2-18-117181/58 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

2-18-117181

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtukoosseis

Kohtunik Haide Rimmel

Otsuse tegemise aeg ja koht

19. detsember 2022.a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-18-117181

Tsiviilasi

ARS BaltCompany OÜ hagi V. S. ja J. S. vastu võlgnevuse

nõudes ning kostjate vastuhagi ARS BaltCompany OÜ

vastu lõpetada võlatunnistusega antud nõudeõigus ja

alternatiivselt keelata vastaspoolel võlatunnistusele

tuginemine

Hagihind

Vastuhagi hind

7109,59 eurot

7325,18 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: ARS BaltCompany OÜ (registrikood 11265316,

asukoht Parda 6, 10151 Tallinn)

Hageja seaduslik esindaja: juhatuse liige A. I.

Hageja lepinguline esindaja: Priit Lantin (Lantin Law Firm

OÜ, e-post priit@vkb.ee)

Kostja I: V. S. (isikukood xxxx, elukoht xxxx)

Kostja II: J. S. (isikukood xxxx, elukoht xxxx)

Kostjate lepinguline esindaja: vandeadvokaat Meelis Masso

(Meelis

Masso

Advokaadibüroo

OÜ,

e-post

meelis.masso@gmail.com)

Kohtuistungi toimumiseaeg

16.11.2022.a

Kohtuistungil osalenud isikud

Hageja esindajad ning kostjad oma esindajaga

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada ARS BaltCompany OÜ hagi.

2-18-117181

2. Mõista kostjatelt V. S.lt ja J. S.lt hageja ARS BaltCompany OÜ kasuks solidaarselt

välja põhivõlgnevus 5000 eurot.

3. Mõista kostjatelt V. S.lt ja J. S.lt hageja ARS BaltCompany OÜ kasuks solidaarselt

välja viivis ajavahemiku 15.08.2015.a kuni 02.11.2018.a eest summas 1609,59 eurot.

Mõista kostjatelt V. S.lt ja J. S.lt hageja ARS BaltCompany OÜ kasuks solidaarselt

välja lisanduv viivis alates 03.11.2018.a kuni põhivõlgnevuse (s.o 5000 euro)

tasumiseni, määraga 10% põhivõlgnevuse jäägilt aastas.

4. Jätta kostjate V. S. ja J. S. 09.04.2019.a vastuhagi läbi vaatamata.

5. Toimetada lahend poolte lepingulistele esindajatele ning Rahandusministeeriumile

kätte.

Menetluskulude jaotus

1. Jätta kostjate V. S.a ja J. S. vastuhagi osas menetluskulud solidaarselt kostjate

kanda.

2. Jätta ARS BaltCompany OÜ hagi osas menetluskulud solidaarselt kostjate V. S. ja J.

S. kanda.

3. Mõista kostjatelt V. S.lt ja J. S.lt solidaarselt hageja ARS BaltCompany OÜ kasuks

menetluskuludena välja 6036 eurot.

4. Hüvitamisele kuuluvalt menetluskuludelt tuleb kostjatel solidaarselt tasuda hagejale

viivist käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse §

113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

5. Arvata hageja poolt käekirjaekspertiisiks ette tasutud 564 eurot lahendi jõustumisel

riigituludesse.

Edasikaebamise kord

Pooltel on õigus esitada käesoleva kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie

kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude

kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmisetaotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult

või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu menetluses on ARS BaltCompany OÜ hagi V. S. ja J. S. vastu võlgnevuse nõudes

ning V. S. ja J. S. vastuhagi ARS BaltCompany OÜ vastu lõpetada võlatunnistusega antud

nõudeõigus ja alternatiivselt keelata vastaspoolel võlatunnistusele tuginemine.

2. Hagiavalduses esitatud asjaolude kohaselt allkirjastasid pooled 14.05.2015.a võlatunnistuse nr xxxx,

mille kohaselt võlgnevad kostjad hagejale 5000 eurot. Kostjad kohustusid tasuma võlasumma

hagejale hiljemalt 14.08.2015.a. Võlatunnistuse kohaselt ei olnud kostjad kohustatud tasuma intressi

võlasumma kasutamise eest. Pooled leppisid kokku, et juhul kui kostjad ei tasu võlasummat hiljemalt

14.08.2015.a, siis kohustuvad kostjad tasuma viivist 5% päevas võlasummalt iga viivitatud päeva

eest.

2-18-117181

Lisaks kinnitasid kostjad võlatunnistuse punktis kaks järgnevat: kohustatud isik tunnistab täies

ulatuses, tingimusteta ja tagasivõtmatult enda varalisi kohtusis võlausaldaja ees, kokku summas 5000

eurot ning pooled käsitlevad käesolevas punktis toodud avaldust konstitutiivse võlatunnistusena

võlaõigusseaduse (VÕS) § 30 lg 1 tähenduses. Kostjad tähtajaks võlasummat ei tagastanud. Hageja

edastas korduvalt kostjatele teateid ja nõudeid, kuid kostjad makseid tasuma ei asunud vaid andsid

korduvaid lubadusi mida ei täitnud.

Hageja palub kostjatelt solidaarselt enda kasuks välja mõista põhivõlgnevuse summas 5000 eurot

ning viivise kuni hagi esitamiseni 02.11.2018.a summas 1609,59 eurot. Lisaks palub hageja kostjatelt

solidaarselt välja mõista viivise kuni nõude täies ulatuses täitmiseni 10% aastas tasumata

põhisummalt.

3. 26.11.2018.a vastuses hagile vaidlustavad kostjad väidetavalt nende poolt 14.05.2015.a allkirjastatud

võlatunnistusel xxxx olevad allkirjad. Kostjad kinnitavad, et märgitud võlatunnistusel kujutatud

allkirjad ei ole kirjutatud nende poolt ning esitavad dokumendi ehtsuse vastuväite

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 277 kohaselt. Kostjad teatasid, et menetluse jätkudes

soovivad kostjad esitada vastuhagi konstitutiivse võlatunnistuse tagastamiseks alusetu rikastumise

tõttu, sest kostjatel puudub kohustus tasuda hagejale 5000 eurot.

4. Kostjad on 04.09.2019.a esitanud vastuhagi. Kostjad paluvad 14.05.2015.a võlatunnistusega nr xxxx

hagejale antud nõudeõiguse lõpetamist vastuhagejatele loovutamise (kokkulangemise) kaudu ja/või

alternatiivselt hageja keelamist tugineda edaspidi 14.05.2015.a võlatunnistusele nr xxxx. Kostjad

leiavad, et võlatunnistus on antud väidetavalt kostjate kohustuse täitmise tagamiseks, millist

kohustust aga ei ole ega ole ka tekkinud. See tähendab, et kostjatel puudub kohustus tasuda hagejale

võlatunnistuses märgitud 5000 eurot koos viivistega, kas siis 5% päevas või nagu hagis vähendatult

nõutud 10% aastas.

Kostjad märgivad, et nad said konstitutiivse võlatunnistuse olemasolust teada alles hagimaterjalide

kättesaamisel, s.o e-toimikust nähtuvalt 27.11.2018.a. Eelnenud maksekäsu kiirmenetluses

võlatunnistust kui tõendit ei esitatud ja varasemalt kostjad seda võlatunnistust näinud ei olnud.

Kostjad jäävad selle juurde, et neile teadaolevalt nad sellist dokumenti allkirjastanud ei ole. Kui

kohtupraktikas on tunnustatud, et võlatunnistuse alusel nõude esitamise korral pöördub

tõendamiskoormus ümber ja hageja ei pea võlatunnistuse esitamisel sisuliselt midagi tõendama, siis

vastuhagi esitamise korral võlatunnistuse tagastamiseks alusetu rikastumise tõttu on vastukostja

kohustuseks tõendada, millisest tehingust tekkis vastuhagejate väidetav kohustus tasuda vastukostjale

5000 eurot. Eeltoodud tõendamiskoormust kinnitab ka kohtupraktikas üldtunnustatud seisukoht, et

negatiivset asjaolu on hagejal pea võimatu tõendada ja tulenevalt hea usu põhimõttest pöördub

tõendamiskoormis ümber.

Kostjad kinnitavad, et neil puuduvad mistahes rahalised kohustused nii hageja ARS BaltCompany

OÜ kui ka tema seadusliku esindaja A. I.i ees ning ARS BaltCompany OÜ hagi rahuldamine tooks

kaasa hageja alusetu rikastumise.

