekutoetusega seonduvateks kuludeks ning selleks olid kaebajal toimetulekutoetuse mõistes

rahalised vahendid olemas. Vastustaja on selgitanud, et kord ei sätesta kohustust arvata sissetulekust

sõltuvate toetuste puhul kaebaja sissetulekutest maha makstud elatist, kuid vastustaja leidis, et

kaebaja puhul on see tema olukorda arvestades põhjendatud. Samuti märkis vastustaja et kaebajale

on tagatud toiduabi.

26. Kohus leiab, et arvestades vastustaja selgitusi kaebajale makstud toetuste ja osutatud abi osas

ei ole põhjendatud kaebaja etteheide tema abita jätmise osas. Vastustaja on selgitanud ning

põhjendanud, et tõele ei vasta kaebaja väide, et talle jäi 2022 aasta juulis söögi, esmatarvete ja

ravimite ostuks 0 eurot. Kaebajal oli rahalisi vahendeid toimetulekupiiri ületavas summas, talle

maksti puudega inimese sotsiaaltoetust ning vastustaja toetas ravimite ostmist 7 euroga ja

abivahendite ostmist 50 euroga. Lisaks oli kaebajale tagatud soodushinnaga toitlustamine Tallinna

Kesklinna Sotsiaalkeskuses ja võimalus kasutada iganädalast Toidupanga abi.

27. Tallinna Kesklinna Valitsuse sotisaalhoolekande osakond otsustas 26.08.2022 otsusega

määrata kaebajale toetust ravimikulude hüvitamiseks summas 7 eurot ja abivahendite ostmisega

seotud kulude hüvitamiseks summas 26 eurot, st kokku 33 eurot. Kaebajale selgitati kirjalikult

otsuse aluseks olevaid asjaolusid 2.09.2022 kirjaga (dtl 69 ja 70). Selgitustest nähtuvalt jäi kaebajal

augustis 2022 peale toimetulekutoetuse arvestamist kätte 207,38 eurot, st rohkem, kui Riigikogu

poolt kehtestatud toimetulekupiir (200 eurot). Lisaks saab kaebaja igakuiselt puudega tööealise

inimese toetust summas 49,09 eurot. Seega on kaebajal vabu rahalisi vahendeid kokku summas

256,49 eurot. Lisaks on kaebajal võimalik kasutada Euroopa Liidu ja Toidupanga toiduabi ning

vähendada seeläbi igapäevaseid toidukulusid. Otsuse tegemise aja seisuga oli kaebajale 2022 aastal

makstud sissetulekust sõltuvaid toetusi summas 295 eurot (sh toitlustamine), st 45 eurot rohkem,

kui on sissetulekust sõltuvate toetuste kalendriaasta maksimaalmäär tööealisele inimesele. Korra §

1 lg 2 kohaselt kehtestab sotsiaaltoetuste määrad Tallinna Linnavalitsus. Sissetulekust sõltuvate

toetuste summa ühe isiku kohta kalendriaastas on piiratud. Sissetulekust sõltuvate toetuste

kalendriaasta maksimaalmäär tööealisele inimesele on Tallinna Linnavalitsuse 20.10.2021 määruse

nr 35 „Sotsiaaltoetuste määrad“ § 1 punkti 4 kohaselt 250 eurot.

28. Kohus nõustub, et nimetatud asjaoludest lähtudes on vastustaja põhjendatult otsustanud

määrata kaebajale sissetulekust sõltuva toetuse ravimitele summas 7 eurot ja abivahendite kulutuste

hüvitamiseks summas 33 eurot, kuna tegemist on eluks vajalike vältimatute kuludega ning

vastustaja on kaebaja taotluse muus osas õiguspäraselt rahuldamata jätnud. Vastustaja on

põhjendatult selgitanud, et pesu ostmisega seotud kulud ja eluasemekulud ei kuulu

kompenseerimisele Tallinna linna eelarvest sissetulekust sõltuvate toetuste vahenditest. Riiete ja

esmatarvete ostmise kulud ning eluasemekulud loetakse toimetulekutoetusega seonduvateks

kuludeks ning selleks olid kaebajal toimetulekutoetuse mõistes rahalised vahendid olemas.

Eluasemekulusid kompenseeriti riikliku toimetulekutoetusega jooksva kuu kuludokumentide alusel.

29. Kaebaja väide, et Tallinna linna tegevus ning vaidlustatud otsused on vastuolus PS § 28

lõikega 2, ei ole põhjendatud. Nagu kohus eelnevalt analüüsis, ei vasta tõele kaebaja väide, et tema

kui invaliid on igasuguse abita jäetud. Kohtu hinnangul on kaebajale määratud põhjendatud ulatuses

sissetulekust sõltuv toetus ja tagatud toiduabi nii Euroopa Liidu toidupaki jagamise kui ka

Toidupanga kaudu. Lisaks on kaebajale tagatud soodushinnaga toitlustamine Tallinna Kesklinna

Sotsiaalkeskuses.

30. Vastustaja on oma kirjaliku vastuse punktides 39 kuni 41 ka välja toonud, et kaebaja on alates

7(8)

2010 aastast olnud linna eelarvest makstavate sissetulekust sõltuvate toetuste saajaks, sh on viiel

kalendriaastal makstud kaebajale toetust toetuse maksimaalmäära ületavas summas. Kohus nõustub

vastustajaga, et pidev toetuse maksmine ühele isikule piirmäära ületavas summas võib tuua kaasa

olukorra, kus mõni teine isik saab seeläbi toetust väiksemas ulatuses. Selline vastustaja käitumine

rikuks aga võrdse kohtlemise põhimõtet ning kahjustaks teiste abi saada soovivate isikute õigusi.

Eeltoodust järelduvalt ei nähtu kohtule, et vastustaja oleks otsuste tegemisel teinud kaalutlusvigu.

Vastustaja on kõiki asjaolusid arvestades maksnud kaebajale järjepidevalt sissetulekust sõltuvalt

toetust ning teinud seda isegi suuremas mahus kui vastavad õigusaktid ette näevad (kalendriaasta

maksimaalmäär on 250 eurot aastas, kuid juba 04.07.2022 seisuga oli kaebajat toetatud 223 euroga).

Tallinna Halduskohus selgitas 08.10.2020 otsuses asjas nr 3-18-164, et „SHS § 15 lgst 1 tulenevalt

on kohalikul omavalitsusel kohustus selgitada välja abi saamiseks kohaliku omavalitsuse poole

pöördunud isiku abivajadus ning sellele vastav abi. Selle kaudu on kohalikele omavalitsustele antud

diskretsiooniõigus, mille teostamisel on kohalikul omavalitsuses kohustus hinnata kahte asjaolu,

esiteks peab hindama abivajadust ehk selgitama välja, milline meede on isikule sobivaim ning

teiseks, kuidas antud meedet rakendada ehk milline on parim viis meetme täitmiseks. Seejuures

tuleb rõhutada, et SHS § 15 lg-s 2 sätestatud tervikliku lähenemise põhimõte tähendab ühtlasi, et

isikule tuleb anda abi, mis on vajalik, mitte tingimata aga abi, mida taotleja soovib – sageli vajalik

ja soovitu ei kattu“ (viidatud otsuse p 33.2). Nimetatust tulenevalt ei olnud vastustajal kohustus

kaebaja taotlusi kaebaja soovitud kujul ja mahus rahuldada. Kaebajale vastustaja poolt antud

rahalise toetuse ja muude osutatud abimeetmete osas on „vajaliku abi“ kriteerium kohtu hinnangul

täidetud.

31. Tõele ei vasta ka kaebaja väide, et tegelikkuses talle ravimite eest otsustes märgitud toetust ei

makstud. Vastustaja on kaebajale 29.08.2022 ja 2.09.2022 vastustes selgitanud, et teostatud

ülekanded kaebaja pangakontole sisaldasid ka määratud hüvitist ravimikulude eest. Kaebaja ei

ole vastupidist ka tõendanud.

32. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kaebaja suhtes 27.07.2022 tehtud otsus ja

29.08.2022 tehtud otsused on õiguspärased ning nende tühistamiseks puudub alus.

Toimetulekutoetus

33. Kaebaja esitas 26.07.2022 vastustajale riikliku toimetulekutoetuse taotluse perioodi juuli 2022

eest. Taotluse juurde lisas kaebaja Tallinn, Cccccccc korteriühistu juuli 2022 arve ja pangakonto

väljavõtte. Vastustaja poolt Eesti Töötukassa andmebaasi tehtud päringust selgus, et kaebaja

sissetulekuks toimetulekutoetuse mõistes oli juunis 2022 töövõimetoetus summas 506,23 eurot.

Vastavalt kaebaja esitatud korteriühistu arvele oli juulis 2022 kaebaja poolt tasumisele kuuluvad

eluasemekulud 155,90 eurot (dtl 54) ja pangakontolt nähtuvalt maksis kaebaja 3 juunil 2022

elatist summas 100 eurot (dtl 56).

34. Kaebaja esitas 25.08.2022 vastustajale riikliku toimetulekutoetuse taotluse perioodi august

2022 eest. Taotluse juurde lisas kaebaja Tallinn, Cccccccc korteriühistu augusti 2022 arve ja

pangakonto väljavõtte. Vastustaja poolt Eesti Töötukassa andmebaasi tehtud päringust selgus, et

kaebaja sissetulekuks toimetulekutoetuse mõistes oli juulis 2022 töövõimetoetus summas 498,90

eurot. Vastavalt kaebaja esitatud korteriühistu arvele olid augustis 2022 kaebaja poolt tasumisele

kuuluvad eluasemekulud 194,56 eurot (dtl 74) ja pangakontolt nähtuvalt maksis kaebaja 7 juulil

2022 elatist summas 100 eurot (dtl 75).