5. 28.02.2019.a eelistungil selgitas hageja võlatunnistuse andmisega seonduvaid asjaolusid. Hageja

selgitas, et kostjatel tekkisid makseraskused oma võlanõuete tasumisel. Nad pöördusid ARS

BaltCompany juhatuse liikme A. I.i poole, et ta osutaks maakleriteenust võlanõuetega tegelemisel,

krediitide saamisel ja võlaolukorra lahenemisel. See oli teenus, milles võlg on tekkinud ning algselt

oli poolte vahel suuline kokkulepe. Kui teenus oli osutatud, siis ei jõudnud nad kohe tasuda ja nad

sõlmisid võlatunnistuse, et nad tasuvad summa. Hageja hinnangul on võlatunnistusega tekkinud

iseseisev abstraktne võlatunnistus.

16.11.2022.a kohtuistungil kuulas kohus vande all ära hageja seadusliku esindaja A. I.i ning

mõlemad kostjad.

KOHTU PÕHJENDUSED JA JÄRELDUSED

2-18-117181

1. Kohus, olles uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid, asub seisukohale, et hagi tuleb rahuldada.

1.1. Poolte vahel puudub vaidlus selle osas, et kostjatel tekkisid makseraskused oma võlanõuete

täitmisega Xxxx AS-ile. Kostjad pöördusid hageja ARS BaltCompany juhatuse liikme A. I.i poole,

et ta osutaks maakleri teenust Xxxx AS-iga sõlmitud laenulepingute refinantseerimiseks.

Poolte vahel on eelkõige olnud vaidlus selles, kas kostjad on 14.05.2015.a võlatunnistuse xxxx

allkirjastanud. Kostjad vaidlustanud võlatunnistuse ehtsuse. Järgmisena on poolte vahel käimas

vaidlus 14.05.2015.a võlatunnistuse olemuse üle – kas vaidlusalune võlatunnistus on konstitutiivse

või deklaratiivse iseloomuga. Kolmandaks on kostjad leidmas, et nad ei ole võlatunnistust andes aru

saanud, millele nad allkirja andsid (st kostjad on sisuliselt väitmas, et nad andsid võlatunnistuse

eksimusest tingituna). Neljandaks on kostjad leidmas, et neil puudub hagejaga kokkulepe kostjate

võlgnevuse refinantseerimisteenuse osutamise hinna kohta. Ühtlasi on kostjad leidmas, et hageja ei

ole maakleriteenust nõuetekohaselt osutanud, mistõttu puudub alus teenustasu saamiseks.

1.2. Esmalt kvalifitseerib kohus hageja nõuded ning kostjate vastuhagis esitatud nõuded. Hagiavalduses

esitatud asjaolude kohaselt allkirjastasid pooled 14.05.2015.a võlatunnistuse nr xxxx, mille kohaselt

võlgnevad kostjad hagejale 5000 eurot. Pooled vaidlevad käesolevas asjas esmalt selle üle, kas

14.05.2015.a allkirjastatud võlatunnistus xxxx on oma olemuselt konstitutiivne (abstraktne) või

deklaratiivne (kausaalne).

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 30 lg 1 näeb ette, et leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt,

et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu, on

võlatunnistus.

Kohus selgitab, et konstitutiivse võlatunnistusega luuakse iseseisev kohustus kõrvuti kohustusega,

mida tunnustatakse, st kohustused jäävad kõrvuti eksisteerima. Sellise võlatunnistusega tagatakse

esmajoones põhikohustuse täitmist ning see lihtsustab võla sissenõudmist. Deklaratiivse

võlatunnistuse eesmärgiks ei ole luua uut kohustust, vaid üksnes olemasoleva kohustuse kinnitamine

ja seeläbi võlgniku loobumine võimalikest vastuväidetest võlale, millega samuti lihtsustatakse võla

sissenõudmist. Sellise võlatunnistuse tähendus määratakse võlatunnistuse sisu ja ulatusega (vt

Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi 24.04.2006.a lahend asjas nr 3-2-1-21-06, p-d 13 ja 15).

Tõendamaks, et võlgnik tunnistas kohustusi hageja ees konstitutiivse võlatunnistusega VÕS § 30

mõttes, tuleb hagejal esmalt tõendada poolte tahe luua iseseisev kohustus, vastasel juhul eeldatakse

deklaratiivset võlatunnistust (vt nt Riigikohtu 2. aprilli 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-162-13, p

36).

Hageja on 28.02.2019.a eelistungil selgitanud võlatunnistuse andmisega seonduvaid asjaolusid.

Hageja selgitab, et kostjatel tekkisid makseraskused oma võlanõuete tasumisel. Nad pöördusid ARS

BaltCompany juhatuse liikme A. I.i poole, et ta osutaks maakleri teenust võlanõuetega tegelemisel,

krediitide saamisel ja võla olukorra lahenemisel. Hageja lisab, et see oli teenus, millest võlg on

tekkinud ning algselt oli poolte vahel suuline kokkulepe. Kui teenus oli osutatud, siis ei jõudnud

kostjad kohe tasuda ja nad sõlmisid võlatunnistuse, et nad tasuvad summa. Hageja hinnangul on

võlatunnistusega tekkinud iseseisev abstraktne võlatunnistus.

Hageja on 29.10.2020.a menetlusdokumendis täpsustanud, et kostjad pöördusid 2015.a hageja poole

palvega refinantseerida võlgnevus Xxxx AS-ile. Kuna kostjad ei olnud laenumakseid pika perioodi

jooksul tasunud, siis esitas Xxxx AS kostjatele sundtäitmise hoiatuse ning selgitas, et juhul kui

laenutagatis müüakse enampakkumisel, lisanduvad nõudele täitekulud suurusjärgus 15 000 eurot.

Hageja on tõendina esitanud Xxxx AS-i esindaja 20.04.2015.a elektronkirja hagejale, milles

krediidiasutuse esindaja J. P. pärib järgmist: „Meile teadaolevatel andmetel Teil on töös perekond S.

taotlus Xxxx AS-i laenu refinantseerimiseks. Juhul kui see vastab tõele, siis palun kinnitust ning

millal võiks oodata Teie lõplikku otsust?“

Hageja lisab, et pikkade läbirääkimiste, sh laenutagatiseks oleva vara korduva hindamise ning

2-18-117181

hageja tegevuse tulemusel nõustus Snel Grupp OÜ (Bestcredit) kostjate võlanõude Xxxx AS

refinantseerima. Hageja viitab 12.05.2015.a Xxxx AS-i vastuskirjale, milles krediidiasutus teatas, et

vastus laenu refinantseerimiseks on positiivne ning palub kooskõlastada tehingu aja. Xxxx AS-i

töötaja märkis, et tehing toimub 14.05.2015.a kell 16.00 notar A. K. büroos ning tehingu tegemise

hetkeks moodustab nõue summas 124 990 eurot.

Kostjad on märgivad 11.04.2022.a seisukohas, et neil puudus igasugune huvi siduda end VÕS §-s

30 sätestatud abstraktse kohustusega, s.t poolte eesmärgiks ei olnud luua iseseisvat ja sõltumatut

nõude alust. Kostjad viitavad Riigikohtu praktikale, et deklaratiivse võlatunnistuse andmise

võimalus sisaldubki esmajoones VÕS § 396 lg-s 2 sätestatud võlgnevuse tunnustamises laenuna (vt

Riigikohtu 06.09.2006 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-69-06, p 13). Sellise olukorraga on kostjate arvates

tegemist ka käesoleval juhul ja seda ei väära ka võlatunnistuses korduvalt kasutatud väljend

konstitutiivne, millest kostjad ja nendega sarnane mõistlik isik ilmselgelt arugi ei saaks. Samuti on

hageja ise korduvalt tunnistanud, et võlatunnistus anti laenu refinantseerimise teenuse eest tasumise

kindlustamiseks: „Kuna refinantseerimislepingu allkirjastamine toimus 14.05.2015.a siis nõustusid

kostjad allkirjastama ka võlatunnistuse 14.05.2015.a, millega võtsid kohustuse tasuda kokkulepitud

tulemustasu“ (vt hageja 29.10.2020.a seisukoha lk 2 viimane lause).

Kohtu hinnangul ei ole hageja tõendanud poolte ühist tahet luua võlatunnistusega iseseisev

kohustus. Kohus märgib, et ainuüksi võlatunnistuse nimetamine selle tekstis konstitutiivseks

võlatunnistuseks või viitamine VÕS §-le 30 ei ole piisav võlatunnistuse konstitutiivseks lugemiseks.

Kohus nõustub kostjatega selles, et 14.05.2015.a allkirjastatud võlatunnistus xxxx on deklaratiivse

iseloomuga. Esmalt on hageja ise selgitanud, et kostjad pöördusid ARS BaltCompany juhatuse

liikme A. I.i poole, et ta osutaks maakleri teenust võlanõuetega tegelemisel, krediitide saamisel ja

võla olukorra lahenemisel. Hageja märgib, et see oli teenus, millest võlg on tekkinud. Hageja lisab,

et pooled leppisid suuliselt kokku teenuse maksumuseks 5000 eurot. Hageja selgitab, et kui teenus

oli osutatud, siis ei jõudnud kostjad kohe võlgnevust tasuda ja nad sõlmisid võlatunnistuse, et nad

tasuvad summa.

Eelnevast nähtuvalt on pooled teenustasu maksmise kohustuses esmalt kokku leppinud suuliselt.

Võlatunnistuse andmise vajaduse on tinginud asjaolu, et kostjatel puudusid rahalised vahendid

koheselt hagejale teenustasu maksta. Seejärel on kostjad võlatunnistuse p-s 3 kohustunud tasuma

võlasumma 5000 eurot hiljemalt 14.08.2015.a. Eeltoodud asjaoludel on pooled sisuliselt kokku

leppinud selles, et võlasumma laenuna, mis Riigikohtu seisukohta arvesse võttes on deklaratiivse

võlatunnistuse tunnuseks. Eelneva tõttu ei saa asuda seisukohale nagu oleksid kostjad 14.05.2015.a

võlatunnistusega soovinud võtta uut iseseisvat kohustust.

Kokkuvõtvalt tuleb 14.05.2015.a võlatunnistust nr xxxx käsitleda deklaratiivsena. VÕS § 1 lg 5

näeb ette, et tarbija käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu

iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Kostjad on kõnesoleva võlatunnistuse andnud

tarbijatena.

Hageja nõude rahuldamise eelduseks on kehtivast võlasuhtest tuleneva kohustuse olemasolu, mis on

jäänud täitmata või mida ei ole kohaselt täidetud, st see on muutunud sissenõutavaks.

1.3. Kuna kohus käsitleb 14.05.2015.a võlatunnistuse nr xxxx olemust deklaratiivsena, siis tuleb kostjate

09.04.2019.a vastuhagi jätta läbi vaatamata. Kostjad on vastuhagis palunud lõpetada ARS

BaltCompany OÜ-le 14.05.2015.a võlatunnistusega nr xxxx antud nõudeõiguse V. S. ja J. S. vastu

ja/või alternatiivselt keelata ARS BaltCompany OÜ-l tugineda edaspidi 14.05.2015.a

võlatunnistusele nr xxxx.

Riigikohus on märkinud, et olukorras, kus hageja on esitanud rahalise nõude lepingu alusel, mille

kohta hageja (kasvõi alternatiivselt) väidab, et tegu on konstitutiivse võlatunnistusega, on kostja

pandud olukorda, kus ta võib olla sunnitud esitama hagi rahuldamise vältimiseks vastuhagi

2-18-117181

võlatunnistusega antud nõude tagastamiseks. Kolleegiumi arvates on lubatav esitada selline

vastuhagi juhuks, kui kohus loeb hagi aluseks oleva võladokumendi konstitutiivseks

võlatunnistuseks ja sel alusel muidu hagi rahuldaks. See tähendab tingimuslikku vastuhagiavaldust,

mida palutakse läbi vaadata üksnes juhul, kui hagi tuleks vastuhagi lahendamata rahuldada. Kui

kohus leiab, et tegu ei ole konstitutiivse võlatunnistusega, oleks õige jätta vastuhagi TsMS § 423 lg

2 p 1 vastavalt kohaldades läbi vaatamata (Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi 02.04.2014.a lahend asjas

nr 3-2-1-162-13, p 42).

TsMS § 423 lg 2 p 1 näeb ette, et kohus võib jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et hageja

õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik,

eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust.

Antud juhul on hageja nõuet kvalifitseerides ilmnenud 14.05.2015.a võlatunnistuse nr xxxx

deklaratiivne olemus. Seega on kostjate vastuhagi edasise menetlemise vajadus ära langenud. Kohus

märgib, et deklaratiivse võlatunnistuse alusel esitatud hagile saab vastuväited esitada ka vastuhagi

esitamata. Kohus jätab kostjate 09.04.2019.a vastuhagi jätta läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p 1

alusel.

2. Järgnevates punktides võtab kohus kokku kostjate vastuväited ja ning poolte seisukohad. Ühtlasi

annab kohus hinnangu võlatunnistuse kehtivusele.

Riigikohus on varasemas praktikas märkinud, et deklaratiivse võlatunnistuse puhul ei ole

võlausaldajal vaja tunnustatud võla sissenõudmiseks esitada muid tõendeid peale võlatunnistuse

ning võlgnik peab kohustusest vabanemiseks ja hagi rahuldamata jätmiseks tõendama, et tal ei ole

võlatunnistusega tunnistatud võlga (vt nt Riigikohtu 11.01.2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-14-

58735/25, p 11.1). Riigikohus on 03.06.2021.a lahendis täpsustanud oma varasemat praktikat ja

leiab, et võlgnik võib kohustusest vabanemiseks esitada ainult neid vastuväiteid, millest võlgnik

deklaratiivset võlatunnistust andes loobunud ei ole. Kui võlgnik on kehtiva deklaratiivse

võlatunnistusega loobunud vastuväidetest, ei ole tal õigust hiljem nendele vastuväidetele tugineda,

isegi kui ta suudaks vastupidist tõendada. Selles osas on deklaratiivne võlatunnistus võrreldav

kompromissilepinguga, milles lepitakse kokku vaieldava asjaolu vaieldamatuks muutmises (vt

Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi 03.06.2021.a lahend asjas nr 2-19-5601, p 16.4).

2.1. Kohus on 10.05.2021.a kirjaga kohustanud kostjaid üheselt määratlema enda menetluslikku

positsiooni ning vastuväiteid hagile. Nimelt on kostjad 26.11.2018.a menetlusdokumendis esitanud

vastuväite dokumendi (s.o võlatunnistuse nr xxxx) ehtsuse kohta. Kostjad väidavad, et märgitud

võlatunnistusel kujutatud allkirjad ei ole kirjutatud nende poolt. Samas on kostjad 29.04.2020.a

menetlusdokumendis märkinud, et kostjad allkirjastasid 14.05.2015.a mitmeid dokumente nii notari

kui ka SNEL Grupp OÜ juures, mistõttu ei ole välistatud, et kostjad on vaidlusaluse võlatunnistuse

allkirjastanud teadmatusest (näiteks teiste dokumentide hulgas) või siis on kostjaid eksitatud ning

allkirjad on võlatunnistusele või tühjale paberilehele saadud pettuslikul teel.

Kohus on 10.05.2021.a kirjas kohustanud kostjaid võtta ühene seisukoht selles – kas:



võlatunnistusel kujutatud allkirjad ei ole kirjutatud nende poolt või;



kostjad on vaidlusaluse võlatunnistuse allkirjastanud teadmatusest (näiteks teiste dokumentide

hulgas) või;



on kostjaid eksitatud ning allkirjad on võlatunnistusele või tühjale paberilehele saadud pettuslikul

teel.

Kohus on kostjatele selgitanud, et esimene alternatiiv välistab ülejäänud ning kõikidele

alternatiividele üheaegne tuginemine ei ole võimalik.

2.2. Kostjad on 21.05.2021.a menetlusdokumendis teatanud, et nad jäävad kohtu poolt toodud loetelus

esimese alternatiivi juurde, st vaidlusalusel võlatunnistusel kujutatud allkirjad ei ole kirjutatud

kostjate poolt.

2-18-117181

Järgnevalt lahendab kohus kostjate taotluse 14.05.2015.a võlatunnistuse nr xxxx ehtsuse

vaidlusemiseks.

TsMS § 277 lg 1 järgi võib menetlusosaline esitatud dokumendi ehtsuse vaidlustada ja taotleda, et

kohus dokumenti tõendina ei arvestaks, kui ta põhistab dokumendi võltsituse. Kohus on

09.12.2022.a rahuldanud hageja taotluse ning viinud asjas läbi tähtsate ja eriteadmisi nõudvate

asjaolude selgitamiseks käekirjaekspertiisi.

Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi ekspertiisiakti nr 22E-DK0008 kohaselt on võlatunnistusel nr xxxx

oleva käsikirjalise nime „C. B.“ ja kuupäeva on kirjutanud V. S. (arvamuste skaalal aste +4).

Võlatunnistuse nr xxxx on V. S. nimelt tõenäoliselt allkirjastanud V. S. (arvamuste skaalal aste +2).

Võlatunnistusel nr xxxx oleva käsikirjalise nime „S. J.“ ja kuupäeva on kirjutanud J. S. (arvamuste

skaalal aste +4). Võlatunnistuse nr xxxx on J. S. nimelt tõenäoliselt allkirjastanud J. S. (arvamuste

skaalal aste +2).

Ekspert on selgitanud, et arvamuste skaalal aste +4 tähendab seda, et vaidlustatud käsikirjalise

teksti/allkirja on kirjutanud võrdlusmaterjali kirjutanud isik. Võimalus, et kirjutajaks on keegi teine,

ei ole reaalne. Esitatud materjalid on eksperdiuuringuteks piisavad. Vaidlustatud ja võrdlusmaterjalil

on palju olulisi kokkulangevusi, puuduvad lahkuminekud ja materjalist tulenevad piirangud.