35. Vastustaja 14.11.2022 vastuse punkti 35 kohaselt jäi kaebajale peale perioodide juuli ja

august 2022 netosissetulekust (millest on maha arvatud makstud elatis summas 100 eurot kuus)

jooksval kuul juulis 2022 (summas 154,90) ja augustis 2022 ( summas 182,52) tasumisele kuuluvate

eluasemekulude mahaarvamist kasutada juulis 2022 summa 251,33 eurot ja augustis summas 207,38

eurot. Kulutuste suurused on tõendatud kaebaja poolt esitatud korteriühistu arvete ja kaebaja

8(8)

pangakonto väljavõtetega (dtl 54, 56, 74,75). Seega jäi kaebajale kasutada raha vastavalt juulis 2022

summas 51,33 eurot ja augustis 2022 summas 7,38 eurot rohkem, kui 2022 riigieelarve seaduse § 2

lg 6 punktiga 3 kehtestatud toimetulekupiiri määr (200 eurot kuus), mis on ette nähtud inimese

minimaalseteks tarbimiskulutusteks toidule, riietusele ja jalanõudele ning muudele kaupadele ja

teenustele esmavajaduste rahuldamiseks, samuti ravimitele (vt Riigikohtu põhiseaduslikkuse

järelevalve kolleegiumi lahend nr 5-20-1). Seega puudus vastustajal õiguslik alus kaebajale 2022

juuli ja augusti eest toimetulekutoetuse määramiseks, kuna kaebaja sissetulek pärast makstud elatise

ja jooksva kuu eluasemekulude mahaarvamist oli suurem, kui 200 eurot.

36. Vastustaja on põhjendatult juhtinud tähelepanu asjaolule, et olukorras, kus isikul on rahalisi

vahendeid piiratud hulgal, ei ole mõistlik teha rahalisi võimalusi ületavaid oste ega tekitada seeläbi

eluasemekulude võlgnevust. Kaebajale on korduvalt soovitatud pöörduda majandamisnõustaja

poole. Kohus peab põhjendatuks vastustaja selgitust, mille kohaselt on väär kaebaja arusaam, nagu

võiks ta planeerimata ära kulutada talle riigi poolt makstava igakuise töövõimetoetuse puudega

tööealise inimese toetuse ning kui raha on otsas, siis on vastustaja kohustus maksta talle täiendavalt

toetust 200 eurot. Sotsiaalhoolekande ülesandeks on isikule toimetulekuraskuste ennetamiseks ja

kõrvaldamiseks abi osutamine, mis ei tähenda seda, et isikul tekiks õiguspärane ootus toetusele

olukorras, kus ta oma toimetulekut ebakohaste majanduslike otsusega ise on raskendanud.

Olukorras, kus isikul on rahalisi vahendeid piiratud ulatuses, ei saa ta loota kohaliku omavalitsuse

abile juhul, kui ta on oma rahalised vahendid eluks ebavajalikele ostudele ära kulutanud.

37. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et vastustaja 26.07.2022 ja 25.08.2022 otsused,

millega jäeti kaebajale toimetulekutoetus määramata, on õiguspärased.

Kaebaja muud nõuded

38. Kuivõrd kohus leidis, et kaebaja suhtes tehtud otsused on õiguspärased, siis puudub alus

kohustada vastustajat kaebaja taotlusi uuesti läbi vaatama.

39. Kaebaja taotleb Tallinna Kesklinna Valitsuse 29.08.2022 kirja nr 5-4/3803-3 (dtl 49 ja 50) ja

02.09.2022 kirja nr 5-4/4280-2 (dtl 69 ja 70) tühistamist. Kohus leiab, et nimetatud kirjade puhul ei

ole tegemist haldusaktidega. Tegemist on vastustaja vastustega, milles on vastatud kaebaja

pöördumistele selgituste saamiseks seoses tema suhtes varasemalt tehtud haldusaktidega. Nimetatud

selgitustes on vastustaja küll täiendanud kaebaja suhtes tehtud haldusaktide motivatsiooni, kuid

kirjades ei sisaldu ühtki kaebaja õigusi ja kohustusi puudutavat otsustust. Seega ei saa kohus

nimetatud kirju ka tühistada. Kuivõrd kirjad ise ei tekita kaebajale õigusi ja kohustusi, siis ei ole

kohtul alust ka tuvastada nimetatud haldustoimingute õigusvastasust. Eeltoodust tulenevalt jääb

kaebus ka nimetatud osas rahuldamata.

MENETLUSKULUD

40. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus

teeb otsuse kaebaja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kaebaja kanda. Vastustaja ei ole

menetluskulusid tõendavaid dokumente kohtule esitanud, mistõttu jäävad menetlusosaliste

menetluskulud nende enda kanda (HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiia Nurm kohtunik