Arvamuste skaala astme +2 osas on ekspert märkinud, et vaidlustatud käsikirjalise teksti/allkirja on

tõenäoliselt kirjutanud võrdlusmaterjali kirjutanud isik. Tõenäosus, et kirjutajaks on keegi teine, on

väike. Vaidlustatud ja võrdlusmaterjalil on mitmeid kokkulangevusi, puuduvad olulised

lahkuminekud. Võib esineda materjalist tulenevaid piiranguid (nt lihtne allkiri või kirjastiil,

võrdlusmaterjali väike hulk või ajaline erinevus vaidlustatust).

Eeltooduga on tõendatud, et võlatunnistuse allkirjastasid kostjad.

2.3. Riigikohus on märkinud, et võlatunnistuse kehtivuse hindamisel tuleb arvestada, et kohtul on poolte

esile toodud asjaoludest lähtudes kohustus omal algatusel kontrollida, kas võlatunnistus on sõlmitud

tüüptingimustel või mitte, kas võlatunnistust sisaldavad tüüptingimused on saanud lepingu osaks

ning kas need tüüptingimused kehtivad (vt Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi 02.06.2021.a lahend asjas

nr 2-19-5601, p-d 17 jj).

VÕS § 35 lg 1 järgi loetakse tüüptingimuseks lepingutingimust, mis on eelnevalt välja töötatud

tüüplepingutes kasutamiseks või mida lepingupooled muul põhjusel ei ole eraldi läbi rääkinud ja

mida tüüptingimust kasutav lepingupool (tingimuse kasutaja) kasutab teise lepingupoole suhtes, kes

ei ole seepärast võimeline mõjutama tingimuse sisu.

Riigikohus on selgitanud, et hindamaks seda, kas võlatunnistuse puhul on tegemist tüüptingimustel

sõlmitud lepinguga, tuleb arvestada, et tüüptingimuseks on ka muu ilma läbirääkimisteta enne välja

töötatud lepingutingimus, mille sisu ei ole pool, kelle suhtes seda kasutatakse, võimeline mõjutama

(vt Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi 02.06.2021.a lahend asjas nr 2-19-5601, p 20). Seega - kui hageja

koostas võlatunnistuse, mis anti kostjatele väljatöötatud kujul allkirjastamiseks, siis peab kohus

lähtuma VÕS § 35 lg-st 2 ja eeldama, et tingimust ei ole eraldi läbi räägitud. Antud juhul peab

hageja tõendama seda, et pooled rääkisid võlatunnistuse nr xxxx tingimustes eraldi läbi.

Hageja seaduslik esindaja A. I. on vande all antud ütlustes märkinud: „Võlatunnistusest - rääkisin

nendega läbi kõik punktid. Nemad huvitusid tähtajast, et oleks kolmekuuline tähtaeg ja punktist, et

oleks fikseeritud, et meie vahel puuduvad vaidlused, et tulen vastu nendele.“ Hageja esindaja on

lisanud, et tavaliselt tasuvad kliendid maakleritasu kohe pärast laenu saamist (vt 16.11.2022.a

kohtuistungi protokolli ajamärke 00:27:26 juurest). Lisaks on kostjad võlatunnistuse p-s 6

avaldanud, et käesoleva võlatunnistuse punktid on poolte vahel eraldi läbi räägitud kooskõlas hea

usu ja mõistlikkuse põhimõttega ning vastavad poolte ühisele tahtele ning et mõlemal poolel oli

võimalus võlatunnistuse sisu ja tingimuste sõnastust mõjutada. Asjaolu, et üks tehingupool on

nõustunud teise poole poolt pakutud tingimusega sellele vastuväiteid esitamata, on kohtu hinnangul

2-18-117181

käsitletav nõustumisena teise poole tahteavaldusega, ega ole samastatav tingimustes läbirääkimise

võimaluse puudumisega. Kohus leiab, et hageja on antud juhul edukalt tõendanud selle, et pooled

olid võlatunnistuse tingimustes läbi rääkinud ning kostjatel oli võimalus mõjutada tingimuste sisu.

Kohtu hinnangul ei ole võlatunnistus nr xxxx sõlmitud tüüptingimustel.

2.4. Kostjad on käekirjaekspertiisi järel 07.03.2022.a esitatud menetlusdokumendis asunud taaskord selle

juurde, et nemad ei tea, et nad oleksid antud võlatunnistusele kirjutanud oma nime ja allkirjad.

Kostjad ei välista, et eakate isikutena võisid nad hageja jaoks allkirjad anda mitmetele paberitele

pangas korraga alla kirjutades ehk siis eksimusest. Igasuguseid tasukokkuleppeid hagejaga kostjad

eitavad.

Hageja on 28.02.2019.a eelistungil ja 29.10.2020.a menetlusdokumendis märkinud, et pooled

leppisid refinantseerimise teenuses ning selle tasus kokku suuliselt. Kohtu hinnangul vastab

pooltevaheline algne võlasuhe maaklerilepingu tunnustele. VÕS § 658 lg 1 näeb ette, et

maaklerilepinguga kohustub üks isik (maakler) vahendama teisele isikule (käsundiandja) lepingu

sõlmimist kolmanda isikuga või osutama kolmanda isikuga lepingu sõlmimise võimalusele,

käsundiandja aga kohustub maksma talle selle eest tasu (maakleritasu).

Suuline maaklerileping loetakse sõlmituks poolte vahel kokkuleppe saavutamisega. VÕS § 9 lg 1

kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul

viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on

saavutanud kokkuleppe. Seega on lepingu jõustumiseks olulised poolte vastastikused samasisulised

tahtevaldused ja leping on sõlmitud siis, kui pooled on saavutanud konsensuse. Maaklerilepingu

sõlmimiseks võib teha tahteavalduse sarnaselt teiste võlaõiguslikke lepingutega tsiviilseadustiku

üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg-st 1 tulenevalt mis tahes viisil. Seega võib lepingu lugeda sõlmituks

nii otseste tahteavalduste vahetamise teel kui ka kaudsete tahteavaldustega. Seejuures peab poolte

tahe olema äratuntavalt väljendatud.

Kohus asub seisukohale, et antud juhul on poolte tahe maakleriteenuse osutamiseks selgelt

väljendatud ning lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Kohus võtab maaklerilepingu sõlmimise

asjaoludena (st teenuse osutamise vajaduse tekkimisel) arvesse kostjate poolt 16.11.2022.a

kohtuistungil vande all antud ütlusi. Kostja J. S. on 16.11.2022.a kohtuistungil vande all antud

ütlustes selgitanud kostjatel oli probleem krediidiga ja üks tuttav soovitas A. (s.o hageja seaduslik

esindaja). Kostjad tahtsid, et ta aitaks lahendada küsimusi krediidiga, mis oli seotud kostjate majaga

- et ta viiks laenu Xxxx välja ning leiab teise panga ja aitab krediidiga. Kostja lisab, et eesmärgiks

oli vältida laenu tagatiseks antud kinnisasja müüki (vt 16.11.2022.a kohtuistungi protokolli ajamärke

00:53:07 juurest). Eelnevat kinnitab ka samal kohtuistungil kostja V. S. vande all antud ütlused:

„Kui tulin merelt, naine ütles, et meil on probleeme majaga, et leidis inimese, kes võib aidata.

Läksin A. abi saama, et maja jääks meile, et lahendaks krediidiküsimused“ (vt 16.11.2022.a

kohtuistungi protokolli ajamärke 1:26:59 juurest).

Maaklerilepingu sõlmimise asjaolusid on kirjeldanud ka hageja juhatuse liige A. I.: kes on vande all

ütluses märkinud; „Olen hageja juhatuse liige praegu ka, vaidlusaluse lepingu sõlmimise ajal olin

ka. Vaidlusaluse lepingu sõlmimise ajal puutusin V. ja J. S. isiklikult kokku. Minu töö tõttu. Viisin

nendega läbi toimingud - S. pöördusid minu poole, et laenu refinantseerida“ (vt 16.11.2022.a

kohtuistungi protokolli ajamärke 0:11:35 juurest). Hageja märgib 29.10.2022.a

menetlusdokumendis, et pikkade läbirääkimiste (sh laenutagatiseks oleva vara korduva hindamise

ning hageja tegevuse) tulemusel nõustus Snel Grupp OÜ (Bestcredit) kostjate võlanõude Xxxx AS-

ile refinantseerima.

Hageja on oma väidete tõendamiseks esitanud 29.10.2022.a menetlusdokumendi lisana Xxxx AS-i

töötaja J. P. 20.04.2015.a elektronkirja, milles krediidiasutuse esindaja soovib teavet: „Meile

teadaolevatel andmetel Teil on töös perekond S. taotlus Xxxx AS-i laenu refinantseerimiseks. Juhul,

kui see vastab tõele, siis palun kinnitust ning millal võiks oodata Teie lõplikku otsust?“ Hageja

2-18-117181

viitab ka 29.10.2022.a menetlusdokumendi lisana esitatud Xxxx AS-i 12.05.2015.a vastuskirjale,

milles krediidiasutus teatas, et vastus laenu refinantseerimiseks on positiivne ning palub

kooskõlastada tehingu aja. Xxxx AS-i töötaja märkis, et tehing toimub 14.05.2015.a kell 16.00 notar

A. K. büroos ning tehingu tegemise hetkeks moodustab nõue summas 124 990 eurot.

Eeltooduga on tõendatud, et pooled on suuliselt kokku leppinud hageja poolt kostjatele

maakleriteenuse osutamise.

2.5. Kostjad on 11.04.2022.a menetlusdokumendis asunud seisukohale, et kostjate hinnangul ei ole

hagejal õigust tasule. Kostjad soovisid laenu refinantseerimist, et saada soodsamaid

lepingutingimusi, kui neile pakkus senine laenuandja Xxxx AS. Vaatamata hageja väidetavatele

pingutusetele ei suutnud hageja leida neile paremat laenupakkumust.

Esmalt märgib kohus, et maaklerileping on oma olemuselt tasuline leping. Seega puudus kostjatel

mõistlik põhjus eeldamaks seda, et nad ei peaks hagejale teenuse osutamise eest tasu maksma.

Kohus leiab, et antud juhul ei ole kostjad tõendanud seda, et pooled oleksid suulises maakleriteenuse

osutamise lepingus ette näinud tingimusi, millele osutatav maakleriteenus vastama peab. Seega tuleb

maakleri kohustuste määratlemisel lähtuda võlaõigusseaduse sätetest.

VÕS § 658 lg 1 kohaselt kohustub maaklerilepinguga üks isik (maakler) vahendama teisele isikule

(käsundiandja) lepingu sõlmimist kolmanda isikuga või osutama kolmanda isikuga lepingu

sõlmimise võimalusele, käsundiandja aga kohustub maksma talle selle eest tasu (maakleritasu).

VÕS § 658 lg 2 kohaselt kohaldatakse maaklerilepingule käsunduslepingu kohta sätestatut, kui VÕS

37. peatükis sätestatust ei tulene teisiti. VÕS § 620 lg 1 kohaselt peab käsundisaaja käsundi täitmisel

tegutsema käsundiandjale lojaalselt ja käsundi laadist tuleneva vajaliku hoolsusega. Sama sätte teise

lõike kohaselt peab käsundisaaja täitma käsundi vastavalt oma teadmistele ja võimetele

käsundiandja jaoks parima kasuga ning ära hoidma kahju tekkimise käsundiandja varale. Oma

majandus- või kutsetegevuses tegutsev käsundisaaja peab lisaks sellele toimima üldiselt tunnustatud

kutseoskuste tasemel. VÕS § 624 lg 1 kohaselt peab käsundisaaja teatama käsundiandjale kõigist

käsundi täitmisega seotud olulistest asjaoludest, eelkõige nendest, mis võivad ajendada

käsundiandjat juhist muutma, samuti andma käsundiandja nõudmisel talle teavet käsundi täitmise

kohta.

Kohus võtab maakleri kohustuste määramisel arvesse esmajoones maakleriteenuse lepingu

sõlmimise ajaks välja kujunenud kostjate majanduslikku olukorda, nende eesmärke ning

objektiivseid asjaolusid, mille raames tuli hagejal maakleriteenust osutades tegutseda.

Esmalt nähtub kohtule see, et kostjate eesmärgiks oli koostöö jätkumist Xxxx AS-iga vältida –

kostja J. S. 16.11.2022.a kohtuistungil vande all antud ütlustes märkinud: „Kui käisin pangas, ajas

mulle hirmu peale. Et kohe võtavad maja meilt ära ja krediidipuhkust ei lubanud võtta (vt

16.11.2022.a kohtuistungi protokolli ajamärke 1:21:02 juurest). Kostjate ja Xxxx AS-i laenusuhte

jätkamise ebatõenäolisust on kohus käsitlemas ka järgnevates lõikudes.

Seega tuli hagejal otsida kostjate laenu refinantseerimiseks alternatiivne krediidiasutus või muu

finantsettevõtlusega tegelev isik. Hageja märgib, et kostja V. S. edastas hagejale dokumendid millest

selgus, et V. S. vastu on algatatud mitmeid täitemenetlusi (vt 29.10.2020.a hageja

menetlusdokumendi lisa nr 4). Lisaks nähtus pangaväljavõtetest, et kostjate kontod on vähemalt

nelja erineva kohtutäituri poolt arestitud. Hageja märgib, et viidatud asjaolude tõttu keeldusid

krediidiasutused kostjatele refinantseerimist võimaldamast. Kostjate halba majanduslikku seisundit

on tunnistanud ka kostjad ise - 16.11.2022.a kohtuistungil on kostja J. S. vande all antud ütluses

märkinud, et 2015.a, kui toimus refinantseerimine, oli V. pangakontod arestitud (vt 16.11.2022.a

kohtuistungi protokolli ajamärke 01:22:41 juurest). Hageja on kohtule tõendina esitanud Mercury

Credit esindaja O. R. 07.05.2015.a keelduva otsuse ning ka Hüpoteeklaen esindaja E. L.

05.05.2015.a keelduva otsuse kostjate laenuvõlgnevuse refinantseerimiseks (29.10.2020.a hageja

2-18-117181

menetlusdokumendi lisad nr 3-2 ja 3-3).

Hageja on selgitanud, et pikkade läbirääkimiste, sh laenutagatiseks oleva vara korduva hindamise

ning hageja tegevuse tulemusel nõustus Snel Grupp OÜ (Bestcredit) kostjate laenukohustuse Xxxx

AS-i ees refinantseerima (29.10.2020.a hageja menetlusdokumendi lisa nr 2). Kohus leiab, et

eelneva pinnalt ei saa teha hagejale etteheiteid maaklerikohustuse rikkumises. Maakleri ülesandeks

on käsundiandja jaoks parima kasuga tehingu tegemine ära hoidmaks kahju tekkimise käsundiandja

varale. Kohtu hinnangul on hageja temale peamise ülesande täitnud – aidanud leida Xxxx AS-i ees

võetud laenu refinantseerimiseks võimaluse, säilitades kostjatele olulise kinnisasja, vältides selle

sundmüüki. Kohtu hinnangul ei saa hagejale antud juhul ette heita seda, et refinantseerimine ei

toimunud parematel tingimustel kui kostjate eelmine laenuandja Xxxx AS või muu krediidiasutus

pakkus. Liiatigi ei ole kostjad kohtule esitanud Xxxx AS-i põhimõttelist nõusolekut kostjate

olukorra leevendamiseks (ega muu krediidiasutuse pakkumist, mida oleks saanud hageja poolt

vahendatuga võrrelda). Kohus leiab, et hageja seadusliku esindaja vande all antud ütlustest nähtub,

et kostjate laenusuhte jätkumine Xxxx AS-ga oli vähetõenäoline. A. I. enda vande all antud ütlustes:

„Xxxx oli kategooriline, rääkisid ka minuga konkreetselt ja jäigalt, tahtsid kinnitust sellele.

Krediitide osakond oli juba korduvalt muutnud väljamaksete kuupäevi. V. palus mul helistada, kui

ma ei eksi. J. P. Xxxx töötaja ütles, et saadab täna dokumendid täiturile“ (vt 16.11.2022.a

kohtuistungi protokolli ajamärke 00:27:26 juurest). Eelnevat arvesse võttes on hageja temale ette

antud tingimustes lähtunud käsundiandjate (s.o kostjate) parimates huvides.

Kostjate nõustumist neile esitatud refinantseerimistingimustega kinnitab ka eluline asjaolu, et Xxxx

AS-i laenukohustused said Snel Grupp OÜ (Bestcredit) abil esialgse võlausaldaja ees täidetud.

Antud asjaolu on tõendamas ka kostja J. S. poolt vande all antud ütlus: „Kui allkirjastasime

refinantseerimist Snel Grupis, siis A. ei öelnud, et halba tööd teinud“ (vt 16.11.2022.a kohtuistungi

protokolli ajamärke 01:22:41 juurest). Kohtu hinnangul ei ole maakleri hoolduskohustus laenu

refinantseerimise vahendamisel piiramatu – kohtu hinnangul ei tulene nelja kuu jooksul laenumakse

1600 euro tasumise kohustus (sh pärast nelja kuud selle langemine 700 eurole) maaklerilepingust,

vaid see on ettenähtav tingimus refinantseerimislepingus (eelkõige lepingu tagasimaksegraafikus).

Kostjad on 29.04.2020.a menetlusdokumendis kirjeldanud, et 14.05.2015.a on kostjad viibinud OÜ

SNEL Grupp (esindaja volikirja alusel S. K. ja kliendihaldur K. M.) asukohas Narva mnt 5, Tallinn

ja allkirjastanud krediidilepingu nr xxxx. Kohus märgib, et ka kostjatel lasus lepingut sõlmides

hoolsuskohustus lepingutingimustega eelnevalt tutvuda ning veenduda lepingu tingimustes. Kostjate

esitatud seisukohad ja tõendid (s.o kostjate vande all antud ütlused 16.11.2022.a kohtuistungil)

maakleritasu tingimuslikkuse osas on vastuolus hilisemalt aset leidnud krediidilepingu nr xxxx

allkirjastamisega ning refinantseerimistingimustega nõustumisega. Kohtu hinnangul ei ole kostjad

tõendanud seda (ega ole ka asjaolude pinnalt tuvastatav) nagu oleks maaklerileping sõlmitud

edasilükkava tingimusega (VÕS § 644 lg 4).

VÕS § 664 lg 1 kohaselt on maakleril on õigus maakleritasule alates tema vahendamise või

osutamise tulemusena lepingu sõlmimisest. Eelneva põhjal tuvastab kohus, et hagejal on õigus

maakleritasu saada.

2.6. Järgmisena on poolte vahel käimas vaidlus selles, kas oli poolte vahel oli suuline hinnakokkulepe

5000 euro suuruse maakleritasu näol.

Nimelt ei nõustu kostjad 11.04.2022.a menetlusdokumendis sellega, et pooled leppisid suuliselt

kokku hagejale osutatava teenuse maksumuseks 5000 eurot. Kostjad leiavad, et tasu maksmine

sellises suuruses ei ole põhjendatud. Kostjad märgivad, et üldteadaolevalt nõuavad pangad kliendi

esindajatelt notariaalselt volikirja, mida aga kostjad maaklerile ei väljastanud. Seetõttu on kostjatel

kahtlus, kas hageja üldsegi väidetavat teenust on osutanud. Pigem piirdus hageja teenus hageja poolt

käesolevas menetluses tõenditena esitatud 3-4 informatiivse kirja saatmisega, saamaks pooltelt

andmeid, millised on niigi laenuandmise teenuste pakkujate veebilehtedel avalikud. Hinnates hageja

2-18-117181

poolt esitatud tõendeid (e-kirjad, ilmselt kostjatelt saadud konto väljavõtted ja väljatrükid

täitemenetluse registrist), siis saab asuda seisukohale, et hageja töömaht oli praktiliselt olematu,

tehes reaalselt tööd võib-olla mitte üle tunni aja (hageja esitatud e-kirjade kirjutamine ja lugemine).

Kirjavahetus J. S. on leidnud aga aset pärast väidetava teenuse osutamise lõppu, s.o pärast

14.05.2015.a.

Hageja on 29.10.2022.a menetlusdokumendis selgitanud, et tema tasu suuruse kujunemise aluseks

on analoogia kinnisvaramaakleri tasustamise praktikast, mille kohaselt arvestatakse maakleri

teenuse tasu 5-10% tehingu üldsummast. Refinantseeritavate laenude üldsumma oli käesoleval juhul

124 990 eurot. Pooled leppisid kokku tulemustasus 4% tehingu maksumuselt, mis moodustab 5000

eurot.

Hageja seaduslik esindaja on 16.11.2022.a kohtuistungil vande all ütlusi andes kirjeldanud, et

pooled arutasid esimesel kohtumisel probleeme ja mida nad soovivad refinantseerida. A. I.: „Ütlesin

palju maksab, 4%. Saime kokku, mitmel korral nad tõid väljavõtteid, hindamisakti. Pärast seda kui

pidi olema kokkusaamine notaris, siis kooskõlastasime selle dokumendi. Sain aru, et nad ei saa kohe

maksta ja koostasime selle dokumendi“ (vt 16.11.2022.a kohtuistungi protokolli ajamärke 0:11:35

juurest). Hageja seaduslik esindaja lisab: „Esimesel kohtumisel teavitasin oma töötasu suurusest.

Maakleritasu osas saavutati kokkulepe 4% laenusummast“ (vt 16.11.2022.a kohtuistungi protokolli

ajamärke 0:11:35 juurest).

5000 euro suuruse maakleritasus kokku leppimist on oma vande all antud ütlustega kinnitanud ka

kostja V. S. ise – „Töötasu kokkulepe A. oli suuliselt kokkulepe 5000.“ Kostja on lisanud:

„Kinnitan, et A. töötasu oli 5000“ (vt 16.11.2022.a kohtuistungi protokolli ajamärke 1:38:54

juurest). Lisaks on V. S. kohtuistungi 1:32:16 ajamärkel kirjeldanud: „Paberile kirjutas 5000 mis

tähendab, salvrätikule.“

Kohus loeb eeltooduga tõendatuks selle, et pooled olid 5000 euro suuruses maakleritasus

võlatunnistusele eelnevalt kokku leppinud. Kohtu hinnangul on 16.11.2022.a kohtuistungil vande all

antud ütlustest nähtuvad tahteavaldused (kusjuures kohus võtab arvesse tasu kokkuleppele eelnenuid

ja järgnenuid asjaolusid ning poolte käitumist) on piisavalt selgelt määratletud ning nendest avaldub

poolte tahe tuua kaasa maaklerilepinguga õiguslik tagajärg.

Kuna kohus on maakleritasu osas poolte ühise tahte ning kokkuleppe tuvastanud, siis ei pea kohus

põhjendatuks kostjate vastuväidete alusel tuvastada maakleri tavalist või mõistlikku tasu. VÕS §

665 näeb ette tavalisest või mõistlikkust tasust lähtumise vaid siis, kui maakleritasu suurust ei ole

kokku lepitud.

2.7. Lisaks eelnevale on kostjad seisukohal, et eakate isikutena võisid nad hageja jaoks allkirjad anda

mitmetele paberitele pangas korraga alla kirjutades ehk siis eksimusest.

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) 90 lg 1 näeb ette, et tehingu, mis on tehtud olulise

eksimuse, pettuse, ähvarduse või vägivalla mõjul, võib seaduses sätestatud korras tühistada. Seadus

võib sätestada muid aluseid, mille esinemise korral võib tehingu tühistada. Kui tehing on seaduses

sätestatud alustel ja korras tühistatud, on see algusest peale kehtetu.

TsÜS § 92 lg 1 järgi on eksimus ebaõige ettekujutus tegelikest asjaoludest. TsÜS § 92 lg 2 kohaselt

on tehing on tehtud olulise eksimuse mõjul, kui eksimus tehingu tegemisel oli sellise tähtsusega, et

tehingu teinud isikuga sarnane mõistlik isik ei oleks samasuguses olukorras tehingut teinud või

oleks selle teinud oluliselt teistsugustel tingimustel.

Kostjad on 28.02.2019.a eelistungil märkinud, et kostjate näol on tegemist mitte väga noorte

inimestega ning teadlikult nad võlatunnistusele alla kirjutanud ei ole.

29.04.2022.a menetlusdokumendis selgitavad kostjad, et võlatunnistuse väidetaval allkirjastamise

päeval, s.o 14.05.2015 on kostjad viibinud Tallinna notar A. K.i büroos ja allkirjastanud järgmise

2-18-117181

peakirjaga lepingu: abieluvaraleping, ühisvara jagamise kokkuleppe, avaldus kande tegemiseks

abieluvararegistrisse, hüpoteegi loovutamise leping ja asjaõiguslepingud hüpoteegipidaja Snel

Grupp OÜ (esindaja K. M.) ja AS-ga Xxxx. Samal kuupäeval, s.o 14.05.2015 on kostjad viibinud

OÜ SNEL Grupp (esindaja volikirja alusel S. K. ja kliendihaldur K. M.) asukohas Narva mnt 5,

Tallinn ja allkirjastanud krediidilepingu xxxx. Eeltoodust tulenevalt on kostjad 14.05.2015.a

allkirjastanud mitmeid dokumente nii notari kui ka SNEL Grupp OÜ juures, mistõttu ei ole

välistatud, et kostjad on vaidlusaluse võlatunnistuse allkirjastanud teadmatusest (näiteks teiste

dokumentide hulgas) või siis on kostjaid eksitatud ning allkirjad on võlatunnistusele või tühjale

paberilehele saadud pettuslikul teel. Kostjate esindaja juhib kohtu tähelepanu, et kostjate näol on

tegemist eesti keelt mittekõnelevate ja vanemaealiste isikutega ning võlatunnistus on koostatud eesti

keeles ja sisaldab enamasti vaid juriidilisi termineid, selgitusi ja väljendeid. Ka ei nähtu

võlatunnistusest (erinevalt näiteks notarilepingust), et selle tekst oleks tõlgitud vene keelde.

Hageja on 09.12.2022.a menetlusdokumendis märkinud, et kostjate eelnevad väited, justkui ei

saanud viimased aru, milliseid tehinguid või kokkuleppeid sõlmisid on otsitud ja pahatahtlikud.

Lisaks ei ole eluliselt usutav, et isik kes töötab merelaeva kaptenina ei saa aru millised kohustusi

võtab või dokumente allkirjastab. Ühtegi tõendit kostjate nõrgamõistuslikkuse kohta esitatud ei ole.

Kohus nõustub siinkohal hagejaga ning leiab, et kostjate esitatud väited võlatunnistusele allkirjade

andmisest ekslikult pole tõendatud. Kohtu hinnangul ei vabasta kostjate vanus ega nende keeleoskus

tsiviilkäibes neid tehingute tegemisel hoolsuskohustuse järgimisest. Kohus on otsuse käigus

tuvastanud selle, et kostjad olid AS-iga Xxxx tekkinud õiguslikult olukorrast teadlikud ning leidnud

laenude refinantseerimisega tegelemiseks ise isiku – kostja J. S. on 16.11.2022.a kohtuistungil

vande all antud ütluses märkinud: „ Meil oli probleem krediidiga ja üks tuttav soovitas A.. Leidsin

tuttava soovitusel. Tahtsime, et ta aitaks lahendada küsimusi krediidiga, mis seotud meie majaga. Et

ta viiks Xxxx, välja leiab teise panga ja aitab krediidiga“ (vt 16.11.2022.a kohtuistungi protokolli

ajamärke 00:53:07 juurest). Kostja lisab: „A. kohtusime Viru Keskuses, ütles, et tema teenused väga

kallid, ütles et 10 000 läheb maksma.“ Eelneva põhjal saab järeldada, et kostjad olid teadlikud

sellest, et hageja teenus on tasuline. Kostjad ei ole kohtule esitanud tõendeid selle kohta, et hageja

oleks neile loonud ebaõige ettekujutus tegelikest asjaoludest – kohus on otsuse käigus nüüdseks

tuvastanud, et kostjatel oli selge arusaam kujunenud õiguslikust olukorrast. Kostjad ei ole praeguses

asjad väitnud ka seda, et neil puudus 14.05.2015.a mitmete dokumentide allkirjastamisel võimalus

vastaspooltele täpsustavaid küsimusi esitada.

Seega ei saa asuda seisukohale, et kostjad oleksid võlatunnistusele allkirja andnud eksimusest.

Veelgi enam - kostjate poolt esile toodud asjaolusid ei saaks kohtu hinnangul pidada oluliseks

eksimuseks (mis oleks alus TsÜS § 90 lg 1 järgi tehingu kehtetuks tunnistamiseks).

2.8. Alapunkti kokkuvõtteks asub kohus seisukohale, et kostjad ei ole antud juhul tõendanud seda, et

võlatunnistusega tunnistatud võlga ei ole. Ühtlasi on kohus tuvastanud 14.05.2015.a võlatunnistuse

nr xxxx kehtivuse.

3. Käesolevas alapunktis võtab kohus kokku hageja nõuded. Hageja palub kostjatelt solidaarselt enda

kasuks välja mõista põhivõlgnevuse summas 5000 eurot ning viivise kuni hagi esitamiseni

02.11.2018.a summas 1609,59 eurot. Lisaks palub hageja kostjatelt solidaarselt välja mõista viivise

kuni nõude täies ulatuses täitmiseni 10% aastas tasumata põhisummalt.

3.1. Kohus leiab, et hagi kuulub põhinõude osas rahuldamisele. 14.05.2015.a võlatunnistuse nr xxxx

punktis 1 on kohustatud isikud (s.o kostjad) avaldanud ja kinnitanud, et kohustatud isik võlgneb

võlausaldajale kokku 5000 eurot ning et kohustatud isikul puuduvad seoses eelnimetatud

asjaoludega mistahes pretensioonid võlausaldaja suhtes sõltumata sellest, kas konktreetne nõue

tugineb käesoleva võlatunnistuse sõlmimise päeval kehtivale õigusele või võimalikule õigusele, mis

hakkab kehtima hiljem või konkreetne nõue tõusetub faktilistest asjaoludest, mis olid teada enne

käesoleva võlatunnistuse sõlmimise päeva või mis ilmnevad pärast seda. Võlatunnistuse p-s 3 on

2-18-117181

pooled kokku leppinud, et kohustatud isik kohustub võlasumma täies ulatuses tagastama hiljemalt

14.08.2015.a.

VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või

mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kohtule on esitatud asjaoludest nähtumas,

et kostjad ei ole hagejale tähtaegselt ega ka hiljem tunnistatud võlga tagastanud. Seega on kostjad

rikkunud võlatunnistusest nr xxxx tulenevat.

VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt

on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine,

sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise

kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

VÕS § 65 lg 1 näeb ette, et kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud),

võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või

igaühelt või mõnelt neist. VÕS § 65 lg 2 täpsustab, et solidaarkohustus tekib, kui mitu isikut peavad

täitma sama sisuga kohustuse, mille täitmist võib võlausaldaja nõuda vaid ühe korra, samuti muul

seaduses sätestatud juhul või tehingu alusel.

Kostjatelt tuleb VÕS § 108 lg 1, § 30 lg 1 ning 14.05.2015.a võlatunnistuse nr xxxx punkti 1

koosmõju alusel solidaarselt välja mõista põhivõlgnevus summas 5000 eurot.

3.2. Lisaks palub hageja kostjatelt välja mõista viivise ajavahemiku 15.08.2015.a kuni 02.11.2018.a eest

summas 1609,59 eurot (viivisemääraga 10% aastas).

VÕS § 101 lg 1 p-st 6 tuleneb, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise

kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 näeb ette, et rahalise

kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis),

arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse

käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui

lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise

määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

Antud juhul on pooled 14.05.2015.a võlatunnistuse nr xxxx punktis 4 kokku leppinud, et

võlatunnistusest tulenevate varaliste kohustuste täitmisega viivitamise korral on kohustatud isik

kohustatud tasuma võlausaldajale viivist 5% viivitatud summalt iga viivitatud päeva eest kuni kogu

võlgnevuse tasumiseni. Pooled loevad antud viivisemäära mõistlikuks ning ei vaidlusta seda.

Kohus leiab, et hageja viivisenõue on põhjendatud – kostjatelt kuulub VÕS § 113 lg 1 ja

14.05.2015.a võlatunnistuse nr xxxx punkti 4 koosmõju alusel solidaarselt välja mõistmisele viivis

1609,59 eurot.

3.3. Viimasena palub hageja kostjatelt enda kasuks välja mõista viivise põhisumma jäägilt määraga 10%

aastas, alates 03.11.2018.a kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni.

TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse

viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte

kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.

Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse

tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

Kohus leiab, et hageja lisanduva viivise nõue kuulub rahuldamisele. Kostjatelt tuleb hageja kasuks

solidaarselt välja mõista lisanduv viivis alates 03.11.2018.a kuni põhivõlgnevuse (s.o 5000 euro)

tasumiseni, määraga 10% põhivõlgnevuse jäägilt aastas.

4. Käesolevas alapunktis jaotab kohus tsiviilasjas tekkinud menetluskulud ning määrab need rahaliselt

kindaks. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse

2-18-117181

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega

seoses kulud tekkisid.

4.1. Kohus on käesoleva otsusega jätnud kostjate V. S. ja J. S. 09.04.2019.a vastuhagi läbi vaatamata.

TsMS § 168 lg 2 näeb ette, et hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui

menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. TsMS § 165

lg 3 näeb ette, et kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad

menetluskulude eest samuti solidaarselt.

Kohus jätab kostjate vastuhagi osas menetluskulud TsMS § 168 lg 2 alusel ning TsMS § 165 lg-st 3

tuleneva põhimõtte järgi solidaarselt kostjate V. S. ja J. S. kanda.

TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

kohus on ARS BaltCompany OÜ hagi rahuldanud, siis tuleb ARS BaltCompany OÜ hagi osas jätta

menetluskulud samuti solidaarselt kostjate V. S. ja J. S. kanda TsMS § 162 lg 1 ja § 165 lg 3 alusel.

4.2. Hageja on 09.12.2022.a esitanud oma menetluskulude nimekirja. Hageja märgib, et talle on osutatud

õigusabi kokku 36 tunni ja 10 minuti ees summas 4997 eurot. Hageja lisab, et perioodil 15.10.18 –

29.10.20 oli õigusabi tunnihind 130 eurot (ei sisalda ega lisandu km) 19,40 h. Perioodil 30.01.21 -

09.12.22 oli õigusabi tunnihind 150 eurot (ei sisalda ega lisandu km) 16,50 h. Õigusabikulud kokku

4997 eurot.

Lisaks on hageja menetluskuludeks riigilõivud maksekäsu kiirmenetluses 192 eurot ning

hagimenetluses 283 eurot. Ühtlasi on hageja menetluskuluks ettemakstud ekspertiisitasu 564 eurot.

Hageja kinnitab, et kõik eeltoodud kulud on kantud seoses tsiviilasja nr 2-18-117181

kohtumenetlusega.

4.3. Kuna kohus on nii vastuhagiga seonduvad kui ka põhihagi menetluskulud jätnud tervikuna

solidaarselt kostjate kanda, siis ei pea kohus põhjendatuks menetluskulude rahalisel

kindlaksmääramisel eristada seda, kumma hagiga hageja menetluskulud seotud on. Antud juhul on

vastuhagis ja põhihagis esitatud asjaolud suuresti kattuvad ning pooled on hagides esitatud

seisukohti käsitlenud läbivalt pea kõikides menetlusdokumentides.

TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

TsMS § 138 lg 2 näeb ette, et kohtukuludeks on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.

Hageja on maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel riigilõivuna tasunud 192 eurot ning edasises

hagimenetluses tasunud täiendava riigilõivu summas 283 eurot. Hageja poolt tasutud riigilõiv on

tuvastatav tsiviilasja materjalide ning kohtute infosüsteemi abil. Kohus leiab, et asjas tasutud

riigilõiv kuulub hageja menetluskuluna kindlaksmääramisele.

4.4. Asja läbivaatamise kulud on TsMS § 143 p 1 järgi tunnistaja-, eksperdi- ja tõlgikulud ning

kohtuekspertiisiseaduse alusel hüvitatavad menetlusvälisel isikul seoses ekspertiisi tegemisega

tekkinud kulud.

Kohus on 09.12.2021.a määrusega rahuldanud hageja ARS BaltCompany OÜ taotluse ning määras

asjas läbi viia tähtsate ja eriteadmisi nõudvate asjaolude selgitamiseks käekirjaekspertiisi. Hageja on

kohtuekspertiisiseaduse (KES) § 277 p 9 alusel ekspertiisitasuna kohtule ette tasunud 564 eurot.

Kõnesolev säte näeb ette, et kriminalistikaekspertiisi hind on käekirjaekspertiisi osas ühe isiku kohta

282 eurot. Kuna antud juhul olid dokumendi (võlatunnistusel) olevate allkirjade ehtsuse

vaidlustanud mõlemad kostjad, siis tuleb hageja poolt kantud menetluskulu põhjendatuks lugeda.

Kohus leiab, et asjas tasutud ekspertiisitasu kuulub hageja menetluskuluna kindlaksmääramisele.

TsMS § 159 lg 1 näeb ette, et tunnistajale, eksperdile või tõlgile makstava tasu ja hüvitatavad kulud

määrab kindlaks kohus, kes on tunnistaja, eksperdi või tõlgi kaasanud. KES § 26 lg-st 6 tuleneb, et

ekspertiisi tegemist ekspertiisiasutuses rahastatakse riigieelarvest. Käesolevas asjas on riiklikus

ekspertiisiasutuses töötav isik enda töö teinud ning riigil on tekkinud seeläbi menetluskulu, mis ei

2-18-117181

ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena. KES § 26 lg 5 näeb ette, et kohus,

uurimisasutus, prokuratuur või kohtuväline menetleja kannab ekspertiisikulud menetluskuludesse ja

need nõutakse sisse või jäetakse sisse nõudmata menetlusseadustes ettenähtud korras.

TsMS § 179 lg 1 sätestab, et menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi

osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi

kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas

tehtavas lahendis või eraldi määrusega. Kohus arvab hageja poolt käekirjaekspertiisiks ette tasutud

564 eurot lahendi jõustumisel riigituludesse.

TsMS § 179 lg 3 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud maakohtu või

ringkonnakohtu määruse peale võib menetluskulusid maksma kohustatud isik või Eesti Vabariik

valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga määratud asutuse kaudu esitada määruskaebuse, kui

kaebuse hind ületab 100 eurot.

4.5. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 järgi on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab

kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Riigikohus on märkinud, et kohtul on

diskretsiooniõigus lepingulise esindaja kulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel

menetluskulude kindlaksmääramise menetluses (vt nr Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi 27.02.2012.a

lahendit asjas nr 3-2-1-143-11, p 13). Lisaks on Riigikohus oma praktikas rõhutanud, et

menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel TsMS § 175 lg 1

alusel tuleb arvestada mh ka kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega.

Hageja palub kohtul enda esindajakuludena kindlaks määrata 4997 eurot. Hagejale on

õigusabiteenust osutatud järgmiselt:



15.10.18 kliendiga nõupidamine, dokumentidega tutvumine, nõudekiri 1 h



02.11.18 hagiavalduse koostamine ja esitamine

3 h



26.11.18 kostja vastusega tutvumine, nõupidamine kliendiga

2 h



27.02.19 istungi ettevalmistus

1 h



28.02.19 kohtuistung

0,30 h



04.03.19 tõendite kogumine, esitamine

1 h



11.03.19 kohtu seisukohaga tutvumine, nõupidamine kliendiga

1,5 h



09.04.19 kostja vastusega tutvumine

1 h



16.05.19 vastus, taotlus aegumise kohaldamiseks

2 h



02.10.19 päring

0.20 h



09.01.20 päring

0,20 h



15.01.20 nõupidamine kliendiga

1 h



29.01.20 vastusega tutvumine

0,30 h



29.10.20 seisukoha esitamine, tõendite kogumine

4,5 h



30.01.21 päring

0,20 h



10.05.21 kohtunõue

0,20 h



21.05.21 vastuse ja 14.09.21 määrusega tutvumine, nõupidamine

1,5 h



24.09.21 taotlus ekspertiisiks, nõupidamine kliendiga

1 h



11.10.21 vastusega ja 30.09.21 dokumendiga tutvumine

0,30 h



06.12.21 päring

0,20 h



09.12.21 määrusega tutvumine

0,20 h



09.12.21 päring

0,20 h



17.12.21 ekspertiisiga tutvumine, nõupidamine kliendiga

2 h



07.03.22 kostja vastusega tutvumine

0,20 h



11.04.22 kostja seisukohaga tutvumine

0,30 h

2-18-117181



24.06.22 hageja seisukoht, nõupidamine kliendiga

1,5 h



15.11.22 kohtuistingi ettevalmistus

2,5 h



16.11.22 kohtuistung

1,50 h



09.12.22 seisukoha ja menetluskulu nimekirja koostamine

3,5h

Kostjad ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks endapoolset seisukohta hageja menetluskuludele

esitanud. Kohtu hinnangul ei saa antud juhul teha etteheiteid hageja esindaja poolt tehtud

toimingutele ega nendele kulunud ajamahtudele. Hageja menetluskulud on suuresti tingitud olnud

kostjate vastuhagiga ning dokumendi ehtsusega seonduva vastuväitega.

Hageja menetluskulude nimekirjast nähtub, et hagejale on õigusabi osutatud perioodil 15.10.2018

kuni 29.10.2020.a tunnihinnaga 130 eurot (ei sisalda ega lisandu km; 19,40 h). Perioodil 30.01.2021

kuni 09.12.2022.a on hagejale osutatud õigusabi tunnihinnaga 150 eurot (ei sisalda ega lisandu km;

16,50 h).

Riigikohus on märkinud, et üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise

lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu

(vt nt Riigikohtu 13. novembri 2013.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13, p 25). Kohtu hinnangul on

mõlemal juhul tegemist mõistlike tunnihinna määradega, mis vastab ka õigusabiteenusele keskmisele

hinnale (vt Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi 11.02.2015.a lahend asjas nr 3-2-1-115-14, p 14).

Kokku määrab kohus põhjendatud menetluskuludena kindaks hageja esindajakulud summas 4997

eurot (käibemaksuta).

4.6. Kokkuvõtvalt tuleb hageja põhjendatud menetluskuludena kindlaks määrata 6036 eurot. Kohus

mõistab kostjatelt solidaarselt hageja kasuks menetluskuludena välja 6036 eurot.

Kohus märgib hageja taotlusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjatel tasuda hagejale solidaarselt viivist menetluskulude

suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1

teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).

/allkirjastatud digitaalselt

Haide Rimmel

kohtunik

Tallinna Ringkonnakohtu 24.01.2025 kohtumäärusega on osaliselt tühistatud Harju Maakohtu Tallinna

kohtumaja 19.12.2022 kohtuotsus.